Urmas Saard

Kaua oodatud Pärnu Rannastaadion on lõpuks avatud

Eile õhtupoolikul avati pidulikult uuendatud Pärnu Rannastaadion koos tribüünihoonega, mille 1501 istekohta hõivasid pealtvaatajad, paljud seisid ka tribüüni ülemisel põrandal. Uuel staadionil sai esimese tammepärja kaela miilijooksu parim jooksja Franko Reinhold.

Pärnu Rannastaadioni avamine Foto Urmas Saard — Pärnu Rannastaadioni avamine. Foto: Urmas Saard

Pidulikul lindilõikamisel osalesid riigikogu liige ja endine Pärnu linnapea Toomas Kivimägi, ametis olev Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, EOK asepresident Tõnu Tõniste, kultuuriminister Indrek Saar, Rannastaadioni direktor Tair Anton ja Eventus Ehitus OÜ esindaja.

Põhjaliku renoveerimisprotsessi läbinud Rannastaadion pälvis märgi „EOK tunnustatud spordirajatis“, mida üleandnud Tõniste lootis, et see leiab koha kusagil esinduslikus kohas tribüünihoone seinal. Tõniste sõnul kinnitab märk, et staadion on kaasaegsetele nõuetele vastav, kvaliteetse infrastruktuuri ja teenustega spordirajatis, mille tingimused võimaldavad korraldada tipptasemel sportlaste treeninguid ja rahvusvahelisi võistlusi ning pakub veelgi paremaid võimalusi edendamaks piirkonnas noorte- ja harrastusporti. „Rannastaadioni uuendamine on Pärnu linna ja kogu Eesti spordi arengu seisukohalt suur ja oluline samm edasi. Edastan Eesti Olümpiakomitee õnnitlused Pärnu linnale ja kohalikule kogukonnale Rannastaadioni taasavamise puhul,“ lausus Tõniste.

Loe edasi: Kaua oodatud Pärnu Rannastaadion on lõpuks avatud

Päev tulevases korvpalli pealinnas

Heinakuu käesoleva nädala kõigil päevadel on Elron ühiselt kohaliku omavalitsuse ja ettevõtjatega kutsunud sõitma rongiga Raplasse. Üleskutsest huvitus ka Külauudiste veebileht. Koostöös Elroniga valmistas Rapla vallavalitsus 7. juuliks peaasjalikult Külauudiste huvidest lähtuva hästi läbimõeldud päevakava, mis andis sisuka ülevaate linna ja lähema ümbruse mitmete külade eeskujulikust elukorraldusest. Päeva lõppedes toimus kohtumine Raplamaa Sõnumid peatoimetajaga.

FLIRT andis meeldiva kogemuse

Rongiga Raplasse Foto Kärt Saard — Rongiga Raplasse. Foto: Kärt Saard

Külauudiste Pärnumaa reporter ja fotograaf astusid Pärnus Papiniidu perroonilt rongile 07:31. Siin on Stadler FLIRT (Fast Light Innovative Regional Train ehk maakeelselt ‘kiire kerge uuenduslik regionaalrong’) peatunud reisijate viimiseks ja toomiseks juba alates 2014. aasta esimesest päevast. Kummalisel kombel tegime meie oma esimese reisi selle rongiga alles rohkem kui poolteist aastat pärast porgandvärvi diiselrongide liikuma hakkamist – kuigi põnevust tekitav huvi oli päris ammu küpsenud. Võrreldes vanade raudruunadega jääb sõna ‘uuenduslik’ selle reisirongi kirjeldamisel väga kahvatuks. Tuleb tunnistada, et FLIRT parandas kogu päevaks (tegelikult kauemakski) olulisel määral enesetunnet teadmisega, et kõigil riigisisestel raudteedel liiguvad üksnes säärased moodsad reisirongid.

Täpselt tund ja 20 minutit pärast sõidu algust astusime esmakordselt Rapla perroonile. Üllatusime, et peatus asub nõnda kaugel kesklinnast, aga päev andis sellelegi küsimusele ammendava vastuse.

Loe edasi: Päev tulevases korvpalli pealinnas

Laupäeval avatakse Pärnus Rannastaadion

Eelseisval laupäeval avatav Pärnu Rannastaadion valmib vastavuses jalgpalliväljaku UEFA 2. kategooria nõuetele ja on kasutatav IAAFI 2. sertifikaadi tasemel kergejõustikuareenina. Tribüün peab mahutama vähemalt poolteisttuhat pealtvaatajat, tegelikult on üks istekoht rohkemgi. Staadioni valgustus on tõstetud 30 m kõrguste mastide otsa.

Pärnu Rannastaadion kolm päeva enne avamist Foto Urmas Saard — Pärnu Rannastaadion kolm päeva enne avamist. Foto: Urmas Saard

Tair Anton on Rannastaadioni direktor alates käesoleva aasta algusest. Temaga õnnestus rääkida minimaalselt, sest ajakava on tihedalt planeeritud tegevustega täidetud. Aga ta on kõiges püüdlikult vastutulelik ja sõbralik. Kohe leidis endale abilise, kes kuulekalt nõustus tutvustama uut spordirajatist, mida tänase päeva seisuga oodatud juba enam kui 16 aastat – olenevalt sellest, mida ootuse alguseks nimetada.

Kolm päeva enne pidulikku avamist näib kõik peaaegu päris valmis olevat. Siiski on esimese korruse pikal koridoril hoiatav punavalge lint, mis ei luba peegelsiledale põrandale astuda. 60 m pikkuse sisejooksu raja ääres on kokku korjamist ootavaid asju. Eile pesid kaks meest survepesuriga Ranna puiestee äärset kõnniteed. Täna joonisid Kuldvillak-Sport OÜ suurte kogemustega mehed staadioni jooksuringile valgeid jooni. Radasid mahub sellele 8. Rohelist muru ümbritsev ring on samade meeste poolt siniseks värvitud. Sinised on ka 1501 istet. Sinine on Pärnu lipu värv.

Loe edasi: Laupäeval avatakse Pärnus Rannastaadion

Ragnar Kekkonen: Pärnus valminud seikluspark avatakse kohe pärast kasutusloa saamist

Papli ja Kanali tänavate ühinemise kohal, Mai elamurajooni suunduva kergliiklustee alguses püüab möödujate pilku 14 m kõrgune rajatis, mis peatselt pakub elamusspordi harrastajatele mitmesuguseid võimalusi vabalangemise hüpeteks, trossidel laskumisteks, ronimiselementide, ronimisseina ja õhusõidutorniga.

Pärnu linn on seikluspargi jaoks maatüki eraldanud viieks aastaks. Mai kuus oli projekt ja ehitamiseks tarvilik luba linnalt olemas. Ehitamise algus olenes tellitud mastide tarneajast.

Täna hommikul ütles Õhusõidud OÜ juhataja Ragnar Kekkonen, et eile andis ta Pärnu linnavalitsusele kasutusloa taotluse sisse ja ootab nüüd sellele positiivset vastust. Linnavalitsusest selgitati, et kehtiva korra järgi võib menetlus kesta kuni üks kuu. Siiski loodetakse toiminguga märkimisväärselt kiiremini hakkama saada.

Küsimusele, kui palju huvilisi korraga turnima mahub, vastas Kekkonen: „Umbes sadakond. Mastidel on 45 platvormi. Neist igale ühele mahub 3 inimest.“ Vajalikud töötajad on juba leitud ja vastav väljaõpegi tehtud, kinnitas Kekkonen.

Vaade 14 m kõrgusele seikluspargile hotell Tervise Paradiis ülemiselt korruselt. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard

Viiendast Eestimaa võimlemispeost jäi järele meeldiv meenutus ka Sindi noortele

Tänavune Eestimaa võimlemispidu „Hingelind“ toimus 2. juulil Tallinna Kalevi staadionil, kus osales live muusika saatel ümmarguselt 5000 harrastajat. Nende hulgas Sindi Avatud Noortekeskuse võimlemisrühm Stella.

Sindi võimlemisrühm Stella hingelinnukleitides Foto Sigrid Absalon — Sindi võimlemisrühm Stella hingelinnukleitides. Foto: Sigrid Absalon

„Laseme kõik koos lendu Hingelinnu, kes nüüd üle Eestimaa tuisates jagab aktiivselt peosõnumit maakonnast maakonda, vallast valda, külast külasse,“ kuulutati enne pidu. „Laskem nüüd samal linnul jätkuvalt lennata ja jutustada kõigest, mis nähtud ja kuuldud,“ ütles täna Sindi noortekeskuse juhataja Helle Vent.

Sügaval, sügaval kehas elab hing.
Keegi pole teda veel näinud, aga kõik teavad,
et ta on olemas.
Hinge sees, tema keskel, seisab ühel jalal lind…

„Oleme võimlemispeolt tervetena tagasi, aga Hingelind hoiab meid endistviisi selle võimsa tunde all, mida 5000 esineja ja 25 000 pealtvaatajaga suursündmus pakkus. Meie rühm Stella esines Hingepuhtuse laekas koos 250 gümnasisti ja tudengiga. Kava autor ja lavastaja oli Marju Asarov, kellelt saime ka facebookis eraldi tänu tubliduse eest,“ rääkis Vent.

Loe edasi: Viiendast Eestimaa võimlemispeost jäi järele meeldiv meenutus ka Sindi noortele

Rae ja Mäetaguse on Eesti sportlikumad vallad

Nädalavahetusel Vändras enam kui tuhande sportlase osavõtul toimunud 24. Eesti valdade suvemängud võitsid suurtest valdadest Rae ja väikestest Mäetaguse. Asetleidnud spordisündmust vahendab Helen Mast, Eestimaa Spordiliit Jõud peaspetsialist.

Eesti valdade suvemängud Pärnumaal Vändras Foto pressisõnumiga — Eesti valdade suvemängud Pärnumaal Vändras. Foto: pressisõnumiga

250st võimalikust punktist koguni 245 kogunud Rae sai alavõidu kergejõustikus, jalgrattakrossis, orienteerumises ja naiste võrkpallis. Pikki aastaid valdade mänge valitsenud Tartu kaotas esikoha 26 punktiga. Kolmanda koha viis Viljandimaale 215 punkti kogunud Suure-Jaani.

Üle 200 punkti kogusid kümme valda, esikolmikule järgnesid: 4. Vinni 210, 5. Ülenurme 207 (alavõit mälumängus), 6. Kiili 206, 7. Väike-Maarja 205, 8. Viljandi 202 (võit petangis), 9. Kernu 201, 11. Saarde 201 (võit meeste võrkpallis) punkti.

Parima väikse vallana (kuni 2000 elanikku) sai 193 punktiga üldjärjestuses 12. koha Mäetaguse, teise koha karika sai väikestest Iisaku (185) ja kolmanda Imavere (170).

Alavõidud saavutasid Juuru köieveos ja Avinurme jahilaskmises. Juhtide võistluse parimad olid Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla ja Imavere volikogu esimees Eve Okas.

Kokku võistles 15aastase vaheaja järel mänge võõrustanud Vändras erinevatel aladel 1100 sportlast poolesajast Eestimaa vallast.

Samal ajal valdade mängudega toimusid Türil 41. Eesti linnade mängud, kus võidud said Jõhvi (üle 10 000 elanikuga) ja Türi (alla 10 000 elanikuga linnade arvestuses).
24. Eesti valdade suvemängud korraldas Eestimaa Spordiliit Jõud koostöös Vändra Alevivalitsuse ja Pärnumaa Spordiliiduga.

Tulemused

Aegade suurim medalisaak

Serbias, Novi Sadis toimuvatel FIMBA Euroopa 9. meistrivõitlustel seenioride korvpallis tehti ajalugu – kõik 5 võistkonda Eestist, kes osalesid eri vanusegruppides, naasid medalitega.

Eile võitis Eesti 50+ naiskond finaalis tugevat Saksa võistkonda ning Eesti seeniorid pälvisid ajaloos esimest korda EM kulla. Võit tuli kindlalt seisuga 59:35. Ajaloolisele hetkele olid kaasa elama tulnud kõik kohapeal viibivad eestlased. Kulla tõid Eestile Sirje Kikas, Iivi Kaljuvee, Kai Jürme, Epp Jürme, Piret Jahilo, Tiia Uibooss, Mare Krutta, Reet Rausberg, Katrin Aava, Ülle Järv. Enamus võistkonnas mänginuid jõuab Eestisse Tallinna lennujaama esmaspäeval, 4. juulil kell 19.10 Riia lennuga.

Naised 45+ võitsid Saksamaad seisuga 47:42 ja pälvisid pronksi.

Meeste 60+ võistkonnal jäi laeks hõbe nagu ka kaks aastat tagasi Ostravas. Seekord kaotati finaalis Serbiale 44:56. Serbia koondises mängisid mitmed kõrgete tiitlitega endise Jugoslaavia meeskonna liikmed.

Meeste 70+ võistkond võitis pronksi ülekaaluka võiduga Austria võistkonna üle seisuga 48:13.

Eesti M35+ meeskond mängis täna pronksile Serbia II võistkonna vastu ja võttis samuti võidu seisuga 75:70. Meeskond oli veel viimasele veerandile vastu minnes kuue punktiga taga- suure võitluse ja mitme raske kolmesega saadi viik ja initsiatiiv kätte. Legendaarse “Kalevi vanaga” saadi paar lihtsat korvi 4. veerandajal, suruti vastaseid kaitses ning magus võit tuligi Eestisse!

Mängude info on veebilehel

Senini oli Eestil kaheksa Euroopa seenioride tiitlivõitlustega kogutud kokku kaks hõbemedalit ja viis pronksi, millele lisandus 1 kuld, 1 hõbe ja 3 pronksi.

Häädemeeste “Seitse surmapattu” jõudis Pärnus Munamäe alla

Aire Koop kirjutas ja lavastas keskaja-teemalise müsteeriumi „Seitse surmapattu“ ülemöödunud aastal spetsiaalselt Ulvila keskajapäevadel esitamiseks ja täna mängiti sama lugu mõningate täiendustega Pärnu hansapäevade keskaja laval.

Aire Koop, lavastaja Foto Urmas Saard — Aire Koop, lavastaja. Foto: Urmas Saard

„Etendus-müsteeriumi mõte sündis sellest, et tunamullu avanes Häädemeeste harrastusteatri trupil võimalus osaleda Soomes Ulvilas toimunud keskajafestivalil. Teadsin, et festivaliseltskond on rahvuslikult väga erinev: soomlased, eestlased, lätlased, prantslased. Pidin lavastama midagi niisugust, mis oleks ka sõnadeta lihtsalt mõistetav ja ühtlasi keskaja teemasse sobivalt haakuv,“ selgitas Koop.

„Head ideed polnud varnast võtta. Mõlgutasin pikalt mõtteid kuni äkki maandusingi keskaja kristliku filosoofi Aquino Thomase seitsme patu kirjelduste keskele, mis meenutasid kunagisi filosoofia õpinguid.”

Katoliiklik teoloogist filosoof sündis Itaalia kõrgaadli perekonnas arvatavalt 1225. a alguses, suri Fossanova kloostris 1274. a 7. märtsil. Katoliku kirik hindab Thomast oma suurimaks teoloogiks ja arvas kiriku doktorite hulka. Kirik kuulutas teadlase pühakuks aastal 1323. Kuuldavasti väljendas Thomas oma mõtteid hea süsteemsusega, lihtsa ja selge arusaadavusega. Küllap sellest oli abi ka Koobil, kui asus lavastust kirjutama.

Loe edasi: Häädemeeste “Seitse surmapattu” jõudis Pärnus Munamäe alla

Täna tuli Eestile ajaloo esimene kuld seenioride EM-ilt korvpallis

Serbias, Novi Sadis toimuvatel FIMBA Euroopa 9. meistrivõitlustel seenioride korvpallis tehti täna ajalugu – esimest korda saavutas Eesti võistkond EM kuldmedali.

Eesti 50+ naiskond alistas finaalis tugeva Saksa naiskonna võimsalt seisuga 59:35 ja pälvis kirkaimad medalid! Võistkond võitles kogu mängu ning oma panuse andis “kuues mees platsil”. Ajaloolisele hetkele olid kaasa elama tulnud kõik kohapeal viibivad eestlased, vahendab Piret Hallik-Sass. Novi Sadis võistleb kokku 5 Eesti võistkonda.

Eile kaotas Eesti M35+ meeskond Venemaale 57:102 ja mängib pronksile Serbia II võistkonna vastu. Naised 45+ võitsid just hetk tagasi Saksamaad ja võitsid pronksi seisuga 47:42.

Täna on Eesti võistkondadel kokku kaks pronksimängu ja kaks kullamängu, homseks jääb 1 pronksimäng. Õhtupoole on võimalus eestlaste kullasaaki suurendada M60+ meeskonnal.

Mängude live-ülekanded veebilehel

Senini on Eestil kaheksa Euroopa seenioride tiitlivõitlustega kogutud kokku kaks hõbemedalit ja viis pronksi.

Eesti võistkonna ajaloo esimene kuld EM-il →

Samal teemal:

Kaks Eesti seenioride võistkonda jõudis korvpalli EM finaali

Raadil mälestatakse Jaan Tõnissoni

2. juulil 1941 mõisteti NKVD sisevanglas Jaan Tõnissoni üle „kohut“. Kui Vene vägi 1941. aasta suvel Eestist lahkus, leiti vanglast Jaan Tõnissoni kohver. 4. juulil evakueeritud vangide nimekirjast oli ta nimi maha tõmmatud.

Jaan Tõnissoni mälestamine 2012 a 3 juulil Tartus Foto Peeter Talvar — Jaan Tõnissoni mälestamine 2012. a 3. juulil Tartus. Foto: Peeter Talvar

3. juuli keskpäevaks ootab MTÜ Jaan Tõnissoni Selts rahvast Tartu Raadi kalmistule Tõnissonide suguvõsa hauaplatsile, et mälestada Jaan Tõnissoni. Kalmistul kõnelevad EELK Tartu Peetri koguduse õpetaja Ants Tooming ja Euroopa parlamendi saadik Tunne Kelam. Sissejuhatuse teeb Tõnissoni seltsi abiesimees Trivimi Velliste.

Koledast ja julmast 1941. aasta suvest möödub seitsekümmend viis aastat. Need inimesed, kes selles suves elasid, nägid elu ja maailma kiiret muutumist, sest üksteise otsa kuhjusid nõukogude võimu julmusest kantud juuniküüditamine, suurriikide salakavalad ja inimlikkust eitavad plaanid ning puhkenud maailmasõda. Inimesed kadusid ning kuigi nende lähedased ootasid nende tagasitulekut veel aastakümneid, ei tulnud paljud neist enam kunagi, tõdeb Tõnissoni seltsi esimees Krista Aru.

Viimased kindlad teated Jaan Tõnissonist, kahekordsest riigivanemast ja Riigikogu esimehest, ajalehe Postimees omanikust ja väljaandjast, Tartu Ülikooli ühistegevuse professorist, pärinevad 1941. aasta 2. juulist. Sel päeval määrati Jaan Tõnissonile, kes oli vangistatud juba ööl vastu 13. detsembrit 1940, NKVD vägede Balti ringkonna sõjatribunali diviisijuristi Andrian Gorjatšovi eesistumisel kõrgeim karistusmäär – mahalaskmine.

Loe edasi: Raadil mälestatakse Jaan Tõnissoni

Avatud Pärnu hansapäevad kestavad pühapäevani

Täna avati Pärnus 16. korda toimuvad hansapäevad, mis algasid keskpäeval rongkäiguga raekoja esiselt mööda keskaegset Uut tänavat Pühavaimusse, edasi Rüütlit pidi Vana-Tallinna tänavale ja tunnelväravate kaudu vallikraavi otsa äärde, kus linnapea Romek Kosenkranius kuulutas päeva tähtsündmuse avatuks.

Mart Tõnismäe Foto Urmas Saard — Mart Tõnismäe. Foto: Urmas Saard

Üllatuspauk ei ehmatanud pealtvaatajaid oodatud hetkel, vaid väikese viivituse järel pisut ootamatult. Hansapäevade peakorraldaja Mart Tõnismäe ütles viivitust kommenteerides, et seda juhtunud juba keskajalgi, et niiskust saanud püssirohi tõrkus pauku tegemast. Aga oli endas veendunud, et ükski pauk ei jää lahti minemata ja nii ka läks ning koos kärgatusega avanes vallikraavi purskaevu vetevoolgi. Viimases sisaldus ka sümboolne tähendus, sest tänavuse keskaja hansapäevade pärandkultuuri festivali tunnuslauseks valiti “Juurte juurde: veeteed ja teeveed”.

Hansalinnale kohaselt moodustavad kauplejad rahvusvahelise turu, kus kohtab ligemale 400 müüjat Eestist ja teistest riikidest. Viiel laval toimub kolmel päeval kokku 80 kontserti. Väljapoolt Eestit esinevad oma kultuurikavaga külalised Lätist, Valgevenest, Rootsist, Venemaalt. Igaüks väga omanäoline.

Loe edasi: Avatud Pärnu hansapäevad kestavad pühapäevani

Kaks Eesti seenioride võistkonda jõudis korvpalli EM finaali

Serbias, Novi Sadis toimuvatel FIMBA Euroopa 9. meistrivõitlustel seenioride korvpallis jõudsid kõik 5 Eesti võistkonda poolfinaalidesse ning kaks neist said eile ka finaali.

Eesti N50 naiskond peale voitu lätlaste üle

Kõigepealt sai finaali Eesti naiste 50+ võistkond, mis tasavägises mängus alistas lõpusekundite vabaviskest Läti 47: 46. Finaalis tuleb kokku minna tugeva Saksamaa naiskonnaga.

Teisena sai finaali meeste 60+ võistkond, mis alistas hingestatud mänguga ülekaalukalt Sloveenia 68: 36. Meeskonna resultatiivseim oli Rašid Abeljanov 22 punktiga.

Meeste 35+ vanuseklassi võistkond võitis veerandfinaalis Venemaa eakaaslasi 72: 69 ning kohtub reedel poolfinaalis uuesti Venemaaga, sest teises poolfinaalis peavad kohtuma kaks Serbia võistkonda, et järgida FIMBA võstluste reegleid, mille kohaselt finaalis ei tohi kohtuda ühe riigi võistkonnad.

Naiste 45+ võistkond kaotas poolfinaali Ukraina naiskonnale 31: 47 ning hakkab püüdma pronksmedaleid Saksamaa vastu.

Meeste 70+ võistkond kaotas poolfinaali Venemaaga 27: 44 ning mängib pronksmedalitele Austriaga.

Finaalid ja pronksmedalimängud toimuvad Novi Sadis 2. ja 3. juulil.

Loe edasi: Kaks Eesti seenioride võistkonda jõudis korvpalli EM finaali

Igor Taro asus ametisse Põlva maavanemana

Tänasest asus Põlva maavanemana tööle Igor Taro, kelle vabariigi valitsus neljapäevasel istungil järgnevaks viieks aastaks ametisse nimetas.

Oma ametiaja peamiseks eesmärgiks peab värske maavanem haldusreformi ja sellele järgneva riigireformi mõistlikku läbiviimist Põlvamaal ning teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi säilitamist. “Inimesed ootavad meilt paremaid teenuseid, pädevamaid vastuseid ja sujuvamat koostööd. Praegune halduskorraldus on ajale jalgu jäänud – see pole suutnud peatada linnastumist ega väljarännet. Viimane aeg on midagi muuta. Näeksin hea meelega, et miinimumnõuete täitmise ja kauplemise asemel tekivad meil nii kaasajas väljakujunenud majandussidemete kui ka ajaloolise ja kultuurilise seosega võimekad omavalitsusüksused,” ütles Taro.

Igor Taro on lõpetanud Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi ja omandanud kõrghariduse Lomonossovi nimelises Moskva riiklikus ülikoolis ajakirjanduse erialal. Alates 2015. aastast töötas ta Võrumaa arenguagentuuris turismikoordinaatorina ja AS Värska sanatooriumis turundus- ja kommunikatsioonijuhina.

Endine maavanem Ulla Preeden lahkus ametist omal soovil enne ametiaja lõppu ning asus tööle Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektorina.

Samal teemal:

Ulla Preeden lahkub Põlva maavanema ametist

Mesilane ja Kajakas Pärnu Lastepargis

Kolmapäeviti Pärnu Lastepargis toimuvad rahvalikud suvised vabaõhukontserdid toovad iga kord kohale teatud kindla publiku, lisaks peatuvad vaatama ja kuulama ka paljud juhuslikud möödujad. Eile õhtupoolikul esinesid selts Mesilane ja Kajakas.

Kajakas Foto Urmas Saard — Kajakas. Foto: Urmas Saard

Pärnu rahvakultuuri selts Mesilane asutati 1996. aastal folkloorirühmana, sest endised laulukoori liikmed tahtsid ka rahvatantsu harrastada. Tegemist on eakatega, kes ei malda kodus istuda. Õpitakse folkloorseid tantse ega ole jäetud laulmistki unarusse. Kavas kasutatakse pärimuslikku folkloori, ehedat Pärnumaa folkloori ja nende endi ülestähendusi lauludest. Mõne laulu saateks on seatud ka liikumisi ja tantse rühma liikmete ja juhendajate poolt. Osaletud on näiteks Baltica ettevõtmistes, samuti folklooriüritustel Pärnu linnas ja maakonnas.

Kajakas on mõnevõrra vanem, loodud 1992. a. Asutajate hulgas oli tunnustatud rahvatantsujuht Naima Ebrok, kes aitas määratleda seltsi põhieesmärgiks rahvuskultuuri säilitamise ja tutvustamise.

Üldtunnustatud rühm on osalenud rahvatantsupidudel üle riigi. Samuti on esinenud rahvusvahelistel folkfestivalidel Soomes, Tšehhis, Lätis, Leedus, Itaalias, Belgias, Türgis, Ungaris, Kreekas, Inglismaal, Rootsis, Torontos jm.

Loe edasi: Mesilane ja Kajakas Pärnu Lastepargis

Ulla Preeden lahkub Põlva maavanema ametist

Täna on viimane tööpäev 2011. aasta sügisest Põlva maavanema ametit pidanud Ulla Preedenil, kes alates juulikuust alustab tööd Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektorina.

Põlva maavanema ametist lahkuv Ulla Preeden Foto pressisõnumiga — Põlva maavanema ametist lahkuv Ulla Preeden. Foto: pressisõnumiga

Ametiajale tagasi vaadates jäävad Preedenile eelkõige meelde erinevad inimesed, kellega aastate jooksul kohtutud on. “Maakonna tasandilt võtan endaga kaasa väga head koostöösuhted jõustruktuuride ning ettevõtjatega, kes üheskoos Põlvamaa arengu ja tuleviku pärast muret tunnevad ning kaasa soovivad rääkida,” lisas Preeden.

Põlvamaa suurima väljakutsena näeb Preeden kahtlemata haldusreformi ja sellele järgnevat riigireformi: “Selles protsessis on jätkuvalt palju teha ning oleks kahju kui haldusreformiga seonduvad otsused sünniksid emotsioonide põhjalt.”

Preeden kinnitas, et Tartusse tööle asudes ei jää talle ka edaspidi Põlvamaal toimuv kaugeks: “Elukohaks jääb mulle ikka Räpina ning enamike inimestega jään sidet hoidma erinevatel maakondlikel sündmustel kohtudes. Kindlasti püüan Põlvamaad puudutavatel teemadel kaasa mõelda ja rääkida,” sõnas Preeden.

Alates 1. juulist alustab Põlva maavanemana tööd Igor Taro, kes nimetatakse viieks aastaks ametisse vabariigi valitsuse tänasel istungil.

Pärnu suvemuusikaga alustas Ranna kõlakojas “Bright Brass”

Juba viiendat hooaega jätkav Pärnu Suvemuusika tõi eile õhtul Ranna kõlakoja lavale möödunud sügisel alustanud värske ja lootustandva vaskpillikvinteti “Bright Brassi”.

Mattias Vihmann, Teno Kongi, Enri Remmelgas, Raimond Vendla, Chris Sommer Foto Urmas Saard — Mattias Vihmann, Teno Kongi, Enri Remmelgas, Raimond Vendla, Chris Sommer. Foto: Urmas Saard

Noorte muusikute koosseisu kuuluvad: Chris Sommer ja Raimond Vendla – trompetid, Mattias Vihmann – metsasarv, Teno Kongi – tromboon, Enri Remmelgas – tuuba.

Kuulajateni sooviti tuua heal tasemel puhkpillimuusikat barokist jazzini. Viiest mängijast kolm – Chris Sommer, Raimond Vendla ja Enri Remmelgas – on Pärnu juurtega, mis kontserdisarja avalöögi koduselt nostalgiliseks muutis.

“Bright Brassi” repertuaar on väga mitmekesine ja pakkus kuulamist igale maitsele. Põhiosa kavast moodustasid jazz- ja barokkmuusika ning seaded sümfoonilistest lühivormidest. Kontsertkava valikul oli noortele meestele oluline, et teosed pakuksid igale mängijale võimalust näidata oma musikaalset võimekust ning võluda sellega kuulajaid.

Miks just nimeks “Bright Brass”? Vastus on väga lihtne – vaskpilliansambel on tuntud just oma sära ja võimsa kõla poolest! Siiski on vaskpillidel ka salapärane õrnem pool, mida tähelepanelik kuulaja kontserdil kindlasti märkas. Tromboonimängija Teno Kongi laulusoolo oli üllatuseks nii kutsujale kui publikule – see oli väga ilus. Loodetavasti nõustus sellega kogu publik.

Loe edasi: Pärnu suvemuusikaga alustas Ranna kõlakojas “Bright Brass”

Eesti võistkonnad on seeniorite korvpalli EM-il medalikursil

Serbias Novi Sadis toimuvad 24. juunist kuni 3. juulini FIMBA Euroopa 9. meistrivõitlused korvpallis seenioritele, millest võtab osa üle 100 võistkonna 22 riigist, sealhulgas 5 Eesti võistkonda 62 mängijaga. Senini pole Eesti võistkonnad FIMBA EM-idelt kuldmedaleid võitnud, küll aga on toodud kõige kirkamaid medaleid MMidelt.

Käesolevatel võistlustel on kõik Eesti võistkonnad saanud alagruppidest edasi ning võitlevad medalite eest.

Meeste 35+ vanuseklassis võistlev Mooste Mõis SK võistkond võitis esimeses kohtumises väga tugevat Serbia B võistkonda 77:69 (suuremad skoorijad Veljo Vares 38 p ja Helikar Haabma 17 p). Teises kohtumises alistati Sloveenia esindus 86:56 (resultatiivsemad Mario Polusk 25 punktiga, 23 punkti Veljo Vares, 19 Janar Heering). Alagrupi võiduga tagati pääs otse poolfinaali ning vastast oodatakse paarist Serbia B – Kreeka. Poolfinaalmäng toimub 1. juulil.

Naiste 45+ võistkond võitis veerandfinaalis kindlalt Lätit 47:26 ning kohtub poolfinaalis Ukraina naiskonnaga.

Naiste 50+ võistkond kohtub neljapäüeval, 30. juunil pikakasvulise Läti naiskonnaga. 50+ naiste vanuseklassis osalevad Venemaa, Soome, Horvaatia, Läti, Saksamaa kahe naiskonnaga, Tsehhi ja Eesti naiskond, vanusegrupis on rohke osavõtt ning esindatud tugevad korvpallimaad.

Loe edasi: Eesti võistkonnad on seeniorite korvpalli EM-il medalikursil

Harvalt Pärnu Vanale turule sattuva külastaja muljed

Juba mõnda aega on Pärnu Vana turu kilehall maas. Püsti on üksnes kolme tänava äärsed puitseinad, aga ka mitte täielikult. Karja ja Hõbeda tänava nurgal töötab ehitust segamata isegi Kalamajaka kohvik. Seal, kus Karja tänava poolsel küljel üksnes sein nagu plankaed ehitust varjab, saab läbi klaasuste piiluda ka uue turuhoone nulltsükli rajamist.

Pärnu Vana turg Foto Urmas Saard — Pärnu Vana turg. Foto: Urmas Saard

Ehitust piiravate tarade külge kinnitatud viidad juhatavad väliturule. Kuid turg algab otse Karja tänava kõnnitee servast. Lettidel müüakse laias valikus voodipesu. Paari varikatuse all on saadaval saunavihad. Kasevihad lõhnavad meeldivalt, aga on ka tammelehtedest vihtasid.

Väliturul on rahvast murdu: nii kauplejaid kui ostjaid. Seda vaatamata tööpäeva ennelõunasele ajale. „Mis seal imestada, on ju turu kõrghooaeg,“ kehitab üks müüja õlgu. Muidugi on tal õigus. Mees annab proovida värskelt vekitud kurgi. Väga maitsev. Sama maitsvad on päev, kaks ja kolm tagasi hapnema pandud kurgid vastasletis, mille taga vanem proua samuti väga lahke ja lubab enne ostu maitset hinnata. Värskelt hapendatud kurgi hind on kõikjal 6 eurot kilogramm.

Olen otsustanud enne oste turule ringi peale teha. Ring on päris suur, sest kaubaga täidetud lettide ridasid on märksa rohkem kui paar-kolm. Silma jäävad rukkililled. Nii lõikelilled kui suure juurikaga istikud on ühe hinnaga: 1 euro. Peale rukkilillede on muidugi valida veel väga suur valik taimi. Kuid jätan iluaianduse rohkem naise kujundada.

Loe edasi: Harvalt Pärnu Vanale turule sattuva külastaja muljed

Vaade Prahale Karli sillalt

Napid märkmed Prahast, mis pole vast kõige olulisemad, aga kahe pooliku päevaga ei saanudki rohkemat selle suurepärase linnaga tutvumiselt oodata.

Karli sild Prahas Foto Urmas Saard — Karli sild Prahas. Foto: Urmas Saard

Juuni keskpaigas reisi sihtkohana Jedousovit külastades olnuks mõeldamatu jätta Prahasse minemata. Öömaja leidnuks ka mujalt, aga kui juba ligemale 1700 kilomeetrit Euroopa maanteid läbi sõidetud, siis suhteliselt lähedal asuv Tšehhi pealinn lausa nõudis põgusatki tutvumist. Reisiseltskonnas Germo, Mikko, Lembit, Guno, Varri, Martin, Raul ja mina. Prahasse jõudmise kuupäev jääb hästi meelde jalgpallisõpradele, sest alates 10. juunist peetakse Prantsusmaal järjekordseid Euroopa meistrivõistluseid. Suuremal või vähemal määral olime me kõik ka jalgpallihuvilised. Aga enne jalgpallini jõudmist pidi esimese asjana üles leidma ööbimisasutuse.

GPS teadis suurepäraselt juhatada aadressini, kuhu eelnev broneering oli tehtud. Pisut keerulisemaks läks Karlova 46 maja leidmisega. Esimesest kohast anti ööbimiskoha aadress, mida otsisime Karlovalt. Aga sellel vanalinna kõveral tänaval nii suurt majanumbrit polnud. Germo helistas korduvalt ja palus administraatorilt täiendavat juhatust. Ekslesime mitme ukse taga, kuni viimaks selgus, et otsitud numbriga hoone asub hoopis teisel tänaval.

Loe edasi: Vaade Prahale Karli sillalt

ESBA seeniorkorvpalli Euroopa meistrivõistlustelt tõid Eestile hõbedat pärnakad

Novi Sadis (Serbia) alanud FIMBA seeniorkorvalli võistluste valguses on asjakohane ära tuua Horvaatias kaunis Poreci linnas toimunud ESBA Euroopa meistrivõistluste seeniorkorvpallurite saavutused. Võistlused toimusid suures Žatika spordikompleksis. ESBA korraldab Euroopa meistrivõistlusi korvpallis seeniorite vanuseklassides kolmandat aastat. Vahendab Piret Hallik-Sass, MTÜ Esto Maxibasket juhatuse esimees.

ESBA Euroopa meistrivõistluste seeniorkorvpallurite autasustamine

Mait Käbin ja Henn Koolmeister 50+ klassis osalenud Pärnu võistkonnast vahendavad muljeid: „Kokku osales Horvaatias erinevates vanuseklassides 40 meeste ja 9 naiste võistkonda, teiste seas ka Korvpalliklubi Pärnu 50+ meeskond. Lisaks toimus 3×3 turniir ja 3punkti visete võistlus. Vanimad osalejad turniiril olid seitsmekümne viie aastased mehed. Eesti võistkondadest läks kõige paremini Pärnu võistkonnal. Nädal aega toimunud turniirilt tuldi tagasi kodukamarale hõbedase karika ja medalitega – nii, nagu möödusid pärnakatele ka Eesti 45+ ning 50+ tänavused meistrivõistlused. Mitmel veterankorvpallurist pärnakal on seega tänavusel hooajal kaelas lausa 3 hõbedast autasu!“

Pärnakatest aitasid medali Eestisse tuua Veljo Miklas, Valdo Knaps, Mait Käbin, Marko Põldsam, Henn Koolmeister, Mati Murru, kuid hõbedast meeskonda täiendasid ka pealinna pallurid: oma panuse andis 1991 a. NSVL meister Ivo Saksakulm, kunagine Venemaa noortekoondislane Jüri Metsaorg, tuntud snaiper Viljar Aus, lisaks veel Andres Kangur ja põhjanaabrist mängumees- füsioterapeut Jyrki Salmenkivi. Meeskonna nõunikuna oli kohal kaheksakümnendate kahekordne juunioride Euroopa meister Peep Jõgi.

Loe edasi: ESBA seeniorkorvpalli Euroopa meistrivõistlustelt tõid Eestile hõbedat pärnakad

Elroniga põnevat Eestimaad avastama

Täna alustab Elron kampaaniaga ,,Järgmine peatus”, et kutsuda inimesi rongiga Eestimaad avastama. Koostöös omavalitsuste ja ettevõtjatega tutvustatakse kohalikke vaatamisväärsusi, kohapeal ootavad rongisõitjaid eripakkumised. Igal nädalal kuni suve lõpuni on sihtpunktiks üks Eestimaa rongipeatus, esimeseks peatuseks on Paldiski.

Rongiga Eestimaa raudteedel, pildil Pärnus Foto Urmas Saard — Rongiga Eestimaa raudteedel, pildil Pärnus. Foto: Urmas Saard

,,Kutsume eestimaalasi minipuhkusele mõnda toredasse Eestimaa paika selle koha ajalugu, vaatamisväärsusi ja loodust imetlema. Infot ja inspiratsiooni selleks pakume iga sihtkoha kohta oma kodulehel.“ ütles Elroni turundus- ja kommunikatsioonijuht Mai Vahtrik. ,,Ühtlasi kutsume inimesi sõitma Eestimaad avastama rongiga, mis on üks keskkonnasäästlikumaid transpordivahendeid.”

,,Järgmine peatus Paldiski”

27. juunist 3. juulini kutsub Elron rongiga Paldiskisse. Paldiski on Põhja-Eesti põnevaim sadamalinn, mis on parajas kauguses, et nautida kogu Pakri poolsaare imelist loodust, matkata piki võimsat pankrannikut, uurida Peetri kindlust, külastada Eesti kõrgeimat Pakri tuletorni ja Amandus Adamsoni muuseumit. Vaid lühikese paadisõidu kaugusel Paldiskist on saladuslikud Pakri saared.

Loe edasi: Elroniga põnevat Eestimaad avastama

Tänasest algab Pärnu reisisadama ala arhitektuurivõistlus

Pärnu linnavalitsus kiitis heaks reisisadama ala arhitektuurivõistluse tingimused 20. juuni korraldusega.

Pärnu kruiisisadama ehitus Foto Urmas Saard — Pärnu kruiisisadama ehitus. Foto: Urmas Saard

Arhitektuurivõistluse korraldaja on Transcom Vara AS. Võistlus hõlmab Kalda tn 2 ja 4 kinnistute detailplaneeringu koostamise protsessi osa, et leida parim linnaruumiline lahendus Kalda 2 krundi hoonestamiseks ja terviklahenduse koostamiseks Pärnu reisisadama alale. Arhitektuurivõistluse tulemuste põhjal jätkatakse läinud aasta veebruaris algatatud detailplaneeringu koostamist.

Võistlusest võivad osa võtta kõik isikud või grupid, kelle esitatava ideekavandi üks kaasautor ja ühisosalejate esindaja omab volitatud arhitekti kutsekvalifikatsiooni tunnistust.

Tööde esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 14. oktoober, mille järel teeb oma töö žürii. Võitjate väljakuulutamine toimub hiljemalt oktoobri viimasel päeval.

Pärnu kruiisisadama ehitus. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Tänasest algab Pärnu reisisadama ala arhitektuurivõistlus

Sindi suvi sai ujula piduliku avamisega ametlikult avatud

Sindi linna noortevolikogu algatusrühma eestvedamisel avati täna Supluse tänava lõpus asuva väliujula suplushooaeg rõhutatud pidulikkuse ja paljude sportlike tegevustega.

Sindi ujulas Foto Urmas Saard — Sindi ujulas. Foto: Urmas Saard

Pärnu Postimehe veebilehe hinnangul kogunes päevasündmust uudistama sadu sintlasi ühes peredega. Avatseremooniaga alustati kell 16.00. Külauudiste reporteri kohale jõudes olid kella osutid sellest hetkest tublisti tunnijagu edasi liikunud ja hilinenud uudishimulikel silmadel mõndagi nägemata jäänud. Vetelpääste hoone kõrval oli harkjalgadele asetatud võimas binokkel ja lapsed vaatasid pika toru mõlemast otsast sisse.

Parajasti võttis sõna Eedi Lelov, Sindi gümnaasiumi bioloogia õpetaja ja linnuvaatleja. Jutuks oli kaks küsimust: kuidas mõjub kasele tohu koorimine ja kui kahjulik on talvine partide ning luikede söötmine? „Kui kase koorimist teha meisterlikult, ega see siis puu elujõudu maha ei võta. Umbes 7 aastaga on uus toht jälle peal,“ selgitas Lelov, kes siiski peab tegevust natuke inetuks. Luikede ja partide söötmisel peaks inimene mõtlema sellele, et veelindudel oleks parim viis toimida ikkagi vastavalt oma aastatuhandete kestel väljakujunenud looduslikele harjumustele. Instinkt käseb veelinde ilmade külmenedes ja söögi kättesaadavuse raskemaks muutumise korral lennata sobivamatele veekogudele talvituma.

Loe edasi: Sindi suvi sai ujula piduliku avamisega ametlikult avatud

Sindi jaanipidu Karja kõrtsi õuel

Kellel Sindi inimestest jaanilaupäeva pidutsemisest väheks jäi või sooviti pereringist suurema hulga rahva sekka tulla, need seadsid eile sammud Karja kodumajutuse avarale õuele. Kohta, mida rahvasuus tuntakse ammusest ajast saadik palju paremini ikka Karja kõrtsina.

Kiituskirjad Jaanidele Foto Urmas Saard — Kiituskirjad Jaanidele. Foto: Urmas Saard

Majaperemees Raigo Paulberg ise pidu ei pidanud. Jaaniaeg paneb käed-jalad tööd täis. Seal ta astuski jälle kiirel pikal sammul üle õuemuru, kaks tulekustutit teineteises käes. Igaks juhuks, mine sa tea…! Tervitas esimesi jaanipäevalisi kättpidi. Kui jaanikule saabujate arv kippus juba sadadesse tõusma, siis kõigile enam käepigistuseks mahti ei jätkunud.

Õueköögis vajasid tulekolded küttepuid ja kartulid, liha, vorstid hoolsat jälgimist, et midagi liiga ära ei küpseks. Lisaks sellele oli peremehel veel tuhat muudki tegemist. Pidi isegi ilmal silma peal hoidma ja valvama nagu väikest last, et jaanipäeval mõne pöörase koerustükiga hakkama ei saaks. Aga jõuad siis tuulega võidu joosta. Nii lendaski ootamatult kerge telk üle kõrge plangu naabrite aeda. Peremees on mõistlik mees ja ei hakanud tuulega tühja jõudu proovima. Telk klapiti kokku ja enne kui hüppekangas oleks samuti lendavataldriku liueldes linna kohale hõljuma lennelnud, tõstsid peremees ja abiline selle tuule meeleolude eest varjule.

Loe edasi: Sindi jaanipidu Karja kõrtsi õuel

Saxoniga võidupüha paraadil

Alates 2008. aastast olen tervikpildina ainsana kajastanud mälestustule teekonda läbi ajalooliste kihelkondade Pärnumaalt paraadilinnadesse. Viimastel aastatel aga jäänud ootama ka hommikut, et saada osa võidupüha elamusest paraadikeskmes.

Kaido Kivi, Kaitseliidu Pärnumaa maleva puhkpillorkester Saxon dirigent, võidupüha paraadilinnas Võrus Foto Urmas Saard — Kaido Kivi, Kaitseliidu Pärnumaa maleva puhkpillorkester Saxon dirigent, võidupüha paraadilinnas Võrus. Foto: Urmas Saard

Kaitseliidu Pärnumaa maleva eelmine ja praegunegi pealik on olnud alati abivalmid selles, et ei tekiks muret ööbimise ning tagasisõidu osas. Tänavu võttis Kaitseliidu Pärnumaa maleva puhkpilliorkester Saxon mälestustule saatja oma hoole alla ja dirigent Kaido Kivi tuli vaatamata esimesele öötunnile isiklikult Kuperjanovi jalaväepataljoni pääslasse vastu, et juhatada omade juurde.

Nii algas minu, nagu ka paljude teiste paraadile minejate jaoks kaunis päikseline hommik Kuperjanovi linnakus. Kella kaheksast sööma ja seejärel jäi tunnike aega näha kaitseväe suurt territooriumi, mis ainuüksi selle oomamatus avaruses tekitas Eesti sõjaväe vastu mingit seletamatut kindluse tunnet. Kella üheksa paiku rivistas Kivi orkestri ööbimiskoha ette üles ja pani muusika hoonete vahel võimsalt helisema. Siis läks sõiduks, aga väga lähedale südalinnale ei pääsenud, sest tänavad olid kaugelt suletud. Politsei jäi endale kindlaks ja isegi tuntud Saxonit ei lubatud määratud piirist kaugemale. Paraadi toimumise tänavale sammus Saxon üksteise järel hanereas vongeldes. Üles rivistuti madala puumaja ette, kus päikese eest said varju üksnes kahes viimases reas seisjad. Asi seegi. Enamik kolonnidest pidid leppima kuuma päikese eest varju leidmata.

Loe edasi: Saxoniga võidupüha paraadil