Eile hilisõhtul toimunud Endla Jazziklubi kontserdil „Saame kokku Tomi juures” oli peaesineja Marta Lotta Kukk, kes on Toomas Volli solistiõppes laulmist õppinud jumalatosin aastat.
Toomas Voll ja Marta Lotta Kukk Pärnus Endla Jazzklubis. Foto: Urmas SaardÜlle Ots ja Marta Lotta Kukk kontserdi vaheajal Endla Jazzklubis. Foto Urmas Saard
[pullquote]Võtan Tomiga koosveedetud ajast kaasa tohutu vokaalse arengu, aga ühtlasi ka kapaga lustakaid mälestusi.[/pullquote]Endla Jazzklubi on järjepideva eduga kestnud pisut pikemalt. „Käimas on kuraditosinas hooaeg,” ütles Marta Lotta ema Ülle Ots, klubi asutaja ja vedaja. „Üle mitme aasta täitsid jazzklubi lava noored kohalikud muusikud Pärnust ja Pärnumaalt,” rõhutas Ots ja tundis head meelt rahvast pungil täis Teatrikohviku saalist. Arvatavalt võis kohal olla kuni 120 muusikasõpra. Ligemale paari tunni pikkusest kontsertõhtust saadud elamus polnud sõnadesse väänatav. Koos noorte lauljatega oli laval ka juhendaja Toomas Voll ise. Marta Lottale ulatasid esinemisel abikäe ka klaverivirtuoos Robi Salumets ja hea sõber ning andekas muusik Frederik Küüts kitarriga. Samuti esinesid Mirjam ja Kätlin Kits. Nemadki ei vaja palju tutvustamist. Alles mai alguses osalesid õed Moostes Eesti rahvamuusikatöötluste festivalil Elohelü, kus peapreemia noppis neljaliikmeline ansambel Marbuus.
Reedel õhtul Puurmani lossis toimunud pidulikul tseremoonial kuulutati Jõgevamaa aasta emaks 2019 Mustvee vallas Kääpa külas elav viie lapse ema Annika Oras, kes on SA Kalevipoja Koda juhatatuse liige ning kogukonnaelu eestvedaja.
Annika Oras, Jõgevamaa Aasta ema tunnustamise tseremoonial. Foto: Jaan Lukas
[pullquote]peres on viis last neist kahed kaksikuid[/pullquote]Annika Oras nimetas Jõgevamaa Aasta emaks valimist toredaks üllatuseks. „Esimene emotsioon oli hämming. Nominente oli üheksa ja kõik tunnustust väärt. Aga igal juhul armas, et nii läks.” Annika Orase sõnul annab tunnustus juurde palju energiat: „Kui keegi märkab sinu tegemisi, siis on see märk sellest, et oled õigel teel ja tekib tahe järjest rohkem panustada.”
Annika Orase ja pereisa Kaarli (IT juht ühes Tartu firmas ht) peres on viis last neist kahed kaksikuid. Kümneaastased Anna-Liisa ja Emma-Lotta käivad koolis. Samuti on koolitüdruk kaheksaaastane Lenna-Riin. Neljaaastased Mona Sofia ja Nora Miia on lasteaialapsed.
„Suuremad lapsed on kõik tugevad sporditüdrukud. Nad tegelevad koolis kergejõustiku, jalgpalli ka sulgpalliga. Lenna-Riin õpib Alatskivi Kunstide Koolis. Emma-Lotta harrastab tantsimist,” rääkis pereema.
Rakvere Teatris esietendub mai lõpus suvelavastusena “Loojanguekspress”, mille mängupaik asub raudtee lähedal teatrile kuuluvas dekoratsiooni laos.
Rakvere Teatri dekoratsioonide ladu. Foto: Helen Solovjev
[pullquote]Linna peal aga õilmitsesid piirivalveohvitseride karakullkasukates prouad.[/pullquote]Teater on hakanud kutsuma seda oma asukoha ja seal toimuva tegevuse tõttu raudteegetoks, kuid uurides vanu väljaandeid on ilmnenud selle asukoha ajalooline taust.
1920. ja 1930. aastail asus praegusel Näituse 4a krundil Rakvere-Jakobi Põllumeeste Seltsi näituseplats. Iga aasta sügise eel toimusid seal suurejoonelised põllumajandus- ja tööstusnäitused. Rakvere Teatri asutamise algataja ja kunagine Rakvere linnapea Jakob Liiv (kuulsa luuletaja Juhani vend) oli ühtlasi põllumeeste seltsi asepresident. Mälestuste järgi käis näitustel „rahvast murruna”. 1936. aasta näitust külastas 12 tuhat inimest, lisaks kohalikele saabus 22 vaguni ja enam kui 1000 inimesega huvirong Tallinnast, Narvast tõi rong kohale 700 huvilist, Kundast sama palju.
Veel kolmapäeval, 8. mail tähistas Laine Järvemäe koos muuseumi sõpradega Seljametsa muuseumi 18. sünnipäeva. Eile saime kurva teate Seljametsa muuseumi looja ootamatust lahkumisest.
Laine Järvemäe Seljametsa muuseumis. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Ma arvan, et suutsin 25 aastat nende raskete poistega töötada seetõttu, et oskasin neis näha inimest, seda positiivset, mis neis igaühes oli[/pullquote]Seljametsa muuseumi asutamisest kuni 2017. a veebruari lõpuni töötas ta mäluasutuse juhatajana. Sama aasta 1. märtsist jätkas ta tööd muuseumipedagoogina.
Tunamullu, vahetult enne jaanilaupäeva, kui väsimatult tegutsev Laine tähistas oma 80. juubelit, jutustas ta põhjalikumalt oma pikast teekonnast maises elus. Meenutagu üksikud märkmed sellest vestlusest Lainet, Paikuse valla Vapimärgi kavaleri ja väga suurepärast isiksust.
Laine sündis Anette ja Johannes Järvemäe esimese lapsena Vändra alevis 1937. aasta jaanilaupäeval.
„Minu põhiliseks tööks oli lapsepõlves karjaskäimine. See oli üldiselt tore ja lõbus, kuigi tõusta tuli väga vara, “ meenutas Laine tollel mälestusväärsel kohtumise päeval. Umbes 10 korda päevas käidi naabrilastega jões ujumas, kivide alt otsiti vähkisid, ehitati võsastikes onne, meisterdati puust loomi. Neile ehitati laudad, karjakoplid, nendega mängiti tihti. Laine armastas hobuseid, juba üsna noorena käis põllul äestamas, loorehaga riisumas. Vanaisaga sai käidud kalal.
LC Paikuse president Mart Nõmm ja sama klubi projekti vedaja Kuno Erkmann andsid täna Sindi gümnaasiumile üle discgolf’i harjutamiseks vajalikud tarvikud, mille hulka kuulub kolm mobiilset korvi ja kettakomplekti. Samasuguse komplekti sai eelnevalt ka Paikuse põhikool.
Sindi gümnaasiumi õpilased valmistuvad kettagolfi harjutusteks. Foto: Urmas Saard
Kooli staadionile kingitust vastu võtma tulnud Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup tegi esimese õnnestunud kettaheitega käe valgeks. Proovivise toimus küll kaunis lähedalt, aga seegi sooritus vajas täpset silma ja osavat kätt.
Meediakirjaoskuse, sotsiaalmeedia funktsioneerimise ning kriitilise mõtlemise arendamise teemadel toimus Kildu külas 25. aprillist kuuenda maini Erasmus+ rahvusvaheline noortevahetus „consPIRACY”.
Noortevahetuse osalejad ühiselt Kildu külalistemaja pererahvaga. Foto: Herkko Sõber
[pullquote]käisid Viljandi lossimägedes mõtteid meediamürast puhastamas[/pullquote]Viljandimaale Põhja-Sakala valla Kildu külalistemajja kogunes kokku 30 noort erinevatest riikidest. Esindatud olid Eesti, Holland, Slovakkia, Hispaania, Georgia, kõige kaugemalt saabusid noored Palestiinast.
Toimusid arutelud, kus noored tutvustasid üksteisele oma koduriikide meedia vabadust ja kultuuri üldisemalt. Peamisteks töötubade teemadeks olid meedia toimimine, meediakirjaoskus, meedias levivad erinevad arvamused, tõekspidamised ja väärteave. Samuti said noored kätt proovida sotsiaalmeedia sisu eesmärgipärasel loomisel ja hea, lööva ning kaasahaarava video tegemisel. Vahetati mõtteid vandenõuteooriate kohta ning arutleti nende tõepärasuse ja tekkemotiivide üle. Noored kasutasid töötubades mitteformaalse õppe meetodeid, mis tähendab, et erinevad töötoad viidi läbi interaktiivselt ja mänguliselt.
Eeloleval pühapäeval on emadepäev. Sindi gümnaasiumis on tavaks selleks päevaks pikalt ja põhjalikult ettevalmistusi teha. Eile toimus kooli aulas emadele ja vanaemadele pühendatud kontsert, mis jutustas lauludes, sõnades, liikumistes ja lühinäidendis lugusid neist endist ning üksnes neile.
Õnneli Pilliroog ja Chätlyn Parts sketšis “Armastus kolme apelsiini vastu”. Foto: Urmas Saard
[pullquote]laulu “Palvesse sean käed” saab loodetavasti kuulda uuesti juba lipu päeval toimuval kontserdil[/pullquote]Tänavune kontsertõhtu oli pealavastaja Eneli Arusaare jaoks eriline. Kolm tema näiterühma õpilast lõpetavad gümnaasiumit ja sellises koosseisus koolilavale tulek jäi ilmselt viimaseks. Chätlyn Parts tegutses erilise innukusega kooli näiterühmas alates kolmandast klassist, tema klassivennad Egon Gentalen ja Martin Salundi liitusid õpilasteatriga kümnendast klassist ning omandasid näitlemise vilumust hoolsusega, mis on õpetaja Arusaare hinnangul eeskujuks noorematele harrastusnäitlejatele.
Lisaks näitlejatele esines täissaalile palju teisigi õpilasi, ühtekokku 77 koolnoort. Kaheksateistkümnest etteastest koosnev kava algas 2.a klassis õppiva Annabeli lauluga. Laulu “Unenäoriik” saatis klaveril muusikaõpetaja Marje Tilk. Mudilaskoori esituses kõlanud laulu “Palvesse sean käed” saab loodetavasti kuulda uuesti juba lipu päeval toimuval kontserdil Sindi seltsimajas.
Reedel, 10. mail koristavad Nõmme linnaosa valitsuse ja Malwarebytes Eesti OÜ töötajad kella 12-14ni üheskoos Raku järve äärset metsa prügist. Talgutest on osa võtma oodatud ka kõik teised huvilised.
Raku järv. Foto: Kerstin Raja
Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul panustavad heakorrakuul Nõmme heakorda ka linnaosavalitsuse töötajad. „Tänavu korraldasime kahed talgud. Esimene toimus 5. mail Hiiu staadionil koostöös jalgpalliklubiga Nõmme Kalju, teine on sel reedel Raku järve ääres. Raku järve ääres on ilusad metsatukad, kuhu kahjuks väga sageli ebaseaduslikult prügi sokutatakse. Seal asub ka üks Tallinna koerte ujutuskohtadest. Reedene koristusala jääbki ujutuskoha piirkonda,“ rääkis Šillis.
Huvilised saavad Raku järve talgutele registreeruda. Kogunemine 10. mail kell 12 Karuse ja Sinirebase tänavate ristmikul.
Heakorrakuu raames korraldatakse Nõmme linnaosas kokku ligi 30 talgut. Talguid korraldavad aktiivsed elanikud, asumiseltsid, koolid ja lasteaiad. Linnaosavalitsus toetab talgulisi kinnaste ja prügikottidega ning korraldab pärast jäätmete äraveo.
Homme, neljapäeval, 9. mail toimub rohkem kui 12 000 osavõtjaga üle-eestiline heategevuslik Teatejooks, mis kutsub toetama Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse juures asuva ratastoolikasutajate mängupargi laiendamist. Sel aastal paneb Teatejooks õla alla ratastoolilaste koosmängimise võimaluste loomisele – igaühel on võimalik annetada, helistades annetustelefonile 900 7777 (kõne hind 7 eurot).
Teatejooks. Foto: Marko Mumm
Teatejooksu starti läheb üle 12 000 koolinoore ning jooks toimub 26 kohas üle Eesti.
Tallinnas algab Teatejooks kell 14.00 Kadrioru pargis presidendi lossi ees, kus jooksu läheb 1300 koolinoort ja stardi annab jooksja Roman Fosti. Täpselt samal ajal annab president Kersti Kaljulaid Teatejooksule stardi Tartus Raekoja platsil. Teatejooks toimub kõigis maakondadest ning sellest võtavad osa 5.–9. klasside õpilased 8-liikmeliste võistkondadena.
„Aitame koguda toetust Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse läheduses paikneva ratastoolikasutajate mängupargi laiendamiseks. Sel aastal kavandatakse Haapsalu mänguparki mitut uut atraktsiooni, sealhulgas ronimislinnakut ja eri kõrgustega liivakaste, mis võimaldavad liikumisvõime kaotanud lastel mängida õues koos teiste lastega,“ ütles Teatejooksu eestvedaja Erik Pallase.
4. juunil 2019 möödub 135 aastat Eesti sini-must-valge lipu õnnistamisest Otepääl. Selleks puhuks tuuakse Otepää Linnamäel lavale Eesti lipu sünnilugu vabaõhuetendusega “Taevas, muld ja tulevik”.
Näitlejad Veikko Täär, Lauri Kink, Raivo Adlas, Rauno Kaibiainen ja lavastaja Peep Maasik on juba Otepääl. Foto: Otepää Kultuurikeskused
Erki Aule poolt kirjutatud näidend pealkirjaga “Taevas, muld ja tulevik”, jutustab pilte Eesti lipu ajaloost. Etenduses kulgeb paralleelselt mitu lugu, mis põhinevad Eesti ajaloo hetkedel. See lugu ei räägi ainult lipust vaid ka meist, meie rahvast – meie minevikust, olevikust ja tulevikust. Vabaõhuetenduse esinemispaigaks on valitud Otepää Linnamägi ja seda mitte juhuslikult – poole kilomeetri kaugusel on Otepää kirikumõis, kus õnnistati sisse Eesti lipp ning kus asub hetkel ka Eesti liputuba.
Idee algataja ja etenduse projektijuht Otepää Kultuurikeskuste loomejuht Merilin Kirbits sõnas, et teatris ei ole varasemalt Eesti lipu teemat sellisel määral puudutatud. „Soovime selle lavastusega tuletada meelde kogu Eesti rahvale meie lipu saamislugu ning teadvustada kui erilised me oleme kogu maailmas oma ainukese esimese alles oleva lipuga,“ ütles Merilin Kirbits. „Soovin näitlejana pöörata tähelepanu kodulinna Otepää rikkalikule kultuurikihile ja anda kultuurisõbrale põhjust meie kaunist linna külastada.“
„Minu nimi on Majda Koren, ma tulen Sloveeniast, ma kirjutan raamatuid, mulle meeldivad kollid, tulnukad ja võlujoogid,” ütles lastekirjanik ja õpetaja kohtumisel Sindi gümnaasiumi esimese kuni neljanda klassi õpilastega.
Majda Koren (paremal) ja Katrin Reinmaa kohtumisel Sindi gümnaasiumi õpilastega. Foto: Urmas SaardKatrin Reinmaa, Majda Koren, Imbi Jalakas. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Ükskõik kuhu ma ei läheks, mul on alati kaasas väike märkmik[/pullquote]Tänast külalist saatis kirjastuse Päike ja Pilv juhataja Katrin Reinmaa, kes tegi laste ja kirjaniku vahelise vestluse mõlemale arusaadavaks. Kuid Koren ei rääkinud üksnes inglise keeles. Ta õpetas lastele pisut ka sloveenia keelt ja alustas oma nimest. „Minu nimi on Majda Koren, aga koren tähendab sloveenia keeles porgandit. Sellepärast ongi minu kõrvarõngad porgandid.” Kirjaniku arvates on täiskasvanutel üsna raske sloveeni keelt õppida, aga lastel minevat õppimine päris hõlpsasti.
„Õpime, kuidas öelda tere hommikust. Kuulame ja kordame minu järgi: dobro jutro!”. Järgmisena said lapsed teada, et lahko noč tähendab head ööd. Koren hindas laste hääldust suurepäraseks. Siis võeti käsile numbrite loendamine: ena, dva, tri, štiri, pet. Jätkuvalt polnud kirjanik kiitustega kitsi.
Tänavu 18. aprillil alustas Sindi Kommunaalis tööd uhiuus multifunktsionaalne traktor Kubota STW37, mis soetati eelkõige lehtede koristamise eesmärgil. Kui paar nädalat pidi keegi traktori kõrval puulehtede imuri voolikut hoidma, siis täna saadi väga vajalik lisaseade juurde, mis võimaldab lehti järelhaagise punkrisse koguda ka ilma abistava tööliseta.
Kubota ja puulehtede imuriga Sindis Lohu pargi kraavi puhastamas. Foto: Urmas Saard
Sindi kommunaali juhataja Heli Ruus ütles, et uut seadeldist hakatakse juba homme katsetama. Juhataja sõnul oli varasem tehnika täielikult oma aja ära elanud ja nõudis väga suurt lisatööjõudu nii masina seadistamisel kui ka lehtede kogumisel. Seetõttu jäid sügisel lehed koristamata. Kõige halvem on olukord kraavidesse jäänud lehtedega, mis on vettinud ja osaliselt kõdunenud. Selline kõdu ummistab vooliku ja ühendused. Täna mässas Mati Oks pooleldi kõdunenud lehtedega Lohu pargi servas Raudtee tänava ja Pärnu maantee vahelise kraavi puhastamisel. Ruus kiidab nii imuriga töötavat meest kui traktoristi Vassili Razlivajevit.
Sel aastal möödub 150 aastat Pärnu muulide valmimisest. Tähistamaks muulide juubeliaastat, paigaldatakse 7. mail Rüütli ja Pühavaimu tänava nurgale näitus „Pärnu Muulid 150“.
Näitus Pärnu “Muulid 150” Rüütli ja Pühavaimu tänava nurgal. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Öösel tekivad kuubikusse visuaalid, mida päevavalguses näha ei saa.[/pullquote]Näitus seatakse üles üheksa ruutmeetri suurusesse klaasist kuubikusse, mis on valmistatud Art & Craft Productions OÜ poolt. „Tegemist on installatsioonnäitusega, mis annab ülevaate Pärnu muulide ajaloost ning legendist. Näituse üheks osaks on ka Pärnu muulidega postkaardid. Muulid on üks armastatumaid motiive Pärnu postkaartidel ja on põnev vaadata, milliseid sõnumeid on läbi aastate kaartidega saadetud,“ rääkis turismiarenduse peaspetsialist Orvika Reilend.
Näituse teeb eriliseks asjaolu, et tänu projektsioonile toimib see erinevates valgusrežiimides erinevalt. Öösel tekivad kuubikusse visuaalid, mida päevavalguses näha ei saa.
„Kindlasti on põhjust näitust külastada mitu korda, kuna tänu mitmekesistele efektidele on kogemus iga kord erinev,“ lisas Reilend.
Tänasel, 6. mai linnavalitsuse istungil otsustati määrata Pärnu linna 2019. aasta Johann Voldemar Jannseni nimeline auhind kauaaegsele kergejõustikutreenerile ja õpetajale Ando Palginõmmele.
Ando Palginõmm. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Palginõmme juhendamisel said tuult tiibadesse paljud tuntud Eesti koondislased nagu Gerd Kanter, Moonika Aava, Roman Fosti, Elerin Haas[/pullquote]Jannseni-nimelise auhinna laureaat Hando Palginõmm tegi treeneritööd 54 aastat. Aastate jooksul kasvatas ja õpetas treener paljusid andekaid õpilasi, kes esindasid Pärnut nii Eesti noorte, juunioride kui ka täiskasvanute koondvõistkondades. Palginõmme juhendamisel said tuult tiibadesse paljud tuntud Eesti koondislased nagu Gerd Kanter, Moonika Aava, Roman Fosti, Elerin Haas jne. Treenerina valdas Palginõmm täielikult kergejõustikualade tehnikat ja metoodikat ning oskas õpetada kasvandikke individuaalseid iseärasusi arvestades. 2006.aastal avati Pärnus kergejõustikuhall, mis oli Ando Palginõmme eluunistus ja mille loomisele ta tugevasti kaasa aitas. Lisaks igapäevasele õppe-treeningtööle oli tema vedada ka SK Altiuse tööd ja tegemised ning Pärnu kergejõustiku aastaraamatu koostamine ja toimetamine. Samuti oli Ando Palginõmm aastaid TV 10 olümpiastardi pikaaegne korraldaja Pärnumaal.
Täna avati Võrus pidulikult Vana-Võromaa maitsete aasta. Avaüritusel andis maaeluminister Mart Järvik üle maitsete aasta rändkahvli Vana-Võromaa maitsete aasta esindajatele.
Vana-Võromaa maitsete aasta avamine. Foto: Kertu Kärk
[pullquote]Vana-Võromaa koosseisus on Võrumaa, osa Põlvamaast, Valgamaast, lõunaosa Tartumaast ja Setomaa[/pullquote]„Võime rõõmuga öelda, et tänu toidupiirkonna projektile on kõikides senistes piirkondades sündinud uued algatused, tooted ja traditsioonid. See toob kasu nii kohalikele ettevõtetele kui ka piirkonnale laiemalt. Loodame, et ka Vana-Võromaa jätkab samasugusel kursil. Maaeluministeeriumile on suur rõõm, kui oleme saanud anda oma panuse, et toetada piirkonna arengut ja koostööd,“ sõnas maaeluminister Mart Järvik oma tervituskõnes.
Minister Järvik jätkas: „Suur tänu Pärnumaale, kelle maitsete aasta möödus väga edukalt ning pakkus eestlastele nii palju erilisi maitseelamusi, näidates muuhulgas, et ka umbrohuks peetavaid taimi saab edukalt toiduvalmistamisel kasutada. Loodan, et teie hea töö jätkub samasuguse innuga!“
Aasta ja seitsme kuu vanune Steven põeb kogu maailmas haruldast kesknärvisüsteemi haigust, mida on võimalik ravida Prantsusmaal tehtava operatsiooniga. Operatsioonikulud tasub Eesti Haigekassa, kuid reisikuludega abistab perekonda heade inimeste toel Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond.
Steven. Foto: erakogu
Möödunud aasta septembris aitas Lastefond heategijate annetustega Steveni perekonda, kattes pere reisikulud Prantsusmaale. Pärast esimest operatsiooni oli teada, et kolme kuu pärast on vajalik teha uus MRT aju-uuring, mis näitab, kas on vajadus teise operatsiooni järele. Nüüd on selgunud, et Steven vajab hädasti veel ühte operatsiooni, et haigusest täielikult vabaneda.
Steven põeb gelastilist epilepsiat, millega kaasnevad kontrollimatud naeruhood. Enne esimest operatsiooni esinesid hood iga nelja minuti tagant ning kestsid 15-40 sekundit. Pärast esimest operatsiooni on Steveni olukord märgatavalt paranenud ning hood on vähenenud 10-20 korrale päevas. Iga epilepsiahoog põhjustab lapsele suurt segadust ja häirib keskendumisvõimet. Hoo ajal muutub ta väga aktiivseks, tihti hakkab kiiresti jooksma või rabelema.
Eelnevad uuringud on näidanud, et suurim paranemisvõimalus on pärast kahte operatsiooni – 70% inimestest paranesid pärast teist endoskoopilist operatsiooni haigusest täielikult. Kuna esimene operatsioon läks edukalt, on põhjust loota, et teise operatsiooniga paraneb haigusest ka väike Steven.
Lastefondi tegevjuht Kadri Org avaldas lootust, et väikese Steveni teine operatsioon on edukas ning laps paraneb täielikult. “Meil on siiralt hea meel, et saame heategijate abiga olla Steveni perele toeks ning loodetavasti tunnistada edulugu, mil kaasaegne meditsiin lahendab lapse haruldase terviseprobleemi,” ütles ta.
Steveni välisraviga seonduvad kulud Prantsusmaale on 4300 eurot, mille katmist toetab 20% ka kohalik omavalitsus. Ka Sina saad aidata väikese Steveni paranemisele kaasa, tehes ülekanne SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi arvelduskontole ja lisades selgituseks “Steven”.
SA TÜ Kliinikumi Lastefond on üks vanimaid ja suuremaid üle-eestilisi lastehaiglate juures tegutsevaid heategevusorganisatsioone, mis on alates 2000. aastast annetajate abiga toetanud erinevatele haiglatele seadmete soetamist ning eriravi või -hooldust vajavaid lapsi ja nende peresid kokku üle nelja ja poole miljoni euroga. Lastefondi vahendusel on võimalik haigeid lapsi aidata hakates püsiannetajaks. Toetuse taotlemiseks või abivajajatest teada andmiseks palume kirjutada e-mailile info@lastefond.ee.
Talvepoolne aprill oli soe ja kohati kuum, suvepoolne mai on külmavõitu. Kõle tuul, vihm ja koguni lumelörts kipub elu häirima, aga ega suvi taeva jää. Kätte jõuab esmaspäev ja 6. mai, mille kohta üks sõpruskond teab, et see on nende mõttekaaslase Osvaldi sünnipäev, seekord koguni ümmargune 80.
Osvald Sasko Paide Vallimäel. Foto: Urmas Saard
Kes on Osvald? Ta on tõeline eestlane, rahvuslane, vabadusvõitleja, kaitseliitlane, Pitka relvavend, soomepoiste, samuti Eesti ja Läti leegionäride sõber, poliitiliselt ekrelane. Ingerimaal eesti asunduses Slantsõ lähedal sündinud, vene koolis käinud, eestlaste, soomlaste jt. vähemusrahvuste massimõrvast kuulnud ja selle tagajärgedega kodukoha inimeste hulgas elanud. Koolipoisina tühermaalt Eesti Vabariigi kunagise riigipiiri lähedalt sinimustvalge piiritulba leidjana oli ta lähiajaloo tunnistaja. See ajaloojälg minevikust tekitas ümbruskonnas hirmu ja õudu – niisugune oli Eesti riigi sümboli mõju!
Noormehena jõudis Osvald isade maale. Siin lootis ta leida seda, millest ta oli venestuspoliitika tulemusena Ingerimaal ilma jäänud – eesti keel ja kultuur ning eestlus üldse. Eestis ei oodanud teda aga keegi. Šovinistliku rahvuspoliitika tulemusena oli Narva eestlastele lukku pandud, et lõhkuda idakaares eestluse vahitorn. Eestisse ta siiski jõudis, õppis keelt ja ametit, lõi perekonna ja seadis end siin sisse. Elutee tõi ta Tartusse.
15 ansamblit püüdsid parima rahvamuusikatöötleja tiitlit Mooste Folgikojas 4. mail peetud suurel võistluskontserdil.
Marbuus, tagaplaanil Kalevi Kammerkoor. Foto: Kristina Masen
[pullquote]kuulsime, kui eriilmeliselt saab ühe neljataktilise meloodia pikal kontserdil kõlama panna[/pullquote]Žürii koosseisus Ingrid Rüütel, Anne Erm, Tauno Aints, Peeter Rebane ja Kristjan Priks seisis võitjaid valides keerulise ülesande ees, sest Hargla kihelkonnast pärit viisi „Oi tule üles“ kanti ette väga erinevates stiilides. Laulust anti töötlemiseks neli algusrida, mille kõik osalejad panid uude vormi, žanrilisi piiranguid festival esitustele ei sea.
„Võime oma rahvapärimuse üle olla tõeliselt uhked – võistluskontserdil kuulsime, kui eriilmeliselt saab ühe neljataktilise meloodia pikal kontserdil kõlama panna nii, et kuulaja ei väsi,“ võttis žürii esimees Tauno Aints kuuldu kokku.
Festivali peapreemia noppis seekord ansambel Marbuus, kes esineb koosseisus Helina Sommer, Mirjam Kits, Kendra Veskimägi ja Kätlin Kits.
Eesti mootorrattahooaja avapäeva paraadsõit algas Pärnus Supeluse tänavalt kell 18.00 ja kümmekond minutit enne seitset oli arvukas ratturite rivi läbinud ka Sindi linna.
Mootorrattahooaja avapäeva paraadsõitjad läbivad Sindit. Foto: Urmas Saard
Endla lauljad alustasid tänast päeva Pärnu Metsakalmistul mälestushetkega Herbert Pulga kalmul, edasi liiguti jalgratastel kesklinna suunal, peatuti ja lauldi mitmes kohas, suurem kontsert toimus Iseseisvuse väljakul.
Segakoor Endla tähistab Pärnus oma 141. aastapäeva. Foto: Urmas Saard
Herbert Pulk juhatas koori peadirigendina 30 aastat, tehes seda tänuväärset tööd alates Endla taasloomisest 1958. aastal. Kauaaegne dirigent lahkus mullu 27. mihklikuu päeval. Seepärast koguneti hommikul kella kümnest Metsakalmistule.
Raekülast pedaalis enamik koorirahvast jalgratastel kesklinna. Kellel ratast polnud, leidis liikumiseks mõne muu mooduse. Vanal turul üllatati inimesi minikontserdiga.
„Konn istus järve ääres jalad vees. Juhuslikult kõndis temast mööda rebane ja küsis: kuule, konnake, ütle kas vesi on soe? Konn vastas: rebane, ma istun siin kui konn, mitte kui termomeeter,” jutustas 4a õpilane Braian.
Braian Kulp, “Naljanina 2019” suure auhinna võitja. Foto: Urmas Saard
Tänavu soovis naljalugusid vesta 38 õpilast. Kõigil oli võimalus esitada kaks lugu. Enamasti jutustati üksinda, aga mõnel juhul kahekesi või kolmekesi. Naljavõistlust hindas viieliikmeline žürii, kuhu kõigil aastatel on kuulunud Sindi gümnaasiumiga seotud inimesed. Tänased hindajad olid Anne Sammelselg, kooli medõde; Anne Urban, kooli vilistlane ja Fein-Elast Estonia OÜ töötaja; Reine Tänav, kooli endine õpetaja, kes praegu on Sindi lasteaia õppealajuhataja; Ain Keerup, kooli direktor ja Imbi Jalakas, kooli raamatukogu juhataja, Naljanina võistluse ellukutsuja ning peakorraldaja.
Võistluse hakatuseks rääkis Keerup samuti ühe anektoodi ja teine oli tal varuks hilisemaks etteasteks, sest direktor oskab hinnata head nalja.
Lisaks „Naljanina” suurele auhinnale valis žürii kuus tillemat „Naljaninakese” auhinna saajat, keda ei reastatud tähtsuse järjekorda. Žürii arvates ilmestasid nad kõik oma headuses erinevaid külgi: kellel oli ilmekus mõjusam, kellel selgem hääldus, kellel loo valik paremini õnnestunud, kes oskas laval kenasti näidelda jne.
26.-28. aprillini toimusid Soomes, Lappeenrantas, Soome meistrivõistlused juhtrajasõidus. Võistlejaid tuli kohale Soomest, Venemaalt ja Eestist. Eestlased võistlesid Soomes kuuekesi. Sindi mudelispordi klubist osalesid Andy Aron, Karmen Mets ja Karin Mets. Peale meie klubi esinduse osalesid veel EinarViira, Margus Jõgilaine ja Heiko Tamme. Viimased kaks elavad ja töötavad hetkel Soomes.
EM-24 klassi võistlus- Karin paremalt kolmas. Foto: Johannes Mets
[pullquote]Andyl jäi finaalikohast puudu 1,5 ringi![/pullquote]Sõiduks läks reede varahommikul ja peale lõunat olid meie võistlejad viperusteta kohal. Võistlustel oli kavas viis klassi: EM-24; EL-24; F1-32; ES-32 ja ES-24.
Esimesena oli kavas klass ES-32. Kokku osales 27 võistlejat. Meie klubist platseerus Andy 12. kohale ja Karmen 21. kohale. Karmeni mudel ei saanudki õiget hoogu sisse ja nii tuli leppida tagasihoidliku kohaga. Soome meistriks tuli selles klassis Olli Kantamaa.
Järgmisena oli meie klubist võistlustules Karin Mets noortele mõeldud klassis EM-24. Võistlejaid oli 13. Selles klassis antakse noortele kaks sõitu. Esimeses sõidus oli Karin üheksas ja teises sõidus seitsmes. Kokkuvõttes 8. koht. Nii Karinile kui ka Karmenile tegi peavalu raja vasakpoolne ülemine kurv, kus nad andsid teistele võistlejatele palju ringe ära.
Sellel laupäeval, 4. mail kuulutab Eesti Maanteemuuseum suvehooaja avatuks ajarännakuga aastasse 1869. Muuseumi Varbuse postijaama sisehoovi rivistuvad läbi aastakümnete laulupeolisi peole viinud vankrid ja masinad, mis jutustavad neid kasutanud teeliste lugusid.
Muuseumi Varbuse postijaama sisehoovi rivistuvad läbi aastakümnete laulupeolisi peole viinud vankrid ja masinad. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Kuigi maanteemuuseumi algava hooaja täht on uus masinahall, elame enne uue ekspositsiooni avamist mitme hooajanäituse ja sündmusega kaasa laulupeo juubeliaastale[/pullquote]Ajarännak aastasse 1869 toimub koostöös Tartu Laulupeomuuseumiga. Ajarännakus osalevad legendi järgi Kanepi kandi koorid, kes arutavad, kas üldse laulupeole minna, ja teevad just saabunud nootide abil lauluproovi. Ajarännakut ja muuseumi hooaja avamist uudistama tulnud tavakülastaja saab osa õpitubadest, lauluproovist ja preili Lydia Koidula visiidist. Kohal on ka Hugo Treffner, kes omakanda rahvast ärgitama on tulnud.
„Kuigi maanteemuuseumi algava hooaja täht on uus masinahall, elame enne uue ekspositsiooni avamist mitme hooajanäituse ja sündmusega kaasa laulupeo juubeliaastale,“ rääkis maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner. „Nii muuseumi suve avaüritus kui kaks hooajanäitust pööravad pilgu laulupeoliste mineku teekondadele ja selle muutumisele aja jooksul.
Teisipäeval, 30. aprillil mõned tunnid enne volbriööd Sadala Külade Teatris mängitud Offried Preussleri lastaraamatu järgi lavastatud näitemängus „Väike nõid” sai kaasa elada efektsele ja kohati ka rämekoomilisele vaatemängule. Peamõttena jäi kõlama väikese nõia soov olla hea nõid.
Täiskasvanud nõidade kehastajad Sadala külateatris lavastatud etenduses Väike Nõid. Foto: Johannes Haav
Sadala Külade Teatri tuumik on käinud koos kuus aastat. Nii tekkis lavasta Valdi Reinasel üsna kiiresti selge nägemus, kes trupi liikmetest „Väikese nõia” karakteriga hästi haakuks.
Väikese Nõia headuse ja kaaren Abrakase elutarkuse tõid hästi välja noorema põlvkonna näitlejad Liisa Katt ja Artur Aunap. Kõige pahelisemat, ühtlasi aga ka meeldejäävamat tegelast piksenõid Rumpumelit mängis teenekas teatriharrastaja Vilja-Mari Luhalaid.
„Meie tuumik on ju koos käinud kõik kuus aastat, siis on juba tükki lugedes mul väga selge nägemus, kes ühe või teise rolliga hästi haakuks. Ma ei usu, et keegi suudab piksenõid Rumpumpelit paremini mängida kui harrastusnäitleja Vilja-Mari Luhalaid.”
Võimuka karakteri ülemnõiana lõi Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees Pille Tutt. Tublisti said mängimisega hakkama lapsed Trevor Nork ja Mia Merivel Kirjutaja, kellel lavakogemusi varemgi olnud. Teistkordselt lõi koos näitlejatega kaasa neli Sadala tantsurühma „Tantsulust” tantsijat.
Sindis on laatasid toimunud ka varematel aegadel, seega pole kordade arvu nimetamine kroonika pidamise seisukohalt mitte väga kohane, aga täpsustava märkusena käib jutt nüüdse aja järjepidevusest. Igal aastal on linna sünnipäeval korraldatud laat seotud mingi kindla teemaga, tänavu keskenduti 125-aastasele Sindi lasteaiale.
Rohkelt fotosid
Sindi viienda laada korraldajate kolmik Ülle Ots, Alice Laanemaa, Anneli Uustalu. Foto: Urmas SaardViies Sindi laat. Foto: Urmas Saard
[pullquote]LC Paikuse liige Mart Nõmm ütles, et sedakorda kogutakse raha Sindi ja Paikuse koolide esimeste klasside õpilastele raha silmakontrolli läbiviimiseks[/pullquote]“Mul juba uue laada plaanid mõlkumas,” lausus eelmisel aastal vahetult pärast Sindi laada sulgemist Ülle Ots, üks kevadlaada korraldajatest. „Alati peale õnnestunud üritust uusi mõtteid mõlgutades ollakse optimistlikumad, kui tegelikkuses toimuma hakkab. Erinevatel põhjustel kadus pimedal ajal motivatsioon laadaga jändamiseks ära, aga õnneks leidus kaks vahvat sintlast, seltsimaja juhataja Anneli Uustalu ja igale poole jaguv rõõmsameelne Alice Laanemaa. Nii võib nüüdseks õnneliku, aga väsinuna hõigata: tehtud!”
