Laupäeva, 2. aprilli õhtul allkirjastasid Paide linnapea Kaido Ivask ja rahvusooper Estonia direktor Aivar Mäe koostöölepingu, mis toob Paide linna 720. juubeliaasta puhul sügisel Paidesse rahvusooperi etendused.
Laupäeval toimus Paides esimest korda üleriigiline kvartettide konkurss “Kuninglik kvartett 2011”. Kvartetid võtsid üksteisega mõõtu Paide kultuurikeskuses toimunud kontserdil ning esitasid oma loomingut õhtul Paide raekojas Paide linna ja rahvusooperi Estonia vahelise koostöölepingu allkirjastamise üritusel.
Raekojas kõiki kvartette tänanud linnapea Kaido Ivask tunnustas muusikute laulu- ja kokkumänguoskust. Konkursi Grand Prix’iga pärjati Rakvere muusikakooli puhkpillikvartett.
Erki Evestus esitles reedel, 1. aprillil Narva muuseumi kunstigaleriis rahvusvahelise karikatuurinäituse ”Vana ja uus” raames uut huumoriajakirja Pilkaja.
2010. aastal tuli Erki Evestus koos teiste huumorisõpradega ideele taastada Eesti oma naljaajakiri. Uus ajakiri pakub nii lugemist kui ka naljapilte.
Evestus ütles, et lugejaskond on huumoriajakirjal täiesti olemas. Kunagisel huumoriajakirjal Pikker oli 80 000 lugejat.
Elo Liivi ateljees Leisi vallas valmib sõjast naasnud Hiiumaa sõduspoisi kuju.
Saare maakonna päevaleht Meie Maa kirjutab, et Saaremaal valmib sõjakeerises langenud hiidlaste mälestusmärk. Teises maailmasõjas hukkunud hiidlastest sõjameeste mälestusmärgi keskne kuju – istuv noormees – on valmimas skulptor Elo Liivi ateljees Leisi vallas.
2007. aastal osales Elo Liiv koos arhitekt Maris Kergega Hiiumaa Omavalitsuste Liidu väljakuulutatud ideekonkursil repressioonides langenud hiidlastele kavandatava mälestusmärgi rajamiseks. Mälestusmärgi rajamise idee algataja oli Kärdla elanik Otto Mägi.
Kärdla kiriku sissepääsu juurde rajatav sadakond ruutmeetrit hõlmav kompleks koosneb kiviplokil istuvast, sõjast naasnud Hiiumaa noormehest ning maa seest kerkivaist ja maasse vajuvaist kivitahvlite reast. Elo Liivi ja Maris Kerge visiooni kohaselt tuleb monument positiivse sõnumiga: sõjatandrilt saabunud noor mees on võtnud hetkeks kivil istet ja heidab enne koju minekut pilgu kodukülale. Noormehe vasemal käel paiknevad püstised kivid märgivad Hiiumaa valdasid ning neisse on raiutud Teises maailmasõjas hukkunud 685 hiidlase nimed. Sõdurpoisi paremale käele jäävatel langevatel kividel on aga kujutatud Hiiumaa vöökirjad.
Sõjakeerises elu jätnud hiidlaste mälestusmärk on Kärdla linnal plaanis avada 23. juunil.
Seni annab arhitekt Maris Kerge viimast lihvi Hiiumaa vöökirjade stiliseeringule, Elo Liivi loodud skulptuuri ootab ees pronksi valamine ning Saare Dolomiit – Väokivi OÜ valmistab monumendile graniidist kivitahvlite rea.
Professor Leonhard Lapin kohtub pühapäeval, 3. aprillil kell 12 Tallinna Kunstihoone galeriis oma näitusel “Sisemaastikud” vaatajatega ja kommenteerib oma viimaste aastate töid.
Esmaspäeval, 4. aprillil kell 17.30 toimub Tallinna Tehnikaülikoolis avatud loeng: „Chinese Policy Towards Minorities“, mida peavad Hiina Sotsiaalteaduste Akadeemia esindajad ja Hiina kõrge vaimulik, Kumbumi Kloostri ülem.
Tänavuse aasta lind on suitsupääsuke. 2009. aasta linnuks kuulutati kodukakk (pildil).
Märtsikuu viimasel pühapäeval, 27. märtsil toimub igakevadine linnadevaheline linnuvõistlus, mida korraldab tänavu oma 90. juubelit tähistav Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ). Ürituse traditsioon ulatub aastasse 2002 kui linnakeskkonnas toimuvat linnuvaatlust hakati korraldama Haapsalus. Huvi ettevõtmise vastu on iga kevadega kasvanud ning möödunud aastal vaadeldi linde juba 16 erinevas Eestimaa linnas.
Linnuvaatlejad jälgisid eile varahommikul kuni kella üheni päeval linnalinde. Seekordsel linnadevahelisel linnuvõistlusel oli osavõtjaid enam kui 60. Kokku vaadeldi eile ennelõunal linde 14 Eestimaa linnas. Loendati 86 liigist linde, see oli 13 võrra vähem kui aasta varem. Võrreldes mullusega osutusid liiginimekirjad tavapärasest lühemaks peaaegu kõigis linnades. Sellele vaatamata kohati mitmeid kevadekuulutajaid, nagu raba-ja hallhani, kuldnokk, põldlõoke, kiivitaja ja metsvint.
Paigalindudest olid huvipakkuvamateks leidudeks laanepüü, kodukakk, kirjurähn.
Kõige enam linnuliike märgati Tallinnas, kus nähti-kuuldi 49 linnuliiki. Pealinna kõrval osutusid liigirikkaimateks Lääne-Eesti linnad – Haapsalu (48) ja Kärdla (47). Sisemaal asuvatest linnadest oli tavapäraselt pikim liiginimekiri Tartul, 41 linnuliiki.
Hetk kogupere konverentsilt Rosmal möödunud kevadel. Foto: Rosma HaridusseltsMTÜ Rosma Haridusseltsi Johannese Kooli Rosmale tulevad märtsi viimasel nädalal külalised lisaks Eestimaale ka Soomest ja Saksamaalt. 28. märtsist 1.aprillini seatakse ümber kooli tunniplaan ning maja on avatud hilisõhtuni, kuna pakutavast tegevusest tahavad osa saada ka täiskasvanud.
Põlvast pärit preestriametit pidav Kati Kolk õpetab hommikuti lastele jutustamiskunsti, õhtuti vestleb ta täiskasvanutega elust, inimesest ja ühiskonnast.
Hannes Heyne Saksamaalt on kooli vana sõber, kes hommikuti tegeleb muusikaimprovisatsiooniga. Pärastlõunal juhendab ta psaltri ehitamise töögruppi. See töögrupp on kõige aja- ja töörohkem, kuid ka tulemusrikkam – iga osaline lahkub oma muusikainstrumendiga.
Tanja Franke Saksamaalt raiub naisterahva kohta üllatavalt jõuliselt kivi. Tema töögrupp on olnud väga populaarne, võimalust jõudu katsuda nii tugeva materjaliga nagu on meie paekivi, ei ole just iga päev.
Loovusnädala paneb tõeliselt liikuma Soomes elav hollandlane, 30-aastase kogemusega tantsupedagoog Wim van der Kooij. Kolmapäevast reedeni tantsitab ta soovijaid rahvaste tantsude rütmides.
Alates 29. märtsist on Võrumaa Muuseumis (Katariina allee 11) avatud vahakujude näitus.
Eelmised vahakujude näitused olid Võrumaa Muuseumis kümmekond aastat tagasi: 2000.a. kujud ebatavalistest inimestest ja 2002.a. tuntud ajaloolistest isikutest. Sedakorda saab vaadata vahasse valatuna kuulsaid lauljaid (biitlid) ja näitlejaid (B.Willis, B.Pitt jt.), maailmas olulist rolli mänginud tegelasi (F. Gastro jt.). Mütoloogia, legendide ja usundite maailma viib meid kaunis Seeba kuninganna. Vahast tegelaste kohta saab piisava info juurdelisatud tekstidelt.
Vahakujusid on tehtud juba väga ammu, tsaari Venemaale tõi 18. sajandil esimesed vahakujud Peeter I, nii on vahakujude valmistamisel Venemaal suured traditsioonid. Kõnesoleval näitusel eksponeeritavad kujud on valmistatudki peaasjalikult Peterburis.
Näitus jääb avatuks kolmeks nädalaks, pilet nii lapsele kui ka täiskasvanule maksab 3 eurot. Vahakujude näitus on avatud iga päev kella 10-18.
Tallinnas Endla tänaval avati Kreutzwald Hotelli nime kandev majutusasutus, renoveeritud endine hotell Mihkli. Hotell kuulub Unique Hotels ketti, kellel Eestis on juba Citi Hotell ja von Stacelberg Hotell Tallinnas ning hotell Vihula mõisas.
Kas innustas von Stacelbergi nime kasutamine leidma analoogset nime ka renoveeritavale Mihkli hotellile? Tulemus on igatahes see, et üks väga soodsas kohas asuv heatasemeline Tallinna hotell kannab nüüd arsti, kirjaniku ja eepose autori Friedrich Reinhold Kreutzwaldi austavat nime. Lauluisa muuseumi poole pöörduti mõni aeg tagasi palvega aidata hotelli kujundamisel Kreutzwaldi puudutava teabe ja materjalidega. Esialgu võõristasime – kas Kreutzwaldi nimega mitte liiga meelevaldselt ei talitata? Ebalus möödus ja muuseum andis igakülgset abi firmale Restor, kes kujundas hotelli kreutzwaldlikuks.
Sisenedes võtavad külastajat vastu Kreutzwaldi elu ja loomingut tutvustavad tekstid mitmes keeles, teksti taustaks portreefotod. Seintel eepose tõlgete kaanepildid. Lifti sisenedes loeb külastaja hotelli poolt pakutavate teenustega koos ka read Kreutzwaldi luuletusest, mis ülistab eesti keelt. Korrustel on raamituna illustratsioonid Kreutzwaldi muinasjuttudest. Tubades reproduktsioonid G. Reindorffi ja teiste kas ajastu, või teemalt sobilike kunstnike töödest. Kogu kujundus on maitsekas ja diskreetne. Kreutzwald Restoranis on kirjaniku hotellile väga sobilikult raamaturiiulid meie ilukirjandusega.
Muuseumi poolt kinkisime mõned Kreutzwaldi muinasjuttude tõlkeraamatud. Väikese sõnavõtus sai meenutatud Kreutzwaldi käiku Tallinna tema enda kirja põhjal akadeemik Schiefnerile (1872), Kreutzwald meenutab, kuidas ta üritas 1871.a. Soome sõita, tuli Tallinna, aga tormine meri ei lase laevadel liikuda. Tallinnas püüdis ta siis kottpimedas vanalinnas leida tuttavate maju : “.. kuskil ei kübetki valgust, niisama vähe võis elavat hinge leida; kätega kobades leian siin ja seal mõne ukse, kuid ei ühtki kellanööri…“ Ja edasi: „Tallinn on raudtee mõjul kasvama hakates suurlinna jume saanud, nagu mulle tundub, rohkem suure linna varju- kui valgusekülgi omaks võtnud. Võõrastemajas elatakse üleüldiselt üsna mõnusasti, kuid kukkur saab järelvalusid tunda.“ Mingu Kreutzwaldi nime kandval võõrastemajal ikka hästi!
Riigikantselei kinkis Türi vallale näituse Kabalast pärit riigimehest August Reist, kelle 125. sünniaastapäeva puhul avati väljapanek Kabala rahvamajas.
Näituse avamisel ütles riigisekretär Heiki Loot, et kogukonnast pärit suurte tegudega riigimehe elust ja tegemistest kokkupandud väljapaneku õige koht on Türi vallas.
Türi Vallavolikogu esimees Toomas Marrandi täpsustas, et Kabalast on lisaks Reile pärit veel kuulsad riigimehed Andres Larka ja Jüri Vilms ning loodetavasti innustab näitus neile järgegi.
Väljapaneku ühe koostaja Tiit Noormetsa sõnul on sellel püütud näidata Reiga seotud isiklikke dokumente ja seotud elujuhtumeid ohvitseri, juristi, riigimehe, diplomaadi, pagulasena jne.
Kabala rahvamajas saab näitust vaadata kuni 15. aprillini, siis viiakse see Türi muuseumi.
23. märtsil tähistati Võrumaal Rõuge vallas asuva Nursi raamatukogu asutamise 90. aastapäeva. Õnnitlema oli tulnud Nursi külakeskusesse saalitäis rahvast.
Fotol kohaletulnud raamatust kui sõbrast, õpetajast ja teejuhatajast ühiselt laulmas. Vasakul seisab juubelipeo eestvedaja, Nursi raamatukogu direktor Sirje Saarniit, kellel käesoleva aasta algul täitus bibliograafi ametis 23. aasta.
Tekst ja foto Jaanus Mark
Tasakaaluliikureid on alates möödunud suvest võimalik olnud rentida Tallinnas, aprillist lisandub nüüd ka Kuressaare. Foto: internet
Tallinna firma Super Segway OÜ alustab aprilli keskpaigast Kitzbergi tänava autobussiparkla hoones elektri- ehk tasakaaluliikurite rentimist.
Hiljemalt aprilli keskel renditakse Kuressaares viit tasakaaluliikurit ehk segway`d. Tasakaaluliikuri rent tunniks ajaks on firma esialgse kalkulatsiooni kohaselt 30 eurot. Kuressaare on Tallinna kõrval teine linn Eestis, kus müra- ja saastevabu tasakaaluliikureid saab rentima hakata. Tegu on kalli liikumisvahendiga, sest koos käibemaksuga on ühe segway hind 7100 eurot. Ühe laadimisega saab segway`ga sõita 6–8 tundi, kiirus on umbes 20 kilomeetrit tunnis.
Tasakaaluliikur on ühe inimese vedamiseks mõeldud elektri jõul liikuv, ise tasakaalustuv kaherattaline ja üheteljeline sõiduk, millega liiklemisel kehtivad jalakäija reeglid.
Kuressaare linnavalitsus annab Super Segway OÜ-le 1. aprillist kolmeks aastaks rendile Kitzbergi 2a asuva bussiparkla hoone, kus varem tegutses kalapood.
Jessica A. Kaahwa (Uganda): Teater humaansuse teenistuses
Tänane koosviibimine on ehe tõend teatri võimuses olevast määratust potentsiaalist kogukondade koondamisel ja erimeelsuste ületamisel.
Olete te kunagi mõelnud, et teater võiks olla rahu ja leppimise võimas vahend? Ajal, mil rahvad kulutavad kolossaalseid rahasummasid rahuvalvemissioonideks maailma konfliktikoldeis, pööratakse vähe tähelepanu alternatiivile, mida pakub teater – olla pingete vahetu maandaja ja rahuläbirääkija. Kuidas saavad emakese Maa elanikud jõuda üleilmse rahuni, kui vahendid selle saavutamiseks tulevad väljastpoolt ja on ilmselgelt repressiivsed?
Teatri mõju imbub peenelt hirmu ja kahtluse haardes inimhinge, muutes inimese minapilti ning avades indiviidi – ja seeläbi ka ühiskonna – jaoks võimaluste maailma. Teatri peene toime toel võib argipäeva tegelikkus muutuda tähenduslikuks ja ebaselge tulevik etteaimatavaks. Teater võib lihtsal ja avameelsel moel tegelda eluliste umbsõlmedega. Oma kõiki meeli hõlmava mõju tõttu võib teater pakkuda kogemust, mis aitab ületada kehtivaid väärkujutlusi.
Kõigele krooniks on teater tõestanud, et ta kaitseb ja kujundab põhimõtteid, mida me ühiselt väärtustame ja mille ründamise korral oleme valmis minema võitlusse. Loe edasi: Rahvusvahelise teatripäeva läkitus 2011
31. märtsil algusega kell 18 on Virtsu seltsimajas foto- ja filmiõhtu. Seekord on külas Mark Soosaar, kes näitab oma filme “Vaarao sõjavägi” (1974) ja “Kosklad” (1985).
Kavas on ka slaidikava “Muhu klassitsism”, mia puudutab Hanila vallas asuvaid muhu ehitusmeistrite teoseid.
Mark Soosaar kommenteerib nii filme kui slaide, saab küsida ja diskuteerida.
Korraldajad pakuvad kuuma kohvi. Osavõtt on tasuta.
2. aprillil algusega kell 11 toimub Läänemaa harrastus- ja külateatrite 4. festival Kõmsi rahvamajas. Vahvaid lavatükke tulevad mängima Matsalu Näitemängu Seltsing, Asuküla Seltsi näitetrupp, Haeska külaseltsi näitetrupp, Haapsalu Kojateater, Palivere näitetrupp “Kramp”.
Kohal viibib auväärt zhürii, kelle peameheks on Raimo Aas.
Auhinnad saavad parim meesosatäitja, parim naisosatäitja, parim lavastus, parim külateater, eriauhind (selgub kohapeal), parim noorosatäitja (üllataja), publikulemmik. Välja antakse ka Kodukant Läänemaa eriauhind.
Publikul on võimalus kohapeal taskukohaselt lõunatada, avatud on puhvet.
Ootame kõiki meelt lahutama ja osa saama humoorikast ja lõbusast näitemängupäevast!
Info telefonidel 477 2741 või 525 3236 (Lea Mäeorg).
Selle suve üks tähtsündmusi on kahtlemata 11. noorte laulu-ja tantsupidu. Samal ajal kui lauljad-tantsijad harjutavad esinemiseks, toimuvad mitmed kunstikonkursid, mille tulemused eksponeeritakse suvisel peol.
11. Noorte laulu- ja tantsupeo rongkäigu pea kujundamise, mis oli laulupeo tähtsaim ja olulisim konkurss, võitis stuudiumi õpilane Mariliis Siigart, õpetaja Margit Mikk. Nemad võitsid ka Harju maakonna rongkäigu kujunduse võitis õpilane Mariliis Siigart, õpetaja Margit Mikk
Ees on veel ehtekonkurss „Eesti oma ehe“, mis toimub aprillis. Kose kunstikooli esitatud ehete idee pälvis zürii heakskiidu ning laulupeol on meile eraldatud töötuba Ehtetelgis, kus peolistele õpetavad ehete tegemist 5. kursuse õpilane Evi Schults ja õpetaja Tiia Rodi.
Harjumaa Omavalitsuste Liit kuulutab välja Harjumaad iseloomustavate kohtade, objektide ja sümbolite ideekonkursi, mille eesmärk on leida Harjumaad kui tervikut iseloomustavaid nähtust, sümbolit, objekti ja /ning sellele vastavat lauset, sloganit. Võidukavandeid kasutatakse HOL-i poolt kingitava graafilise lehe kujundamisel ning teistel maakonda tutvustavatel trükistel ja meenetel.
Kavandite esitamise tähtaeg on 30 aprill 2011. Kavandid palume saata aadressile Harjumaa Omavalitsuste Liit, Sirge 2 10618 Tallinn.
Töid hinnatakse kahes alagrupis, õpilased/koolinoored ja täiskasvanud.
Parimaid kavandeid autasustatakse rahaliste preemiatega.
Kolmapäeval, 23. märtsil kell 20 toimub kontsert Viljandi Pärimusmuusika Aida kohvikus.
Otsakool esitleb:
LLAMA CAMEL
Charles Aaron Zobel /akordion/
Sander Vahtna /kitarr/
Ats Tani /kontrabass/
Karl-Johan Kullerkupp /trummid/
Llama Camel’i puhul on tegemist 15aastase akordionisti Charles Aaron Zobeli poolt kokku pandud kvartetiga, mis ei koosne ainult andekatest Otsakooli õpilastest – talente on ka mujalt. Esitusele tuleb nii ballaade kui ka bebop’i.
Konkursi patrooniks on Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, kes kutsub inimesi panema kirja oma lugu, mis räägib Eestist lahkumisest või pärast pikemat välismaal viibimist koju tagasi tulemisest. Riigipea sõnul vajab Eesti siit minemise ja siia tulemise üle arutlemisel senisest avaramat ja rikkalikumat pilku.
Nende kirjatalgutega otsitakse vastust küsimustele, miks Eestist minnakse ja miks siia tagasi tullakse. Ja ka sellele, miks siia tagasi ei tulda. Mida peaksime Eestis tegema paremini või teisiti? Pane kirja oma lugu, oma kogemus, mis seostub välismaale minemise ja sealt tulemisega, nii eestimaalaste kui muude riikide inimeste avatuse ja eneseteostusvõimalustega siin ja seal ning (taas)lõimumisega siin ja seal. Aita kaardistada Eestist lahkumise põhjuseid ja Eestisse tagasitulemise kogemusi.
Kirjatalguid korraldavad Tartu Ülikooli eetikakeskus ja Vabariigi Presidendi Mõttekoda. Kirjatalguid aitavad korraldada Vabariigi Presidendi Kantselei, Haridus- ja Teadusministeerium riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013“ raames, ajakirjad Akadeemia ja Akadeemiake, Eesti Keele Sihtasutus, Digira, Petrone Print.
Tallinna Ülikoolis toimus pidulik nurgakivi asetamine uuele teadus- ja õppehoonele, mis valmib 2012. aasta esimeses pooles.
Aadressile Narva mnt 27/29 valmib ehitusprojekti tulemusena 6-korruseline valgusküllane Silva-nimeline teadus- ja õppehoone, mis ühendab ülikooli Narva maanteel asuva hoonetekompleksi tervikuks. Silva hoone põhikasutajateks saavad Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut, Informaatika Instituut, Ökoloogia Instituut, Psühholoogia Instituut, Kommunikatsiooni Instituut, Riigiteaduste Instituut ning Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut. Lisanduvad ruumid üliõpilaskonnale, karjäärinõustajatele, teadmussiirde keskusele, ülikooli kirjastusele ja akadeemilisele raamatukogule; samuti valmib mitu suuremahulist auditooriumit ning uus kohvik.
Ehitustööde tulemusena nüüdisajastatakse ja lisandub uut pinda teadus- ja arendustegevuseks üle 12 000 ruutmeetri. Projekti kogumaksumus on ligikaudu 12 miljonit eurot, millest 6,4 miljonit eurot kaetakse Euroopa Liidu struktuurifondidest teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide õppe- ja töökeskkonna infrastruktuuri kaasajastamise meetmest ja ülejäänud ülikooli omavahenditest. Hoone arhitektuurilise lahenduse väljatöötaja on Arhitektuuribüroo Ignar Fjuk OÜ, ehitustöid teostab AS Oma Ehitaja.
Eile õhtul Paide kultuurikeskuses toimunud noorte moevõistlusel „MoeP.A.R.K 2011“ tõi lavale 24 kollektsiooni, mida esitles üle 150 modelli.
Nii publiku lemmiku tiitli kui ka esikoha moeloojate nooremas vanuserühmas pälvis Pärnu Koidula gümnaasiumi õpilane Kirke Talu. Vanemas rühmas osutus parimaks Türi gümnaasiumi õpilase Kätlin Luhti kollektsioon ning tudengite kategoorias hinnati parimaks Triin Ollema kollektsioon.
„MoeP.A.R.K 2011“ tulemused:
Noorem vanuserühm: I Kirke Talu (Pärnu Koidula gümnaasium), II Doris Kivisalu (Kiili gümnaasium), III Laura Viia (Tallinna 32. keskkool).
Vanem vanuserühm: I Kätlin Luht (Türi gümnaasium), II Riine Rander (Saaremaa ühisgümnaasium), III Taavi Turk (Kuressaare täiskasvanute gümnaasium).
Tudengite rühm: I Triin Ollema (Eesti ettevõtluskõrgkool Mainor, Harjumaa), II Kristiina Purga (Eesti ettevõtluskõrgkool Mainor, Saaremaa), III Kelly Hallen (Eesti ettevõtluskõrgkool Mainor, Harjumaa).
Täna, 20. märtsil toimub Värska kultuurikeskuses Põlvamaa harrastusteatrite festival, kus žürii ja publiku hindava silma ette tuleb viis lavatükki neljalt erinevalt teatritrupilt.
Festivali avab Vastse-Kuuste kultuurimaja näitering Oskar Lutsu naljamänguga „Pärijad ja Onu paremad päevad“.
Põlva Eksperimentaalteater läheb võistlustulle Stephen Belberi järgi seatud lavatükiga „Kassett“
ja sama teatritrupi esituses saab lavaristsed Rivo Veski kirjutatud algupärand „Palat nr 9“. Saverna näitering astub lavale Mihkel Aitsami rahvatükiga „Maakuld“.
Seekordsele festivalile tõmbab joone alla Karisilla külateater etendusega „Puhkekodusse“.
Parima etenduse vabariiklikule konkursile valib žürii, mille koosseisu kuuluvad Ilme Hoidmets, Eve Ellermäe ja Silver Hüdsi.
Vaheajad sisustab Taarka Pärimusteatri Noortestuudio. Festivali külastus on publikule tasuta, avatud on ka kohvik.
Mullu pälvis Põlvamaa harrastusteatrite festivali peapreemia Põlva Eksperimentaalteater etendusega „Ma ei maga, kuniks olen sind maitsnud“, mille autor ja lavastaja on Rivo Veski. Parimaks naisnäitlejaks tunnistati 2010. aastal Aivi Lusti, meesnäitlejaks Andres Määr, kõrvalosatäitjaks Tõnu Lumi ning lavastajaks Ülle Sillamäe. Vaatame, kuidas läheb tänavu.
Täna keskpäeval algas Mooste Folgikojas liikumisfestival, kus saab kaasa elada 7-10-aastaste laste põnevatele liikumiskavadele koos ema või isaga. Festivali juhib ja muusikalist elamust pakub Hanna-Liina Võsa. Avatud on kohvik ja kevadkompositsioonide lett.
Festivali korraldab Mooste vallavalitsus.
Veerandi viimasel päeval ning auväärseks punktiks Wiedemanni päevadele taaselustas Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium koolitelevisiooni.
WTV oli esimest korda eetris 20 aastat tagasi, aastal 1991. Vahepeal on koolitelevisioon olnud varjusurmas, kuid nüüd vaatas taaskord kogu koolipere oma kooli televisooni otsesaadet.
Saatejuhiks oli 11. klassi õpilane Oliver Laidroo, kes intervjueeris direktor Leini Vahtrast, WTV esimest saatejuhti Kristi Erkmanni, kooli ajalehe Auf Wiederman toimetust, kooliteatrituppi Waggish Group. Räägiti noorte solistide konkursist ning eelmisel päeval koolis toimunud muusikaüritusest, näidati oma kooli reklaami ning 12. klassi tehtud tummfilmi F. J. Wiedemannist.
Saaremaa arenduskeskuse ja Saaremaa Ettevõtjate Liidu korraldatud konkursi “Saaremaa päike 2011” preemiaraha läks jagamisele plekkpurkidega soojatootmise ja aruka ostukäru väljamõtlejate vahel.
Konkursile laekus 12 tööd. Esmakordselt osales ka põhikooliealisi õpilasi, esindatud olid üliõpilased. Auhinnafondi rahastab SEL (640 eurot, 10 000 krooni). Peaauhind läks sel korral jagamisele.
320 euro suuruse preemia sai Saaremaa Ühisgümnaasiumi võistkond Saaremaa Soojus (Lauri Leis, Madis Tisler, Margus Sammelsaar ja Ardi Teder). “Üks vahva mõte, kuidas päikeseenergia kokku koguda ja seda soojendamiseks kasutada. Igati kaasaegne ja säästva arengu kontseptsiooni toetav äriidee,” kommenteeris Piret Pihel võidutööd.
Aste põhikooli võistkond Päikeselapsed (Silja Kalm, Kadi Väli, Kadri Munk ja Mari-Ly Pruul) pakkusid konkursile idee ostukärude lisatarvikutest. “Esimene mõte oli, et kas tõesti selliseid veel ei ole. Tarbijad oleksid nendest kindlasti huvitatud ja kauplused ostaksid need sisse, sest nad tahavad ostjaid just enda juurde meelitada,” kommenteeris Pihel Aste noorte võistlustööd. Eriauhinna sai võistkond Ö Pleed (Maris Kõrgessaar, Klair Kivi, Getter Must ja Renate Aavik) Kuressaare gümnaasiumist. Neidude idee on vilditud pleedide valmistamine ja müük, kus on ühendatud tegevus ja toode.
Eriauhinnad panid välja AS Saarte Liinid ja Arensburg Spa Hotellid.
Laupäeval toimus Paides esimest korda üleriigiline kvartettide konkurss “Kuninglik kvartett 2011”. Kvartetid võtsid üksteisega mõõtu Paide kultuurikeskuses toimunud kontserdil ning esitasid oma loomingut õhtul Paide raekojas Paide linna ja rahvusooperi Estonia vahelise koostöölepingu allkirjastamise üritusel.
