Alates 1. augustist on taas lubatud räimepüük Liivi lahel Pärnu maakonna (sh Kihnu ja Manija saarte) kaluri kalapüügiloa alusel. Käskkirjaga avatakse räimepüük ICES alarajoonis 28-1 Pärnu maakonna kaluri kalapüügiloa alusel perioodil 1. august kuni 31. detsember 2013. Keelatuks jääb räimepüük kastmõrdadega.
Pärnu maakonna kutselised kalurid on tänavu püüdnud 5664,1 tonni räime ehk 94,7% maakonnale kehtestatud aastasest lubatud räimesaagist. Seega on vaba püügivõimalust Pärnu maakonna aastase lubatud saagi arvelt veel 315,5 tonni.
Valitsus kiitis heaks metsaseaduse muudatused, millega suurendatakse läbipaistvust metsas toimuva üle, tõhustatakse järelevalvet ja vähendatakse väikemetsa omanikelt nõutavat tarbetut bürokraatiat.
“Kõige kiiremini nähtav muudatus on see, et metsaregistris muutub kogu inventeeritud mets kõigile jälgitavaks. Näiteks saab metsaregistrist muudatuste jõustumise järel vaadata, kus asuvad majandatavad metsad ja millal tuleb metsa uuendama hakata,” selgitas keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. “Lisaks antakse omavalitsustele õigus seada elamute vahetus läheduses asuva metsa raiumisele piiranguid, et elumajad ei jääks naabruses asuva metsa raiumise tõttu müra, tuule või õhusaaste eest kaitseta.”
Harvendus- ja uuendusraie tegemisel peab metsaomanik seaduse jõustumise järel nähtavale kohale panema teabetahvli metsaomaniku, raietööde alustamise ja lõpetamise aja ning raietööde teostaja infoga. Sellise teabe avalikustamine raiutava metsatüki servas võimaldab vajadusel koheselt teada anda, kui midagi on valesti, aga annab ka infot selle kohta, kes parasjagu metsa teeb ja millal tööd peavad valmis olema.
Keskkonnaamet saab edaspidi õiguse mis tahes ajal metsa uuendamist kontrollida. Kui seni on Keskkonnaametil see võimalus vaid metsaomaniku tellimuse alusel, siis edaspidi on see õigus ka tavapäraste kontrollitoimingute käigus. Loe edasi: Metsaseaduse muudatused said valitsuselt heakskiidu
SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avas selle aasta teise taotlusvooru keskkonnaprogrammist toetuste taotlemiseks. Taotlemine käib läbi elektroonilise infosüsteemi KIKAS ning taotluste esitamise tähtaeg on 15. august 2013.
Eesti keskkonnatasudest rahastatavast keskkonnaprogrammist toetatakse projekte kümnes valdkonnas: veemajandus, jäätmekäitlus, keskkonnakorraldus, looduskaitse, metsandus, kalandus, maapõu, atmosfääriõhukaitse, merekeskkond ja keskkonnateadlikkus. Täpsem info taotlemise võimaluste kohta siin.
KIKi keskkonnaprogrammi 2013. aasta esimesest voorust sai toetust üle pooletuhande projekti, kus keskkonnaprojektidesse investeeritakse kokku üle 20 miljoni euro. Rahastatakse projekte kõigist kümnest valdkonnast. Kõige rohkem projektitaotlusi toetati keskkonnateadlikkuse ja looduskaitse programmist ning suurimad rahastused läksid veemajandusse ja atmosfääriõhu kaitsesse. Vaata varasemalt toetatud projekte.
KIK hoiab tervet elukeskkonda, väärtustab puhast loodust ning säästvat arengut. Juhtiva keskkonnaabi ja -investeeringute suunajana rahastab KIK erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. Kokku on KIKist kolmeteistkümne aastaga toetust saanud üle 16 tuhande projekti.
SA Lõuna-Eesti Turism koordineerib Lõuna-Eesti regiooni ühisesindatust kolmandatel Vene Hansapäevadel Pihkvas. Lõuna-Eesti ühise esindustelgi eesmärgiks on tutvustada Lõuna-Eesti regiooni turismivõimalusi ja kutsuda Hansapäevade külastajaid puhkama Lõuna-Eestisse.
Telk kannab nime “Tartu ja Lõuna-Eesti”, et rõhutada seost teiste Hansalinnadega läbi Lõuna-Eesti keskuse, Tartu. Lõuna-Eesti ühistelgi kõrval on kohe ka AHHAA Teaduskeskuse telk – üheskoos mõjume atraktiivsemalt ja külastajatele kutsuvamalt.
Infomaterjale jagatakse kogu Lõuna-Eesti kohta ning ühtlasi esitletakse esmakordselt Venemaal ka Lõuna-Eesti tegevusgruppide ja National Geographicu ühisprojekti – Lõuna-Eesti avastamist väärt paikasid, mida tutvustatakse läbi kollaste akende marsruudi (http://visitsouthestonia.com/).
Lõuna-Eesti ühistelgis on esindatud:
Peipsimaa Turism MTÜ (Peipsi piirkonna turismivõimalused);
Elva linn (puhkepiirkond ja Tartumaa Tervisespordikeskus);
OÜ Kagureis ja hotell Pesa Põlvas;
Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum;
Haanja vald – Suur Munamägi;
Võrtsjärve SA (Võrtsjärve piirkond ja Kalepurjeka reisid);
Tartu LV ASO ja SA Tartumaa Turism (Tartu linna ja maakonna turismivõimalused);
Maitseelamuste Koda pakub Peipsimaa maitseid ja akordionimängija loob meeleolu;
SA Lõuna-Eesti Turism.
Järgmised Vene Hansapäevad toimuvad Venemaal Kingisepas.
IX Hiiumaa pärimusmuusikafestival Hiiu folk toimub 18. – 21.juulil. Selle aasta Hiiu folgi motoks on „Üks olemine“ – üks olemine loodusega, saarega, muusikaga, inimestega, iseendaga… Kohal on head muusikud nii Eestist kui kaugemalt ja põnevat toitu pakuvad nii kohalikud toitlustajad kui ka toitlustajad väljastpoolt Hiiumaad. Lisaks festivalil lastepesa, laat, loodusmatkad ja palju muud!
Hiiumaa pärimusmuusikafestival alustas ühepäevase festivalina Kassari kiigeplatsil 2005. aastal ja nüüdseks on kasvanud välja neljapäevaseks festivaliks, mis on laienenud üle Hiiumaa. Omanäoliseks teeb Hiiumaa pärimusmuusikafestivali õhkkond ja peresõbralikkus.
Hiiu folk esinejad: Marko Matvere ja VLÜ, Jaagup Kreem ja sõbrad, LIADAN (Iirimaa), Trio Dhoore (Belgia), Heather and Thyme (Rootsi), Jason Carter (Suurbritannia), Triinu Taul bänd, Pantokraator, Epifolium-Pastacas-Kago, Robirohi, Svjata Vatra, Vox Clamantis, Helin-Mari Arder, Pehk ja Bonzo, Tuulelõõtsutajad, Rütmiallikal, Sandra Sillamaa ja Piret Päär, Henry Laks, Villu veski-Tiit Kalluste-Taavo Remmel jpt.
Festivali pass tagab sissepääsu kõigile festivali kontsertidele: maksumus kuni 17.juulini 35 eurot, 18.-21.juulil 45 eurot.
Kas Sa näed probleemi, millest ei räägita piisavalt? Või tahad esile tõsta oma kandi arengut? Ehk on Sulle jäänud silma mõni huvitav aspekt, mida teised pole täheldanud? Oodatud on ka suvised mõttemõlgutused. Kirjuta meile!
Konkreetselt poliitikategemisest kõnelevaid artikleid toimetus ei soovi. Muid teemapiiranguid ega ka mahupiiranguid pole, peaasi, et mõte saaks kirja. Kõik toimetuse avaldamistingimustele vastavad lood lisatakse toimetatuna www.kylauudis.ee arvamusrubriiki.
24. juuliks saadetud põnevamate artiklite autoritele kingitakse päevapääse XXI Viljandi pärimusmuusika festivalile, kuid head arvamusartiklid on oodatud ka edaspidi. Loo juures peab olema märgitud loo pealkiri ja autor. Toimetuse väljavalitud lugude autoritega võetakse eraldi ühendust.
Lood tuleb saata e-maili aadressil aksel.lobu@gmail.com märgusõnaga “Konkurss”. Iga kodaniku arvamus on oluline, räägi meile, mida Sa mõtled!
Riigikantselei ja haridus- ja teadusministeerium algatasid Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva raames projekti “Noored ja ääred”, mis võimaldas ligi 500 noorel külastada suvel oma eakaaslasi Eesti erinevates paikades ja tutvuda sealse elu-oluga, vaatamisväärsustega ning üheskoos arutleda erinevatel teemadel, sh kuidas tähistada viie aasta pärast saabuvat Eesti 100. aastapäeva oma kodukohtades.
Projekti teine taotlusvoor avatakse 1. augustil ning riiklik toetus noorte kohtumise korraldamiseks on kuni 900 eurot.
Projekti eesmärk:
Projekti eesmärk on suurendada noorte omaalgatust ja ettevõtlikkust ning kohaliku kultuuripärandi tundmist ja väärtustamist. Tutvustada noortele ja avalikkusele noorsootöö väärtusi ja võimalusi, samuti tõmmata avalikkuse tähelepanu noortele ja noorsootööle.
Projekti alaeesmärgid on tutvustada Eesti noortekeskusi kui noorte mitteformaalse hariduse arendajaid ja kogukonnatöö sõlmpunkte, sh äärealadel kus koolid on kaugel või hääbumas ning suurendada noorte liikuvust riigi sees ja omavahelist koostööd.
Taotleja:
Projektikonkursi taotlejateks võivad olla avatud noortekeskused, noorsootööasutused, noorsootöö- ja noorteühingud, mitteformaalsed noortegrupid.
Võru folkloorifestivalil pika traditsiooniga lõõtsamängijate jõukatsumise võitis tänavu ässade klassis Richard Ott Leitham.
Kokku võistles Võru Kandle aias lõunamaiselt põletava päikese all 27 mängijat neljas võistlusklassis – noored, algajad, täiskasvanud ja ässad.
Täiskasvanute arvestuse parim oli žürii hinnangul Kristi Kool ning noorte lõõtsamängijate seas Mart Kirotar. Publiku lemmikuks kuulutati aga varasema kahekordse võitja Toomas Ojasaare ülesastumine, mis väljus pisut võistluse raamest.
Lõõtsavõistluse peakorraldaja Priidu Teppo sõnul oli tänavu väga palju uusi mängijaid, kes varem pole Võru lõõtsavõistlusel osalenud. Eraldi väärib välja toomist ka kolme põlvkonna Ruusamäede ülesastumine ühel võistlusel. Loe edasi: Tänavune lõõtsaäss on Richard Ott Leitham
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder külastab täna ja homme Saksamaal, Schleswig-Holsteini liidumaal kohalikke mahe- ja ühistulisi ettevõtteid ning kohtub liidumaa energia, põllumajanduse, keskkonna ja maapiirkondade ministri dr Robert Habecki ja maaelukomisjoni esimehe Hauke Göttschiga.
„Schleswig-Holsteini liidumaa on Eestile hea eeskuju mahetootmise osas,“ ütles Seeder. „Kui Eestis on mahepõllumajandusmaad väga palju ja toodangut pigem vähe, siis seal on olukord vastupidine. Meil tasub sinnapoole vaadata ja leida koostöövõimalusi, mis aitaksid ka Eestis jõuda mahetoodangu suurenemiseni.“
Visiidi käigus külastatakse reedel mahetootjate ühistulisi ettevõtteid Landwege ja Domäne Fredeburg, kellega arutatakse mahetootmise, biogaasi, ühistulise tegevuse, otseturustuse ning koolituse ja nõustamise võimalusi. Laupäeval tutvutakse mahe kana-, sea- ja teraviljakasvatusega tegeleva ettevõttega Buchenhof.
Samuti on Schleswig-Holsteini visiidi raames plaanis kohtumised liidumaa energia, põllumajanduse, keskkonna ja maapiirkondade ministri dr Robert Habecki ja maaelukomisjoni esimehe Hauke Göttschiga. Kohtumistel arutatakse edasist koostööd Põllumajandusministeeriumi ja Schleswig-Holsteini liidumaa vahel. Lisaks osaleb Seeder liidumaa peaministri Thorsten Albigi vastuvõtul.
Eesti Põllumajandusministeeriumil on Schleswig-Holsteini liidumaaga pikaajaline koostöö, mille raames on viidud ellu paljusid põllumajandushalduse, teaduse, hariduse ja ühistegevuse projekte.
Eile sai alguse Võru folkloorifestival meeleoluka rongkäiguga ning avakontserdiga Kandle aias.
Rongkäigus sammusid ja avakontserdil esinesid Võrumaa rahvatantsijad vaheldumisi külalistega. Külalisi oli saabunud Portugalist,Soomest Prantsusmaalt,Lätist,Puerto Rigost ja isegi kaugest Nepalist.
Väikesel Vormsi saarel valmistutakse olavipäevadeks, millega tähistatakse Püha Olavi kiriku taaspühitsemise 23. aastapäeva ja õnnistatakse valla uus lipp. Olavipäevad on saare tähtsündmus, mida eelmisel aastal külastas üle 2000 inimese.
„Vormsi rannarootsi pärandkultuuri osaks on ainulaadne muusika, tantsud, laulud ja elulaad. Paljud saarega esmatutvust teinud külalised satuvad saarest vaimustusse ning jagavad kogemust teistega,“ lausus Vormsi kultuurijuht Krista Veisson. „Meie selle aasta eesmärk on kultuuripärandi teadvustamise propageerimine ja mõistmine, et seda tuleb ühiselt hoida, kuna tegemist on meie identiteedi osa ja alusega.“
Selle aasta olavipäevade tähtsündmuseks, peale pidulikku jumalateenistust ja kogu Vormsi kogukonda ühendava valla lipu õnnistamist, on akustiline kontsert “Ott Lepland Unplugged”, mis on juba tänaseks pannud Vormsi ja mandri vahelise praamiliikluse tavapäratusse olukorda. Kontserdi toimumise päeval on AS Kihnu Veeteede graafikus juba hommikust kuni südaööni tihedamalt praamireise.
Laupäeval 13. juulil algusega kell 21 toimub nahkhiirte õhtu Luke Mõisas. Enne öisele retkele minekut meisterdame erinevaid nahkhiiri, mida saad endale mälestuseks või kodus järele tegemiseks kaasa võtta. Vaatame filmiklippe nahkhiirtest ja saame teada nahkhiirte elust täpsemalt. Õhtut aitab läbi viia MTÜ Suurkõrv. Retke juhivad ja teadust jagavad Rauno Kalda ja Oliver Kalda.
Nahkhiirte avastusretk on tasuta. Tule kogu perega, sest need salapärased loomad pakuvad huvi nii suurtele kui väikestele. Ürituse alguses on avatud Luke mõisa kärnerimaja kohvik.
13.-14. juulil toimub Rakveres staadionil ja Tamsalu valla põldudel Eesti esimene rahvusvaheline teenistuskoerte kolmevõistlus (IPO) jäljeajamises, kuulekuses ja kaitses.
Kokku läheb medaleid ja meistritiitlit püüdma kaheksa koera ning koerajuhti. Võistlusel näitab oma oskusi neli Saksa ja kolm Belgia lambakoera ning üks Prantsuse lambakoer.
Võistlus algab laupäeval Tamsalu vallas Uudeküla koerte treeningplatsil kell 9.30. Teenistuskoerte kolmevõistlus jätkub pühapäeval kell 9.30 Rakvere staadionil.
Sportkoer. Foto: Agle Oissar
Teenistuskoerte kolmevõistlus IPO koosneb jäljeajamisest põllul ning väga atraktiivsetest ning adrenaliini tõstvatest kuulekuse ja kaitseosadest. Kõiki koerasõpru oodatakse koerte kolmevõistlust vaatama ja võistlejatele kaasa elama. Sissepääs Rakvere staadionile on tasuta.
Samaaegselt rahvusvahelise võistlusega toimuvad ka Eesti Meistrivõistlused IPOs, kus selgitatakse välja Eesti 2013. aasta IPO meister.
Võru folkloorifestival “Teljed” toimub 11.- 15. juulini. Seekordne, juba 19. festival toob kohale tantsu- ja rahvamuusikarühmad Nepaalist kuni Puerto Riconi. Sõbralikult segunevad kaugelt tulijad kohalike ja lähemalt tulijatega, andes koos enam kui 40 kontserdi eri paikades Võrus ja ka mujal Võrumaal.
Esimest korda on Eesti suurimal iga-aastasel rahvatantsutraditsiooni kandval rahvusvahelisel festivalil õigus tõmmata üles kõige autoriteetsema ülemaailmse folkloorifestivalide organisatsiooni, UNESCO juures tegutseva CIOFFi lipp.
Kollased labajalatantsu jäljed Võru tänavatel juhivad linna keskväljakult Kandle aeda, kus linna läbiva osalejate rongkäigu järel astub täna õhtul suurel avakontserdil lisaks kõigile oodatud külalisrühmadele üles teadaolevalt maailma esimene vokiorkester. Õhtu lõpeb simmaniga, kus kõik saavad õppida osalevate maade rahvatantse originaaleeskujude järgi.
Läbi kõigi festivalipäevade neljapäevast pühapäevani on linna keskväljakul kõigi võrukate ja linna külaliste jaoks festivali käsitöö- ja kunstilaat ning toimuvad vabalava kontserdid. Loomulikult toimub taas legendaarne võistumängimine Teppo tüüpi lõõtsadel, tänavatants ja õhtulaulud Tamula ääres ning palju muud huvitavat.
2011. aastal alustas Eesti Ornitoloogiaühing kodukoha pääsukeste käekäigu jälgimist. Selle eesmärk on saada teavet suitsu- ja räästapääsukese leviku, arvukuse ja pesitsusedukuse muutuste kohta Eestis. Kahe esimese aasta tulemuste võrdlus varasemate andmetega näitab, et nii pääsukeste pesitsusedukus kui arvukus on viimase paarikümne aasta jooksul Eestis vähenenud. Oma kodukoha vm paiga pääsukeste jälgimine on väga lihtne ja jõukohane igaühele. Selleks hooajaks on oma vaatluste edastamiseks valminud spetsiaalne veebivorm koos kaardirakendusega, kust leiab ka juhised vaatluste tegemiseks. See asub aaderssil www.eoy.ee/paasuke. Lisateave: Meelis Uustal, paasuke@eoy.ee, tel. 5341 5030.
Riho Kinks
Eesti Ornitoloogiaühing
Kalapüügivõistlus VIITINA KUURITS 2013 toimub 13.juulil.
Võistkondade registreerimine kell 12-14.
Püügiriistade ja kostüümide ülevaatus kell 14-14.30.
Kalapüük Viitina järves kell 15-16.
Kalade kaalumine kell 16-16.30.
Folkloorigrupp PUERTO RICOST kell 16.30-17.30.
Autasustamine ja püütud kalade oksjon.
Pealtvaatajatele on üritus tasuta.
Hainakuu edimädsel nädälivaihtusõl õnnist’ pääpiiskop Põdra Andres sisse Urvastõ kerigu vahtsõ põrmandurõiva, mille kudi uma nuka käsitüümeistri Kroonmäe Karmen. Tuu oll’ Urvastõ kihklunna kolmõ valla, Urvastõ, Antsla ja Sõmmõrpalo kingitüs kerikulõ. Tukõ saadi ka Kultuurkapitalist ja inemiisi käest.
Tuu ei olõ harilik asi, et üts nuur naanõ latsi, kodo, kooli ja tüü kõrvalt säändse suurõ kudamisõ hindäle kaala pääle võtt.
«Tuu oll’ mu äi, Kroonmäe Aivar, kes mullõ tuu mõttõ päähä pandsõ. Ja mullõ nakas’ tuu kõrraga väega miildümä. Äi om ka Urvastõ kerigu nõvvukogun. Et ma opi Olustveren rahvuslikku tekstiili, sis sobisi tuu kerigu põrmandurõiva kudaminõ häste ka mu lõputüüs. Oppaja olliva ka väega ähinän, et kuimuudu ma tuu tüüga nakkama saa,» kõnõl’ Karmen.
Edimält, ku Urvastõ keriguopõtaja Salumetsa Üllariga kõnõldi, sis oll’ timä arvaminõ, et võissi kuta Urvastõ ündrigutriipu, a Karmen arvas’ jälki, et tuu ei olõ nii põnnõv ja ei ütle inemiisile midägi. Tä tahtsõ õks as’a keerolidsõmbas aia ja kudi rõiva sisse Urvastõ vüükirä, õkva säändse mustri, midä muial kongi ei olõ.
«Esihindäst oll’ tuu kõva tüü,» naard’ Karmen. «A periselt om mul väega hää miil, et ma seod põrmandurõivast tei. Tuu oll’ mullõ suur au. Ma olõ andnu hindäst sada protsõnti. Taa põrmandurõiva seen om nii pall’o mu hindä elun sündünüt, tundit, et tuud om õkva lust miilde tulõta. Ja õga tagasilüük (kül matõrjaali otsminõ, tarvikidõ uutminõ, tervüsehädä) põrmandurõiva kudamisõ man andsõ viil rohkõmb jõudu ja tahtmist tüü häste är tetä.»
Kudaminõ es olõ Karmeni jutu perrä kerge. Vaip om 1,37 miitret lagja ja 21 miitret pikk, tuud istõn ei tii, kõik tull’ pistüjalgu pääl piili takan kuta. «Mõnikõrd poolõ üüni, tõnõkõrd kell neli hummogu inne tüüleminekit, nii ma tedä tei,» tulõt’ Karmen miilde.
«A ma esi olõ rahul. Mõni või ju arvada, et om pall’u kirriv, a sääne tä tull’. Perämäne Urvastõ kerigu põrmandurõivas om umbõs nelikümmend aastat vana, ma arva, et mu uma võissi kah niikavva vasta pitä,» arvas’ Kroonmäe Karmen.
Kudamisõ aigu tull’ Karmenile ka egäsugutsit häid mõttit, midä kõkkõ ja kuimuudu võissi viil tetä. Pinke pääle võissi kuta säändse pikä triibulidsõ rõiva, kon talvõl istu saasi. Altarikattõ võissi kah vahtsõ tetä…
Tänavune Pärnu Muusikafestival Järvi Akadeemia on sõbraks saanud nii mõnegi toreda Pärnu kohvikuga. Seepärast pole põhjust imestada, kui Passion Café´s, Rannahotellis, kohvikus Supelsaksad, Ammende Villas ja Punase torni veinibaaris mängitakse oma külastajatele taustaks klassikalist muusikat.
Pärnu Muusikafestivaliga koostöös mängib viis Pärnu kohvikut perioodil 16.-23.07 klassikalist muusikat. See on Eestis teadaolevalt esimene selletaoline koostöö kontserdikorraldaja ning kohvikupidajate vahel. Taustaks mängitavate lugude ampluaa ulatub tõsisematest teostest filmimuusika ning popmuusika seadeteni.
Pärnu Muusikafestivali kohvikud on turvalised paigad end positiivse energiaga laadimiseks, sest on teada, et klassikaline muusika peletab pätte ja tagab korra. Just sellisele järeldusele jõuti näiteks ka Londoni Metroo juhtkonnas. Nende avaldatud raport näitas, kuidas nendes metroojaamades, kus kõlaritest voogas Mozarti, Händeli, Mussorgski ja Vivaldi muusikat, vähenes aasta vältel kuritegevus ja huligaansus. Mõne näitaja osas koguni kolmandiku võrra.
Kõik eelpool nimetatud kohvikud loovad head tingimused festivalimeeleoludele ümber lülitamiseks. Näiteks rannarajoonis, ühes väiksemat sorti puumajakases Supeluse ja Karusselli tänava nurgal asub pärnakate meelispaik – imearmas kohvik nimega Supelsaksad. Koht avatakse juba kell 8 hommikul, mistõttu on see eriti sobiv just neile, kes tahaksid külastada festivali hommikusi filmiseansse algusega kell 9.30, kuid enne seda tassikese kohvi juua.
Samuti on kõikides kohvikutes võimalik lehitseda täna trükist ilmunud Pärnu Muusikafestival Järvi Akadeemia esimest ajalehte Helikiri, kus on kirjas kogu festivali programm, kontsertide tutvustus ning nii mõndagi muud huvitavat.
Käes on heinateoaeg ning Eesti looduskaunitel pärandkooslustel asuvad heina tegema ka mitukümmend usinat looduskaitsetalgulist. Eestimaa Looduse Fondi (ELF-i) suur heinategu algab juba järgmisel nädalal Eesti õierohkemates paikades – Nedrema, Viidumäe ja Laelatu puisniitudel. Oma panuse Eesti looduse mitmekesisuse säilitamiseks saab anda ühtviisi nii looma- ja linnupoegadega arvestava loodussõbraliku heinateoga kui ka vabatahtliku talgutööga. Talguhuvilised saavad veel registreeruda kodulehel www.talgud.ee.
Heinategu pärandkooslustel on toimunud eelkõige ikka inimeste ja loomade ühisel jõul, kasutades selleks traditsioonilisi töövõtteid ja -vahendeid. Ka ELF-i talgulised hoiavad heinateol traditsioone hinnas. „See on läbi aja olnud sündmus, kus mitmed põlvkonnad koos lähedaste ja sõpradega saavad kokku, võtavad kätte vikatid, rehad ja hargid ning laulu saatel töötavad rõõmuga, et heinad õigeks ajaks küüni alla saada,“ kirjeldab Eestimaa Looduse Fondi talgukorraldaja Paul Hunt.
Pärandkoosluste hooldamisel on pikk ajalugu ning möödunud aegadel on selliste alade pindala olnud kordades suurem. Pärandkoosluste Kaitse Ühingu töötaja ning taimeökoloog Jaak-Albert Metsoja meenutab hiilgeaegu: „Ülemöödunud sajandi vahetusel oli kõikjal kasutusel pool-looduslikke kooslusi, eelkõige puisniite, mille majandamisel talitleti talupojamõistuse järgi – niideti kord aastas ning pärast seda ka karjatati. Selline mõõdukas inimmõju on kujundanud neile aladele väga liigirikkad taimekooslused, mis on unikaalsed ka maailma mastaabis.“ Eestimaa pärandkoosluste unikaalsust kinnitab fakt, et Laelatu puisniidult on ühe ruutmeetri pealt leitud lausa 76 taimeliiki, mis liigirohkuselt jääb alla vaid Andides kõrguvatele mägikarjamaadele.
20. sajandi jooksul on Eesti pool-looduslike koosluste hulk vähenenud määral, mis ohustab nii koosluste endi kui ka nendega seotud liikide püsimist Eesti looduses. Seega tuleb seada eesmärgiks kõigi säilinud pärandkoosluste säästev majandamine ja võimalikult suures ulatuses ka kasutusest välja langenud pärandkoosluste majandamise taastamine.
Alates tänasest võib heina niitmisega alustada ka PRIA toetusi saavatel pool-looduslikel kooslustel. ELF soovib ka teistele heinategijatele jõudu ja tuletab meelde, et on oluline, et niitmisel kasutatavad tehnikad ei ohustaks heina sees toimetavaid looma- ja linnupoegi, kes võivad kergesti kiirete masinate küüsi jääda – soovitatav on jätta esialgu mõned lapid niitmata, mis pakuksid noortele loomadele varjupaika. Maha niidetud hein tuleks koguda kokku ja võimalusel kasutada ära loomasöödana. Vältida tuleks niitmisviisi, kus masinaga purustatud hein jääb maha.
Peale heinateotalgute on sel aastal tulemas veel üle kahekümne looduskaitse talgu, mis on avatud kõikidele huvilistele. Täpsem teave ja registreerimine!
Inimeste üha enam kasvav huvi tervislikuma toidu vastu on saamas 21. sajandi trendiks. Tarbija otsib pidevalt lisandväärtusega toitu – ka sellist, millel oleks haiguse riski vähendav toime – ja toidu käitlejad pole kitsid seda pakkumast.
Rikastatud toit on tavatoit, millele on lisatud vitamiine, mineraalaineid ja muid toitumisalase või füsioloogilise mõjuga aineid. Ehk teisisõnu on tavatoidule lisatud täiendavaid koostisosi. Mõistagi, tohib toidule lisada vaid selliseid aineid, mis on ohutud, organismi poolt omastatavad ja sisalduvad valmistootes organismile olulises koguses.
Eesti Erametsaliit kutsub metsaomanikke osalema foto- ja jutukonkursil “Pärandkultuur minu metsas”, mis kestab 1. augustini. Konkursi eesmärk on jäädvustada metsades leiduvaid pärandkultuuriobjekte, kuid mitte ainult – konkursi mõte on otsida pildis ja sõnas metsaomanikuks olemise tähendust. Olgu Teie mets kodu lähedal ja läbini tuttav või koguni veel avastamata, tehke tänavuse kultuuripärandi aasta puhul oma metsas suvine ringkäik ja jäädvustage seda pildis ning sõnas. Püüame igaüks oma metsa ja iseenda kaudu avada pärandkultuuri mõiste sügavama sisu.
Korraldajad eelistavad fotosid, millel on jäädvustatud tähendusrikas hetk ja südamele armas või mõtlemapanev paik teie kodumetsas. Koos fotoga on oodatud ka lugu, mis aitab pildil olevat lahti mõtestada. Miks jäädvustasite just selle paiga, hetke? Miks pildil kujutatu on Teie jaoks oluline ja tähendusrikas? Millised on olnud Teie metsas senised avastused ja leiud, mis on teile jutustanud möödunud aegadel samas paigas toimunud tegevustest, inimeste ellusuhtumisest? Milline on Teie tegevuse jälg metsas? Millisena tahaksite metsa jätta oma järeltulevatele põlvedele? Milline on Teie kodutee metsa? Mis teeb Teie metsast selle “oma” ja kordumatu?
Erametsaliit loodab et piltide ja mõtete vahetamine aitab metsa ja metsaomanikuks olemise tähendust paremini mõista nii neil endil kui ka kõigil teistel, kes Eesti metsa meie ühiseks väärtuseks peavad. Konkursitööd tuleb saata e-posti aadressil erametsaliit@erametsaliit.ee. Täpsem info Eesti Erametsaliidu kodulehel www.erametsaliit.ee. Põnevamate tööde autoritele on kobedad auhinnad.
Tallinna loomaaia külastajad võivad vaid unistada hundi silmamisest, aga Alaveski loomapargis Võrumaal Mõniste vallas saavad hallivatimehe fännide unistused teoks: siin on ja siin näeb.
Alaveski loomapark on tegus aastast 2007. Praeguseks on lisaks karudele ja huntidele pargis võimalik silmata ka ilveseid, metssigu, kabehirvi, põtru, lambaid, küülikuid, oravaid, nugiseid, kährikuid ja sinirebast.
Nunnumeetri keerab kõige rohkem põhja põdravasikate, metsseapõrsaste, lambatallede ja hundikutsikatega tõtt vaatamine.
Kolmapäeval ja neljapäeval on Viljandimaal põllumajandusuuringute keskuses kümnendad viljeluspäevad.
Mittetulundusühingu Viljeluspäevad juhatuse liikme Margus Ameerikase sõnul on sellest kokkusaamisest kujunenud tähtsaim kesksuvine põllumajandusüritus, millel huvilised saavad näha erineva agrotehnikaga kasvatatud põllukultuure. Kohapeal annavad nõu Eesti parimate taimekasvatuse ja põllumajandustehnika ettevõtete ning teadusasutuste esindajad.
Samas saab tutvuda põllumajandustehnikaga, sel aastal on kavas demonstreerida väetiselaoturite tööd.
Viljeluspäevad avab 10. juulil kell 10 põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti.
Aasta alguses palju kära tekitanud kaitsealuste liikide ohtuseadmine ja väljastatud tingimuste täitmatajätmine Kaali järvekontsertide korraldamisel viis selleni, et selleaastaseks kontserdiks keskkonnaamet luba ei andnud. Kontserdi korraldajad on ürituse siiski juba välja reklaaminud. Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni direktor Kaja Lotman ütles Saarte Häälele, et keeldumise põhjuseks said ebapiisavad selgitused taotluses.
“Taotluses ei olnud esitatud piisavalt teavet kontserdi turvaliseks korraldamiseks Kaali kraatris nii, et kontserdi toimumise ajal oleks välistatud kaitsealuste liikide kahjustamine,” märkis Lotman ning lisas, et korraldaja võib esitada uue taotluse, kui suudab seatud tingimused paremini täita. Loe edasi: Keskkonnaamet ei andnud Kaali järvekontserdile luba
Pühapäeval jõudis lõpule kinomees Ilmar Raagi rännak mööda Saaremaa kirikuid. Kui 1. juulil asus teele kolm reibast matkalist, siis Kihelkonna kiriku juurde finišisse jõudis neid kümmekond rohkem.
“Kõige raskem osa tundub, et on jalad,” ütles Ilmar Raag, longates välja Kihelkonna kirikust, mis oli rännaku viimane sihtpunkt. “Siin päris paljudel on läinud jalad läbi. Ma olen juba paar aastat niimoodi matkanud, et ville ei ole tulnud, aga seekord tulid,” tõdes Raag. Loe edasi: Raagi rännak ajendas mõtlema
Alates 1. augustist on taas lubatud räimepüük Liivi lahel Pärnu maakonna (sh Kihnu ja Manija saarte) kaluri kalapüügiloa alusel. Käskkirjaga avatakse räimepüük ICES alarajoonis 28-1 Pärnu maakonna kaluri kalapüügiloa alusel perioodil 1. august kuni 31. detsember 2013. Keelatuks jääb räimepüük kastmõrdadega.
SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avas selle aasta teise taotlusvooru keskkonnaprogrammist toetuste taotlemiseks. Taotlemine käib läbi elektroonilise infosüsteemi KIKAS ning taotluste esitamise tähtaeg on 15. august 2013.
Inimeste üha enam kasvav huvi tervislikuma toidu vastu on saamas 21. sajandi trendiks. Tarbija otsib pidevalt lisandväärtusega toitu – ka sellist, millel oleks haiguse riski vähendav toime – ja toidu käitlejad pole kitsid seda pakkumast.
