Halduspiiride muutmise tulemusena tekkinud uus Tori vald tähistas 11. novembril oma esimest sünnipäeva. Pidulikul kontsert-aktusel kinkis vallavanem Lauri Luur looduse usku Hans Sollile tükikese lammutatavast Sindi paisust, mis tõkestas Pärnu jõel siirdekalade pääsu ülesvoolu neljakümne kahe aasta kestel. Tunnustusmeene üleandmise järel piirdus Hans Soll lühikese sõnavõtuga, milles mainis vaid üksikuid märksõnu pikemalt ettevalmistatud sõnavõtust. Koostöös Tori Valla Teatajaga saab nüüd Hans Solli jutustust võimalikult isikupärase stiilipuhtusega Külauudiste uudisvoos ja mõni aeg hiljem ka valla ajalehest lugeda.
Vanaema sülesoojus
186 aastat tagasi ehitas Johann Cristoph Wöhrmann Sindi vabrikuga üheaegselt ka paisu turbiinidest saadava energia masinate käitamiseks. Tipptasemel sideseade ka välismaalt. Inimese teost sündis Vene kubermangupiire ületav kuulsus oma kõrgkvaliteetse tootega eeskätt Siberi, aga ka välisturule. Töölisasula oma ajastu arhitektuuriga. Nõukogude ajal tööliste arv rekordistus nagu kõrgklassiline toodangki.
Lähiminevik
Sintlase kõrvu silitas Karl Rammi „Õrn ööbik“ seni kui sündis otsus – tahame omale muusikakooli. Sintlane, vanaisa, võttis oma lapselapse ühe käe otsa ja omavalmistatud viiulikasti teise kätte ja viis Merikese Pärnu Muusikakooli. „Sa tahad ju minust viiulit paremini mängida, seda tuleb koolis õppida!“ Nüüd on Sindi oma muusikakoolil 30. a juubel, koolijuhatajaks Merike Teppan-Kolk. Sindi ehitab kultuurimajaga kokku uhke muusikapalee. Inimese tegu!
Esimese Eesti aja lõpuaastatel nägin oma silmaga Tori Hobusekasvanduses liikumas soliidse kõnnakuga meest, keda kõik mütsi peast võtmisega tervitasid. Ilmjärv, Tori hobuse aretaja, teadlane, pärjatud mitmete kõrgete tiitlitega. Tori hobune – Tori ja Eesti kuulsus. Inimese tegu!
Viimane sõjasuvi
Tori kiriku torn varisenud, maas, puutükid veel suitsevad. Meeleheide! Mitmed, mitmed aastad kiriku akendest kasvavad välja puud ja põõsad. See on ei tea mis, aga mitte jumalakoda. Mööduja ei pööra sinnapoole pilkugi. Aga ometi tuleb mees Jüri Kask ja ütleb, siia tuleb langenud sõjameeste mälestuskirik. Kes seda uskus! Tema ise kaljukindlalt, teised vähesed.
Sündiski ime. Nõjatan käsipuule, vaatan ja püüan end koguda: Maakivi, tammepuu ja põletatud tellis. Kui metall, siis raud. Enam tõsisemat, mõjuvamat lahendust olla ei saa! Sügavalt austav ja ajalooliselt igavene! See on looming, hingestatud looming. Seda loomingut juhib ja hoiab sihitud kursil meie kaitseväe reservohvitser Jüri Kask. Inimese tegu!
Kui paljudele inimetele on Tori kirik hingele toetust, rahustust ja kosutust andnud ja teeb seda jätkuvalt. Tunnen vaimustust ja uhkust!
Sindi linn nüüdses Suur-Toris
Nüüd uus Suur-Tori on oma sülle võtnud Sindi linna. See on palsam minu hingele. Sindiga on mul vereside. Minu isapoolsed vanavanemad leidsid teineteist Sindis. Palju aastaid tagasi vanemad sintlased on mulle rääkinud, et vabriku tüdrukud eristusid teistest oma väljanägemise ja kleitidega – maatüdrukud kadetsesid.
Kõige ilusam oli Emilie Treimann. Ta sai ka hästi mehele, vabriku vasesepale. See oli peen amet kangaste trükimeistrite juures, kõrgem palk ja puha. Vabrikul oli ka oma töölisaristokraatia. Need olid minu vanaema ja vanaisa.
Minu kõige lähedasem onu on sõjaajast saati sintlane, algul vabriku sepapajas sepp, seejärel mehaanikaosakonnas remondi ja uute masinate kokkupaneja, abikaasa kudumises kangur. Lastest veel järel tütar. Oleme Leiliga oma suguvõsa selle põlvkonna viimased. Minu ema viimane elu- ja töökoht oli Sindis vabrikus.
1957. aasta septembris sündis Sindi Õhtukeskkool, mina kooli matemaatika ja füüsika õpetaja. Kõige krooniks ka mina leidsin oma elu ilusaima õie ja armastuse just Sindist. Arstiteaduskonna kiitusega lõpetanule nn määramiskomisjon andis õiguse ise valida töökoht. Vanemad Pärnus, vaba arstikohta Pärnus pole, valis eriharidusega neuroloog Sindi haigla vaba arstikoha terapeudina. Järgmine aasta avas Pärnu haigla juurde oma erialale vastava närviosakonna. Sindis me kohtusime ja aasta pärast abiellusime kuuekümneks aastaks ülimalt õnnelikuks eluks.
Olen sündinud lilleaias. Jah, tõesti majandussurutis möödas, vaikiv ajastu lõppemas, kodukaunistusaasta käsil. Levi küla värvib hooneid, rajab rohtaedu, ostab niidumasinaid, loorehasid, perepoegadele jalgrattaid. Küla õitseb.
Isakodu oli sepakoht, valitsesid vanavanemad. Ema, minu ja kaksikvenna kodu oli samas. Aasta ja üheksakuusena kaotasime isa. Ema teenis ülalpidamist, vanaema oli meie hoidjaks. Ka kaks onudest mahtusid elamisse. Imeline kodu! Vanaema oli suur-suur lillearmastaja, kõik ümberringi õitses. Majas, töötoas ja sepikojas, uskumatu, oli elekter (Levi veskist), tagatoas vanaisa toas oli raadio, seinal telefon. Vanem onudest oli ostnud küllalt peetud sõiduauto Wandener teenimiseks. Aasta pärast hoopis uuema Renaulti. Käisid ajalehed. Sepatöö järele oli nõudmine. Vanaisa oskused olid ülituntud. Põllutööriistad, vankrid, reed, saanid, jahipüssid ja mis veel. Suhtlemine küla- ja kaugema rahvaga oli tihe. Arvan, et nii edumeelset lapse kasvulava igas taluperes ei olnud. Isiklikult olen ülima tõsidusega tänulik meie sagedasele külalisele, jaoskonnaarst doktor Andressonile, kellelt nakatus sügav austus ja lugupidamine arsti elukutse vastu. See on juhtinud mind kõige tähtsamatel elu pöördehetkedel. Doktor oli vabadussõdalane, aga vaps ta ei olnud, nagu ta sõber minu vanaisagi oli sotsiaalselt tundlik aga sots ei olnud.
Pais maha
Jah, Sindi paisutõkke likvideerimise mõte on minult. Kaks toetusallkirja märgukirjale tolleaegsele keskkonnaministrile Jaanus Tamkivile sain kohe Agu Kunglalt ja Tõnu Simsonilt, ülejäänud paarkümmend seejärel. See oli 26. november 10. aastat tagasi.
Sindi paisusaaga oma korruptsiooni, poliitilise tahte, isikliku kasusaamise, rumaluste jt. halbade kaasnähtustega on nagu meie armsa riigi vähendatud mudel. Uskumatu, aga tõesti keskkonnaministeeriumis, kust kõige rohkem loodusresursse läbi käib, oli persoone, kellel oli isiklik huvi niipidi pööratud, et segas ametitööd ausalt teha. Kurikuulus maadevahetuse analoog laienes ka riigi 114 paisu hulgast nii mitmelegi. Jätame üksikasjad kõrvale, fakte ei pööra miski. Algatusrühmale sai osaks ülikiire kasvamine, toetus ja otseosalemine. Üldsusele oli selge, et Sindi paisu otstarve on minetanud, teeb ainult kurja. Algatajatel puudub igasugune omakasupüüe. Pais ei ole ainult sintlaste ainuomandis, kuulub kõigile. Ressurss mida pais oluliselt mõjutab – kalavarud, kuulub riigile, st rahvale.
Vabariigi kalateadlased, ihtüoloogid, hüdrobioloogid, kõik kalakompetentsi omavad ühendused ühinesid üheks suureks akadeemiliseks heas mõttes jõuguks, vennastusid algatajatega. Keskkonnaministeeriumi poolt tuli toetus ja tunnustus. Kohalikud omavalitsused Sauga, Tori ja osaliselt ka Sindi ulatasid abikäe.
Rahvas, isegi perekonniti, tuli isiklike innustuskingitustega rahvakoosolekutele. See kõik kokku saigi selleks jõuks, mis seljatas võimsa konsortsiumi Raju. Sellel suurel ettevõtteüksusel on hea maine omasuguste ringis, advokaadid ja juristid, raha. Sama saatus tabas rabava pikselöögina ka Rambolli Sindi paisu KMH-d, mis nägi võimaluse ehitada Sinti elektrijõujaam.
Keskkonnaminister seisis silmitsi vajadusega osta Sindi pais ja see lammutada. Muidugi selles möllus oli ka kõrgeid ametnikke ja ka poliitikuid, kelle sõna maksis, aga neid me täname hiljem. Sindi paisutõkke likvideerib ja ehitab kuderände kärestikuks Eesti riigi alam, kõrgeima võimu kandja! Rahva selge läbipaistev sõnum kummitas ja jääb kummitama looduse jumaliku avaldumisvormi elu eitaja kuklas.
Elu on andnud mulle võimaluse kujundada noortele inimestele, oma armsatele õpilastele, ellu kaasa füüsikalist maailmapilti klassikalise füüsika rajaja Isaac Newtoni looduse filosoofia matemaatilistest printsiipidest arusaamist, Max Planci kvantteooriat, Albert Einsteini relatiivsusprintsiipe, tuuma- ja elementaarosakeste füüsikat, kosmoloogiat ja hüpoteetilist maailmaloomist. Viimased kümme aastat olen saanud võimaluse kaasa mõelda keskkonna eluteemal, elada vanaduspõlve kõrgkvaliteetselt. Selle eest tänan vabariigi keskkonnateenistust, Pärnu Keskkonnaametit, proua Margit Kolki, Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna töötajaid, osakonnajuhatajat Kaire Märtenit, endist kantslerit Andres Talijärve, kohaliku munitsipaalvõimukandjaid Kalev Kiiska, Jüri Puusti, Priit Ruutu, Lauri Luuri ja Meelis Kukke, ajalehe Pärnu Postimees peatoimetajat, arvamustoimetajat Kalev Vilgatsit ja Tõnu Kanni, endist Pärnumaa maavanemat Kalev Kaljustet ja Pärnumaalt valitud rahvasaadikuid, kõiki lähedasi võitluskaaslasi, ürituste sponsoreid, keskkonnaagentuuri projektijuhti Külli Tammurit.
Hans Soll
Samal teemal:
Sindi paisu murtud esimene läbipääs lubab lõhel juba ülesvoolu ujuda
Sindi paisu lammutamiseks sõlmitud leping avab Pärnu jõe vee-elustikule
Sindi ujula on sintlaste vabaaja veetmise meelispaik
Sindi väliujula süvendustööde keskkonnamõju hindamisest
Algatati Sindi väliujula süvendustööde keskkonnamõju hindamine
Sindi linnal on Sindi paisu lammutamisel oma nõudmised
Pärnu jõe ümarlaua teemaks oli taas Sindi pais
Hans Soll on saanud aastaga kolm kõrget tunnustust
Sindi paisu ost valiti EKO poolt keskkonnateoks
Tänati Sindi paisuepopöa dramaatilise kadalipu läbijaid
Mõnikümmend artiklit lisaks Pärnumaa uudiste märkmikust