Maineka Euroopa parima turismisihtkoha tiitli 20 nominendi seast leiab sel aastal ka lõunanaabrite pealinna Riia, kes kutsub kõiki eestimaalasi enda poolt hääletama.
Jõuludeaegne jalutuskäik Riias. Foto: Marko Šorin
8. veebruarini veebilehel või lühilingil toimuval hääletusel saab igaüks anda oma hääle kord nädalas. Lisaks Riiale leiab nominentide seast veel 19 Euroopa linna: Wroclaw, Lissabon, Viin, London, Ateena, Milano, Praha, Budapest, Pariis, Bilbao, Amsterdam, Kotor, Edinburgh, Hvari saar, Berliin, Barcelona, Brüssel, Colmar ja Bohinj. Ükski Eesti linn sel aastal parimate turismisihtkohtade nominentide sekka ei jõudnud.
Läti, kes tähistab samuti 2018. aastal oma vabariigi 100. sünnipäeva, kutsub kõiki eestimaalasi Riiat külastama järgmiste põnevate suurürituste raames:
· Lattelecom Riia Maraton (20. mai). Sel päeval kuulub Riia täielikult jooksjatele. Juba 2007. aastast AIMS standarditele vastav rahvusvaheliselt akrediteeritud maraton pakub spordisõpradele suurepärase võimaluse tutvuda täis- või poolmaratoni käigus Riia tänavate, sildade ja vanalinnaga.
Tänasest saab Tori valla kodulehelt lugeda Tori Valla Teatajat, mis jõuab paberkandjal alates 30. jaanuarist paaril-kolmel järgneval päeval ka kõigi vallaelanike postkastidesse.
Tori Valla Teataja esimene number. Foto: Urmas Saard
Kaheksaleheküljelise ajalehe lõpust saab teada, et väljaandja on Tori vallavalitsus ja toimetaja Ave Grenberg. Keeletoimetaja on Piia Salundi. Kindlasti annab keeletoimetaja poolt tehtav õigekirja parandus lehele tubli annuse lisaväärtust juurde. Grenbergi sõnul on tal Salundiga olnud ajalehe Sauga Sõnumid toimetamisel juba väga pikaaegne koostegemise kogemus.
Esimeses lehes leiab rohkelt kõikvõimalikke teavitusi ja uudisele iseloomulikus sõnastuses artikleid, mis vastavad küsimustele kes, mis, kus, millal, kuidas, miks? Täpsus, objektiivsus, tasakaal ja erapooletus on taoliste uudiste puhul esmavajalik ja kahtlematult soovib ka uus leht seda olulist ajakirjanduslikku joont järgida. Teisi ajakirjanduslikke žanreid (reportaaži, usutlust, olemuslugu, arvamust, arvustust, portreed, kodulugu jne.) esimesest lehest ei leia. Kui palju kohalikud kirjasaatjad küladest ja suurematest keskustest panustavad edaspidi sellele, et lihtne teabeleht muutuks erinevate ajakirjanduslike žanrite poolest mitmekesisemaks ja emotsionaalselt huvipakkuvamaks, seda näitab aeg.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub osalema 26.-28. jaanuarini toimuval talvisel aialinnuvaatlusel, millest on kujunenud Eesti populaarseim linnuvaatlusüritus ja suurim rahvateaduse algatus.
Tamme-kirjurähn pole just kõige tavalisem lind, aga teda kohtab siiski ka Sindis Raudtee ja Pärnu maante majade aedades, kus sööb hea meelega tihastele pandud pekki. Foto: Urmas Saard
Tänavu üheksandat korda toimuval vaatlusel osales eelmisel aastal üle 2600 linnusõbra, kes vaatlesid kokku ligi 60 000 lindu 64 liigist. Talvist aialinnuvaatlust korraldatakse Eestis alates 2010. aastast, ettevõtmist on tunnustatud Aasta Keskkonnateo auhinnaga.
[pullquote]Esmased tulemused avaldatakse 29. jaanuaril[/pullquote]Aialinnuvaatlusel osalemine on lihtne ja võtab aega vaid ühe tunni. Selleks tuleb valida aias või pargis hea nähtavusega vaatluskoht ning leida nädalavahetusel üks tund vaba aega valitud kohas lindude tegevuse jälgimiseks. Nii võib toidumaja ümber askeldavaid linde vaadelda kasvõi toast läbi akna ja seda võib teha nii üksi kui koos pere või sõpradega. Selle tunni jooksul tuleb kõik vaatluspaigas kohatud linnuliigid kirja panna ning iga liigi puhul üles märkida kõige suurem korraga nähtud isendite arv. Tulemused saab sisestada aialinnuvaatluse kodulehel asuvasse online ankeeti või interneti puudumisel saata nädala jooksul koordinaatorile (Eesti Ornitoloogiaühing, Veski 4, Tartu 51005). Esmased tulemused avaldatakse 29. jaanuaril, lõplik kokkuvõte veebruari keskel.
Riigi sajas juubel tuletab inimestele meelde ka lähiajalugu, mida nüüd tahetakse meenutada ja teistega jagada. Kahetsetakse, et kohe pole märgatud olulisi sündmuseid kirja panna. Kui paljud täna veel teavad, kuidas Lia andis Sindi linnas sinimustvalge lipuga venelaste putši ajal märku de jure kestvast Eesti riigist?
Sinimustvalge Sindi raekoja tornimastis. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Korraga oli suur maja inimestest tühi[/pullquote]Minu töölaual helises telefon ja tuttav hääl ütles, et teab Mihhail Škljari tublidust, aga küsis ikkagi juurde: „Miks teda legendaarseks meheks nimetatakse?“ Selgitasin, et Mihhail Škljar vahetab Sindi raekoja torni lipumastis lippu väga äärmuslikes tingimustes. Lipuvarras asub kitsa torni keskel, katus on väikese kallakuga ja valtsitud plekist. Mingeid piirdeid sellel ei ole. Mees on varustatud spetsiaalse turvavarustusega ja kinnitatud ohutult lipuvarda juures toimetamiseks. Seepeale küsis Agu Oras, kas ma tean, kuidas augustiputši ajal sinimustvalge lipp raekoja tornis lehvima pääses? Ei teadnud.
Agu andis telefoni Lia Orase kätte ja palus tal edasi rääkida. „Töötasin siis Sindi linnasekretärina, samas ruumis esimesel korrusel, kus praegu asub Tori vallavolikogu sekretäri tööpaik. Linnapea oli Liina Maaste, muidugi oli majas teisigi töötajaid. Sama hoone keldrikorrusel asusid ruumid ka kolmele politseinikule,“ alustas Lia juttu, mida ta pole enda mäletamist mööda varem mitte kellegile meenutanud.
Pildil esireas Raimond Uibo, Sander Tagu, Mirelle Juninen, Iris Paulberg. Tagareas Robyn Paulberg, Mathias Tuulik, Raigo Paulberg. See on vabariikliku vabamaadluse 7 etapilise seeriavõistluse viimane etapp (2017). Kokkuvõttes saavutasid Sintlased Mirelle Juninen ja Robyn Paulberg Oma kehakaaludes esimesed kohad. Foto: pressisõnumiga
Ahtmes 25.11.2017 Eesti Õpilaste Meistrivõistlustel vabamaadluses saavutas Raimond Uibo 5. koha (-47kg), Robyn Paulberg 3. koha (73kg). Leo saavutas klubide arvestuses tugeva 2. koha. Kokku osales 120 võistlejat.
Märjamaal 9.12.2017 57. Märjamaa Kapp maadlusvõistlustel saavutas tüdrukute vanuseklassis 2003 ja nooremad naistemaadluses Mirelle Juninen 3. koha (-35kg) ja kreeka-rooma maadluses vanuseklassis 2001 ja nooremad Robyn Paulberg 1. koha (71kg).
Paikusel 17.12.2017 toimunud Pärnumaa Lahtistel Noorte Meistrivõistlustel kreeka-rooma, vaba- ja naistemaadluses osales 81 maadlejat kolmest maakonnast ja kuuest klubist. Sindi maadlejatest saavutasid kreeka-rooma maadluses vanuseklassis 2007 ja nooremad Brenet Juninen 2. koha (-26kg) ja samas kehakaalus Jesper Pulst 3. koha, Namik Bagirov 6. koha (-34kg), kehakaalus -36kg Romet Kutšernjuk 2., Kert Erikson 3., Ken Eric Neutal 4. ja Ramon Uibo 6. koha, kehakaalus -43kg Kris-Daniel Sillamaa, Hendrik Karuse 5. koha (-76kg); 2002 ja nooremad vanuseklassis kehakaalus -51kg Raimond Uibo 1, Ragnar Õispuu 4. koha ja Madis Oro 5. koha; Hendrik Lasn 3. koha (-61kg), Robyn Paulberg 2. koha (-81kg); samas vanuseklassis vabamaadluses Raimond Uibo 1. koha (-63kg) ja Robyn Paulberg 2. koha (-81kg); koolieelikutes Roberto Kutšernjuk 4. koha (-21kg); naistemaadluses kehakaalus kuni 34kg Mirelle Juninen 1 ja Sabrina Peterson 2. koha.
Pärnumaal, Tori valla kodulehel teatatakse, et jaanuari lõpust ilmuma hakkava ajalehe esimene number kannab nime Tori Valla Teataja, kuid oodatakse jätkuvalt vallaelanike ettepanekuid ka teistsuguse nime kohta.
Foto: Urmas Saard
Ajalehe pealkiri ei pea tingimata sisaldama koha nime ja omavalitsuslikku eristust (vald või linn). Nimetus võib olla isegi kerge huumori varjundiga. Miks mitte kasutada nn salajast koodi, mida esmalt teavad üksnes oma kogukonna inimesed. Näiteks TASS. Neli tähte tähendavad endiseid omavalitsusi: Tori, Are, Sauga, Sindi. Selle kujundiga pakutavad võimalused võiksid olla kas ‘TASS Teatab‘ või ‘TASS T‘ (sõna teatab ainult esimese tähega), ‘TASS uudistes‘, ‘Ülevaatlik TASS‘. Saab ka ilma „tass-ita“. Miks mitte ‘Üle Nädala Sõnumid‘ või ‘Kahe Nädala Sõnumid‘. Kui ikkagi koos kohamäärusega, siis võibolla lühemalt ja suupärasemalt. ‘Tori Kaja‘ viib mõtte ilusale naise nimele, samuti viitab ajakirjanduslikule kajastusele, aga võib tuleneda ka tegusõnast kajama, mis avardaks kujundlikult selle paikkonna ajalist mõõdet. Kaugemast minevikust alates – midagi sellist, nagu me tajume ERM-i külastamisel „Uurali kajana“. Võib ka päris lihtsalt öelda ‘Tori Leht‘, ‘Tori Post‘, ‘Tori Uudised‘. ‘Tori Ühisleht‘ viitaks samuti senistele omavalitsustele, mille ühinemise järel luuakse nelja lehte asendav koondleht. Võibolla siis hoopis ‘Tori Koondleht‘ või ainult ‘Koondleht‘. Ei soovita ‘Tori Häälekandjat’. Viimane oleks kuidagi propagandistlik.
Raigo Paulberg elab juba üle 30 aasta Sindis ja on arvatavalt seepärast üks parimaid linna elu tundjaid, seega ka arvestatav kohaliku kogukonna vajaduste mõistja ja esindaja suures Tori vallas. Seni Sindi linnavalitsuse koosseisus töötanud Paulberg jätkab teist kuud uues Tori vallavalitsuses.
Raigo Paulberg Sindi linnaraamatukogus. Foto: Urmas Saard
Meie kohtumine toimus Sindi linnaraamatukogus, mis valmistas talle rõõmsa üllatuse, kui nägi laenutusosakonnas avatud harrastuspiltniku Helen Parmeni loodusfotode näitust. Helen on lisaks loodushuvile ka tõsiseltvõetav spordifotograaf, kes jäädvustanud Sindi sporti pika aja kestel. Paulberg on sama palju spordimees. Seepärast kandus esmane mõttevahetus ilma suurema sissejuhatuseta just spordile. Seda enam, et eile avanes selle talve esimene võimalus ka Sindi liuvälja jääl uisusamme harjutada.
Raigo Paulberg (R. P.): Sindi gümnaasiumi staadion vajab laiendamist. Võimalus on minna üle praeguse Tööstuse tänava. Uus tänav mööduks suuremaks ehitatavast staadionist väikese loogaga. Nii saaks jalgpallimuru viia normaalmõõtmetesse ja rajada ka eeskujuliku jooksuringi. Praegune asfaltkattega jooksurada on vist Eestis ainus. Staadioni jalgpallimuru ei vasta enam võistlusnõuetele. Varem toimunud rahvusvaheline noorte jalgpallivõistlus “Pärnu Summer Cup” tõi jalgpallurid ka Sinti mängima. Nüüd seda enam teha ei saa. Trenni võib teha.
Kujunduskonkursi lähteülesandeks oli võimalikult tabavalt visualiseerida järgmise festivali teema “Sajaga!”, mis on inspireeritud Eesti Vabariigi sajandast sünnipäevast ning peegeldab noort ja pulbitsevat energiat. Kõige paremini sai teema kujundusse valamisega hakkama Kristian Krisfeldt.
XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali tunnuskujundus
Eesti pärimusmuusika keskuse kodulehel ja Facebookis välja kuulutatud konkursile laekus 52 tööd 43 kujundajalt. Keskuse töötajatest moodustus žürii, mille arvamus läks esialgu lahku ja kolmel osavõtjal paluti oma kavandeid täiustada. Pärast lisaülesannete sooritamist jõuti üksmeelele, et tänavuse festivali tunnuskujunduse loob Kristian Kirsfeldt. Kolm tööd, autoriteks Kristi Kivestu, Valdek Alber ja Marju ning Margus Tammik, mille folgilik töössesuhtumine ning suurepärased ideed avaldasid komisjonile muljet ning saavad seetõttu eripreemia.
Võidutöö autor, kes on kujundanud ka 2013. Aasta Viljandi pärimusmuusika festivali “püha müristus” arvab, et tema töö paistis silma just äraspidise loogika tõttu. “Kui juba tigu liigub sajaga ja hõiskab rõõmust siis võib ette kujutada, mida kõik teised veel teevad! Minu jaoks ongi Viljandi ja folk need kaks märksõna, mis ka kõige aeglasema talveunest üles äratavad ja sajaga hullama panevad” rääkis Kristian Kirsfeldt enda kavandi inspiratsioonipuhangust.
Eesti pärimusmuusika keskuse juhataja ja Viljandi pärimusmuusika festivali programmijuhi Tarmo Noormaa sõnul on plakatis uudsust aga samas leidub ka äratuntavaid detaile, mida on komisjon igal aastal plakatites otsinud. “Vaba käega jooned, burdoonid ja lipud on alati meie festivali hästi kirjeldanud, seekordne värvilahendus samas on erakordne ja silmapaistev ning loomulikult meeldib kõigile idee teost, kes lausa vibreerides edasi kihutab endal maasika-tatoveering kaelal. See plakat on kõige paremas mõttes sajaga plakatlik!” rõõmustas festivali programmijuht.
XXVI Viljandi pärimusmuusika festival leiab aset 26.-29. juulil 2018. Festivali passid on müügil alates 1. detsembrist ja piletimüügipealiku Anu Rannu sõnul kulgeb müük heas tempos. “Esimesed kiiremad on oma passid kätte saanud ja seega on soodushinnaga passid otsas, hetkel on müügil passid hinnaga 85€. Samas on saadaval veel eriti hea hinnaga noortepassid, mis on mõeldud 13-26 aastastele õppivatele noortele ja päevapassid” sõnas Rannu.
Tänaseks oli Sindi liuväli saanud juba sellise lihvi, et Sindi gümnaasiumi õpilased võisid tulla klasside kaupa jääle, kus kehalise kasvatuse õpetajate juhendamisel harjutati õigete sõiduvõtete harjutamist.
Sindi uus liuväli on nihutatud seltsimaja juurest rohkem Pärnu maantee poolsele küljele. Foto: Urmas Saard
Möödunud nädala neljapäeval puhastasid Sindi kommunaali töötajad väljaku lumest ja reedel alustasid Sindi tuletõrje seltsi vabatahtlikud päästjad Marek Aluste ning Marko Osols liuvälja katmist veega, mis nüüdseks on kiht kihilt külmunud jääga saavutanud esmavajaliku paksuse.
Mihail Šorin tuli oma kogemuste ja tööriistadega jääpinda töötlema eile. „Täna hommikul alustasin poole kuuest, homme hommikul tuleb samal ajal väljas olla, sest esimesed õpilased tulevad jääle juba veidi peale kaheksat.“ rääkis Mihail, kes soodsate talveolude korral juba mitukümmend aastat liuvälja hooldanud. Ta ei olnud päris rahul, et asfaldi külge külmunud puulehed jäid jää sisse ja näitas, et nendes kohtades on jää pudedam. Samas kiitis ta liuvälja uues asukohas, kuna aluspind pole enam nii kaldus, kui vahetult seltsimaja kõrval asuv väljak. Ka ei ole enam liuvälja kohal suure puu oksi, mille all jäi samuti jää pudedamaks.
„Sa pole nii vanagi,“ ütles Seljametsa muuseumi juhataja Annika Põltsam kahtlustavalt kuid rohkem siiski naljatleval toonil Heldor Kääratsile, kes teatas ajaloosõpradega kohvilauas vesteldes, et alustas kohtunikuna 68 aastat tagasi.
Heldor Käärats Seljametsa muuseumis. Foto: Urmas Saard
Täna kogunes tunnustatud spordiajaloo huvilise ja teeneka tõstespordikohtuniku Heldor Kääratsi kutsel Seljametsa muuseumisse seltskond inimesi, et õnnitleda kõrges eas vanahärrat ja kuulata huvitavaid pajatusi käidud eluteelt.
[pullquote]Hetkelise kõhkluse järel heitnud Jüri naabrimehe enda turjale ning jooksnud sakslaste pidevast tulest hoolimata üle pika Koiva jõe silla[/pullquote]„Sündisin samal aastal, kui Mikhail Mikhailovich Gromov püstitas kestuslennus tolle aja maailmarekordi, läbides üle 12 000 kilomeetri ja püsides ühtejärge 75 tundi õhus,“ jutustas Heldor Venemaa esimesest raskekaalu tõstjast, professorist ja NSV Liidu kangelasest, kelle kätt õnnestus tal suruda 40 aastat hiljem. Sportlase ja kohtunikuna sai Heldor palju reisida mööda omaaegset Nõukogudemaad ja kohtuda erinevate inimestega. „Valgevenes, Gomelis peeti 1974. a meistrivõistluseid, kui ühtäkki sattusin koos teistega pikalt looklevasse õnnitlejate järjekorda. Sain kätelda 24. veebruaril sündinud kuulsat meest.“
Rikkalikult kaetud lindude toidulaud, hulkuv tänavakass ja koduse hoolitsusega ümbritsetud Arnold panid pisut mõtisklema.
Arnold on tubane kass. Harva, kui ta erilisi turva abinõusid rakendades viivuks õue lastakse. Enamik aega on tal täielik vabadus lustida sooja kodu muretust, toidulauda, mängumaad, põõnamist. On see tema jaoks võimalikult hubaseks muudetud vangipõli või lihtsalt piiratud vabadusega heaolu, millega kaasnevad mõnede unistuste täitumata jäämised? Arnold väljendab aegajalt soovi õues takseerida, aga enamasti tuleb tal leppida avatud akna vahelt õue piilumisega.
Samas on pidevalt keegi võõras kass luusimas Arnoldi akende taga. Ta on inimeste suhtes üsna kartmatu ja võimaluse korral poetaks uksevahelt ennastki eeskotta. Eriti siis, kui jääkaane all jääb joogivesi kättesaamatuks ja kõhusopis valitseb näljatunne. Nii ta noolib kõrguses rippuva lindude toidulaua kohal ja üritab tihastele pandud rasvapallidest midagi kätte saada.
Hulkurkass lindude toidulaual. Foto: Urmas Saard →
Sindi tuletõrje seltsi vabatahtlikud päästjad Marek Aluste ja Marko Osols alustasid täna õhtul Sindi seltsimaja lähedal uut liuvälja veega katma.
Sindi tuletõrje seltsi vabatahtlikud päästjad valavad Sindi seltsimaja juures liuväljale jääd. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Sindis on väga palju aastaid seda tööd edukalt teinud Mihail Šorin, kelle kogemusi oskavad uisutajad hinnata.[/pullquote]Sindi Kommunaali juhataja Heli Ruus ütles, et puhastasid mullu sügisel asfalteeritud platsi lumest. Talvel liuväljaks sobiva platsi mõõtmed on 30 X 17 meetrit. Lumest tekitati vee äravoolamist takistav sein, aga värske ja kohev lumi veele niisama lihtsalt tõkendit ei tekita. Seepärast pihustati esmalt vett lumisele servale, et lumi jäisemaks külmuks. Vettpihustava püstoliga vooliku õlal hoidmine nõuab head füüsilist ettevalmistust. Õlale suruv raskus on võrreldav rohkem kui tsemendikoti kaaluga. Lisaks sellele oleneb lihaste pingutus ka veesurvest. Kui pump täisvõimsusel töötab, võib libeda jalgealuse korral ka kergesti pikali lennata. Aga Marek Aluste ja Marko Osols ei ole papist mehed.
Laupäeval, 20. jaanuaril toimub Raplamaal, Tohisoo mõisas Raplamaa XI Kandlepäev, mis toob kokku 90 suurt ja väikest kandlemängijat üle maakonna ja mujalt Eestist. Päev lõpeb kell 15.00 algava kontsertiga.
Foto: Rait Pihlap
Kandlepäeval toimuvad õpilastele meeleolukad õpitoad ja õpetajatele pedagoogiline õpituba Kadri Lepassoniga.
Lisaks väiksematele õpitubadele toimub Rahvatantsulabor, kus Kadri Lepasson räägib, kuidas tantsuks mängida ning kuidas tantse õpetada ja suures ringis ühislugusid mängides anda ja luua võimsat ühistunnet.
Kandlepäeva lõpetaval kontserdil esinevad kõik osalejad ja õpetajad, oodatud on kõik huvilised.
Tänavune kandlepäev toimub üheteistkümnendat korda ja eesmärgiks on tuua kokku Raplamaa kandlemängijad nii õpetajate kui õpilaste tasandil, õppida ühist repertuaari ning luua tihedamat koostöövõrgustikku.
Kandlepäeva korraldab MTÜ Kandlekoda, mis tegeleb erinevate pärimusmuusika-alaste laagrite, kursuste, õppepäevade korraldamise ja väikekannelde ning kromaatiliste kannelde valmistamisega.
Raplamaa XI Kandlepäeva toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupp.
„Sajandivanuseks saav Eesti Vabariik on rohkem kui poole oma ajaloost osutanud vastupanu võõrale võimule – iialgi alistumata. Ühtviisi oluline oli vastupanu relv käes kodumaa metsades ja vastupanu paguluses sinimustvalge lipp käes,“ ütleb Trivimi Velliste, kes meenutab täna Stockholmi välisvõitluse olulise keskusena.
Peeter Luksep 2008. a. Pärnus. Foto: Urmas Saard
Velliste hinnangul oli suur poliitiline mõju sealsel Norrmalmstorgil 79 järjestikusel esmaspäeval – märtsist 1990 kuni septembrini 1991 – aset leidnud meeleavaldusel, mil järelejätmatult nõuti vabadust Eestile, Lätile ja Leedule.
[pullquote]Ta ei pidanud kunagi vajalikuks särada helgiheitjate valguses[/pullquote]„Peeter Luksep, Rootsi eestlaste juht, oli koos oma nimekate poliitiliste sõpradega nende rahvakogunemiste peamisi eestvedajaid. Ta ei pidanud kunagi vajalikuks särada helgiheitjate valguses. Tema säras sisemiselt,“ leiab Velliste.
Pro Patria Instituut korraldab 27. jaanuaril Rahvusraamatukogu suures saalis Peeter Luksepa (29.01.1955 Stockholm – 8.09.2015 Stockholm) mälestuseks rahvusvahelise konverentsi. Konverents toimub koostöös Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami büroo ja Wilfried Martensi Euroopa Uuringute Keskusega. Kohale tulevad Peetri sõbrad ja võitluskaaslased nii Eestist kui välismaalt. Konverents püüab ehitada silda demokraatia eest võitlejate ning tänaste kriisikollete vahele.
Sindi jätkab pea saja aasta tagant alguse saanud traditsioonidega, mis aja jooksul korralduslikult küll muutunud, aga põhiolemuselt ikkagi endiseks jäänud.
Foto Marko Šorini kogus oleval postkaardil
Sindi muuseumis ja eravalduses leidub üksikuid fotosid, mis jutustavad kahe maailmasõja vahelisel ajal tekstiilivabriku alevis toimunud üldrahvalikest ettevõtmistest. Muuseumi juhataja Heidi Vellendi sõnul pole kõigi tegemiste kohta kirjalikke mälestusi eriti palju linna mäluasutuse hoidlatesse talletatud. Aga õnneks teeb Sindi kroonikakirjutaja August Kask põgusa ülevaate ka Eesti Vabariigi iseseisvuspäevade tähistamisest omaaegses Sindis.
[pullquote]Terve Sindi oli jalul, kõik olid väljas vabatahtlikult, ilma et oleks mingit erilist propagandat või isegi sundust vaja olnud[/pullquote]„Uuteks iseseisvusajal sünnitatud üritusteks, mida enne ei tuntud, olid rongikäigud ja paraadid, mis tulid lisaks igasuvistele roheliskäikudele,“ kirjutas Kask. Korraldajateks olid Kaitseliit ja Sindi tuletõrje selts.
Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse (PEAK) poolt eriauhinna saanud mini- ja õpilasfirmade esindajad Sindi Gümnaasiumist, Pärnu Ülejõe Põhikoolist, Pärnu Raeküla Koolist, Pärnu Ühisgümnaasiumist ja Pernova Hariduskeskusest tutvusid täna Tartus SPARK Demo keskusega, külastasid Spark Makerlabi ning lõpuks mängisid Ettevõtluskülas rollimängu „Päev ettevõtjana”.
Tartus SPARK Demo keskuses. Foto: Kristi Suppi
Muidugi on vahva tutvuda ettevõtete väljapanekutega SPARK Demo näitusel, näha millises toredas Makerlabi avalikus inseneeria töötoas saavad huvilised oma ideid teostada, aga eriti põnev on ennast ise proovile panna Ettevõtlusküla rollimängus tehislinnakus. Õpilased jaotusid seitsmeks meeskonnaks, kes asusid tööle pangas, töökojas, meediakeskuses, linnavalitsuses, kaubamajas, ilusalongis ja meditsiinikeskuses. Meeskonnad pidid töötama oma ettevõttes, võtma vastu otsuseid, mõtlema reklaamile ja teenindama kliente, maksma töötasu ning tasuma makse, ostma tegevuslube, investeerima või laenama vastavalt etteantud ülesannetele.
Õpetajad said nö tagastamatut laenu, et elavdada turgu klientidena. Mängiti läbi kolm kuud – tehti otsuseid ettevõtjana, saadi töötasu mille eest said osalised olla ka tarbijad. Lõpuks analüüsiti tehtut ja arutati mida keegi õppis, mida võinuks teha teisiti jne.
Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus kutsub Eesti Vabariigi 100 aastal peredega loodusesse liikuma ja rahvustraditsioone tundma õppima. Matkasarja matkadega alustatakse Eesti 100 sünnipäevakuul – veebruaris.
Foto: Triinu Pertels
Matkasarja talvisele matka teekonnale minnakse 3. küünlakuu päeval kell 11.00.
Triinu Pertels, Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutuse projektijuht, tutvustab kõike põnevat, mis matkapäeval aset leiab: avatakse näitus vanadest matkavahenditest; korraldatakse vana-aja mänge lastele; kulgemist ajateljel; osavõtjate vahelist grupifoto ja video võistlust ja tutvutakse talviste rahvakalendripäevadega. Osavõtjatele valmistatakse ka üllatusi.
„Lume korral suusatame, lume puudusel matkame jalgsi,“ selgitab Pertels. Kogunetakse Vapramäe Loodusmaja juurde. Osalemine on matkajatele tasuta (va kanuumatk). Matkatee on erineva pikkusega, et saaksid osaleda nii väiksemad kui suuremad matkasellid. Matk kulgeb Vapramäe maastikukaitseala piirkonnas: Nõo vallas ja Tartumaal.
Osaleda võib ühel või kõigil neljal matkarajal. Nelja matka läbijatele on auhinnaks EV 100 sünnipäeva logoga matkasarja särk.
Matkapäev lõpetatakse traditsioonilise toidu degusteerimisega.
Matkasarja matkad on riigi sajanda sünnipäeva kingitus, mis viiakse ellu koostöös KÜSKi ja EV100 korraldustoimkonnaga. Karastusjoogiga toetab A. Le. Coq. Täiendavaid teateid leiab Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutuse kodulehelt.
Lasteraamatu “Konnapoiste talvejutud” autorid Risto Kask ja Kadri Veersalu kingivad Eesti Vabariigi juubeli puhul lasteaedadele 100 raamatut. Eesmärgiks on lasteaedade raamatuvalikut mitmekesistada ning kutsuda lapsi üles lugema.
Lasteraamatu “Konnapoiste talvejutud” autorid Risto Kask ja Kadri Veersalu kingivad Eesti Vabariigi juubeli puhul lasteaedadele 100 raamatut. Foto: pressisõnumiga
Kampaania käigus kingitakse raamatud 29-le lasteaiale Tallinnas, Harjumaal ja Tartumaal. Oma ettepaneku lasteaedade osas tegid 32 inimest Facebookis avaldatud üleskutse põhjal. Raamatud kingitakse ka Tallinna Lastehaiglale.
“Kuna tänavune talv on olnud küllaltki lumevaene ja pime ning õigeteks talvisteks tegevusteks võimalust ei ole olnud, tekkis mõte midagi selle olukorra parandamiseks ette võtta. Otsustasime kinkida lasteaedadele mõned raamatud,” ütles raamatu autor Risto Kask. “Algul mõtlesime, et see number võiks olla 50. Kuna ettepanekuid tuli arvatust rohkem, otsustasime kinkida sada raamatut.”
Raamat “Konnapoiste talvejutud” räägib kahe konna tegevusest talvises metsas. Raamatu tekstid on kirjutanud Risto Kask ning illustreerinud Kadri Veersalu. Raamat anti välja 2015. aastal ning seda toetasid Hooandja vahendusel 64 inimest.
“Toetame Eesti Vabariigi juubeliaasta väärtuseid. Lapsed kujundavad meie kõigi tulevikku. Seega on väga tähtis, et nende arenguteel oleks lisaks rutiinile piisavalt mõnusat ajaveetmist ja mälestusi. Raamatud pakuvad selle jaoks suurepärase võimaluse,” lisas Kask.
Raamatud jõuavad lasteaedadesse enne 24. veebruari.
Tartu Memento ja selle kauaaegse juhi Enn Tarto korraldusel toimus pühapäeval, 14. jaanuaril Tähtvere pargis Tartu vabastajate ausamba juures pidulik mälestusteenistus.
Tartu. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Täpselt kuu hiljem, 14. veebruaril vabastati Irboska ja eestlaste etniline asuala oli vaba![/pullquote]Vaatamata krõbedale talveilmale, oli rahvast rohkelt. Luteri- ja õigeusu vaimulike, Tartu linnavalitsuse, Kaitseliidu, üliõpilaskorporatsioonide, Tartu Vabadusvõitlejate Liidu jt. esindajate poolt öeldi päevakohaseid sõnu, pandi pärgi, lilli ja küünlaid Tartu vabastamisel langenud Eesti sõjameestele.
Tartu Rahu Põlistamise Seltsi nimel tervitasin kohalolijaid ja tänasin ürituse korraldajaid. Juhtisin tähelepanu sellele, et 99 aastat tagasi toimunud sõda oli välksõda. Vaevalt nädal enne 14. jaanuarit alanud suurpealetung tõi Eesti sõdurid siia Tähtvere väljale. Siin tehti relvaga punastele agressoritele, okupantidele ja timukatele selgeks, et on aeg ära minna. Täpselt kuu hiljem, 14. veebruaril vabastati Irboska ja eestlaste etniline asuala oli vaba!
12. jaanuaril toimus Otepää Kultuurikeskuses endise Otepää valla kultuuri- ja isetegevuskollektiivide aasta lõpetamise pidu “Sinu püksid ja minu püksid keskpõrandale kokku”.
Kultuurirahva pidu Otepääl. Foto: Monika Otrokova
[pullquote]Näha sai pükse, mis kummalisel kombel mahtusidki kõigile jalga[/pullquote]Juba traditsiooniks kujunenud pidu toimus 17. korda ning peo pidamisega võtab kultuurirahvas kokku eelmise aasta tegevused. Otepää valla kultuurijuht Sirje Ginter sõnas, et peo moto “Sinu püksid ja minu püksid keskpõrandale kokku” oli ajendatud haldusreformist. “See kelmikas lause tuli pähe seoses valdade ühinemisega ning on üks eelmise aasta märksõnadest,” lisas Sirje Ginter.
Peol jagati tunnustust silma paistnud kultuuritegelastele. Otepää vallavanem Kaido Tamberg ning haridus- ja noorsootöö spetsialist Janika Laur tunnustasid XII noorte laulu- ja tantsupeol “Mina jään” osalenud kollektiivide juhendajaid: Krista Sumbergi ja Aili Mägi (Pühajärve Põhikooli rahvatantsurühm “Linavästrik”) Kaire Ojavee (Otepää Gümnaasiumi rahvatantsurühmad) Eve Eljand (Otepää Gümnaasiumi laululapsed), Arno Anton (Pühajärve Puhkpilliorkester), Lille Tali ja Merle Soonberg (rahvamuusika). Lisaks noorte laulu- ja tantsupeol osalemise on Kaire Ojaveed tunnustatud Valga maakonna kultuuripreemiaga Kultuuripärl ja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi aasta tantsujuhi tiitliga.
Rahvusvahelise etenduskunstide festivali Baltoscandal passid tulevad müüki esmaspäeval, 15. jaanuaril. Sel aastal toimub Baltoscandal 4.-7. juulini Rakveres. Juba viieteistkümnendat korda ning iga kahe aasta tagant toimuv festival esitleb kaasaegseid suundi Euroopa ja maailma etenduskunstides.
Rakvere Keskväljak. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Viieteistkümnes festival tuleb ehk rohkem meie ja ühiskonna peale mõtlev.[/pullquote]Festivali kava avalikustatakse kevadel, kuid mitmed esinejad on juba teada. Juubelimaigulisele festivalile tulevad lisaks uute tulijatele oma uusi töid näitama ka varem siin käinud esinejad. Eelmisel festivalil publikut omapärase muusikateatriga üllatanud Joris Lacoste’i uues lavastuses “Suite n°3” saab kuulda kõiki Euroopa Liidu keeli. Forced Entertainment Brexitit läbiviivast Suurbritanniast tuleb külla lavastusega “Real Magic” ja proovib mängulises võtmes mõtteid lugeda. Esmakordselt on festivalil Teatr Powszechny Poolast lavastusega “Klatwa”, mis esitab küsimusi kaasaegse kunsti, inimese ja religiooni suhete kohta. Ivo Dimchev on taas Rakveres, sedakorda muusikalise etteastega. Jérôme Bel`i “Gala” annab Rakvere ja Lääne-Virumaa rahvale võimaluse lavale astuda ning juubeli puhul avatakse Baltoscandal Rakvere keskväljakul suurejoonelisemalt kui muidu. Tulemas on ka traditsiooniline jalgpallimatš romantikute ja küünikute vahel ning kontserdid klubiõhtutel.
Raeküla Vanakooli Keskuses peeti huvikooli ja noorteka nääripidu, mis algas üllatusesinejatega ning lõppes Pärnu Nukuteatri külalisetendusega.
Celavy üllatajad kingituste korvi juures. Foto: Urmas Saard
„Ilma näärivana ja näärisokutagi sai antud igati lahe avalöök riigi sajanda juubeli aasta alguseks ja Raeküla vana koolimaja 105. sünniaastapäeva tähistamiseks,“ ütles Raeküla Vanakooli Keskuse juhtataja Piia Karro Selg pärast eileõhtust õnnestunud pidu.
Celavy laulu ja tantsuga tehtud avaetteaste ei jäänud ainsaks üllatusesinemiseks. Celavy looja-juhendaja Hellevi Maasepp tõi üllatajaid veel korduvalt rahva ette.
Martin Aasa saatis trummidel mitmete esinejate erinevaid koosseise. Õpetaja Boris Leppsoo istus režiipuldis ja mängis ka basskitarri. Rebeca Bauman laulis ja mängis kitarril „Aisakella“. Janori Rozumovski puhus kaunikõlaliselt klarnetist välja „Kus on minu koduke“ ja „Metsas sirgus kuuseke“, mida õpetaja Ene Saar saatis klahvpillil. Põnevust pakkusid Marten Penu juhendatavad breiktantsijad. Päris hoogsalt esitas noortebänd Nimetu laulu „Tsirkus“. Trummari rütmis laulis Mari Liis Holm, kes ka kitarri mängis, samuti oli kitarriga tema kõrval ka Silver Piirmets. Üldse oli kontsertkavas 16 etteastet väga paljude esinejatega, kellest vaid üksikuid sai nimeliselt nimetatud.
Mittetulundusühingu Konstantin Pätsi Muuseumi juhatus palub austatud rahvast lahkesti osalema president Pätsi surma-aastapäeva mälestamise talitusele Tallinna Metsakalmistul.
Uuendatud trepp tõuseb perekond Pätside rahulasse. Foto: Urmas Saard
„Meie traagilise elulooga riigipea suri 18. jaanuari õhtul 1956. a Tveri (Kalinini obl) lähedal Buraševo psühhoneuroloogia haiglas ja maeti 1990. a ümber Tallinna Metsakalmistule,“ meenutab Elle Lees, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi tegevjuht. Ta selgitab, et praegu on Buraševos arvatava matmiskoha juurde paigaldatud kohalike algatusel mälestuskivi ja rist. „Sealses koolihoones on sisustatud mälestusnurk, millega avaldatakse sügavat lugupidamist eestlaste presidendile,“ teab Lees rääkida.
Neljapäeval, 18. jaanuaril algusega kell 12 toimuval president Pätsi 62. surma-aastapäeva mälestustalitusel loeb hingepalve EAÕK preester Justinus Kiviloo. Samuti võtab sõna Konstantin Pätsi perekonna rahulas Pätsi muuseumi juhatuse esimees Trivimi Velliste. Järgneb pärgade panek ühes järelhüüetega.
Lipuvalves osalevad corp! Fraternitas Estica, Kindral Johan Laidoneri Selts, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Kaitseliit, Memento Tallinna osakond, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum.
22. juulil toimub neljandat korda üleriigiline avatud talude päev. Talud ja põllumajandustootmised üle Eesti kutsuvad kõiki huvilisi juulikuisel pühapäeval külla, et näidata, kuidas valmib kodumaine toit ning põllumajandustoodang.
Avatud talude päev Pärnumaal. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Peagi kuulutame välja ka talude ja põllumajandustootmiste registreerimise avatud talude päevale.[/pullquote]”Avatud talude päev toob maaelu Eesti inimestele lähemale. Päeva külastamisest saadud positiivne kogemus saadab meid kõiki kogu aasta ning kes teab, äkki meelitab nii mõnegi pere maale elama ning maaelu arendamisse panustama,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm. “Lisaks saab avatud talude päeval näha, kuidas valmib kodumaine toit ja muud põllumajandussaadused. Sel päeval on oluline roll meie laste harimisel, sest just siis on ainulaadne võimalus jälgida, kuidas leib tegelikult meie lauale saab, ning kui ettevõtlikud ja uuendusmeelsed inimesed maal elavad.”
Täna pärastlõunal vahetasid Sindi kommunali töömehed teeviita, mis asub Sindi linnas Pärnu maantee ja Karja tänava ristmikul. Varem Sindi linnavalitsusse juhatanud teeviit suunab nüüd inimesi Tori vallavalitsusse, mis alustas raehoones tööd alates käesolevast aastast.
Uus teeviit Sindi linnas Pärnu maantee ja Karja tänava ristmikul. Foto: Urmas Saard
Sindi Kommunali juhataja Heli Ruus ütles, et see on esimene uude Tori vallavalitsusse teed juhatav viit. Sindi linnavalitsuse kirjadega teeviit viidi kohe pärast maha võtmist Sindi muuseumisse, kus linna mäluasutuse juhataja Heidi Vellend selle museaalide nimistusse kandis ja hoiupaika asetas. Vellend ütles, et on palunud muuseumi hoidlasse arvele võtmiseks ka Sindi raekoja paraadukse kõrval olevat tahvlit. Millal Sindi vapiga tahvel Tori vallavalitsuse tahvliga asendatakse, seda vallavanem Lauri Luur veel öelda ei teadnud.
Hea uudis on seegi, et Luuri teatel loodetakse uue Tori valla ajalehe esimene number lugejateni tuua arvatavalt jaanuari lõpus. „Ajalehe toimetajatega on kokkulepped sõlmitud. Facebooki käivitamine on samuti käsil,“ vastas vallavanem.
