Eesti

Üle-eestiline koolinoorte kunstinäitus tähistab kultuuripärandi aastat

„TRADITSIOONILISED ROOKATUSED” HELERIN LEEMETS (14), JOOSEP BORK (14) Lihula muusika- ja kunstikool, juhendaja Ivi Talzi.

Tallinnas on avatud üle-eestiline koolinoorte uurimistöödel põhinev kunstinäitus “Elav, põnev ja kirev vaimne kultuuripärand”, mis võtab kokku õpilaste ja õpetajate viimase poole aasta töö oma kodu või kodukandi kultuuripärandiga.

Projekti koordinaatori Elle Lepiku sõnul on näituse eesmärgiks tõsta noorte teadlikkust nende endi vaimsest kultuuripärandist ja arendada seeläbi loomingulist mõtlemist. “Näiteks uurivad ja kujutavad Orissaare gümnaasiumi õpilased oma töös ö-häälikut kui saarlaste vaimset kultuuripärandit, aga Viljandi gümnaasiumi õpilase Elisabeth Toomi töö jutustab sellest, millist rolli on tema pere liikmete elus mänginud mootorrattad,” tõi Lepik näiteid. Näitusega tähistatakse kultuuripärandi aastat ja UNESCO kunstihariduse nädalat.

„LEHMALÜPS NIIDI TALUS” KAAREL NIIT (16), KERTU LEHTSAAR (16) Emmaste põhikool, juhendaja Eila Tõnisson.

Vaimne kultuuripärand ehk elav kultuuripärand tähendab selliseid teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid, mida on antud edasi põlvest põlve ning mis on kogukonna jaoks tähtsad ka praegu.

Projekt algas detsembris kunstiõpetajate koolitusega, millele järgnes töö koolides – õpilased uurisid oma kodukandi vaimset kultuuripärandit ning lõid tulemuste põhjal kunstitöö kontseptsiooni ja kavandi. Peeti ettekande päevi ja korraldati näitusi. Üle-eestilisele näitusele valis iga kool ühe töö.

23. juulini saab näitust külastada Tallinnas Eksperimentaalgaleriis (Vabaduse väljaku

tunnelis) ja galeriis Aatrium (Tallinna Ärikeskuse sisehoovis).

Põllumajandusmuuseum tähistas 45. sünnipäeva rahvusvahelise konverentsiga

Eesti Põllumajandusmuuseum. Foto: puhkaeestis.ee

Eesti Põllumajandusmuuseumi 45. sünnipäeva tähistamiseks toimuvad uute ekspositsioonide avamised, mitmed töötoad ja rahvusvaheline põllumajandusmuuseumide konverents.
Muuseum tähistab oma sünnipäeva 27.-30. juunini mitmete üritustega. 27. juunil avati Tartumaal Ülenurmel asuvas muuseumis uued lina- ja linnukasvatuse ning põllumajandustehnika ekspositsioonid. 28. juunil toimus Tartus AHHAA keskuses rahvusvaheline konverents teemal „Põllumajanduse ja maaelu muuseumid kui maakultuuripärandi säilitajad ning nende roll rahvusvahelise turismi arendamisel“, kus osalesid põllumajandus- ja maaelumuuseumide ning teadusasutuste esindajad 14 riigist (Jaapan, USA, Kanada, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Valgevene, Venemaa, Läti, Eesti, Island, Norra, Poola, Ühendkuningriigid).
Kristo Mäe

Sel laupäeval selgub Elvas Eesti raiemeister 2013

Eeloleval laupäeval, 29. juunil on metsapealinnas Elvas Eesti raiemeistrivõistlused, andis teada Eesti Metsaseltsi kommunikatsioonijuht. Sae haarab pihku 35 võistlejat, Eesti parimatele pakuvad konkurentsi võistkonnad Soomest, Lätist ja Leedust.

Võistlustulle astuvad ka 10 juuniorvõistlejat Luua metsanduskoolist ja kaks Pärnumaa kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskusest.

Raievõistlustel võetakse omavahel mõõtu nii metsas kui Elva linnas. Langetamine on linnast väljas metsas, täpsusaagimine, ketivahetus, kombineeritud järkamine ja laasimine Elva kesklinnas. Laupäeva õhtuks selgub ka Eesti raiemeister 2013. Loe edasi: Sel laupäeval selgub Elvas Eesti raiemeister 2013

Tankla TV hakkab kajastama Tõrva Loitsu tegemisi

Valgamaa noorsootöökeskuse Tankla koordineeritav Tankla TV ja Tõrva linnavalitsus on alustanud koostööd 10. augustil Tõrvas toimuva suurejoonelise kontsertetenduse Tõrva Loits 2013 ettevalmistavate tegevuste kajastamiseks internetis videouudiste formaadis.

Kokkuleppe järgi hakkab Tankla TV võttemeeskond filmima Tõrva Loitsuga seotud ettevõtmisi, mis eelnevad 10. augusti õhtul toimuvale vabaõhu kontsertetendusele. Oluline on siinkohal märkida, et noored korraldavad ise filmimise, operaatoritöö ja intervjuud. Praeguseks on valminud juba esimene videoklipp, kus lavastaja Mart Koldits tutvustab Tõrva veskijärve ääres loitsuga seotud plaane ja mõtteid.

Nii Tankla TV Tõrva-Helme piirkonna eestvedaja Margo Metsoja kui ka Tõrva abilinnapea ja Tõrva Loitsu peakorraldaja Maido Ruusmann leiavad, et meediahuviliste noorte kaasamine Tõrva linnale oluliste ettevõtmiste ettevalmistamisse ja kajastamisse on positiivne algatus, mida soovitakse rakendada ka tulevikus.

«Noorte ja linna ühine eesmärk on Tõrva igakülgne tutvustamine, mida annab edukalt korraldada videoreportaažide tegemise kaudu,» lisas abilinnapea Ruusmann.

Lõuna-Eesti suurimaid vabaõhuüritusi Tõrva Loits toimub käesoleval aastal juba kuuendat korda. 10. augusti õhtul esinevad Jaan Tätte ja ansambel Udupasun, Tanel Padar & The Sun ning Tõrva neidudekoor.

Õhtut jääb lõpetama suurejooneline vabaõhuvaatemäng «The Greatest Hits of Kalevipoeg». Lisaks on ettevõtmisesse kaasatud 300 tantsijat, 200 koorilauljat ja maailma suurimad trummid. Tulevaatemängu loovad Trikivabrik ja Valgusfestival Tulemeistrid.

Saksa maanaised heitsid Eestile vahetu pilgu

Jaanipäeva eel ja ajal võõrustasid Viljandi maanaiste ühenduse liikmed Saksamaa Minden-Lübbecke piirkonna maanaisi, kellel nad kaks aastat tagasi külas olid käinud. Organisatsiooni Landfrauenverband Minden-Lübbecke 3700 liikmest tuli Eestit ja Viljandimaad uurima 23. Neist enamikule oli see esimene kord siin kandis reisida, sestap märkis mitu prouat laupäeva õhtul Kivi turismitalus päevapikkusele ringreisile tagasi vaadates, et Eesti eluolu tundub neile mitmes mõttes teistsugune kui Saksamaal.

Et osa sakslannasid käib hobi korras folkloorseid tantse tantsimas, pakkus neile ohtralt jutuainet Viljandimaa tantsurühma Vabajalg esinemine Kivi talu õuemurul.

Külalised panid tähele, et kui nende kodumaal ollakse harjunud tantsima eeskätt aeglasemat sorti folkloorseid tantse, siis siinne traditsioon soosib märksa rohkem ajaloolise taustaga, ent tänapäevast lavatantsu.

Maanaiste ühendusel aitasid sakslannasid vastu võtta maavalitsus ja omavalitsuste liit.

Leedri tuulik seisab taas uhkelt

“Töö, mis mõne aasta eest tundus suure ja võimatuna, on nüüd teoks saanud! Anetsi tuulikul on tiivad küljes!” võis projekti eestvedaja, Lümanda vallavanema Jaanika Tiitson laupäeval uhkelt kuulutada.

22. juunil oli Anetsi mäele Leedri tuuliku avamisele kogunenud palju pealtvaatajaid, kellele etendati suurepärase ilmaga lõbus vaatemäng. Tuulikusse vinnati esimesed jahukotid. Külavanem Indrek Tiitsonile anti pidulikult üle tuuliku võti ja Lümanda vald kinkis lisaks veel veskikivi. Külalistele esinesid ka rahvatantsijad.
Projekti juht ja OÜ Muinassepp omanik Tõnu Sepp tunneb uhkust, et leidus üks küla, kes julges ette võtta sellise suure ja olulise sammu, mis reeglina tähendab rahvale ainult kulutusi, mitte tulu. Tema sõnul oli Leedri tuuliku väline renoveerimine väga töömahukas. Alles jäi vaid 20% vanadest detailidest, kõik muu tuli uus teha.
Praegu tuulik kahjuks veel töökorras pole. Esmalt tuleb tagasi panna vana sisu, millest mitmed detailid on paraku puudu. Mardikad on oma töö teinud. Selleks, et tuulik uuesti jahvatama panna, tuleb suur osa sisust uuesti meisterdada.
Leedri külale tähendab see tuulik palju rohkem kui lihtsalt külailu – Anetsi tuulikus on mänginud peaaegu kõik Leedri küla lapsed! See on osa nende lapsepõlvest.
Küla oma jõududega tuulik 1989. aastal konserveeriti. Tänu toonastele töödele, mida vedas külavanem Adi Kuivjõgi, oligi nüüd võimalik tuulik taas avada.
Tuuliku taastamise põhirahastaja oli Saarte Koostöökogu, suur osa vajaminevast rahast saadi Euroopa Liidu maaelu edendamise algatusprogrammi LEADER kaudu. Samuti viidi läbi anonüümne korjandus külarahva seas. Kui oli selge, et raha kipub ikka veel väheks jääma, pani oma brändiga Saaremaa Vodka õla alla Altia Eesti, kes tänavu rahastab ka Pihtla valla Ennu küla tuuliku taastamist täies ulatuses.

Sõrves avastati Eesti jaoks uus liblikaliik

Enne pühi Sõrves Sääre külas viimase seirepüügi saaki üle vaatamas käinud liblikauurija Erki Õunap avastas Eesti jaoks uue liblikaliigi ning pani talle nimeks pöök-täpikvaksik.

Ladinakeelset nimetus Cyclophora linearia kandev liblikas saabus Sõrve tõenäoliselt eelmise nädala jooksul, sest viimane püük kestis 17.–21. juunini, kirjutab Meie Maa.

«Seda liblikat ei ole varem kunagi Eestis nähtud. Oli teada, et ta võib Eestisse jõuda, aga seni polnud,» ütles Tartu Ülikooli doktorikraadiga Õunap.

Kuna Eesti jaoks uuel liigil eestikeelset nime veel ei ole, siis Erki Õunapi arvates võiks liblika nimetada toidutaime järgi pöök-täpikvaksikuks. Nimelt toitub liblikas pöögist. Kust Sääres avastatud konkreetne isend pärineb, seda on Erki Õunapi sõnul võimatu öelda. Lähim koht, kus liblikat esineb, asub Lõuna-Rootsis. Kesk- ja Lõuna-Euroopas peetakse teda tavaliseks.

Miks tuli liblikas Eestisse, kui siin pööki looduses ei kasva? Jutu järgi pidavat liblikas ka tamme ja kaske sööma, kuid kinnitust sellele ei ole. Õunapi arvates võis liblikas niiöelda hulgusena Sõrve sattuda sooja õhumassiga. «Mõnikord kannab soe õhuvool lõunast liblikaid kaasa. Seda liiki on püütud ka Soomest, kus teda looduslikult samuti ei esine,» selgitas Õunap, kes liblikate püüdmisega tegelenud 25 aastat.

Oma staaži juures on ta avastanud kuni kümme uut liiki Eesti jaoks.

Rannaküla talgud Matsalus

Rannaküla on Matsalu rahvuspargi lõunaservas asuv mereäärne, iseloomulike kadastike ning rannaniitudega ala. Miskipärast kipub aga kadakate mainimisel talgutöö üsna selge olema – saab jälle kord asuda tulisesse võitlusesse kadakate pealetungiga. Nii ka sel korral.

Ka sealsed elanikud ise on tublid talgulised ning armastavad ja hoiavad oma kodukandi väärtusi. Pärandkooslusi on säilinud nii rannaniitude, aruniitude, madalikuniitude kui ka karjamaadena. Kuid ka nemad üksi ei jõua Rannaküla ligikaudu 500 hektari suurust ala korrastada ning seekord lähemegi appi ühele sealsele maaomanikule, kel üksi jõud enam kadakatest üle ei käi. Kohalik pererahvas on väga lahke ning abistab, kuidas oskab. Jätkame juba eelmisel aastal alustatud tööd ning puhastame rannaäärset ala kadakatest.

Tänuks töö eest pakub siinne kant imelist olemist kaunite pärandkoosluste vahel. Loodus on väga mitmekesine ja Matsalu Rahvuspargile omaselt linnurohke. Ka mererand on kadakate, rändrahnude, roostike, erinevate lademete paljandite ja muude silmailu pakkuvate maastikuvormidega väga vaheldusrikas. Kõike seda saab kohapeal oma silmaga imetleda ja avastada. Supelda saab mõnusalt madalas ja soojas merevees, mis asub töö- ja elupaiga vahetus läheduses.

Talguid toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Info aadressil: http://talgud.ee/talgud/2013/rannakula

Tule 29. juulil Kogukonnapäevale Mellistesse!

Tähistamaks külaliikumise 15. aastapäeva korraldab Tartumaa Kodukant koostöös Mäksa Maanaiste Seltsiga kogukonnapäeva “Külalt külale“.

Kella 13.-ks oodatakse huvilisi Käbitarre, kus toimub arutelu Kodukant Tartumaa rollist maakonna külaliikumises. Kell 15 on ürituse pidulik avamine, sõnavõttude ja tervituskontserdiga. Pärast avamist pakutakse huvitavaid tegevusi suurtele ja väikestele. Õhtu päädib tantsu ja tralliga.

Mellistesse tasub minna ka seetõttu, et Melliste on Tartumaa esindaja Aasta Küla 2013 tiitlile.

Üritus on avalik ja osalema oodatakse kõiki, kes on huvitatud vabatahtlikuna panustama maakonna külaliikumise arengusse! Lisainfo Külli Pann, tel 56462692

Vahtsõnõ võrokiilne Täheke

Kooliaastaga lõpun saiva Vana Võromaa 1. klassi latsõ ja võro keele opja kingitüses vahtsõ võrokeelidse latsiaokirä Täheke. Ütsäs võrokiilne Täheke sündü Võro instituudi ja Tähekese toimõndusõ kuuntüün.

Seon Tähekesen omma Saarõ Evari, Contra, Holtsi Leila ja Märka Veiko luulõtusõ. Kiränik Rahmani Jan kirotas draakoni vorstist, Ojari Triinu jutu päälkiri om «Tita ja tsolgipang». Kalla Urmas kirotas tuust, määne om mi uma kuldkala.
Raamatust «Kuis vanal Võromaal eleti» omma ümbre jutustõdu luu «Kahru sündümine» ja «Mille eläjä ei laula».
Kiä taht hindäle Tähekese vahtsõt võrokeelist nummõrd, saa tuud osta Võro instituudist Võrolt vai Tähekese toimõndusõst pääliinast.

Uma Leht

Jahuveski tulõva vahtsõst

Vahtsit veskit tulõ Vanalõ Võromaalõ nigu siini päält vihma – vana veski omma kinni pantu, a veskijahu om korgõn hinnan.

«Veskit oll’ vaia, selle et Kütioro veski läts’ kinni ja oll’ vaia kohki jahhu tetä. Pernaanõ nõud kiviveski jahhu – tuu um pehmemb ja leib saa tuust kobõdamb,» selet’ Hartsmäe mahetalo peremiis Hollo Agu Haanimaalt.

Tä uursõ vällä, et üts Austria firma tege vanaperädse süstemiga veskiid ja sai säänest Saarõmaal uma silmäga nätä kah. Tull’ himo osta tuu Haani talopidäjide seltsile, et kõik Haanimaa talomehe saasi sääl hindäle jahhu jauha. «Naksi asjo ajama ja teno PRIA Leaderi programmilõ saigi minevä kuu lõpuh veski är ostõtus,» selet’ Hollo. Oll’ päält 19 000 euro, 80% tull’ eurorahast sis.

Veski om sääne nigu vanast veski, mis tüüti vii päält kiviga. Kivi läbimõõt om miitre, veski kaald tonni ja sõglakast paarisaa kilo ümbre.

«Põhimõtõ um õks sama: alomanõ kivi sais paigah ja päälmine käü ümbre,» selet’ Hollo Agu. «Etteandõkol’o ja raputaja umma kah sama põhimõttõga, ülekannõ um õkva lähiksest moodori päält, vanastõ olli lamõrihmuga pikä ülekandõ.»

Eelektri-veskil om 9,8kilovatinõ moodor ja papridõ perrä jauh 120–180 killo jahhu tunnin. Jämmüst saa reguliiri kiviga – ku lähkühe kivvi laskõ. Mano om tettü sõglakast, kolm sõglapaari, nii et kõrraga saa kolmõ jämmüsega jahhu tetä. Puulpüüdlist nikani ku mannani. «Väikul viisil saa vast ka suurmit tetä, piät nakkama nuputama,» arvas’ Hollo Agu.

Veskiga ümbrekäümises tulõ iks tüüpõhimõtõt teedä, a Hollo Agu jutu perrä olõ-i tuu rassõ. «Piät õnnõ tuud kaema, et ei lasõ ilma vilälda kivve kokko,» opas’ tä. «Tuu kulutas kivve ja tekütäs lisaainõt jahu mano.»

Hollo Agu ütel’, et timä pand’ veski käümä vana Kütioro veskimehe, 99aastadsõ Zupsmanni Ale oppusõ, mitte «spiikikiilse» paprõ perrä. Vanalherräl oll’ huvvi tulla ka paiga pääle kaema, kuis muudsa massin tüütäs. Loe edasi: Jahuveski tulõva vahtsõst

Ühinemistega tekib seitse tugevat valda

Regionaalminister esitab homsele valitsuse istungile eelnõud, millega kinnitatakse 18 omavalitsuse ühinemine 2013. aasta oktoobri kohalike volikogude valimistel. Eelnõude kohaselt saab Eesti tänavu juurde seitse uut valda, kus väikseimas elab 3400 inimest ja suurimas üle 10 000 inimese.

„Nende 18 omavalitsuse juhid on teinud julgeid otsuseid ja need ei ole alati tulnud kergelt. Nad on seadnud esikohale piirkonna arengu ja sealsete elanike huvid ning selle eest tuleb neid tunnustada,“ ütles regionaalminister Siim Kiisler. Minister lisas, et kui vaadata sügisesi ühinejaid, siis suur osa neist on ka täna Eesti mõistes suured omavalitsused. „Aga nad näevad, et koos suudetakse oma potentsiaali paremini realiseerida ning oluliselt rohkem kaasa rääkida kogu piirkonna arengus,“ lisas Kiisler.

Käesoleva aasta oktoobris kohalike volikogude valimistel ühinevad omavalitsused:

– Põlvamaal tekib Põlva linna ja Põlva valla ühinemisel 10 100 elanikuga Põlva vald;
– Viljandimaal tekib Pärsti, Paistu, Saarepeedi ja Viiratsi valdade ühinemisel 10 000 elanikuga Viljandi vald;
– Harjumaal tekib Kose ja Kõue valdade ühinemisel 7300 elanikuga Kose vald;
– Pärnumaal tekib Lavassaare ja Audru valdade ühinemisel 6000 elanikuga Audru vald;
– Hiiumaal tekib Kärdla linna ja Kõrgessaare valla ühinemisel 5000 elanikuga Hiiu vald;
– Läänemaal tekib Risti, Taebla ja Oru ühinemisel 4300 elanikuga Lääne-Nigula vald;
– Ida-Virumaal tekib Püssi linna ning Maidla ja Lüganuse valdade ühinemisel 3400 elanikuga Lüganuse vald. Loe edasi: Ühinemistega tekib seitse tugevat valda

Rahvarõivaste Valmistajate Kool kutsub liituma

Rahvarõivaste Valmistajate Kool Eesti Rahva Muuseumis kutsub huvilisi kaasa lööma, et saada ise oma rahvarõivaste loojaks. Kool kestab kaks aastat ja toimub üks kord kuus laupäeval-pühapäeval.

Ettevõtmise eesmärk on Eesti Rahva Muuseumi rahvarõivavaramu kasutamisvõimaluste teadvustamine ning paikkondliku rõivastuse valmistamise, kandmisviiside ja paikkondlike traditsioonide uurimine läbi rõivastuse, samuti kodukoha rahvarõivakostüümi valmistamine koos lisanditega.

Osalema on oodatud eelkõige rahvarõivaste valmistajad, käsitööringide juhendajad, õpetajad, rahvakultuuriühenduste liikmed jt huvilised.

Toimumise ajad september 2013 – mai 2015
7. september,
28. -29. september (I grupp)
12.-13. oktoober (II grupp)
2. -3. november
30. november-1. detsember (jätkub 2014 jaanuaris)

Toimumise koht: Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja, Kuperjanovi 9, Tartu
Õpetajad: Reet Piiri, Silvi Allimann, Virve Valtmann-Valdson, Piia Rand
Kursuse tasu: Kokku 2 aastat orienteeruvalt 600€, (maksmine osade kaupa); 2013.aastal toimuvate õppuste eest (I semester) 150€
Koolitusjuht: Age Raudsepp, e-mail Age.Raudsepp@erm.ee; tel 55663661
Loe edasi: Rahvarõivaste Valmistajate Kool kutsub liituma

Maavanemad külastasid Põlvamaad

25- 26. juunil külastasid maavanemad ja siseministeeriumi esindajad Põlvamaad ja ühtlasi lõppes Põlva koordineerimise periood ning maavanem Ulla Preeden andis maavanemate koostöö koordineerija rolli koos selle juurde kuuluva sümboolse raamatuga üle Pärnu maavanem Andres Metsojale.

Põlva maavanema ülesanne oli koordineerida maavanemate koostööd teises kvartalis, järgmisel perioodil on see Pärnu maavanema ülesanne.

Põlva maavanem Ulla Preedeni sõnul annab koordineerija roll suurema vastutuse ja võimaluse tihedamaks suhtluseks maavalitsuste, ministeeriumide ning teiste riigiasutuste vahel. Lisaks on rohkem tähelepanu ühiste seisukohtade kujundamisel.

Maavalitsuste koordineerimine tähendab, et kooskõlastamist vajavate seaduseelnõude kohta tehtavad märkused, täiendused ja täpsustused on kõigist maavalitsustest sel ajavahemikul kokku kogunud just koordineeriv maavalitsus. Mitmed olulised kohtumised korraldatakse just koordineerivas maakonnas.

Allikas: Põlva Maavalitsus

EL ühise põllumajanduspoliitika tuleviku osas saavutati kokkulepe

Luksemburgis kaks päeva läbirääkimisi pidanud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrid jõudsid kokkuleppele ühise põllumajanduspoliitika reformipaketis.

„Eesti jaoks lõppesid läbirääkimised edukalt ja saime viimaste hetkedeni vaidluse all olnud põhiküsimustes head lahendused,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Eesti jaoks on väga oluline, et õnnestus saada erisus nn rohestamise nõude osas. See tähendab, et riikides, kus mets katab üle poole pindalast, ei pea kõige metsasemates piirkondades osa põllumajandusmaast kasutusest välja jätma,“ ütles Seeder.

Kokkuleppe kohaselt kaovad Euroopa Liidus alates 2015. aastast piima- ja alates 2017. aastast suhkrukvoodid.

Samuti saab Eesti jätkata ühtse pindalatoetuse rakendamisega kuni 2020. aastani. „Sealjuures on võimalus rakendada väiketootjaid soosivat ümberjaotavat toetust, kus esimestele hektaritele kehtivad kõrgemad toetusmäärad,“ lisas Helir-Valdor Seeder. Loe edasi: EL ühise põllumajanduspoliitika tuleviku osas saavutati kokkulepe

Puhka Eestis kutsub seiklusmängule “Kadunud Eestimaal”

Kuni 28. juunini on huvilised oodatud end registreerima, et osaleda Puhka Eestis esindusmeeskonnana seiklusmängus “Kadunud Eestimaal”.

Viimasel neljal suvel on toimunud Eestimaa erinevates paikades autoratastel seiklusmängud, mille korraldajaks on Safari Seiklused MTÜ. Sel suvel toimub mäng esmakordselt üle kogu Eesti nime all “Kadunud Eestimaal”.

Puhka Eestis paneb selleks puhuks mängu välja oma esindusmeeskonna, kes saab seiklused kaasa teha Puhka Eestis logodega Škodas, mis talle selleks puhuks Auto 100 Tallinn poolt kasutada antakse. Samuti saab meeskond eesmärgi täitmiseks piisavas koguses autokütust ning ei pea maksma mängu ametlikku osalemistasu. Vastutasuks peab Puhka Eestis meeskond käituma igati esinduslikult ja aitama kajastada kogu elamusterohket sündmust Puhka Eestis sotsiaalmeedia kanalites.

Mängureeglid ja osalusankeedi leiab aadressilt www.puhkaeestis.ee. Zürii valib avalduse esitanud meeskondade seast välja 5 kandidaati, keda tutvustatakse Puhka Eestis Facebook lehel ja rahvas saab valida nende seast oma lemmiku. Lõplik võitja ehk Puhka Eestis esindustiim valitakse välja rahva hääletusel ja zürii hääletusel saadud järjestuskohtade liitmisel. Rohkem infot seikluse Kadunud Eestimaal kohta leiab korraldaja kodulehelt www.partysafari.eu Loe edasi: Puhka Eestis kutsub seiklusmängule “Kadunud Eestimaal”

Eesti kutseõppurid osalevad ülemaailmsetel kutsemeistrivõistlustel WorldSkills 2013

lemaailmsed kutsemeistrivõistlused WorldSkills. Foto - WorldSkills — Illustreeriv foto

2.-7. juulil sõidavad 10 vaprat kutseõppurit Saksamaale, et esindada Eestit ülemaailmsetel kutsemeistrivõistlustel WorldSkills 2013. Sel aastal osaleb WorldSkills´il 53 riiki ja võistlejaid on kokku üle tuhande.

Eesti noored meistrid astuvad võistlustulle kaheksal erialal ning oma oskused panevad proovile: trükkal Kevin-Gregori Kubjas Tallinna Polütehnikumist, mehhatroonikud Marko Aus ja Rauno Mändsalu Tallinna Tööstushariduskeskusest, maastikuehitajad Oliver Haav ja Taavi Kõiv Luua Metsanduskoolist, florist Moonika Tohvri Räpina Aianduskoolist, mööblitisler Rain Toming Võrumaa Kutsehariduskeskusest, plaatija Taimo Avloi Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakoolist, ehitusviimistleja Elsa Pärna Tallinna Ehituskoolist ja infotehnoloog Madis Männik Tallinna Polütehnikumist.

Eesti võistlejatest on rahvusvaheliselt juba mõõtu võtnud infotehnoloog, mööblitisler, mehhatroonikud ja trükkal, kes võistlesid eelmisel aastal üle-Euroopalistel kutsevõistlusel EuroSkills. Esimest korda võistleb Eesti floristi erialal.

Tänavu toimub 42. korda WorldSkills Saksamaal Leipzigis. WorldSkills´i kutsemeistrivõistlused toimuvad iga kahe aasta tagant ning need on noortele üheks tähtsaimaks kutseoskuste testimise ja näitamise proovikiviks. Võistlused kestavad mitu päeva ning igal võistlusalal hinnatakse nii tehnilist sooritust, meeskonnatööd kui ka suhtlemist ja oskust töötada projektidega. SA Innove on rahvusvahelisi kutsevõistlusi korraldavate organisatsioonide WorldSkills ja EuroSkills ametlik esindaja Eestis.

Noorte tutvustused avaldame enne võistlust veebilehel www.kutseharidus.ee

Lisainfot WorldSkills´i kohta: http://www.worldskillsleipzig2013.com/en/

Algas tõhustatud värske puu- ja köögivilja ning kartuli päritolu kontroll turgudel

1428630t44hfac5 — Kartulid. Illustreeriv foto.
Foto: Peeter Langovits

Põllumajandusamet on alustanud koostöös Veterinaar- ja Toituametiga tõhustatud värske puu- ja köögivilja (sh maasika) ning kartuli päritolu kontrolli turgudel. Vastavalt seadusele peab avaldatav info olema tõene ja näitama toote tegelikku päritolu.

Seoses ohtliku taimekahjustaja kartuli ringmädaniku levikuga on Poolast pärit kartulile kehtestatud Euroopa Liidus erinõuded, mille kohaselt kartul peab pärinema registreeritud ja kartuli-ringmädaniku suhtes vabast tootmisüksusest ning olema varustatud Poola Riikliku Taimekaitseteenistuse poolt väljastatud sertifikaadiga. Lisaks tuleb sihtriigi pädevat ametiasutust kaubasaadetisest eelnevalt teavitada. Põllumajandusametit siiani teavitatud ei ole, mistõttu Poolast pärit kartuli turustamine on Eestis kõrgendatud järelevalve all.

Lisainformatsioon: Ülle Metsman, taimetervise osakonna juhataja asetäitja, Põllumajandusamet, tel 6712 648, e-post taimetervis@pma.agri.ee

Keskkonnaamet korraldab Lahemaa, Vilsandi ja Matsalu rahvuspargis noore looduskaitsja kursused

Keskkonnaamet korraldab 25.-29. juunil kolmes Eesti rahvuspargis noore looduskaitsja kursuse Junior Ranger. Lahemaa rahvuspagris toimub kursus juba kümnendat, Vilsandi rahvuspargis teist ja Matsalu rahvuspargis esimest korda.

Kursusel osaleb 56 loodushuvilist noort vanuses 13-17, kes elavad rahvusparkides ja nende lähipiirkondades. Noored on kursusele valitud aineõpetajate soovituste ja oma motivatsioonikirja alusel. Kursused toimuvad Lahemaal RMK Ojaäärse loodusmajas, Vilsandi rahvuspargis Pilguse mõisas ja Matsalu rahvuspargis Metsküla Algkoolis. Viiepäevase kursuse eesmärgiks on suurendada noorte keskkonna- ja loodusteadlikkust. Toimuvad retked loodusesse, mille käigus tutvutakse piirkonnale omaste taime- ja loomaliikidega, korraldatakse loodushoiutöid ja loomingulisi tegevusi ning saadakse tuttavaks kultuuriväärtustega. Noored tutvuvad riigiasutuste rolli ja ülesannetega keskkonnakaitses ning õpivad võtteid, kuidas looduses hakkama saada.

Noore looduskaitsja kursuse lõpus läbivad õpilased teadmiste kontrolli ja saavad Junior Rangeri tunnistuse ning vastava märgistusega vormiriietuse. Kaks paremat noort esindavad Eestit 2014. aastal rahvusvahelisel Europarc Junior Rangeri kursusel. 2012. aasta paremad noored, Minna Joor Lahemaa rahvuspargist ja Magnus Kaldjärv Vilsandi rahvuspargist, sõidavad 13. juulil koos juhendaja Maris Sepaga Saksamaale Baieri rahvusparki 8-päevasele üleeuroopalisse Junior Rangeri laagrisse.

Eesti on Euroopa Kaitsealade ühenduse EUROPARCi liige. EUROPARC ühendab kaitsealasid 35 Euroopa riigis. Ühendus korraldab üleeuroopalist noore looduskaitsja kursust aastast 2002.

Kursuste läbiviimist ja Eesti õpilaste osalemist üleeuroopalises laagris toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kursuste kavadega saab tutvuda http://www.keskkonnaamet.ee/teenused/keskkonnaharidus-2/junior-ranger/

Lisainfo:

Krista Kingumets, keskkonnaameti keskonnahariduse spetsialist, Lahemaa rahvuspark, e-post krista.kingumets@keskkonnaamet.ee, tel 5562 4391

Maris Sepp, keskkonnaameti keskonnahariduse spetsialist, Vilsandi rahvuspark, e-post maris.sepp@keskkonnaamet.ee, tel 5304 7882

Ave Huugen, keskkonnaameti keskonnahariduse spetsialist, Matsalu rahvuspark, e-post ave.huugen@keskkonnaamet.ee, tel 5047 219

Enim malevakohti on noortele Pärnumaal ja Tallinnas

Haridus- ja teadusministeerium eraldas Hasartmängumaksu Nõukogu otsuse alusel 2013. aastaks üle saja tuhande euro noortemalevate korraldamise ja arendamise toetamiseks, mis võimaldab suvel malevas töötada enam kui 4000-l noorel vanuses 13-26.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo hinnangul ei ole õpilasmalev ainult noorsootöö ja töökasvatuse instrument, vaid paljudel juhtudel ka praktilise väljundiga ja täidab seega ühiskonnas üsna tähtsat funktsiooni. “Noortemalevatel on Eesti ühiskonnas kindel koht ja ministeerium toetab nende tegevust sihikindlalt nii tänavu kui ka tulevikus,” lisas Aaviksoo.

Eesti suurim malevakorraldaja on MTÜ Pärnumaa Õpilasmalev, mis koordineerib 1132 noore tööle saamist. Homme Tallinnas Raekoja platsil kell 12.00 Tallinna noorte malevasuve väljakuulutav SA Õpilasmalev vahendab noortele 820 malevakohta.

Malevate tegevust toetava Eesti Noorsootöö Keskuse peaeksperdi Liis Proosi sõnul on riigi kui noortemalevate rahastaja jaoks oluline, et noored omandavad malevas erinevaid sotsiaalseid oskusi, tööharjumuse, teadmised tööseadusandlusest ning tutvuvad lähemalt tööeluga. “Malev on noortele heaks võimaluseks turvalises keskkonnas omandada esimene töökogemus, mis võib tulevikus olla tööturule sisenemisel konkurentsieeliseks,” selgitas Proos.

Malevas saavad noored proovida erinevaid ameteid, kujuneb tööharjumus, malevale eelneval koolitusel saadakse teadmisi tööseadusandlusest, CV koostamisest ja karjääri planeerimisest üldiselt. Maleva korraldaja peab tagama malevlastele turvalisuse ning juhendajaks lubatakse ainult vastava kvalifikatsiooniga töötajad.

Enamus toetust saavatest malevarühmadest on linna malevad ehk ööbimiseta malevarühmad (59%), kuid noortel on võimalik töötada ka ööbimisega malevates.

Koondprojekti “Noortemalevad 2013” koordineerib haridus- ja teadusministeeriumi hallatav riigiasutus Eesti Noorsootöö Keskus, mille põhieesmärk on noorsootöö arendamine ja korraldamine riikliku noortepoliitika raames.

XIX Võru Folkloorifestival otsib taas lõõtsakuningat

XIX Võru Folkloorifestivalil toimub traditsiooniline August Teppo nimeline lõõtsamängijate jõukatsumine ja valitakse lõõtsakuningas.

11.-15. juulil toimuvale Võru folkloorifestivali ühele tähtsamale üritusele, 13. juulil kell 11 Võru Kandles algavale võistumängimisele on oodatud enam kui 30 pillimeest üle Eesti, keda oodatakse juba nüüd end registreerima festivali kodulehel www.vorufolkloor.ee. Võistumängimine toimub Eesti kuulsaima lõõtsameistri August Teppo valmistatud lõuna-eesti ehk teppo tüüpi lõõtsadel.

Mullu võistles 34 mängijat neljas vanuseklassis – noored, algajad, täiskasvanud ja ässad. Ässade klassis võidutses Põlvast pärit Toomas Ojasaar, kel oli see teine võit selles võistlusklassis. Kolmekordne võitja pälvib lõõtsakuninga tiitli.

Võru lähedal Loosul 1875. aastal sündinud August Teppo jõudis oma pika elu jooksul valmistada umbes 150 pilli. Viimase neist tegi ta 1959. aastal 84aastasena. Tüüpiline Teppo lõõts on neljarealine ja kolmekooriline. Ühe pilli meisterdamiseks kulus tal umbes kolm kuud, seda talutööde kõrvalt. Teppo lõõtsad tunneb ära erilise kõlatämbri järgi.

XIX Võru Folkloorifestival toimub 11.-15. juulini ja kannab sel aastal pealkirja „Teljed“.

Aasta tähtsaim tuli kaitseb kurja eest

Jaanilaupäeva tähtsaim osa on läidetav jaanituli. Vanad eestlased uskusid, et kuhu jaanitule kuma paistab, sinna kuri ligi ei pääse, kirjutab C. R. Jakobsoni talumuuseumi museaalse osakonna juhataja Pille Perner.

Paljudel rahvastel on jaanituli olnud algselt seotud päikesepüha ja -kultusega. Nii ka eestlaste puhul. Jaanituleks hakati aegsasti valmistuma ja põletusmaterjali koguma. Ajalooliselt on Eesti eri paikades tuletegemise traditsioonid erinenud aga põhjalikult.

Tuli künkale või ridva otsa

Tänapäeval tehakse jaanituli enamasti maa peale. Vanasti oli Lääne-Eestis ja saartel aga tavaks süüdata tuli ridva otsa pandud tõrvatünnis või laasitud puu otsa viidud katlas. Sellisel tulel oli oma nimi – „leedutuli“. Tähtis oli, et tuli kaugemale paistaks – kuhu jaanitule kuma paistis, seal kasvas vili hästi ja ümbrus oli kurja eest kaitstud.

Mereäärsetel aladel, aga ka Peipsi rannikul, on olnud ja on kohati tänapäevalgi tavaks viia vanad paadid jaanitulle. Ruhnu saare elanikud tegid jaanituld ikka ainult kokkukuhjatud vanadest kalapaatidest. Taoline põletamine on ühtlasi ka ohvrilõke.

Sellegi kohta, et jaanituli tehti otse maha, on teateid üle Eesti. Tavaliselt valiti mõni kõrgem koht või küngas, et tuli ikka paremini paistaks – seepärast kannavadki paljud meie väiksemad mäed Jaanimäe nime. Vahel tehti lõke ka suure kivi otsa.

Loe edasi: Aasta tähtsaim tuli kaitseb kurja eest

Viljandimaa Maakaitsepäeva tähistatakse suurejooneliselt Mõisakülas

Võidupühal, 23. juunil tähistatakse traditsiooniliseks saanud Maakaitsepäeva Mõisakülas. Seekordne sündmus tõotab tulla eriti elamusterohke ning põhjust sinna koguneda on kõikidel Viljandimaa elanikel. Mõisakülas jätkub tegevusi ja uudistamist päeva jooksul tervele perele.

Võidupüha ja maakaitsepäeva tähistamine algab pühapäeval, 23. juunil kell 10.15 mälestustseremooniaga maakonnakeskuses Viljandis J. Laidoneri mälestussamba juures, kus riigi-, maakonna- ja linna esindajad asetavad pärjad ning siis liigutakse Vabadussõjas langenute mälestusmärgi juures Vanal kalmistul. Seejärel kell 11 toimub pidupäeva jumalateenistus Viljandi Pauluse kirikus.

Alates kell 11 saab Mõisaküla kesklinnas hoo sisse maakaitsepäev, kus oma tööd, tehnikat ja varustust on tutvustamas Viljandi maakonna jõustruktuurid. Toimuvad Kaitseliidu, Politsei, Päästeameti ja Punase Risti esitlused. Näiteks toimub kaitseliidu relvastatud mini-kaitselahing, politsei peatab ekstreemsel moel liiklusrikkujat, päästeamet näitab autosse lõksu jäänud inimese päästmist, liiklusõnnetuses kannatanule osutab esmaabi Punane Rist jne. Lapsi paelub kaitseliidu ja päästeameti tehnika ning relvad.

Lõunaajal pakutakse kõikidele soovijatele tasuta sõdurisuppi ning ametliku osa lõpetab alates kell 14.15 keskväljakul algav võidutule üleandmise tseremoonia omavalitsuste esindajatele.

Mõisaküla pakub pidustuste raames lisaks kõikidele linlastele ja külalistele kogu päeva vältel mitmekesist laada- ja kultuuriprogrammi ning näitusi. http://sakala.kaitseliit.ee/et/maakaitsepaev

Maavanem Lembit Kruuse sõnul saavad kõik kodanikud otsesemalt või kaudsemalt kaasa aidata Eesti julgeoleku ja -kaitsetahte arengule. “Turvalisus ei koosne ainult sõjalisest jõust. See on meie oma inimeste tahe midagi ise, omal algatusel korda saata kodukoha, keskkonna, kultuuri – meie oma riigi heaks.”

1919. aasta juuni mängis eestlastele kätte ainukordse võimaluse, mil lätlaste ja eestlaste ühine võit Võnnu all lubas Eestil koondada kogu sõjajõu idarindele peavaenlase vastu. Juba sügisel tegigi vastane Eestile nende ajaloo ainsa rahupakkumise. Saime vabaks ja saavutasime rahu.

Mahladele suhkru lisamine keelustatakse

Valitsus kehtestas täna oma määrusega uued mahlatoodete koostise- ja kvaliteedinõuded, millega keelustatakse mahladele suhkru lisamine. Määrusega viiakse Eestis kehtivad nõuded vastavusse Euroopa Liidu direktiiviga.

Valitsuse määrus “Mahlatoodete koostis- ja kvaliteedinõuded ning märgistamise erinõuded” keelustab alates 28. oktoobrist 2013 suhkrute lisamise mahlale, mahlakontsentraadile, kontsentraadist toodetud mahlale, mahlapulbrile ja tõmmismahlale.

“See aitab muuta inimeste toidulauda tervislikumaks. Kuigi Eestis toodetud mahladele üldiselt suhkruid ei lisata, on paljude teiste riikide toidutootmises mahladele suhkru lisamine veel üpris tavapärane,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Praegu kehtiva korra järgi võib mahlatoodete maitse parandamiseks lisada suhkrut kuni 15 grammi ja magustamise eesmärgil kuni 150 grammi liitri kohta.

Erandina võib uue määruse järgi lisada suhkrut vaid astelpajumahlale. Määrusega sätestatakse ka nõuded tõmmismahlale (ing k water extracted fruit juice) ja tomatist valmistatud mahlatoodetele.

Uus kord jõustub 28. oktoobril 2013. Juba turule viidud või seniste nõuete kohaselt märgistatud tooteid on lubatud turustada kuni 28. aprillini 2015.

Täna avatakse Tartus Lõuna-Eestit tutvustav teekond “Elu kahe maailma piiril”

Täna avatakse Tartus kuue Lõuna-Eesti maakonna Leader tegevusgruppide, omavalitsuste ja kogukondade koostöös ettevalmistatud projekt, mille raames tähistatakse 21 põneva looga paika National Geographicu kollase aknaga – nii sünnib Lõuna-Eestit tutvustav teekond “Elu kahe maailma piiril”.

Teekonna avamine toimub neljapäeval kell 18:00-19:15 Tartus Raekoja platsil, sest Tartu on väravaks Lõuna-Eestisse. Avasündmusele, kus esinevad Lõuna-Eesti laulu- ja tantsukollektiivid, on oodatud kõik huvilised. Sündmuse käigus avatakse pidulikult Tartu linna südames paiknev National Geographicu kollane aken, mis hakkab tähistama teekonna algust. Tartu Kaubamajas näeb fotograaf Sven Začeki loodusfotode näitust “Elu kahe maailma piiril”.

Tegemist on kuue Lõuna-Eesti maakonna koostööprojektiga, kus maakogukonnad ja linnad on ühendanud oma jõud Lõuna-Eesti tutvustamiseks. Projekti raames National Geographicu kollaste akendega tähistatud teekond “Elu kahe maailma piiril” jutustab loo ühest erilisest paigast Euroopa Liidu piiril, Venemaa ja Läti kõrval, kuhu veel ei ulatu urbaniseerunud ja suurtööstuslik maailm. Rohkem infot teekonna ja välja valitud paikade kohta leiab aadressilt www.visitsouthestonia.com. Loe edasi: Täna avatakse Tartus Lõuna-Eestit tutvustav teekond “Elu kahe maailma piiril”