Pärnu-Jaagupi muinsuskaitse selts 30

Laupäeval, 26. mai keskpäeval kogunesPärnumaal  hulk jaaguplasi ja nende külalisi koolimuuseumi õuele, et tähistada 30 aasta möödumist kohaliku muinsuskaitse seltsi asutamisest.

Mati Rosenstein Pärnu-Jaagupi muinsuskaitse seltsi lipuga muuseumi õuel
Mati Rosenstein Pärnu-Jaagupi muinsuskaitse seltsi lipuga muuseumi õuel

[pullquote]Nende esireas oli Põhja-Pärnumaa vald, kes vallavanema Jane Metsa isikus Jaagupi suurpäevadel alati kohal[/pullquote]Neist, kes olid rivis siis, olid kohal neli. Ürituse avas seltsi esimees ja aastapäevapeo peremees Mati Rosenstein. Muuseumiõue rahvuslike ürituste kombe kohaselt heisati hümni saatel sinimustvalge. Üllatuskülalistena esinesid põhikooli õpilased isamaalise sõnalise kavaga, mis andis tunnistust, et sajand tagasi siinmail rahvusliku kasvatusega alustanud õpetaja August Lauri vaim elab ehedalt edasi! Nende kolmelisele sõnumile – haridus, tervis ja julgeolek, lisasid muinsuskaitsjad riigi territoriaalse terviklikkuse. Kui jätkub riigi tükeldamine ja kildhaaval ärakinkimine, siis varsti seda enam polegi! Õpilaste juhendajaks ja ürituse perenaiseks oli muuseumi juhataja Tiiu Muhu, kes mitme kunagise muinsuskaitsjaga oli peopaiga eeskujulikult ette valmistanud. Käbi ei kuku kännust kaugele. Omal ajal paigaldas juhtmeid ja helitehnikat muinsuskaitsja Aare Peetson, nüüd tema poeg Andrus.

Aastapäevaürituse keskmes oli seltsi 208-leheküljelise ajalooraamatu esitlus, mis kõige muu kõrval sisaldab rikkalikku pildimaterjali ja CD-plaadil seltsi helikroonikat. Et kõik laabuks, ei piisa üksnes eestvedajate agarusest, vaid oluline on heade koostööpartnerite olemasolu. Nende esireas oli Põhja-Pärnumaa vald, kes vallavanema Jane Metsa isikus Jaagupi suurpäevadel alati kohal ja seekord tellis meile ka imeilusa kevadilma, aga pani tõhusalt oma õla alla veel aastapäevatrükise valmimisele. See, mida ei jaksa üksikud, tuleb toime kogukond, mis ongi selle koosluse mõte. Vallavanema vahendusel jõuab muinsuskaitse juubelitrükis valla igasse raamatukokku. Tänusõnad kuulusid veel Eesti Muinsuskaitse Seltsile, Kaitseliidu Pärnumaa maleva Korbe malevkonnale, Pärnu-Jaagupi üliõpilasseltsile „Jakobia“ ja üksikisikutest sponsoreile, kelleks olid Ella Jaanisoo, seltsi esimees Mati oma laste Marguse, Marika ja Meelisega ning peapiiskop Urmas Viilma. Tunneme end alati ühel lainel olevat Jaagupi raamatukogu ja seal Ester Kerge eestvedamisel tegutsevate kodu-uurijatega. Samad sõnad põhikoolile, kust soovime õpilaskonna osavõttu rahvuslikest üritustest vabadussamba juures ja kindlasti 2020. aastal kooli suurkokkutuleku korraldamist. Tänusõnad raamatu poolesajale ettetellijale, kellel oli usku ettevõtmise edusse ja keda kõike vahendanud Leida Kattagole, Aili Liivetile ning Arvo Tomsonile. Raamat on huvilistele lugemiseks või ostmiseks raamatukogus.

Aastapäevalised muuseumi lipumasti juures
Aastapäevalised muuseumi lipumasti juures

Ürituse vaimset osa sisustas Aldo Kalsi antud näitlik kodulootund, mis võeti videosse. Seda näidati 31. mail toimuval kodulookonverentsil, millega tähistati keskkooli geograafia- ja kodulooõpetaja Mai Maiste 90. sünniaastapäeva. Kokkulangevus oli seegi, et seltsi asutamispäev oli meie väsimatu kaastöölise, kujur Ado Kochi 76. sünniaastapäev. Õpilasi kutsuti üles pidama päevaraamatut, et elu ei läheks jäljetult mööda. Ka on jõukohane oma perekonnaloo uurimine, kus igaühel võimalus tegelda oma suguvõsa vähemalt kolme põlvkonna elulugudega. Et mitte nullist alata, on vajalik tunda Jaagupi kodu-uurijate seniseid töid-tegemisi.

Pühendasime mälestushetke Petserimaalt pärit metsavennale, 1949. aastal Jaagupi lähistel punkrilahingus hukkunud Viktor Rumjantsevile. Ilmselt Ertsma punkris valmis tal Enn Võrgu „Eesti lipu“ viisil loodud „Metsavendade laul“, mida kuulasime Mall Kalsi vahendusel seltsi ajalooraamatuga kaasas olevalt CD-plaadilt petserimaalase Ilmar Vananurme esituses. Samal ajal hoidis Petseri maakonna lippu muinsuskaitsja Arne Alemaa.

Oli tore koos olla seltsi asutamiskoosolekust osavõtjate Valev Küütsi ja väsimatu kodu-uurija Elmu Rukkiga ning koduloosõprade Mihkel Salomi ja Heinrich Tõnissoniga. Seltsi asjade ajamisel on alati toeks Avo Elmend, Jakob Kaunissaare, Karl Köster ja Tõnis Mägi.

Muinsuskaitsjatele olid külla tulnud mittetäieliku keskkooli viimasest, see on 1951. aasta lennust Säde Kals ja Uku Peetersoo, samuti keskkooli 5. lennust Helgi Ilo, 8. lennust Aime Rao, 9. lennust Helgi Kullang, 10. lennust Lauri Küüts, 15. lennust Hillar Aiaots jt. Rõõmu tegi Arvo Järveti ja Silvia Sosaare osavõtt ja kindlasti tulevikus nendega jätkuv koostöö.

Nagu alati neil puhkudel, istuti muuseumi hoidlas seltsi esimehe Mati kaetud pika laua ümber ja tunti rõõmu sellest, mis selja taha jäänud. See oli Jaagupi ärkamisaeg ja meie ajaloomälu pärli, vabadussamba taastamine, kus tegijaiks olid muinsuskaitsjad ja kogu rahvuslik kihelkond! Suur tänu teile! Lahkunud seltsikaaslastele ja langenud sõduritele süütas vabadussamba jalamil küünla külaline Tallinnast Ain Väli.

Aldo Kals