Mobiilirakendus muudab omavalitsustega suhtlemise lihtsamaks

Regionaalministri valitsemisala tellimusel on valminud tasuta mobiilirakendus “Anna teada”, mille abil saavad inimesed silma hakanud heakorraprobleemidest kohalikku omavalitsust teavitada. Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on mobiilirakenduse eesmärk luua juurde üks lihtsalt kasutatav kanal, mille abil saavad inimesed omavalitsusega suhelda.

“Väga paljudel inimestel on nutitelefon pidevalt taskus, seepärast lõimegi juurde ühe kanali, kuidas näiteks võssa kasvanud liiklusmärgist või lõhutud pargipingist omavalitsusele võimalikult lihtsalt teada anda,” rääkis Kiisler. Rakenduse kasutaja saab märkida kaardil probleemi asukoha, kirjutada lühikese selgituse ning lisada foto. Rakendus teeb inimese asukoha järgi kindlaks, millise omavalitsuse territooriumile probleem jääb ja saadab info selle dokumendiregistrisse või üldisele e-posti aadressile.

Lähiajal uuendatakse ka ühise veebiplatvormi versiooni, siis on kõigil neil, kes kasutavad kohalike omavalitsuste teenusportaali (KOVTP) võimalik need andmed ka oma kodulehel kaardil kuvada. Rakenduse haldamine kohalikule omavalitsusele kulusid kaasa ei too. Rakendus sobib nii Android kui ka Apple iOS operatsioonisüsteemidega nutitelefonidele.

Lisainfo: kov.riik.ee/annateada

Mobiilirakendust “Anna teada” rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist. 

Noortebändi demovooru viimane nädal on alanud

Septembrikuus algas Eesti pikima traditsiooniga bändikonkursi Noortebänd 2013 demovoor, millest saab osa võtta 30. septembrini. Noortebänd 2013 peakorraldaja Karl-Gustav Kello sõnul on konkurss avatud kõikidele muusikastiilidele, seega on väga oodatud vähemalt kaheliikmelised elektroonilise, eksperimentaalse, etno-, jazz-, hip-hop ja veel nime saamata muusikastiilide esindajad.

Kello rõhutab, et bänd ei tähenda mitte ainult klassikalist trummi, bassi, kitarri ja vokaali kooslust, vaid oodatud on ka kollektiivid, kes astuvad traditsioonilise bändi raamistikust välja – kasutavad eksperimentaalseid instrumente, elektroonikat või on muusika tegemiseks mõne veel laiemale avalikusele teadmata mooduse leiutanud. Samuti võib üks muusik osaleda mitme bändi koosseisus.

Konkursil saavad osaleda kõik kuni 26-aastased artistid, kes esitavad omaloomingut. Registreerimine toimub septembri lõpuni Noortebändi kodulehel.

Demovoorus osalevate bändide seast valib žürii välja 25 kollektiivi, kes saavad oktoobri keskel edasi võistelda Tallinna ja Tartu eelvoorudes. Poolfinaalid toimuvad novembri esimeses pooles ning Noortebänd 2013 tiitli omanik selgub novembri lõpus.

Aasta esimeses pooles toimunud maakondlikelt konkurssidelt on eelvoorudesse valitud seitse ansamblit. Esindatud on Pärnumaa, Läänemaa, Viljandimaa, Tartumaa, Saaremaa, Harjumaa ning Lääne-Virumaa. “Sel hooajal tegime koostööd seitsme maakonnaga, kuid oleme avatud koostööks kõigi piirkondlike bändikonkurssidega,” lisas Kello.

Loe edasi: Noortebändi demovooru viimane nädal on alanud

Lapsed ei saa olla Eesti jaoks liiga kallid!

LKL25MTÜ Lastekaitse Liit taunib tänases pressiteates Vabariigi Valitsuse otsust, mitte kehtestada järgmisel aastal koalitsioonilepingus lubatud huviringiraha, kuna rahandusminister Jürgen Ligi arvates oleks see liiga kallis. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm näeb ette ringiraha kehtestamise, et suurendada noorte osalemist huvitegevuses ja vähendada riskikäitumist. Planeeritud riigipoolne ringiraha oleks pidanud tagama parema ligipääsu huviharidusele nimelt vähemkindlustatud perede lastele, et suurendada nende arenguvõimalusi.

„Lubadused koalitsioonilepingul ei saa jääda ainult paberile. Olukorras, kus võrreldes 2000. aasta loendusega on alla 18-aastaste laste arv kogurahvastikus kahanenud 74 000 võrra, ligi viiendik lastest elab Eestis vaesuses, ning vähem kui pooled kooliealistest lastest tegeleb huviharidusega, ei ole aktsepteeritav laste huvide tagaplaanile jätmine riigi eelarves,“ rõhutab MTÜ Lastekaitse Liit juhataja Alar Tamm. „Igal lapsel on õigus mitmekülgsele arengule, olenemata millises piirkonnas ta Eestis elab, või milline on tema pere majanduslik olukord. Riik on kohustatud selle õiguse tagama, vastavalt 1991. aastal ratifitseeritud Lapse õiguste konventsioonile,“ toonitab Tamm.

Rahvusvahelised uuringud näitavad, et oluline osa teadmistest ja haridusest jõuab lasteni väljaspool formaalharidussüsteemi ja seetõttu on pere sotsiaalmajanduslikul taustal oluline roll. Samuti kinnitavad uuringud, et vähemate võimalustega perede lapsed tunnetavad vaesust ennekõike vaba-aja tegevuste piiratud kättesaadavuse osas.

Rahvusvahelisel lastekaitsepäeval juhtis Lastekaitse Liit otsustajate tähelepanu asjaolule, et järgmise aasta riigieelarve koostamisel peavad lapsed olema prioriteediks. MTÜ Lastekaitse Liit rõhutab ka täna: „Riigikogul tuleb 2014 aasta eelarve menetlemisel otsustavate reaalsete sammudega leevendada laste vaesust ja sellega kaasnevat ebavõrdsust ning tõrjutust. Üheks kindlaks meetmeks on huvihariduse toetamine, kuna huviharidus arendab laste loovust, võimeid ja enesekindlust ning ennetab nii koolist väljalangemist kui ka alaealiste kuritegelikule teele sattumist.”

Näituse “Külavanemate ametimärgid” 2013 avamine Riigikogus

Eesti Külaliikumine Kodukant projekti Külavanemate ametimärk 2013 raames valmis kultuuripärandi aastaks näitus, mis avatakse neljapäeval, 26.septembril kell 9.30 Riigikogu fuajees. Avamisel osalemiseks on vajalik eelregistreerimine.

Näitus koosneb 26 plakatist, kus on näha märgid, kirjas nende saamislugu ja märgikandjad. Ametimärkide näituse avab Riigikogu esimees Ene Ergma, projektist annab ülevaate näituse koostaja Külli Vollmer ning kell 9.50 on huvilistele ekskursioon Riigikogu majas. Ajaloomuuseumi seinte vahelt tuuakse spetsiaalselt näituse avamiseks 1937. aasta külavanemate ametimärk, mille saamisloost räägib teadur-kuraator Hiljar Tammela.

Külavanemat ja tema ülesandeid on läbi aegade erinevalt määratletud. Külavanem on olnud alati kogukonna hea käekäigu eest seisja. 1937.a seaduses oli külavanema amet auamet. Külavanem pidi olema vähemalt 25 aastat vana, majanduslikult kindlustatud ja oma arenemiselt võimeline talle pandud ülesandeid täitma. Naisisikuid ei soovitatud seaduse järgi külavanemaks valida, kuna enamik neist ei olnud seaduse silmis majanduslikult iseseisvad ega ülesannete täitmiseks füüsiliselt võimelised.

Loe edasi: Näituse “Külavanemate ametimärgid” 2013 avamine Riigikogus

Valmimas on uus Euroopa metsandusstrateegia

vanamets
Mets. Foto: www.elfond.ee

Läinud nädala reedel, 20. septembril, võttis Euroopa Komisjon vastu uuendatud Euroopa Liidu metsandusstrateegia.

Euroopa Komisjoni vastavasisulises pressiteates seisab, et metsandusstrateegia põhineb uuel ja laiemal lähenemisel metsandusele. Strateegia vastab uutele väljakutsetele, mis seisavad metsanduse ees. Strateegia olulisust näitab see, et mets võtab enda alla 40% Euroopa maismaast ning mets on tähtsaim ressurss elukvaliteeti tõstmiseks ja uute töökohtade loomiseks, seda eriti maapiirkondades. Metsandusstrateegia võtab arvesse ka metsade ökosüsteemide kaitse olulisuse ning asjaolu, et metsad toovad ökoloogilist kasu kõigile.

Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu volinik Dacian Ciolos ütles, et metsad on maapiirkondade rikkuse allikaks ja töökohtade loojaks siis, kui neid majandatakse õigesti. Maaelu arengu üks tugisambaid on metsade säästev majandamine ning see on üks põhimõtteid uues metsanduse strateegias.

Loe edasi: Valmimas on uus Euroopa metsandusstrateegia

Kolm küsimust kandidaatidele

Hille HinsbergHille Hinsberg
Valitsemise ja kodanikuühiskonna programmi ekspert, Praxis

Praxises tegelen sageli sellega, et aidata aktiivsetel kodanikel ja avaliku võimu esindajatel üksteist paremini mõista. Ühist keelt on vaja leida ikka selleks, et üheskoos tegutseda – nii on võimalik rohkem korda saata ning eluolu paremaks muuta.

Seepärast söandan jagada mõned soovitused, kuidas tunda end poliitikas osalisena. Sest kui Sina ei taha sekkuda poliitikasse, siis poliitika sekkub Sinu ellu niikunii. Eriti tugevalt on seda tunda enne valimisi kui iga hääl loeb ja valijad muutuvad tähtsaks neile, kes tahavad asuda ühiseid asju korraldama.

Mõttekas on olla aktiivne ja nõudlik kodanik pidevalt, just valimiste vahelisel ajal. Igalt kandidaadilt tasub ikka ja jälle küsida, kuidas saab kohalik inimene kaasa rääkida omavalitsuse asjade üle otsustamisel. Millised suhtluskanalid selleks kavatseb kandidaat välja pakkuda? Kuidas temaga edaspidi kontakti saaks?

Aga kohalike valimiste aegu on valijal hea võimalus olukorda enda suunas mõjutada. Muutuvad ju praegused võimuesindajad aktiivseks ning tahavad pidada dialoogi kohaliku rahvaga. Kui juhust on, siis võta kandidaadil niiöelda lipsust kinni ja räägi asjalikku juttu kodukoha oleviku ja tuleviku kohta.

Selleks ära jää ootama seda kõnet, mida tulevane rahvaesindaja tahab pidada, vaid esita ise kandideerijale mõned küsimused.
Loe edasi: Kolm küsimust kandidaatidele

Vanemuise buss sõidutab koduuksest teatriukseni

Vanemuise teater sõidutab selgi hooajal teatrisõpru mugavalt ja soodsalt Tartusse teatrisse. Kuna huvi sellise teenuse vastu oli möödunud aastal suur, siis otsustasime tänavu oma areaali laiendada ning lisaks Lõuna-Eesti teatrisõpradele ka pärnakatele omalt poolt vastu tulla.

Kahekorruseline teatribuss toob huvilised etendusi vaatama vaid teatripileti hinnaga. Kohtade arv on piiratud – bussis on 65 kohta. Pakkumine kehtib järgmistele etendustele:

29.09.2013 „KALENDRITÜDRUKUD“ 15 € – Jõgeva-Palamuse-Luua-Tabivere-Lähte-Tartu
23.10.2013 „THRILLER“ 22 € – Pärnu-Viljandi-Puhja-Tartu
17.11.2013 „MUSTA PORI NÄKKU“ 15 € – Räpina-Mooste-Ahja-Võnnu-Tartu
22.11.2013 „THRILLER“ 22 € – Valga-Puka-Rõngu-Elva-Tartu
26.01.2014 „PÄHKLIPUREJA“ 11 € Pala-Kallaste-Koosa-Vara-Tartu
08.02.2014 „HELISEV MUUSIKA“ 16 € – Valga-Puka-Rõngu-Elva-Tartu
02.03.2014 „CABARET“ 22 € – Võru-Kanepi-Saverna-Kambja-Tartu

Teatripaketi hinnas sisaldub teatripilet ja tasuta sõit edasi-tagasi. Teatripaketi piletitel ei kehti tavasoodustused. Infot teatripaketi tellimise ning bussi väljumiskellaaegade ja peatuste kohta saab Vanemuise teatri kassast: kassa@vanemuine.ee või telefonil 744 0165.

Allikas: Vanemuise teater

Narva-Ivangorodi piiripunktide rekonstrueerimine algab uuel aastal

Äsja allkirjastati regionaalministri valitsemisalas Eesti-Läti-Vene koostööprogrammi raames teostatava Narva ja Ivangorodi piiripunktide rekonstrueerimistööde projekti toetusleping. Kaks ja pool aastat ette valmistatud projekti eesmärk on rekonstrueerida Narva ja Ivangorodi piiripunktid, et parandada nende läbilaskevõimet. Plaanis on korda teha jalakäijate ja autode piiripunktid nii Eesti kui ka Venemaa poolel.

„Selle projektiga suureneb piirpunkti läbilaskevõime poole võrra, mis on selle regiooni arengu ja kogu Eesti majanduse seisukohast suur samm edasi,“ ütles regionaalminister Siim Kiisler ning avaldas heameelt, et vaatamata ajutistele raskustele projekti ettevalmistusfaasis on läbirääkimiste käigus leitud partneritega lahendus, mis võimaldab suurprojekti tähtajaks ellu viia.

Projekti „Kompleksne Narva ja Ivangorodi piiripunktide rekonstrueerimine“ toetatakse Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi (ENPI) Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmist 2007-2013 kokku 7,4 miljoni euroga. Suurprojekti kogumaksumus koos omafinantseeringuga on 8,2 miljonit eurot. Regionaalministri valitsemisala eelarvest toetatakse seda 2,5 miljoni euroga. Ehitustööd algavad järgmisel aastal ning projekt tuleb ellu viia hiljemalt 2014. aasta lõpuks.

ENPI Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programm 2007-2013 toetab rahaliselt ühiseid arendustegevusi regiooni konkurentsivõime parandamiseks, kasutades ära regiooni potentsiaali ja soodsat asukohta Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni vahelisel ristteel.

Lisainfot projekti kodulehelt www.estlatrus.eu.

Allikas: Siseministeerium

Lasteaed otsib endale nime

Jüri lasteaed2014. aasta lõpus Jüris avatav uus lasteaed otsib meeldejäävat nime. Lasteaia projekt näeb
ette energiasäästlikku, kaasaaegset, valgusküllast ja avarat hoonet.

Konkursil osalemiseks tuleb saata oma ettepanek hiljemalt 15. oktoobriks, kas aadressile sonumid@rae.ee või tuua vallamajja sekretäri kätte kinnises ümbrikus märksõnaga „Jüri lasteaia nimekonkurss” koos oma nime ja kontaktandmetega.

Nimekonkursi võitja selgitab välja vallavalitsuse kokkukutsutud  žürii, kes valib viie rahva poolt enim hääli saanud nime hulgast sobivaima. Rahvahääletus algab valla kodulehel vahetult peale ettepanekute laekumist.

Uue lasteaia nimi tehakse avalikuks veel sellel aastal. Võitja saab autasuks Rae Spordikeskuse kinkekaardi (väärtuses 60 €), osalejate vahel loositakse välja ka eriauhind.

Aita paljulapselisi peresid spordivarustusega!

Uuele ringileKuni 30. septembrini aitavad Itella SmartPOST ja Uuskasutuskeskus koostöös Eesti Jalgpalli Liidu ning Lasterikaste Perede Liiduga koguda kasutatud sporditarbeid ja –riideid Eesti lasterikaste perede sportlikele noortele.

Heategevuskampaania raames on võimalik Itella SmartPOSTi pakiautomaatide ja Uuskasutuskeskuste vahendusel läkitada väikseks jäänud ja kasutult seisvaid sporditarbeid ja -riideid Põlvamaa ja Ida-Virumaa lasterikastele peredele.

Lasterikkad pered ootavad spordiriideid, -jalatseid ja kõiki sportimiseks vajalikke vahendeid, mis noortele spordiharrastajatele võiksid rõõmu pakkuda: nii jalg-, võrk- kui korvpallid, spordikotid, kaitsmed, erinevad jalanõud ja riided, miks mitte ka poksivarustus, judo-riided või uisud. Mida parema seisukorras saadetud sporditarbed on, seda rohkem see noori spordisõpru rõõmustab!

Kampaania patrooniks on Mart Poom.  Kuidas asju annetada, saab lugeda SmartPOSTi kodulehelt

Matsalus on käimas loodusfilmide festival

matsalu-ylariba-218.-22. septembrini leiab aset 11. Matsalu rahvusvaheline loodusfilmide festival, kus võimalik vaadata üle 250 linateose 60st erinevast riigist. Esmakordselt on esindatud Costa-Rica, Malta, Alžeeria, Nikaraagua ja Singapuri filmid. Festivali raames toimub ka mitmeid loodusfotograafia töötubasid ja erinevaid fotonäitusi.

Programmiga saab tutvuda täpsemalt festivali kodulehel, filme näidatakse Lihula kultuurimajas ja Lihula kunstide majas ning ka Haapsalu Innovatsioonikeskuse saalis.

Laupäeval viib-toob Tallinnast festivalikülalisi Lihulasse Looduse Omnibuss.

Mahepõllumajanduses otsitakse võimalusi tootmise efektiivistamiseks

Foto: EMSA
Foto: EMSA
Täna põllumajandusministeeriumis kogunenud mahepõllumajanduse arengukava koostamise töörühm leidis, et mahepõllumajanduses tuleb saavutada efektiivsem tootmine ning tagada tõhusam järelevalve.

„Mahepõllumajandusmaa laienemisele peab järgi tulema ka toodang ja selle töötlemine, mis tagaks mahemärgistusega toodangu jõudmise ka meie toidulauale,“ ütles toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. „Oluline on toetada tootjate ühistegevust nii tootmises, töötlemises kui turustamises – üksikud mahetootjad on eraldiseisvalt edu saavutamiseks sageli liiga väikesed. Esimesi edulugusid heast koostööst näeme näiteks ühistu Wiru Vili näol.“

Töögrupis osalejad tõstsid esile vajadust panustada senisest enam katmikaladel köögiviljakasvatuse, mahesööda- ja seemnekasvatuse ja mahevesiviljeluse arendamisse.

Kõigi valdkondade juures rõhutasid osalejad vajadust toetada aktiivset tootmist, tõhustada järelevalvet, sh muuta kasutajasõbralikumaks järelevalves ja toetuste taotlemisel kasutatavad IT-süsteemid.

Mahepõllumajanduse arengukava on kavas valmis saada 2014. aasta alguseks, järgmise töögrupi teemaks on koolitus, nõuanne ja teadmussiire.

Mahepõllumajanduse uue arengukava koostamisse on kaasatud TÜ Eesti Mahe, Eesti Mahepõllumajanduse SA, MTÜ Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus, Eesti Biodünaamika Ühing, Läänemaa Mahetootjate Selts, MTÜ Saare Mahe, MTÜ Hiiumahe, SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus, Eesti Maaülikool, Harju Mahetootjate Ühing, Wiru Vili TÜ, Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik TÜ, MTÜ Virumaa Mahetootjad, Eesti Taimekasvatuse Instituut, Eesti Põllumeeste Keskliit, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Aiandusliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Põllumajandusamet ning Veterinaar- ja Toiduamet.

Kehtiva mahepõllumajanduse arengukavaga saab tutvuda siin:
http://www.agri.ee/mahepollumajandus?id=10932

Eesti mahepõllumajanduse statistikaga saab tutvuda siin:
http://www.agri.ee/public/juurkataloog/TRUKISED/2013/trykis-mahepollumajandus-2012.pdf

Allikas: Põllumajandusministeerium

Kes tegeleb noorega, kes ei õpi ja ei tööta?

Noortekeskused üle Eesti astuvad sammukese lähemale olukorra  lahendamisele, mille kohaselt ligi kuuendik ehk enam kui 40 000 Eestis  elavatest 15‒29-aastastest noortest ei õpi ega tööta.

Noorte väljavaadete parandamiseks on Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, hetkel juba 103 noortekeskust koondav katuseorganisatsioon, alustanud koostöös 20-ne noortekeskusega (nimekiri leitav www.ank.ee) oma kohta otsivate noorte kaasamiseks sobiva mudeli väljatöötamist.

Noortekeskus arvestab piirkonna eripära ja oskab noori kaasata. Paljud omavalitsused üle Eesti on panustanud noorsootöö arengusse ning  arendanud välja noortekeskuste tegevust. Noortekeskustest on kujunenud mitteformaalset õpet ja nõustamist elluviivate ja koordineerivate asutuste võrk, mis pakub erinevaid tegevusi/teenuseid kogukonnale. Noortekeskustes tegutsetakse eelarvamustevabas mitteformaalses keskkonnas, kus noorel saab ennast arendada temale sobival viisil. Seetõttu on noortekeskustel võimalus pakkuda vabatahtlikuks tööks erinevaid tegevusi lähtuvalt noore huvidest, oskustest ja arengupotentsiaalist. Loe edasi: Kes tegeleb noorega, kes ei õpi ja ei tööta?

Kohanimeeksperdid arutavad rahvusvaheliste nimede kasutamise põhimõtteid

Täna, 18. septembril kohtuvad siseministeeriumis ÜRO Balti- ja Põhjamaade kohanimeeksperdid, et arutada kohanimede kaitsmise ja rahvusvahelise korraldamise põhimõtteid.

“Kohanimedel on erinevate riikide infosüsteemides, eriti aadressi- ja ruumiandmete süsteemis, tähtis roll. Need peavad olema üheselt arusaadavad, täpsed ja kergesti kättesaadavad,” rääkis regionaalministri valitsemisala kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna juht Väino Tõemets sedalaadi kokkusaamiste ja arutelude vajalikkusest. “Oluline on ka kohanimede ajaloo- ja kultuuriväärtuse teadvustamine ning avalikkuse laiem kaasamine kohanimede määramisse,” lisas Tõemets.

ÜRO Balti- ja Põhjamaade kohanimede töörühmadesse kuuluvad eksperdid 11 riigist – Eestist, Lätist, Leedust, Poolast, Venemaalt, Valgevenest, Soomest, Rootsist, Norrast, Suurbritanniast ja Taanist.

19. septembril korraldatakse ka ühisseminar Maa-ametis, kus käsitletakse nimeteaduslike andmebaaside ja rahvalt kogutavate andmete sidumist riikliku ruumiandmete võrgustikuga. Mõlema ürituse eestvedajaks on regionaalministri valitsemisala.

Teiste hulgas osalevad üritustel ka kohanimenõukogu liikmed. Nõukogu jälgib kohanimede kasutamist ja teeb vajadusel ettepanekuid selle parandamiseks, korraldab eksperthinnangute saamist ja uurimistööd kohanimeküsimustes ning osaleb kohanimeloendite koostamisel, korrastamisel ja avaldamisel.

Konkurss “Aasta Puitehitis 2013” on avatud

Kukemõisa maamaja

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ning Puuinfo kuulutavad välja tänavuse Aasta Puitehitise konkursi, et premeerida silmapaistvate ehitiste autoreid. Tööde esitamise tähtaeg on 4. oktoober 2013.

Tänavu 11. korda toimuvale konkursile on oodatud ehitised (hooned, rajatised) või ehitiste grupid, mis on valmis või valmivad hiljemalt 30.09. 2013. Konkursile ei lubata varasematel puitarhitektuuri konkurssidel osalenud ehitisi. Esitatud ehitise juures peab puit olema domineerivaks materjaliks. Aasta puitehitise määramisel võetakse aluseks hoone või objekti arhitektuuriline lahendus, sotsiaalne kontekst, puitmaterjali kasutus ja ehitustehniline kvaliteet.

Töid võivad esitada nii era- kui juriidilised isikud. Võistlustingimused ja lisainfo leiate Puuinfo kodulehelt www.puuinfo.ee. Täidetud ankeedi (ankeedi leiab siit) saab saata elektrooniliselt, tavapostiga või tuua aadressil: Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (Viljandi mnt 18a, Tallinn 11216) või Eesti Arhitektide Liidu kontorisse (Lai 31, Tallinn 10133). Ankeedid võib saata ka faksiga numbrile 656 76 44. Ehitise konkursile esitamise tähtaeg on 4.10.2013. Loe edasi: Konkurss “Aasta Puitehitis 2013” on avatud

Loodushuvilised on oodatud osalema tasuta sügismatkadel

Keskkonnaamet korraldab sügise alguse puhul 15 maakondlikku matka, mis toimuvad looduskaitsealade radadel ning mida juhendavad Keskkonnaameti töötajad ja kohalikud giidid.

Üle-eestilised matkad toimuvad nädalavahetustel madisepäevast mihklipäevani ehk 21.–29. septembrini. Enamus retkedest toimuvad loodus- ja maastikukaitsealade radadel, kuid külastatakse ka lähedale jäävaid huviväärsusi. Matkade juhendajateks on Keskkonnaameti töötajad ning kohalikud giidid.

Sügismatkad on jätkuks kevadistele looduskaitsekuu matkade sarjale ning nende korraldamise eesmärgiks on parandada Eesti elanike keskkonna- ja looduskaitsealaseid teadmisi. Osavõtt on kõikidele tasuta, vajalik on eelregistreerimine maakondlike kontaktisikute kaudu.

Esimesed matkad toimuvad juba 21. septembril Viljandimaal Teringi õpperajal ja Põlvamaal Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal. Täpsem sügismatkade ajakava on leitav Keskkonnaameti kodulehelt.

Kolmapäevast lõpeb Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel latikapüük

Põllumajandusminister allkirjastas käskkirja, millega peatab alates 18. septembrist 2013 kuni aasta lõpuni latikapüügi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, kuna lubatud kalasaak latika osas on ammendumas.

Kalurite esitatud püügiandmete kohaselt on 17. septembri seisuga sel aastal neist järvedest püütud vähemalt 586 623 tonni latikat ehk 90% lubatud saagist.

Lubatud kalasaagid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvedel on kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni valitsuste vahelise kalapüügikomisjoni kokkulepete alusel.

Algas Maailma Rohelise Ehituse nädal

“Rohelised hooned mängivad tähtsat rolli meie ajastu oluliste probleemide lahendamisel,” ütles ehitusettevõtte NCC projektijuht ja GBC juhatuse liige ja Argo Kass . “Maailma Rohelise Ehituse nädalal tutvustatakse, kuidas rohelised hooned vähendavad ülemaailmset ökoloogilist jalajälge, säästavad raha ja suurendavad tootlikkust, loovad uusi töökohti ning parandavad miljonite inimeste elu,” lisas ta.

GBC-d 98 riigis, kus on esindatud rohkem kui 25 000 ettevõtet, korraldavad üritusi ja kampaaniaid ning tähistavad 16.-20. septembrini Maailma Rohelise Ehituse nädalat, mille teemaks on “Rohelisemad hooned, paremad kohad, tervemad inimesed”.  Loe edasi: Algas Maailma Rohelise Ehituse nädal

EMP toetuste Vabaühenduste Fond ootab uusi projektitaotlusi

Avatud Eesti Fond kuulutab välja uued taotlusvoorud vabaühenduste projektidele. Ühtekokku jagatakse toetusteks 864 723 eurot.

Suurprojektide taotlusvoorus toetatakse algatusi, millega vabaühendused võimendavad teadlikult ja strateegiliselt oma rolli demokraatlike väärtuste, sh inimõiguste hoidjate ja edendajatena; katsetavad selleks uusi lähenemisi ning viivad läbi hoiakuid kujundavaid ja avalikku dialoogi suurendavaid algatusi.

Teiseks teemaks on vabaühenduste eestkostevõime parandamine ja valvekoera rolli jõustamine: toetame läbimõeldud ja mitmetahulisi huvikaitseprotsesse, mis aitavad vabaühendustel kasvada professionaalsemateks ja aktiivsemateks osalejateks poliitikate kujundamisel ja otsuste tegemises.

Suurprojekte toetatakse summas 25 000-40 000 eurot ning suuremahulisemaid võrgustikuprojekte summas 75 000-100 000 eurot.

Taotlusi suur- ja võrgustikuprojektidele ootame 20. novembriks 2013.  Loe edasi: EMP toetuste Vabaühenduste Fond ootab uusi projektitaotlusi

Demokraatiapäev koolides: kas erakonnad pakuvad valijatele seda, mida nad ootavad?

“Ühiskonna üldine hüve on kompromiss kõikide erinevate osapoolte vahel,” ütles Juhan Kivirähk eile demokraatiapäeva raames toimunud loengus. Eile algas demokraatiapäevale pühendatud loengute ning väitluste sari.

Tallinna 32. kooli külastas eile, 16.septembril Juhan Kivirähk, kes rääkis õpilastele sellest, kuidas toimib ning kuidas peaks toimima Eesti demokraatia. Kivirähki hinnangul ei paku erakonnad valijatele seda, mida valija neilt ootab. Valimislubadused on vormid pigem erakondade enda soovide järgi, selle asemel et olla kooskõlas ühiskonna reaalsete vajadustega. “Erakonnad on muutunud asjaks iseeneses. Nad on ellu kutsutud ühiskonna huvide nimel, aga nende prioriteediks on enda huvid,” ütles Kivirähk.

Kiviõli Vene koolis käis noortega suhtlemas Stanislav Romanjuk, kes jagas seisukohta, et demokraatlikus ühiskonnas peab oma valikuid hoolikalt läbi mõtlema: “Ainult meie ise saame otsustada, millises ühiskonnas me elame homme ning kuidas me mõjutame otsustajaid.” Rääkides demokraatliku ühiskonna võimalustest, ütles ta väitluses, et kogemuse ning unikaalsete ideede saamiseks peaks aeg-ajalt ka välismaa inimestega suhtlema ning nende tarkusi omaks võtma.  Loe edasi: Demokraatiapäev koolides: kas erakonnad pakuvad valijatele seda, mida nad ootavad?

Eesti parim mahetootja on Kiltsimäe talu Harjumaal

Aasta mahetootja 2013: Margus Lille, Kiltsimäe talu.
Aasta mahetootja 2013: Margus Lille, Kiltsimäe talu.
Täna, 15. septembril kuulutati Eesti Vabaõhumuuseumis toimuval leivapäeval Eesti parimaks mahetootjaks 2013 Kiltsimäe talu Harjumaal ja parimaks mahetooteks 2013 Tammejuure talu öko kanepiõli.

„Meil on olemas tublid ettevõtted, kes toodavad ja turustavad kodumaist mahetoitu. Neid esile tõstes ja tunnustades innustame loodetavasti ka teisi, et võiksime järjest enam näha ka tavapoodide lettidel mahetoitu,“ ütles Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. „Mahetoit võiks aina enam jõuda meie igapäevasele toidulauale, seda eriti lasteasutustes.“

„Kümme aastat tagasi, kui ma mahetootmisega alustasin, tuli kaupmeestele kõigepealt rääkida, mis asi see mahe üldse on. Praeguseks on olukord hoopis teistsugune. Järjest rohkem tarbijaid saab aru, et toidul ja toidul on vahe ning nad valivad mahetoidu,“ ütles Kiltsimäe talu peremees Margus Lille.

„Kiltsimäe talu on Eesti üks suurimaid maheköögivilja kasvatajaid, kes ühena vähestest on ligi 10 aastat turustanud oma toodangut ka suurtesse poekettidesse,“ ütles Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutuse tegevjuht Airi Vetemaa. „Ka tegevus tarbijateavituse suunal väärib tunnustust. Näiteks on mahetalu tegemistega saanud tutvust teha mitme kooli ja lasteaia lapsed.“

Parima mahetoote valmistaja Tammejuure talu on tootearenduses lähtunud traditsioonidest. “Mul on hea meel, et me suutsime taaselustada vanade eestlaste toidulaua juurde kuuluva õlikanepi. Meid ennastki köidab selle toote mitmekülgsus: kasutamine toiduna, toidulisandina, nahahoolduses,“ ütles Karin Kuusemaa Tammejuure talust.

“Parim mahetootja 2013” – Kiltsimäe talu, Margus Lille
II koht – Vatsliku talu
III koht – Tammistu Agro OÜ

“Parim mahetoode 2013” – Tammejuure talu öko kanepiõli
II koht – OÜ Kalamatsi Meierei lehma- ja kitsepiimast praejuust
III koht – OÜ Wilander mahe õunajook ingveri ja meega

Lisaks märgiti konkursil ära järgmised tooted:
– Kulinaaria OÜ mahe õuna-rukkivaht mahe valmistoidu turuletoomise eest;
– Loodusvägi OÜ mahedad mustika-ingveri küpsised hea tootearendustegevuse eest;
– Vändra Ökopagar OÜ mahe (ÖKO) Must Leib, Mahe (ÖKO) Küüslauguleib heade pakendilahenduste eest;
– FIE Edgar Koltsi ebaküdoonia-kõrvitsa krõps hea tooraine valiku ja uudse tehnoloogia eest.

Külastajate lemmikuks valiti leivapäeval OÜ Kalamatsi Meierei lehma- ja kitsepiimast praejuust.

Tootjakonkursile kandideeris 7 mahetootjat üle Eesti, tootekonkursile esitati 27 toodet. Parima tootja ja toote valisid välja erialaspetsialistidest koosnevad hindamiskomisjonid.

Konkursid korraldas Põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Mahepõllumajanduse Koostöökoguga. Parima mahetoote valimisel tehti koostööd Eesti Kulinaaria Instituudiga. Parimat mahetootjat ja –toodet valiti neljandat korda.

Lisainfo: Airi Vetemaa, tel 5225936.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Ettevõtlike Daamide Assotsiatsioon viis
toitlustajad kokku mahetootjatega

fruits-and-vegetables11. septembril korraldas Ettevõtlike Daamide Assotsiatsioon (EDA) koostöös restoraniga Atlantis, Tartu linnavalitsusesega ning Eesti maaülikooli mahekeskusega mahetoitu tutvustava seminari toitlustusasutustele. Osalejate hulgas oli nii koolide-lasteaedade toitlustajaid kui ka Tartu restorane ja kohvikuid. EDA tähistas sellega oma 20. aastapäeva.

Eesti maaülikooli professor Anne Luik andis seminaril ülevaate mahetoidu eelistamise põhjustest, selgitades tänapäevase intensiivpõllumajandustegevuse mõju keskkonnale ja inimestele: kuidas erinevad taimekaitsevahendite jäägid toidus mõjutavad meie ja meie laste tervist.

„Tartu kui heade mõtete linn võiks ka mõelda mahetoidu kasutamisele. Helsingi on seadnud aastaks 2015 eemärgiks ülemineku
mahetoidule 50 protsendi ulatuses, oleks ju väga tore, kui Tartu seaks eesmärgiks kasvõi 20 protsendi ulatuses,“ sõnas Anne Luik. Anne Luik julgustas ka toitlustusasutusi mahetoitu proovima ja oma menüüsse võtma.

Loe edasi: Ettevõtlike Daamide Assotsiatsioon viis
toitlustajad kokku mahetootjatega

ELF kutsub: Aita puuseen püünele – osale esimese virtuaalnäituse loomisel!

Üks näide puuseentest. Foto: Elery Tiit/tere.kevad.edu.ee
Üks näide puuseentest. Foto: Elery Tiit/tere.kevad.edu.ee

Eestimaa Looduse Fond (ELF) kutsub kõiki huvilisi appi looma Eesti esimest ühisloomingulist virtuaalset puuseente näitust. Näituse loometöös osalemiseks on tarvis vaid puuseent märgata, pildistada ning foto ELFi saata.

Oodatud on ülesvõtted puuseentest, mida võib kohata nii linnapargis kui ka põlismetsas, nii täies elujõus kui ka surnud puudel. Näituse eesmärk on pöörata tähelepanu elurikkusele Eesti metsades, erinevatele puuseentele ning neile tarvilikele elupaikadele. Saadetud fotode juurde jagab selgitusi ELFi metsaekspert Indrek Sell.

Pildid palutakse saata hiljemalt 1. oktoobriks e-posti aadressile elf@elfond.ee, märkides juurde foto autori ning kindlasti pildistamise koha ja kuupäeva. Oodatud on ka kevadistel või suvistel metsas- või pargiskäikudel pildistatud puuseened. Ülesvõtted seeniludustest võivad olla tehtud nii mobiiltelefoni kui ka fotokaameraga.

ELFi laekunud fotodest pannakse kokku virtuaalne ühisnäitus ELFi veebilehele ning Facebook’i. Sealjuures saavad foto autorid tänutäheks lähemalt teada, milline puuseen tema pildile on jäänud (kui liik on foto põhjal määratav) ning mille poolest see huvitav või silmapaistev on. Lisaks loositakse pildisaatjate vahel välja teemakohaseid üllatusi.

Algab metsloomade marutaudivaktsiini külvamine piirialadel

Marutaudivaktsiini pala
Marutaudivaktsiini pala

Esmaspäeval, 16. septembril alustab veterinaar- ja toiduamet sügisest rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist Läti ja Vene piiriga külgnevatel aladel.

Vaktsineerimine viiakse läbi 20-40 kilomeetri ulatuses Läti piirist, 50 kilomeetri ulatuses Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetri ulatuses Narva jõest. Vaktsiini külvamist alustatakse seekord Lõuna- ning Kagu-Eestist, seejärel teostatakse vaktsineerimist Ida-Virumaal ning peale Venemaa poolse puhverala vaktsineerimist suundutakse pikki Eesti-Läti piiri suunaga idast läände kuni Pärnu laheni.

Rebaste ja kährikute suukaudseks vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mille kalajahust massi sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Peibutussööda pinnal on hoiatuskleebis. Vaktsiinsöötade külvamine toimub õhust väikelennukite abil. Külvamist ei teostata linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Lennuvahendid lendavad madalalt, et tagada piisav nähtavus.

Kui vaktsineerimise ajal leitakse vaktsiinipala, tuleb see jätta puutumatult leidmiskohta. Juhul kui esineb reaalne oht, et vaktsiinipala võivad selle asukoha tõttu leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kanda kummikindaid. Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole. Vaktsineerimise toimumise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb koerad ja kassid hoida sisehoovides.

Loe edasi: Algab metsloomade marutaudivaktsiini külvamine piirialadel