Urmas Saard

Pärnu bussijaama pidulik avamine toimub Pärnu päeval

Tundmatuseni uuenenud Pärnu bussijaama prooviperiood, milleks avati uksed 14. veebruaril, on lõpule jõudnud. Pärnumaa Ühistranspordikeskuse juhataja Andrus Kärpuki sõnul käib töö nagu laevaköögis: reisijad ja rentnikud tunnevad ennast koduselt, bussijaam on saanud uued tööruumid ja kõik on rahul!

[pullquote]pianist, helilooja ja õppejõud Andranik Keche[/pullquote]„Nüüd on saabunud aeg bussijaam pidulikult avada. Tagasi vaadata, et minna edasi, rõõmu ja tänulikkust tunda,“ ütleb Kärpuk 8. aprilli kohta. Ajaloolise avamise auks toimub ajalooline klaverimaraton. Ootesaalis esitab muusikat igast maailma otsast pianist, helilooja ja õppejõud Andranik Kechek. Lauluhäälel laseb kõlada pärnakas Toomas Kuter. Bussijaama terrasil kuuleb puhkpilliorkestrit Õnn tuli õuele. Peetakse kõnesid ja pakutakse torti.

Pärnu bussijaam vahetult enne sõbrapäeva. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Pärnu bussijaama pidulik avamine toimub Pärnu päeval

Nõmmelane Vassili Sippul sai 100-aastaseks

Täna on 100. sünnipäev nõmmelasel Vassili Sippulil. Eesti Vabariigiga samaealist juubilari käis õnnitlemas Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis.

Vassili Sippul Foto Nõmme linnaosa valitsus — Vassili Sippul. Foto: Nõmme linnaosa valitsus

Vassili Sippul sündis 28. märtsil 1918 Setomaal Palandu külas. Tallinnasse tuli mees elama pärast Teist maailmasõda. Suure osa elust asus ta kodu Tondil, Nõmme elanik on ta olnud viimased 15 aastat.

[pullquote]Veel 94-aastasena tegi ta pisikesi sörkjooksuringe[/pullquote]”Teeb rõõmu, et meie seas on soliidse elukogemusega ja terava mõistusega nõmmekaid, kel vanust sama palju kui Eesti Vabariigil. Härra Sippul on hea näide sellest, et vanus on lihtsalt number,” ütles Grete Šillis.

Vassili Sippul on olnud tubli töömees, ta on olnud ametis tünnivabrikus ning enne pensionile jäämist töötas ta pikalt Standardi mööblivabrikus sadulsepana.

Vanahärra peab ise oma kõrge ea põhjuseks mitmekülgset toitumist, regulaarset liikumist ning mittesuitsetamist. Veel 94-aastasena tegi ta pisikesi sörkjooksuringe. Uudistega on ta samuti hästi kursis: loeb ajalehti, vaatab telerit ja kuulab raadiot, mõnikord võtab kätte raamatugi. Poja sõnul teab isa mõnikord enne teisi pereliikmeid, mis maailmas või Eestis toimub.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsus
avalike suhete nõunik

Lugejateni jõuab taas ajaleht Raeküla Sõnumid

Selts Raeküla annab pärast viie aastast pausi välja järgmise kaheksa leheküljelise trükitud ajalehe Raeküla Sõnumid. Ajaleht jõuab kõikidesse Raeküla linnaosa postkastidesse nädala jooksul.

Raeküla Sõnumite keeletoimetaja Inga Mänd ja lehe kujundanud Piia Karro-Selg tunnevad rõõmu trükisoojast lehest Foto Mikko Selg — Raeküla Sõnumite keeletoimetaja Inga Mänd ja lehe kujundanud Piia Karro-Selg tunnevad rõõmu trükisoojast lehest. Foto: Mikko Selg

Seekordne Raeküla Sõnumite, arvult juba viieteistkümnes, number on Pärnu Raeküla linnaosa kingitus Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks.

Ajalehe läbiv teema on Raeküla hariduselu 105 aastapäev. Ajalehes on pikad artiklid Raeküla hariduselu ajaloost ja Raeküla kooli legendaarse õpetaja Herta Menšikovi mõtetest ning mälestustest. Ajalehes on kirjutatud Vanakooli keskuse uutest võimalustest ja rahvusvahelise koostöö positiivsest mõjust.

Lisainfot saab Raeküla Vanakooli Keskuse kodulehelt ja keskuse FB lehelt.

Mikko Selg
Infospetsialist
Raeküla Vanakooli Keskus
MTÜ Selts Raeküla

Pärnus piirati Rüütli plats ehitustaraga

Pärnu kesklinnas asuv Rüütli plats ümbritseti täna aiaga, et alustada platsile ja selle ümbrusele uue ilme andmist. jaanipäevaks uus ilme anda. Ehitus peaks valmima jaanipäevaks.

Pärnu Rüütli plats on ehitustaraga piiratud Foto Urmas Saard — Pärnu Rüütli plats on ehitustaraga piiratud. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Sõltuvalt ilmadest laieneb tööde piirkond hiljem edasi Rüütli, Aia ja Ringi tänavale[/pullquote]Esialgu häirib ehitusaed ainult jalakäijaid. SEB Panga ette jäeti läbikäik nii jalakäijate kui hoonet teenindavate sõidukite jaoks. Ringi tänava äärde paigaldati aedik puude juurest, et saaks kõnniteel käia. Rüütli tänava lõigul ei saa enam platsipoolsel kõnniteel käia, kuid autotee ja merepoolne kõnnitee jäid vabaks.

Rekonstrueerimistööd algavad uuringute ja ettevalmistustöödega. “Uuringutest selgub, kui palju on maapind läbi külmunud ja millal saab midagi teha,” selgitas Pärnu linnavalitsuse taristu- ja ehitusteenistuse juhataja Väino Kaur. Pärast aia paigaldamist asuti kohe istepinke lahti võtma.

Sõltuvalt ilmadest laieneb tööde piirkond hiljem edasi Rüütli, Aia ja Ringi tänavale, kus kavatsetakse autode liikumist ja parkimist piirata.

Loe edasi: Pärnus piirati Rüütli plats ehitustaraga

Pildigalerii: Pärnus süüdati küüditatute mälestuseks küünlaid

Märtsiküüditamise 69. mälestuspäeval läideti Tallinnas, Tartus, Narvas ja Pärnus ühtekokku tuhandeid küünlaid.

Märtsiküüditamise 69 mälestuspäeval Pärnus Foto Urmas Saard — Märtsiküüditamise 69. mälestuspäeval Pärnus. Foto: Urmas Saard

Mälestustegevust aitavad läbi viia Tulipisar, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Memento Liit, Avatud Vabariik, Inimõiguste Instituut, Eesti Mälu Instituut koostöös Justiitsministeeriumiga.

Pärnus Rüütli platsil toimus küünalde süütamine erakonna Isamaa ja Res Publica Liit eestvedamisel. Korraldajate sõnul üritati süüdata umbes 2500 küünalt. Tegelikult oli soov märksa rohkem küünlaid platsile asetada, aga inimeste vähesus ja pidevad tuulehood kippusid küünlaid kustutama.

Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste rääkis Tallinnas peetud mälestuskõnes, et küünlaid süüdatakse kõikjal maailmas, kus leidub eestlaste kogukondi. Seda tehakse Siberi mulda jäänute mälestuseks ja tagasi tulnutele austuse märgiks. „Just austuse ja imetluse märgiks nende inimeste vastu, kes kõigest hoolimata suutsid jääda ellu ja jääda inimesteks. Kes esimesel võimalusel tulid tagasi, tuues endaga kaasa vabaduse iha ja viisid meelekindluse nendelt inimestelt, kes nad Siberisse saatsid,“ rõhutas Aljaste.

Loe edasi: Pildigalerii: Pärnus süüdati küüditatute mälestuseks küünlaid

Hästi meeldejääv oli Henry laulmine ja alpakafarm

Rohelise Jõemaa Koostöökogu eestvedamisel toimunud kuues ühepäevakohvikute päev „Kaks kohviringi ümber Soomaa“ pakkus sadadele kodust väljunud inimestele meeldivat maitseelamust ja mitmekülgset meelelahutust.

Kersti Kullimaa, ühepäevakohviku Kersti Maiused perenaine Are Huvikeskuses Foto Urmas Saard — Kersti Kullimaa, ühepäevakohviku Kersti Maiused perenaine Are Huvikeskuses. Foto: Urmas Saard

Kaunis kevadpäev, uudishimu ja soov uuteks kohtumisteks väikeste kogukondade toimekate inimestega ahvatles kohvikute ringile minema ka Tori valla kultuurinõuniku Mart Tõnismäe, kes nõustus lahkesti oma neljarattalist abilist jagama siinkirjutajaga. Pea 80 kilomeetri pikkusel ringil jõudis nelja ja poole tunniga külastada seitset ühepäeva kohvikut. Mitmel juhul pidi kohvikute headuse kõrval kogema üllatusi, mis võtsid sõnatuks.

Tõrvatilk mees

Laupäeval, 23. märtsil Sindist Tori aleviku suunas teekonda alustades tegime esimese peatuse Randivälja külas. Varajaste külalistena takseerisime Klaara-Manni Puhke- ja Seminarikeskuse uhket peahoonet, kui äkki maja külgmisele uksele ilmus sädeleva naeratusega ja suurt helkjat nuga käes hoidev Kadi Ruumet. Kohe meenus mullusuvine kohtumine Kurgja talumuuseumis, kus sõin isukalt Kadi valmistatud torti. Kurgjal anti tublile aednikule kätte Pärnu Postimehe noore ettevõtja eripreemia.

Loe edasi: Hästi meeldejääv oli Henry laulmine ja alpakafarm

Tauno Jürgensteini „Kõige pikem teekond“ saab alguse Pärnust

Neljapäeval toimub Pärnus järjekordse raamatuesitlus. Selles teadmises pole iseenesest midagi erilist, sest lugemist ilmub praegusel ajal väga palju. „Näib nagu sooviks iga teine olla kirjanik, samas kui lugejaid kipub nappima,“ arutleb Jürgenstein enesekriitiliselt.

Tauno Jürgenstein šipibo indiaanlastega Amazonase džunglis

Igasugune muu meelelahutus nõuab häälekalt suuremat osa ajast endale. Aga kas lugemine on ikka ainult meelelahutus? Sõltub tekstist. Hiina mõttetark Konfutsius olevat juba ammu enne Kristust öelnud: “Ükskõik kui tegusaks ennast ka ei pea, pead sa leidma aega lugemiseks, või loovutama ennast sinu enda valitud ignorantsusele.” Arvatavalt ei mõelnud filosoof öelduga kriminaalromaane, mida tol ajal polnudki, vaid sügavamaid tekste, millega lugeja silmapiiri ja mõistmist avardada.

Võibolla just sellepärast esitlemisele tulev raamat pälvibki meelelahutuslikust jutust pisut enam tähelepanu, et võimaldab lugejal ühiselt peategelasega elukäänakuid kaasa tehes mõtiskleda, kus ta parajasti oma teekonnal viibib? Raamat lubab küsida: kas ma olen jäänud kinni mugavustsooni või kardan ette võtta mõnd salamisi kutsuvat muutust oma elus; kas ma elan täiel rinnal ja tõeliselt elusana või hoiab mind miski tagasi – miski, mis võibolla asub üksnes mu enda peas? Mõnelegi võib raamat pakkuda aga hoopis rõõmsat äratundmist: näe, ma olen julgenud võtta riske ja see on viinud mind elus edasi. Siin on keegi, kelle vastavat teekonda on põnev jälgida.

Loe edasi: Tauno Jürgensteini „Kõige pikem teekond“ saab alguse Pärnust

KGB kongide muuseumis toimub märtsiküüditamise mälestuspäev

Eesti lähiajaloo üht traagilisemat sündmust mälestatakse Tartus KGB kongide muuseumis laupäeval, 24. märtsil ja võimaldatakse kõigile külastajatele kogu päeva jooksul tasuta sissepääsu.

Kava kohaselt toimub algusega kell 12.00 Tartu Ülikooli Ajaloo ja arheoloogia instituudi arhiivinduse osakonna dotsendi Aigi Rahi-Tamme loeng “Veerandsada aastat nõukogude küüditamiste uurimisest”

Kell 14.00 leiab aset kohtumine kunagise vastupanuorganisatsiooni Sini-Must-Valge liikmetega.

1946. aastal Tartus loodud koolinoorte põrandaalune vastupanuorganisatsioon Sini-Must-Valge (SMV) kirjutas end Eesti vastupanuliikumise ajalukku 5. novembril 1949, kui selle liikmed lasksid Tartu Raadi pargis õhku Punaarmee monumendi. Sellele järgnes asjaosaliste arreteerimine Nõukogude julgeoleku poolt. Eeluurimise perioodiks vangistati SMV liikmed kurikuulsa Tartu “halli maja” keldrisse. Seekordse märtsiküüditamise mälestuspäeva raames on kõigil huvilistel erakordne võimalus kuulata mälestusi Nõukogude julgeoleku eeluurimisvangla sünge elu kohta nende inimeste suust, kes seal ise vangis olid.

Loe edasi: KGB kongide muuseumis toimub märtsiküüditamise mälestuspäev

Teata esimestest saabunud rändlindudest!

Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) kutsub kõiki loodushuvilisi üles teada andma esimestest saabunud rändlindudest.

Kuldnokk Foto Joosep Ailiste — Kuldnokk. Foto: Joosep Ailiste

Loe edasi: Teata esimestest saabunud rändlindudest!

Peresaun kõige kiiremale tasuta ja „Kaks kohviringi ümber Soomaa“

Rohelise Jõemaa Koostöökogu kutsub rahvast ühepäeva kohvikuid külastama. Paarikümnest enamik, tervelt jumalatosin kohvikut, asuvad Tori vallas. Üheksa kohvikut pakuvad lisaks erakordseid maitseelamusi, millega võisteldakse piirkonna parima maitse väljaselgitamisel.

Kersti Kullimaa, OÜ Kersti Maiused omanik Foto Kersti Kullimaa — Kersti Kullimaa, OÜ Kersti Maiused omanik. Foto: Kersti Kullimaa

Rohelise Jõemaa Koostöökogu projektijuht Annika Parm selgitas, et laupäeval, 24. märtsil on tegemist kogu perele mõeldud päevasündmusega, kus igaüks leiab endale midagi meelepärast. „Kaks kohviringi ümber Soomaa“ nimetust kandev teemapäev toimub tänavu viiendat aastat ja kuuendat korda, sest ühel aastal peeti seda ettevõtmist koguni kahel korral.

Tähistamaks mais Pärnumaa maitsete aasta algust toimub lisaks tavapärasele kohviringile Jõemaa-Soomaa piirkonna maitse 2018 hindamine. Algselt kavandatud lõpuüritus jääb paraku ära, teatas Parm.

[pullquote]Uus Jõesuu külamaja avab laupäeval esmakordselt kõigile huvilistele oma uksed[/pullquote]Kohvikud on laupäeval avatud 12.00 – 16.00. Mõned hoiavad kohvikud kauemgi lahti. Näiteks Are huvikeskuse väikeses saalis hoiab OÜ Suhkur kuuluva Kersti Maiused kohviku uksed külastajatele avatud kuni viieni. Kersti Maiused kohvikus on võimalik hinnata imehead Kersti valmistatud sefiirikorvikest, mis võistleb sel päeval vapralt samuti Parima Rohelise Jõemaa Piirkonna Maitse 2018 auhinnale! Kersti Maiused omanik Kersti Kullimaa sõnul kasutatakse sefiirikorvikese valmimisel häid kohalikke toiduaineid. Jõhvikad korjati Elbu rabast ja munad on munetud Kuusiku talus.

Loe edasi: Peresaun kõige kiiremale tasuta ja „Kaks kohviringi ümber Soomaa“

Märtsiküüditamisest möödub 69 aastat

Pühapäeval, 25. märtsil möödub 69 aastat 1949. aasta märtsiküüditamisest. Küüditamise aastapäeval kell 12.00 toimub Pärnu Leinapargis mälestustalitus. Kell 18.00 süüdatakse ühiselt küünlad küüditatute mälestamiseks Rüütli platsil.

Eliisabeti koguduse õpetaja Tõnu Taremaa Leinapargis Foto Urmas Saard — Eliisabeti koguduse õpetaja Tõnu Taremaa Leinapargis. Foto: Urmas Saard

Mälestusüritused on pühendatud tuhandetele küüditamise ohvritele, kes kannatasid Nõukogude okupatsioonivõimude inimsusevastaste kuritegude ja terrori all.

Leinapargis süütavad 69 mälestusküünalt küüditamise ohvrid ja Pärnumaa Ülekohtuselt Represseeritute Ühendus Pärnu Memento liikmed. Auvalves seisavad Pärnumaa Kaitseliidu maleva relvastatud võitlejad ja leinavalves noorkotkad Eesti Lipu Seltsi lippudega.

Mälestuspäeva juhatab sisse Eliisabeti koguduse õpetaja Tõnu Taremaa. Linnapea Romek Kosenkranius, linnavolikogu esimees Andres Metsoja ning Pärnumaa Memento esindajad asetavad kimbud küüditamises kannatanute mälestuskivile. Meenutatakse 69 aasta tagust sündmust ja elu Siberis. Mälestusüritusel esineb Vana-Pärnu kultuuriseltsi ansambel Hõbene, Taimi Laituse juhendamisel.

Loe edasi: Märtsiküüditamisest möödub 69 aastat

Nõmme tähistab vapi ja lipu päeva

Neljapäeval, 22. märtsil on Nõmme vapi ja lipu päev. Sel puhul heisatakse homme hommikul kell 8.30 Glehni ausamba juures oleval lipuväljakul mastidesse kolm Nõmme lippu. Sama on oodatud homme tegema ka need majaomanikud, kel Nõmme lipud olemas.

Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis rääkis, et linnaosa sümboolika pärineb ajast, kui Nõmme oli iseseisev linn. “Kuigi Tallinn tervikuna on ühtlustamas oma visuaalset identiteeti, on igal linnaosal oma eripära ning vähemalt Nõmme hoiab jätkuvalt au sees nii oma ajaloolist vappi kui lippu. Linnaosana lähtume küll linna kui terviku ühtsetest huvidest ja ülesannetest, kuid arvestame seejuures oma ajaloo, eneseteadvuse ja eripäraga,” selgitas Šillis.

Nõmme vapi ja lipu päeva tähistamiseks tegi linnaosavalitsusele kodanikualgatuse korras 2011. aastal ettepaneku Emeli Schmidt. Esimest korda tähistati seda 2012. aastal.

Edgar Rajandi kavandatud vapi kinnitas Nõmme linnavolikogu 22. märtsil 1938. Kaldselt poolitatud kuldset ja rohelist värvi kilbil on kaks vastandvärvuses männilatva. Kuldkollane kujutab liiva, roheline aga Nõmme metsahaljust ja aedlinna omapära. Nõmme lipu kavand kinnitati veidi enam kui aasta hiljem. Kahekordne valgeroheline lipp rõhutab samuti Nõmme selget ja puhast õhku ning valgust.

Loe edasi: Nõmme tähistab vapi ja lipu päeva

Pühapäeval selgub Eesti linnurikkaim linn

Eeloleval pühapäeval, 25. märtsil korraldab Eesti Ornitoloogiaühing linnade linnuvaatluspäeva, mille eesmärk on juhtida tähelepanu linnades leiduvale linnurikkusele ja alanud rändlindude saabumisele.

Urvalind tänavu 18 märtsil Sindis Foto Helen Parmen — Urvalind tänavu 18. märtsil Sindis. Foto: Helen Parmen

Möödunud aastal võtsid linnuvaatluspäevast osa 24 Eestimaa linna ning linnade peale kokku kohati koguni 111 erinevat linnuliiki.

Linnade linnuvaatluse stardipauk antakse 25. märtsi varahommikul kell 5.00. Varasest kellaajast ei tasu end siiski lasta heidutada, sest arvesse lähevad kõik linnas tehtud linnuvaatlused, mis on tehtud kuni kella 13.00-ni. Seega peaks retkeks piisavalt aega olema ka hilisemal ärkajal.

Üritusest osavõtmiseks ei pea linnuretkel viibima kogu aja ning tundma ei pea kaugeltki kõiki meil esinevaid linnuliike. Peamine on vaid see, et leitakse kasvõi tunnikene aega linnades olevat linnurikkust imetleda ning seejuures pannakse kirja ikka vaid need linnuliigid, kelle äratundmises täiesti kindlad oldi.

Linnade linnuvaatluspäeva tulemused tuleb edastada juba pühapäeva, 25. märtsi pärastlõunaks – hiljemalt kella 16.00ks. Tulemused palutakse edastada e-postiga: tarvo.valker@eoy.ee .

Türi kuulutati 19. korda kevadpealinnaks

Tänasest hakkas Türi taaskordselt kandma kaubamärgina täieõigusliku kevadpealinna tiitlit. Sümboolse pealinna valitseja saua andis tänavu Türi vallavanema Pipi-Liis Siamanni kätte Tallinna abilinnapea Zuzu Izmailova.

Kevadpealinna Türit külastavad Pärnu abilinnapead Marko Šorin ja Meelis Kukk, keskel linnavolikogu liige Laura Kiviselg Foto Marko Šorin — Kevadpealinna Türit külastavad Pärnu abilinnapead Marko Šorin ja Meelis Kukk, keskel linnavolikogu liige Laura Kiviselg. Foto: Marko Šorin

Türi inimesi tulid tervitama teiste teemapealinnade esindajad. Nende hulgas ka suvepealinn Pärnu esindus: volikogu liige Laura Kiviselg ning abilinnapead Meelis Kukk ja Marko Šorin. Mujalt olid kohal nii päris pealinn Tallinn, kui talvepealinn Otepää, külmapealinn Jõgeva, sügispealinn Narva.
Teemapealinna tiitlit tähistav sau käib rituaali kohaselt korraks läbi Tallinna esindajate käte. Nii tagastas Otepää esindaja saua Zuzu Izmailova kätte, kes selle siis hetk hiljem kogu pidulikkusega Türi vallavanema Pipi-Liis Siamanni kätte andis. Üheksateistkümnendat korda on sümbol kevadpealinna käsutuses kuni suve alguseni, et seejärel sau Pärnule loovutada. Traditsiooniliselt tõmmati käima ka lilleline muruniiduk, kuigi maha sadanud lumevaip oleks nõudnud pigem lumepuhuri kasutamist.

Loe edasi: Türi kuulutati 19. korda kevadpealinnaks

Pärnusse saabus kevad Lüdigi laulumeeste saatel

Olenemata päeva esimese poole tihedast lumesajust saabus astronoomiline kevad täpselt määratud ajal kell 18.15 ka Pärnus asuva Tallinna värava juurde, kus Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor juba üle 30 aasta on harjunud kevadet lauludega tervitama.

Kevade tervitamine Pärnus Tallinna väravate juures Foto Urmas Saard — Kevade tervitamine Pärnus Tallinna väravate juures. Foto: Urmas Saard

„Täna me nägime, et lumesajune talv ei lase kevadel nii lihtsalt tulla. Aga kevad murrab sisse meie südamesse ja kopsudesse. Asugu siis kevad eelkõige meie südames ja hinges,“ rääkis Pärnu linnapea Romek Kosenkranius.

„Kas tead, et oleme alates 1968-st aastast käinud siin peaaegu kõigil kordadel laulmas,“ küsis üks koori meestest. Kolmel korral on viibitud kontsertreisil välismaal ja neil kordadel on leitud meestele asendajad, aga kevad pole selle aja jooksul Pärnu tunnelvärava juures kordagi tervitamata jäänud. Isegi keset ööd on kohale tuldud.

Täna juhatas meeste laulmist dirigent Tiia Hermann. Traditsiooniliselt lauldi teiste laulude hulgas „Mai tuli, mai võitis ja päikese tõi, tegi südame suvele lahti.,,“

Loe edasi: Pärnusse saabus kevad Lüdigi laulumeeste saatel

Aldo Kals annab Pärnu-Jaagupi sõpradele teada meeldiva uudise

Halinga valla aukodanik Aldo Kals on koostanud ajalooraamatu „Pärnu-Jaagupi muinsuskaitse selts 1988-2018“. Trükis valmib 35 pilditahvli ja 20 CD helifailiga varustatult seltsi 30-ks aastapäevaks.

Aldo Kals Tallinna raekojas Foto Urmas Saard — Aldo Kals Tallinna raekojas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Raamat on kirjalik mälestussammas jaaguplastele[/pullquote]Kals ütleb raamatut tutvustades, et selle käsikirja maht on ligi paarsada arvutilehekülge. Raamat kajastab uusärkamisaega ja sündmusi Pärnu-Jaagupis Eesti taasiseseisvumise taustal, mis leidsid aset põhiliselt aastatel 1988 kuni 1996. Tollel teguderohkel ajajärgul on kümnendiline eel- ja järellugu. Trükise ajaloomälu lisa annab aga teateid kihelkonna minevikust koguni kaheksa sajandi tagusesse aega. „Raamat on kirjalik mälestussammas jaaguplastele, kes julgesid ja suutsid omal jõul 18. juuniks 1989 taastada Vabadussamba! See oli vaid üks tahk seltsi tegevuses, sest taolisi ettevõtmisi lisandus veel kümmekond,“ selgitab eesti ajaloolane Kals, kes palub muinsuskaitse seltsi ajalooraamatust teavitada üle riigi ja ka väljapool Eestit elavaid Jaagupi sõpru.

Loe edasi: Aldo Kals annab Pärnu-Jaagupi sõpradele teada meeldiva uudise

Raeküla hariduselu tähistab 105. aastapäeva

Pärnu Raeküla Vanakooli Keskus korraldab seoses linnaosa hariduselu 105. aastapäevaga Raeküla vanas koolimajas tähtpäevale pühendatud ürituste sarja.

Tänane Raeküla Vanakooli Keskus Foto Mikko Selg — Tänane Raeküla Vanakooli Keskus. Foto: Mikko Selg

Reedel 23. märtsil kell 18 toimub vanas koolimajas linnaosa koduloopäev “Kes need jäljed siia jättis”. Projekti raames räägime inimestest, kes on mõjutanud Raeküla linnaosa oma tegevusega. Sõna sekka ütlema oodatakse kõiki Raekülaga seotud inimesi.

Laupäeval 24. märtsil kell 17 oodatakse keskusesse Raeküla vanas koolihoones õppinuid, et üheskoos tähistada vilistlaspäeva.

Pühapäeval 25. märtsil kell 12 toimub kammerorkester “Mattone” kontsert “Koorilaul külakostiks”. Dirigendi Marika Pärk´i sõnul on kavas eesti ja vene koorimuusika klassika paljudelt autoritelt sealhulgas Ernesaks, Sisask, Taneejev ja Tšaikovki.

Täiendavaid teateid saab keskuse kodulehelt ja keskuse FB lehelt.

Mikko Selg,
infospetsialist
Raeküla Vanakooli Keskus
MTÜ Selts Raeküla

100 000 geeniproovi kogumine algab 2. aprillil

Alates tänasest, 20. märtsist saavad geenidoonoriteks soovijad veebilehel www.geenidoonor.ee täita ja allkirjastada digitaalse nõusolekuvormi. Alates 2. aprillist saab geeniproovi anda suuremates haiglates ja SYNLABi laborites üle Eesti. Proovide kogumine kestab aasta lõpuni või seni, kuni 100 000 uut geeniproovi on koos.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski Foto Silver Gutmann — Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. Foto: Silver Gutmann

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnul on riigi toel algatatud geeniandmete kogumine oluline samm ennetava meditsiini suunas, mis muudab tänapäevast tervishoidu ning võimaldab pakkuda tulevikus meie inimestele paremat ja õigeaegset ravi. “Eesti peab sihiks seadma, et tulevikus oleks kõigi inimeste geeniandmed geenivaramus ja selle kaudu ka tervise infosüsteemis, et iga kord, kui inimesel on mõni tervisemure ja ta pöördub arsti poole, oleks arstil olemas ka patsiendi geeniandmed, et teda täpsemalt ravida,” ütles minister.

Tartu Ülikooli Genoomikainstituudi direktori, professor Andres Metspalu sõnul on geeniproovi andmine kiire, lihtne ja tasuta. Tulemustest saab tulevikus kasu nii geenidoonor ise kui ka Eesti tervishoid tervikuna. “Oleme Geenivaramus juba alustanud varasematele geenidoonoritele nende personaalsete riskihinnangute vahendamisega. See on hea näide teaduse ülekandest praktilisse meditsiini, Eesti on siin selgelt maailmas pioneer,” rõhutas Metspalu.

Loe edasi: 100 000 geeniproovi kogumine algab 2. aprillil

Leo maadlejad võitsid viis Eesti meistritiitlit

17. märtsil toimusid Paikuse Spordikeskuses kadettide vanuseklassi (s.: 2001-2004a) Eesti meistrivõistlused naiste-, kreeka-rooma ja vabamaadluses. Erinevates maadlusviisides võistles 165 noort, kes pidasid kokku 227 maadlusmatši.

Pildil Riho Uibo, Raimond Uibo, Robyn Paulberg, Raigo Paulberg, Tiia-Triin Tomson Foto Maria Kilk — Pildil Riho Uibo, Raimond Uibo, Robyn Paulberg, Raigo Paulberg, Tiia-Triin Tomson. Foto: Maria Kilk

[pullquote]Nii palju meistritiitleid ja medali kohti maadluses pole ühel aastal Pärnumaale kunagi varem toodud[/pullquote].Pärnumaa Maadlusklubi Leo maadlejad võitsid viis Eesti meistritiitlit ja kolm teist kohta.

Naiste maadlusviisis saavutas teise koha Tiia-Triin Tomson -57kg.

Kreeka-rooma maadlusviisis tulid Eesti meistriteks Sander Tagu -45kg,
Raimond Uibo -51kg, Robyn Paulberg -71kg.

Vabamaadluses tulid Eesti meistriteks Sander Tagu -45kg ja Allan-Devid Ševtsov -92kg, teise koha saavutasid Raimond Uibo -51kg ja Robyn Paulberg -71kg.

Tiia-Triin Tomson, Raimond Uibo ja Robyn Paulberg elavad Sindi linnas.

Loe edasi: Leo maadlejad võitsid viis Eesti meistritiitlit

Pärnus lauldakse kevadele harjumuspärases kohtumispaigas

Teisipäeval, 20. märtsil kell 18.15 algab kevad. Kevade saabumist tähistatakse Pärnus Tallinna väravate juures.

Kevade tervitamine Tallinna väravate juures Foto Urmas Saard — Kevade tervitamine Tallinna väravate juures. Foto: Urmas Saard

Alates 1986. aastast on Pärnus kevade saabumisel kõlanud Mihkel Lüdigi nimelise meeskoori tervituslaulud. Ka sel aastal kõlab meeskoori laul Tallinna väravate juures dirigent Tiia Hermanni juhendamisel. Kevadkontsert koos linnapea tervitusega saab alguse kell 18.15. Oodatud on ka kõik linnakodanikud!

Kevade algust tähistatakse pidulikult ka Türil, kus avatakse kevadpealinna 19. hooaeg. Ametlikule osale järgneb kontsert Türi kultuurikeskuses. Suvepealinna tervitused viivad kohale abilinnapead Meelis Kukk ja Marko Šorin ning linnavolikogu liige Laura Kiviselg.

Samal teemal:

Lüdigi mehed laulsid kevadele

Pärnus tervitati kevadet Tallinna väravate all

Aasta Suurpere konkurss on alanud

Alates tänasest saab esitada kandidaate Aasta Suurpere konkursile. Tiitel ja Bigbanki poolt välja antav rahaline preemia summas 7000 eurot antakse võitjale üle 12. mail toimuval traditsioonilisel Suurperepäeval Eesti Rahva Muuseumis. Kandidaate saab esitada Eesti Lasterikaste Perede Liidu (ELPL) kodulehel www.lasterikkad.ee kuni 24. aprillini.

Aasta Suurpere 2017, perekond Muru — 2017. aastal valiti Aasta Suurpere võitjaks viielapseline perekond Muru Tartust.

“Aasta Suurpere tiitli väljaandmise eesmärk on väärtustada ning tunnustada Eestimaa ühtseid ja tugevaid suurperekondi,” sõnas MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liidu president Aage Õunap. “Aunimetuse annavad ELPL ja Bigbank ühtsuse ning lasterikkuse au sees hoidmise eest suurperele, kus kasvab vähemalt neli last.”

“Traditsiooniline Suurperepäev toimub ELPLi ja selle heade toetajate abiga juba 14. korda ning perepäeva raames anname üheksandat korda välja tunnustusauhinna Aasta Suurpere. Eelmisel aastal valiti konkursi võitjaks viielapseline perekond Muru Tartust,” lisas Aage Õunap.

Kandidaate Aasta Suurpere 2018 tiitlile võivad esitada kõik Eesti asutused, ettevõtted, pereliikmed ja tuttavad Eesti Lasterikaste Perede Liidu veebilehe või otselingi kaudu.

14. korda toimuva traditsioonilise Suurperepäeva patroon on Urmas Vaino ning toetajad Bigbank AS, Eesti Rahva Muuseum ja paljud teised ettevõtted.

 Pärandivaderid kutsuvad koolinoori korrastama pärandipaiku

MTÜ Estlander ootab innukaid kooliõpilasi liituma pärandivaderite algatusega, et teha 100-aastaseks saanud riigile väärikas kingitus. Eesti juubeliaasta ja Euroopa kultuuripärandiaasta raames korrastavad koolinoored oma kodukandi ajaloolise väärtusega unarusse jäänud paiku. Projektiga saab liituda 20. septembrini.

Kõpu põhikooli pärandivaderid 2015 Foto Linda Soots — Kõpu põhikooli pärandivaderid 2015. Foto: Linda Soots

„Pärandivaderite algatus kutsub õpilasi üles märkama kultuuriväärtuslikke kohti, mis on vajunud unustuste hõlma ning andma neile talgute korras uus hingamine,“ sõnas Pärandivaderite projekti koordinaator Elle Lepik. „Õpilastele jõukohast talgutegevust saab läbi viia kirikute ja pastoraadihoonete juures, mõisaparkides, vabaõhumuuseumites, muinasaegsetel asula- või matmiskohtades, ajaloolistel militaarobjektidel ja mälestuskivide juures,“ lisas Lepik.

[pullquote]pärandipaikade uurimisel paljastuvad põnevad lood saab esitada omakorda päranditegijate konkursile[/pullquote]Koolid, klassid, huviringid või seltsid saavad projektiga liituda kuni 20. septembrini. Meeskonda kuuluvad liikmed peavad olema vanuses 7-19 eluaastat, samuti peab igasse gruppi kuuluma vähemalt üks täiskasvanud. Lisainfo registreerimise kohta leiab siit. Vajadusel hüvitatakse igale meeskonnale 250 euro ulatuses talgupäeva korraldamisega seotud kulud, samuti kaetakse õpilastele paiga kultuurilugu tutvustama kutsutud ajalooeksperdi esinemistasu. Registreerides talgud Teeme Ära veebis, saab juhendaja talgujuhi stardipaketi.

Loe edasi:  Pärandivaderid kutsuvad koolinoori korrastama pärandipaiku

Rein Sikk: kirjutada võib Varba valla Päkakülast või Vändra metsast Pärnumaal

Kui palju seda veel mäletatakse, et kuraditosin aastat tagasi kutsus ajakirjanik Rein Sikk ellu Eesti Päevalehe rubriigi „Külauudised“, milles hakkasid ilmuma „Väikeste kohtade suured uudised“. Viis aastat hiljem sündis hea algatuse jätkuna iseseisev veebiuudiste voog Külauudised, mis kuulub Eesti Kodanikeajakirjanduse Seltsile.

Rein Sikk Foto Urmas Saard — Rein Sikk. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Miks mitte suur rottide ränne ja kolme peaga vasikas, tantsida oskavast kassist[/pullquote]Esimesed uudised polnud eriti pikad, piirdudes kõigest paarisaja kuni tuhande tähemärgiga. Praegu saab sellises mahus uudiseid väga edukalt levitada ka sotsiaalmeedia vahendusel, pealegi ülisuure kiiruse tõttu äärmiselt värskelt. Võib küsida, kas Facebook muudab seetõttu Külauudiste taolise veebilehe elus hoidmise mõttetuks. Vastus on lihtne: kuni jätkub toimekaid toimetajaid ja kirjasaatjaid, samuti lugejaid, püsib ka jätkamisel mõte. Seda arvamist toetab teadmine, et Külauudistele saabub pidevalt kutseid sündmuste kajastamisele rohkem kui napp vabatahtlike koosseis suudab ära teha. Mõnegi suure sündmuse igakülgseks kajastamiseks ei jätku ainult ühest inimesest.

Loe edasi: Rein Sikk: kirjutada võib Varba valla Päkakülast või Vändra metsast Pärnumaal

“Tori-Sindi-Are-Sauga” kabeturniiri rändkarika võitis Sauga esindus

Esmakordselt toimunud Pärnumaa nelja ajaloolise omavalitsuse vahelises kabeturniiris Are ei osalenud. Võitis Sauga, teiseks tuli Sindi ja kolmanda koha sai Tori. Sellele järgnenud individuaalse välkturniiri karika viis koju Marko Šorin.

Täna, 17. märtsil peeti Sindi seltsimajas uueks Tori vallaks liitunud endiste omavalitsuspiirkondade kabetajate vaheline võistlus, millest loodetakse kujundada traditsiooniline kabeturniir.

Võistkonnas oli kolm meest ja kaks naist. Võistlejate hulgas oli mitmeid Pärnumaa parimaid kabetajaid, mille tõttu oli võistluste tase päris kõrge. Enim punkte kogus Sauga esindus (24 punkti), teise tulemuse mängis välja Sindi (19 punkti) ning kolmandaks tuli Tori (17 punkti). Võitja võistkond sai aastaks enda valdusesse rändkarika.

Jätkuks mängiti individuaalturniir välkkabes (mõtlemisaeg kolm minutit). Osales kümme võistlejat. Ühegi kaotuseta läbis võistluse sintlane Marko Šorin, kes pälvis 16 punktiga esimese koha. Teist ja kolmandat kohta jäid jagama võistluste eestvedaja Mihail Šorin Sindist ning August Morozov Saugast.

Anneli Uustalu, Sindi seltsimaja juhataja

Marko Šorin, individuaalse välkturniiri võitja. Foto: erakogu →

Fotod galeriis: Karl Hussar ja Este Maidle ↓

Loe edasi: “Tori-Sindi-Are-Sauga” kabeturniiri rändkarika võitis Sauga esindus

Tori valla uutele ilmakodanikele kingiti hõbelusikad

Vallavanem Lauri Luur ütles reedel, 16. märtsil Sindi seltsimaja väikesesse saali kogunenud peredele, et Pärnumaa suures Tori vallas toimub lusikate üleandmine esimest korda ja senist tava püütakse jätkata selliselt, kuidas enne liitumist erinevates omavalitsustes seda on korraldatud.

Tori vallas kingitakse titelusikaid Foto Urmas Saard — Tori vallas kingitakse titelusikaid. Foto: Urmas Saard

„Laste heaolu on meie valla üks suurimaid prioriteete. Sünnitoetuse tõstsime kohe 500-le eurole. Kooli minekut toetame 100 euroga. Kolme ja enama lapsega pered on vabastatud lasteaia toiduraha tasumisest. Kindlasti tahame sellel aastal renoveerida Suigu ja Jänesselja lasteaia, aga tuleb ka teisi investeeringuid. Kõike tehakse selle nimel, et meie vallas oleks rohkem ja rohkem lapsi,“ rääkis Luur sissejuhatusesks.

[pullquote]On kasvamas kuskil üks pisike puu[/pullquote]Valla sotsiaalnõunik Kaja Rebane ütles, et vastuvõtule kutsuti 46 kingi saajat. Mõnevõrra oodatust suurem hulk oli tingitud sellest, et viimane lusikate kinkimine Sindi linna omavalitsuses jäi toimumata.

Väikese kontsertkavaga esinesid Sindi lasteaia mudilased, kes laulsid ja tantsisid. Lapsi juhendas ja saatis klaveril õpetaja Ülle Ots.

Loe edasi: Tori valla uutele ilmakodanikele kingiti hõbelusikad