Urmas Saard

POOLLOODUSLIKUD KOOSLUSED VAJAVAD TAASTAMIST JA HOOLDUST

Keskkonnaameti teatel saab liigirikaste poollooduslike koosluste säilimisele kaasa aidata iga maaomanik, kelle kinnistul see asub. Riik toetab kaitsealadel paiknevate poollooduslike koosluste taastamis- ja hooldustöid.

[pullquote]et liigirikkust säilitada või tõsta, tuleb alasid pidevalt hooldada – niita ja karjatada[/pullquote]Poollooduslikud kooslused, rahvakeeli ka pärandkooslused, on looduslikud rohumaad, kus mitmekesine elustik on kujunenud pikaajalise karjatamise ja niitmise tulemusena. Eestis peamiselt levinud kooslused on puisniidud, loopealsed, ranna-, lammi-, aru- ja soostunud niidud, puiskarjamaad.

Eestile omase elustiku ja maastiku säilitamiseks tuleb poollooduslikke kooslusi taastada ja hooldada. Taastamistegevustena toetab riik võsaraiet, pilliroo eemaldamist, puude liituvuse vähendamist ning karjaaedade rajamist. Taastamistoetust saab maaomanik või rentnik taotleda Keskkonnaametilt 22. maini 2020, esitades selleks taotluse.

Loe edasi: POOLLOODUSLIKUD KOOSLUSED VAJAVAD TAASTAMIST JA HOOLDUST

TÄNA ALGAS 38. TARTU MAASTIKUMARATONI VIRTUAALJOOKS

Reedel startis 17. maini kestev Tartu Maastikumaraton, traditsiooniliselt Baltikumi suurim murdmaajooks, mis tänavu toimub kujunenud olukorrast tingituna virtuaaljooksuna. Samuti said hoo sisse põhidistantsidega paralleelselt käivad lastejooksud.

2019. aasta Tartu Maastikumaraton. Foto: Adam Illingworth

[pullquote]Samal perioodil saavad ka Tartu Maastikumaratoni väiksemad osalejad end proovile panna virtuaaljooksul.[/pullquote]Virtuaalsel maastikumaratonil on valikus Tartu Maastikumaratoni neli traditsioonilist distantsi: 42, 24, 10 ja 5 km. Koht, kus valitud pikkusega jooksu- või kõnniring teha, jääb iga osaleja enda otsustada. Selleks sobivad nii Tartu Maastikumaratoni tähistatud rajad Otepää ja Elva vahel, aga ka muud osalejale endale kõige mugavamad metsa- ja linnatrassid tema kodupaigas.

Valitud distants tuleb läbida kahe nädala jooksul vahemikus 1.–17. mai ning saata oma jooksulogi korraldajatele. Detailse info logi saatmise kohta leiab SIIT.

Loe edasi: TÄNA ALGAS 38. TARTU MAASTIKUMARATONI VIRTUAALJOOKS

LOODUS- JA KESKKONNAHARIDUSKESKUSTELE ELLUJÄÄMISE TOETUSED

Valitsus otsustas jagada loodus- ja keskkonnahariduskeskustele 150 000 eurot, sest seoses koroonaviiruse leviku ja eriolukorraga ei ole olnud keskustel võimalik õppeprogramme läbi viia.

Pernova hariduskeskus Pärnus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 8000 eurot.[/pullquote]Koroonaviirusest tekkinud eriolukorra tõttu on loodus- ja keskkonnahariduskeskused pidanud oma tegevusi ümber korraldama, mis sisuliselt on tähendanud uste sulgemist. Keskkonnaminister Rene Kokk peab oluliseks, Eestis vajalikku mitteformaalset keskkonnaharidust pakkuvad keskused jätkaks oma tegevust vähemalt sama kvaliteediga ka pärast eriolukorra lõppu. „Eriolukord on veenvalt näidanud, et inimeste huvi looduses viibimise vastu on hüppeliselt kasvanud. Kui on võimalus piiranguid leevendada ja lõpuks sootuks kaotada, siis võib eeldada, et suureneb tung ka keskkonnaõppeprogrammides osalemiseks,“ lisas Kokk.

Loe edasi: LOODUS- JA KESKKONNAHARIDUSKESKUSTELE ELLUJÄÄMISE TOETUSED

SINDI VIIEKÜMNENDAST JUUBELIST TÄNASE TÄHTPÄEVANI

President Konstantin Päts otsustas 1938. aastal Eesti haldusjaotust lihtsustades kaotada alevid ja nimetada need linnadeks. Nii sai 1. mail 82 aastat tagasi ka Sindi alevist linn, mida taheti tänavu jällegi suurejooneliselt avaliku üritusega tähistada. Seda on läbi aegade erineval viisil tehtud, kuid käesoleval korral jääb riigis kehtiva eriolukorra tõttu varem kavandatu olemata.

Selles teadmises tekkis mõte valikuliselt meenutada Sindi linna sünnipäeva pidustusi ja asjalikke ettevõtmisi, mis võibolla ongi juba mõnes üksikasjas hakanud mälus tuhmuma.

Loe edasi: SINDI VIIEKÜMNENDAST JUUBELIST TÄNASE TÄHTPÄEVANI

PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUMI EESTVEDAMISEL VALMIS EUROOPA KESKKONNATEADLIKU KODANIKU HARTA

Erasmus+ projekti „Our Green European Town“ raames valmis Pärnu Ühisgümnaasiumi (PÜ) eestvedamisel Euroopa Keskkonnateadliku Kodaniku Harta. Harta väljatöötamise protsessi juhiks ja dokumendi lõpliku versiooni kokkukirjutajaks oli PÜ ühiskonnaõpetuse ja filosoofiaõpetaja Peedu Sula.

Projektipartnerid Eestis märtsis 2019. Foto: Tiina Saarits

[pullquote]Aktuaalsust lisab tõik, et mainitud on ka praegust koroonaviiruse poolt põhjustatud üleilmset eriolukorda[/pullquote]Antud Erasmus+ projekti peakoordinaatoriks on PÜ projektijuht Liis Raal-Virks, kes alates 2019. aasta oktoobrist on juhtinud Bulgaaria, Prantsusmaa, Portugali, Itaalia ja Hispaania koolide ning PÜ koostööd arhitektuuri ja keskkonnaõpet lõimivas rahvusvahelises projektis. Harta kokkupanek oli pikaajaline ning mitme-etapiline protsess. Ettevalmistustega harta loomiseks alustati juba märtsis 2019, mil partnerkoolide õpetajad-õpilased osalesid Pärnus toimunud projektinädala raames Peedu Sula eestvedamisel läbiviidud keskkonnaeetika töötoas, mille lõpuks grupitööna sõnastati keskkonnaeetika põhiküsimused ja probleemid. 2020. aasta alguses algas põhjalikum töö hartaga, mis sujus tänu kõigi kuue partnerriigi pühendunud koostööle sujuvalt ja efektiivselt ka karantiiniolukorras ja kaugõppe tingimustes.

Loe edasi: PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUMI EESTVEDAMISEL VALMIS EUROOPA KESKKONNATEADLIKU KODANIKU HARTA

ÕPETLIK LUGU LINNURIIGIST

Meditsiinidoktor Jaak Uibu ütleb, et teda ajendas kirjutama Külauudistest loetud Ivan Makarovi kanalugu.

Illustreerival pildil võib kujutleda arutlevalt piiluvat musträstast enne kaklejate peale sööstmist. Foto: Joosep Ailiste

Saadan õpetliku loo, mida oma aknast nägin. Aknast välja vaadates nägin, kuidas kaks pasknääri omvahel kaklesid. Kuigi need linnud pole minu lemmikud, tundsin neile kaasa, sest heitlus näis olevat armutu. Äkki pikeeris kaklejate vahele musträstas ja kaklus lõppes. Musträstas riskis paljuga, sest kahe vastu ta ju ei saa. Miks ta sedasi toimis, on mulle mõistetamatu, aga igatahes eeskujuks küll. Ajendas seda kirjutama Ivan Makarov oma kanalooga Külauudistes.

Tervitab Jaak Uibu

NÄDALAVAHETUSEL SAAB KÄED KÜLGE PANNA KORISTUSTALGUTELE JA PEIPSIMAA PRÜGIST PUHTAKS TEHA

Peipsi Koostöö Keskus, Peipsimaa Turism, Tartu loodusmaja kutsuvad kõiki 1.-3. mail andma oma panus, et Peipsimaa oleks puhas. Sel erilisel kevadel suuri ühiskoristusi ei tehta, küll aga saame üksi või pereliikmega oma küla, teeäärt või rannaala koristada. Kindad kätte, prügikott kaasa ja välja jalutama!

[pullquote]Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 eesmärk on edendada piiriülest koostööd[/pullquote]Oleme uhked oma metsade, järvede ja põldude üle, mis esmapilgul näevad puhtad ja rikkumatud. Veidi madalamale kummardudes võib aga märgata siin ja seal loodust inimtekkelise prügiga kohanemas – olgu see siis vana autorehv või plekkpurk, randa jäetud kalavõrgud või suitsukonid. Kampaania „Puhas Peipsimaa“ kutsub üles hoolima sellest, et meil kõigil oleks üks ilus ja puhas Peipsimaa.

Osalemine on lihtne. Selleks tuleb võtta kodust kaasa prügikott ja kindad. Minna jalutama oma lemmik matkarajale, metsa, järve äärde või kodukoha teedele/tänavatele. Koristustalgutest osavõtjaid oodatakse prügikorjamise pilte jagama postitustena Instagrami #puhaspeipsimaa või Puhas Peipsimaa FB ürituse alla. Kõigi talguliste ja piltide postitajate vahel loositakse välja kaks Peipsimaa toodetega korvi ja Tartu loodusmaja perepääse.

Loe edasi: NÄDALAVAHETUSEL SAAB KÄED KÜLGE PANNA KORISTUSTALGUTELE JA PEIPSIMAA PRÜGIST PUHTAKS TEHA

JAAK UIBU: AMETIALANE EBAKOMPETENTSUS PIIRAS EPIDEEMIATÕRJE TÕHUSUST

Mingem ajas tagasi üheksakümnendatesse. Kes tollal ei tegelenud ellujäämise või oma äri käivitamisega, see võis kätte võtta mõne valdkonna korrastamise. Mina näiteks häälestasin end arstiteaduse ja tervishoiu põhivaldkondade parendamisele. Kes selle vastu huvi tunneb, saab lugeda Digari võrguväljaandes „Eesti rahvastiku tervis XXI sajandi künnisel“ toodud skeeme ja teksti.

Jaak Uibu meditsiinidoktor. Foto: erakogu — Jaak Uibu, meditsiinidoktor. Foto: erakogu

Siinkohal ütlen, et kogu tervishoiu jagasin kaheks – rahvaterviseks ja kliiniliseks praktikaks, mis on kooskõlas juba antiikajast pärit eristusega: hügieeniline meditsiin (jumalanna Hygieia pärusmaa) ja ravimeditsiin ehk eskulaapiline meditsiin (Asclepiose vastutusala). Tänases teadmises asendaksin kliinilise praktika suupärasema ravimeditsiiniga, aga nii see tookord läbi läks.

Soostusin sellega, et tervishoid hõlmab nii hügieenilist meditsiini kui ravimeditsiini, milline arusaam oli nõukogulikus igapäevaelus sügavalt juurdunud, kuigi Kreutzwald tähistas tervishoiu mõistes hügieenilist meditsiini. Rahvatervise jagasin terviseedenduseks, tervisekaitseks ja ennetuseks. Tervishoius käsitleti sel ajal professionaalidena veel arste, niisiis arstide ettevalmistus ja nende erialad pidid kõiki põhivaldkondi katma. Vaidlesime kolleegidega ja ametnikega palju, kuid lõpuks erinevad komisjonid, Sotsiaalministeerium ja Riigikogu nõustusid eelkirjeldatud mõtteviisiga, tehes omapoolseid muudatusi seaduse tekstides. Suurim võit oli, et Riigikogu võttis kasutusele termini „rahvatervis“, mida soovitas mulle prof Mauri Isokoski soome „kansanterveys“ eeskujul. On lühike ja sisukas termin.

Loe edasi: JAAK UIBU: AMETIALANE EBAKOMPETENTSUS PIIRAS EPIDEEMIATÕRJE TÕHUSUST

EI KIHNU RAHVAMAJA TEGEVUSE LÕPETAMISELE

Tänasest kogutakse toetust petitsioonile „Ei Kihnu Rahvamaja tegevuse lõpetamisele!” Oma arvamuse ütlevad välja rahvamaja juhataja Veera Leas, endine vallavanem Annely Akkermann ja praegune vallavanem Ingvar Saare

[pullquote]Vallavanema nägemuses on Kihnu kultuur rohkem kui üks vallaasutus või üks maja või Anne Veski kontsert.[/pullquote]Petitsioonis selgitatakse, et tänase seisuga on teinud Kihnu vallavalitsus vallavolikogule ettepaneku lõpetada alates käesoleva aasta juunist Kihnu rahvamaja tegevus. Arvamushääletuse algataja sõnul likvideeritakse lõpptulemusena rahvamaja. „Hoone jääb avatuks ning kõik külastajad saavad maja külastada. Küll aga lõpetatakse Kihnu rahvamaja tegevus sellisel moel nagu see siiani on toiminud. Koondatakse rahvamaja juhataja ja koristaja. Kihnu kultuuri ja pärandkultuuri edasikandmisel loodetakse suures osas kolmandale sektorile.”

Petitsiooniga kogutakse allkirju rahvamaja senise tegevuse jätkamiseks ja struktuuri säilimiseks. „Kihnu Rahvamaja on väga oluline tänasele koogukonnale ning suuresti ka mandril elavate kultuuriorganisatsioonidele.”

Loe edasi: EI KIHNU RAHVAMAJA TEGEVUSE LÕPETAMISELE

PÄRNU TAMMISTE HOOLDEKODUS TUVASTATI 17 NAKATUNUT

Pärnu linnale kuuluva Tammiste Hooldekodu kahekümne kaheksast testitud hoolealusest ja töötajast tuvastati seitsmeteistkümnel COVID-19 haigust põhjustav koroonaviirus.

Kõik hoolealuseid vaadatakse täna üle ja viiakse vajadusel haiglasse. Foto: Urmas Saard

Linnavalitsuse teatel otsustati teisipäeval teha ühes hooldekodu majas (Tieli majas) testimine pärast seda, kui sealt oli kaks inimest haigustunnustega haiglasse viidud. Täna hommikul selgus, et 28 maja elanikust ja töötajast 17 on nakatunud.

Nakatunutest 13 on hoolealused ja neli töötajad. Positiivse proovi andnud töötajad, kellel polnud väliseid haigustunnuseid, saadeti koju karantiini. Haigestunute asemel on tööl negatiivse proovi andnud uued töötajad.

Kõik hoolealuseid vaadatakse täna üle ja viiakse vajadusel haiglasse. Terved ja haiged hoolealused on isoleeritud. Nakkuskoldeks olevas Tieli majas töötavad uued töötajad, kes kasutavad kõrgema klassi kaitsevahendeid.

Täna hommikul kogunenud Pärnu linna kriisikomisjon, mille istungist võtsid osa ka terviseameti ja päästeameti esindajad otsustas töötajate koju- ja tööleviimiseks kasutada sotsiaaltransporti, et nende kontakte miinimumi viia. Vaadati üle kaitsemeetmed ja karmistati neid veelgi. Homme korraldatakse kõigi teiste hooldekodu majade hoolealuste ja töötajate laustestimine.

Seni on testitud üksnes ühe (Tieli) maja hoolealuseid ja töötajaid ning koos varem haiglasse viidud inimestega on positiivse proovi andnuid 19. Praegu on Tammiste hooldekodus 119 hoolealust, kes asuvad neljas eraldi asuvas majas.

KU päevatoimetaja

PÄRNU PIIRANGUID LÕDVENDATAKSE

Pärnu linnavalitsuse kriisikomisjon koostab Pärnu linna eriolukorrast väljumise plaani, milles võetakse arvesse riigi eriolukorrast väljumise strateegiast tulenevaid nõudeid ja kohaldatakse kohalikke erisusi. Suuremaid piirangute lõdvendamisi on oodata mai teisest poolest, kuid osa neist hakkavad kehtima mai algusest.

Linna ühistranspordi kasutamine tuletab pidevalt meelde ettevaatusabinõudega arvestamise vajalikkust. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Üldhariduskoolide õpilastele viiakse sooja koolitoitu koju kuni 15. maini[/pullquote]Väljumise kava avaldatakse mai alguses Pärnu linna koduleheküljel. Piirangute lõdvendamisel arvestatakse võimalusega, et riik võib piirangute lõdvendamise tingimusi ja tähtaegu muuta. Linnavalitsuse kriisikomisjon on teinud mitmed ettepanekud ja otsused, mis jõustuvad 2. maist.

Laupäevast, 2. maist on lubatud avada muuseumide vabaõhuterritooriumid. 9. maist kavatseb uksed lahti teha Lavassaares asuv Eesti Muuseumraudtee, avades laupäeviti ja pühapäeviti kuni kümnest inimesest koosnevatele gruppidele õueala. Kinni tuleb pidada 2+2 reeglist ja käsi desinfitseerida.

Pärnu keskraamatukogu alustab esmaspäevast, 4. maist eeltellimustega raamatute kontaktivaba väljastamist keskraamatukogus, Ranna ja Rääma harukogudes kõikidel tööpäevadel 11.00-17.00. Seni oli see võimalik ainult korra nädalas.

Loe edasi: PÄRNU PIIRANGUID LÕDVENDATAKSE

KARUPURSKKAEV „LÕBUS OTT” OTEPÄÄ KESKVÄLJAKULE

Otepää südalinn on viimasel aastal läbinud põhjaliku uuenduskuuri. Nüüd on veel vaja paigaldada viimane osa – purskkaev Otepää Keskväljakule. Purskkaevu paigaldamistööd on pihta hakanud.

Loe edasi: KARUPURSKKAEV „LÕBUS OTT” OTEPÄÄ KESKVÄLJAKULE

SAARTE JA SUURE MAA VAHELISED LIIKUMISPIIRANGUD LEEVENEVAD

Eriolukorra juht Jüri Ratas allkirjastas täna korralduse, millega leevendatakse liikumispiiranguid saarte ja mandri vahel.

Alates 4. maist saavad Saaremaa, Muhumaa, Hiiumaa, Vormsi, Kihnu, Ruhnu ja Manija saarte ning mandri vahel vabalt liikuda inimesed, kellel on saarel rahvastikuregistri järgi alaline elukoht või sinna registreeritud lisa-aadress või püsiv viibimisaadress. Nendega koos võivad liikuda ka lähemad pereliikmed. Lähima pereliikme all mõeldakse abikaasat, elukaaslast, vendi-õdesid, lapsi, vanemaid ja vanavanemaid.

Loe edasi: SAARTE JA SUURE MAA VAHELISED LIIKUMISPIIRANGUD LEEVENEVAD

ERILOAGA MANIJALT SUURELE MAALE

Tänasest saab eriloa alusel Manija saarelt mandrile ja sealt tagasi saarele sõita viis inimest ööpäevas. Eriluba kehtib üks kord edasi-tagasi sõitmiseks ja see antakse inimesele personaalselt.

Vaade Munalaiu sadamast Manijale. Foto: Urmas Saard

28. aprillist kuni 3. maini (kaasa arvatud) väljastatakse ööpäevas viis eriluba ainult Manija saarel püsivalt või ajutiselt elavatele või viibivatele isikutele.

Eriloa saamiseks tuleb saata Tõstamaa osavallakeskuse juhataja Anu Petersonile vabas vormis taotlus aadressil anu.peterson@parnu.ee. Taotlusesse tuleb kirja panna reisija nimi ja isikukood, sõidukuupäev(ad)- ning kellaajad ja põhjus eriloa väljastamiseks. Taotlused vaadatakse üle saabumise järjekorras ja esitatakse politsei- ja piirivalveametile (PPA).

„Kui PPA on eriloa väljastamiseks oma kinnituse andnud, saadetakse taotlejale liikumisloa saamise kohta kinnituskiri. Palume inimestel arvestada, et taotluse läbivaatamine võib võtta aega ja vastus ei pruugi tulla samal tööpäeval,“ selgitab Tõstamaa osavallakeskuse juhataja Anu Peterson.

Loe edasi: ERILOAGA MANIJALT SUURELE MAALE

PURTSE JÕES TAASTATAKSE LÕHE LOODUSLIK SIGIMINE

RMK Põlula kalakasvatustalitus asustas Keskkonnaministeeriumi LIFE IP CleanEST programmi raames Ida-Virumaal Purtse jõkke 12 000 üheaastast ja 3000 kaheaastast lõhe noorkala.

RMK Põlula kalakasvanduse lõhe noorkalad asustatakse Purtse jõkke. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kokku on Purtse jõkke alates 2005. aastast asustatud ligikaudu 800 000 lõhe noorkala.[/pullquote]RMK Põlula kalakasvanduse kalad asustatakse Purtse jõkke, et seal saaks taastuda lõhe looduslik sigimine. „Ajalooliselt oli Purtse jõgi üks parimaid lõhejõgesid Eestis. Jõgi oli tugevasti reostatud seoses põlevkiviõli tootmisega Kiviõlis, mis sai alguse eelmise sajandi kolmekümnendatel aastatel,” sõnab RMK Põlula kalakasvatustalituse juhataja Kunnar Klaas. Ta lisab, et kuigi jõe veekvaliteet on alates taasiseseisvumisest paranenud, on probleemideks likvideerimata jääkreostus jõepõhjas ja rändetõkked.

Loe edasi: PURTSE JÕES TAASTATAKSE LÕHE LOODUSLIK SIGIMINE

AASTA ÕPETAJA KONKURSILE ESITATI ÜLE KAHE TUHANDE KANDIDAADI

Kuni 26. aprillini said kõik soovijaid esitada õpetajaid ja haridustöötajaid aasta õpetaja 2020 konkursile. Kolmeteistkümnes kategoorias esitati kokku 2051 kandidaati, mis on kolmandiku võrra rohkem kui möödunud aastal.

Kõige enam esitati tunnustamiseks kandidaate Tallinna linnas – kokku 876. Esitamiste järgi oli teine suurim piirkond Tartu linn 187 kandidaadiga. Järgnesid Harjumaa 156 kandidaadiga, Lääne-Virumaa 109 kandidaadiga ja Pärnumaa 106 kandidaadiga. Võrreldes eelmise aastaga kasvas kandidaatide hulk kõige rohkem aasta õppejõu, aasta kutseõpetaja ja aasta klassijuhataja kategooriates.

Sel aastal määratakse esmakordselt riiklik haridustöötaja elutööpreemia senise ühe asemel kuni kolmele inimesele ning riiklik hariduspreemia ka huvialaõpetajale. Haridustöötaja elutööpreemia kategoorias laekus 65 kandidaati ning huvialaõpetaja kategoorias 160 kandidaati.

Esimese astme komisjonid esitavad finalistid riiklikule hariduspreemiate komisjonile, mis selgitab välja kõikide kategooriate laureaadid.

Auhinnad antakse üle aasta õpetaja galal “Eestimaa õpib ja tänab”, mis toimub 3. oktoobril Alexela Kontserdimajas ning kantakse otse üle Eesti Televisioonis. Sündmuse korraldajad on Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Haridustöötajate Liit.

KU päevatoimetaja

RÕÕMUSTA HOOLDEKODUS ELAVAT EAKAT KIRJAGA!

Rõuge valla hooldekodud kutsuvad kõiki saatma oma eakatele lähedastele kirju, pilte ja tervitusi.

[pullquote]Kutsume kõiki üles läkitama mäletamist väärt hetki oma eakatele lähedastele ja sõpradele vana hea ümbrikusse pistetud kirja teel[/pullquote]Kestev eriolukord koos eraldatuse ja üksildustundega on väga valusalt tabanud neid, kes on omaenda tervise kaitseks hoolekandeasutusse suletud. Aega, mil lähedased pole külla saanud, võib varsti mõõta kuudes. Isegi üle aia ei saa lehvitada ega paari sõna vahetada. Telefonikõned pakuvad lohutust, kuid ka nende kestus on üürike.

Küllap teab meist igaüks, kui palju rõõmu valmistab tänapäeval piiksuga telefoni saabunud kiri või sõnum sõbralt, pildike perematkalt, esimesed õied lillepeenras, hetk lemmiklooma tegemistest… Miks mitte pakkuda samasuguseid rõõmuhetki oma hooldekodus olevale naabrimemmele, pereliikmele või niisama heale tuttavale?

Loe edasi: RÕÕMUSTA HOOLDEKODUS ELAVAT EAKAT KIRJAGA!

KRIISIST VÄLJUMISSTRATEEGIA

Valitsus kiitis eilsel istungil heaks Riigikogu ja teiste partnerite ettepanekutega täiendatud COVID-19 kriisist väljumise strateegia. Jüri Ratas allkirjastas korralduse, millega tühistab alates 2. maist kehtinud viibimiskeelu välijõusaalides.

Eriolukorras suletud Sindi skatepark. Foto: Urmas Saard

Eriolukorra juht peaminister Jüri Ratas tõi esile, et väljumisstrateegia eesmärk on anda Eestile kriisist väljumiseks terviklik käsitlus ning määrata teaduspõhiselt piirangute leevendamise alused ja etapid. “Oleme viiruse kontrolli alla saamiseks pidanud koos pingutama ning suutnud seni raskemad hetked ületada. Nüüd saame hakata sammhaaval igapäevaelu juurde tagasi pöörduma, leevendades viiruse mõjusid ühiskonnale ning toetades meie inimeste ja oma ettevõtete toimetulekut, et tulla kriisist välja tugevamana ja ühtehoidvamana,” lausus peaminister.

Loe edasi: KRIISIST VÄLJUMISSTRATEEGIA

VILJANDI FOLGI KORRALDAJAD SIISKI LOODAVAD…

Avalikke üritusi mais-juunis ei toimu, kuid Viljandi pärimusmuusika festivali korraldajad ei ole veel päriselt lootust kaotanud.

**Viljandi pärimusmuusika festival. Foto: Urmas Saard**

[pullquote]Soovime keskenduda eesti esinejatele. Mõtleme ka teistsugustele, sh virtuaalsetele võimalustele.[/pullquote]Valitsuse liikmed arutasid tänasel kabinetinõupidamisel rahvarikaste ürituste korraldamise võimalikkust kevad-suvisel hooajal ning kiitsid heaks otsuse, mille järgi avalikke üritusi Eestis mais ja juunis ei toimu.

Samuti kinnitati kabinetinõupidamisel otsus, et kuni 31. augustini ei toimu Eestis ka suurüritusi.

Loe edasi: VILJANDI FOLGI KORRALDAJAD SIISKI LOODAVAD…

KANAD MUNEVAD AJAKIRJANDUSKORÜFEE IVAN MAKAROVI VOODISSE

Raadioajakirjaniku ja kolumnisti, mitmete tunnustuste laureaadi (Valdo Pandi preemia, Postimehe arvamusliider) Ivan Makarovi hobiks on kanade kasvatamine. Lääne-Virumaal Lehtses asuvas maakodus käivad kanad toas ja munevad peremehe ja perenaise voodisse mune.

[pullquote]kana hakkab kaagutama ainult siis, kui mõni tema õde tuleb magamistuppa[/pullquote]Makarov märkis, et tema tuba maakodus on avatud kanade jaoks hommikust õhtuni. Kõige huvitavam on see, et kui kanad pääsevad teistesse ruumidesse – esikusse, WC-sse, siis nad jätavad midagi põrandale, ja need pole teps mitte munad. Aga nad pole kordagi magamistoas sellist pahandust teinud. „Minu voodisse munevad nad nüüd iga päev – sellega tegelevad pruun kana Scandagra 1, pruun kana Sõtnik ja must kana Leekkael. Vahel torisevad nad teineteise kallal järjekorras olles,” rääkis Ivan. “Kui ma istun voodi äärel ja teen kompuutriga tööd või einestan, tuleb kana minu selja taha ja toimetab seal, seab ennast sisse, müksates ja tõugates mind. Kõik toimub vaikselt, ja kana hakkab kaagutama ainult siis, kui mõni tema õde tuleb magamistuppa kavatsusega sekkuda protsessi. Siis on nördimuse tase lausa kõrvulukustav. Aga ka hiljem käivad nad minu toas mind vaatamas, kui teen seal tööd. Umbes 20 korda päevas. Tulevad sisse, vaatavad ringi, inspekteerivad ja lahkuvad. Kord jõin teed ja kana üritas läheneda võileivale üle minu vasaku õla. Surusin teda küünarnukiga tagasi. Mõne aja pärast ründas ta juustusepikut alt põrandalt. Andsin talle tema osa,” jutustas Makarov.

Loe edasi: KANAD MUNEVAD AJAKIRJANDUSKORÜFEE IVAN MAKAROVI VOODISSE

SAAREMAAL JA MUHUMAAL PIIRANGUD LEEVENEVAD

Eriolukorra juht Jüri Ratas allkirjastab täna Saaremaa ja Muhu valla eriolukorda puudutava korralduse, millega leevenevad homsest alates saartele kehtestatud piirangud. Saarte ja mandri vahel liikumiseks hakatakse väljastama täiendavaid erilubasid.

[pullquote]kauplused ja turud võivad taas olla avatud sarnaselt mandrile[/pullquote]Võrreldes tänasega võetakse maha piirangud lähikontakti nõudvatelt teenustelt nagu ilukirurgiateenused, ilu- ja isikuteenused (näiteks juuksuri-, maniküüri, pediküüri-, kosmeetiku-, tätoveerimis- ja solaariumiteenus) ning massaaži- ja muud taastusraviteenused heaoluteenusena.

Piirangute leevendamine tähendab, et kauplused ja turud võivad taas olla avatud sarnaselt mandrile.

Samuti võetakse maha liikumispiirang, mille järgi pidid saarlased püsima kodus ja väljas tohtis käia toidupoes, apteegis ja arsti juures või kaugtöö võimaluse puudumisel tööl.

Loe edasi: SAAREMAAL JA MUHUMAAL PIIRANGUD LEEVENEVAD

AUDRU KESKVÄLJAKU ARHITEKTUURSE KUJUNDUSE SELGITAB ARHITEKTUURIVÕISTLUS

Pärnu linnavalitsus otsustas välja kuulutada arhitektuurivõistluse, mille eesmärgiks on leida Audru aleviku keskosale ja selle mõjualale parim arhitektuurne ideelahendus.

Linnavalitsus soovib kujundada aleviku südamest esindusliku, paikkonna ajaloolist pärandit väärtustava avaliku ruumi, mis pakub meeldivat ja turvalist elukeskkonda ning vaba aja veetmisvõimalusi igas vanuses inimestele.

„2015. aastal koostas MTÜ Linnalabor Audru aleviku keskuse ruumikava projekti, mille käigus intervjueeriti hulgaliselt kohalikke elanikke. Ühe puudusena nimetasid aleviku inimesed, et Audrul puudub selge tunnetatav keskpunkt. Arhitektuurivõistlusega soovimegi leida Audru keskpunktile parima võimaliku lahenduse. Tulemuseks peaks olema kvaliteetne ning kasutajasõbralik avalik ruum keskväljaku näol, ühes kõige sinna juurde kuuluvaga,“ sõnas Audru osavallakeskuse juhataja Priit Annus.

Keskväljak hakkab paiknema osavallakeskuse hoone läheduses, kus aga täpselt, on jäetud võistlusel osalejate välja pakkuda.

Loe edasi: AUDRU KESKVÄLJAKU ARHITEKTUURSE KUJUNDUSE SELGITAB ARHITEKTUURIVÕISTLUS

NORDECON EHITAB VÄOLE LIIKLUSSÕLME

Maanteeamet ja Nordecon AS allkirjastasid lepingu Tallinna piirile jääva Väo liiklussõlme ehitamiseks. Lepingu kogumaksumus on koos käibemaksuga 20,6 miljonit eurot.

Väo liiklussõlme rajamise ala. Foto: Maanteeamet

„Väo ristmik on üks Eesti koormatuimaid ristmikke, mida läbib ööpäevas ligi 49 000 autot. Tänaseks on see oma läbilaskevõime ammendanud,“ märkis Maanteeameti põhja teehoiu osakonna juhataja Janar Tükk. „Meie eesmärk on suurendada ühe koormatuima liiklussõlme läbilaskevõimet ja muuta see liiklejatele ohutumaks.“

„Tallinna ümbritsevatest suundadest on idapoolne seni olnud korrastamise ootel. Kindlasti on paljudele tuttavad ebamugavused Peterburi tee ületamisel nii Laagna teelt kui ka Tallinna ringtee poolt tulles,“ sõnas Nordecon ASi juhatuse liige Ando Voogma. „Ehitaja ja liiklejana on mul väga hea meel, et saame juba 2021. aasta lõpuks muuta selle võtmetähtsusega liiklussõlme oluliselt mugavamaks ja ohutumaks.“

Loe edasi: NORDECON EHITAB VÄOLE LIIKLUSSÕLME

AIN KEERUP: TA OLI OMA KÄEST TEINUD VÄRVIGA JÄLJENDI

„Meie koolis käib üks väike tütarlaps, kes igal hommikul mitte ainult ei teretanud mind, nagu teevad seda kõik ülejäänud õpilased, vaid igal hommikul lõi ta minuga patsi,” kirjutab Tori valla kodulehes Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup.

Ain Keerup, Sindi gümnaasiumi direktor. Foto: Urmas Saard

„Ja nii sügisest peale, ilmselt ühtegi päeva vahele jätmata.Kui kuri viirus levima hakkas, rääkisin sellest ka mitmetel kogunemistel. Naistepäeval tütarlastele lilli kinkides pidin aga juba selgitama, et nüüd ma kahjuks teid enam kätt surudes õnnitleda ei või, sest see võib olla ohtlik. Ja nii ei saanud ka see väike tütarlaps mind enam hommikuti talle omasel armsal viisil tervitada. Aga siis tuli ta ühel hommikul kooli väga südamliku kingitusega. Ta oli oma käest teinud värviga jäljendi ning selle puidust plaadile kinnitanud. See armas kingitus on minu kabinetis riiulil ning samas ka minu südames. Ja nii tervitame me temaga iga päev edasi, vaatamata sellele, et me pole teineteist juba kuu aega näinud. Varsti aga loodetavasti saame jälle tervitada teineteist nii, nagu me seda sügisest saadik olime teinud. Kohtumiseni õige pea koolimajas!”

KU päevatoimetaja

Samal teemal:

MAILIS REPS: KOOLIDES JÄTKUB DISTANTSÕPE

ALGAB OODATUD KOOLIVAHEAEG

VIIRUSPUHANGU TÕTTU EDASI LÜKATUD MESSID JÄÄVAD TÄNAVU TOIMUMATA

Eesti Näituste AS annab teada, et vahetult enne eriolukorra kehtestamist Terviseametiga kooskõlastatult suve algusesse edasi lükatud messid „Eesti ehitab “ ja „Interjöör ja aiandus“ , samuti ka mess „Ilu Sõnum Kevad“ sel aastal ei toimu.

Epidemioloogiline olukord Eestis näitab küll stabiliseerumise märke, kuid lähtuvalt Vabariigi Valituse poolt esitatud eriolukorrast väljumise kavast, on Eestis veel pikk tee minna, enne kui on võimalik korraldada avalikke suurüritusi. Täna on jätkuvalt meie kõigi prioriteet inimeste tervis ja ohutus ning seetõttu ei ole võimalik korraldada kevadisele messiperioodile kavandatud messe.

Kahtlemata omab messide ärajäämine suurt majanduslikku mõju nii eksponentidele, messikorraldajale, stendiehitusfirmadele, turundusfirmadele, reklaamibüroodele kui pajudele teistele ettevõtetele, kes otseselt või kaudselt on seotud messide ettevalmistuse ja toimumisega ning kes üldjuhul ei kvalifitseeru ka tänastele riiklikele kriisiabi erimeetmetele.

Eesti suurima erialamessi, ehitusmessi „Eesti ehitab“ projektijuht Epp Sultsmanni sõnul vaadatakse tulevikku siiski optimistlikult, sest juba eelmine majanduskriis näitas kohapealsete messide olulist rolli kriisist väljumisel. „Messil osalemine on tõhusaks abivahendiks, aitamaks kiiremini jalule saada just väikse- ja keskmise suurusega ettevōtetel ning tulla paremini toime turupositsioonide taastamise ja ümberjaotumisega. Eesti Näituste AS on oma messide kaudu valmis seda abi pakkuma ka käesolevast majanduskriisist väljumisel“, sõnas Sultsmann.

KU päevatoimetaja