Eesti

Endel Nelise elu andis aluse filmile

Veebruari teises pooles alustab Allfilm Haapsalus vehklemistreener Endel Nelise elust inspireeritud mängufilmi „Mõõkade tants” võtteid, peaosas on Märt Avandi, vahendab Kaire Reiljan Lääne Elus.

Filmi Eesti produtsent ja Allfilmi juhatuse liige Ivo Felt ütles, et stsenaarium sai tõuke Endel Nelise elust ja tööst ning peategelane kannab legendaarse vehklemistreeneri nime, kuid filmi tegevus on välja mõeldud.

Tegevus toimub 1950. aastate Haapsalus. Felti sõnul on peategelane noor sportlane, kes pärast Leningradis kooli lõpetamist satub Haapsallu ja moodustab siin vehklemisklubi. Loe edasi: Endel Nelise elu andis aluse filmile

Ka tänavu saab kuuse tuua riigimetsast

Nagu mullugi, saab ka tänavu iga soovija tuua koju kuuse riigimetsast.

Enne metsa minekut saab riigimetsa majandamise keskuse kodulehelt välja vaadata, kus asub riigimets, kuhu kuuske otsima minna. Metsas olles saavad nutitelefoni kasutajad RMK mobiilirakenduse abil täpsustada oma asukohta, et veenduda, kas ümberringi on riigimets.

Veel võib riigimetsa leidmiseks ja looduskaitseliste piirangutega arvestamiseks kasutada ka metsaregistri avalikku kaardirakendust.

Kuuse eest saab tasuda mobiiltelefonimaksega kohapeal või enne metsa minekut internetipangas.

Hiiu Hüljeste edukas sügishooaeg

Sügishooajal on ujumisklubi Hiiu Hüljes ujujad osalenud kolmel võistlusel: Noortesarja esimene etapp ja tiba väiksematele Hüljestele Sõbrakeste esimene osavõistlus, kõige rahvarohkem oli 31. novembril ja 1. detsembril Tartus peetud rahvusvaheliste ujumisvõistluste Aura Open Cup, kus osales üle 400 osavõtja.
Kõige tähtsamad võistlused Eesti noorte ujujate seas on Noortesarja etapid, kus osalesime seekord seitsme ujujaga. Noortesarja esimesel etapil sai Roberta Mikk 50 m vabaltujumises tubli isikliku rekordiga 29,90 teise koha ja 100 m liblikujumises samuti teise koha. Häid kohti saavutasid veel Catlin Hüüdma, Karin Pisa ja Kaisa Ulla.
Sõbrakeste esimesel osavõistlusel tulid medalitele Martin Schneider, kes võitis 25 m distantsil seliliujumises esikoha ja 25 m kroolis teise koha ning Catlin Hüüdma, kes 50 m kroolis sai kolmanda koha ja 50 m seliliujumises teise koha.
Aura Open Cap võistlustel osalesime kümne ujujaga ja tegime kokku 27 starti. Paari valestardi ja valepöörde kõrval tegime ka mõned isiklikud rekordid ja saime palju kogemusi. Edukaim oli Roberta Mikk, kes saavutas endast vanemate konkurentsis nii 200 m kompleksujumise kui 50 m seliliujumises neljanda koha ning mõlemal distantsil ujus uue isikliku rekordi.
Sel aastal ootab ees veel 19.–21. detsembril osalemine Noorte Lühiraja Eesti meistrivõistlustel Tallinnas Kalevi veekeskuses.

TRIINU SCHNEIDER
ujumistreener

Pilt erakogust

Võrumaa harrastusteatrite juhendajad ja näitlejad!

Esmaspäeval 16.detsembril kell 18.00 toimub Lasva rahvamajas Ain
Mäeotsaga ühekordne koolitus maakonna harrastusnäitlejatele ja –
lavastajatele.
Koolitus on tasuta.

Sirje Kuuseorg
5272225
Lasva rahvamaja juhataja juhataja
Maie Pau ,Rahvakultuuri Keskus ,Rahvakultuurispetsialist,mob. 5346 5634

maie.pau@rahvakultuur.ee <mailto:maie.pau@rahvakultuur.ee>

Corelli Music jätkab jõulumuusikaga 2. advendil

Sel nädalavahetusel, II advendil jätkub 1. detsembril Rootsi-Mihkli kirikus suure publikumenuga alanud agentuuri Corelli Music neljas jõulumuusika festival „Kirikupühad Maarjamaal“. Kontserdid “Jõuluootus” toovad 7. detsembril Tartu Jaani ja 8. detsembril Tallinna Metodisti kirikus esmakordsete loomepartneritena publiku ette Eesti Kammerkooride Liidu koorid ja Corelli Barokkorkestri solistid, barokkmuusika suurvormide kava juhatab noor dirigent Martin Sildos.

Kontserdiagentuur Corelli Music lõpetab juba neljanda aasta jõulumuusika festivaliga „Kirikupühad Maarjamaal“. Selle aasta festivali oluline märksõna on koostöö, meeldivaks vastukaaluks kultuurimaailmas hetkel toimuvatele ebakõladele. Kuuest festivali kontserdist viis toimuvad eraõigusliku kontserdiagentuuri Corelli Music ja heade partnerite ühiste pingutuste viljana. Koostööpartnerid on Eesti Kammerkooride Liit, Eesti Kontsert ja Rakvere Kultuurikeskus ehk esindatud on nii mittetulundus-, riiklik kui ka munitsipaalvaldkond. Festivali suurimad toetajad on Kultuurkapital, Tartu ja Tallinna linn ning Corelli Metseenide Klubi.

Kauni muusikaga imeline jõuluaeg Tartu ja Tallinna kirikutes, mõisates ja muusikasalongides üle Eesti kestab terve pika pühadeaja 1.–29. detsembrini 2013 ning uuendusena tervitatakse barokkmuusikaga ka uut aastat 4. jaanuaril 2014. Vastukaaluks tänapäeva jõuluaja poodlemistuhinale tuletab Corelli Music oma jõulumuusika festivaliga meelde jõuluaja vaimset ja eetilist tähendust. Loe edasi: Corelli Music jätkab jõulumuusikaga 2. advendil

Kogukonna pärlid said kokku Prandi külamajas

Prandi külamajja kogunenud pärlipered. Foto: Kodukant

Sel nädalal kohtusid Järvamaal Prandi külamajas konkursi „Kogukonna pärl“ raames tunnustatud pered. Tegemist oli pärliperede esimese kokkutulekuga, millest võttis osa kokku 12 peret üle Eesti.

Eesti Külaliikumise Kodukant kutsel toimunud kokkusaamise eesmärk oli omavahel tuttavaks saada ning ühtlasi arutada, kuidas kaasa aidata sellele, et edaspidi kõikjalt Eestist tõelisi pärliperesid veelgi paremini üles leida. Arutelu käigus tekkis mitmeid ideid, mida konkursi eestvedajad plaanivad arvesse võtta.

Kohtumisel ütles tervitussõnad regionaalminister Siim Kiisler, kes veelkord tänas ja tunnustas kõiki pärliperesid nende aktiivse eluhoiaku ning senise panuse eest kogukonna ühistegevusse. Kiisler kinnitas, et konkurssi kogukonna pärlite valimiseks ja esiletõstmiseks on kavas jätkata ka 2014. aastal.

Pärliperede kohtumisel esitleti ka värskelt valminud trükist „Kogukonna pärlid 2013“. Pikemaid jutuajamisi pärliperedega saab lugeda veebist aadressil http://kylaelu.ee/parlid-2013/.

Prandi külamajja Järvamaal olid kutsutud kõik pered, keda on tunnustatud konkursi „Kogukonna pärl“ raames 2012. ja 2013. aastal. Kahe aasta jooksul on esile tõstetud kokku 30 perekonda, igal aastal igas maakonnas ühte peret. Konkurssi on korraldanud Liikumine Kodukant koos partneritega, ettevõtmist on toetatud regionaalministri valitsemisalast. Loe edasi: Kogukonna pärlid said kokku Prandi külamajas

Noortebänd 2013 on Ziggy Wild

Ziggy Wild auhinda vastu võtmas. Foto: Tõnu Tunnel

Reede õhtul toimus konkursi Noortebänd 2013 finaalkontsert, žürii valis tiitlivõitjaks Tallinna bändi Ziggy Wild.

Võiduga kaasnes Muusiku 200-eurone kinkekaart ning esinemiskutse Hollandisse festivalile Harfest 2014.

Kõigil kontserdikülastajatel oli võimalik anda oma hääl lemmikbändile, mille tulemusel osutus publiku lemmikuks Ouu. Lisaks peaauhinnale anti välja mitu eriauhinda, millest neli noppis endale Ziggy Wild. Bändi saab esinemas näha Uue Maailma Tänavafestivalil, Õllesummeril ja Green Christmas’il, lisaks saavad nii võitja kui ka publiku lemmik nautida loomepuhkust Kõue mõisas. Kultuurikatla arendusstipendium läks The Boondocks’ile ning Tallinn Music Week’il astub üles Wilhelm, kellelt võib oodata ka StereoTunnelis salvestatud singlit.

Ziggy Wildi laulja Laura Pritsi sõnul on peale Noortebändi võitu plaanid samad nagu varem: lindistada rohkem lugusid, areneda, teha kõvasti tööd ning jääda iseendaks. “Kogu aeg on täiskäik põhjas,” ei kavatse bänd loorberitele puhkama jääda, vaid jätkab samas vaimus.

Žüriisse kuulusid Kadri Sundja, Robert Linna, Helen Tammemäe, Andrus Raudsalu, Mikk Taniel, Jim Self, Karl Sirelpuu, Dace Volfa, Anneliis Kits, Kadi Maarand, Heiko Leesment, Toomas Olljum, Mart Niineste ja Erik Morna.

Eestis populaarne maksukalkulaator esitati rahvusvahelisele konkursile

Meieraha.ee kalkulaator osaleb rahvusvahelisel mõttekodade konkursil, kus võistlevad e-lahendused kasutavad oma sõnumi esitamiseks andmevisuaale.

Rahvahääletus on alanud ning aktiivset osavõttu oodatakse ka Eesti publikult. Ainsa Eestist esitatud e-lahenduse poolt saab hääletada siin: http://ttdatavis.onthinktanks.org/personal-tax-burden-calculator/. Samal lehel on hääletusel ka teised lahendused.

“Data visualization ehk andmete visuaalne kujutamine on viis anda pildina ja kasutajale mugavalt edasi infot, mis on kas numbriline, geograafiline või lihtsalt keeruline,” selgitab visualiseerimise mõtet Hille Hinsberg Praxisest, kes on Meieraha.ee portaali eestvedaja.

“Konkursil saab näha näiteks Slovakkia riigikontrolli auditite põhjal tehtud visuaali riigi raha raiskamisest; Bangladeshi terviseteenuste kaarti; Tšehhi kuritegevuse leviku statistikat,” toob Hinsberg näiteid.

Eestist konkursil osalev Meieraha.eu kalkulaator pakub siinsetele maksumaksjatele võimalust hinnata, milline on tema isiklik ja tegelik maksukoormus. Kalkulaator on esimese kuuga kogunud juba enam kui 40 000 kasutajat.

Isikliku maksukoormuse arvutamiseks tuleb portaali sisestada oma sissetulek või vaadata eeltäidetud näiteid töötaja või pensionäri kohta. Kalkulaator on anonüümne ja annab igale maksumaksjale teada just tema enda tulude ja kulude põhjal arvestatud maksukoormuse. Arvestatud on maksukoormust inimese kohta, mis tekib kõikidest maksudest kokku, seega sisaldab tulemus nii töötamise kui tarbimisega seotud kulusid. Loe edasi: Eestis populaarne maksukalkulaator esitati rahvusvahelisele konkursile

MTÜ Mondo toel avati Zaatari pagulaslaagris noorte arvutikeskus

Novembri lõpus avati Zaatari pagulasalaagri kõige uuemas tsoonis noortekeskus, kus MTÜ Mondo toel tegutsev arvutiklass pakub 3-kuiseid arvutikursusi Süüriast põgenenud noortele.

Hetkel osaleb kursusel 40 noort süürlast vanuses 15-24 aastat, kuid soovijatest on nädalaga tekkinud juba pikk järjekord. Järgmise aasta vältel pakutavaid kursusi viivad läbi kaks kvalifitseeritud pagulasest õpetajat, üks poistele, teine tüdrukutele. Poiste õpetajal on IT-alane kõrgharidus ning tüdrukute õpetajal on rahvusvaheliselt tunnustatud arvutikasutusoskuse (ICDL) sertifikaat, mille ta omandas enne sõda Süürias.

Zaatari laagri 8. tsoonis avatud noortekeskuse on rajanud MTÜ Mondo partner Finn Church Aid. Kuna see tsoon asub laagri sissepääsust kõige kaugemal, on sealsetel elanikel ka kõige vähem hüvesid. “Noortekeskus oli esimene asutus, mis oma uksed selles piirkonnas avas. Selle eeskujul on veel kaks organisatsiooni alustanud projektidega, mis on suunatud just kaugemates tsoonides elavatele inimestele,” selgitab äsja laagrist naasnud MTÜ Mondo humanitaarabi koordinaator Kristi Raidma. Pakutavad arvutikursused on laagris samuti ainulaadsed. Loe edasi: MTÜ Mondo toel avati Zaatari pagulaslaagris noorte arvutikeskus

Meremäe koolis peeti rahvusvahelist õppepäeva

27. novembril toimus Meremäe Koolis 5.-7. klassi õpilastele rahvusvaheline õppepäev teemal “Innovaatiline ja ettevõtlik kool”.

Kohale oli tulnud 60 õpilast-õpetajat kaheteistkümnest Võrumaa koolist (Parksepa KK, Krabi, Rõuge, Kääpa, Osula ning Võru I Põhikool, Haanja Kool, Misso Kool, Vastseliina Gümnaasium, Antsla Kool, Võru Kesklinna Kool, Mõniste Kool) ning Värska Gümnaasiumist ja Petseri Lingvistilisest Gümnaasiumist.

Pärast registreerumist toimus saalis robotite esitlus Haanja kooli ja Meremäe kooli poolt. Järgnesid näidistunnid. Füüsika-muusikatunnis valmistati õpetajate Pai ja Tarrose juhendamisel klaasist veepille, häälestati need ja mängiti lugusid.

Pärimuskultuuri-keeletunnis tutvustasid õpetajad Tarros ja Palm seto rõivaid. Koos kuulati-vaadati ettekannet, täideti töölehti ning lauldi seto laulu.

Tehnoloogia ja sporditunni ühes osas tutvustas Kaido Kaas pulbervärvimistehnikat. Sai värvida võtmehoidjaid ning teha neile graveeringuid. Sporditunni osas toimus interaktiivne jooksuvõistlus. Õpetaja Rästase juhendamisel korraldasid Meremäe kooli õpilased jooksuvõistluse X-BOXi abiga. Loe edasi: Meremäe koolis peeti rahvusvahelist õppepäeva

Retkel mööda inimkonna 60 000 aasta pikkust rännuteed

Sel nädalal jõuab lugejateni ajakirja National Geographic detsembrinumber, mille põhiteemaks on kirjamees Paul Salopeki alustatud ja seitse aastat vältav retk mööda inimkonna 60 000 aasta pikkust rännuteed.

„Hull olete või?“ See oli küsimus, mida loo autor 33 000 kilomeetri pikkust retke alustades pidevalt kuulis. Järgnevate aastate jooksul kajastab ajakiri pidevalt Pulizeri preemiaga pärjatud Salopeki retke inimkonna ränderadadel üle maailma.

Lisaks on detsembrinumbris kajastuse leidnud järgmise teemad:

Kummituskassid
Moodne tehnoloogia paljastab pelgliku puuma lemmikpaigad Los Angeleses ja kaugemalgi.

Esimesed suusatajad
Suusaspordi alged võivad pärineda kaugetest Hiina mägedest, kus suusatamine on tänini eluviis.

Virtuaalselt surematu
Mälestisi skannitakse laseritega, et tulevikus oleks võimalik neid digitaalse salvestise põhjal taastada.
Loe edasi: Retkel mööda inimkonna 60 000 aasta pikkust rännuteed

Reedel algab Eesti suurim noorte infomess Teeviit 2013

Reedel ja laupäeval, 29.-30. novembril toimub Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses (Pirita tee 28) Eesti suurim noorte infomess Teeviit 2013. Ligi 150 organisatsiooni (kutse-ja ülikoolid, noorteorganisatsioonid, ettevõtted jne) jagavad messil infot arukate tulevikuvalikute tegemiseks.

„Messilkäik annab hea võimaluse koguda informatsiooni erinevate valikute kohta, tutvuda erinevate ametite köögipoolega ja vahetada kogemusi asjatundjate ja eakaaslastega. Kaalutletult tehtud valik loob paremad eeldused tulevikueesmärkide saavutamiseks,“ sõnas Teeviit 2013 projektijuht Jaanika Palm.
Loe edasi: Reedel algab Eesti suurim noorte infomess Teeviit 2013

ERRS tunnustas aasta tegijaid preemiatega

Eesti Rahvatantsu- ja Rahvamuusika Selts andis oma 25. juubelile pühendatud pidulikul vastuvõtul üle preemiad aasta parimatele tegijatele.

Tallinna Lennusadamas peetud peol andis selts üle kokku 13 aastapreemiat kokku 11 kategoorias. Selts tänas neid, kes on enim aasta jooksul inimesi tantsu juurde toonud ning tantsurõõmu pakkunud. Tunnustuseks esitati kokku üle 70 kandidaadi.

Aasta kollektiiviks valiti Pillipiigad, aasta rahvamuusikuks Kihnu viiulikooli õpetaja Jaanus Põlder, keda toodi esile kui aktiivseimat mentorit rahvamuusika valdkonnas.

Aasta sündmuseks valiti Tartu Ülikooli Rahvatantsuansambli poolt korraldatud Pärimuse Päitsed ja aasta toetajaks Eesti Rahva Muuseum.

Aasta maakonna tantsupeo tiitli sai Harjumaa tantsupidu, kui suurim elava muusikaga korraldatud tantsupidu.

1988. aastal loodud ERRS on rahvatantsu ja rahvamuusika harrastajate ning kollektiivide ja juhendajate ühendus, mis tegeleb ala säilitamise, talletamise ja arendamisega. Rahvatantsu valdkonnas tegutseb umbes 1 600 laste-, noorte-, neidude-, naiste- ja täiskasvanute kollektiivi ning folkloorirühma rohkem kui 26 000 tantsijaga. Rahvamuusika valdkonnas tegutseb ligi 300 rahvamuusikakollektiivi, kus mängib koos üksikpillimeestega rohkem kui 1100 muusikut.

Kõiki tunnustuse saajaid näeb siit!

Piimatoodete toodang kasvamas, piima kokkuostuhind rekordtasemel

Värskelt avaldatud Statistikaameti andmete kohaselt tootis piimatööstus oktoobri jooksul 19 300 tonni piimatooteid, mida oli 3,2% enam kui septembris. Suurima osa piimatoodetest moodustas 7800 tonniga joogipiim, mille toodang suurenes 5,4% võrra, ning mille toodangumaht oli oktoobris jooksva aasta arvestuses suurim.

Teistest piimatoodetest kasvas hapendatud piimatoodete (+6,9%) ja juustu (+2,8%) toodang, vastavalt 3100 tonni ja 3700 tonni. Koore toodang langes 2600 tonnini ehk 7,1%.

Piimatööstuse toodang on kasvanud tänu suurema hulga piima tarnimisele kohalikule tööstusele. 2013. aasta 9 kuu jooksul suurenes see 5,6% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Arvestades seniseid tootmismahte, on oodata, et 2013. aasta lõpuks ületab piimatööstuse toodang 224 000 tonni piiri.

2013. aasta jooksul on järjepidevalt suurenenud ka nii üldine piimatoodang kui keskmine piimatoodang lehma kohta. Olulise tõuke selleks on andnud piima kõrge kokkuostuhind, mis oktoobris oli rekordtasemel 352,78 eurot/tonn. Kümne kuu arvestuses on praegune keskmine kokkuostuhind olnud sellel aastal 11% kõrgem kui 2012. aastal.

Varasemate aastate põhjal võib eeldada, et piima kokkuostuhind võib mõningasel määral aasta lõpuks veelgi tõusta, kuna Hiina ja Venemaa nõudlus piimatoodete järgi on rahvusvahelisel turul püsivalt suur.

Täna valiti 2013. aasta lapsesõbralik ühiskonnategelane ja organisatsioon

MTÜ Lastekaitse Liidu ja Eesti Õpilasesinduste Liidu korraldatud noorteparlamendis “101 last Toompeale” valiti täna 2013. aasta lapsesõbralik ühiskonnategelane ja organisatsioon.

Aasta lapsesõbralikuks ühiskonnategelasteks valiti noortemeelne Riigikogu liige ja kultuuriajakirjanik Juku-Kalle Raid, kes oma osalusega on toetanud ka “101 last Toompeale” projekti.

Lapsesõbraliku organisatsiooni tiitli sai Sihtasutus Archimedes, kes Euroopa Noorte Eesti büroo kaudu on mitteformaalset õpet propageerides mõtete ja rahastusega toetanud noorte enesearengut sadade noorteprojektide kaudu.

Eelmisel aastal pälvisid aasta laspesõbraliku ühiskonnategelase ja organisatsiooni tiitlid Darja Saar ja noortekonverents “Lahe koolipäev”.

Lastekaitse Liidu ja “101 last Toompeal” projektijuht Gertha Teidla-Kunitsõn ütles: “Meil oli hea meel näha, kui paljude organisatsioonide ja inimeste vahel tuli valida, et leida noorte arvates kõige lapsesõbralikumad. Hea meel on tõdeda, Eestis on olemas palju organisatsioone ja inimesi, kes noori innustavad ja neile heas mõttes silma jäävad. Meil on hea meel neid tutvustada.”

Noortefoorum “101 last Toompeal” toimus täna juba 22. korda ning ürituse eesmärgiks on arutada noori puudutavaid aktuaalseid teemasid, leida lahendusi kitsaskohtadele ning teha ettepanekuid seaduste parandamiseks ja muutmiseks.

Teemade valikul on sõelale jäänud need, mis on praegu aktuaalsed ja puudutavad õpilast tema igapäevaelus. Foorumi eesmärk ei ole ainult probleemide esiletõstmine, vaid ka ettepanekute väljatöötamine kitsaskohtadest üle saamiseks. Teine sõnum esitataksegi foorumi lõppistungil Riigikogu istungite saalis. Sellel aastal keskendub noortefoorum noorte kaasamisele kohaliku elu korraldamisel. Noorte kaasamisest loobudes kaotavad kohalikud võimuorganid suure hulga oma inimeste ideedest ning raiskavad ebaratsionaalselt kohapeal olevaid ressursse.

Soome osatähtsus Eesti põllumajandustoodete ekspordis on tõusuteel

Eesti põllumajandussaaduste ekspordi sihtriikide seas tõusis 2012. aastal esimest korda esikohale Soome. Tänavu läks esimese üheksa kuuga Soome 18,1 protsenti Eesti põllumajandussaaduste ekspordist.

“Soome on aastaid olnud Eesti põllumajandussaaduste ekspordis oluline sihtriik ja praegu näeme kahe riigi vahelises põllumajandussaaduste kaubanduses tõusutrendi,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder täna Helsingis toimuval seminaril “Toiduainete tootmine ja kaubandus Eestis ja Soomes”.

2013. aasta esimese üheksa kuuga eksportis Eesti Soome kõige rohkem juustu ja kohupiima (15 mln eurot), rapsi- või rüpsiseemneid (14,7 mln eurot), leiva- ja saiatooteid (13,5 mln eurot) ning kastmeid ja sinepit (12,5 mln eurot).

Soomest imporditi esimese üheksa kuuga enim kohvi (10,7 mln eurot), denatureerimata etüülalkoholi (alla 80%) (9,9 mln eurot), värsket või jahutatud kala (7,4 mln eurot), siidrit ja mõdu (7,3 mln eurot) ning linnaseõlut (7,2 mln eurot).

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtus Soome visiidi raames täna ka Soome põllumajandusministri Jari Koskineniga, kellega arutati Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamist Eestis ja Soomes.

Tere, olen somaallane!

Somaali rahvas on Euroopas elanud juba 19. sajandist. Ometi ei ole paljusid neist osatud ega tahetud omaks võtta, mis omakorda väljendub võõravihas ja tagakiusamises – nii tööl, koolis kui ka tänaval.

Võta aega ja tutvu nii sõnas kui ka joonistustes haaravalt jutustatud kogumikuga “Kohtu somaallastega”, mis räägib 14 somaallase minevikust ja tänapäevast Euroopa suurlinnades. Idee autorite üheks eeskujuks oli viie aasta eest Eestitki külastanud mõjusa “Persepolise” looja Marjane Satrapi. Loe projekti sünnist lähemalt.

Homme on Riigikogu taas noorte päralt

Homme, 22. novembril toimub Riigikogus MTÜ Lastekaitse Liit ja Eesti Õpilasesinduste Liidu iga-aastane “101 last Toompeale” noortefoorum. 22. korda toimuv üritus toob kokku noored üle Eesti, kes käesoleval aastal keskenduvad teemale laste ja noorte kaasamine kohaliku elu korraldamisel. Samuti valitakse noortefoorumil ka 2013.aasta lapsesõbralik ühiskonnategelane ning organisatsioon.

Noortefoorumi teema selgitamiseks viidi läbi küsitlus, mille raames valiti teemaks laste ja noorte kaasamine kohaliku elu korraldamisel. Noorte poolt valitud teema annab selge märgi sellest, et noored ei taju enda arvamusega arvestamist kohaliku piirkonna tasandil. Just sel põhjusel kogunevadki homme 101 noort üle Eesti arutama selle üle, kuidas tagada laste ja noorte kaasamine kohaliku elu korraldamisel. Samuti on antud teema oluline ka vast valitud kohalikele omavalitsustele, andes märku, et noored on valmis koos töötama ja koos lahendusi leidma.

Lahendusi otsiti juba kaheksal eelfoorumil, mis toimusid Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis, Paides, Kuressaares, Viljandis ja esmakordselt ka Tõrvas. Eelfoorumite põhjal koguti kokku noorte ideed ja ettepanekud ning koostati lõppdokument, mis homme ka arutluse alla läheb. Ürituse avab Riigikogu juhatuse II aseesimees härra Jüri Ratas, delegaate on tervitamas ka Eesti Vabariigi lasteombudsman härra Indrek Teder ning eelmisel aastal lapsesõbraliku ühiskonnategelase tiitli pälvinud Darja Saar.

“101 last Toompeale” alustab 22.novembril kell 10.00 ning kestab kuni kella 15.30. Täpsem ajakava on lisatud manusesse.

Noortefoorumiga “101 last Toompeale” tähistatakse ÜRO Lapse õiguste konventsiooni vastuvõtmist ÜRO Peaassamblee poolt 1989. aastal 20. novembril. Ürituse eesmärgiks on kaasata noori neid puudutavatesse küsimustesse ning toetada noorte osalust riiklikes otsustusprotsessides.

Käesolev projekt on ellu viidud Euroopa Ühenduse programmi Euroopa Noored toetuse abil. Selle projekti sisu ei pruugi tingimata kajastada Euroopa Ühenduse või Euroopa Noored Eesti büroo seisukohti ega hõlma nendepoolset vastutust.

Maablogi kirjutab Läänemere kaladest ja dioksiinist

Keskmine räim on tervisele täiesti ohutu ja seda võiks süüa kuni 300g nädalas. Foto: Tiit Koha

Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev rääkis Terevisioonis Läänemere kalade dioksiinisisaldusest.

Maablogi tõi välja kümme punkti, mida kalasõber peaks teadma Läänemere kalast ja selle söömisest.

Jah, maailma enim uuritud veekogu Läänemerd iseloomustab mitmete saasteainete kõrge tase. Dioksiine ja dioksiinilaadseid PCB-sid on kokku umbes 400 erinevat ühendit, millest toksilised on umbes 30 – Läänemere kalad sisaldavad rohkem saasteaineid kui Põhja-Atlandi kalad. Need ühendid säilivad pikaajaliselt keskkonnas, bioakumuleeruvad toiduahelas ning võivad ohustada inimeste tervist ja keskkonda.
Tervisele ohtlikku dioksiini leidub kõige rohkem Läänemere põhjaosas, eriti Botnia lahes. Soomes lahes on seda vähem ja mere lõunaosas on olukord üsna rahuldav. Teadlaste andmed näitavad, et olukord Läänemeres on paranemas.

Järgmisi punkte saab juba lugeda siit.

Hummõn esitledäs kolmanda Uma Pido DVD-d

Hummõn, 20. novvembril kell 18 omma Räpinä Loomemajan Uma Pido DVD kaejatsi’. Topõlt-DVD pääl omma ülesvõttõ kolmandast võrokeelitsest laulu- ja rahvapidost Uma Pido, miä peeti Võrol timahavva juunikuu edimedsel pääväl.

Uma Pido tegemiisi näüdätäs katõ DVD plaadi pääl. Edimene plaat kõnõlõs pido ettevalmistamisõst. Päiv inne pito tuudi pühäst Võhandu jõõst vett, minka pääkontsõrdil pühitsedi võrokõisi vagivahtsõnõ, valgõ katsakannaga mõtsarohilinõ lipp. Viil näemi edimedsen filmin, kuis kirämiis Contra juusk inne pito tuusama lipuga maaha katsakõrdsõ maratoni – säitsme pääväga 333 kilomiitret. Edimene film tuu är ka osakõsõ pidopääväl peet keriguplatsi laadust ja pido pääproovist.

Tõõsõ plaadi pääl näemi otsast lõpuni 1. juunil peet pido pääkontsõrti, kon laulsõ kokko 3600 lauljat, päältkaejit oll 4500.

DVD kaejatsi man astva üles Räpinä kammõrkuur, Aapo Ilves, Contra (kiä näütäs, et om iks viil vormin!), Urmas Kalla ja tõõsõ’. Vahtsõst säetäs üles ka kolmanda Uma Pido sümbolpill – kivipill. “Seo pido om ütekõrraga kolmanda Uma Pido otsõ kokkotõmbaminõ ja lämmi vahtsõstkokkosaaminõ Uma Pido sõpruga,” ütles kolmanda Uma Pido kõrraldanu Ursula Zimmermann.

Üten kolmanda Uma Pido DVD-ga näüdätäs edimest kõrda ka õkva trükükoast tulnu võrokeelist lauluvihku “Om laul, miä kokko köüt”. Laulikun om 40 võrokeelist laulu üten nuutõga naisi-, miihi- ja segäkuurõ jaos.

Uma Pido DVD tegemist tugi Piiriveere Liider LEADER programmist. Lauliku kokkosäädmist ja trükmist tugi Kultuurkapital.

Kolmanda Uma Pido DVD ja koorilauliku “Om laul, miä kokko köüt” välläandja om Võro Selts VKKF.

Rakvere teatri koostööprojekt pälvis Soome riikliku teatripreemia

Täna pärastlõunal andis Soome Vabariigi kultuuri- ja spordiminister Paavo Arhinmäki Helsingis Rakvere Teatrile, Tampere Teatteri Telakkale ja Lahti Teatteri Vanha Jukole üle Soome riikliku teatripreemia.

Auhinnaga tunnustati Kolme Teatri Koostööprojekti, mille tulemusena on 2013. aastal kahes riigis lavale jõudnud kolm rahvusvahelist lavastust: “köök/keittiö” (lavastaja Andres Noormets) Rakveres, “Kullervo” (lavastaja Lauri Maijala) Lahtis ja “Petroskoi” (lavastaja Ari Numminen) Tamperes. Laureaadi valis välja Soome teatrikunsti nõukogu, mis koosneb Soome olulisematest teatripraktikutest ja -teoreetikutest. Sündmus on ainulaadne seetõttu, et esmakordselt pälvis selle preemia mõni isik või institutsioon väljaspoolt Soomet.

Kolme Teatri Koostööprojekt sai alguse 2011. aastal Tartus toimunud Eesti teatri festivalil DRAAMA, kus Lahti teatri Vanha Juko kunstiline juht Jussi Sorjanen nägi Rakvere Teatri lavastust “Tuulte pöörises” (lavastaja Andres Noormets). Nähtu mõjul otsustas Vanha Juko koos oma sõsarteatri Telakkaga Tamperest kutsuda ühisesse projekti ka Rakvere Teatri. 2013. aasta sügiseks on koostööprojekti raames lavaküpseks saanud kolm lavastust, mida esmalt mängiti koduteatrites Rakveres, Tamperes ja Lahtis ning mis alates 2014. aastast siirduvad külalisetendustele Eestisse ja Soome. Teatteri Telakka lavastust “Petroskoi” mängitakse Rakveres ja Eesti suuremates linnades alates veebruarist, Teatteri Vanha Juko “Kullervo” külastab Eestit septembris. Rakvere Teatris esietendunud “köök/keittiöt” on Eesti publikul võimalik näha veel vaid 2014. aasta juulis teatrifestivalil Baltoscandal, lavastuse ülejäänud etendused antakse Soomes. Loe edasi: Rakvere teatri koostööprojekt pälvis Soome riikliku teatripreemia

Võrumaal toimub Ühisnädal

Tänavu tähistatakse kodanikupäeva üle-riigiliselt. Koondnimetuse Ühisnädal egiidi all toimuvad 25. novembrist kuni 1. detsembrini kõikides maakondades erinevad vabakonna tegemisi käsitlevad ja tunnustavad üritused.

Võrumaal veab ühisnädalat Võrumaa Arenguagentuur. Nädala õnnestumisse panustavad meie maakonna aktiivsed ühendused: Vana-Võrumaa kultuurikoda, MTÜ Südamest, Võru Pensionäride Päevakeskus, MTÜ Kodukotus Parksepa, Rõuge Noorteklubi, MTÜ Võluvõru, MTÜ Looduskool, MTÜ Misso Avatud Noorteklubi, MTÜ Piiriveere Liider, Europe Direct teabekeskus – Võru, MTÜ Tule Maale, MTÜ Revolutsioon.

Põnevaid tegemisi jagub igale vanusele üle maakonna – kokku toimub 17 sündmust.

Tutvu kavaga, registreeru ning teavita ka sõpra – www.uhisnadal.ee

Kempsupäeval alustatakse rahakogumist välikäimlate rajamiseks Afganistani

Täna, 19. novembril on ülemaailmne kempsupäev, mis juhib tähelepanu sellele, et igal kolmandal inimesel maailmas ei ole ligipääsu puhtale ja privaatsele kempsule ning 1,1 miljardit ajab oma häda ära lageda taeva all. Korraliku kempsu puudumine levitab haigusi nagu düsenteeria, mis põhjustavad paljude laste surma veel enne 5-aastaseks saamist. Suurem osa neist inimestest elab Aasias või Saharast lõunasse jäävas Aafrikas.

Kempsupäeval lisab MTÜ Mondo www.muudamaailma.ee lehele uue eetilise kingituse tegemise võimaluse, millega kogume raha lihtsate, aga väga vajalike kempsude ehitamiseks Afganistani maapiirkondadesse tüdrukute koolide ning turuplatside juurde. Iga
kempsu jaoks on vaja pool rahast ehk 75 eurot, ülejäänud osa lisavad kohalikud elanikud ise. “Ka väga lihtne välikäimla on samm parema tervise, suurema väärikuse ja võrdsuse ning lõpuks ka kogukonna arengu poole,” ütles MTÜ Mondo toetusprogrammi juht Riina Kuusik-Rajasaar. Eetilise kingituse saad teha siin: http://muudamaailma.ee/toode/valikaimla-afganistani-koolile/ Loe edasi: Kempsupäeval alustatakse rahakogumist välikäimlate rajamiseks Afganistani

Viljandimaa kodanikuühendused kutsuvad külastusmängudele

Viljandimaa kodanikuühendused kutsuvad kõiki huvilisi 25. novembrist kuni 4. detsembrini külastusmängudele.

Põnevaid tegevusi jätkub nii väikestele kui suurtele huvilistele. Igal päeval toimuvad erinevates kodanikeühendustes sündmused, mis on osalejatele tasuta, va õpitubades osalemine. Viljandimaa inimesed saavad sel ajal osa võtta kokku 18 mittetulundusühenduse poolt pakutavatest tegevustest nii linnas kui erinevates maakonna valdades.

Näiteks korraldab sel ajal retki loodusesse MTÜ Tipu Looduskool ja MTÜ Lilli Looduskeskus. Keraamika- ja käsitöösaladustesse aitavad süüvida MTÜ Tuhalaane, MTÜ Abja Kultuurisepad, MTÜ Kõpu Naisselts ja MTÜ Bonifatiuse Gildi meistrid. Eesti Genealoogia Selts võõrustab sugupuu uurijaid, puuetega inimeste ühingud tutvustavad erivajadustega inimestega seonduvaid tegevusi, Varjupaikade MTÜ vabatahtlikku tegevust loomade abistamisel ning palju muud.

Kogu programm, kaugematesse kohtadesse tasuta bussisõiduks registreerumine ning täiendav info on leitav Viljandimaa Arenduskeskuse kodulehelt http://mty.arenduskeskused.ee/Yhisnadal/Programm/Viljandimaa.html

Aktiivsemad osalejad saavad osaleda külastusmängu loosimises ja võita Viljandimaa kodanikuühenduste poolt välja pandud auhindu.

Tänavu tähistatakse Kodanikupäeva üle-riigiliselt. Koondnimetuse Ühisnädal egiidi all toimuvad novembri lõpust detsembri alguseni kõikides maakondades erinevad vabakonna tegemisi käsitlevad ja tunnustavad üritused.

Viljandimaa tunnustusüritus viiakse läbi Heimtali Põhikoolis 27. novembril.

Igas Eesti maakonnas toimuva Ühisnädala korraldavad maakondlikud arenduskeskused koostöös Teaduse ja Kultuuri Sihtasutuse Domus Dorpatensise ja teiste arvukate partneritega.

Ühisnädala toimumist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Mahepõllumajanduse uuringutele tuleb uus rahastamisvõimalus

Alates detsembrist saab mahepõllumajanduse uuringuteks taotleda rahastamist 11 miljoni euro suuruse eelarvega konkursil. Tegemist on rahvusvahelise teadusvõrgustiku Core Organic European Research Area Network Plus (ERA-Net Plus) kolme aasta pikkuse programmiga, kus Eesti Põllumajandusministeerium rahastab projekte 100 000 euro ulatuses.

“Eesti jaoks on prioriteetsed uurimisteemad seotud töötlemisahelas mahetoidu kvaliteedi ja ohutuse tagamise ning pinnase ja taimede vastastikmõjuga mahetaimekasvatuses,” ütles põllumajandusministeeriumi teaduse ja arenduse osakonna juhataja Külli Kaare.

Konkursile oodatakse uurimisprojekte neljal teemal:
• Põllumajanduskultuurid: pinnase ja taime vastastikmõju mahetaimekasvatuses;
• Taimehaiguste, umbrohtude ja kahjurite tõrje läbi toimiva bioloogilise mitmekesisuse;
• Loomatervise tagamise süsteem, sh aretus;
• Mahetoidu kvaliteedi ja ohutuse tagamine töötlemisahelas.

Teadusvõrgustik Core Organic toob kokku 20 riigi esindajad, et planeerida ühiselt mahepõllumajanduse teadusuuringute rahastamist.

Taotlusvooru eelteade koos esialgse eelarve, ajagraafiku ning kontaktidega on kättesaadav Core Organic programmi kodulehel, kus detsembri alguses avaldatakse ka juhendid taotlejatele ja riiklikud reeglid. Taotlusvooru avanemise teate saamiseks on võimalik tellida Core Organic uudiskiri aadressil www.coreorganic2.org.

18. detsembril toimub Brüsselis ka mahepõllumajandusuuringute konkurssi tutvustav seminar. Vaata päevakava ja registreerimisvormi siit.

Lisainfo: Külli Kaare, Põllumajandusministeeriumi teadus- ja arendusosakonna juhataja, tel 625 6554, e-post kylli.kaare@agri.ee