Foto: nooredkooli.eeNoorteühingu aastatoetuse eesmärgiks on noorteühingute võimekuse tõstmine ja noorsootöö ning noortepoliitika riiklike eesmärkide saavutamine. 2014. aasta prioriteediks aastatoetuse eraldamisel on noorte huvide ja oskuste arendamine eesmärgiga aidata noorel teha häid valikuid edasiseks õppimiseks ja/või tööeluks.
Noorteühingu aastatoetuse saamiseks esitati 21 taotlust, hindajate kogu tegi ministrile ettepaneku toetada 17 noorteühingut. Toetatud noorteühingud hõlmavad üle 14 tuhande noore.
Eesti Noorsootöö Keskuse asedirektori Kaur Kötsi sõnul soovitakse sel aastal toetusega suurendada noorteühingute võimekust kaasata ka mitteaktiivseid noori oma tegevusse. „Noored, kes on koolist väljalangemisohus või juba väljalangenud ning töötud noored vajavad erilist tähelepanu ka noorteühingute tegevuses,“ selgitas Kötsi.
Tänavu pälvisid riikliku toetuse järgmised ühingud: Avatud Vabariik, Eesti Gaidide Liit, Eesti Noorte Naiste ja Noorte Meeste Kristlike Ühingute Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Skautide Ühing, Eesti Väitlusselts, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Noorteühendus ELO, Noorteühing Eesti 4H, Noorteühing Tugiõpilaste Oma Ring Eestis, Tegusad Eesti Noored, Urban Style, YFU Eesti, Eesti Breiktantsu Liit, Eesti Tänavaspordi Liit ja B.G. Forseliuse Seltsi noortekogu.
Noorteühingute rahastamist koordineerib Haridus- ja Teadusministeerium ning korraldab ministeeriumi hallatav riigiasutus Eesti Noorsootöö Keskus, mille põhieesmärk on noorsootöö arendamine ja korraldamine riikliku noortepoliitika raames.
Foto: et.wikipedia.orgAlgavaks kevadiseks koolivaheajaks on Vanemuine just nooremale teatrisõbrale mõeldes valinud mängukavasse ühtekokku 12 etendust. Mitmed koolivaheaja nädalal toimuvad etendused on erilised ja Vanemuise suures majas saab tutvuda laste joonistusvõistluse „Nägin teatrit“ imevahvate töödega.
Teatri Kodus saab eeloleval nädalal vaadata lastelavastusi – „Väikese onu saaga“, „Kessu ja Tripp“, „Kuldvõtmekese lugu“, „Pettson ja Findus“ ning „Armunud kastis“. Vanemuise väikeses majas etendub „Totu kuul“ ning suures majas mängime menukaid kogupere muusikale „Detektiiv Lotte“, „Helisev muusika“ ja „Mary Poppins“.
20. märtsil, algusega kell 18 tähistab „Detektiiv Lotte“ oma 100. juubelietendust mitmete üllatuste, kingitustega ja erikülalistega. Juba tund varem (ehk kell 17) on kõik lapsed oodatud teatrisse Vanemuise Kollaste Kasside seltsi, kellega koos saab meisterdada Lottele õnnitluskaardi. Loe edasi: Vanemuise teater pakub koolivaheajal eriprogrammi
Illustratsioon: miksike.eeTäna, 14. märtsi õhtul kogunevad noored ja nooremeelsed noortekeskustesse üle Eesti, et IT ÖÖ-l nuputada, milline on meie tulevik seoses infotehnoloogiaga (IT), miks IT on põnev ja kuidas on see seotud teiste eluvaldkondadega ning miks tasub IT-d õppida. Kogu õhtu ja öö kestvate tegevuste mõte on näidata noortele seoseid infotehnoloogia ja teiste eluvaldkondade vahel ning kummutada müüte IT keerukuse kohta. Töötubade ja koolituste käigu saadakse uusi oskusi ja kogemusi.
Sel aastal on IT ÖÖ pealkiri “Eile, täna, homme – IT 2030”. Noored üle Eesti korraldavad ajurünnaku teemal, milline võiks olla IT tulevik aastal 2030.
„Oleme püüdnud aasta-aastalt minna noorte jaoks harivamaks ja liita erinevaid elemente,“ selgitas Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) projektijuht Doris Põld. „Näiteks esimestel aastatel mõtlesid noored välja ideid, kuidas elu paremaks muuta oma kodukeskkonnas. Tänavu on praktiline väärtus veebiturvalisuse koolitusel, mille viime IT ÖÖ-l läbi otseülekande vahendusel, Eesti IT Kolledžis paikneva stuudio kaudu. Kõikides noortekeskustes toimuvad töötoad, selleks on appi tulnud tublid tudengid ja Vaata Maailma toel nutilaborid, kes teevad robootika, programmeerimise, video koostamise jm töötubasid.“
Tegevused keskustes algavad kl 18. Omavahel ollakse ühenduses erinevate suhtlusvahendite abil ning tegevusi on kõigil huvilistel võimalik jälgida http://www.startit.ee vahendusel. IT ÖÖ-d juhitakse IT Kolledži stuudiost, kus tehakse reaalajas lülitusi osalevatesse keskustesse. Öö jooksul tekkinud ideed vormistatakse varahommikuks taasesitatava meediana (audio, video, plakat, tekst, esitlus jne) ja esitatakse Vaata Maailma üle-eestilisele konkursile „NutiVõistlus 2014“, mille raames antakse välja eriauhind „Säravaim idee ühe ööga“ auhinnafondiga 500 eurot. Loe edasi: Täna öösel räägivad noored… IT-st aastal 2030
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder allkirjastas täna Eesti taimekasvatuse instituudi (ETKI) direktori töölepingu, millega kinnitas järgmiseks viieks aastaks ETKI direktoriks põllumajandusteadlase Mati Koppeli.
“Põllumajandusteaduse roll tähtsustub koos maailmas kasvava nõudlusega toidu järele. Põllumajandustootmine muutub järjest teaduspõhisemaks, suureneb teadlaste ja ettevõtjate koostöö,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. “Ka Eesti taimekasvatuse instituut peab uuenema ja noorenema, selgeks tegema koostöö ja tööjaotuse Eesti Maaülikooliga.”
ETKI direktorina jätkava Mati Koppeli sõnul on asutuse suurim väljakutse taristu kaasajastamine ja teadlasjärelkasvu tagamine. “Arvestades põllumajanduse ees seisvaid väljakutseid on ETKI-l eelseisvail aastail väga oluline roll Eesti põllumajandustootjaile taimekasvatusliku teadustoe pakkumisel. Selleks tuleb jätkata majanduslike ja organisatoorsete muutustega,” rääkis Koppel.
Mati Koppel on võimekas põllumajandusteadlane, kes on töötanud põllumajandusministeeriumi haldusalas oleva teadus- ja arendusasutuse (Jõgeva sordiaretuse instituut, alates 1.07.2014 ETKI) direktorina 1999. aastast.
Tema teadustöö põhisuunad on sordiaretus, taimekaitse ja resistentsusaretus. Ta on Põhjamaade põllumajandusteadlaste assotsiatsiooni taimekasvatuse sektsiooni juhatuse liige ning kuulub Eesti põllumajandus-kaubanduskoja nõukogusse. Tänavu sai Mati Koppel president Toomas Hendrik Ilveselt Valgetähe IV klassi teenetemärgi.
Eile Riigikogus toimunud konverentsil ”Ideed, mis toovad majanduskasvu” esitles Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu juhatuse esimees, ASi Toftan tegevjuht Martin Arula majandusliku heaolu valemit.
“Suurendame riiki tuleva raha hulka ja vähendame riigist lahkuva raha ja tööjõu hulka, riigis ringlev raha jõuab nii rohkemate inimesteni,” oli Arula põhisõnum. Just selline valem on majanduse arengumootorina end aastakümnete jooksul tõestanud praktiliselt kõigis heaoluriikides ja sellel peaks põhinema ka Eesti majandusmudel, märkis ta.
Erinevalt suuremast osast esitletud ideedest, mille realiseerumise eeldus on valdkonda täiendava ressursi leidmine, osutas Martin Arula Eesti riigis leiduvate loodusressursside efektiivsema ärakasutamise ja kohaliku tööhõive parandamise vajalikkusele.
“Usun, et majandusliku heaoluta pole õnnelikke inimesi,” ütles Martin Arula. Majandusliku õnnetunde mõõtmiseks ja võrdlemiseks teiste riikidega on tema sõnul sisemajanduse koguprodukt – näitaja, mis mõõdab konkreetse ajaperioodi jooksul riigi territooriumil toodetud kaupade ja teenuste väärtust.
“Riik saab kulutada nii palju, kui laekub kodanike tarbimisest ja tuludest. Eesti netoksport, mis on aegu olnud negatiivne, tuleneb meie suutmatusest kujundada riigi ekspordipoliitikat ja muuta riigi ja kodanike tarbimisharjumusi,” tõi Arula välja.
Riiki tuleva raha hulga suurendamiseks ja riigist lahkuva raha ja tööjõu hulga vähendamiseks tuleb Martin Arula sõnul esmalt inventeerida riigi eestvedamisel kõik loodusvarad. “Loodus- ja maavarad on osadel juhtudel ala- või väärkasutatud – seda erinevate piirangute või omandi väärkasutamise tõttu. Umbes 50% metsamaast, mis tähendab 11 000 km2, on pigem alakasutatud. Sarnane lugu võib olla põllumaaga. See kasutusest väljas olev maa võiks toota keskkonnasäästlikult toitu, energiat või süsinikuneutraalseid materjale.”
Selleks, et raha jääks riiki, pani ASi Toftan tegevjuht ette arendada riigi Welcome to Estonia programm edasi Made in Estonia programmiks. Ehk täpsemalt: toodangu suurenenud lisandväärtuse kõrval on riigihangete ja toetuste puhul oluline väärtustada ka kohalike toorainete või teenuste kasutamist tootes.
“Täna istume siin saalis Hiinas toodetud plastmasstoolidel, selle asemel võiks olla Eestis keskkonnasäästlikult toodetud mööbel,” tõi Arula näite. “Ostame riigihangete korras kodumaiseid kütuseid ja kaupu, arvestades toodete ja toorainete keskkonnamõju.”
10 aastaga on võimalik kodanike tarbimiseelistusi muuta kodumaiste toodete eelistamise kasuks, selleks tuleks koostada jätkusuutliku arengu põhimõtetega kooskõlas oleva tarbimise meediaplaan. 9 miljardist importkaubale kuluvast eurost aastas on suunatav vähemasti 1,5 miljardit korraks tagasi riiki, hindas Arula. 1 miljardit eurot aastas säästaks riigi jaoks raha kohaliku taastuva kütuse kasutamine Venemaa gaasi ja vedelkütuste asemel.
Ainuüksi praegu kasutamata puiduressursi arvelt võiks riigikassasse täiendavalt lisanduda 0,5 miljardit eurot aastas, koos puidule Eestis loodud lisandväärtusega oleks rahasumma juba 2 miljardit eurot. Metsa- ja puidutööstuse tootmisahelas saaks tööd täiendavalt 10 000 inimest.
MTÜ Lastekaitse Liit eestvedamisel valisid lastekirjanduse eksperdid 2013. a ilmunud uudiskirjanduse hulgast juba viiendat aastat välja parimad lasteraamatud.
Lasteraamatuid ilmub palju. Vanematel on raske eristada nende hulgast väärtkirjandust. Seepärast hakkas MTÜ Lastekaitse Liit 2009. a kevadel välja andma „Hea raamatu” märki, mis aitab lapsevanematel uudiskirjanduses orienteeruda.
Lugemisel on otsene seos keele, kultuuriidentideedi ja elukoha rahvuslike väärtuste edasikandmisel ja säilimisel. Ka teiste kultuuride austamine ja mõistmine toimub suures osas lugemise kaudu. Seetõttu kogunevad ja hindavad lastekirjandusega igapäevaselt kokku puutuvad inimesed üle Eesti kord aastas kuni 12aastastele mõeldud raamatuid: Ekspertide seas on Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Lugemisühing, Tallinna Ülikool, lasteraamatukogude töötajad, lapsed ja õpetajad.
Rahva Raamatu turundusjuht Anu Vagenstein põhjendas konkursi vajalikkust: „Raamatute hulgast , mis on valitud asjatundjate ja suurte raamatusõprade poolt „Hea lasteraamatu“ nimistusse on vanematel ja õpetajatel lihtsam teha valikuid, mida lastele lugemiseks pakkuda.“
Eesti Ornitoloogiaühingu kakukaamera alustas tänavu taas otseülekannet kodukaku pesaõõnsusest. Vaatajad saavad segamatult jälgida varasematest aastatest juba tuttavaks saanud Klaara ja Klausi pesitsemist.
Kodukaku veebikaamera paigaldamisel ja pildi edastamisel on Eesti Ornitoloogiaühingu partneriteks SA Silma Märgala, EENet, Looduskalender, keskkonnaamet, Beta Grupp, Videovalve ja Elisa. Kodukaku veebikaamerat toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
2014. aastat alustas Taarka Pärimusteater teatri-ja pärimuskultuuri laagrite sarjaga, mis on suunatud Setomaa koolinoortele, mujal Eestis elavatele seto noortele ning seto sõpradele. Kokku toimub 3 laagrit koolivaheaegadel erinevates Setomaa paikades. Laagrite sisuks on õpitoad ja loovad tegevused, mida viivad läbi nii Taarka Pärimusteatri noored kui ka professionaalsed teatriinimesed. Laagrite eesmärk on avardada noorte arusaama teatrikunstist ning arendada loovust läbi mängu, samuti tutvustada kohalikku pärimuskultuuri. Laagrites osalemine annab võimaluse eri nurkade Setomaa noortel omavahel tutvuda ning kontakte luua.
Teine laager toimub 21.-23. märtsil Meremäe koolis. Laagri teemaks on sel korral improvisatsiooniline teater – külla tuleb Improkraatia Tartust, kes viib läbi improteatri õpitubasid.
Mis on improteater?
Erinevalt klassikalisest teatrist on iga improetendus uus ja unikaalne. Humoorikad lood valmivad otse publiku silme ees, nende endi poolt pakutud sõnade abil, mis annavad näitlejatele tegutsemiseks inspiratsiooni. Sõnu pähe ei õpita ja tegevusliine ette kokku ei lepita. Kõik sünnib kohapeal.
Osalustasu: 10 eurot (üks laager)
Vajalik on eelregistreerimine, sest kohtade arv on piiratud!
Kolmapäeval, 19. märtsil kell 18 on Põlva raamatukogus kohtumine Valdur Mikitaga, kes räägib oma loomingust ja aitab lahti mõtestada neljanda Uma Pido jaoks väljavalitud sõnumit, mis samal sündmusel välja kuulutatakse.
Sõnumi valis peo toimkond avalikule sõnumitalgule tulnud tööde hulgast. Sündmusel tänatakse kõiki talgutel kaasa löönuid.
Sõnumi leidmiseks korraldati talgud, et Uma Pido räägiks sellest, mis on võrokeste jaoks tänasel päeval oluline. Valitud sõnum jääb saatma kõiki peo ettevalmistusi ja muidugi pidu ennast.
Kirjanik ja semiootik Valdur Mikita on kirjutanud ühe viimasel ajal Eestis enim kõneainet pakkunud raamatu “Lingvistiline mets”.
Neljas Uma Pido toimub 28. mail 2016. Põlvas Intsikurmus.
Lisainfo: Triinu Ojar, Uma Pido projektijuht, Tel 5332 2153, www.umapido.ee
Lõuna-Eesti Leader tegevusgrupid kuulutasid välja teekonna “Elu kahe maailma piiril” suveniiride konkursi.
Tegemist on Lõuna-Eesti ja National Geographicu koostööprojektiga, mis kutsub nii omakandi rahvast kui ka külalisi tutvuma meie rikkaliku ajaloo- ja kultuuripärandi, imelise looduse, uuendusmeelsete ettevõtete ja jätkusuutlike lahendustega.
Suveniiride konkursile esitamise tähtaeg on 06. mai 2014!
Reedel avatakse Rahvusraamatukogu fuajeegaleriis Mare Iknojani fotonäitus “Jääminek”.
Mare Iknojani fotonäitus on autori juba kuues ülesastumine Eesti Rahvusraamatukogus, näitustel esineb ta 2006. aastast alates. Sel korral eksponeeritud loodusfotod annavad võimaluse nautida jääkunsti, mis tekib Eesti looduses vahetult enne jääminekut.
Mare Iknojani tõi fotograafia juurde armastus looduse vastu. Ta kirjutab: “Olen eestlanna. Elan Tallinnas. Armastus looduse vastu on toonud mind fotograafia juurde. On suur õnn tabada pidevalt muutuva looduse imekauneid hetki. Kes saab olla veel suurem kunstnik kui loodus ise?”
Märtsis tähistatakse rahvusvahelist unepäeva, mille eesmärgiks on teadvustada une väärtuslikkust ning juhtida tähelepanu unega seotud olulistele teemadele.
Uuringud näitavad, et järjest enam lapsi kannatavad erinevate unehäirete all. Kõige suurema kahjuga on uneaegsed hingamishäired – kui laps ei saa öösel piisavalt hapnikku, võib see põhjustada omakorda teisi tervise- ja käitumisprobleeme. Kehv unekvaliteet takistab edukat toimetulekut lasteaias ja koolis, võib tekitada raskusi uue info omandamises ning sotsiaalsetes suhetes. Väikelaste uinumisraskuste ja öiste ärkamiste korral võivad kannatada unepuuduse all ka lapsevanemad. See võib olla suureks riskiks paarisuhte toimimisel ning vaimse tasakaalu säilitamisel. Seetõttu on oluline jagada une kohta informatsiooni ka haridus-, sotsiaal- ja tervishoiutöötajatele, kes puutuvad oma töös kokku nii laste kui lapsevanematega ning saavad õigel hetkel märgata ja vajadusel sekkuda.
Päeva tähistamiseks korraldavad Eesti Unemeditsiini Selts ja Eesti Unekooli Ühing 14. märtsil kell 11.15 Jõhvi haiglas fookusgrupi seminari “Uni on väärtuslik!” Ühise laua taga kohtuvad tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusvaldkonna esindajad, et koos arutada võimalikke lahendusteid laste une paremaks tagamiseks, lapsevanemate toetamiseks ning ühise koostöö tegemiseks. Seminaril esinevad TÜ Kliinikumi uneõde Tiina Siilak, kes räägib lähemalt une füsioloogiast ning enamlevinud unehäiretest. Eesti Unekooli Ühingu esindajad Merit Lilleleht ja Õnne Valberg tutvustavad lapsevanematele suunatud nõustamiskeskkonda www.unekool.ee. Sotsiaalministeeriumi esindaja Ann Rajaver annab ülevaate vanemlusprogrammide rakendamisest “Riskilaste ja noorte” programmi raames.
SA TÜ Kliinikumi Lastefond kaasrahastab juba teist aastat Vähihaigete Laste Vanemate Liidu suvist perelaagrit, mis tänavu leiab aset 17.-20. augustini Vooremaal.
Lastefond toetab ettevõtmist 3000 euroga tasudes TÜ Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia osakonna ravipiirkonna laste ja nende perede laagrikulude (toitlustus ja majutus) eest. Lisaks võtavad laagrist osa Lastefondi vabatahtlikud, kes aitavad mudilasi hoida ning pakuvad neile tegevust, et vanemad ja suuremad lapsed saaksid segamatult huvipakkuvaid loenguid kuulata, erinevates tegevustes osaleda ja üle hulga aja lõõgastuda.
Onkoloogilisi haigusi põdenud ja põdevatele lastele ja nende vanematele suunatud suvelaagrit korraldab Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit ning selle eesmärgiks on pakkuda vähihaigetele lastele vaheldust, meelelahutust ja harivat tegevust ning lapsevanematele spetsiifilisi teadmisi ja oskuseid. Lisaks tutvustatakse osalejatele kogemusnõustamise ja sotsiaalsüsteemi abivõimalusi ning soovitakse arendada omavahelisi kontakte, et luua ühisalus edaspidi plaanis olevale grupinõustamisele.
Üritust toetavad lisaks TÜ Kliinikumi Lastefondile ka Tallinna Lastehaigla Toetusfond, Eesti Vähiliit ning mitmed sponsorid.
Päästeameti tuleohutusjärelvalve inspektorid kontrollivad märtsis eluhoonetes suitsuanduri olemasolu, samuti elektrisüsteemide ja küttekehade korrasolekut. Vajadusel karistatakse anduri paigaldamata jätmise eest rahatrahviga. Maksimaalne trahvimäär on 1 200 eurot.
Sel aastal on tules hukkunud 17 inimest. Ühelgi neist inimestest ei olnud hukkumispaigas suitsuandurit, mis oleks andnud tulekahjust teada piisavalt vara ja hoidnud ära nii raskete tagajärgedega õnnetused. Päästjad on põlenguid kustutamas käies täheldanud suitsuanduri puudumist ka naaberkorteris, kuhu ka suits on levinud.
Päästeameti peadirektori asetäitja Alo Tammsalu ütles, et inimesed, kes jätkuvalt eiravad neile aastaid seadusega kehtinud suitsuanduri paigaldamise ja selle töökorrasoleku tagamise kohustust, riskivad täiesti teadlikult oma pere ja naabrite elu ning varaga. „Võin julgelt välja öelda, et suitsuanduri paigaldamata või selle patareide vahetamata jätmine on pahatahtlik oma lähedaste suhtes ning rahatrahviga karistatav tegevus,“ kinnitas Tammsalu.
Suitsuandur on vajalik puhkenud tulekahju võimalikult kiireks avastamiseks, kui veel ei ole ohus inimeste elu ning tuli pole teinud suurt kahju. Inimesed kipuvad tulekahju tekkimisvõimalust ja selle levimise kiirust sageli alahindama, sest eluruum võib suitsu ja leekidesse mattuda viie minutiga, kuid suitsuandur aitab tulekahju tuvastada minutiga. „Hoolige oma vanemate, laste ja naabrite eludest, suitsuanduri paigaldamine on selleks lihtsaim ja odavaim viis,“ lisas peadirektori asetäitja.
Tuleohutuskontrolli tegevad ametnikud kannavad Päästeameti eraldusmärkidega riietust ja esitavad punast värvi hologrammiga töötõendi.
Sel aastal on eluhoonete tulekahjudes hukkunud 17 inimest, mida on seitsme inimese võrra rohkem kui eelmise aasta samal ajal.
Avatud Eesti Fond ja Euroopa Komisjoni Eesti esindus kutsuvad täna, 11. märtsil kõiki avalikule arutelule Euroopa Liidu tulevikust ning esitlevad “Uue Euroopa leppe” võimalikke stsenaariume. Debati kannab üle ka Postimees.
Euroopa Liitu räsivad korraga majanduslikud, rahanduslikud, poliitilised ja sotsiaalsed probleemid, omavahelised erimeelsused ja süvenev euroskepsis. See kõik on sütitanud tuliseid vaidlusi liidu tuleviku üle.
Reaalse tulevikuplaani loomiseks algatasid mõjukad Euroopa fondid ja mõttekojad liikumise New Pact for Europe (“Uue Euroopa lepe”). Erinevate riikide kodanike, huvigruppide, poliitikakujundajate ja asjatundjate kaasalöömisel ehk just võimalikult paljudega soovitakse selle aasta jooksul läbi arutada võimalikud valikud, mis vormitakse üleeuroopaliseks tulevikuvisiooniks. Reformiplaaniga hakkab edasi tegelema kevadel valitav Euroopa Parlament ja uus Euroopa Komisjon.
Täna, 11. märtsil Tallinnas Euroopa Liidu majas (Rävala pst 4, sissepääs Laikmaa tänavalt) kell 14.30 algaval avalik arutelulküsitakse muuhulgas, milleks meile Euroopa Liit; mis saab siis, kui praeguseid probleeme ei lahendata ning missuguseks peaks euroliit muutuma. “Uue Euroopa lepe” pakub aruteluks välja viis strateegilist tulevikuvalikut, millega saab tutvuda aadressil www.oef.org.ee/euroopa.
Võimalikke tulevikustsenaariume tutvustab üleeuroopalise liikumise üks algatajaid, Euroopa Poliitika Keskuse programmijuht Janis Emmanouilidis. Euroopa Liidu tuleviku üle arutlevad vandeadvokaat Jüri Raidla ja majandusteadlane Ivar Raig, kes väitlesid ka tänahommikuses “Terevisioonis”: http://uudised.err.ee/v/eesti/952232f3-6cf3-4282-91d8-6748292294d7.
Arutelust teeb kokkuvõtte ajakirjanik Ainar Ruussaar.
Debatist teevad oma veebis otseülekande ka Postimees ja Avatud Eesti Fond, samas on kõik oodatud väitlusele kohale tulema.
Uue Euroopa leppe arutelusid veavad Kuningas Baudouini Fond, Bertelsmann Stiftung, Allianz Kulturstiftung, Stiftung Mercator, Calouste Gulbenkiani Fond, Euroopa Kultuuri Fond, Euroopa Poliitika Keskus, “la Caixa” fond, Euroopa fondide võrgustik, Avatud Ühiskonna Instituudi Euroopa algatus, Rootsi Kultuuri Fond Soomes ja Avatud Eesti Fond.
2014. aasta lind on jäälind, keda tema erksate värvide tõttu kutsutakse ka põhjamaa kalliskiviks või jõgede pärliks.
Eesti Ornitoloogiaühing kuulutab välja jäälinnu teemalise joonistusvõistluse, millest on oodatud osa võtma igaüks, olenemata vanusest või oskustest. Parimaid töid ootavad auhinnad ja nendest korraldatakse võistluse lõppedes rändnäitus, mida võib alates juunikuust näha erinevates Eesti paikades.
Jäälinnu teemalised tööd tuleb saata või tuua hiljemalt 1.maiks 2014 Eesti Ornitoloogiaühingusse aadressil Veski 4, Tartu 51005.
Aasta linnu ja võistluse tingimustega saab tutvuda aasta linnu kodulehel.
Sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud Praxise analüüs näitab, et töö- ja pereelu edukam ühitamine ning isade osaluse suurendamine väikelaste hooldamisel ei ole vanemapuhkuste süsteemi oluliste kohandusteta võimalik. Isade osalus vanemahüvitise saajate hulgas on olnud stabiilselt madal, jäädes vaid 6% kanti, seisab Praxise kodulehel.
Analüüsis tõdetakse, et Eesti praeguses vanemapuhkuste süsteemis on mitmeid häid külgi, näiteks on meil helde vanemahüvitis ja pikk hüvitise periood. Samas on süsteem suhteliselt jäik, ega võimalda töö- ja pereelu väga hästi ühitada.
„Eestis on väikeste laste emade hõivemäär madal ja isade hoolitsejaroll tagasihoidlik,“ selgitab olukorda analüüsi üks autor Helen Biin Praxisest. Analüütiku sõnul on alust eeldada, et Euroopa Liidu suurim palgalõhe meeste ja naiste vahel on otseselt seotud traditsioonilise rollikäsitlusega nii tööandjate kui ka töötajate endi seas.
Hetkel puudub regulatsioonis element, mis motiveeriks mehi enam väikelastega pere juures kodus olema. Statistika kohaselt moodustavad vanemahüvitise saajatest isad vaid ligi 6%, lapsehoolduspuhkusele jääjatest on isasid 7% ja lapse haiguse korral võtavad hoolduslehe enamasti emad.
„Leidsime töös, et vanemapuhkuse võtmise paindlikumaks muutmiseks võiks soovijatel olla võimalik viibida lapsehoolduspuhkusel ka osaajaliselt ning jätkata osalise koormusega töötamist,“ märkis Biin.
Näiteks võiks olla võimalik hüvitatavaid lapsehoolduspuhkuse päevi nii-öelda välja võtta kogu lapsehoolduspuhkuse kestel ehk kolme aasta vältel, mitte ainult kuni lapse pooleteist-aastaseks saamiseni. „Ilmselt tervitaks arvestatav hulk peredest ka lahendust, kus mõlemad vanemad saavad samaaegselt kasutada osalist puhkust või töövabastust ning sellisel juhul on emal ja isal võimalik laste eest hoolitsemist omavahel jagada ning mõlemad säilitavad samal ajal sideme töökohaga,“ selgitas analüütik. Loe edasi: Praxis: Lapsepuhkuse ajal peaks säilima võimalus osakoormusega töötamiseks
“Kas äppe toob kurg või tulevad need kapsalehe alt?“ naljatleb CERT Eesti infoturbe ekspert Anto
Veldre turvalise interneti päeval toimunud konverentsil „Nutikalt netis“.
Kadi Hainas
Tegelik olukord on palju tõsisem, sest mobiilirakendustega kaasnevad sageli ohud, millele pööratakse liialt vähe tähelepanu. „Kui sa aru ei saa, siis ära lihtsalt vajuta!“ toob ta lihtsa näite, kuidas võimalikest probleemidest hoiduda.
Mobiilirakenduste uuendamine on oluline, sest programme täiendatakse ning tehakse järjest paremaks. „Minul on aga paar programmi sellised, mida ma teadlikult ei uuenda,“ toob Veldre näite teadlikust kasutamisest. Põhjused on lihtsad – ühe videomängija uusversioonis võeti osade videote näitamisõigused ära ning teine programm tahtis peale uuendamist nuhkima hakata.
Sellised rakendused, mis avaldavad installeerimisel või uuendamisel soovi ligi pääseda omaniku andmetele, tekitavad palju furoori. See on Veldre sõnul olukord, kus tuleb langetada otsuseid. Näitena toob ta Facebooki, mille rakenduse uusversioon tahab ligipääsu omaniku andmetele, kuid Veldre sellega aga ei nõustunud ning kustutas äpi ära. „Minu otsus oli lihtne, sest Facebooki kasutaja ma pole,“ toob ta näite sotsiaalvõrgustiku põhjal. Samas mõistab ta, et igapäevaste kasutajate otsus ei saa nii sirgjooneline olla.
Tuleb enda jaoks selgeks mõelda, kas loobuda või aktsepteerida olukorda ja teatada oma võrgusõpradele, et nad ei saadaks sellist infot, mille lekkimine võiks probleeme tekitada. Loe edasi: Kust tulevad äpid?
26. aprillil Tartus toimuv “Maale elama” mess hõlmab sel aastal kogu Eestit. Registreerumine messile on hoogsalt käima läinud – tänaseks on osalemisest märku andnud kogukonnad 29 omavalitsusest ja 11 maakonnast. Järgmisel nädalal toimuvatelt infopäevadelt oodatakse osalejateringi laienemist 50 kogukonnani.
Kodanikualgatuse “Maale elama” eesmärgiks on tõsta teadlikkust maal elamise suhtes, muuta ühiskonna hoiakuid positiivsemaks ning selle kaudu soodustada linnast maale elama asumise trendi. Kõik kogukonnad ja vallad on oodatud infopäevadele, kus saab vastuse küsimusele, kuidas leida hakkajaid inimesi oma kodukanti elama. Kuulda saab nii uuselanike kui ka neid maale kutsunud omavalitsuste kogemusi.
Infopäevad toimuvad:
Pärnu linnavalitsuses (Suur-Sepa 16, Pärnu) – 11. märtsil kell 13-16
Lääne-Viru maavalitsuses (FR.R Kreutzwaldi 5, Rakvere) – 11. märtsil kell 13-16
Lihula Kultuurikeskuses (Tallinna mnt 1, Lihula) – 13. märtsil kell 11-14
Rapla Haldushoones (Tallinna mnt 14, Rapla) – 14. märtsil kell 10-13
Uuringute kohaselt on mahetootmise energiakulu keskmiselt 50% väiksem kui intensiivpõllumajanduses.
Kas oled taevast, kuud, tähti, päikesetõusu ja -loojangut silmitsedes mõelnud sellele, et miks kogu see taevane ilu nii kõrgel on ja kaugeks jääb? Tulekul on põnev loeng, mis käsitleb, kuidas peegeldavad taimed planeetide loovat mõju planeedil Maa. Loengu “Kosmose botaanika” peab Eestisse külla tulev Geoffrey Burt – Inglise päritolu Rootsi talupidaja, kes on tegelenud aastast 1975 biodünaamilise põllumajanduse ja loomuliku toidu temaatikaga.
Taimedest sõltub meie eksistents väga erinevatel viisidel. Taimed on seotud inimkonnaga ajaloo aegade algusest. Taimedes avalduvad kosmilised mõjud. Heategevuslikus loengus tutvustatakse seni kästlematul moel kuidas kosmiline toime avaldub keerukalt põimudes nii inimelus, taimedes kui ka kõigis kuju loovais vormides.
Geoffrey Burt: „Võib öelda, et läbi teiste maailmade peegelduse tajumise osaleb inimhing loomises eneses…“
Geoffrey Burti näol on tegemist biodünaamikuga, kes on tegelenud mahepõllumajandusega 1975. aastast. Ta on olnud õpetaja waldorfkoolides, elanud mitmes paigas Euroopas, muuhulgas ka mõned aastad Eestis, nüüdseks peab talu Rootsis. Eelmisel aastal pidas kolmes paigas positiivset tagasisidet saanud loengut toidust ja selle mõjude põhjus-tagajärg seostest, põllumajanduse ajaloolise arengu taustal. Ka seekordne loeng käsitleb meid ümbritsevat vaatenurgast, mis meid saab üllatama. Loe edasi: Tulekul põnev loeng “Kosmose botaanika”
Tartu Kutsehariduskeskuse kokapoiss tööhoos Foto: Tartu Kutsehariduskeskus
Reedel, 7. märtsil algab Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses kahepäevane kutsehariduse suursündmus Noor Meister 2014, kus pea 350 kutseõppuri seast selgitatakse välja vabariigi parimad 24 erialal.
„Võistlejaid tuleb Tallinnasse igast Eesti maakonnast ning uute võistlusaladena on väljas keskkonnatehnika lukksepp, hooldustöötaja ja restoraniteenindaja,“ ütles Noor Meister peakorraldaja Pille Laaksonen. “Lisaks võistluste jälgimisele saavad huvilised osaleda kutseharidusemessil ja end proovile panna erinevaid ameteid tutvustavates töötubades.”
„Ootame suursündmusele noori, kellel seisab ees elukutsevalik,“ ütles SA Innove juhatuse liige Andres Pung. Tema sõnul annavad Noorel Meistril toimuvad kutsevõistlused võimaluse jälgida erinevate kutse- ja erialade tööprotsesse, mis aitab jõuda endas selgusele, milline eriala või amet võiks olla sobilik. „Kui aga erialavaliku küsimust praegu ei ole, siis kindlasti tasub tulla juba ka silmiringi avardamiseks, et teada saada lähemalt ametikoolidest ja nende õppimisvõimalustest.“ Lisaks võistlustele, töötubadele ning kutseharidusmessile saavad külastajad jälgida ka koolinoorte etteasteid ning noorte DJ-de meistrivõistlusi.
Suurüritust korraldab Sihtasutus Innove koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, erinevate partnerite ja toetajatega. Noor Meister 2014 suurtoetajad on Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Mööblitöötjate Liit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit ja Wienerberger. Sihtasutus Innove on üld- ja kutsehariduse valdkonna ja hariduse tugiteenuste kompetentsikeskus ning Euroopa Liidu toetuste vahendaja. Sihtasutus loodi 2003. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas.
Eile, 4. märtsi Vastlapäeva õhtul,kogunesid MTÜ VKÜ asutaja – ja tegevliikmed Vana – Vasteliina Piiskopilinnuse külastuskeskusesse, et tähistada 10. aasta möödumist MTÜ VKÜ moodustamisest.Kohal olid külavanemad, Vastseliina vallavanem Raul Tohv ja volikogu esimees Urmas Juhkam.Külalisi oli saabunud ka Ida – Virumaalt eesotsas Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse esimehe Tõnu Leitsmaaga. Meeldiv vastuvõtt Piiskopilinnuse SA ja rikkalik laud Vastseliina vallavalitsuse poolt. MTÜ VKÜ juhatuse poolt said tänukirja asutajaliikmed Sirje Hussar, Aivar Linder ja Evald Rebane ning ka praegused tegevliikmed Viive Tomson ja Reet Jallai.Tänukirjaga peeti meeles ka Vastseliina vallavalitsust ja volikogu.
Täiskasvanud Eesti elanik sööb kala või kalatooteid tüüpiliselt kord nädalas ja tarbimissagedus on viimasel paaril aastal hakanud suurenema, selgus täna põllumajandusministeeriumis tutvustatud kalatarbimise turu-uuringust.
Möödunud aastal sõi vähemalt paar korda kuus kala ja kalatooteid 77% täiskasvanud elanikest. Vähemalt korra nädalas sõid 2013. aastal kala või kalatooteid pooled tarbijad, 18% tarbijaist vähemalt paar korda nädalas, 27% tarbijaist paar korda kuus ja ülejäänud harvem või üldse mitte.
“Kala tarbimine hakkas jälle suurenema 2012. aastal, kui sissetulekute paranemisel suurenes ka teiste toiduainete tarbimine,” ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. “Kala tarbimist mõjutavad tugevasti rahalised võimalused.”
Hinnatundlikkusele vaatamata tarbivad vanemaealised kala rohkem kui noored ja lastega pered vähem kui lasteta pered. Kalale kulutati 2012. aastal keskmiselt 41 eurot pereliikme kohta, s.o 20% rohkem kui 2011. aastal. Kulutuste juurdekasvust pool tuli hinnatõusu arvelt, pool ostetud koguste suurenemisest.
Enim meeldib elanikele nii odavamast kui kallimast hinnaklassist värske kala. Värskest kalast eelistati 2013. aastal lõhet ja forelli, mida tarbis 85% elanikest ning räime ja kilu, mida tarbis 84% elanikest. Keskmise hinnaklassi värske kala sööjaid oli vähem (77% elanikest) ja seda süüakse harvem. Viimase kolme aastaga on tõusnud odava värske kala tarbimissagedus ja suurenenud kallima värske kala tarbijaskond.
Elanike lemmikkalaks on uuringu andmeil ülekaalukalt lõhe, millele järgnesid forell, räim ja heeringas.
Üha soojenevate ilmadega on jää muutunud ohtlikult hapraks, mistõttu piirab piirivalve liikumist nii Peipsi, Pihkva kui Lämmijärve jääl.
Alates 6. märtsist keelab piirivalve ohtlikuks muutunud jääolude tõttu nii maastikusõidukitega kui ka jalgsi väljumise Lämmi- ja Pihkva järve jääle.
Alates 8. märtsist on lisaks keelatud minna maastikusõidukitega Peipsi järve jääle Tartu ja Jõgeva maakonna piires. Jätkuvalt lubatakse liikuda Peipsi jääl jalgsi Eesti Vabariigile kuuluval alal
Lõuna prefektuuri piirivalvekomissar Marek Klaus ütles, et kindlasti tuleks enne jääleminekut end põhjalikult piirkonna jääoludega kurssi viia.
“Õnnetusjuhtumite ennetamiseks tuleb jääleminek kordonis registreerida, sest vaid siis saavad piirivalvurid teid vahetult kurssi viia jääoludega ja vajadusel hädasolijale viivitamatult abi pakkuda,” selgitas ta.
19. märtsil toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Räpinas) loodusõhtu, kus vaadatakse filmi “Eesti loodus: Alam-Pedja”. Filmi tegemisest ja loodusest räägib Remek Meel.
Film keskendub Alam-Pedja hingele, mis koosneb paljudest elementidest. Remeki rajad jooksid enamasti mööda jõgesid ja luhtasid ning seetõttu näeb filmis palju veega seotut. Loomulikult on esindatud ka raba- ja metsaepisoodid ning liigid. Eriline on talvine -30-kraadine aurav Emajõgi ning kevadine tedremäng. Ja loomulikult suurvesi ja kõik sellega seoses olev.
Filmi hakkas Remek tegema sellepärast, et tal on selle kohaga eriline hingeside. Just sealt sai alguse tema teine tulemineloodusse, kui ta üliõpilasena Alam-Pedjal kopraid uuris. Aga huvi kobraste vastu sai alguse just Räpinast, kuna Räpina Aianduskoolis olles hakkas Remek neid loomi Võhandu paisjärvel jälgima ning edasine on juba ajalugu.
Alam-Pedja looduskaitseala on suurte soode, märgade metsade ja lammide ning looklevate jõgedega piirkond. Veebruarismöödus meie suurima kaitseala loomisest 20 aastat. Alam-Pedja on unikaalne soode, metsade ja niitude kompleks Emajõeülemjooksul, ürgse Võrtsjärve nõos, kuhu voolavad kokku Pandivere kõrgustikult mööda Pedja ja Põltsamaa jõge laskuvadveed. Esialgu 26 000 hektari suurune kaitseala on praeguseks laienenud ligi 34 400 hektarini. Suur osa kaitsealaterritooriumist oli ligi pool sajandit enne kaitseala moodustamist NSVL armee väljaõppepolügoon. Alal pole ühtegi läbivatteed ning alalisi elanikke on alla kümne. Seevastu elavad Alam-Pedjal peaaegu kõik Eestis kohatud kotkaliigid.
Loodusõhtu korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.