Reisisihiks oli Läti Taimeparaad

Esimest korda Läti Taimeparaadile jõudes meenutasid Sigulda kesklinnas maasse torgatud ülisuured ja väiksemad jalutuskepid, et viimati külastasin omaaegsete Koiva liivlaste asuala poisikese põlves, nii umbes 55 aastat tagasi koos emaga. Nüüd, üle poole sajandi hiljem, ühiselt TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli rahvaga.

Siguldas toimunud 14 Läti Taimeparaad Foto Urmas Saard — Siguldas toimunud 14. Läti Taimeparaad. Foto: Urmas Saard

Kõige paremini mäletan Baltikumi suurima maapealse koopa imetlemist. Teatmiku andmeil on Gutmani koopal kõrgust 10, laiust 12 ja sügavust-pikkust pea 19 meetrit. Sedakorda koopa juurde ei jõudnud ja sealne tuntud raviv allikavesigi jäi rüüpamata. Aga värvilise ornamentikaga Sigulda keppe müüdi nii koopa ees kui ka mujal linnas juba siis ja need muutmatu välimusega jalutuskepid ongi kõige tuttavamad kauge aja mälestuskildudes.

Sama tuttavlikult mõjus bussist maha astudes seegi, et esimestena tänaval kohatud võhivõõrad inimesed kõnelesid omavahel sulaselges eesti keeles. Mida lähemale laada toimumispaigale oma seltskonnaga liikusime, seda rohkem kuulsime vastu tulevate inimeste suust eestikeelset jutlemist. Svetku väljakul peetav Sigulda taimelaat (Latvijas Stadu Parade) olevat just viimasel viiel-kuuel aastal saanud Eesti aiandusrahva kevadiseks meeliskohaks, kuhu minnakse enamasti suurte busside või isikliku sõiduautoga, harvem ühiskondliku transpordiga.

Loe edasi: Reisisihiks oli Läti Taimeparaad

Via Baltica Saugat läbival kahel ja poolel kilomeetril käib vilgas ehitus

Tallinn – Pärnu – Ikla maantee kilomeetritel 120,3 – 122,8 alustati objekti väljamärkimisega mullu septembris. Oktoobris tulid ehitustandrile masinad. Sauga jõge ületav uus Nurmeveski sild ja kõrval asuv uuenduskuuri läbiv Nurme sild peavad ühes kõigi teedega valmima tänavu detsembris.

Nurmeveski silla ehitus Sauga jõel Foto Urmas Saard — Nurmeveski silla ehitus Sauga jõel. Foto: Urmas Saard

Maanteeameti kodulehe andmetele ehitatakse Nurmeveski sild laiusega 9,5 meetrit ja sellele tuleb Pärnust Tallinna poole väljuva suunaga kaks sõidurida. Nelja avaga silla pikkuseks on projekteeritud 153,7 meetrit. Pärnusse sissesõiduks hakkab liiklus toimuma mööda vana Nurme silda ainult ühel sõidurajal.

Samaaegselt Nurmeveski silla ehitusega on alustatud ka Nurme silla remondiga. Praegu toimub asfaltkatte mahafreesimine. Sillal uuendatakse hüdroisolatsioon, vuugid, võetakse käsile betoonpindade remont, asendatakse piirded ja teekate.

Tööde käigus tõstetakse katendi kandevõimet, ehitatakse välja Nurme ristmik, korrastatakse vee äravoolusüsteemid ja kaasajastatakse valgustus Nurme ristmikul. Samuti ehitatakse välja jalg- ja jalgrattatee Jänesselja ringist kuni Nurme ristmikuni. Kavandatud tegevusega rajatakse ligemale pool kilomeetrit täiesti uut maanteed.

Loe edasi: Via Baltica Saugat läbival kahel ja poolel kilomeetril käib vilgas ehitus

Sauga jõe ääres asetleidnud maalihe pealtnägija kirjeldusel

„Eile õhtupoolikul püüdsin jõe ääres kala, paar minutit pärast seitset kuulsin kohutavat müra. Ei saanud aru, mis toimub. Taganesin kiiruga jões tõusva vee eest. Mõne minutiga tõusis vesi umbes pool meetrit. Nägin usside musti selgasid väänlemas, olin hirmunud,“ jutustas Sauga valla Hirve elamurajooni elanik Larissa.

Maalihe sulges viivuks Sauga jõe, millest tõusuvesi kiiresti uuesti läbi murdis Foto Urmas Saard — Maalihe sulges viivuks Sauga jõe, millest tõusuvesi kiiresti uuesti läbi murdis. Foto: Urmas Saard

Larissa, kes oli 4. mail Pärnumaal Nurme sillast veidi allpool jõevoolu suure maalihke tunnistajaks, tuli täna kella kolme paiku uuesti looduse meelevalda uudistama. Ta võttis taskust mobiili ja täpsustas eelmisel päeval numbrile 112 tehtud kõne aega. „Helistasin kell 19.07 ja andsin toimunust teada. Ootasin päästeteenistuse tuleku ära. Nägin, et jõe vasakkaldal asunud parkla oli koos sellele veetud freespinnasega alla langenud.“ Ta kirjeldas, kuidas märkas tõusuvee eest taganedes padrikus madusid, aga polnud kindel, kas need olid rästikud või nastikud. „Vist ikka nastikud. Kõik oli nii ehmatav, et ei märganud moblaga mitte ühtegi pilti teha. Nüüd tulin pildistama,“ rääkis Larissa.

Üsna veepiiril on näha elektrikilpi ja püsti seisvat posti, mille otsas päikese patarei. Ilmselt pole seda algselt sellise kohapeale paigaldatud. Kogu kaadervärk on tervena koos maa libisemisega vee äärde nihkunud. Kohal kus jõekaldad maalihke tõttu kokku põrkusid, on praegu näha väikest koske vett pööritamas ja pritsmeid loopimas. Sealsamas näeb suurt betoonist kaevurõngast.

Loe edasi: Sauga jõe ääres asetleidnud maalihe pealtnägija kirjeldusel

Hilisõhtune vestlus seitsmekümneseks saanud Trivimi Vellistega

Täna seitsmekümneseks saanud Trivimi Velliste ütleb, et praegu asub tema tegevuse keskmes mälestusmärgi püstitamine Konstantin Pätsile.

Trivimi Velliste Pärnus omaaegse Endla teatrihoone maketi juures, kohas, kus sada aastat tagasi kuulutati välja Eesti Vabariik Foto Urmas Saard — Trivimi Velliste Pärnus omaaegse Endla teatrihoone maketi juures, kohas, kus pea sada aastat tagasi kuulutati välja Eesti Vabariik. Foto: Urmas Saard

„Mitte keegi ei kahtle selles, et riigi väljakuulutamist juhtis Päts. Ärme kardame oma minevikku, kuigi minevik on olnud eesti rahva suhtes ülekohtuselt armutu,“ julgustab Velliste oma juubelihõngulise sünnipäeva õhtul. Ta rõhutab väsimatult, et Päts on eestlaste jaoks võrreldav ameeriklaste George Washingtoniga, sest mälestusmärgi rajamise algatajad näevad temas Eesti Vabariigi sünnisümbolit.

Kas usud, et vaatamata kahtlejatele ja vastuseisjatele mõtleb enamik inimesi endiselt sarnaselt Sinuga ühtviisi.

Jah, usun küll!

Mis seda kinnitab?

Näiteks needsamad paljud tänased õnnitlejad. Mitte ainult üksikisikud. Väga liigutav oli saada õnnitlus näiteks Sindi ajalooklubilt ja Sindi gümnaasiumilt. Aga nemad polnud ainsad. Tänan kõiki, kes mind meeles pidasid!

Loe edasi: Hilisõhtune vestlus seitsmekümneseks saanud Trivimi Vellistega

Sindi linnapea elutargad mõtted Kahurimäel

Kevadpühal toimus kolmandat aastat järjest Sindi laat. Kaugemas tagasivaates pole need kolm linna ajaloo ainsad laadad. Tänavune laat ja linna 79. sünnipäeva tähistamise ulatus ning suurejoonelisus tähendas paljude linnakodanike arvates Sindi kasvavat elujõulisust.

Rein Ariko (vasakul), Sindi linnapea, vastab päevajuhi Peeter Kaljumäe küsimustele Foto Urmas Saard — Rein Ariko (vasakul), Sindi linnapea, vastab päevajuhi Peeter Kaljumäe küsimustele. Foto: Urmas Saard

Sindi laata avama tulnud linnapea Rein Ariko ütles Kahurimäeks nimetatud vallil seistes, et on selle künka lasknud kunagi linnavalitsuse tellimisel tekitada, aga ise ta sellele varem pole roninud. „Siit avaneb väga väga võimas pilt. Ja veel võimsamaks läheb, kui rahvas on hommikuse kohvi ära joonud ja tullakse linna 79. sünnipäeva tähistama, ostma, lustima, kaasa lööma. Loodame ja püüame teha omalt poolt kõik, et linna 80. sünnipäeval toimuks siin veelgi võimsam päevasündmus,“ lausus linnapea.

Päevajuht Peeter Kaljumäe küsis seepeale linnapealt: „Kas räägime juba mõtetes ka linna järgmisest juubelist, kuigi Sindi staatus järgmiseks aastaks muutub?“ Ariko meenutas, et omal ajal on olnud koguni selline imelik moodustis nagu Pärnu linna Sindi linn. „See oli küll eriti naljakas halduskorraldus. Möödub jälle mõnikümmend aastat, võibolla ka vähem ja puhuvad taas teised tuuled. Väheke kannatust ja tulevad uued poliitikud, kellel on samuti tarvis ennast ajalooraamatusse kirjutada,“ vastas küsija küsimusele enesekindlalt muhelev pikaajalise kogemusega omavalitsuse tippjuht, kes ei kahtle Sindi linna kestvuses.

Loe edasi: Sindi linnapea elutargad mõtted Kahurimäel

Sindi sünnipäeval mõeldi 180 haridusaastale ja Seljamaale

Tänavu kolmandat aastat Sindi sünnipäeva tähistamist vedanud Kadri Kärg Varris asetas ühiselt oma meeskonnaga pearõhu Sindi hariduselule, mis sai alguse 180. aastat tagasi ja hoogustas Seljamaa mälestusmärgile raha kogumist.

Video → Marko Šorin teeb ekskursiooni Sindi kooli ajalukku

Marko Šorin on toonud ekskursioonil osalejad SG Reporteri stuudiosse Foto Urmas Saard — Marko Šorin on toonud ekskursioonil osalejad SG Reporteri stuudiosse. Foto: Urmas Saard

Linnaõiguste saamise 79. aastapäeval, 1. mail, külastasid Sindi gümnaasiumit paljud vilistlased või selles koolis õppinud tuntud inimesed, kellega tänastel õpilastel oli põnev kohtuda. Koolimajas liikusid ringi ansambli Tuberkuloited laulja Indrek Raadik, Estonia teatri endine solist Hans Miilberg, ehtekunstnik Jaan Pärn, sõudja ja olümpiasangar Allar Raja, maletaja Kaido Külaots, tele- ja raadioajakirjanik Anu Välba.

Sindi gümnaasiumi vilistlane, endine linnapea ja praegune riigikogu väliskomisjoni liige Marko Šorin tegi huvilistele kaks ekskursiooni, mida ta on korduvalt varemgi oma kodulinnas läbiviinud, kuid teistsugustel radadel „Valmistasin kümnele suuremale huvilisele kooli vihiku. Viimasele lehele kujundasin vanaaegse reklaami põhjale üleskutse annetada Julius Friedrich Seljamaa mälestusmärgi püstitamiseks raha,“ tutvustas Šorin oma ettevalmistust, millega ta keskpäevaks kogunevat rahvast soovis üllatada ja usinamaid küsimustele vastajaid premeerida.

Loe edasi: Sindi sünnipäeval mõeldi 180 haridusaastale ja Seljamaale

Eesti kolmik oli Bauska pikamaasõidus tubli

Lätis, Bauska linnas peeti meeskondlik kuuetunni sõit, kuhu oli kutsutud võistlema ka Pärnumaa esindus. Tiimis võistlesid Karin Mets, Karmen Mets ja Andy Aron.

Andy Aron, Karin Mets, Karmen Mets Bauskas Foto Johannes Mets — Andy Aron, Karin Mets, Karmen Mets Bauskas. Foto: Johannes Mets

29. aprillil toimunud Bauska meeskondlikul pikamaasõidul osalesid kuni 19-aastased noored. Kuna viimasel ajal on meie kontaktid lätlastega olnud päris tihedad, siis kutsuti meid ka sellele võistlusele. Algselt pidanuks võistlustele tulema tosin meeskonda. Kuna leedukad jäid tulemata ja ka Lätist loobus üks meeskond, siis asus võistlustulle 10 meeskonda.

Meie meeskond võistles koosseisus Karmen Mets, Andy Aron ja Karin Mets. Sõitsime kohale juba reede õhtul ja sellest oli kasu, sest telefoni teel saadud juhiste kohaselt kokku pandud mudel ei vastanud siiski nõuetele. Jõudsime võistlustele pääsemiseks reede õhtul mudeli veel nõuetele vastavalt ümber teha. Laupäeval saime paar tundi harjutada ja siis läks võistluseks. Tehnilise komisjoni tööle järgnes kvalifikatsioon. Meie meeskonnas langes kvalifikatsioonisõidu valik Karmenile, kuna ta sõitis meie omadest harjutamise käigus välja kõige kiirema ringiaja.

Loe edasi: Eesti kolmik oli Bauska pikamaasõidus tubli

„Siit läheb minu tee,“ ütlesid Sindi noored Naiskodukaitse fotonäituse avamisel

Karmen Vesselov, Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna Pärnu jaoskonna esinaine, avas Sindi muuseumis rändnäituse, mis pühendatud Naiskodukaitse 90 tegevusaastale Pärnumaal. Samas tunnustas Sindi linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Mart Tõnismäe Sindi gümnaasiumi noori kodutunde oskusliku mõtestamise eest.

Ike Joel Järv Foto Urmas Saard — Ike Joel Järv. Foto: Urmas Saard

“Naiskodukaitses on tänapäeval kaheksa eriala: toitlustamine, side- ja staap, sport, meditsiin, avalikud suhted, kultuur, formeerimine, noortejuhtimine,” rääkis Vesselov 1. mail Sindi muuseumis toimunud foto näituse avamisel.

„Näituse pildid on valitud tänapäevast ja minevikust, võimalikult paljudest erialadest. Näeb toitlustamist, millised olid katlad varem. Ilusad naiste vormid on ajapikku samuti muutunud. Tänapäeval käivad naised ka kaitseväelastega ühesuguselt riietunult. On ka paraadist pilte,“ tutvustas Vesselov. Tema jutust selgus näituse kokkupaneku keerukus. Vanade fotodega oli asi lihtsam, kuna kõik pildid olid arvutisse juba kogutud ja teada, kust midagi leida. Raskem on digiajastu algusaegade fotode leidmisega. „Kõige rohkem võttis aega tänapäevaste fotode sorteerimine, sest nüüd osatakse neid arhiveerida. Võetakse üritustest 900 pilti, pannakse ühele kettale ja siis läheb otsimiseks ja valikute tegemiseks,“ rääkis Vesselov. „Soovitati valida 15 fotot, aga me ei suutnud ühe osas otsustada ja nii sai näituse jaoks 16 fotot,“ naeris Vesselov.

Loe edasi: „Siit läheb minu tee,“ ütlesid Sindi noored Naiskodukaitse fotonäituse avamisel

Olga Belash-Karasjova maale näeb tema kodulinnas

Alates kevadpühast kuni jaanikuu keskpaigani saavad kunstihuvilised Sindi seltsimaja väikeses saalis vaadata Olga Belash-Karasjova impressionistlikus stiilis valminud maale.

Olga Belash-Karasjova oma maalidega Foto Urmas Saard — Olga Belash-Karasjova oma maalidega Sindi seltsimajas. Foto: Urmas Saard

„Sõltumata ilmast õues, peab inimese enda sees alati päike paistma,“ leiab Sindis elav ja maalimist harrastav Olga, kes pärast kahte näitust Pärnus on otsustanud oma loomingut tutvustada ka kodulinna rahvale. Eile riputas ta abikaasa abiga viimaseid töid üles. Ühtekokku on õlivärvidega lõuendile kantud imelisi hetki paarikümne ringis.

Lühikese usutluse käigus ütles kunstniku hingega naine, et kujutav kunst on teda haaranud koolipõlvest saadik. Kuid vaatamata sellele tunnistas ta, et pole üsna kauakestvalt lubanud kulutada aega tegevusele, mis näis sedavõrd otstarbetuna. Aja möödudes mõistis Olga, et rõõmu toov lemmikharrastus võib siiski osutuda vägagi hästi mõtestatud tegevuseks. Meie tundelised elamused avaldavad kehalisele tervisele otsest mõju. Mida enam tegeleme meeldivaga, seda rohkem positiivsust endasse laeme. Nüüd avastab Olga maalikunstist palju suuremat tähendust, ületades kordades lihtsat harrastustegevust, millele varem ei osanud ülemäära praktiliselt kaalutleva inimesena mõistlikku selgitust anda.

Loe edasi: Olga Belash-Karasjova maale näeb tema kodulinnas

Mirtel Katrina Kits võitis Sindis Kuldmikrofoni

Seitsmendat korda toimunud Pärnu linna ja maakonna laste laulupäeval Kuldmikrofon osales 30 kolme- kuni seitsmeaastast mudilast, kes kõik said hõbedased või kuldsed medalid. Kuldmikrofoni, laulupäeva grand prix, otsustasid hindajad põhjaliku vaagimise tulemusena anda Mirtel Katrina Kitsele.

Kuldmikrofon 2017 võitja Mirtel Katrina Kits ja sama grand prix esimene omanik Elise Pani, seitse aastat tagasi Foto Urmas Saard — Kuldmikrofon 2017 võitja Mirtel Katrina Kits ja sama grand prix esimene omanik Elise Pani, seitse aastat tagasi. Foto: Urmas Saard

Žürii vastutusrikast tööd tegid täna Aet Vill, Pärnu Ülejõe põhikooli muusikaõpetaja ja Diane Pani, Pärnu Raeküla lasteaia muusikaõpetaja. Hindajate sõnul langes valik Mirtel Katrina kasuks väga väikese edumaaga mõnegi teise hea laulja ees. Mirtel Katrina juhendaja on tema ema Margrit Kits. Võidulauluks oli muhe lastelaul „Marju Kuudi kirju koer“, sõnade autor Ott Arder ja viisi looja Novella Hanson.

Seni, kuni žürii oma tööd tegi, võlus laulupäeva juhtinud Pipi (ehk Pipilota Viktuaalia Rullkardiine Piparmünta Eefraimitütar Pikksukk) Sindi seltsimaja lavale arvamata hulga päris pisikesi Pipisid. Üllatuslikult ilmusid lavale ka sama väikesed Elsad.

Loe edasi: Mirtel Katrina Kits võitis Sindis Kuldmikrofoni

Sindi gümnaasiumi näitetrupp valmistub Naiskodukaitse fotonäituse avamiseks

Tänavu Tartu rahu aastapäeval avas Naiskodukaitse riigi kõikides maakondades organisatsiooni tegevust tutvustavad fotonäitused. Pärnumaa ringkonna rändnäitus on nüüdseks jõudnud Sindi muuseumisse, kus väljapanek avatakse 1. mail Sindi gümnaasiumi näitetrupi osavõtul erilise pidulikkusega.

Video → Sindi gümnaasiumi näiterühma neiud Sindi muuseumis

Elise Kull ja Chätlyn Parts Sindi muuseumis Foto Urmas Saard — Eliise Kull ja Chätlyn Parts Sindi muuseumis. Foto: Urmas Saard

Näituste valmistamistega anti avalöök käesoleval aastal 90. aasta juubelit tähistava Eesti suurima naisorganisatsiooni aastapäevaüritustele. Naiskodukaitse esinaise Airi Toomingu sõnul esitlevad fotonäitused väikest läbilõiget Naiskodukaitse olemusest, andes tunnistust, et väärtustame oma minevikku, ent samas püsime ka pidevas arengus. „Eesti riigi kaitse sõltub meist kõigist, meestest ja naistest. Tänu Naiskodukaitsele on ligi 2500 naist vabatahtlikult panustamas turvalisemasse Eestisse. Me oleme uhked ja täname kõiki oma vabatahtlikke liikmeid“, sõnas Tooming.

Aasta lõpuni maakonniti üle Eesti ringirändavatel näitustel saab näha fotosid alates organisatsiooni ennesõjaaegsest tegevusest kuni ülevaateni tänapäeva hea organiseeritusega juhtimisstruktuurist ja väljaõppest.

Loe edasi: Sindi gümnaasiumi näitetrupp valmistub Naiskodukaitse fotonäituse avamiseks

Kadri Kärg-Varris: laadast tähtsam on 180 aastat hariduselu Sindis

Kevadpühal tähistab Sindi linnaõiguste saamise sünnipäeva. Päeva peakorraldaja Kadri Kärg-Varris kutsub rahvast 1. mail laadale, aga peab kaubanduslikest elamustest palju olulisemaks Sindi gümnaasiumi juubeliaasta mõistes pakutavat ajarännakut.

Kadri Kärg-Varris, Sindi linna sünnipäeva ja laada peakorraldaja Foto Urmas Saard — Kadri Kärg-Varris, Sindi linna sünnipäeva ja laada peakorraldaja. Foto: Urmas Saard

„Laat on küll üks magnetitest, mis toob Sindis kokku tavapärasest rohkem inimesi, aga oleme igal aastal püüdnud keskenduda lisaks sellele millegile olulisele, et paremini seda omanäolist linna tutvustada,“ selgitab Kärg-Varris, Sindi gümnaasiumi vilistlane.

Just Sindi gümnaasiumile ja selle kooli vilistlastele ongi tänavune pearõhk asetatud. Linna sünnipäevapidustuste raames toimuvatest kooli ekskursioonidest teeb ülevaate Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup. „Oleme valmis projektis osalevaid vilistlasi vastu võtma pool tundi enne keskpäeva. Kell 12.00 algab esimene ekskursioon, kell 13.00 teine. Ekskursioon saab alguse kavandatava Seljamaa mälestusmärgi asukohast. Edasi liigutakse koolimajja, kus meie kooli vilistlane Marko Šorin tutvustab Sindi ja kooli asutajat Wöhrmanni ja tuntud vilistlaste seina.“

Keerupi sõnul liigutakse seejärel muusikaklassi, kus kohtutakse muusikaga seotud vilistlastega. Koos vilistlastega ootavad külalisi õpetajad Maie Tamme ja Lehte Rinaldo ning muusikahuvilised õpilased.

Loe edasi: Kadri Kärg-Varris: laadast tähtsam on 180 aastat hariduselu Sindis

Tuul hullas pisut Pärnu bussijaamas

Täna hommikul võis näha, et Pärnu bussijaama ehitustandrit ümbritsevast aedikust on tuul kogu Pika tänava äärse tara ümber lükanud. Ka Ringi tänava poolel on tuul oma jõudu proovinud.

Mujal linnas liikudes polnud suuremaid pahandusi märgata.

Urmas Saard

Pika tänava äärne aedik on täies pikkuses pikali aetud. Foto: Urmas Saard →

Pärimusmuusika kontsert Sindi muusikakoolis

Sindi muusikakoolis toimus pärimusmuusika kontsert, millele eelnevalt õpiti ühiselt Pärnu muusikakooli ja kunstide majaga selgeks üks pillilugu. Sama kontserdi alguses kinkis Sindi Lastekas pille ja kontserdi teisel poolel esines lõõtsamängija Raido Koppel.

Kanneldajate duo Sindi pärimusmuusika kontserdil Katariina Viik, Marliis Miilimäe Foto Urmas Saard — Kanneldajate duo Sindi pärimusmuusika kontserdil: Katariina Viik, Marliis Miilimäe. Foto: Urmas Saard

Sindi muusikakooli direktor Merike Teppan-Kolk rääkis eelseisvast suurest üleriigilisest võistumängimisest, mis toimub juba sellel reedel, 28. aprillil, Viljandi pärimusmuusika aidas.

Eile kogunesid paar tundi enne kontserdi toimumist Sindi muusikakooli, Pärnu muusikakooli ja Pärnu kunstide maja viiuli- ning kandlemängu õpilased Karl Rammi nimelise Sindi muusikakooli saali, kus ühises suures ringis istudes valmistuti professionaalidest koosneva žürii ette astuma. Viljandis hinnatakse mängija individuaalset meisterlikkust ja traditsiooni tundmist. Osalejatelt oodatakse kahte eriilmelist vabalt valitud eesti pärimusmuusika pillilugu. Neist üks peab pärinema esitaja kodukandist. Kõigi pilligruppide parimaid võistumängijaid tunnustatakse ja parimatest parimad pääsevad suvisele Viljandi pärimusmuusika festivalile. Võistumängimisele on kutsutud kõiki muusika- ja huvikoolides või eraõpetajate käe all õppivaid tüdrukuid ja poisse alates seitsmendast eluaastast. Pärimusmuusikat ei õpitud noodist, vaid ikka kuulmise järgi.

Loe edasi: Pärimusmuusika kontsert Sindi muusikakoolis

Veteranipäeval Toris ja Tallinnas

Veteranipäeval tervitasid Tori põhikooli õpilased Eesti sõjameeste mälestuskiriku ees mälestusjumalateenistusele saabunud kirikulisi sinimustvalgete kandelippudega. Kõrgel lipumastides lehvisid Eesti, Soome, Läti ja Amerika Ühendriikide lipud.

Jüri Trei viib tule Otto Strandmani, Jaan Raamoti ja Jaan Poska kalmudele Foto Mailiis Ollino — Jüri Trei viib tule Otto Strandmani, Jaan Raamoti ja Jaan Poska kalmudele. Foto: Mailiis Ollino

Mälestusjumalateenistusel teenisid EELK peapiiskop Urmas Viilma, kaitseväe peakaplan major Gustav Kutsar, kaplan leitnant Meelis Rosma. Mängis organist veebel Rain Rämmal ja kaitseväe orkester. Kõnega esines kaitseminister Margus Tsahkna.

Lauldi mälestuslaulu ja nimetati missioonidel langenute nimesid.

Peapiiskop õnnistas vabadusvõitlejate ja veteranide mälestustuld. Tuli saadeti üle riigi erinevatesse kohtadess laiali.

Eesti lipu seltsi esimees Jüri Trei viis mälestuskiriku altarilt läidetud tule Tallinna ja süütas mälestusküünlad Otto Strandmani, Jaan Raamoti ja Jaan Poska kalmudel väikeste sinimustvalgete lipukeste kõrvale. Nõnda mälestati meie suurmehi, kes 100 aastat tagasi koos Eesti ohvitseride ja sõduritega ning Petrogradis tegutsevate seltsidega 8.aprillil 1917 Eestimaale autonoomiat nõudsid ja 12. aprillil selle ka Venemaa Ajutiselt Valitsuselt välja võitlesid. Kümme kuud hiljem kuulutati välja Eesti Vabariik.

Loe edasi: Veteranipäeval Toris ja Tallinnas

Kuperjanovlastel külas

Sindi gümnaasiumi, Pärnu Koidula ja ühisgümnaasiumi riigikaitse õpilased külastasid Võrus asuvat ajaloolist kaitseväe sõjaväelinnakut, kus Tagalapataljoni veebel Andrus Gross rääkis Kuperjanovi pataljoni, 2. Jalaväebrigaadi ja Tagalapataljoni ülesannetest ning tutvustas muudki huviväärset.

Veebel Andrus Gross Foto Urmas Saard — Veebel Andrus Gross. Foto: Urmas Saard

Turvakontrollis toimus suhtlemine läbi tumeda klaasi. Näha polnud kedagi, aga läbi võimendi kostuv hääl oli selgelt kuuldav. Tundus nagu räägiks ruumiga, mitte konkreetse isikuga. Meile tuli vastu Tagalapataljoni veebel Andrus Gross, kelle sõbralik hääl muutis julgemaks ka arglikumad uudistajad. Näha ja kuulda oli palju huvitavat. Grossi sõnul on ajaloolise Taara sõjaväelinnaku perimeeter 2,8 kilomeetrit. Territooriumil asub kolm sõjaeelset ja kaks tänapäeval ehitatud kahekorruselist kasarmuhoonet. Neisse on võimalik majutada kuni tuhat ajateenijat. Suurust on umbes samapalju, kui Viru jalaväepataljon ja Tapa sõjaväelinnak kokku liidetult.

Esmalt suundusime õppehoone avarasse saali. Gross tutvustas kolmandat aastat tegutsevat uut sõjaväeüksust. 2. Jalaväebrigaad loodi 2014. a 1. augustil. Ülesandeks on operatiivse valmisoleku säilitamine, sõjaüksuste ettevalmistamine ja riigikaitse planeerimine. 2. Jalaväebrigaadi tagalapataljoni põhiülesanne on väljaõpe, tagalatoetus ja reservüksuste formeerimise ettevalmistamine ning läbiviimine. Täiendavad ülesanded on ajateenijate tagalavaldkonna väljaõppe läbiviimise toetamine, tule- ja tööohutus, raamatukoguteenuse osutamine.

Loe edasi: Kuperjanovlastel külas

Teeme ära talgud on jagatud paljudele päevadele

Sindi gümnaasiumis on suur kevadkoristus jagatud erinevate päevade peale nõnda ära, et klassid käivad neile sobival ajal lehti, oksi ja muud prahti kokku riisumas.

Video → 3. a koristustalgutel

Sindi gümnaasiumi 3a klass läheb talgutele Foto Urmas Saard — Sindi gümnaasiumi 3.a klass läheb talgutele. Foto: Urmas Saard

„Kuna mitmesajale õpilasele samaaegselt tööriistu ei jätku ja niisama tööriistu käest kätte vahetada pole mõtet, siis oleme välja pakkunud töögraafiku, mille vabadesse lahtritesse saavad klassid märkida oma talgutel osalemise aja,“ selgitas Mart Nõmm, direktori asetäitja majanduse alal.

Neljapäeval töötasid kolmanda tunni ajal 3.a klassi õpilased. Enne õuele minemist küsis õpetaja Eneli Arusaar, kas mõni laps ei taha tööle minna? Ta kordas veel paar korda küsimust ja lisas juurde, et mitte keegi ei pea vastu tahtmist õue minema. Mitte ükski laps ei soovinud jääda tööst kõrvale. Kedagi ei pidanud õpetaja veenma töötamise vajalikkuses.

Töökasvatus on juba varem ära tehtud ja venivillemeid selles klassis ei kohanud ka muru rehitsemisel. Õpetajal oli töökorraldus hästi läbimõeldud ja sellepärast töötasid laste käed ilma liigseid liigutusi tegemata.

Loe edasi: Teeme ära talgud on jagatud paljudele päevadele

Sindi gümnaasiumis algas hommik tutipeoga

Täna hommikul astusid üle Sindi gümnaasiumi aula läve tänavuse õppeaasta abituriendid, 60. lennu ees astus nende klassiõpetaja Signe Lensment, kes ei pannud hetkekski käest suurt valget sõpra, Paikuse põhikooli 13. lennu sünnipäevakinki. Temalt on ka tänast päeva meenutavad read.

Video → Sindi gümnaasiumi tutipidu

Üks klass on kooli silm. Ja teine kõrv.
On iga õpilane närvirakk, mis õrn.
On õpetaja välisärritaja
ja seda ongi närvidele vaja.

Tänased päevakangelased on väga erinevad, elanud üle võite ja kaotusi, rõõmu ja kurbust, õnnestumisi ja läbikukkumisi. Osa neist on armsas vanas punases koolimajas veetnud kõik oma 12 kooliaastat – tõelised Sindi koolipere lapsed!

Nüüd on nad lõpusirgel. Jäänud on võtta veel viimane kõrgus – lõpueksamid. Ei tea nad praegu, kuhu kord saavad. Aga nad on jätnud jälje selle kooli ajalukku, iseenda ja õpetajate mällu.

Õpetaja Signe Lensment. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Sindi gümnaasiumis algas hommik tutipeoga

Keilas meenutatakse muinsuskaitseklubide kolmandat kogunemist

Markuse ehk ussikuningapäeval möödub 30 aastat muinsuskaitseklubide kolmandast kokkutulekust Keilas. Selle ajaloolise sündmuse meenutamiseks kutsub Eesti Muinsuskaitse Selts kõiki huvilisi 25. aprillil kell 18 Keila kirikusse.

Trivimi Velliste Foto Urmas Saard — Trivimi Velliste. Foto: Urmas Saard

EELK Keila Miikaeli koguduse õpetaja Marek Roots on andnud lahke lubaduse teha külalistele väikese tutvustamise ringkäigu nii kirikuaias kui kirikus. Kirikuõpetaja näitab, mida uut on vahepeal kirikus toimunud.

Kirikus kõneleb Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees Trivimi Velliste ja möödunud aegade meenutustest pajatab ajaloodoktor Aivar Põldvee, fotosid ning filmilinti näitab arheoloog Ants Kraut, kuuleb Keila muusikakooli laste esinemist.

Eesti Muinsuskaitse Seltsi aseesimees Helle Solnask teatab, et osavõtt on vaba ja kutse esitatakse kõigile, kes näevad muinsuskaitset meie tuleviku pandina.

Velliste selgitab, et nüüdseks juba kümnete aastate taha ulatuvat taasärkamist ollakse harjunud rohkem nimetama laulvaks revolutsiooniks, aga veelgi täpsemini saaks selle kohta öelda restitutsioon. Tol ajal pidi tõepoolest ennistama kõike, mida veel oli võimalik ennistada. Tänaseks on muinsuste muinsus, Eesti Vabariik, ammugi taastatud. „Nüüd peame kandma hoolt, et meie juurtel oleks igaühe jaoks tähendus, vaim püsiks virgena ja ühismälu ei tuhmuks,“ manitseb Velliste.

Loe edasi: Keilas meenutatakse muinsuskaitseklubide kolmandat kogunemist

Sindi linna sünnipäev laada ja kultuurisündmuste melus

Sindi linnaõiguste saamise 79. aastapäeval peetakse kolmandat korda laata, korraldatakse linnaekskursioone ja pööratakse tähelepanu 180-aastasele Sindi gümnaasiumile. Sindi muuseum üllatab oma programmiga.

→ Videousutlus Kadri Kärg-Varrisega

Sindi lipp Foto Urmas Saard — Sindi lipp. Foto: Urmas Saard

Päeva peakorraldaja Kadri Kärg-Varris ütles, et käesoleva aasta keskseks teemaks valiti tänavu 180. sünnipäeva tähistav Sindi gümnaasium. „Selle raames toimuvad gümnaasiumis „Legendide tuurid“, mis tutvustavad lisaks ajaloolistele faktidele ka muid põnevaid seiku ja sellest koolist sirgunud säravaid inimesi. Meeleolukaid lugusid on võimalik kuulda Jaan Pärnast, Anu Välbast, Alar Aigrost, Allar Rajast, Andrus Nagelist, Hans Miilbergist, Indrek Raadikust ja Kaido Külaotsast.“ Linnaekskursioone viib läbi Marko Šorin ja tuleb olla valmis ka üllatusteks. Linnatuurile väljub rong kell 12.00 ja 13.00. „Kuna tegemist on eksklusiivse ringkäiguga, siis on kohtade arv piiratud! Piletiraha ei küsita, aga oodatud on annetused, millest saadav tulu läheb Julius Seljamaale mälestusmärgi püstitamiseks,“ selgitas Kärg-Varris.

Nagu korralikule laadale kohane, saadab kogu päeva ka meelelahutuste kava. Päeva juhib positiivsusest pakatav laulja ja näitleja Peeter Kaljumäe. Esinejatest on kohal Murueided, Meelelahutusklubi Kuu naisrühm, Omasoodu, Sindi laulukoor, Ruubensi tüdrukud, Happy Dancers ja teised.

Loe edasi: Sindi linna sünnipäev laada ja kultuurisündmuste melus

Fotod: Eesti autonoomia 100 ja EV 100 proloog Peterburis

Sada aastat tagasi avaldas eesti rahvas jõuliselt meelt, nõudes eestlaste asuala liitmist ühtseks kubermanguks ja sellele ulatusliku poliitilise autonoomia andmist.

Jüri Trei, Jüri Ratas ja Urmas Viilma 8 aprillil Peterburi Jaani kirikus Foto Peeter Hütt — Jüri Trei, Jüri Ratas ja Urmas Viilma 8 aprillil Peterburi Jaani kirikus. Foto: Peeter Hütt

Ettepaneku tähistada Peterburis saja aasta möödumist Eesti autonoomia loomisest tegi neli aastat tagasi Eesti Vabariik 100 ettevalmistuste arutelul diplomaat ja Peterburi Jaani kiriku Fondi esimees Jüri Trei. Ajutise Valitsuse poolt väljakuulutatud autonoomia tähendas Eesti- ja osa Liivimaa kubermangu ühendamist ning eestlaste asualade liitmist ühiseks tervikuks, ühtse juhtimise alla. Eesti sai esmakordselt eestlasest kubermangu juhi. Kubermangukomissariks määrati Jaan Poska ja omavalitsusorganina alustas tegevust Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev), mis oli esimene ülemaaline Eesti rahva esinduskogu. Tehti ettevalmistusi rahvusväeosade loomiseks, millest kujunes peagi Eesti Vabadussõja rahvavägi.

Poliitiline autonoomia oli vahetu eeldus Eesti omariikluse sünniks. Kümme kuud hiljem, 23.veebruaril Pärnus ja 24. veebruaril Tallinnas – aastal 1918, kuulutati sinimustvalgete lippude lehvides välja Eesti Vabariik.

See seletas ka põhjust, miks Eesti lipu selts kutsus inimesi pühapäeval kaunistama oma majasid kolme koduvärviliste lippudega.

Loe edasi: Fotod: Eesti autonoomia 100 ja EV 100 proloog Peterburis

Pärnu linn saab uue ühistranspordi keskterminali

Homme hommikul algab Pärnu bussijaama ehitus, mis muudab oluliselt ümbruskonna liikluskorraldust, samuti väljuvate ja saabuvate busside peatuste asukohti.

Pärnu bussijaam Foto Urmas Saard — Pärnu bussijaam. Foto: Urmas Saard

Täna algavad ettevalmistused liikluse ajutiseks ümberkorralduseks. MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskuse juhataja Andrus Kärpuki teatel hakkavad saabuvate ja kaugliinide bussipeatused paiknema Ringi ja Rüütli tänaval. Väljumispeatused ei ole numbritega tähistatud. Sõitjate pealevõtmiseks sõidavad kaugliinibussid võimalikult Rüütli tänava poole ja maakonnabussid Aia tänava poole.

Aia ja Ringi tänava vahele jääv Rüütli tänava lõik muudetakse vastassuunaliseks. Sinna viiakse maakonnaliinide bussipeatused. Raeküla suuna linnaliinibusside Bussijaama peatust nihutatakse teatri suunal tagasi.

Terminali esimesele korrusele on kavandatud ootesaal, piletimüük, teavitusala, pakihoid, tualetid, duširuum ja ema-lapse tuba. Lisaks kohvik, bussidega pakisaatmine ja müügikiosk. Terminali koondatakse kokku kõik vajalikud teenused ja pakutakse uusi, näiteks ema ja lapse tuba. Teisel korrusel leiavad koha bussijuhtide ja personali riietus-, olme- ja puhkeruumid, terminali operaatori töö-, tehnilised ja laoruumid ning liiniveo spetsiifikaga seotud ruumid.

Loe edasi: Pärnu linn saab uue ühistranspordi keskterminali

Pildigalerii ja video: südametule süütamine kodutänava koduõuel

Tänaste sündmuste ahelast sündis Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva avalöök, milles osalesid ka Sindi linna Raudtee tänava ühe väikese elamu inimesed.

Eesti Vabariik 100 südametule süütamine Sindi linnas Raudtee tänava koduõuel Foto Urmas Saard — Eesti Vabariik 100 südametule süütamine Sindi linnas Raudtee tänava koduõuel. Foto: Urmas Saard

Sada aastat tagasi, 8. aprillil, Petrogradis asetleidnud umbes 40 000 eestlase meeleavalduse mõjul liideti Venemaa Ajutise Valitsuse 1917. a 12. aprilli otsusega Eestimaa kubermang Liivimaa kubermangu põhjaosaga, mille tulemusena tekkis ühtne ja autonoomne Eestimaa kubermang.

Saja aasta tagusest Eestimaa ühendamisest ajendatuna matkasid ligikaudu 2500 inimest täna mööda kunagise kubermangupiiri erinevaid lõike Läänemere kalda ja Peipsi ranna vahel, tähistades sellega Eesti Vabariigi aastapäeva pidustuste algust. Vanimad osalejad olid 91-aastane naine ja 82-aastane mees. Noorimad olid käesoleval aastal sündinud lapsed.

„Elukutselised“ matkajad asusid rännakule täpselt mööda endist piiri ja vastavalt nende kulgemisele kustus rändurite kaasaskantavate GPS-seadmete abil piirjoon kunagise Eestimaa ja Liivimaa vahel.

Lisaks liikusid rahvamatkajad lihtsamini läbitavaid radu. Erinevaid matkaradu oli 18. Matka lõppedes kogunesid kõik matkalised üheksasse rahvamajja Tõstamaal, Lõpel, Järvakandis, Lelles, Kurgjal, Oisus, Päinurmes, Sadalas ja Avinurmes, kus saabujaid ootas soe supp ja meelelahutuslik kava.

Loe edasi: Pildigalerii ja video: südametule süütamine kodutänava koduõuel

Pärnumaal on käsil ettevalmistused nelja omavalitsuse ühinemiseks

Möödunud nädala neljapäeval ja reedel toimus Are, Sauga ja Tori valla ning Sindi linna ühisseminar Tõstamaa vallas asuvas Maria puhketalus, kuhu olid kutsutud nelja omavalituse ametnikud ja juhid, kokku pea 50 inimest.

Maria puhketalu peatus Foto Urmas Saard — Maria puhketalu peatus. Foto: Urmas Saard

Ühisseminari eesmärgiks oli saada omavahel tuttavaks ja pidada plaane, kuidas võiks ühinenud omavalitsuses olla ülesanded jaotatud ja millised oleksid võimalikud juhtimise mudelid.

[pullquote]suuremal osal ametnikel on võimalus saada tööd ühinenud omavalitsuses, väike osa peab töö saamiseks läbima ümber- või täiendõppe ning mõned pikema staažiga ametnikud soovivad loobuda ja suunduvad vanaduspensionile[/pullquote]Esimesel päeval toimus ametnikevaheline tutvumine ja oma valla senise juhtimise hindamine. Kõikide omavalitsuste esindajad vaagisid oma valla plusse ja miinuseid. Peale esitluste ärakuulamist oldi naabrite suhtes juba palju teadlikumad. Teisel päeval keskenduti uue ja suurema valla ülesannete täitmisele ning võimalikele struktuurilahendustele. Töögruppide moodustamisel võeti aluseks ülesanded, mis kohalikul omavalitsusel seadusejärgselt tuleb täita. Mitu tundi arutamist, vaidlemist ja kompromisside tegemist ning juba saidki töögrupijuhid esitleda valdkonna eesseisvaid ülesandeid, nende täitmiseks vajaminevaid ametikohti ja võimalikku juhtimismudelit.

Loe edasi: Pärnumaal on käsil ettevalmistused nelja omavalitsuse ühinemiseks

Versuses kohtusid kirjandushuvilised ja autorid

Pärnu kirjandusõhtute seitsmes hooaeg lõpetati eilse kogunemisega kohvikus Versus, kus kuuldi kõige värskemat loomingut pealinnast Võrumaani. Taas tullakse kokku oktoobri teisel laupäeval.

Versuse kirjandusõhtul esinejate ühispilt Foto Urmas Saard — Versuse kirjandusõhtul esinejate ühispilt. Foto: Urmas Saard

Kirjandusõhtut juhtis (:)kivisildnik, oma loomingut esitlesid Lauriito Meriloo, Margit Peterson, Alari Janson, Kerttu Rakke, Elis Kajo, Elina Allas, Riina Eigi ja Kristina Ruder. Vahepeal käis laval ka Mai Angerjärv, Pärnust pärit räppar. Samuti luges Belka ehk Ivo Orav paar luuletust.

Muusikalist vaheldust pakkus Kristel Mägedi lõõtsa ja lauluga. Ka Alari Jansonil oli tavapärasel kombel laululugu kaasas, haaras seinalt kitarri ja esitas ühe loo. Kirjandusõhtu ametliku osa järel ja pimeduse saabudes jäi kauemaks laulma Tajo Kadajas.

Esimesena sai sõna Lauriito Meriloo, kes sattus oma vaimuvara esitamisest sedavõrd hoogu, et luges värsse ka tänavale värsket õhku hingama kogunenud kirjandusrahvale.

Loe edasi: Versuses kohtusid kirjandushuvilised ja autorid