Eesti ja Leedu alustavad rahvastikuregistrite andmevahetust

Eesti ja Leedu rahvastikuregistrid alustavad alates tänasest regulaarset andmevahetust. Andmevahetuse eesmärk on tõsta mõlema riigi rahvastikuregistri andmete kvaliteeti ning anda täpsem ülevaade oma kodanikega naaberriigis toimuvatest sündmustest.

Eesti ja Leedu andmevahetuse aluseks on neljapäeval Vilniuses allkirjastatud rahvastikuregistrite vaheline koostööleping. “Tänapäeval ei peaks inimene enam ise jooksma ametnike vahet, vaid seda võiks tema eest teha bitid ja baidid,” ütles regionaalminister Siim Kiisler.

Edaspidi ei pea inimene lapse sünnist või välisriiki elama asumisest teavitama kahe riigi asutusi, vaid piisab sündmuse registreerimisest ühes riigis ja see info jõuab automaatselt ka kodakondsuse järgsesse riiki.

Sõlmitud leping reguleerib andmete vahetamist, töötlemist ja andmekaitset. Leping sätestab ka andmete loetelu, mida registrid omavahel vahetavad. Riigid vahetavad infot vaid selles riigis elavate teise riigi kodanike kohta. Nii näiteks edastab Eesti Leedule vaid Eestis registreeritud Leedu kodanike andmeid. Muudatusi andmetes antakse üle regulaarselt üks kord kuus.

Eestis elab kehtiva elamisõigusega 1941 Leedu kodanikku.

Sõlmitud andmevahetusleping on Eesti rahvastikuregistrile teine, aastast 2005 toimub andmevahetus Soomega.

Lisainfo: Heidi Ojamaa, siseministeeriumi kommunikatsiooniosakonna pressinõunik, heidi.ojamaa@siseministeerium.ee, 612 5227, 5562 4089

Üle-euroopaline jäätmetekke vähendamise nädal toimub 16.-24. novembrini

Üle-euroopaline jäätmetekke vähendamise nädal toimub sel aastal 16.-24. novembrini. Nädala eesmärgiks on pöörata tähelepanu säästlikule tarbimisele ning võidelda prügitekke vastu, et säästa keskkonda. Väljakuulutatud konkurss on üks osa Keskkonnaameti teavituskampaaniast, mis keskendub jäätmetekke vähendamise võimaluste tutvustamisele.

Keskkonnaamet on välja andnud jäätmetekke vähendamise teemalise lauamängu „Vähendame võidu“, jäätmetekke vähendamise töölehtede mapi üldhariduskoolidele, taaskasutusteemalise brošüüri „Jäätmete uus elu“ ning valmistanud jäätmetekke vähendamise ideid kandvad filmiklipid . Kõik info- ja õppematerjalid ning filmiklipid on elektroonselt kättesaadavad: http://www.keskkonnaamet.ee/teenused/keskkonnaharidus-2/oppematerjalid-2/

2012. aastal viis Keskkonnaamet läbi 252 jäätmeteemalist õppeprogrammi üldhariduskoolide õpilastele ja lasteaia lastele, milles osales kokku 5263 õppurit. 2013. aastal on läbi viidud 192 jäätmeteemalist õppeprogrammi, kus osales 4105 osalejat.

Lisainfo:
Merle Kiviselg, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel 5560 2292, e-post merle.kiviselg@keskkonnaamet.ee

Mida hädaolukorraks toidukappi varuda?

Täiskasvanute toiduks on soovitatav varuda vett ja näiteks pika säilivusega kuivaineid. Foto: Eesti Toidtumisteaduse Selts

Kriisi-, häda- või eriolukord tähendab sellist olukorda, kus muuhulgas on katkenud normaalne toiduga varustamise süsteem. Mida selline olukord endast kujutab ja mis võiks igaühel kapis varuks olla, kirjutab Maablogis Põllumajandusministeeriumi haldusosakonna nõunik Mari Hõbemäe.

Olukorra, kus tavaline toiduga varustamise süsteem on häiritud või katkenud, võib tekitada näiteks ulatuslik loodusõnnetus, pikaajaline elektrikatkestus, epideemia vm sündmus, mis on määratletud hädaolukorra seaduses. Hädaolukorras riigi elanikkonnale toiduvaru tagamine, on ülesandeks seatud Põllumajandusministeeriumile.

Lühiajaliselt 30% vähem toitaineid

Hädaolukorra puhul piisab lühiajaliselt elanikele 20-30% väiksemast toitainete tarbimisest, kui tavaolukorras on vajalik organismi funktsioneerimiseks. Seega igale inimesele peab hädaolukorras jätkuma toiduained 1900 kcal/ööpäevas ja kuni 2-aastastele lastele 1000 kcal/ööpäevas. Sealjuures ei ole vaja arvestada sooliste eripäradega, mille järgi on naiste energiavajadus meeste omast veidi madalam.

Riigil on olemas tegevusvaru ehk toiduvaru, mille kasutamisel hädaolukordade leevendamiseks on aga vaja veidi aega, et abi jõuaks vajajani. Seni tuleb hakkama saada oma koduste toiduvarudega.

Selleks, et suurendada oma toimetulekuoskusi hädaolukorras, tasub võimalusel mõelda toiduainete omavaru hoidmisele kodus ehk siis leida kapi nurka pisut ruumi toiduainetele, millega saaks hakkama vähemalt 24 tundi. Loe edasi: Mida hädaolukorraks toidukappi varuda?

Tulekul vabaühenduste üleriigiline ühisnädal

25. novembrist 1. detsembrini toimub üle Eesti ühisnädal “Põnevad vabakonna ühistegevused üle Eesti ja Sinu kodukohas!”.

Võrumaal on nädala õnnestumisse panustamas tervelt 13 maakonna vabaühendust: MTÜ Südamest, noorsooühing Rõuge Noorteklubi, MTÜ Kodukotus Parksepa, Võru Pensionäride Päevakeskus, MTÜ Võluvõru, MTÜ Misso Avatud Noorteklubi, MTÜ Looduskool, MTÜ Revolutsioon, MTÜ Tule Maale, Vana-Võromaa kultuurikoda, Europe Direct teabekeskus – Võru, MTÜ Piiriveere Liider, Võrumaa Arenguagentuur SA.

Põnevaid tegemisi jagub üle maakonna. Ürituste seast leiab näiteks traditsioonilise mittetulundusühenduste sügiskonverentsi, silmapaistvamate ühenduste tunnustamise, tänavakunstnike- ja joonistusvõistluse näituse, leadergrupi strateegiapäeva, võimaluse jälgida Rõuge TV otsesaadet, võtta osa traadi- ja pärlitööde õpiringist, osaleda seltskonnalaulupäeval, arutleda noortega tegutsemise või mittetegutsemise üle, osaleda harjumuste õpitoas, Peruu kultuuriõhtul, matkata Meenikunno rabas. Koolidesse on meie ühendused suunanud samuti üritusi, näiteks toimub MTÜ Südamest eestvedamisel Meremäe koolis ja lasteaias teatraalses võtmes üritus tervislikust toitumisest, liikumisest ja mõttelaadist, Puiga, Sõmerpalu ja Osula põhikoolis arutelu kooliõpilastega teemal, kuidas võtta aktiivselt osa ja luua midagi uut meie ühtses elukeskkonnas.

Ühisnädala eesmärgiks on väärtustada inimeste koosloomist, algatusvõimet, vastutusjulgust ning teadlikkust. Meie riik ja kõik, mis meie ümber on, on meie ühine asi. See on meie vastutada – valida, arvamust avaldada ning ise ära teha.

Ootame Ühisnädala sündmustest aktiivset osavõttu, programm on leitav: www.uhisnadal.ee
Ühisnädala toimumist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Allikas: Võrumaa Arenguagentuur

Analüütikute hinnangul on Eesti noortes äratatud teadushuvi hoogsalt

Eestis on viimastel aastatel hoogsalt tegeletud noorte teadushuvi äratamisega, selgub täna avaldatud Praxise analüüsist, mille tellis Eesti Teadusagentuur.

Analüüs toob välja, et aastail 2007–2011 on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas toimunud enam kui 250 noortele mõeldud algatust või projekti, mille eesmärk on olnud soodustada noortes huvi teaduse ja tehnoloogia, teadlase ja inseneri elukutse vastu. Igas vanuses noortel on olnud võimalus võtta osa väga erinevatest võistlustest, töötubadest, teadus- ja tehnoloogiapäevadest, näitustest ja kursustest. Vaadeldud ajavahemikus lisandus hulgaliselt uusi teaduse populariseerimise tegevusi ja nende korraldajaid.

„Tore on tõdeda, et ligi pooled Praxise analüüsitud teadushuvi äratavad tegevused on olnud üle-eestilised. Igas Eesti piirkonnas on leidunud lastele ja noortele vähemalt mõni võimalus teha midagi teaduse ja tehnoloogiaga seotut,” märgib analüüsi üks autoreid, Praxise analüütik Laura Kirss. Ta lisab, et iseasi on see, kas noored ja nende juhendajad või vanemad on need võimalused üles leidnud.

Ohuks peab analüütik seda, et vaadeldud tegevuste seas oli vähem neid, mis kestsid kauem ja tekitasid osalejas sügavama isikliku huvi, rohkem oli ühekordseid üritusi ja projekte. Selgus, et palju oli üksiktegevusi, mis tekitasid teatud tegevuse või valdkonna vastu huvi, kuid nende lõppedes ei leidunud jätkutegevusi, mis arendanuks õpilase huvi edasi. Suurem osa tegevusi on seni olnud mõeldud kolmandale kooliastmele ja gümnaasiumile, jättes tagaplaanile nooremad õpilased.

„Need asjaolud võivad takistada sügavama teadushuvi tekkimist,” tõdeb Kirss. Ta rõhutab, et kui õpilasel ei teki oma huvialavalikuid tehes varakult võimalust teadushuvi arendavaid tegevusi valida, võib teadushuvi jäädagi välja arendamata ja see võib omakorda peegelduda hilisemas karjäärivalikus. Loe edasi: Analüütikute hinnangul on Eesti noortes äratatud teadushuvi hoogsalt

Selgusid Hiite kuvavõistluse võitjad

Võidutöö „Maailmapalvus“ (Мировой молебен), autor: Sergei Tanõgin

Tänavu kuuendat korda toimunud Maavalla hiite kuvavõistlus kujunes soome-ugriliseks. Hiite kuvavõistluse eesmärk on väärtustada ning jäädvustada ajaloolisi looduslikke pühapaikasid ning nendega seotud tavasid ja vaimset pärandit. Võistlusel osalenud seitsme riigi pühapaikade ülesvõtete seas moodustasid suure osa pildid, mis on jäädvustatud Venemaal elavate hõimurahvaste juures.

Võistluse peaauhind läks Venemaa Mari Eli vabariigi Joškar-Ola teatri peakunstniku Sergei Tanõgini ülesvõttele “Maailmapalvus” (Мировой молебен). Võidukuval on jäädvustatud kord viie aasta tagant toimuv
ülemarimaaline hiiepüha, mis leidis aset Marimaa Sovetski rajooni Kukmari külas asuvas Tsokmoto hiies.

Noorte peaauhinna pälvis Dan Müüri ülesvõte Jõgevamaa Põltsamaa vallas asuvast Kalme hiiemäe ohvrikivist. Tallinn-Tartu maantee ääres asuv Kalme hiiemägi on tähistatud ka kui Eesti keskpunkt. Dan Müür õpib Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 7. klassis. Kokku antakse välja 18 auhinda, mille hulgas on ajaloolise Võromaa, Virumaa, saarte ning Eesti Rahva Muuseumi eriauhinnad.

Loe edasi: Selgusid Hiite kuvavõistluse võitjad

Ühistuid kimbutavad puuküürnikud

Pilt on illustreeriv. Korteriühistu Tehvandi. Foto: Monika Otrokova

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul teevad puuküürnikud paljudele ühistutele tuska. “Lugu üürnikust Tallinnas, kes üüri ei maksa, majas omavolitseb ning ühiselu reeglitele vilistab, mida kirjeldasid hiljuti Äripäev ja Postimees, pole kindlasti erand. Selliseid üürnikke tuleb ette paljudes ühistutes üle Eesti,” rääkis ta.

Mardi tuletab aga meelde, et kui omanik üürib korteri välja ja üürnik osutub pahatahtlikuks, näiteks ei koli lepingu lõppemisel välja ning tekitab olukorra, kus majas elavad teised korteriomanikud ei pea võimalikuks tänu tema tegevusele elada, võivad naabrid nõuda korteri sundmüüki.

“Naabrid võivad korteri sundmüüki nõuda korteriomandiseaduse paragrahvi alusel, mis sätestab, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda korteri võõrandamist,” hoiatas ta.

Loe edasi: Ühistuid kimbutavad puuküürnikud

Selguvad fotovõistluse “Kultuurimälestused Vikipeediasse” parimad tööd

16. novembril kuulutatakse Arhitektuurimuuseumis välja fotovõistluse “Kultuurimälestised Vikipeediasse” selle aasta parimad tööd.

Kolmandat aastat toimuvale võistlusele saadeti septembrikuus üle 1500 foto Eesti muinsuskaitsealustest objektidest. Jäädvustatud said mälestised alates Liivimaa vanimast rehielamust, filmis “Suvi” nähtud Hinni talust maalilisel maastikul kuni Noblessneri laevatehase metallraske ellinguni Koplis. Kõik pildid laaditi failikogusse Wikimedia Commons ja on vaba litsentsi tingimustel kasutamiseks igale soovijale mis tahes otstarbel.

Eestis kultuuripärandi aasta programmi kuuluv mälestiste fotovõistlus on osa ülemaailmsest konkursist Wiki Loves Monuments, kus sel aastal on osalevaid riike kõigilt mandritelt ning saagiks rohkem kui 370 000 fotot. Kümme parimat pilti igalt maalt, seahulgas Eestist, pääsevad rahvusvahelisse vooru. Loe edasi: Selguvad fotovõistluse “Kultuurimälestused Vikipeediasse” parimad tööd

Rõuge valla aasta ettevõtja/ettevõte 2013

Rõuge vallavalitsus ootab põhjendatud ettepanekuid Rõuge valla aasta ettevõtja 2013 väljaselgitamiseks. Kandidaate võivad esitada kõik asutused, ettevõtted, organisatsioonid ja üksikisikud. Rõuge vallas tegutsev äriühing/ettevõtja peab vastama alljärgnevatele kriteeriumitele:

1. Ettevõtte tegevus ja eeskuju on enim mõjutanud Rõuge valla elukeskkonda ja inimeste heaolu.

2. Ettevõte on suurendanud elanike tööhõivet, sissetulekuid.

3. Ettevõte on suurendanud Rõuge valla tuntust, muutnud valla atraktiivsemaks selle elanikele, külastajatele, spetsialistidele, investoritele.

4. Ettevõte on aidanud kaasa valla positiivsele ja tasakaalustatud arengule.

Laekunud ettepanekud vaatab läbi volikogu arengukomisjon ning otsuse kinnitab vallavalitsus. Kirjalikke ettepanekuid oodatakse valla kantseleisse 25. novembriks 2013 aadressil Ööbikuoru 4 Rõuge alevik 66201 Rõuge vald või meili teelvald@rauge.ee Tiitel antakse kätte detsembris toimuval ettevõtjate ja seltside tänuüritusel.

Põlvas toimub maakonna arengukonverents

20. novembril toimub Põlva kultuuri- ja huvikeskuses maakonna arengukonverents “Tänased valikud – homse võti”, kus osalejaid kutsuvad tulevikusuundade üle kaasa mõtlema mitmed tuntud arvamusliidrid ja eksperdid, toimub Põlvamaa valdade minimess ning arutlusringid maakonna prioriteetide ja hariduse teemal.

Konverentsile registreerumine toimub 15. novembrini registreerimislehel või telefonil 799 8919; 799 8903.

Konverentsi päeva esimeses pooles räägib regionaalminister Siim-Valmar Kiisler haldusreformist. Hannes Rumm Euroopa Komisjonist arutleb Euroopa majanduse tuleviku üle ja räägib Põlvamaa võimalustest Euroopas. Kirjanik ja ettevõtja Kaur Kender küsib “Kas ja miks on vaja regionaalpoliitikat?” ning Maila Kuusik Eesti Planeerijate Ühingust arutleb maakonna planeeringu rolli üle. Loe edasi: Põlvas toimub maakonna arengukonverents

Laudaukse kääksutajad üllitasid pärimusmuusikaplaadi

Oktoobrikuus Eesti Pärimusmuusika keskuses toimunud Lõikuspeoks valmis ansamblil Laudaukse kääksutajad uus siidiplaat “KOKKU”. Tegu on ansambli kolmanda plaadiga. Eelmised olid “Ühtelaulmine” (2003), “Õhtu tuleb” (2007).

Laudaukse kääksutajad ütlevad ise oma kolmanda plaadi kohta järgmist: “Meie kolmandal plaadil on kokkusaamisi päris mitu. Siin kohtume meie vanade regilauludega ja mitmes laulus kohtuvad regilaulud uute viiside ja seadetega. Me ei karda lisada uusi viise vanadele regivärssidele kui meie meelest hakkab laul paremini mõne teise viisiga kõlama. Selle plaadi lood on pärit erinevatest Eesti nurkadest ja seotud meie päritoluga. Laulmine toob meid ikka ja jälle kokku. Meid on pikemat aega paelunud Karksi rikkalik pärimus ja sellele plaadile on jõudnud mitmed Karksi laulikutelt pärit laulud. Nüüdseks oleme leidnud Karksi kanti ka oma loomingulise pesa, vana talupaiga, Päikesemäe, mida püüame koos taastada. Sellest on saanud veel üks mineviku ja oleviku kokkusaamise koht. ” Loe edasi: Laudaukse kääksutajad üllitasid pärimusmuusikaplaadi

Leiutajate Külakool kutsub alternatiivpedagoogika loenguile

Leiutajate Külakool kutsub kõiki lapsevanemaid 7. novembril kell 18.00 toimuvale alternatiivpedagoogika loengule teemal lapsed ja surm.

Kuidas aidata mõtestada lapsel elu ja surma ühiskonnas, kus elu käsitletakse sageli väga enesestmõistetavana ning surmast üle ujutatud informatsiooniväljas elatakse suuresti surma ennast eitavana? Nendel teemadel loovad Kaido ja Silva Soobik vestlusringi, toetudes Tiibeti budistlikele vaadetele, Tiibeti surnute raamatust pärinevale informatsioonile ning Tiibeti pärimusmeditsiinis edasi antud teadmistele inimese eostumisest, embrüoloogiast, energeetilisest peenanatoomiast, keha ja teadvuse suremise-lahustumise protsessist ning katsumustest pärast surma järgnevas vaheolus. Läbi surma mõtestamise elujaatavamaks muutudes aitab iga lapsevanem ka oma kallitel järeltulijatel hirmuta ja tänurõõmuga elule vastu minna.

Üritusel osalustasu 3 eurot

Ühtlasi on paika pandud ka järgmised külakooli loengud:

14. november kell 18 unistamise õpituba

22. november kell 18 loomulik sünnitus

28. november kell 18 vägivallatu suhtlemine

Läänemaa Aasta Isaks sai Kalle Orumaa

Lääne maavanem Innar Mäesalu Läänemaa esimest Aasta Isa Kalle Orumaad õnnitlemas. Foto: erakogu

Tänavu valiti esimest korda Läänemaa Aasta Isa, kelle tiitel läks Nõva valda Kalle Orumaale, kes on koos abikaasaga üles kasvatanud neli tublit ja sportlikku poega.

Lisaks sellele töötab Orumaa koos oma vanima pojaga Haapsalu komandos päästjana, on Variku külavanemana aktiivne kogukonna elu edendaja ja kuulub ka Nõva vallavolikogusse.

“Pereelust ja lastest hooliva isa olemasolu on muutumas sama haruldaseks kui mõne ohustatud linnu- või loomaliigi esinemine looduses. Seetõttu ongi vaja neid märgata ja tunnustada,” põhjendas Aasta Isa tiitli välja andmist maavanem Innar Mäesalu.

Nõva Kooli õpetaja Õnne Rüütel, kes esitas Orumaa Aasta Isa kandidaadiks, iseloomustab ettepanekus teda kui tasakaalukat, loodust armastavat, perekonda väärtustavat ning esivanemate traditsioone järgivat meest. Samuti on ettepanekus öeldud, et Kalle Orumaa on kuldsete kätega ja pole asja, mida ta remontida ei oskaks. Seda enam on sobilik Aasta Isale antav auhind, milleks on Hanila vallas asuvas Sepakojas R&L käsitööna valminud sepistatud haamer. Auhinna valmistas Raul Oberschneider.

Lisaks sai Aasta Isa kinkekaarti, mis sisaldab meresauna külastust kaheksale inimesele koos Day Spa basseini ja saunapargi külastusega Fra Mare Thalasso Spas, et perega koos veedetavat aega sisustada. Loe edasi: Läänemaa Aasta Isaks sai Kalle Orumaa

Seadusemuudatus lihtsustab abiellumist

Riigikogu võttis täna vastu perekonnaseisutoimingute seaduse, mis muudab välismaal alaliselt elaval Eesti kodanikul Eestis abiellumise lihtsamaks.

“Perekonnaseisutoimingute seadus jõustus 2010. aastal ning antud seadusemuudatuste näol on valdavalt tegu praktikas selgunud ebatäpsuste likvideerimisega,” ütles regionaalminister Siim Kiisler. Olulisema muudatusena võimaldab tuleva aasta 1. jaanuaril jõustuv seadus alaliselt välismaal elaval Eesti kodanikul, kes ei saa elukohariigist abieluvõimet tõendavat tõendit, perekonnaseisuametis omakäeliselt kinnitada, et takistused abielu sõlmimiseks puuduvad.

Kiisleri sõnul on abieluvõime tõendamine vajalik eelkõige selle jaoks, et teha kindlaks, ega inimene ei ole välismaal juba abiellunud ja, et teises riigis sõlmitud abielu tunnustataks ka abielluja päritoluriigi poolt.

Praegu kehtiva seaduse järgi peab välismaal elav inimene juhul, kui elukohariik abieluvõime tõendit ei väljasta, abiellumisõigust taotlema kohtult. Loe edasi: Seadusemuudatus lihtsustab abiellumist

Selgusid Viljandimaa noorsoovaldkonna aasta 2013 tublimad

Täna tunnustatakse Viljandi gümnaasiumis toimuval noortefoorumil maakonna tublimaid noorsoovaldkonda panustajaid. Tunnustused antakse üle Viljandi maavanem Lembit Kruuse ja Viljandimaa Omavalistuste Liidu esimehe Ene Saare poolt.

Tulemused:

1. Kategooria “Enim silma paistnud noorsootöötaja” Laureaat on Vilja Volmer, Viljandi Linnaraamatukogu huvijuht

(Nominendid: Kaja Õigus, Elli Mets, Mart Saar, Kätlin Kink)

2. Kategooria “Aasta koostöö” laureaat on Viljandi Linnaraamatukogu, Viljandi Gümnaasium, ajaleht Sakala

(Nominendid: Mõisaküla Linnavalitsus ja MTÜ Mõisaküla Noortekeskus H.E.L.A.R)

3. Kategooria “Aasta tegu” laureaat on tänavakultuurifestival Viljandi BACH 2013

(Nominendid: MTÜ Tääksi Spordiklubi projekt “Jalgpallialane koolitus Põhja-Viljandimaa koolides”, Võhma Gümnaasiumi Comeniuse projekt “Folklore and Dance to Stem Bullying and Violence”, Viljandi Linnaraamatukogu projekt “Kultuurikonks”, Viljandi Gümnaasiumi dokumentaalfilmiklubi Pult, Suure-Jaani Noortekeskuse renoveerimine) Loe edasi: Selgusid Viljandimaa noorsoovaldkonna aasta 2013 tublimad

Võrdõigusvolinik nõustab homme Jõgeval

Võrdõigusvoliniku kantselei on alustanud esimest korda inimeste nõustamist ka maakondades. Kui seni on volinik võtnud inimesi nõustamiseks vastu vaid Tallinnas, siis sellest aastast saavad ka teiste maakondade elanikud parema võimaluse spetsialistiga silmast silma oma murest rääkida. Homme on võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper Jõgeval.

HELVE LAASIK

Mitte ainult raamatukogude tarkvarast

Kas tarkvara uuendamisele kulutatud raha on alati õigustatud? Miks ei ole riigiasutustel ja omavalitsustel ühtset tarkvara, küsib Vormsi vallavalitsuse liige Valvi Sarapuu.

Seda lugu ajendas mind kirjutama raamatukogude tarkvara vahetus, millest on Lääne Elu paar korda kirjutanud. Enamik Läänemaa külaraamatukogusid ei olnud rahul tarkvara uuendatud variandiga ja valis hoopis teiste firmade tarkvara. Ma ei kirjuta mitte sellepärast, et mul oleks ühe või teise tarkvara eelistus. Ma isegi ei ole kumbagi programmi näinud ega tea nende tööpõhimõttest midagi.

Ma tahan kirjutada raamatukogude, valdade ja riigiasutuste toimimise üldpõhimõttest üleüldse.

Tarkvara (pidev) vahetamine ei vii lõppude lõpuks ju mitte kuhugi. Eesti riigi eesmärk on e–riigi toimimine. Tähtis on, et kui mul on vaja mingit raamatut, saaksin seda otsida maaraamatukogust, maakonna keskraamatukogust, teadusraamatukogudest, rahvusraamatukogust ja ka kogu Euroopa raamatukogudest. Elektrooniliselt. See peaks ju olema eesmärk.

Tarkvara vahetades siia–sinna tõmmeldes aga ei saa alati parimat tulemust. Need raamatukogud, kes praegu läksid üle RIKSi tarkvarale, ei näe, mis raamatut on võimalik tellida mujalt. Tundub, et aeg läks neil sammukese tagasi. Nii palju raamatukogudest.

Mind ajendas kirjutama hoopis raha. Kui suured summad on omavalitsused ja riigiasutused ära raisanud igasuguste tarkvaraprogrammide vahetamisele, kodulehtede kujundajatele ja muule sellisele. Loe edasi: Mitte ainult raamatukogude tarkvarast

Neli lavastust repertuaarist välja

Rakvere Teater etendab novembris viimast korda lastelavastust „Muumitroll ja sabatäht”, ulmeteemalist monotükki „Lilled Algernonile”, luulepõimikut „kevad ja suvi ja” ning ajaloolist detektiivilugu „Uurimise all”.

Enim mängukordi, 47, kogub muumitrollide lugu, mille viimane etendus toimub Haapsalus. “Mängukordade arv oleneb eelkõige publiku huvist,” selgitas kunstiline juht Üllar Saaremäe. “Kui huvi hakkab vähenema ja lavastusel pole lööki ka väljaspool kodulava, tulebki see välja arvata. Vahel on ka ette teada, et mõni lavastus etendub kindel arv kordi. Rahva maitse tabamine on keeruline, samas tahab teater pakkuda midagi kõikidele vaatajagruppidele, et mängukavas leiaks lastelavastusi, eesti algupärandeid, komöödiaid, klassikat ja uusdramaturgiat.”

50 mängukorda, milleni jõudis äsja „Armastus tööpostil”, hindab Saaremäe „väga kõvaks”, lavastusel „Meie, mehed” täitunud 75 korda on aga „ülihea”.

Et lage otseselt ees ei ole, näitavad alates sajandivahetusest fenomenaalset publikumenu nautinud lavastused „Täismäng” ja „Pipi Pikksukk”, mis jõudsid mõlemad 200 mängukorrani.

Võrreldes 90ndatega on keskmine lavastuse mängukordade arv tõusnud, mis näitab lisaks nutikale repertuaarivalikule ka teatrisõprade materiaalsete võimaluste paranemist.

Tõnu Lilleorg

Tartumaa Arendusselts kutsub maarahvast mõttetalgutele

15. november – 3. detsember 2013 korraldab Tartumaa Arendusselts seoses piirkonna arengustrateegia uuendamisega ümarlauad.

Ümarlaudade toimumise ajad:

Reedel, 15. novembril kell 15:00 – 17:00 Võnnu kultuurimajas (Luunja, Mäksa, Meeksi ja Võnnu piirkond)

Teisipäeval, 19. novembril kell 15:00 – 17:00 Lääne-Tartumaa Arenduskeskuse kontoris (Puhja, Nõo, Konguta ja Elva piirkond)

Esmaspäeval, 25. novembril kell 15:00 – 17:00 Laeva kultuurimajas (Alatskivi, Vara, Peipsiääre, Laeva, Tähtvere, Tartu ja Kallaste piirkond)

Teisipäeval, 3. detsembril kell 15:00 – 17:00 Kambja kooli saalis (Haaslava, Ülenurme ja Kambja piirkond)

Ootame aktiivset osavõttu! Täpsem info www.tas.ee Registreerimine: kadri@tas.ee

Kiiri Saarel ilmub tänavu juba kolmas raamat

Põlvamaalt pärit, kuid praegu Kärdlas elaval Kiiri Saarel on tänavu ilmunud juba kaks raamatut – “Ruubeni liblikad: Jordan” ja “Keteriin Salaaias 2″. Veel selle aastanumbri sees näeb tema loomingu jätkuna ilmavalgust veel üks ilukirjanduslik teos – „Punamütsike 200 aastat hiljem“.

Paarisajaleheküljelise raamatu „Punamütsike kakssada aastat hiljem” kirjastab kirjastus Argo. „Kuna mu koostöö on selle kirjastuse ja kirjastuse eestvedaja Lea Adamsoniga kõige meeldivamalt sujunud,“ selgitas Kiiri Saar. „Romaan ilmub detsembris, on kõvas köites, mahult 220 lehekülge.“ Loe edasi: Kiiri Saarel ilmub tänavu juba kolmas raamat

Aasta keskkonnategu selgub avalikul hääletusel

Keskkonnaministeerium kutsub üles esitama ettepanekuid Aasta Keskkonnateo valimisel. 2013. aasta Keskkonnateoks sobib tegu, millega on oluliselt panustatud Eesti elukeskkonna paremaks muutmisesse. Sel korral selgitatakse Eesti loodust või looduse mõistmist kõige positiivsemalt mõjutanud tegu välja internetis toimuval avalikul hääletusel.
Konkursil saab osaleda kahes kategoorias:
– Aasta Keskkonnateo auhinnale saavad kandideerida kõik keskkonnakaitse, -teavituse või -teadlikkuse valdkonnas ulatuslikku mõju avaldanud projektid, üritused ja kampaaniad;
– Aasta Keskkonnasõbraliku Ettevõtte auhinnale saavad kandideerida ettevõtted kolmes alakategoorias: keskkonnajuhtimise, keskkonnasõbraliku toote ja/või teenuse pakkumise ning keskkonnasõbraliku tehnoloogilise protsessi juurutamise.
Kokku on auhinnafond ligi 40 000 eurot.
Kandideerimiseks tuleb saata ankeet ja kirjeldus Keskkonnaministeeriumi e-posti aadressile keskkonnategu@envir.ee või tavalise postiga aadressil Narva mnt 7a, 15172, märgusõna „Aasta Keskkonnategu 2013”. Konkursile võib kandideerida nii ise, kui ka soovitada sobivaid kandidaate. Viimasel puhul ei ole tarvis ankeeti täita.
Vajalikud ankeedid leiab Keskkonnaministeeriumi veebilehelt www.envir.ee/keskkonnategu.
Keskkonnateo kategoorias on ankeetide esitamise viimaseks päevaks 4. detsember 2013 ja keskkonnasõbraliku ettevõtte kategoorias 10. jaanuar 2014. Konkursi võitjad kuulutatakse välja jaanuari lõpus.

Pille Rõivas

Otepää valla aasta isa on selgunud

Otepää Naisselts valis välja valla aasta isa 2013. Otepää valla aasta isa on Kuno Oja. Aasta isa tunnustamisüritus toimub 9.novembril Otepää Gümnaasiumis. Otepää aasta isa nimetusele laekus kolm kandidaati – Aivar Pullerits, Kuno Oja ja Arvi Anton.

Samas toimub ka traditsiooniline laste sünnikirjade üleandmine.Ajavahemikul 1.aprill-30.september sündis vallas kokku 20 last – neist 12 tüdrukut ja 8 poissi.

Aasta isa Kuno Oja on põline otepäälane, kelle peres kasvab kolm last. Ta töötab Otepää Betoonis klienditeenendajana-logistikuna. Kuno on hea suhtleja ja nii on kõik tema tööd olnud seotud inimestega suhtlemisega. Ta on töötanud politseis ja piirivalves ning panganduse ning kindlustuse valdkondades. Oma töös on ta alati abivalmis ja kohusetundlik. Isana on Kuno hooliv ja sõbralik aga ka nõudlik. Ta innustab oma lapsi tegelema erinevate huvialadega. Vabal ajal tegeleb Kuno aktiivselt spordiga – ta suusatab, rulluisutab ja sõidab rattaga. Kuno laulab ka segakooris Evevko ning kuulub selle asutajaliikmete hulka.

Monika Otrokova

Vereta Jahi meistriks tuli viiendat korda Ingmar Muusikus

Vereta jahi fotovõistluse meister Ilmar Muusikus "Põdrad rannal". — Vereta jahi fotovõistluse meister Ilmar Muusikus “Põdrad rannal”.

Tänavusel loodusfotovõistlusel Vereta Jaht pildile püütud lindudest ja loomadest valisid korraldajad näitusele 55 fotot, mis on alates homsest kõigile fotohuvilistele näha RMK uues kontoris aadressil Toompuiestee 24. Viiendat korda valis žürii võitjaks Ingmar Muusikuse, kes püüdis kaadrisse noorte põtrade esmakohtumise.
Juba 16. korda toimunud Vereta Jaht peeti tänavu kevadel Läänemaal – Silma looduskaitsealal, Martnas, Piirsalus ja Linnamäel. Jahi käigus tehtud ja näitusele valitud loodusfotod on varustatud ka autori kirjeldusega selle sünniloost. Tasuta näitus on avatud tööpäeviti kella 9-18 ning jääb RMK majja üles 19. detsembrini. Jaanuarist liigub näitus Tartu Keskkonnahariduse Keskusesse.

Fotovõistluse Vereta Jaht võitjad ning neid auhinnanud ettevõtted-organisatsioonid:
• Ingmar Muusikus (põdrad rannal) – Vereta Jahi meister, AS Overall Eesti, ajakiri Eesti Jahimees/Eesti Jahimeeste Selts
• Ingar Muusikus (kajakad vihmas) – Silma Õpikoda, Looduse Omnibuss, ajakiri Loodusesõber
• Ollar Kallas – ajakiri Eesti Mets
• Jarek Jõepera – hotell Pesa
• Aigar Kull – ajakiri Eesti Loodus
• Tõnu Noorits – ilm.ee
• Olavi Hiiemäe – RMK, Jägermeister

Märka enda ümber häid tegijaid ja algatusi!

Võrumaa silmapaistvate mittetulundusühenduste konkurss -Märka enda ümber häid tegijaid ja algatusi!- teeb kokkuvõtteid 28. novembril Haanja rahvamajas toimuval mittetulundusühenduste traditsioonilisel sügiskonverentsil, kus tunnustame maakonna MTÜsid, kelle tegevus piirkonnas on olnud tänuväärne, silmapaistev ja teistele ühendustele eeskujuks. Seega, ootame Sinult, hea võrumaalane, arvamust ühendusest (MTÜ, SA, seltsing), kes just Sinu arvates tunnustamist vääriks. Lisa nimele ka põhjendus, et ka meil oleks ülevaade ühenduse tegemistest.

Kandidaate ootame kuni 15. novembrini e-postile margit@vaa.ee, või postiaadressile Võrumaa Arenguagentuur SA, Jüri 12, Võru.

Margit Lukka

Võrumaa Arenguagentuur

Põlvamaal maiustatakse muusikaga

Esimese muusikamaiuse pakkus Hedvig Hanson.

Põlva talupoe kaisus asuv Tillu kodukohvik täidab novembrikuu nädalalõpud hõrgutavate muusikamaiustega. Hingedekuuga sai alguse kontsertsari ,,Tilluke muusikamaius”, mis põimib ühte hea muusika, maitsva toidu ning õdusa kohvikumiljöö.

Kontsertsarja avasid 1.novembril esinenud Hedvig Hanson ja Andre Maaker. Pisike kohvik oli rahvast tulvil ning moodustas koos maheda küünlavalgusega väga hubase koosluse.

Kontsertsarja eesmärk on luua Põlva pubi- ja klubikultuuri kõrvale ka kohvikukultuur. Kuna nii talupoes, kui kohvikus on hinnatud kodumaine käsitöö, meistri originaallooming ja ise tegemine, siis elav muusika on selle kõige loomulikuks jätkuks.

Tillukese muusikamaiuse kontserdid on hurmav kokteil Eesti tippmuusikutest ja meie omakandi tegijatest. Kui kontsertsarja laulsid avatuks Hedvig ja Andre, siis järgmisel muusikmaiuse õhtul (9. novembril, laupäeval) astub üles Moostes lastele muusikat õpetanud Siim Jaanson oma kitarri saatel. Kolmandal kontserdil (15. novembril) on musitseerimas kodukohviku perenaise suur lemmik Jaan Sööt ansamblist JÄÄÄÄR.

Kuna tillukad on seda usku, et terviku moodustavad detailid, siis lisaks hingekeeli paitavale muusikale ning hubasele küünlavalgusele valmib igaks kontserdiks maitsemeeli kõditav erimenüü, kus üheks toiduks on esineja lemmikroog.

Kuigi tavapäraselt on tilluke kodukohvik avatud päevasel ajal, siis kontserdi õhtutel saab kohvikumõnusid naudelda ebatraditsioonilistel aegadel. Nimelt tehakse peale talupoe sulgemist uksed uuesti lahti kell 19, kontserdid algavad kell 20. Nõnda jääb parasjagu aega, et ennast mõnusalt sisse seada ning kõik meeled meelisklemiseks avada. Kohvik jääb avatuks südaööni, et peale kontserdi lõppu ei peaks keegi kusagile kiirustama ning oleks piisavalt aega kuuldu, nähtu ja maitstu endasse talletada. . Lisaboonusena on samal õhtul kontserdipiletiga sissepääs Põlva ööklubisse ,,Kino” tasuta.