Kauge, kuid lähedane Georgia

See oli tänavu urbekuu viimasel nädalal, kui väike seltskond eestlasi veetis nädalapäevad Georgias, mõned neist esmakordselt. Nüüd viibivad Nika Aslamazashvili, Davit Maisuradze, Ekaterine Mosiashvili jumalatosin päeva esmakordselt Euroopa Liidus ja Eestis.

Grusiinid Nika Aslamazashvili, Ekaterine Mosiashvili ja Davit Maisuradze Pärnu rannas Foto Urmas Saard
Grusiinid Nika Aslamazashvili, Ekaterine Mosiashvili ja Davit Maisuradze Pärnu rannas. Foto: Urmas Saard

Nika, Davit ja Eka (Ekaterine) on ühed neist paljudest Georgia inimestest, kes eestlasi nende kodumaal külalislahkelt võõrustasid. Nika sõidutas meid ühel päeval oma autoga. Abielupaar Davit ja Eka andsid öömaja. Nika teenib igapäevast leiba taksojuhina, aga ta on õppinud goreograafiat ja võib samahästi ka tantsuõpetaja olla. Davit on õppinud IT valdkonnas ja töötab nii sellel alal kui ka raamatute kujundajana. Eka töötab giidina, aga tunneb ka veiniteadust. Kuid kõiki neid kolme ühendab ühine soov, mis tõigi grusiinid Eestisse.

Pärast Riia lennuväljal maandumist ja põgusat tutvumist Läti pealinnaga võeti rataste alla teekond Pärnusse. Autosõidul imetleti metsade rohkust ja üllatuti kui kuuldi, et Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike, et poolt maismaad katab mets, kuuludes sellega Euroopa Liidu kuue kõige suurema metsade osakaaluga riigi hulka, et mets on Eesti üks olulisemaid taastuvaid loodusvarasid ja elukeskkondi.

Loe edasi: Kauge, kuid lähedane Georgia

Paides arutleti ja kogeti mõndagi

Peamiselt TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatest koosnev seltskond saabus suure bussiga Paide Vallimäel aset leidnud viienda Arvamusfestivali esimesele päevale hästi varakult, et toimunust võimalikult palju haarata.

President Kersti Kaljulaid Paide Arvamusfestivalil Foto Urmas Saard
President Kersti Kaljulaid Paide Arvamusfestivalil. Foto: Urmas Saard

Siiski ei üritatud maratonjooksuga ühe teema käsitluse juurest järgmise, ülejärgmise ja üle-üle… juurde kiirustada. Ilus ilm meelitas ka niisama istuma, omavahel vestlema või päris juhuslikel kohtumistel erinevate inimestega mõtteid vahetama.

Karikakrakujulise Eesti sümboolikaga telgi kõrval astus esimesena juurde Maria Murakas, omaaegne Pärnu linnavalitsuse avalike suhete nõunik, kes on nüüd Vabaerakonna kommunikatsiooninõunik. Lubasin tulla tuleviku kogukonna arutelu kuulama kahel põhjusel. Esiteks soovisin kuulda, mida räägib president Kersti Kaljulaid. Teist põhjust talle ei öelnud, aga otsust mõjutas ka Maria kutse.

President pühendas tänavuse iseseisvuspäeva kõnes tähelepanu kogukondadele. Ta kirjeldas Eesti ühiskonda, kui vitstest punutist, milles kõik on läbi põimunult paindlik, aidates meil sellisel viisil olla valmis 21.sajandi ühiskonnaelu mõistlikuks korraldamiseks. Sama mõtet kordas president ka täna.

Loe edasi: Paides arutleti ja kogeti mõndagi

Pärnust Lottemaale mööda kergliiklusteed

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus otsustas toetada Lottemaa ja Pärnu kesklinna vahele rajatava kergliiklustee rahastamist linna piires, samuti kergliiklustee ehitamist Vana-Pärnus kulgeva Haapsalu maantee äärele.

Olemasolev Raeküla ja Lottemaa vaheline tee pole enamikes lõikudes jalgratstega sõiduks mitte eriti mugav Foto Urmas Saard
Olemasolev Raeküla ja Lottemaa vaheline tee pole enamikes lõikudes jalgratstega sõiduks mitte eriti mugav. Foto: Urmas Saard

Kergliiklustee Pärnu kesklinna ja Lottemaa ühendamiseks on Pärnu osas 9 km pikkune, kulgedes kesklinna sillast linnatänavaid pidi Pärnu ja Tahkuranna valla piirini. Sealt edasi plaanib Tahkuranna vald ehitada kergliiklustee kuni Lottemaani.

Tahkurannal on hetkel ettevalmistustööd käsil ja loodetavasti valmib valla piires asuv tee 2019. aastal. Linnas valmib tee Pärnu linnavalitsuse teatel 2018. aasta sügisel. Erinevatel lõikudel on plaanis teha mitmesuguseid töid: uuendatakse olemasolevat kergliiklusteed, tagatakse ohutud peale- ja mahasõidud, markeeritakse ning osaliselt ehitatakse välja uus tee koos valgustusega. Projekti kogumaksumus on 1 443 642 eurot, millest Euroopa Liit tasub 1 168 944 ja linna eelarvest makstakse 274 698 eurot.

Haapsalu maanteel rekonstrueeritakse olemasolevat kergliiklusteed Siimu sillast kuni Audru valla piirini ja paigaldatakse valgustus. 1,5-kilomeetrine tee peab valmima juba tänavu.

Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatava projekti kogumaksumus on 366 646 eurot, millest Euroopa Liit tasub 264 913 eurot ja linna kanda jääb 101 733 eurot. Vajalikud riigihanked on läbi viidud ning lepingud sõlmitud. Lepingud sõlmiti teede ehitamiseks aktsiaseltsiga TREF Nord, omanikujärelevalvet teostab OÜ Toomtsentrum. Ehitusega tahetakse alustada lähiajal.

Urmas Saard

Jaak Känd loeb Nullpunktis luulet kogu maailmast

Jaak Känd, kelle mütsi serval selgitav sõna „Jutumees“, pole mitte üksnes väga heas tähenduses suur ja alati oodatud jutumees, vaid ka suurepärane luuletuste lugeja, keda kuuldud väljapool Pärnutki.

Jaak Känd Pärnu Nullpunktis Foto Urmas Saard
Jaak Känd Pärnu Nullpunktis. Foto: Urmas Saard

Rüütli tänavalt Jekateriina kiriku suunas diagonaalselt üle Lastepargi sammudes märkab terane silm kõnniteeplaadil märgistust, mis märgib XVII – XIX sajandi Pärnu kindluslinna geograafilist keskpunkti. Samas paiknes Uus turg. Nüüd asub Rootsi-aegse turuplatsi ühes nurgas Nullpunkti nimeline kohvik, mille kõrval mõnus istuda, tuttavatega kohtuda ja kolmapäeva õhtuti kuulata ühe mehe vahendusel luule valikut tervest maailmast.

Eile õhtul luges Jaak Känd Nullpunktis eesti ja teiste poeetide luulet juba üheksandat korda ning lubab sellega jätkata kuni augusti lõpuni. Tänavu suvel harjutab Känd sarnaste avalike esinemistega ühtlasi ka Euroopa meistrivõistlustel osalemiseks. Kolmapäevaseid etteasteid nimetab ta “Luulesiiditeeks”. Luulehuvilised pärnakad mäletavad, et esmakordselt kuuldi teda taolises formaadis vabas õhus esinemas Hommiku tänaval Kolhethi restorani ees, paar nädalat ühte jutti, kõigil päevadel lõuna paiku.

Loe edasi: Jaak Känd loeb Nullpunktis luulet kogu maailmast

Pärnu koolidele luuakse ühist vilistlasidentiteeti „Õppisin Pärnus“

Augustiarvamus on populaarse tänavafestivali Augustiunetus eriprogramm, mis soovib Pärnusse tuua arvamusfestivali vaimu. Sel talvel taasloodud Pärnu Ühisgümnaasiumi Vilistlaskogu alustab uute vilistlastraditisoonidega, kutsudes üles looma avalikku arvamusruumi ja andma panus oma väärtuste hoidmisse.

Augustiarvamus toimub 1875 aastal valminud hoones, kus praegu tegutseb Pärnu Kuninga Tänava Põhikool, aga mis enne I maailmasõda oli haridustempliks kõigile, kes Pärnust ülikooli läksid Foto Urmas Saard
Augustiarvamus toimub 1875. aastal valminud hoones, kus praegu tegutseb Pärnu Kuninga Tänava Põhikool, aga mis enne I maailmasõda oli haridustempliks kõigile, kes Pärnust ülikooli läksid. Foto: Urmas Saard

Augustiarvamus toimub 1875. aastal valminud hoones, kus praegu tegutseb Pärnu Kuninga Tänava Põhikool, aga mis enne I maailmasõda oli haridustempliks kõigile, kes Pärnust ülikooli läksid. Pärnu Ühisgümnaasiumi vilistlaste hulgas on palju eesti rahvusmõtte sõnastajaid ja Eesti Vabariigi loojaid. Aldur Vunk küsib: „Kas annab selle kooli mudel ja eeskuju ka praktilist teavet tänapäeva koolikorralduse planeerimisel (kui me üldse vajame uusi konstantinpätse ja jürivilmse)?

Pärnu koolivõrk on läbinud mitmeid reforme, paljud koolid on liidetud teistega, mitmed lihtsalt suletud. Marit Raidi küsib: „Mis saaks, kui luua reformidest räsitud Pärnu üldhariduskoolidele ühine vilistlasidentiteet ja koguda ideid, millised traditsioonid, eesmärgid ja suunad saaks olla ühised kõigile Pärnu üldhariduskoolide vilistlastele. Kuidas saavad linna ja maakonna arengusse panustada need vilistlased, kes tunnevad, et käes on tagasi andmise aeg?“

Reorganiseeritud Pärnu VI Keskkooli vilistlane Rainer Toome arvates, võiks olla võimalus ja põhjus kodulinnas taas kokku saada, olenemata, millise kooli vilistlased me oleme. Peab muutuma linn koos aja ja inimestega ning kujundama endale maine, kuhu on alati tagasi oodatud kõik Pärnus õppinud inimesed.

Loe edasi: Pärnu koolidele luuakse ühist vilistlasidentiteeti „Õppisin Pärnus“

Neli Lõõtsavägilast kümne pilliga Sindis

Lõõtsavägilased Rasmus Kadaja, Tobias Tae, Andres Eelmaa ja Margus Põldsepp avasid Sindis käesoleva aasta suvekontsertide sarja linna seltsimajas.

Lõõtsavägilistega on Sindi seltsimaja trepil liitunud ka laulja Ilme Prenge ja seltsimaja juhataja Anneli Uustalu Foto Urmas Saard
Lõõtsavägilistega on Sindi seltsimaja trepil liitunud ka laulja Ilme Prenge ja seltsimaja juhataja Anneli Uustalu. Foto: Urmas Saard

Tänaseks kavandatud selle aasta esimene suvekontsert pidanuks linnarahva ootuste kohaselt toimuma Kiriku pargi varjuliste puude all. Paraku heitliku meelega ilm ei lasknud helitehnikat lageda taeva alla tuua, sest puudus teadmine, kas keset kontserti võib taas vihmasahmakas kaela sadada. Kuigi eelnevalt anti teada võimalikust kontserdi asukoha vahetusest, tekitas see ikkagi mõningast segadust. Osa inimesi kogunes parki, teised läksid aegsasti seltsimajja. Et ka pargis oodanud rahvas ansambli Lõõtsavägilased kontserdist päris ilma ei jääks, alustati esinemisega kümmekond minutit hiljem.

Noortest muusikutest sõnakam pilli- ja laulumees Andres Eelmaa ütles Lõõtsavägilasi tutvustades, et nende ansambel asutati 2013. aasta jõulukuul. Lõõtsavägilaste sünnipäevaks arvatakse siiski järgmise aasta 29. jaanuari, kui toimus ansambli esimene ametlik proovimäng. Ansamblis mängib kolm noorhärrat. Noorim on 13-aastane Tobias Tae (lõõts, järellaulja), vanuselt järgmine 15-aastane Rasmus Kadaja (lõõts, järellaulja) ja vanim 16-aastane Andres Eelmaa (lõõts, basskitarr, eestlaulja). Kolmekesi omandavad nad muusikalist vilumust ja teadmisi Karksi-Nuia Muusikakoolis, mille direktor on Margus Põldsepp. Tema on ka noormeeste juhendaja.

Loe edasi: Neli Lõõtsavägilast kümne pilliga Sindis

Viljandi pärimusmuusika festivalil oli rekordiline külastatavus

XXV Viljandi pärimusmuusika festival tegi neljal päeval uut ja vana ning juubelifestival sai koos publiku ja esinejatega tõdeda, et vana arm ei roosteta – festivali külastas rekordarv külalisi.

Nikns Suns laulja Priit Oks astus lavalt maha kuulajate sekka Foto Urmas Saard
Nikns Suns laulja Priit Oks astus lavalt maha kuulajate sekka. Foto: Urmas Saard

Juubelifestival pakkus palju uut ja tõi kokku vanad sõbrad; koos rahvaga nauditi pärimusmuusikat 61 kontserdil ja 34 õpitoas, muusikat jagus ka maakonnakontsertidele Pilistveres, Suure-Jaanis ja Tääksis ning õhtutundidel Tantsumajadesse. Festivalirütmidega liitus lisaprogrammi näol terve Viljandi linn. Üllatusi pakkusid spontaansed kooslused, jämmid, esmakordne Pillide duell ja Trad.Attack!i üllatuskontsert. Peokülalistele kingiti tasuta Lõpukräu: Kukerpillid ja kukeprillid.

Viljandi pärimusmuusika festivali programmipealik Tarmo Noormaa ütleb, et sellel aastal oli festival hästi äge suuresti tänu Eesti enda esinejatele. „Tänavu oli väga palju kodumaiseid küpseid kooslusi, kes pakkusid väga head kvaliteeti ja andsid lavadel endast viimase. Väga mitmed esinejad nagu Curly Strings, Duo Malva&Priks, Nikns Suns, Naised Köögis esitasid meie festivalil esmakordselt oma uut plaati ja publik hindas seda kõrgelt,” viitab Noormaa suurtele rahvaarvudele ja täissaalidele. “Väga hästi töötas rahva soovil tagasi kutsutud Ööklubi Lauluväljakul, kus tohutu energiaga andis publikule heas mõttes kõrvakiilu uue hingamisega Angus ja muidugi Zetod. Kes polnud ammu näinud Puuluupi või Estbeli, said kindlasti meeldiva kontserdi osaliseks,” lisab programmipealik.

Loe edasi: Viljandi pärimusmuusika festivalil oli rekordiline külastatavus

Euroopa Eestlaste Koor tähistab 10. sünnipäeva Varbuse Muusikamõisas

Oma sünnipäeva tähistab Euroopa Eestlaste Koor peadirigendi juures Varbuse Muusikamõisas. Laupäeval, 5. augustil kogunetakse laululaagrisse ning 6. augustil kell 16 esineb koor erikülalisena Lenna ning ansambli Estonian Voices kontserdil “Ootab armastus”.

Kalev Lindal, Euroopa Eestlaste Koori peadirigent
Kalev Lindal, Euroopa Eestlaste Koori peadirigent

Kümne aasta jooksul on kooris laulnud üle 200 inimese. Hetkel on aktiivseid liikmeid 130 ringis – need on Austrias, Belgias, Hispaanias, Hollandis, Kasahstanis, Luksemburgis, Prantsusmaal, Rootsis, Saksamaal, Soomes, Suurbritannias, Šveitsis ja Tšehhis elavad eestlased, sekka muust rahvusest elukaaslasi ning estofiile. Kokku saadakse vähemalt kaks korda aastas laululaagrites, lisaks kontsertreisidel ja väiksematel üritustel.

Euroopa Eestlaste Koor on osalenud kahel viimasel üldlaulupeol (2014 valikkoorina), võrukeelsetel Uma Pido laulupidudel, Eesti kultuuri üritustel paljudes Euroopa riikides, samuti Kanadas ja USAs. Mullu sügisel sai koor hõbediplomi Interkulturi koorifestivalil “Canta al mar” Callelas, Hispaanias.

Loe edasi: Euroopa Eestlaste Koor tähistab 10. sünnipäeva Varbuse Muusikamõisas

Paikusel loovutasid maaomanikud kergliiklustee ehitamiseks maad

Algselt Pärnumaale Paikuse valda kavandatud kolme kilomeetri pikkuse kergliiklustee asemel ehitatakse käesoleval suvel valmis umbes kolmandiku võrra lühem tee, mis ulatub kuni Seljametsa lasteaiani.

Seljametsa kergliiklustee ehitus Foto Urmas Saard
Seljametsa kergliiklustee ehitus. Foto: Urmas Saard

Väljakuulutatud hankega ehitamise õiguse võitnud AS TREF Nord oli tänaseks jõudnud mulla eemaldamisega Põlendmaa teeristist mööda. Kahe kilomeetrise lõiguga alustati Sinioja teeristist. Tee süvendisse veetakse aluspinnaseks liiva. Paralleelselt käib ka valgustuse ehitus.

Tee ehitamine sai võimalikuks tänu omanikule, kes loovutasid tasuta maanteega piirneval alal neile kuulunud maad. Kuna üks omanik keeldus oma maad 140 meetri pikkuselt ja 11 meetri laiuselt tee ehitamiseks andmast, jääb esialgul populaarse Seljametsa karjääri supluspaigani kergliiklustee rajamata. Täna ütles Paikuse vallavanem Kuno Erkmann, et kindlasti tahetakse tuleval aastal projektiga jätkata ja selleks otsitakse senisest kavatsusest erinevaid võimalusi. Võimalik, et kergliiklusteega minnakse edasi teiselpool maanteed.

Hetkel on lahtine ka EAS-ilt taotletav toetus, aga Erkmann loodab siiski raha saada. Projekti maksumus on 395 000 eurot, millest vald tasuks 85 500 eurot.

Loe edasi: Paikusel loovutasid maaomanikud kergliiklustee ehitamiseks maad

Seto Kuningriigis valitakse uus ülemsootska

5. augustil aset leidev XXIV Seto Kuningriigi päev peetakse Luhamaal Määsi mäel, mis asub Võrumaal Misso vallas.

Seto Kuningriigi päeva sõjväe paraad Foto Urmas Saard
Seto Kuningriigi päeva 2016. a sõjväe paraad. Foto: Urmas Saard

Seto Kuningriigi pidustustega alustatakse keskpäeval. Misso valla kodulehel annab Meelike Kruusamäe ülevaatlikult teada toimuva üksikasjadest.

Esmakordselt on kuningriigis meistrite laavka, ehk aastate jooksul parimateks kuninga meistriteks valitute kaupa pakkuv pood. Samuti on oma esindusega väljas kümmekond seto küla.

„Iga aastal on kuningriigipäevale valitud peateema ja sel aastal keskendutakse seto küladele. Nii sätitakse platsile mitmete külade esindused, kus külad ennast tutvustada saavad. Parim ja aktiivseim küla saab tunnustatud Seto Kuninga külana,“ ütles Setomaa ülemsootska Aarne Leima. „Uudne on selle aasta kuningriigis ka see, et kõik kuninga meistrid läbi aegade toovad oma tunnustuse saanud toodangu meistrite lavkale müüki. Seega on sel päeval hea võimalus kaasa osta kvaliteetset seto sööki, jooki ning käsitööd.“

Loe edasi: Seto Kuningriigis valitakse uus ülemsootska

Lilled vajavad pidevat hoolt ja kaitset varganägude eest

Nii Sindis kui Paikusel on Kase aiandi hooldada kõik rippanumates ning kastides tänavapilti kaunistavad suvelilled.

Kardo Kase kastab Sindit kaunistavaid lilleampleid Foto Urmas Saard
Kardo Kase kastab Sindit kaunistavaid lilleampleid. Foto: Urmas Saard

Et suvelilled püsiksid kogu suve värskelt ilusatena, peab neid sageli kastma ja kindlate vaheaegade tagant väetama. Sindis tegutsev Kase aiand on lillelise silmailu ette kasvatanud, välja toonud ja püsivalt selle eest hoolt kandmas.

Sindis on õielisi ampleid ehk rippanumaid kolmekümne ringis, umbes sama palju ka lillekaste. Paikusel paarkümmend amplit rohkemgi, kaste paarikümne ümber. Kase aiandi perefirma agronoom Kardo Kase nimetab ennast tagasihoidlikult lihtsaks töömeheks, kes iga kolme päeva järel kõiki lilli kastmas käib. Selleks otstarbeks valmistas ta spetsiaalse agregaadi, millega saab hästi hõlpsasti kasta.

Lilletaimi on Sindis ja Paikusel kahesuguseid: surfiiniad ja pelargoonid. Surfiinia ehk ripp-petuunia õitseb väga pikaajaliselt. Kasvukohtadena sobivad nii poolvarjulised kui päikeselised paigad.

Loe edasi: Lilled vajavad pidevat hoolt ja kaitset varganägude eest

Petserimaa Suveülikool

XXIV Seto Kuningriigi päeval peetakse Luhamaal asuvas Määsi külas kaks järjestikku toimuvat paari tunni pikkust Petserimaa Suveülikooli õppust.

Aldo Kals Foto Urmas Saard
Aldo Kals. Foto: Urmas Saard

„Petserimaa Tartu sõbrad, kes soovivad sellele maakonnale edu ja õitsengut, korraldavad 5. augustil järjekordse suveülikooli. Sama seltskond viis mullu mais Obinitsas läbi Petserimaa Ülestõusmisülikooli umbes samasuguse kavaga,“ teatab filosoofiadoktor Aldo Kals, üks koolituse eestvedajaid.

Esimene õppus leiab aset ajavahemikul kell 12:30 kuni 14:30. Õppused koosnevad kokku tund ja veerand vältavatest osadest, selgitab Kals.

Kavas on ajalooloeng teemal “Petserimaa suurmees Samuel Sommer”, ettekandja Aldo Kals. Järgneb laulu-, muusika- ja luuleprogramm, esineja Ilmar Vananurm. Kolmandana on kavas mustkunst, esinejaks Rinaldo Rinaldini, alias Osvald Sasko.

Toimub heategev taaskasutusloterii Eesti Rahvuskultuuri Fondi Eesti biograafika stipendiumi heaks. Iga eurone pilet võidab. Loteriivõidud sisaldavad Petserimaa ajaloodokumente ja Eesti eilse päeva kajastusi. Loteriid viib läbi Priit Rajasaar.

Kals märgib, et kui suveülikooli vastu leidub rohkem huvilisi, ollakse valmis mitmeks järjestikuliseks õppuseks. Teine õppus algab kell 14:30. Suveülikooli ühe õpirühma suuruse määrab istekohtade arv, kusjuures õppemaks on igalt osavõtjalt üks euro, koolilastele osavõtt prii.

Täiendav info telefonil 56 908 945 ja meiliaadressil Aldo.Kals@mail.ee.

Urmas Saard

Samal teemal:

Aarne Leima Foto Urmas Saard

 

 

 

Aarne Leima valiti kolmandat korda setode Peko asemikuks

Kuidas Arnold uue koduga koduneb

Arnold vajutas arvuti klaviatuuril õiget nuppu, mille tulemusena üleslaaditud fotode töötlemine muutus hetkega oluliselt hõlpsamaks. Polnud sellest võimalusest teadlik. Veel vähem võisin aimata, et Arnoldist võiks kunagi ka nimetamisväärset kasu tõusta. Sai ta turvakodust oma hoole alla võetud ikka seepärast, et Merle oskas poisi nõnda meeldivaks rääkida.

Arnoldi hommikune ärkamine Foto Urmas Saard
Arnoldi hommikune ärkamine. Foto: Urmas Saard

Arnoldi asemel eelistasid Merle ja Edit teda poisiks kutsuda. Et poiss tegelikult veelgi meeldivamaks osutub, seda ei osanud enne silmast silma kohtumist oodata.

Kõige rohkem kõhkluseid tekitas Arnoldi vanus. Arvasin, et aastatega välja kujunenud harjumused ei pruugi kõiges meie perele vastuvõetavad olla ja nende muutmist ei pidanud võimalikuks. Õnneks osutus peamine kõhkluste tekitaja asjatuks, sest Arnold on sellisena nagu ta on, isegi väga vastuvõetav. Selget umbusku ja kahtlusi äratas siiski sünnitunnistusele kirjutatud sünnidaatum. Tema aastaid arvestades eeldasin, et poiss on juba poisikese tempudest välja kasvanud, maha rahunenud ja mängulust ununenud noorusradadele. Paraku vedas eelarvamus eksitusse. Olen rõõmsalt üllatunud, kui Arnold võtab nõuks keset päeva, sagedamini siiski pimeduse saabudes ei millestki lustima asuda. Kaltsuvaibad libisevad sel juhul hoobilt sinna, kus need ei peaks olema. Voodikate kerkib ja selle alla jääva tunneli lagi pöördub järgmisel hetkel pahupidi. Mõnemeetri kõrgune hüpe ahju otsa poleks mulle jõukohane, aga temale kergelt virgutav liigutus. Kardinapuu serval tapsimine ja selle lõpus ümberpööramine on tema jaoks lõbus kehaline harjutus.

Loe edasi: Kuidas Arnold uue koduga koduneb

Jaak Känd: üllatas Angus

XXV Viljandi pärimusmuusika festival on lõppemas, juhuslikud pildid ja mõttekillud publiku seast.

Angus Foto Urmas Saard
Angus. Foto: Urmas Saard

Ka seekordse festivali ajal võis kuulda, kuidas muinasjuttude vestja Jaak Känd pajatas Arkaadia aias põnevaid lugusid. Pärnu parkides on harjutud sellega, et Känd loeb luuletusi. Käesoleva aasta kahel viimasel kuul esindab ta Eestit Euroopa luulelugemismeistrivõistlustel. Kas pärnakal jäi muinasjuttude ja luule lugemise kõrvalt aega ka pärimusmuusika nautimiseks?

„Olin folgil kahel päeval. Kokku kuulasin üheksat kontserti. Vaieldamatud lemmikud olid Rüüt, Mando Trio, Duo Montanaro (mõnus papa!), Elof ja Wamberg. Reedel sattusin päeva lõpul Rohelise ehk vabalava lava ette, kui esinesid vennad Timmermansid Flandriast. Koos tütrega oli mõnus nende saatel valssi tantsida,“ rääkis Känd, kes jõudis paaril õhtul ka ööklubisse. „Olen veidi vanema aja mees, kunagi panid mind rohkem tantsima Kukerpillid, Pink Floyd ja Jethro Tull, isegi Boney M. Aga heas mõttes üllats reede õhtul Angus, terve tunni jätkus tossu nende muusikat nautida ja möllata. Folk ruulib ikka!“

Loe edasi: Jaak Känd: üllatas Angus

„Kurja koera“ värske sõõrik plaadimängijasse

Pärimusmuusikast ja rockist võimsat sümbioosi loov Nikns Suns ehk läti keelne “kuri koer” oli taas oma täies koosluses Viljandi pärimusmuusika festivali kuulajate ees.

Katre Kaseleht ei jõua ära oodata, mil saab panna Nikns Suns'i värske sõõriku oma auto plaadimängijasse Foto Urmas Saard
Katre Kaseleht ei jõua ära oodata, mil saab panna Nikns Suns’i värske sõõriku oma auto plaadimängijasse. Foto: Urmas Saard

Näitleja ja teatriõpetaja Katre Kaseleht kuulab seda karismaatikute seltskonda igal võimalusel sarnaselt väga paljude teiste „kurja koera“ kuulajatega.

„Nikns sunsil on oma truu publik, kes on neid aastast aastasse folgilt leidnud. Kõigil on laulude sõnad ja ka tantsusammud kenasti peas,“ rääkis Kaseleht viimati kuuldud kontserdi elamustest. Tunamullu iseloomustas ta Nikns Sunsi omapärase bändina, kelle repertuaar on laias laastus vähe muutunud. Tol korral üllatas ansambel teda mitme uue looga. Seekord tutvustasid nad oma teist stuudioplaati. „Minule tundus selle kõla pehmem kui esimese plaadi lugudel. See võib tulla sellest, et lõviosa “Urjoh, hunti” palade eestlaulja on Priit Oks, kelle hääl ei ole nii karune, kui Ragnar Toompuul, kelle kanda on eestlaulja roll esimesel plaadil. Rocki ja vunki on aga jätkuvalt,“ jagas kultrahoovilt saadud värskeid muljeid Kaseleht ja lausus lõpuks, et ei jõua ära oodata, mil saab panna värske sõõriku oma auto plaadimängijasse.

Loe edasi: „Kurja koera“ värske sõõrik plaadimängijasse

Piltuudis: Minu Isa Oli Ausus Ise

XXV Viljandi pärimusmuusika festivalil astusid kultrahoovi laval tandemina publiku ette Gaute Kivistik ja Margo Mitt ansamblist Minu Isa Oli Ausus Ise. Aga nad ei jäänud kahekesi. Lavale tulid veel vanad sõbrad: MIOAI koos Alle-aa-ga.

Gaute Kivistik ja Margo Mitt ansamblis Minu Isa Oli Ausus Ise Foto Urmas SaardSoe ja suure süllehaaramisjõuga huumor, mis on päästjaks tarbetus isetõsiduses ning abimeheks kurbuses ja argiahastuses. Ansambel alustas oma tegevusega 1990. aastal, ajal mil Gaute ja Margo Viljandi Kultuurikolledžis ainsatena elektrikuteks õppisid. See on praeguseks ka kätte maksnud. Eriti Gautele, kellel on 220 volti. Ainuüksi lõua all on neid 16.

Kuna Viljandi pärimusmuusika festivali pealik Ando Kiviberg tähistas kontserdi toimumise päeval, 28. juulil, oma järjekordset sünnipäeva ja mängis ka ise laval kontrabassi, siis panid Gaute ja Margo mehe kontsertkava lõppedes toolile istuma ning tõstsid pärimusmuusikut nõnda palju kordi kui jaksasid lava lae alla.

 

Gaute Kivistik ja Margo Mitt ansamblis Minu Isa Oli Ausus Ise Foto Urmas Saard →

Loe edasi: Piltuudis: Minu Isa Oli Ausus Ise

Nurgakivi Pärnu bussijaamale

Pärnu ühistranspordi keskterminali hoonele asetatud nurgakivi pidulik tseremoonia leidis aset kapsli betoneerimisest sadakond meetrit eemal asuvas kohas, kus 1896. a 5. oktoobril väljus esimene rong Pärnust Valka.

Andrus Kärpuk, MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskuse juhatuse liige, tutvustab Pärnu bussijaama nurgakivi kapsli sisu Foto Urmas Saard
Andrus Kärpuk, MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskuse juhatuse liige, tutvustab Pärnu bussijaama nurgakivi kapsli sisu. Foto: Urmas Saard

Täna keskpäeval kogunesid pärnakad Ringi tänavale, mille ääres elanud omaaegne Pärnu linnapea Oscar Brackmann lubas raudtee rööpad ja jaamahoone ehitada oma maja ette. Nüüd meenutab Pärnu esimese raudteejaama asukohta Baltimaade vanim auruvedur, mis ehitati 1911. aastal ja oli kuuekümnendate alguseni Kundas kasutusel. Alates 2006. aasta novembrist eksponeeritakse Lavassaare raudteemuuseumi vedurit ja selle järele haagitud vagunit kunagise jaama asukohas.

Lähema poole aasta pärast enam Brackmanni maja bussijaama teenindamiseks ei vajata ja 2019. aastal katkeb vähemalt seitsmeks aastaks 120 ja rohkem aastat kestnud pidev rongiliiklus Pärnus. Sealsamas lähedal asub ka Eesti Vabariigi väljakuulutamise monument. Nende kolme sümboolset tähendust omava mõtte kokkupuute punktis leidiski aset sündmus, mida sooviti suurejoonelisemalt ära märkida.

Loe edasi: Nurgakivi Pärnu bussijaamale

“Viljandi pärimusmuusika festivali lood” esitlusele

Täna kell 16 leiab Pärimusmuusika aida väikeses saalis aset raamatu “Viljandi pärimusmuusika festivali lood” avalik esitlus ja jututuba.

Viljandi Pärimusmuusika ait Foto Urmas Saard
Viljandi Pärimusmuusika ait. Foto: Urmas Saard

Äsja kaante vahele saanud raamatusse on kogutud festivali korraldamisega seotud inimeste põnevad juhtumused ja meenutused. Esitlusel juhib juttu raamatu autor Kairi Leivo ja vestluseks on valmis raamatutegelased, kes oma mälestused raamatusse rääkisid.

Veerandsada aastat toimunud Viljandi pärimusmuusika festival on aluse pannud lugematule hulgale lugudele. Värvikad folgijutud peegeldavad, millistest uskumatutest juhtumistest üks suur festival koosneb.

“Viljandi pärimusmuusika festival on nagu suur kirju pusle, mis koosneb tuhandetest kildudest, tahkudest, lugudest,” mõtiskleb raamatu koostaja Kairi Leivo. “Sellesse raamatusse on koondatud vaid üks murdosa festivali telgitaguseid, korraldajate soove ja unistusi ning ka publiku mälestusi. Vaatamata sellele sai raamat parajalt paks ja sisukas, ” räägib Leivo.

Kairi Leivo sõnul on oodatud kõik huvilised jututuppa, kus juubelifestivali ülevas meeleolus võivad päevavalgele tulla ka need lood, mis seekord raamatusse ei mahtunud. “Ehk räägib mõni kuulajagi oma loo,” kutsub Leivo kõiki festivalist osa saama. Raamatut saab endale soetada Pärimusmuusik aida infoletist.

Täpsemat infot festivali kohta leiab Eesti Pärimusmuusika Keskuse kodulehelt või ürituse Facebookist.

Viljandi pärimusmuusika pärimuspisikud

XXV Viljandi pärimusmuusika festivalil on lisaks kontsertidele ka õpitubade programm. 34 nutikas toas käsitletakse 27.-30. juulil festivali teemat “Uut ja vana” muusika õppimise, tantsu, jämmide ja vestlusringide kaudu; õpitakse pilli mängima, meisterdama ja neid ka lausa parandama.

Oma teadmisi ja oskusi jagavad teiste hulgas kõik see mees ansamblist Untsakad, kel täitub festivalil 25 eluaasta Foto Urmas Saard
Oma teadmisi ja oskusi jagavad teiste hulgas kõik see mees ansamblist Untsakad, kel täitub festivalil 25. eluaasta. Foto: Urmas Saard

Õpitubasid viivad läbi tegijad nii Eestist kui välismaalt. Suured inimesed saavad sauna ning pisikesed oma titelaulu- ja mängutoa.

“Kui mängid mõnda pilli, on tark see festivalile kaasa võtta, sest festival pakub alati spontaanset võimalust koos teistega uusi lugusid õppida ning tutvuda teiste maade pärimusmuusika ja -muusikutega. Õpitubadesse tulijatelt ei nõuta eelteadmisi,” julgustab Mare Lilienthal kõiki kohale tulema. Õpitubadepealik lisab: “Kui on eriti julget peale hakkamist, saab peale parmupilli õppimist astuda rahva ette koos Meisterjaaniga Kultrahoovis.” Viljandi pärimusmuusika festivali ajal saab lisaks parmupillile õppida ka väikekannelt. Uueks hitt-pilliks on pärimusmuusika maailmas ukulele, mida õpetab ukulele-maailmameister Tobias Elof (Taani) isiklikult. Omaette elamuse kingib kindlasti kohtumine Tšiili superstaari Nano Sterniga ja bändiga Kalàscima (Itaalia).

Loe edasi: Viljandi pärimusmuusika pärimuspisikud

Piltuudis Valgeranna tee viimase osa ehitusest

Maanteeameti teatel alustati juuli algul Pärnumaal Audru vallas Valgeranna tee 1,7 kilomeetri pikkusel lõigul kergliiklustee ehitust.

Valgeranna kergliiklustee ehitus Foto Urmas Saard

Valgeranna sillast ranna parklani rajatava kergliiklustee valmimise järel saab peatselt jalgrattaga turvaliselt Pärnust Valgeranda sõita. Tee-ehitust rahastatakse Euroopa Liidu meetmest, mis toetab kesklinna ümber paiknevate elamupiirkondade ühendamist linnaga.

 

 

Valgeranna kergliiklustee ehitus. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Piltuudis Valgeranna tee viimase osa ehitusest

Weekend suurendab rongiliikluse sagedust Pärnuga

Seoses 3.-5. augustil Pärnu Weekend Festival Baltic toimumisega sõidab festivalilinna rohkem ronge.

Pärnu Kaubajaama peatus Foto Urmas Saard
Pärnu Kaubajaama peatus. Foto: Urmas Saard

Festivali külastajate mugavamaks sõidutamiseks toimuvad lisareisid 3., 4. ja 6. augustil Tallinn-Pärnu liini mõlemal suunal.

Neljapäeval, reedel ja pühapäeval on kell 13:33 Tallinnast väljuv Rapla reis pikendatud Pärnuni, kuhu saabub Raplast vahepeatusteta kell 15:49.

Pärnust Tallinnasse väljub rong samadel päevadel kell 16:10 ning jõuab pealinna kell 18:29, läbides vahemaa Pärnust Raplani peatumata. Raplast Tallinnani peatub rong kõigis jaamades.

Festivali ajal on käigus ka kõik tavapärased ja suvehooajaks lisatud Tallinn-Pärnu liini reisid.

Täpsemad sõiduajad leiab Elroni sõiduplaani otsingust alates 27. juulist.

Samal teemal:

Rongiga Viljandi pärimusmuusika festivalile Foto Urmas Saard

 

 

 

Viljandi pärimusmuusika festivali ajal sõidab Viljandisse rohkem ronge

Austati Pärnumaa parimat põllumeest, õpetajat, noorettevõtjat

Avatud talude päeval Kurgja talumuuseumi peamajas toimunud pidulikul kogunemisel anti Carl Robert Jakobsoni konkursi tänavustele laureaatidele üle preemiad.

Vasakult Pärnumaa parim õpetaja Lembit Roosimäe, parim põllumees Mihkel Vainula, Pärnu Postimehe eripreemia laureaat Kadi Ruumet Foto Urmas Saard
Pärnumaa parim õpetaja Lembit Roosimäe, parim põllumees Mihkel Vainula, Pärnu Postimehe eripreemia laureaat Kadi Ruumet. Foto: Urmas Saard

Jakobsoni konkurssi viiakse läbi alates aastast 1987. Sedakorda pälvisid rahalise preemia, tänukirja ja pronksist nimitegelase bareljeefiga lauamedali, mille puitalusel tunnustatud isiku nimi koos ametinimetuse ja kuupäevaga, Pärnumaa parim põllumees Mihkel Vainula ja õpetaja Lembit Roosimäe. Pärnu Postimehe eripreemia vääriliseks tunnistati ettevõtja Kadi Ruumet.

Autasud andsid üle Jakobsoni sihtasutuse nõukogu esimees Rein Kõgel, nõukogu ja žürii liige Jaanus Männik, Pärnumaa omavalitsuste liidu juhatuse esimees Lauri Luur, Pärnu Postimehe peatoimetaja Merili Nikkolo.

Vainula pereettevõte OÜ Helgi ja Pojad, kus ta ise on tegevjuht, harib ümmarguselt tuhandet hektarit põllumaad, kasvatades kaun- ja teravilju. Vainula tunnistati möödunud aastal üleriigiliselt kõige edukamaks hernekasvatajaks. Tema põllu ühelt hektarilt koguti 6,6 tonni saaki. Vainula on samuti Kabli maaparandusühistu asutaja ja Häädemeeste Lions klubi liige.

Pärnu maavanem Kalev Kaljuste hinnangul on praegune põllumees aldis uuendustele nagu Vainulagi, kes vaatab ettepoole ja kasvatab kivistel ning liivastel Häädemeeste põldudel rekordsaake.

Loe edasi: Austati Pärnumaa parimat põllumeest, õpetajat, noorettevõtjat

Sindi hoovimüügi päev kordub sügisel

25. juulil uudist muudetud ja täiendatud

Täna hommikul toimus Sindi linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõuniku Mart Tõnismäe kabinetis töökoosolek, mis võttis kokku läinud nädalavahetusel, 22. ja 23. juulil aset leidnud hoovimüügi päevade korralduse head ja parandamist nõudvad küljed.

Sirje Soovik kirjutab loteriigia võidetud raamatusse pühenduse, et linnavalitsuse kingitus ühele osalejale tema kodus pidulikult üle anda Foto Urmas Saard
Sirje Soovik kirjutab loteriigia võidetud raamatusse pühenduse, et linnavalitsuse kingitus ühele osalejale tema kodus pidulikult üle anda. Foto: Urmas Saard

Hoovimüügil osalenute asukohtade päris täpne arv jäi lahtiseks, aga kindlasti oli neid tublisti üle paarikümne. Selgus, et lisaks eelnevale registreerimisele linnavalitsuses otsustasid oma koduõued külalistele avada veel mõned viimase hetke liitujad. Kuigi eelteavitust tehti eelnevalt piisavalt palju, jätkus ikkagi küllalt palju inimesi, kes alles hoovimüügi toimumise ajal avastasid rõõmsa üllatusena, et taas on Sindis midagi uudset teoksil.

Tõnismäe tunnistas viga, et registreerimise teatele polnud lisatud viimast kuupäeva, et kõik osalejad oleksid jõudnud ka eelteavitavale lehele, millel asuval linna kaardil hoovimüügi asukohad märgitud. Kuid vaatamata sellele pole veel saadud mitte ühtegi negatiivse sisuga tagasisidet. Kepikõnni järel linnavalitsuse postkasti postitatud postkaardile kirjutasid mõned teekonna läbijad ka oma hinnangu, mis andis kinnitust, et aeti õiget asja. Näiteks Siret Kukk julgustas kindlasti samaga jätkama. Ka hoovimüüjad palusid linnavalitsust tunnustada. Eriti tänulik oli Liivia Enn Raba tänavalt, aga ka mitmed teised.

Loe edasi: Sindi hoovimüügi päev kordub sügisel