Urmas Saard

Kas lähtutakse jätkuvalt piibellikest väärtustest?

„Väike loov seltskond kristlasi, Schuman, Adenauer ja De Gasperi, aitasid Euroopa välja sõjajärgsest kriisist, juhatades teed, mis lähtus piibellikest väärtustest. Nemad uskusid, et demokraatia on kas kristlik või pole seda olemas,” ütleb Euroopa Parlamendi väliskomisjoni liige Tunne Kelam.

Tunne Kelam. Foto Urmas Saard — Tunne Kelam. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Millised on Euroopa tulevikuvõimalused? Kas neid saab veel minevikust leida?[/pullquote]Pro Patria Instituudi, Konrad Adenaueri Fondi ja Tunne Kelami korraldusel leiab aset rahvusvaheline konverents „Euroopa hing 3”, toimumiskohaks Hilton Tallinn Park Hotel.

23. novembril toimuva konverentsi avavad Pro Patria Instituudi juhatuse esimees Trivimi Velliste, Konrad Adenaueri Fondi juhataja Balti riikides ja Põhjamaades Elisabeth Bauer ja Tunne Kelam. Mikuláš Dzurinda, Wilfried Martensi Euroopa Uurimuste Keskuse (WMCES) president, Slovakkia peaminister 1998–2006, arutleb küsimusel „Väärtused versus poliitika – Euroopat liitmas või lahutamas?”

Loe edasi: Kas lähtutakse jätkuvalt piibellikest väärtustest?

Tori valla esimene sünnipäev – nagu presidendi vastuvõtt

Pühapäeval tähistati Pärnumaal nelja omavalitsuse ühinemise tulemusena sündinud uue Tori valla esimest tähtpäeva erilise pidulikkuse ja suurepäraselt läbi mõeldud kavaga, mis üllatas kõiki kutsutud külalisi.

Valged lauad, laelühtrid ja Tori kihelkonna rahvrõivaid tutvustavad pildid Sindi seltsimaja peosaalis. Foto Katariina Vaabel — Valged lauad, laelühtrid ja Tori kihelkonna rahvrõivaid tutvustavad pildid Sindi seltsimaja peosaalis. Foto: Katariina Vaabel

[pullquote]Lauri Luur: Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus – armastus ka Tori valla vastu[/pullquote]„Kuuldavasti olnud presidendi vastuvõtu tase,” võis täna sotsiaalmeediast lugeda nende arvamust, kes hindasid toimunut kohalviibinute muljete järgi. Tõepoolest, Sindi seltsimaja fuajee ja kaks saali paistsid silma täiesti eripärase kujundusega, mille sarnast pole vähemalt viimase kümne aasta jooksul kordagi täheldanud, ilmselt ka mitte kunagi varem. Argo Juske sõnul laotati põrandatele 224 ruutmeetrit punast vaipa. Juske oligi kujunduse autor ja teostaja. Lillede iluga rõõmustasid silma 60 ratsuritähte ja 40 punast roosi.

„Aasta tagasi, 11. novembril said teatavaks Are, Sauga, Tori valla ja Sindi linna ühinemise teel tekkinud Tori valla valimistulemused,” selgitas õhtujuht Ado Kirsi ja lisas juurde, et samal päeval, kuid sada aastat tagasi iseseisvus tuhandeaastane Poola, kes nüüd tähistab sajandat taasiseseisvuspüha. 11. novembrit peetigi nüüd uue valla sünnipäevana.

Loe edasi: Tori valla esimene sünnipäev – nagu presidendi vastuvõtt

Manija saab uue hõljuki

Riigi Tugiteenuste Keskus rahuldas Pärnu linnavalitsuse taotluse osta uus hõljuk, mis parandaks liikumisvõimalusi Manija saare ja mandri vahel.

Hõljuki soetamiseks eraldatakse väikesaarte programmist 106 590 eurot, millele linnavalitsus lisab 18 810. Kokku 125 400 euro eest ostetakse sõiduk, mis vahetab välja kümme aastat vana hõljuki, mille töökindlus on vähenenud ja ülalpidamiskulud liiga suureks muutunud.

Ajal, mil laevaühendust Manijaga pole, sõidavad saareelanikud mandrile hõljukiga, samuti tehakse sellega reise Kihnu. Hõljuk parandab merepäästevõimekust: aasta alguses päästeti vana hõljukiga Munalaiu sadamas kolme inimese elu.

Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik

Pildil Manija saar, muuseumi hoone ja külakeskusega. Foto: Urmas Saard →

Nõmme gümnaasiumi direktor Alfred Teaste sai nimelise pingi

Täna, 12. novembril möödub 80 aastat Nõmme gümnaasiumi hoonele nurgakivi panekust. Sel puhul avati kooli ees nimeline pink Nõmme gümnaasiumi pikaaegsele direktorile Alfred Teastele.

Nõmme gümnaasiumi direktor Riho Uulma eemaldab katte Alfred Teastele pühendatud pingilt Foto Jukko Nooni — Nõmme gümnaasiumi direktor Riho Uulma eemaldab katte Alfred Teastele pühendatud pingilt. Foto: Jukko Nooni

[pullquote]kes ei reetnud sinimustvalgeid põhimõtteid ka nõukogude terrori tingimustes[/pullquote]Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul tegid ettepaneku Alfred Teastele nimelise pingi paigaldamiseks pärast kevadel toimunud linnaosa asumiseltside ümarlauda kooli vilistlane ja Nõmme Tee Seltsi liige Kadi Alatalu.

Alfred Teaste (1895-1992) juhtis Nõmme gümnaasiumi aastatel 1931-1940 ning 1941-1944. Suurel määral direktori initsiatiivil võttis Nõmme linnavolikogu 1936. aasta vastu otsuse ehitada uus gümnaasiumihoone. Okupatsioonivõimud ei lubanud Teastel direktorina töötada, kuid kuni 1949. aastani sai ta jätkata koolis tööd õpetajana, misjärel ta vallandati. Kaks aastat hiljem saadeti ta vangilaagrisse.

Loe edasi: Nõmme gümnaasiumi direktor Alfred Teaste sai nimelise pingi

Pärnus toimub pulmapärimuse seminar

16. ja 17. detsembril toimub Pärnu Nooruse Majas praktiline pulmapärimuse seminar, kus jagatakse teadmisi Eesti piirkondade rikkalikust pulmakombestiku varasalvest.

Seminaril on ettekanded pärimuslikest pulmakommetest, läbi viidavatest rituaalidest, korraldamise kogemustest ja paljudel teistel haakuvatel teemadel.

Toimuvad ka arutlusringid päevakohastel pärimuslike pulmadega seotud teemadel. Seminaril kajastatakse hetkel läbiviidava üle-eestilise pärimuspulmade uurimise seniseid tulemusi.

Seminari korraldab Eesti Folkloorinõukogu pulmapärimuse töögrupp. Töörühma juhib Liis Burk, kes on tegutsenud pulmakorraldajana ja uurinud oma magistritöö raames vanemaid pulmakombeid Kuusalu kihelkonnas Harjumaal. Samuti korraldanud mitmeid pärimuslikke pulmi või neis osalenud.

Seminarile oodatakse osalema kõiki, nii korraldajaid, huvilisi kui ka teisi, keda pulmadega seonduvad teemad puudutavad.

Loe edasi: Pärnus toimub pulmapärimuse seminar

Süüdakem küünlad langenud vabadussangarite kalmudel!

28. novembril 2018 möödub 100 aastat Eesti Vabadussõja puhkemisest. Sajand tagasi oli tuhandete aastate vanune Eesti rahvas ajaloo ristteel – oli valida, kas jääda mõne suurriigi vähemuseks või saada riigirahvaks, peremeheks oma esiisade maal.

Pärnu Alevi kalmistul Vabadussõjas langenute mälestuseks Foto Urmas Saard — Pärnu Alevi kalmistul Vabadussõjas langenute mälestuseks. Foto: Urmas Saard

Täna tundub Eesti Vabariik ja meie iseseisvus täiesti enesestmõistetav. Ent vabaduse nimel tuleb jätkuvalt pingutada. Meie au ja meie kohus on mäletada vapraid esivanemaid, kes andsid oma elu Eesti riigi eest.

Süüdakem 28. novembril küünlad Eesti Vabadussõjas langenute kalmudel kõikjal Eestis ja ka võõrsil! Säragu küünlad Vabadussõja ausammaste jalamil, mälestamaks langenuid, kelle viimne puhkepaik on teadmata!

Andkem au sangareile, kes ohverdasid oma elu meie vabaduse eest!

Eesti Kirikute Nõukogu
Eesti Muinsuskaitse Selts
Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit
Kindral Johan Laidoneri Selts

Samal teemal:

Viktor Arak püsib Sindi gümnaasiumi mälestustes

Sindi austas Vabadussõjas võidelnuid

Mardinädal lõpeb Tartus “Hakkame santima!” välisrühmade kontserdi ja perepäevaga

Mardinädala lõpetab täna, 11. novembril, Tartus Eesti rahva muuseumi teatrisaalis toimuv välisrühmade kontsert ning festivali perepäev.

[pullquote]Enne kontserdi algust on kõikidel võimalus Liisa Maasiku juhendamisel endale valmistada üks vahva kadrimask[/pullquote]Päev algab kell 12 kadrimaskide valmistamisega ja erinevate meisterdamiste- ja rahvamängudega lastele ning jätkub kell 12:30 festivali välisrühmade kontserdiga, kus iga kollektiiv tutvustab parimaid palasid oma riigi mardikombestikust.

11. novembril toimuval kontserdil saab näha Itaalia, Läti ja Venemaa maskeerimiskombeid. “Boes and merdules” on legendaarne meeste folklooriansambel Itaaliast, Sardiiniast, kes tutvustab põlist Ottana piirkonna karnevalikultuuri. Kandes efektseid ja lärmakaid, suurte kelladega koormatud härja ja karjuse kostüüme, sümboliseerib nende esitatud rituaal igavest võitlust inimese ja looma vahel.

Loe edasi: Mardinädal lõpeb Tartus “Hakkame santima!” välisrühmade kontserdi ja perepäevaga

Südametunnistuse õhtusöök Rannahotellis

Pärnu Rannahotelli restoran korraldab 17. novembril restoranis südametunnistuse õhtusöögi, kus kõikide toitude hinna ütleb klient ise.

Puravikukreem Rannahotelli restorani sügismenüüst. Foto Silver Gutmann — Puravikukreem Rannahotelli restorani sügismenüüst. Foto: Silver Gutmann

[pullquote]Seekordne menüü on põhjamaiselt metsane ja metsik[/pullquote]„Anname vastulöögi müüdile, et restoranis käimine on kallis. Seekord ei kirjuta keegi külalisele ette, kui palju toidu eest maksta tuleb. Klient saab ise otsustada, kui palju restoranis käimine väärt oli,“ selgitas Rannahotelli restorani peakokk Herkki Ruubel. „Igaüks oma südametunnistuse järgi,“ lisas Ruubel.

Südametunnistuse õhtusöögil pakutakse kõiki Rannahotelli restorani sügismenüüs olevaid toite. Seekordne menüü on põhjamaiselt metsane ja metsik – väärt päikeseloojangu ja merevaatega õhtusööki ning Pärnusse sõitu.

Südametunnistuse järgi saab toitude eest maksta laupäeval, 17. novembril kell 13.00-22.30. Rannahotelli restoran palub klientidel lauad eelnevalt broneerida märksõnaga „südametunnistus“.

Loe edasi: Südametunnistuse õhtusöök Rannahotellis

Nõmme tähistab linnaõiguste andmise aastapäeva

Esmaspäeval, 12. novembril tähistab Nõmme linnaosa Nõmmele linnaõiguste andmise 92. aastapäeva. Traditsiooniliselt toimub sel puhul Nõmme kultuurikeskuses kontsertaktus, kus esinevad Marko Matvere ja orkester Ventum. Kontsert algab kell 19.

Nõmme raudteejaam Foto Jukko Noomi — Nõmme raudteejaam. Foto: Jukko Noomi

[pullquote]Tunnustusauhinna saajad kuulutatakse välja esmaspäeva õhtul[/pullquote]Kuigi praegu on Nõmme üks Tallinna linnaosadest, on ajaloo väärtustamine linnaosavalitsusele oluline. Esmapäeva hommikul paigaldatakse nimeline pink Nõmme gümnaasiumi kunagisele direktorile Alfred Teastele.

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on üks kena tava veel, mida linnaõiguste andmise aastapäeva aktusel on pikki aastaid järgitud. „Linnaosavalitsus avaldab tänu asutustele, organisatsioonidele ja eraisikutele, kes on linnaosale au ja kuulsust toonud, midagi erakordselt korda saatnud või läbi aastate kaasa aidanud Nõmme arengule. Sel aastal otsustati välja anda koguni kaks tunnustusauhinda, milleks on skulptor Seaküla Simsoni loodud Nikolai von Glehni, Nõmme rajaja kuju vähendatud koopia. Tunnustusauhinna saajad kuulutatakse välja esmaspäeva õhtul,“ lausus linnaosavanem.

Loe edasi: Nõmme tähistab linnaõiguste andmise aastapäeva

Reedel joostakse Eestis marti: rahvusvaheline sanditamisfestival „Hakkame santima!“

Homme, 9. novembril toimub Euroopa kultuuripärandiaasta raames üleriigiline maskeerimis- ja sanditamisfestival „Hakkame santima“. 9. novembril joostakse marti ja Eesti eri paigus toimuvad mardipeod, 10. novembril on sanditamiskonverents ja 11. novembril suur perepäev ja kontsert Tartus, kus lisaks eestlastele astuvad üles folklooriharrastajad Venemaalt, Lätist ja Itaaliast.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA — Mardipäeva mask, valmistatud Sindi noortekeskuses 2009. a mardipäeva käsitöö tunnis. Foto: Helle Vent

[pullquote]sanditamas käimine ja enda maskeerimine on üks iidne ning kõikidele läänemeresoomlastele omane kujutelm[/pullquote]Kas teadsid, et lisaks kadri- ja mardisantidele käisid Eestimaal ringi veel ka näiteks hingesandid, jõulusokk, üksik ketrajaeit, krutskiline kadrihani ja paljud teised põnevad tegelased?

Sügistalvisel ajal sanditamas käimine ja enda maskeerimine on üks iidne ning kõikidele läänemeresoomlastele omane kujutelm. Pea iga põlisrahva kultuurist võib leida paralleele meie kadri- ja mardisantidele, olgu selleks siis näiteks Tiibeti kloostrites tehtavad rituaalsed maskeeritud pühad tantsud Losari festivali ajal, Itaalias Sardiinia piirkonnas ringi liikuvad lambanahkadesse mässitud ja puidust looma- ja inimese maske kandvad sandid või Baierimaal jõulude aegu ringi liikuvad hirmutavad Krampuse-karakterid.

Loe edasi: Reedel joostakse Eestis marti: rahvusvaheline sanditamisfestival „Hakkame santima!“

Sindis toimus Pärnumaa õpilasesinduste õppepäev „Osalus kui kogukonna alustala II”

Täna toimus Sindi gümnaasiumis Pärnumaa Huvijuhtide Nõukoja korraldusel Pärnumaa õpilasesinduste õppepäev „Osalus kui kogukonna alustala II”, kus lektoritena esinesid Harald Lepisk ja Erik Orgu.

Lisette Kandima, Sindi gümnaasiumi huvijuht ja Laine Ülemaante, Kilingi-Nõmme gümnaasiumi huvijuht, Pärnumaa õpilasesinduste õppepäeval Sindis. Foto Urmas Saard — Lisette Kandima, Sindi gümnaasiumi huvijuht ja Laine Ülemaante, Kilingi-Nõmme gümnaasiumi huvijuht, Pärnumaa õpilasesinduste õppepäeval Sindis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Juba paari esimese lausega haaras Lepisk meid kõiki kaasa[/pullquote]Teist korda toimuvat õpilasesinduste koolituse eesmärki selgitas Laine Ülemaante, Kilingi-Nõmme gümnaasiumi huvijuht: „Tõime erinevate koolide õpilasesindused üle maakonna kokku selleks, et õpilased näeksid ka ise teiste koolide tegijaid. Nende tänane kodune ülesanne on eelkõige idee, mida võiks asuda tegema. Lisaks saavad üksikute koolide esindused vahetada omavahel kogemusi. Kui näiteks keegi mõnda üritust planeerib või juba korraldab, siis võib kohe saadud näpunäiteid ära kasutada.”

Ülemaante hinnangul on need tõeliselt tublid õpilased, kes oma kogukonnas ja koolis toimetavad. „Kui täna ollakse kuuendas, seitsmendas, üheksandas või kaheteistkümnendas klassis aktiivne, siis nende samade oskustega saadakse ka edaspidises elus edukalt edasi minna.”

Loe edasi: Sindis toimus Pärnumaa õpilasesinduste õppepäev „Osalus kui kogukonna alustala II”

Pärnu ja Tartu jätkavad kultuurialast koostööd

Tartu Euroopa kultuuripealinnaks kandideerimist toetanud Pärnu linn on valmis tartlastele pakkuma oma tuge, jätkates kahe linna kultuuritegelaste aastakümnete pikkust koostööd.

Elmar Trink Koidula muuseumis Foto Urmas Saard — Elmar Trink Koidula muuseumis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Pärnu saaks Tartu kultuuripealinnaks olemist igati täiendada[/pullquote]„Te olete kindlasti üks esimesi, kellega Tartu hakkab asju ajama, kui tiitli saame. Teeme koostööd ka siis, kui tiitlit ei saa,“ kinnitas täna Pärnu kultuuritegelastega kohtunud Tartu 2024 Euroopa kultuuripealinnaks vastutav projektijuht Erni Kask.

Pärnus Nooruse majas toimunud kokkusaamise eesmärgiks polnud ühiste ürituste kokkuleppimine, vaid Tartu mõtete tutvustamine ja ühisosa otsimine. Pärnakate ideeotsingutest rääkinud Elmar Trink tõdes, et kaks linna mõtlevad ühes suunas ja Pärnu saaks Tartu kultuuripealinnaks olemist igati täiendada.

„Kui me vaatame ajalooliselt Pärnu, Viljandi ja Tartu koostööd, siis selle nimeks on Põhja-Liivimaa,“ kõneles Trink. Pärnu eelistena nimetas ta merd, ühendusvõimalusi ka näiteks laevaga, rikkalikku suvist kultuurielu, omanäolise Kihnu kultuuriruumi lähedust, 11 000 aasta pikkust ajalugu ning linna ja maa ökoloogilist kooseksisteerimist.

Loe edasi: Pärnu ja Tartu jätkavad kultuurialast koostööd

Jõgeva vallavalitsus kingib poolesajale lastega perele vingugaasiandurid

Jälgides olukorda riigis ning kuuldes uudistest vingugaasi õnnetustest, tuli Jõgeva vallavalitsusel mõte kinkida abivajavatele peredele vingugaasiandurid.

„Saame olla majakas teistele omavalitsustele ja näidata, kuidas saab vallavalitsus panustada oma inimeste turvalisusesse,“ sõnas abivallavanem ja Jõgevamaa siseturvalisuse nõukogu esimees Viktor Svjatõšev.

”Jõgeva vallas saavad eelisjärjekorras vingugaasiandurid lastega pered, kes vajavad toimetulekus toetust. Hulgi tellides maksab vinguandur ligi 40 eurot, üksikult ostes on aga hind veelgi kõrgem. Kõik pered seda endale lubada ei saa. Tegutseme inimeste heaks ja kaitseks ning teeme omaltpoolt võimaliku, et ohte ennetada,“ lausus vallavanem Aare Olgo.

„Koostöös Päästeametiga on välja valitud sobivad vingugaasiandurid. Lihthankega soetatavad seadmed on kvaliteetsed, töökindlad ning kergesti paigaldatavad. Kingitavate vingugaasiandurite aku eluiga on kümme aastat. Inimestel pole tarvis muretseda, et anduril tuleb patareisid vahetada ning akut laadida. Vingugaasiandurid aitavad kodudesse paigutada Jõgeva päästekomando päästjad ning Palamuse vabatahtlikud pritsimehed.”

Alates 2018. aasta jaanuarist on vingugaasiandur kohustuslik paigaldada kõikidesse eluruumidesse, milles asub korstnaga ühendatud gaasiseade. Eelkõige on sellisteks seadmeteks gaasil töötavad veesoojendid. Vingugaasiandur on kohustuslik gaasikütte olemasolul, kuigi mõistlik on andur paigaldada kõikidesse eluruumidesse, kus asub põlemisprotsessiga seotud seade, näiteks puuküttel toimiv ahi, kamin, pliit või gaasiboiler.

Jaan Lukas

Hingedepäeval Sindi kalmistutel

Hingedepäeval käisid Sindi Naisliidu liikmed korrastamas Sindi mõlemal kalmistul puhkavate avaliku elu tegelaste kalmusid.

Tuluke hingedepäeval koduõuel Foto Urmas Saard — Tuluke hingedepäeval koduõuel. Foto: Urmas Saard

„Ilm oli ilus ja tegevust jätkus kõigile,” teatas Külauudistele Sindi Naisliidu esinaine Juta Velleste. „Peale haudade korrastamist palus Sindi sotsiaaltöökeskuse juhataja Renna Järve meid oma majja, kus pakuti suppi, kringlit ja teed. Hingedepäeva puhul valgustasid lauda küünlatulukesed.”

Teelauas rääkis Renna hingedepäevast, mis kehtestati katoliiklikus kirikukalendris 1006. aastal usklike surnute mälestuspäevana. Eestlastel asub hingedepäev hingedeaja sees. Läinud sajandi üheksakümnendatel levis hingedepäeval tava süüdata küünlad lahkunute mälestuseks nii koduakendel kui sugulaste haudadel. „Südant soojendav oli istuda toreda seltskonnaga hubases toas ja kuulata ka Renna loetud luuletusi,” meenutas Velleste.

Teed juues mälestati toonelateele asunud naisliidu liikmeid ja mõeldi siit ilmast lahkunud omastele. Velleste tänas kõiki talgutel osalenuid ja Rennat sooja vastuvõtu eest.

Urmas Saard

Mart Helme: gloobusel kirbukaka ja Pärnut polegi

Ajaloolase Mart Helme erihuviks on olnud idamaad ja sealne kultuur, aga ka tema teadmised Venemaa kujunemisest avaldasid ajaloohuvilistele muljet, kui ta eile õhtul rääkis Pärnus hotell Strand viienda korruse Lahe saalis teemal „Kumb on igavesem – Eesti või Venemaa?”

Mart Helme Lahe saalis ajalootundi pidamas Foto Urmas Saard — Mart Helme Lahe saalis ajalootundi pidamas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Oma kodulinna kandis ta siis tindise täpikesega õigesse asukohta.[/pullquote]Paari tunni pikkuse ettekande jooksul ei kasutanud ta „spikrina” mitte kordagi järge hoidvaid märkmeid: kirjalikult üles tähendatud aastaarve, koha- ega isikunimesid. Kõik see, ilma milleta pole mõeldav ajaloost jutustada, on talletatud Helme mälus. Määratult suur teadmiste maht tekitab muidugi kuulajas hämmeldust, aga äratab ka usaldust, kui tema enda jaoks selgitatud ajaloolised faktid viivad loogilise analüüsi põhjal kõige tõenäolisemate järeldusteni. Nii on see tema puhul olnud kümmekond aastat tagasi Raeküla Vanakooli keskuses kõneldes, mullu Sindi gümnaasiumis toimunud Tartu rahu teemalisel õpilaskonverentsil ettekannet tehes ja küllap kõikjal mujalgi.

Loe edasi: Mart Helme: gloobusel kirbukaka ja Pärnut polegi

Kokkuvõtvalt rasvhapete tasakaalu tähtsusest Riho Juhansoo ettekande põhjal

Pärnakas Riho Juhansoo rääkis TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele toitumise mõjust organismile ja rasvhapete tasakaalu tähtsusest.

Riho Juhansoo Foto Urmas Saard — Riho Juhansoo. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Mis on tervise ja tasakaalu saavutamise võti? Vastus: toit, mõtlemine, liikumine, uni.[/pullquote]Riho Juhansoo sünniaasta on 1954. Enda tutvustamisel näitas ta kehalist harjutust sooritades oma praegust head füüsilist vormi. Äge psoriaas on põletikuline nahahaigus, mille põhjustatud vaevused sundisid meest 2012. aastal arsti poole pöörduma. Kuid selle haigusega kaasnevad ka liigeste hädad, mis halvemal juhul sunnivad liikumiseks kasutama käimistooli. Ravi näitas haiguse sedavõrd kaugele arenenud kulgu, et seda arsti diagnoosi kohaselt tagasi pöörata enam ei saanud. Juhansoo rääkis, et loobus selle otsuse teada saamisel ravimitest ja hakkas ainult järgima talle tutvustatud nüüdseks juba 35-s riigis esindatud tervisekontseptsiooni ja osalema koolitustel.

Loe edasi: Kokkuvõtvalt rasvhapete tasakaalu tähtsusest Riho Juhansoo ettekande põhjal

Sindi Naisliit korraldas eakatele halloweeni peo

Sindi Murueided otsustasid esineda Sindi sotsiaaltöökeskuses naljanumbriga.

[pullquote]Kava oli rikkalik ja pensionärid esinesid väga uljalt[/pullquote]„Halloweeni eelõhtul, 31. oktoobril, saabus kuningakojast kass Artur, kes kutsus vaesed Eesti pensionärid kuningakotta külla,” vahendas sündmust Külauudistele Sindi Naisliidu esinaine Juta Velleste. „Tekkis küsimus, mida selga panna? Moes on taaskasutus ja loodustooted. Nii õmmeldigi kostüümid taaskasutusse võetud riietest ja suureks üllatuseks valmistati kleidid kilekottidest, mis tekitas rahvale küllaga lõbu ja laia naeru,” rääkis esinaine.

Kuna rõivad valmisid väga uhketena, pidi Velleste sõnul kõiki kostüümides osalejaid tunnustama. Kava oli rikkalik ja pensionärid esinesid väga uljalt. Naisliidu pidude hingeks kujunenud Jüri Saamel tegi tantsumuusikat, mille rütmis seadsid pidulised sammud tantsupõrandale.

Urmas Saard

Halloween Sindi sotsiaalmajas. Foto: Juta Velleste →

Sindi ühiselamute renoveerimisprojektid said Kredexilt positiivse otsuse

Tori Vallavalitsus on võtnud eesmärgiks renoveerida Sindis asuvad ühiselamud, et pakkuda oma valla inimestele elamiskõlblikke sotsiaalpindasid.

Pilt ruumilisest visioonist Pärnu maantee 27a sotsiaalmajast koos ümbrusega

[pullquote]Pärnu maantee 27a hoone projekti põhieesmärkideks on hoone mahu vähendamine[/pullquote]Selleks koostati Sindi linnas Supluse 2 ja 4 ning Pärnu maantee 27a asuvate ühiselamute renoveerimisprojektid, et oleks võimalik taotleda KredExist elamufondi arendamise investeeringutoetust. Hea meel on teatada, et Sihtasutuse KredEx juhataja kinnitas oma 31.10.2018.a käskkirjaga nr 135 hindamiskomisjoni ettepanekul toetuse saaja Tori Vallavalitsuse taotluste rahuldamise.

Pärast taotluste esitamist korraldas vallavalitsus kaks kohtumist: esmalt Supluse tänav 2 ja 4 elanikega ning seejärel Pärnu maantee 27a inimestega, kus informeeriti elanikke kavandavatest muudatustest ning arutati erinevate tulevikuvõimaluste üle. “Kellelegi ei olnud üllatuseks, et olemasolev olukord ühiselamutes ei ole elanikele meelepärane ning parandamisruumi on siin kõvasti,” kommenteeris kohtumisi abivallavanem Priit Ruut.

Loe edasi: Sindi ühiselamute renoveerimisprojektid said Kredexilt positiivse otsuse

Ain Keerupis olnud põllumehe kutsumus rändas abikaasa sisse

Täna rääkis Tre Raadio Pärnu stuudio hommikuprogrammi õnneliku töö minutites Ain Keerup, Sindi gümnaasiumi direktor – alates 1. augustist 2007. Keerup usub, et ükski inimene ei läheks järjepanu üle kümne aasta hommikuti tööle kurbade ja tõsiste mõtetega.

Ain Keerup Tre Raadio Pärnu stuudios Foto Urmas Saard — Ain Keerup Tre Raadio Pärnu stuudios. Foto: Urmas Saard

[pullquote]valik on olnud väga õnnestunud ja õnnelik[/pullquote]„Praegu ma juhatan klassi, kellele andsin Sindi gümnaasiumisse tulles aabitsad kätte ja kui kõik läheb väga hästi, siis õnnestub kevadel neile anda ka lõputunnistuse. Õnnelik ring saab täis,” vastas Keerup saatejuhi küsimustele, mida esitas juba seitsmendat sarnast usutlust vedav Piia Karro-Selg.

„Minust pidi saama agronoom või kolhoosiesimees,” tunnistas Pärnumaa suurima valla ainsa gümnaasiumi direktor. Ja nagu vestluse lõpuminutitel selgus, olevat temas leidunud põllumees nüüdseks kolinud hoopis abikaasa sisse.

Enne Sinti tööle asumist oli ta käinud vast paar korda selles linnas. „Mäletan, ostsin sealt oma lastele klaveri,” aga ta ei teadnud sellest linnast rohkem midagi. „Aga see valik on olnud väga õnnestunud ja õnnelik, sest ma töötan jätkuvalt samal ametikohal.”

Loe edasi: Ain Keerupis olnud põllumehe kutsumus rändas abikaasa sisse

Türgi Vabariigi 95. aastapäeva tähistamine Eesti suurimas ballisaalis

Türgi Suursaatkond Eestis tähistas eile õhtupoolikul Türgi Vabariigi aastapäeva mitmesajale külalisele korraldatud vastuvõtuga Tallinnas Tornimäel asuva Swissôtelli konverentsikorrusel.

Suursaadik Hayriye Kumaşcıoğlu ja Pärnu Raeküla Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro-Selg, kes kingib Pärnu supelranna motiiviga tundmatu piltniku foto Foto Urmas Saard — Suursaadik Hayriye Kumaşcıoğlu ja Pärnu Raeküla Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro-Selg, kes kingib Pärnu supelranna motiiviga tundmatu piltniku foto. Foto: Urmas Saard

Hotelli kuuenda korruse avaras fuajees tervitas külalisi Türgi suursaadik Eestis T.E. pr. Hayriye Kumaşcıoğlu. Suursaadiku selja taga asus Türgi lipp ja suurel pildil Mustafa Kemal Atatürk. 1881. a sündinud Atatürk oli Türgi Vabariigi rajaja ja selle esimene president (1923-1938).

Enne suursaadiku pidupäevakõnet mängiti helikandjalt mõlema riigi hümni. Suurele ekraanile ilmusid Türgi ja Eesti lipud. Hayriye Kumaşcıoğlu sõnul on Türgi Vabariik tegutsenud oma loomise algusest saadik Lääne poliitilise, majandusliku, sotsiaal- ja kaitsealase infrastruktuuri lahutamatu osana. Oma sõnavõtus osundas ta põgenike heaks tehtavale suuremahulisele humanitaarabile.

Türgi Vabariik kuulutati välja 1923. aasta 29. oktoobril. Türgi tunnustas Eesti Vabariiki 23. jaanuaril 1924. aastal. Eesti taasiseseisvumise järel taastati kahe riigi vahelised diplomaatilised suhted 23. oktoobril 1991. Türgi pole kunagi tunnustanud nõukogude annektsiooni Eestis. 1992. aastal akrediteeris Türgi Eestisse oma esimese suursaadiku Vilniuses. 1. oktoobril 2001 avas Türgi oma suursaatkonna Tallinnas. Türgi praegune suursaadik Eestis andis oma volikirjad president Ilvesele üle 2015. a 15. oktoobril.

Loe edasi: Türgi Vabariigi 95. aastapäeva tähistamine Eesti suurimas ballisaalis

Täna tähistab Türgi Vabariik 95. aastapäeva

Türgi keele filoloog ja Tartu Ülikooli Aasia Keskuse ekspert Helen Haas ütleb, et Eesti keeleteadlased ei ole eesti ja türgi keele võimalikule sugulusele ja selle uurimisele eriti tähelepanu pööranud. Samas on türklaste seas levinud arvamus, et türgi keel on suguluses ungari, soome ja eesti keelega.

Piia Karro-Selg paneb Raeküla Vanakooli keskuses Türgi Eesti sõprust tutvustavat näitust üles Foto Urmas Saard — Piia Karro-Selg paneb Raeküla Vanakooli keskuses Türgi Eesti sõprust tutvustavat näitust üles. Foto: Urmas Saard

Praeguse seisuga rahvaarvult üle 80 miljoni elanikuga riigi rajamine tänasel kujul leidis aset 1923. aasta 29. oktoobril. Veidi enam kui kümme aastat tagasi valmis Türgi saatkonnal rikkaliku foto- ja arhiivimaterjaliga ajaloo- ja dokumendinäitus “Türgi 85 – Eesti 90. Sõprus läbi aegade”. Tänavu septembri alguses Pärnus toimunud Türgi nädalal ja pärast sedagi oli pärnakatel võimalus näha sama väljapanekut, millel on aegumatu väärtus. Läinud nädala lõpul liikus näitus „Türgi Eesti sõprus läbi aegade” Raeküla Vanakooli keskuse suurde saali, kus saab jätkuvalt 17-le stendile paigutatud huvitavate materjalidega tutvuda.

Türgi päevadel järjekordselt Pärnus viibinud Hayriye Kumaşcıoğlu, Türgi suursaadik Eestis, tuletas meelde, et Türgi Vabariik pole mitte kunagi nõukogude okupatsiooni Eestis tunnustanud. Seega võib tõepoolest rääkida Eesti ja Türgi vahelisest läbi aegade kestvast sõprusest. Näituse stendile jaotunud teemadeks on „Iseseisvussõjad ja parlamentide avamine”, „Eesti-Türgi suhete algus ja Eesti Türgi sõprusleping (1924)”, „Diplomaatiliste suhete taasloomine”, „Eesti-Türgi majandussuhted”, „Türgi naised. Eesti ajakirjandus Türgi reformidest”, „Eestlased Türgis, türklased Eestis” ja teised pealkirjad.

Loe edasi: Täna tähistab Türgi Vabariik 95. aastapäeva

Mälestusi esilekutsuv Lennundusmuuseum

Läbi tiheda udu aimatavalt nähtavale ilmunud reisilennuki tagumised tiivad andsid Haaslava – Vana-Kuuste teel sõitjatele märku Lennundusmuuseumisse jõudmisest.

Venemaa reisilennuk JAK-40 Eesti Lennundusmuuseumis Foto Urmas Saard — Venemaa reisilennuk JAK-40 Eesti Lennundusmuuseumis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]An-2 püsib lapsepõlve mälestustes[/pullquote]TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli õppurid on kümne aasta kestel mööda Eestimaad reisides väga paljusid kohti külastanud, mitmeid paiku isegi korduvalt, aga Lennundusmuuseumisse jõuti 25. oktoobril päris esimest korda. Poolesajale uudistajale tuli muuseumi väravasse vastu Jõgeval sündinud Mati Meos, kes asus Haaslava valda elama 2000. aastal. Samasse aega jääb ka muuseumi asutamine. Tegutseti küll juba 1999. aasta viimasel kuul, aga ametliku avamiseni jõuti kaks ja pool aastat hiljem jaanikuu keskpaigas.

Enne museaalide juurde minekut rääkis Meos mõne sõnaga endast. Muuseas meenutas ka oma kuulumist NLKP ridadesse, mis andnud talle kunagi välisriigis küsitud ausa vastuse eest veel pärast parteist lahkumistki ühel juhul eelisõiguse. Huvi lennukite ja lennunduse vastu algas juba üsna noorena. Peenmehhaanika inseneri kutset omandanud mees tahtnud ülikooli teiselt kursuselt suunduda hävituslenduri õppele. Tegu jäi siiski tegemata, sest teadjamad hoiatasid, et tööd tuleb hakata tegema Eestist kaugel paiknevas idas, mitte kodu lähedal.

Loe edasi: Mälestusi esilekutsuv Lennundusmuuseum

Sadala rahvamajas õpiti põliseid mardi- ja kadrikombeid

24 oktoobril osalesid mitmete kogukondade esindajad Sadala rahvamajas toimunud koolitusel „Maagiline-mardi- ja kadripäeva kombestik.“ Koolitust peeti rahvapärimuse tundma õppimiseks. Algatus „Hakkame santima” kutsuti ellu lähenevaid mardi- ja kadripäevi silmas pidades, et teadvustada „santimas” käimist esivanemate kommete kohaselt.

Koolitusel osalejad mardisandi kostüümides Foto erakogu — Koolitusel osalejad mardisandi kostüümides. Foto: erakogu

[pullquote]kingituse saamine ei tohi olla kerge vaid peab saama välja lunastatud[/pullquote]Rahvakultuuri Keskus ja Folkloorinõukogu seadsid eesmärgiks mardi- ja kadrisandiks käimise uuesti ausse tõstmise. „On oluline teada, et mardi-ja kadrisandid võivad esivanemate kommete kohaselt nende uste taha mardi- ja kadrisandiks tulla. Leiduks vaid seltskondi, kes käivad marti ja kadrit jooksmas. Tegemist on väga vana esivanemate traditsiooniga, kus kingituse saamine ei tohi olla kerge vaid peab saama välja lunastatud hästi selgeks õpitud rahvalikke laulude ja tantsude esitamisega, asjakohaste naljade tegemisega või mängude korraldamisega,” rääkis Külauudistele ajaloolane Einike Sooväli, kes töötab Vabaõhumuuseumis Paljurahvuselise Eesti Keskuse juhina.

Eesti Rahvapärimuskooli folklorist Terje Puistaja andis põhjalikult ja läbi viidud praktilise koolituse käigus ülevaate mardi-ja kadrisandiks käimise rituaalidest, rahvakommetega seotud tavadest, regilauludest, laulumängudest, jõu ja osavusmängudest jne.

Loe edasi: Sadala rahvamajas õpiti põliseid mardi- ja kadrikombeid

Piltuudis: lumine päeva esimene pool

Riigi ilmateenistuse ennustus lubab nädalavahetuseks Eestimaale lörtsi- ja lumesadu, jäite tõttu teeolud halvenevad.

Tänane Sindi keskpäeva paiku Foto Urmas Saard — Tänane Sindi keskpäeva paiku. Foto: Urmas Saard

Maanteeameti teatel olid täna varahommikul teekatted põhi- ja suurematel tugiteedel valdavalt niisked või soolaniisked. Põhja-Eestis soolamärjad või märjad, kuid ka suurematel teedel oli jäiseid või härmas lõike.

Ilmaprognoosi kohaselt levib mandri lõunaosast lörtsi- ja lumesadu põhja-kirde suunas, saartel sajab enamasti vihma. Lörtsi- ja lumesadu laieneb üle maa ja läheb ka mandri lõunaosas üle vihmaks. Tugevam on sadu lõuna- ja idapoolsetes maakondades. Teedel on jäite tekkimise oht, mistõttu võivad teed olla libedad.

Suverehvidega autoomanikel võimalusel sõit ära jätta või edasi lükata. Meeldetuletuseks sõidukijuhtidele liiklemisel talvistes teeoludes: vali libedatele teeoludele vastav sõidukiirus. Lubatud suurim sõidukiirus ei ole kohustuslik.

Liiklejatelt oodatakse teeolude kohta teateid telefonil 1510. Lisainfot teeolude kohta vaata siit. Nutitelefonis on maanteeinfo kättesaadav aadressil http://m.tarktee.ee.

Loe edasi: Piltuudis: lumine päeva esimene pool

Ettepanek omavalitsuste volikogude rahvastikutaaste komisjonide moodustamisest

Kaks aastat tagasi sõlmitud koalitsioonileppega tunnistati rahvastikukriisi Eestis, kuid sammud selle süvenemise tõkestamiseks on piirdunud vaid peretoetuste mõningase tõstmise, rahvastikukriisi probleemkomisjoni koosolekute korraldamise ja dokumendi „Rahvastikupoliitika põhialused 2035“ ettevalmistamisega.

Jaak Uibu Foto erakogu — Jaak Uibu. Foto: erakogu

[pullquote]Peaaegu kolme aastakümne jooksul on igal aastal sündidest puudu neljandik[/pullquote]Viimane koosneb eeskätt eesmärkidest, väldib meetmeid ja pole Riigikogu täiskogu ette jõudnud. Digarist leitavas kogumikus „Inimloomuse tahumata tahud“ (2018) olen kirjeldanud selle dokumendi valmimise protsessi mitmetes artiklites. Sellele eelnes rahvastikku käsitlev raamat „Perekonnast, kodust, põhiseadusest ja riigist“, mis on samuti saadaval Digarist.

Peaaegu kolme aastakümne jooksul on igal aastal sündidest puudu neljandik, mis on põhjustanud koos väljarändega talude, majade, külade ja linnade tühjenemise – depopulatsiooni Eestis. See on puudutanud valusasti põlisrahvust – eestlasi. Seejuures tuleb ebapiisavaks hinnata rahvastikukriisi põhjuste selgitamist ja tõkestavate meetmete rakendamist meie riigi valitsuste poolt, kes rahvastikukriisi ilminguid alahindasid. Ilmekas tõend selle kohta on tõsiasi, et ühegi ministeeriumi vastutusalas pole põhimäärusega tagatud rahvastikutaaste ülesande täitmist. Ülikoolid, Eesti Teaduste Akadeemia ja isegi riigieelarveline meedia hoiduvad teemast eemale.

Loe edasi: Ettepanek omavalitsuste volikogude rahvastikutaaste komisjonide moodustamisest