Pildikesi Georgia pealinnast

Urbekuu viimasel nädalal külastas eestlaste neljane seltskond Georgia riigi kõige eripalgelisemaid paiku. Kuigi igaühe Georgias viibimise eesmärk ja head kavatsused olid seitsme päeva sees mõneti erinevad, ühendas kõiki reisikaaslaseid tahe näha, kogeda ja mõista kauget maad, suurepärane omavaheline läbisaamine ning päris tõsiseltvõetav naljasoon.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA
Tbilisi köisraudtee. Foto: Urmas Saard

Kas Georgia asub Euroopas või Aasias? See pidi selge olema reisikindlustajale. Natuke arupidamist ja siis otsustati, et kindlustus tuleb teha väljapoole Euroopat. Georgia rahvas ise peab oma Euroopasse kuulumist endastmõistetavaks tõsiasjaks. Veelgi enam. Kõikjal näeb Georgia lipu kõrval lehvimas Euroopa liidu kuldsete tähtedega sinist lippu. Jääb mulje, nagu kuuluks Georgia Euroopa liitu rohkem kui Eesti.

Kas öelda Georgia või Gruusia? Sellele küsimusele puudub üksmeelne vastus. Gruusia valitsus on soovitanud hoiduda nimekuju ‘Gruzia’ kasutamisest ja palunud tarvitada ‘Georgiat’. Sealne elanikkond ei näi väga valitsuse algatust toetavat, aga pole ka märgatavalt muudatuse vastu.

Milline on maa, mis asub autosõidul kolme tuhande kilomeetri või kahe ööpäeva kaugusel? Lennates asub Georgia siiski oluliselt lähemal: Tallinnast 40 minutit Läti pealinna ja ümberistumisega Riiast Tbilisi kestab lend kolm tundi. Tbilisi jõudes nihkub kellaaeg paar tundi tagasi.

Loe edasi: Pildikesi Georgia pealinnast

Wöhrmanni omaaegse kalevivabriku hoonestus variseb

Pealtnägijate sõnul varises 17. märtsil Sindi omaaegse kalevivabriku ühe hoone nurk suures ulatuses maha ja välisel vaatlusel võib karta peatselt uusi murenemisi.

17 märtsil toimunud varing Sindi omaegses kalevivabrikus Foto Urmas Saard
17. märtsil toimunud varing Sindi omaegses kalevivabrikus. Foto: Urmas Saard

Muinsuskaitseameti järelvalveosakonna Pärnumaa vaneminspektor Nele Rent ütles, et talle oli sellest eile teatanud Tolaram Grupi esindaja.

„Eile õhtul leppisime kokku, arvestades omaniku esindaja ja meie insener-konsultandi ajakavu, et läheme koos omaniku esindaja ja Muinsuskaitseameti insener-konsultandiga mälestist üle vaatama ning varingu põhjuseid välja selgitama esmaspäeval. Siis on võimalik öelda, millised on esmased hädavajalikud tööd. Seadusest tulenevalt on omanikul mälestise korrashoiu ja vajadusel remondi kohustus. See on lähtepunkt. Mis, kuidas ja millal selgub järgmise nädala jooksul,“ selgitas Rent.

Tegemist on peaväravast vaadatuna parempoolse kasutuses olnud hoonega.

Sindi linnavolikogu aseesimees Aleksander Kask ütles, et on pidevalt murega vabriku varemeid jälginud. Tema teada on varinguid toimunud ka vabriku territooriumit läbiva kanali juures. Peaväravast otse kaugema hooneosa seina vaadates võib samuti näha väljasopistumist.

Loe edasi: Wöhrmanni omaaegse kalevivabriku hoonestus variseb

Infomess Suunaja ja Pärnu Töömess Pärnu Kontserdimajas

Pärnumaa suurim infomess Suunaja toimus tänavu esmakordselt ühiselt Pärnu Töömessiga.

Pärnumaa suurimal infomessil Suunaja Foto Urmas Saard
Pärnumaa suurimal infomessil Suunaja. Foto: Urmas Saard

Töömessi ala koondati põhiliselt kontserdimaja suurde saali ja infomess tegutses oluliselt väiksemal pinnal kammersaalis. Näis, et õppeasutused mahtusid kõik kenasti üksteise kõrvale ära, aga vahekäikudes liikumine jäi kitsaks ja tekitas kohati tahtmatut nügimist. Tunda oli ka õhupuudust. Mõne kooli esindaja suust kuuldus tagasihoidlikku rahulolematust ka sellepärast, et noored ei pääsenud igal katsel kohe teda huvitanud õppeasutuse boksi juurde. Põhjuseks täiskasvanud tööotsijate eriline huvi kõikvõimalike meenete vastu.

Töötukassa Pärnumaa osakonna tööandjate konsultant Sigrid Jamnes avaldas arvamust, et järgmisel aastal võiks kaaluda kontserdimaja kolmanda korruse täies mahus kasutusele võtmist, mis võimaldaks kaht messi hajusamalt terves hoones paigutada.

Pärnumaa koolidest hakkasid silma Pärnu Täiskasvanute gümnaasium, Kilingi-Nõmme gümnaasium, Tõstamaa keskkool, Sindi gümnaasium, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Pärnu Saksa tehnoloogiakool, Paikuse politseikool.

Loe edasi: Infomess Suunaja ja Pärnu Töömess Pärnu Kontserdimajas

Seljametsa muuseum külastas Sindi muuseumit

„Kevad toob alati kaasa meeleolu tõusu ja suurendab tegutsemistahet,“ ütles muuseumipedagoogina jätkav Seljametsa muuseumi eksjuhataja Laine Järvemäe, kes külastas kevade hakul koos uue juhataja Annika Põltsamiga Sindi linna muuseumit.

Seljametsa muuseumi juhataja Annika Põltsam (vasakul) ja Laine Järvemäe Sindi muuseumis Foto Urmas Saard
Seljametsa muuseumi juhataja Annika Põltsam (vasakul) ja Laine Järvemäe Sindi muuseumis. Foto: Urmas Saard

1. märtsist Seljametsa muuseumi juhatajana tööd alustanud Annika Põltsam soovis tutvuda naabrite ja nende tegemistega. Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend tegi ringkäigu väikese maja tubades ja andis selgitusi museaalide kohta. Laine Järvemäe arvates oli uut ja huvitavat palju. Järvemäe nägemuses oli näitus „Sinine tikand vanaema riidekapist“ väga nostalgiline, sest neis esemeis leidus tema jaoks palju tuttavat lapsepõlvekodust. Põltsam elab Vaskrääma külas, kus peab juba viiendat aastat avatud käsitöökambrit. Sellepärast on tema eriline huvi igasugune käsitöö. Mõlemat külalist üllatas Jakob Suti suur maal Sindi kirikust. Jutuks tuli ka sama kiriku edasine saatus.

Kohvilauas tunti mõlemapoolselt huvi naabrite lähemate ja kaugemate plaanide vastu. „Paari tunni vältel vahetasime infot kummagi mäluasutuse hetkeseisust ja lähituleviku tegemistest. Võrdlesime asutuste eelarveid, pidasime aru lahtiolekuaegade, külastatavuse, soojamajanduse, personali koosseisude jpm üle. Räägiti ka muret tekitavatest probleemidest. Seljametsa muuseumis on ruumi rohkem, Sindis tuleb jätkuvalt seista silmitsi ruumipuudusega ja sellele lahenduse leidmisega. Juttu oleks jätkunud kauemakski,“ vahendas kohtumise muljeid Vellend.

Loe edasi: Seljametsa muuseum külastas Sindi muuseumit

Mati Kaal rääkis loomaaedade ülesannetest

Kauaaegne Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal esines täna Pärnu Tervise konverentsisaalis ümmarguselt kolmesajale Tartu ülikooli Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajale loenguga, mille pealkirjaks on „Loomaaiad ja elurikkus“.

Mati Kaal esineb Pärnu väärikate auditooriumile Foto Urmas Saard
Mati Kaal esineb Pärnu väärikate auditooriumile. Foto: Urmas Saard

Kogu elu ühes asutuses töötanud Kaal alustas Tallinna loomaias juba enne Tartu ülikooli bioloogia eriala õppimise lõpetamist, aastal 1968. Loomaaia direktor sai temast 1975. aastal. Selles ametis töötas ta kuni eelmise aasta 1. juulini, aga praegu koordineerib poole kohaga nõunikuna loomaaia jääkaru kodu ehitust.

Jääkaru uus eluase on kujundatud Kaalu mõtete alusel ja seepärast oli väärikatel põnev kuulda otse idee autorilt, millisena kogu tervik välja nägema hakkab. „Jääkarusid saab läbi klaasi näha toimetamas nii vee peal kui vee all. Nende kasutusse antakse kaks suurt basseiniga aedikut. Mõlemas basseinis ringleb kokku 3000 m3 vett, mida tuleb paar korda ööpäevas filtritest läbi lasta. Just filtrid, pumbad ja kõik muu tehniline süsteem teebki selle rajatise pööraselt kalliks, aga nii neid asju tänapäeval tehaksegi,“ selgitas Kaal. Kolmas aedik on ilma basseinita.

Loe edasi: Mati Kaal rääkis loomaaedade ülesannetest

Punase vahtra kool – 180. juubelit tähistav Sindi gümnaasium

Sindi kooli värv on punane. Jalutades rahulikus väikelinnas Sindis on raske mitte märgata majesteetlikku 1901. aastal ehitatud punastest tellistest koolimaja, mis on üks linna sümbolitest. Kooli sümboliks on aga maja ees kasvav punane vaher. Nagu eesti keeltki, on ka kooli sümbolit mitmed korrad püütud oma auväärselt kohalt minema pühkida, kuid ajaloo keerdkäikude kiuste on puu taas sirgumas oma ajaloolises asukohas. Kooli logoks on andnud ainet selle sama punase vahtra leht. Ja koolipere armastab oma sümboleid ning kasutab neid suurima aupaklikkusega ka kõikidel tellitavatel meenetel, mistõttu on needki valdavalt punased.

Ain Keerup, kümnendat aastat Sindi gümnaasiumi direktor Foto Urmas Saard
Ain Keerup, kümnendat aastat Sindi gümnaasiumi direktor. Foto: Urmas Saard

„Tahtmata küll punast värvi ületähtsustada, on viimastel aastatel koolil sujunud koostöö väga hästi teisegi punast värvi oma tunnusvärviks pidava institutsiooniga – Päästeametiga. Ainsana Pärnumaa üldhariduskoolidest saab Sindi Gümnaasiumis valida valikainena vabatahtliku päästja eelkutseõppe,“ räägib Ain Keerup, kellel tänavu täitub kümme pingelist tööaastat Sindi gümnaasiumi direktorina.

Ainulaadset leidub selles koolis veelgi ja tänavu on erakordselt eaka haridusasutuse eluloos muljetavaldavalt palju ümmarguse numbriga tähistatavaid ajamärke vähemalt poole tosina jagu.

Vestluse alguses näitab Keerup paljude fotodega kujundatud ülevaatliku tekstiga kooli tutvustavat voldikut. Pildid kõnetavad lugejat ise ja säästavad kogenud tippjuhi aega, mis muidu kuluks vestluspartnerile koolist üldmulje loomiseks. Kuigi ega direktor kooli tutvustamata läbi saa, sest läheneval infomessil Suunaja 2017 tuleb nii temal, direktori asetäitjal Margit Rebasel kui ka 10. klassi õpilastel Chätlynil, Elirial, Nettyl ja Egonil vastata sadadele küsimustele, mida esitavad Sindi gümnaasiumis õppimisvõimalustest huvitatud noored.

Loe edasi: Punase vahtra kool – 180. juubelit tähistav Sindi gümnaasium

Lüdigi mehed laulsid kevadele

Pärnu Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor tuli kell 12:29 alanud astronoomilisele kevadele laulmisega Tallinna Väravate juurde vastu.

Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor tervitab Pärnus Tallinna väravate all kevadet Foto Urmas Saard
Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor tervitab Pärnus Tallinna väravate all kevadet. Foto: Urmas Saard

Kevadet, pärnakaid, Lüdigi mehi ja nende laulmist juhatanud Evelin Meid tervitas Pärnu abilinnapea Jane Mets. „Esimesel aprillil tähistate oma tegevuse 70. juubelit ja sellest pool aega olete siinsete väravate all kevade saabumist lauluga tervitanud. Üle mitme aasta tuleb kevad keset päeva, mitte ööpimeduses ega varavalges. Küllap soovis kevad sedakorda eriliselt rõhutada, et pole unustanud õiget tuleku aega nagu unustas talv tänavu oma kohaloleku vajaduse. Ja sügis jäigi kuni kevadeni kestma. Tänagi üritab suure lobjaka sajuga midagi näidata. Aga lumikellukesed juba õitsevad ja kuldnokkagi olevat nähtud,“ rääkis Mets.

„Tuli kevad, tulid lauljad linnud, tulid lindudega ühes sa,“ luges abilinnapea ühest väga vanast laulusalmist. „Mis oli see ‘sa’? Seda kirjas ei olnud. Aga edasi räägitakse: tuli ta. Mina usun, et see ‘ta’ oli päike. Oli soojus, võibolla oli armastus, aga võibolla oli tervis,“ luges Mets värsse ja lasi kevadmõtetel lennata. „Nüüd ja kohe mõelge, mida te kevadelt kõige rohkem ootate ja uskuge, see läheb täide.“

Loe edasi: Lüdigi mehed laulsid kevadele

Sindi muuseumi kogud täienevad keskmiselt iga paari nädala järel

Käesoleval nädalal tõi sintlane Mai Jürs muuseumisse möödunud sajandi kolmekümnendatel tikitud loodusmotiiviga seinavaiba, mis täiendas hästi omaaegset töölise magamistoa seina voodi kohal.

Tikkimistöö tegi kolmekümnendail aastail Audru valla Lindi külas elanud Liisa Tõnst kingituseks oma ämmale Foto Urmas Saard
Tikkimistöö tegi kolmekümnendail aastail Audru valla Lindi külas elanud Liisa Tõnst kingituseks oma ämmale. Foto: Urmas Saard

Mõõtmetega 125X65 cm linasele riidele tikitud loodusmotiiv kujutab esiplaanil seisvat hirve koos vasikaga, taamal näeb kolme männipuud. Tikkimistöö tegi kolmekümnendail aastail Audru valla Lindi külas elanud Liisa Tõnst kingituseks oma ämmale Anna Tõtntsule, kes kasutas seda Tori vallas, Soone külas, Soometsa talus vooditaguse vaibana kuni aastani 1959.

Mai Jürs tuli mõttele selle käsitöö Sindi muuseumile kinkida pärast seda, kui oli lugenud uudist Helin-Helme Mugamäe sinise tikandiga vaipade näitusest.

Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend ütles, et muuseumisse tuuakse uusi museaale keskmiselt iga kahe nädala järel. Väiksemate asjade alalisele hoiule võtmisega saab veel hakkama, aga suuremate esemete jaoks jääb ruumi väheks ja siis peab juba tõsiselt kaaluma nende vastuvõtmist.

Urmas Saard

Lavatähtede matkimine Sindi gümnaasiumis

Staarijäljendamise ehk playback võistlus on kujunenud Sindi gümnaasiumi õpilastele igal aastal oodatud sündmuseks. Täna oli kaheksa etteastet oma koolist ja üks külalisesinemine Pärnu Rääma põhikoolist.

Las Kechup, Sindi gümnaasiumi 5A klassi esinemine Foto Urmas Saard
Las Kechup, Sindi gümnaasiumi 5.A klassi esinemine. Foto: Urmas Saard

Konkursil osalenud noored said ülesandeks omavahel oskuslikult kombineerida näitlemis- ja esinemisoskuseid, eesmärgiga tuua žürii ja publiku ette võimalikult täpne koopia originaalesitusest. Playback võimaldas noortel samastuda neile meelepärase artistiga ja tunda endid laval staaridena.

Lavale julgesid minna ennast proovile panema Sindi gümnaasiumi klassidest 2.B (Vello Orumets, Vihm); 3.B (Ot Vinta); 4.A (Kala, Buratino lugu); 4.B (Beyond Beyond, So Alive); 5.A (Phil Collins, In the air tonight); 5.A (Las Kechup, The ketchup song), 7.B ja 1.A (Shape of that power); 5.B ja 4.A (Meisterjaan, Parmupillihullus) ning külalisena Rääma põhikooli 5. klass (Kate Bush, Wuthering heigts). Etteasteks anti aega poolteist kuni kolm minutit.

Matkimisõhtu juhtideks olid Sindi gümnaasiumi õpilased Eliria Kaup ja Ats Tobias Pikk, kes usutlesid kõiki esinejaid pärast nende etteastet.

Loe edasi: Lavatähtede matkimine Sindi gümnaasiumis

Sindi linnavalitsus kõnetas õpetajaid

Emakeelepäeval külastasid Sindi linnapea Rein Ariko ning linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Mart Tõnismäe Sindi gümnaasiumi õpetajaid.

Tatjana Grigorjeva-Keerup ja Mart Tõnismäe Foto Urmas Saard
Tatjana Grigorjeva-Keerup ja Mart Tõnismäe. Foto: Urmas Saard

Pikal vahetunnil aset leidnud kohtumisel andsid linnapea ja nõunik kõigepealt üle 2016. aasta kultuuritegelase aunimetusega kaasneva klaas püsti õpetaja Tatjana Grigorjeva-Keerupile, kes ei saanud Eesti Vabariigi aastapäeva tähistaval pidulikul aktusel selle vastuvõtmisel osaleda. Grigorjeva-Keerupi teened kultuuri erinevates valdkondades on märkimisväärselt ulatuslikud, väljudes koolisisestest tegevustest veel palju kaugemalegi.

Tõnismäe on pärast haridus- ja kultuurinõuniku ametisse nimetamist ennast juba päris põhjalikult tutvustanud linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjonile, aga pidas õpetajate suhtes lugupidavaks ennast ka neile lühidalt esitleda. Samal esinemisel tunnustas Tõnismäe õpetajate vastutusrikast tööd.

Nõunik rääkis vajadusest kutsuda ümarlaua taha Sindis igapäevaselt hariduse ja kultuuriga lähedases suhtes töötavad inimesed. Kohtumine toimub juba 24. märtsil.

Loe edasi: Sindi linnavalitsus kõnetas õpetajaid

Kodanikuajakirjanduse selts tänab Sindi õpetajat

Emakeelepäeval tänas Eesti kodanikuajakirjanduse selts Sindi gümnaasiumi eesti keele õpetajat, kes on toonud paljude õpilaste väärtuslikud kirjatööd suurema hulga lugejate ette, motiveerides nõnda õpilasi veelgi loomingulisemalt kirjutama, aga samaaegselt ka mitmekesistades Külauudiste portaali lugemise valikuid.

Raili Juss hoiab käes Eesti kodanikuajakirjanduse seltsi poolt kingitud Külauudiste logoga tassi Foto Urmas Saard
Raili Juss hoiab käes Eesti kodanikuajakirjanduse seltsi poolt kingitud Külauudiste logoga tassi. Foto: Urmas Saard

Külauudiste ja Sindi gümnaasiumi vaheline loominguline koostöö algas möödunud aasta lõppedes. Õpetaja Raili Juss tegi valiku oma õpilaste parimatest töödest, mis kõnetasid ka Külauudiste lugejaid. Kirjutajaks olid praegused vilistlased, kelle tööd valmisid 9. klassis 2009/2010. õppeaastal.

Sama algatusega jätkus koostöö Tartu rahu aastapäeval.

Nädalapäevad enne Eesti Vabariigi aastapäeva avaldas Külauudiste portaal seitsme põhikooliastme õpilase tööd. Õpilased avaldasid mõtteid Eesti riigist ja tänavu 180. sünnipäeva tähistavast Sindi gümnaasiumist.

Lugejatelt saadud meeldiv tagasiside lubab hea algatusega jätkata. Üheks näiteks on lugeja Margit Petersoni kirjutatud  positiivne arvustus. Soovides loominguliste mõtetega Sindi gümnaasiumiga edasi minna kinkis kodanikuajakirjanduse selts Raili Jussile suurepärase koostöömärgiks Külauudiste logoga nimelise tassi.

Urmas Saard

Loe edasi: Kodanikuajakirjanduse selts tänab Sindi õpetajat

Erasmus+ projekt Pärnus Nooruse Majas

5.-13. märtsil toimus Nooruse Majas noorsootöötajatele suunatud rahvusvaheline treeningkursus “Gender – awareness to be aware“.

Rahvusvaheline treeningkursus Gender - awareness to be aware Foto Uudo Laane
Rahvusvaheline treeningkursus Gender – awareness to be aware. Foto: Uudo Laane

Koolitajateks olid Ieva Grundsteine Lätist ja Laszlo Földi Ungarist ning osalejateks 26 noorsootöötajat Eestist, Lätist, Ungarist, Itaaliast, Türgist, Belgiast, Kreekast, Prantsusmaalt, Tšehhi Vabariigist, Portugalist, Hollandist ja Poolast. Igast riigist kaks kuni neli osalejat.

Euroopa Liidu Erasmus+ programmi vahenditest rahastatud projekti eesmärk oli suurendada noorsootöötajate pädevust ja teadmisi soolise võrdsuse teemal.

Projekti jätkuna on iga osaleja kohustus koju naastes sellel teemal noorte seas teadlikkust tõsta, et nad tunneksid ära soopõhise diskrimineerimise olukordi ja oskaksid neid lahendada.

Noorte seas korraldatud tegevused tuleb ka dokumenteerida.

Loe edasi: Erasmus+ projekt Pärnus Nooruse Majas

Roosa õpetaja roosas klassis

„Helluse, osavõtlikkuse, armastuse värv. Nii koolitusel sellest teada sain, kui koolitaja mind üleni roosana nägi,“ selgitab Eneli, Sindi gümnaasiumi algklasside õpilastele õpetaja Eneli Arusaar, keda tegelikult jätkub kuni gümnaasiumi astme viimase klassini ja isegi vilistlaste jaoks.

Eneli Arusaar Foto Urmas Saard
Eneli Arusaar. Foto: Urmas Saard

Täna on koolipäev läbi, aga reedene päev ei tähenda veel Enelile töönädala lõppemist. Tuleb veel tegeleda õpilasteatri näitemängu tekstidega. Tekstide kirjutamist ja lugemist peab Eneli võrdväärselt väga tähtsaks tegevuseks, mida nõuab äärmise rangusega nii endalt kui õpilastelt.

Viin tema mõtted varem kokkulepitud külastusega töiselt tegevuselt kõrvale. Poetan end pisut kartlikult ukse vahelt klassiruumi, paberisse pakitud buketi varred on vist liiga pikaks jäänud. Ehmatan hetkeks, kui tajun pakendi puudutust vastu põrandat. Ei, see ei ole luud. Mitte ka sauna viht, nagu tuttav vene mees Kooli tänavat pidi vastu tulles ekslikult arvas, kui küsis kas sauna? Alles klassi jõudes taipan, et lillekimbu pidanuks paberist vabastama juba ukse taga. Aga nüüd on hilja. Niipea, kui esimesed suured õied nähtavale ilmuvad, hüüatab Eneli, et Star liilia on tema lemmiklilli. Saan esimest korda teada, et olemas on ka Star liilia, veel vähem võisin aimata, et tegu tema lemmikuga. Taas juhatas juhus. Enam ei saa aru, kas tema kaunis nägu muutub pisarmärjaks või hingelist liigutust peegeldavaks peegelpildiks. Kingitud lilled pole ainsad. Suur hulk erinevaid lilli on leidnud sobiva koha pikal aknalaual, roosade kardinate vahel.

Loe edasi: Roosa õpetaja roosas klassis

Tunnike kirjaniku ja kirjastajaga

„Lood ja tegelased elavad mu peas, arenevad, tekivad tegevusliinid. Ja kui see kõik paberile kirja ei saa, siis lähen lõhki,“ kirjutab Heli Künnapas oma raamatus „Minu ilus elu maal“ ja tunnistab, et iga endast välja saadetud looga saab tõesti sisemus selgemaks.

Heli Künnapas Foto Urmas Saard
Heli Künnapas. Foto: Urmas Saard

Kindlasti köidab autori selgus ka lugejat, kes tunneb kiiresti ära, kas kirjanik teab või ei tea, millest ta räägib. Heli teadmine ei tekita kahtlust. Hea vestluskaaslasena teab ta vastata küsimustele ka siis, kui küsijal puudub piisav selgus küsimuse sõnastamiseks. Meie jutuajamine toimus Pärnus Port Artur 2 kaubanduskeskuse kolmanda korruse Piano kohvikus vabalt kulgeva vestlusena, ilma usutluseks ettevalmistatud küsimuste ja vastuste vooruta.

Urmas: „Ma ei tunne ennast kolmekümne viie aastasena väga vanana…,“ ütleb sinu tegelane sarja „Mõni õhtu romantikat“ teise raamatu esimeses loos. Oled kohe saamas oma jutustuse minategelasega samaealiseks. Kuidas tunned sina ennast selles teadmises?

Heli: Ma ei tunne, et oleksin vanem kui olin kahekümneviieselt. Loomulikult kümne aasta tagustele aegadele mõeldes olen nüüdseks targem ja kogenum. Tegutsemisrõõmu ja võimalusi on aga nüüdseks hulga rohkem, sest olen kogu aeg liikunud selle poole, mis tõesti silma särama paneb ja millega tegeleda tahaks.

Loe edasi: Tunnike kirjaniku ja kirjastajaga

Sindi pensionärid tähistasid naistepäeva

Sindi sotsiaaltöökeskuses naistepäeva tähistanud pensionäre külastas üllatuskülalisena riigikogu liige Marko Šorin, kes kinkis kõigile kohalviibinuile nelgiõie ja vestles enamikke huvitanud teemadel.

Marko Šorin kingib Sindi naispensionäridele naistepäevaks nelgiõie Foto Urmas Saard
Marko Šorin kingib Sindi naispensionäridele naistepäevaks nelgiõie. Foto: Urmas Saard

Sindi linnavalitsuse sotsiaalnõunik Anu Eisenschmidt tänas Juta Vellestet, kes korraldab pensionäride vabaaja sisustamist alates esimesest kogunemisest kuni tänaseni ja jätkab samaga ka edaspidi.

Tantsuks musitseeris Jüri Rotikülast ehk kodanikunimega Jüri Saamel. Sünnipäeva laulu laulis Jüri Meeli Leemanile ja Maimu Miilile.

Šorin rääkis riigikogu tööst, mis jääb sageli inimestel nägemata. Ta tõi näiteks tänase päeva istungi, mis kestis kõigest 3 minutit ja võib jätta tavakodanikule eksliku mulje, et nii lihtsalt poliitiku päevad mööduvadki. Šorin rääkis sellestki, kuidas ta igal võimalikul juhul esitab kolleegidele küsimusi Sindi kohta, et nõnda pidevalt tutvustada oma kodulinna. Näiteks küsis ta haridusministrilt, kus asub Eesti vanim järjepidevalt tegutsev lasteaed? Kuna seda küsis Šorin, siis pidas Mailis Reps kõige tõenäolisemaks Sindi lasteaeda. Ja õigesti vastas. Täna sai Sindi lasteaed juba 123aastaseks.

Loe edasi: Sindi pensionärid tähistasid naistepäeva

Naistepäeva hommikul üllatasid Sindi gümnaasiumi mehed

Õpilased Egon Gentalen, Mattis Rahnel, Otto Osvald Pahk kinkisid igale koolimaja uksest sisenevale kooliõele tulbiõie ja direktor Ain Keerup palus naisõpetajatel valida endale potis kasvava hüatsindi.

Naistepäeva lilled kooliõele Foto Urmas Saard
Naistepäeva lilled kooliõele. Foto: Urmas Saard

Paljud õpilased mõtlesid naistepäevale juba enne kodust väljumist ja kinkisid lisaks koolijuhtkonna organiseerimisele ka iseseisval algatusel oma õpetajatele lilli. Naistepäeva eriliseks tähtpäevaks muutvat tava on Sindi gümnaasiumis kasvatatud juba päris mitu aastat ja meespere tegi ka tänavu selleks puhuks aegsasti ettevalmistusi. Päris ilma naisteta kõigega toime ei tuldud, aga need üksikud mehi abistavad naised olid rõõmsalt abi osutamas, seejuures eelistasid oma nimedega siiski tagaplaanile jääda.

Üheks tunniks võtsid gümnaasiumiõpilased erinevate ainete õpetamise klassides enda ülesandeks ja vabastasid õpetajad viivuks nende töökohustusest. Meeshinged katsid õpetajate toas laua. Pakkusid enda valmistatud torti. Ühine kohvijoomine juhatati sisse meeste napisõnaliste tervitustega. Hoopis pikemalt oskas sõnu ritta seada direktor. Ta ütles, et Sindi gümnaasium on väga vana õppeasutus. Palju vanem kui naistepäev ja seepärast oskab hästi hinnata traditsioone.

Loe edasi: Naistepäeva hommikul üllatasid Sindi gümnaasiumi mehed

Inspireeriv kohtumine Sindi gümnaasiumi gümnasistidega

Täna kohtus Sindi gümnaasiumi gümnasistidega projekti Tagasi Kooli raames ettevõtja Diana Sooväli. Kõneldes oma tegemistest rääkis lektor sellest, kuidas ta läbi kümnete erinevate ametite ja projektide on leidnud lõpuks tõeliselt nauditava tegevuse.

Diana Sooväli gümnasistide keskel, temast paremal Eliria Kaup Foto Kristi Suppi
Diana Sooväli gümnasistide keskel, temast paremal Eliria Kaup. Foto: Kristi Suppi

Sooväli õhutas noori leidma oma teemat, mis neile südamelähedane. Ta pakkus ennast mentoriks ja abistajaks, kui keegi seda vajab. Lektoril on suur hulk kogemusi loendamatutes valdkondades: pangandusest, ettevõtlusest, vabatahtliku tööst kuni motoklubis osalemiseni välja.

Eliria Kaup, 10. klassi õpilane, võttis kuuldu kokku sõnadega: “Diana on naine, kes saavutanud oma elu jooksul palju, viinud täide oma unistusi ja kogenud kannatusi, alustades juba varajasest east! Ma mõistan teda, sest jutu järgi ei alustanud ta ka tõelist elu alles siis kui oli 18, vaid juba varem, ja see on nii võimas, et … miks oodata …?”

Sooja ja vahetu suhtlemisega pani Diana kõik õpilased rääkima, õhutades neid unistama ja tegutsema. Õpetajana olen seda meelt, et üks selline kohtumine annab õpilastele rohkem kui mitu teooriatundi kokku! Olen tänulik sellistele projektidele nagu Tagasi Kooli, mis aitab leida tõelisi talente, kes on ka ise huvitatud oma kogemuste jagamisest ning naudivad neid kohtumisi noorte lahedate inimestega.

Kristi Suppi, majandusõpetaja

Sindi kirik Sindi muuseumis

Alates eilsest kaunistab Sindi muuseumi ühe toa seina suuremõõtmeline maal Sindi kirikust, mille maalijaks peab Mati Sutt kõhklematult oma isa Jakob Sutti.

Mati Sutt kinnitab, et Sindi kiriku maalija on tema isa Jakob Sutt Foto Urmas Saard
Mati Sutt kinnitab, et Sindi kiriku maalija on tema isa Jakob Sutt. Foto: Urmas Saard

Maal, mille olemasolust kunstniku poeg midagi ei teadnud, tuli päevavalgele ühe majapidamise pööningult. Kohe, kui maal autolt maha tõsteti ja Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend nägi paremal all nurgas nimetähti J.S., pidas ta väga tõenäoliseks autoriks Jakob Sutti.

Jakob Sutt töötas Sindi keskkoolis kunstiõpetajana aastatel 1957 kuni 1978. Mõningat kahtlust tekitas siiski nimetähtede juurde lisatud aasta 1988. Sel ajal Jakob Sutt enam Sindis ei elanud ega töötanud. Seepärast loodeti kindlamat selgust saada kunstiõpetaja pojalt, kes vahetult peale teate saamist sõitis kiiresti maali lähemalt uurima. Mati Sutt ütles, et teel Jõõprest Sinti oli temaski tekkinud maalimise aasta arvu tõttu tõsine kahtlus ja mõtles juba Sindi muuseumile pettumust valmistavale eitavale vastusele.

Loe edasi: Sindi kirik Sindi muuseumis

Mart Tõnismäe kohtus uues ametis Sindi haridus- ja kultuurikomisjoniga

Värskelt ametisse nimetatud Sindi linna haridus- ja kultuurinõunik Mart Tõnismäe tutvustas volikogu haridus- ja kultuurikomisjonile oma senist elu ja tegevusi, kuulas komisjoni liikmete mõtteid ning avaldas omapoolseid nägemusi linna edasises kultuurielus.

Mart Tõnismäe, Sindi linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Foto Urmas Saard
Mart Tõnismäe, Sindi linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik. Foto: Urmas Saard

Mart Tõnismäel on juba palju aastaid harjumuseks kanda kaelas väeehteid: tulepäikese ratast ja Austraaliast pärinevat käbiseibi. Väeehted rippusid kaelas ka tänasel töökohtumisel.

Mart Tõnismäe rääkis endast

Tõnismäe ütles, et tema sünnikodu asub Mõisakülas Viljandimaal. Ja kuigi vanemad kolisid päris varsti pärast tema sündi Pärnumaale Surju, nimetab ta ennast ikkagi mulgiks ning kannab vahetevahel uhkusega Mulgi rahvarõivaid. Surju põhikooli lõpetamise järel jätkas ta õpingut Pärnu Koidula keskkoolis. Pärnu valis ta seepärast, et samal aastal avati tolleaegse nimetusega Lydia Koidula nimelises teatris draamastuudio, mille tegevust juhendas Ingo Normet.

Tõnismäel oli lisaks näitlemise soovile ka unistus metsaülemaks saamisest. Ta oskab puudega vestelda, tunneb hästi loomi ja linde. Paraku kulges valik keskkooli lõpetamise järel omasoodu kolmandat rada. Kuna abituuriumi aastal konservatooriumis vastuvõttu polnud, otsustas noormees võõrarmeest pääsemiseks astuda Tallinna pagarikooli. Selle lõpetas ta kiitusega. Lavakunsti erialale õppima asumine ebaõnnestus, aga selle asemel pääses õppima kultuuriharidust pealinna pedagoogilisse instituuti.

Loe edasi: Mart Tõnismäe kohtus uues ametis Sindi haridus- ja kultuurikomisjoniga

Heli Künnapas kingib sarja “Mõni õhtu romantikat” raamatuid

Algaval nädalal toimub kirjastuse Heli Kirjastus auhinnamäng Tre Raadio hommikuprogrammis, kus tutvustatakse sarja “Mõni õhtu romantikat” ning sarja teist raamatut “Mu koju tood sa”. Kõigil kuulajatel on võimalus igal hommikul osaleda SMS mängus. Selleks tuleb SMSiga vastata saatejuhtide esitatud küsimusele. Kogu nädala jooksul loositakse hommikuprogrammi lõpus välja üks raamat “Mu koju tood sa”.

Heli Künnapas oma sünnipäevanädalal TreRaadio ees Foto Urmas Saard
Heli Künnapas oma sünnipäevanädalal TreRaadio ees. Foto: Urmas Saard

Käesoleval nädalal kolmekümneviieseks saav Pärnumaalt pärit kirjanik Heli Künnapas lõi Heli Kirjastuse 2015.aastal, kui ta avaldas oma reaalelulise teose “Minu ilus elu maal”. Algselt oli kirjastus mõeldud vaid Heli enda raamatute avaldamiseks, kuid nüüdseks on kirjastuse kaudu avaldatud Heli enda ning mitme teise autori raamatuid. Siiski on tegemist väikese üheinimese kirjastusega.

Eelmise aasta lõpus alustas Heli Künnapas sarja “Mõni õhtu romantikat” avaldamist ja kirjutamist. Sellesse sarja kuuluvad kergemad romantilised teosed, mis ilmuvad üle kuu. Esimene raamat oli “Jõuluks koju”, veebruaris ilmus sarja teine raamat “Mu koju tood sa”. Selle sarja kõik raamatud on eraldiseisvalt loetavad. Raamatuid ühendab tegevuskoht, sest sarja kõigi raamatute tegevus toimub Pärnumaal. Enamasti Pärnu-Jaagupis ja Pärnus.

“Mu koju tood sa” peategelane on Katrin, kes valitsuse vahetumise tõttu kaotab töökoha ministrina. Ta tuleb tagasi Pärnu-Jaagupisse, kust on pärit ning asub tööle ajalooõpetajana. Libatses elava seitsmenda klassi poisi Silveri kaudu puutub Katrin kokku perevägivalla teemaga.

Loe edasi: Heli Künnapas kingib sarja “Mõni õhtu romantikat” raamatuid

Tiit Tarlap on astunud tähetolmusele rajale

Tiit Tarlap on olnud läbinisti Sindi mees, Sindis sündinud, Sindi gümnaasiumi vilistlane ja kogu elu Sindis elanud, aga ka Tšornobõli veteran, kõige selle taustal muidugi tunnustatud ulmekirjanik, kes pärast meie hulgast lahkumist väärib Mart Lõbu arvates kindlasti mälestuse jäädvustamist Sindi linna avalikus ruumis.

Tiit Tarlapi põrm kantakse välja Viimse Tee kabelist Foto Urmas Saard
Tiit Tarlapi põrm kantakse välja Viimse Tee kabelist. Foto: Urmas Saard

Pärnus Sillutise tänaval asuva Viimse Tee kabeli seinal heisatud leinalintidega sinimustvalge lipp teatas, et täna jäeti hüvasti nimeka eesti rahva pojaga.

Ärasaatmise teenistuse viis läbi Sindi gümnaasiumi vilistlane, Tiit Tarlapist seitse aastat noorem Taivo Luik, kes tegi kokkuvõtva tagasivaate vanema koolivenna elukäigule. Tiit sündis Sindi linnas, ema Liia ja isa Viktori peres. Tiidu lapsepõlv möödus koos isa ja ema ja isapoolsete vanavanematega ja kodulinna poistega asju ajades. Koolitarkust hakkas väike Tiit taga nõudma Sindi keskkoolis, mille lõpetas 1973. aastal. Oma klassis oli Tiit üks paremaid kirjamehi. Samuti oli Tiit tubli spordipoiss, kes tegeles nii sambo, maadluse, tõstmise, kui ka kulturismiga. Tiit kutsuti aega teenima tollasesse võõrarmeesse, teenistuspaigaks sai Mongoolia. Armeeteenistusest vabanedes asus ta õppima Tartu ülikooli õigusteaduskonda. Mingitel erinevatel põhjustel jäi ülikool lõpetamata. Koos isaga käis Tiit tööl maaparanduses Pihkva oblastis. Ta töötas ka Pärnu kutselises tuletõrjes. Koos teiste meestega tuli Tiidulgi minna Tšornobõli tuumajaama avarii tagajärgi likvideerima. Tagasi tulles leidis Tiit veel tööd paljudes asutustes, olles tubli töömees.

Loe edasi: Tiit Tarlap on astunud tähetolmusele rajale

Helin-Helme Mugamäe tõi sinise tikandi näituse Sindi muuseumisse

Käesoleva nädala teisipäeval pani Helin-Helme Mugamäe väikese valiku sinise tikandiga valgele puuvillasele riidele kantud seinakaunistused Sindi muuseumi stendidele üles ja neljapäeval toimunud näituse avamisel esitlesid hoolikalt hoitud kontuurseid „joonistusi“ veel mitmed teisedki mäluasutuse külalised.

Helin-Helme Mugamäe siniste tikanditega Sindi muuseumis Foto Urmas Saard
Helin-Helme Mugamäe siniste tikanditega Sindi muuseumis. Foto: Urmas Saard

Mugamäe on neid sinise mulineega varspistes tikandiga seinakatteid kogunud näituse jaoks lähtuvalt oma lapsepõlvemälestustest. Käsitööd pärinevad 20. sajandi esimese poole Eesti kodudest. „Sindi muuseumisse sattusin ma õppepraktika raames. Lõpetasin 2015. a Olustvere rahvusliku käsitöö tekstiili eriala neljanda kategooria käsitöömeistrina. See võrdus selli paberitega, mida annab välja Eesti Käsitöö Liit.“ Praegu juhendab Mugamäe oma koduvallas Toris käsitööringi.

„Sinise tikandi teema tuli lapsepõlve meenutusest. Minu ajal olid prouadel sellised veel seina peal, küll veepinkide taga, küll söögilaudade nurkades. Siis hakkasin otsima, kas kellegil on veel midagi alles.“ Tema enda majapidamises neid ei olnud.

„Koolis sai niipalju selgeks, et on olemas täiesti selline mõiste nagu sinine tikand. Üksikutel juhtudel kasutati ka punast värvi. Valdavalt tikiti õhukesele puuvillasele riidele. Pildi edasiandmiseks on kasutatud kontuuri. Pildid ei ole kunagi seest täidetud,“ selgitas Mugamäe, kes on töid küla pealt kokku kogunud ja pildistanud, et hiljem need omanikele tagastada. Tikandeid on kogutud üle Eesti: osad Hiiumaalt, osad Pärnumaalt Riisa külast, Jõesuust Kuiaru külast. Näitusel näeb ka muuseumi kogust väljapandud töid.

Loe edasi: Helin-Helme Mugamäe tõi sinise tikandi näituse Sindi muuseumisse

In memoriam Tiit Tarlap

Eesti ulmekirjanik Tiit Tarlap (13. november 1954 – 24. veebruar 2017) oli kahtlematult üks tähelepanuväärsemaid Sindi kodanikke, kes eelistas Karja tänaval asuvas vanemate eramus rohkem eraklikku olemist ilma suurema välise tähelepanuta.

Tiit Tarlap Sindi linnaraamatukogus Foto Urmas Saard
Tiit Tarlap Sindi linnaraamatukogus. Foto: Urmas Saard

Vähestel on õnnestunud teda avalikul esinemisel kuulda. „Põhimõtteliselt ma ei käi kunagi kusagil kohtumistel,“ selgitas Tiit ainsal Sindi rahvaga kohtumisel 2010. aasta sügispäeval ja sedagi nõustus ta tegema osaliselt seepärast, et olevat olnud oma kunagise kirjandusõpetaja Leili Liidemaa ees veel keskkooli ajast vanad võlgnevused tasumata. „Siin ma nüüd higistan! Kui raamatud mind ei esinda, siis ei suuda ma ka ise seda teha,“ rääkis Tarlap toona vabandades.

Väga sügavmõtteliselt sõnu valides rääkis ta meile kirjutamise soovi väljendumisest midagi kogedes ja tahtmises seda tunnet teisele inimesele jagades edasi anda. „Kui tunned, et keegi mõistab sinu tunnet, siis toimub justnagu vabanemine. Eks ma siis püüangi nõnda vabaneda oma painetest.“ Tarlapi sõnul on kõige parem leida mingisugune ühine nimetaja ja kirjutada midagi niisugust, mis tekitaks samaväärse tunde nii kirjutajas endas kui ka selles, kes loeb.

Loe edasi: In memoriam Tiit Tarlap

Heasüdamlik politseinik jäi linnakodanikule silma

„Ma ei saa seda jätta ainult enda teada,“ rääkis Juta Velleste, kes elab Sindi linnas Ringi ja Jaama tänavate nurgal kõrguva paneelmaja viiendal korrusel.

Merike Teder Foto Urmas Saard
Merike Teder. Foto: Urmas Saard

„Tulin vabariigi aastapäeval keskpäeva paiku rõdule ja nägin juhtumisi kuidas politseiauto järsult pidurdas, tegi sealsamas tagasipöörde ja peatus tänava servas. Jäin uudistama. Autost väljus noorema poolne politseivormis naine, mustade juustega. Tundsin huvi, mida ta seal uurima hakkab“ kirjeldas linnakodanik kõike meenutades püüdliku täpsusega.

Alles hetk hiljem pärast politseivärvide märkamist oli Velleste pilk peatunud kraavi põhjast paistnud väikestel peanuppudel. „Politseinik upitas lapsed kraavist kuivale kraavipervele. Sidus ühel lõuaaluse kinni. Siis võttis autost paberist salfrätikut ja pühkis lastel ninad puhtaks. Ta toimetas sellise emaliku hoolivusega, et silmanurk läks märjaks. Ma ei tunne teda, aga näis ääretult südamliku inimesena,“ jutustas Velleste.

Kuna nähtut vahendanu jutustus jättis samuti väga südamliku mulje, otsustasin teha pisut „detektiivi tööd“ ja saingi tollele ülimalt emaliku hoolivusega politseinikule jälile. Tema nimi on Merike Teder, ametilt Sindi linnas ja Paikuse ning Tori valdades tegutsev noorsoopolitseinik.

Loe edasi: Heasüdamlik politseinik jäi linnakodanikule silma

Vormel klassi kaksikvõit tuli Pärnumaale

Automudelismi Eesti karikasarja teisel etapil tõid Karmen Mets ja Andy Aron kaksikvõidu Pärnumaale F1-32 ehk vormel klassis, mis nõuab edu saavutamiseks väga meisterlikku kätt.

Pärast sõitu tunnistas Kaiar, et Karmen ja Andy teevad tal ES-24 klassis elu järjest kibedamaks Foto Urmas Saard
Pärast sõitu tunnistas Kaiar, et Karmen ja Andy teevad tal ES-24 klassis elu järjest kibedamaks. Foto: Urmas Saard

Laupäeval, 25. veebruaril toimus Sindis automudelismi Eesti karikasarja 2. etapp. Võisteldi klassides N-14; F1-32; ES-32 ja ES-24. Võistlejad osalesid Tallinnast, Sauelt, Haapsalust, Äksist, Jõõprest ja Sindist. Oodatud 35 võistleja asemel tuli kohale veidi alla 30 võistleja.

Tavapäraselt alustasid võistluspäeva noored, tosina võistlejaga. Sindist oli eelregistreerimisega kirja pandud 3 võistlejat, kuid püssirohtu jätkus ainult ühel. Eelsõitudeks jagati võistlejad kahte gruppi ja meie pesamuna Karin startis B grupis, kuna tal ei ole veel reitingutabelis piisavalt punkte, et tugevamas grupis võistelda. Karin tegi ilusa sõidu ja võitis oma grupi 205 ringiga, edestades järgmist võistlejat seitsme ringiga. Kui ka A grupp oli oma etteaste sooritanud, selgusid finaalikohad. Karin platseerus finaali viiendana, mis äratas meis lootused heale tulemusele ka finaalis. Paraku lagunes Karini sõit finaalis katastroofiliselt: alustas liiga aeglases tempos ja ei suutnud seda oluliselt tõsta ka võistluse lõpuks. Mudel oli tehniliselt väga hea, kuid midagi pidi toimuma Karinis endas. Selle „jalutamisega” loovutas karin kaks kohta ja lõpetas võistluse seitsmendana. Samas oli rebimine esikohale kogu võistluse jooksul väga pingeline ja lõpuks lahutas esimest ja teist kohta ainult 0,15 ringi! Kolm paremat:

Loe edasi: Vormel klassi kaksikvõit tuli Pärnumaale