Tänasel Tartu rahulepingu 100. aastapäeval loetletakse üle Eestimaa enam kui sadat juubelisündmust. Nende hulgas oli mitme ettevõtmisega ka Sindi linn, kus keskne tähtpäeva pühitsemine toimus Sindi gümnaasiumi ajaloolises aulas ja koolimaja esisel tseremooniaväljakul.
[pullquote]Ta peab lipuvilje hoidmist tähtsaks vahendiks teel noore inimese aatelisusele, et selle läbi kasvatada tõelisi kodanikke saja-aastasele riigile.[/pullquote]Sinimustvalgete kandelippudega seisid auvalves kolm Sindi gümnaasiumi vilistlast ja viis õpilast. Hümni ühislaulmise järel lausus avasõnad väike sõnameister Sten Eric Hansen. Tartu rahuläbirääkimistest kõnelesid Eesti lipu seltsi noored liikmed Chätlyn Parts, Georgina Ristoja ja Lisette Kandima.
Tuletati meelde, et üks Sindi gümnaasiumi kuulsamaid vilistlasi ja rahuläbirääkimistel osaleja oli kahtlematult Sindi ministeeriumikooli lõpetanud Seljamaa. 4. detsembril 1919 sõitis Venemaaga peetavate rahuläbirääkimiste Eesti delegatsiooni juht Jaan Poska kõneluste alustamiseks Tartusse. Ta kirjutas tütrele: „Kas midagi välja tuleb – teadmata. Kindel, et enamlased tahavad rahu mitte rahu pärast, vaid mõne teise eesmärgi kättesaamiseks. Meile on aga rahu hädasti tarvis tema enese pärast.” Kahe kuu vältel asus Eesti ja Tartu linn maailma ajakirjanduse keskmes.
Kuna osapoolte nõudmised olid väga erinevad, eriti piiride küsimuses, kujunesid läbirääkimised väga raskeks. Ähvardades isegi katkeda. Püüdes läbirääkimiste käiku mõjutada, korraldas Punaarmee Narva all mitu pealetungi, neist viimane toimus 28.-30. detsembril. Aasta viimasel päeval algas viimane avalik istung. Kohal viibisid lääneriikide, põhjamaade, USA, Jaapani, Baltimaade ja Nõukogude Venemaa ajakirjanikud.
Vaherahu hakkas kehtima 3. jaanuaril 1920. a kell 10.30, sellega lõppes Vabadussõda. Rahuleping allkirjastati küünlapäeval kell 00.47. Tegu oli ülimalt õigeaegse ja oskuslikult sõlmitud lepinguga. Tsiteeriti Poska mälestusi, kellele olid suurimaks tunnustuseks tehtud töö eest ühe tänava ääres seisnud naisterahva sõnad, kui too tegi ristimärgi ja ütles „Te päästsite me pojad!”
Poska ütles delegatsiooni liikmetele: „Tänane päev on kõige tähtsam Eestile tema 700-aastases ajaloos – täna esimest korda Eesti määrab oma tuleviku saatust.”
Määrati riigipiir ja Eesti Vabariik sai 15 miljonit kuldrubla. Kõige tähtsam oli siiski see, et Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust ja loobus igaveseks ajaks õigustest Eestile. Ajalugu tundes teatakse, et venelastele tähendab igaviku mõiste paraku kõiges 20 aastat.
Koolimajast väljudes astuti läbi vihma hoone esinduslikumale küljele, Seljamaa monumendi juurde. Sõnavõtuga esines Tori vallavolikogu esimees Enn Kuslap, kes asetas mälestusmärgi ette lillekorvi ja läitis küünla. „Tulles tänapäeva, tundub praegune elu meile täiesti loomulikuna ja iseenesestmõistetavana.” Kuslap jätkas arutlemist mitmete küsimuste esitamisega. Ta küsis: „Kui aga kõike seda eelnevat poleks olnud? Kas meil oleks kaunis eesti keel? Kas meil oleks Skype?”
Lillekorvide ja elava tulega kaunistasid monumenti veel kogunemise korraldajad Eesti lipu selts ja Sindi gümnaasium, samuti Sindi muuseum, Sindi ajalooklubi, Mihkel Mathieseni mälestusfond. Olenemata kehvast ilmast seisis tseremooniaväljakul üle poolesaja inimese, nende hulgas rohkelt noori.
Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup rääkis pärast piduliku tseremoonia toimumist, et nende kooli üheks oluliseks eripäraks on noorte seas lipuvilje kasvatamine. Ta peab lipuvilje hoidmist tähtsaks vahendiks teel noore inimese aatelisusele, et selle läbi kasvatada tõelisi kodanikke saja-aastasele riigile. Teiste sõnadega on olnud tegemist samuti kingitusega Eesti riigile, kelle juubelipidustustele pandi eile õhtul Eesti Rahva Muuseumis punkt. EV100 toimkonna kutsel osalesid ka koolijuht Keerup ja Sindi gümnaasiumi õpilasesinduse president Pillerin Pihelgas Tartus toimunud väga esinduslikul ja suurejooneliselt korraldatud tänuõhtul “Rahuga edasi, Eesti!” ning sellele järgnenud meeleolukal tantsuõhtul “Eesti tantsib”. EV100 juhtrühma esimehe Toomas Kiho sõnul avaldati sellega kõigile kutsutuile tänu ja austust tehtu eest. Tunnustuse kinnituseks kingiti neile mahukas, sisukas ja kaalult üsna raske raamat „Esimene aastasada”.
Urmas Saard
Samal teemal:
TARTU RAHU AASTAPÄEVAL SINDI KALMISTUTEL JA MUUSEUMIS
TARTU RAHU JUUBELILE PÜHENDATUD KONVERENTS KESKENDUS PIIRILEPPELLE
RAAMAT “SAJAND TARTU RAHULEPINGUT 1920-2020″
SELJAMAA SÜNNILINN PÜHITSEB TARTU RAHULEPINGU SAJANDAT AASTAPÄEVA
TARTU RAHULEPINGU SÕLMIMISE SAJANDALE AASTAPÄEVALE PÜHENDATUD KONVERENTS
SAJAND TARTU RAHULEPINGUT KAANTE VAHEL
100 sekundit mälestushetke kõikjal Eestis: Tallinnas, Pärnus, Sindis ja mujal
Eesti Vabariigi juubelipidustuste lõppakord keskendub Tartu rahu 100. aastapäevale
Sindi mäletab 100 aastat tagasi alanud rahukõnelusi
Sindi tähistab rahukõneluste algust väärika pidulikkusega
Seljamaa monumendi juures toimub ajalootund
