Maire Kriis

Täna tunnustab minister Aasta Õpetajaid

Laupäeval, 6. oktoobril kell 12 tunnustavad Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ning Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse esimees Sven Rondik Aasta Õpetajaid, vastuvõtule on kutsutud 31 pedagoogi.

Aasta Õpetajate valimise eesmärk on tunnustada ja tutvustada õpetajaid, haridusasutuste juhte ja teisi haridustöötajaid, kelle töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud noorte kujunemisele mitmekülgselt arenenud isiksusteks, positiivselt mõjutanud haridusasutuse, piirkonna ja Eesti elu.
Aasta Õpetaja 2012 vastuvõtule kutsutud õpetajad:

Tallinna Kadaka Lasteaia direktor Marianne Liiv
Haabresti Vene Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Ülle Kõllo
Tallinna Reaalkooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja ja õppealajuhataja Tiia Luuk
Lasnamäe Üldgümnaasiumi klassiõpetaja Eike Valgma
Tallinna Lasteaia Pallipõnn liikumisõpetaja Helgi Palm
Tallinna Saksa Gümnaasiumi inglise keele õpetaja ja klassiõpetaja Külli Arand
Hugo Treffneri Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Age Salo
Tartu Kutsehariduskeskuse pagar-kondiitri kutseõpetaja Sirje Jäär
Pärnu Koidula Gümnaasiumi vene keele õpetaja Viive Korb
Kose Gümnaasiumi bioloogiaõpetaja Rein Tint
Jüri Gümnaasiumi muusikaõpetaja Rutt Ridbeck

Kärdla Ühisgümnaasiumi muusikaõpetaja Timo Lige
Narva 6. Kooli vene keele ja kirjanduse õpetaja Tereza Filippova
Sillamäe Lasteaia Pääsupesa rühmaõpetaja Ilme Kriisk
Kohtla-Järve Kunstide Kooli ja Ahtme Kunstide Kooli õpetaja Valeri Antonov
Toila Gümnaasiumi muusika- ja karjääriõpetuse õpetaja Stella Müsler
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi kunstiõpetuse, joonestamise, käsitöö ja kodunduse õpetaja Siiri Kõrv
Paide Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Erika Kranich
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi kunstiõpetuse õpetaja Tiiu Randmann-Mihkla
Sõmeru Põhikooli, Lasila Põhikooli ja Rakvere Reaalgümnaasiumi füüsika- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja Toivo Reinsoo
Räpina Ühisgümnaasiumi autoõpetuse õpetaja Madis Punson
Pärnumaa Kutsehariduskeskuse autote hniku eriala kutseõpetaja Priit Auväärt
Märjamaa Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Sirje Nootre
Saaremaa Ühisgümnaasiumi projektõppe õppealajuhataja ja füüsikaõpetaja Indrek Peil
Ülenurme Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Viive Peiker
Otepää Gümnaasiumi geograafiaõpetaja Ülle Kümmel
Viljandi Jakobsoni Kooli õppekoordinaator, kunstiõpetuse ja vene keele õpetaja Virve Kikas
Rõuge Lasteaia direktor Ene Mõttus
Tartu Emajõe Kooli rehabilitoloog Anne Kõiv
Pärnumaa Kutsehariduskeskuse inglise keele õpetaja Sirje Tamm
Riia Eesti Põhikool eesti keele ja kultuuriloo õpetaja Anne Laur

Tarmu Kurm

Velisel meenutati kultuuritegelast Elmar Tootsi

OLYMPUS DIGITAL CAMERA — Velise rahvamajas meenutati Elmar Tootsi.

Sombuse septembri pühapäevahommikul süüdati Vigala kalmistul mälestusküünlad kauaaegse Velise kultuuritegelase Elmar Tootsi 100. sünniaastapäeva mälestuseks. Endise Velise seltsimaja saali kogunes 43 inimest, et ühises kohvilauas vestlusringis teda meenutada. Päeva juhatas Velise Kultuuri ja Hariduse Seltsi juhatuse liige Jürgen Kusmin. Elmar Tootsi meenutasid vennatütar Reeda Toots, endine Velise kooli õpetaja Meida Nolling, Vello Vaarma jpt. Pikemalt jätkus juttu endistel kolleegidel. Vanim kohaletulnu ja kunagine töökaaslane Ester Niin (88) Vaimõisast. Rahvamaja ette avati legendaarsele seltsielu edendajale nimeline mälestuspink.

Siinse seltsielu edendaja ja hilisem Velise rahvamaja juhataja Elmar Toots sündis Velisel Ligeda külas Oja talus 23. septembril 1912. Velise Algkoolis õppides oli Elmar Toots aktiivne seltsitegelane, osaledes näitemängudes ja piduõhtutel. Hiljem võttis aktiivselt osa 1929. aastal loodud Velise algkooli karskusringi vilistlaskogu tööst. Kaks aastat Tartumaal Vahi aianduskoolis õppinud Elmar Toots osales assistendina 1936. aastal Velise Rahvaraamatukogu Seltsi (asutatud 1891) juurde loodud aianduse-mesinduse ringis. Ta tegi ära suure töö siinse paikkonna talude iluaedade kujundamisel ja korrastamisel: korraldati hoonete välisvärvimise kursusi, istutati ilupuid ja põõsaid. 1936. aastal püstitati Velise kirikaeda Elmar Tootsi kujundatud mälestussammas 1905. aasta sündmuste ohvritele. Hiljem töötas Toots Velise rahvamaja juhatajana kuni surmani 1983. aastal.

Meenutuspäeva korraldasid MTÜ IIDA Kursused, Sillaotsa Talumuuseum, Velise Kultuuri ja Hariduse Selts

Ave Kusmin, Märjamaa raamatukoguhoidja

Sänna kultuurimõisas näidatakse filmi ja kaasa saab osta mahetooteid

Reedel, 28. septembril algusega kell 19 toimub Sänna Kultuurimõisas järjekordne väärfilmiõhtu. Sel korral ekraanil režissöör Martin Provosti tõsielul põhinev film „Séraphine”, mis jutustab ilustamata liigutava loo naivistliku kunstniku Séraphine de Senlis’ ebatavalisest elust ja kunstnikuteest. Filmiõhtu juhatab sisse kunstnik Aivar Rumvolt.
„Séraphine” võitis kokku seitsmes kategoorias Prantsuse rahvusliku filmiauhinna Césari ning tunnistati ühtlasi möödunud aasta parimaks prantsuse filmiks.
Vaata treilerit: http://www.youtube.com/watch?v=8Zn8sUIFlnw
Filmiõhtu on tasuta.
Kaks tundi enne filmi algust, alates kella viiest, on lahti mõisa väike poekene.
Poes mahekaup. Loomulikult on olemas Loona talu jahud ja helbed, Urvaste kama ja krõps, Mäe-Lauri kommid ja põnevad kastmed, Taarapõllu talu mahlad ja krõpsud, kohalik mesi, seebid jne.
Välismaisest kaubast pakutakse igasugu snäkki ja jooki; lisaks veel pesupähklid, kreemid, savid jne. Toortoitlastele tooršokolaadi ja teisi toortooteid/-pulbreid/-vägiasju (spirulina, odraoras, camu-camu, kaarob, kakaovõi jne). Ehituskaupadest pakume kohupiimavärvi segusid, savi, kitti, linaõli ja kõikvõimalikke toone naturaalseid pigmente, et ise oma kohupiimavärv toonida. See kõik on lahe ja äge. Tule kaema!
Kadi Noor
Sänna Kultuurimõis

Facebookis algab heategevuslik kampaania koduta loomade toetuseks

Täna, 26. septembril stardib BIGBANKi ja Eesti Koeraomanike Seltsi heategevusliku koertenäituse BIG Match Show Facebooki kampaania, mis annab võimaluse kaasa aidata Tartumaa koduta loomade olukorra parandamisele.
Koduta loomade toetamiseks tuleb liituda BIG Match Show toetajaskonnaga BIGBANKi Facebooki lehel www.facebook.com/bigbank.eesti . Toetajaskonnaga liitunute pealt teeb BIGBANK rahalise annetuse Tartu koduta loomade varjupaiga heaks.
Oleme heategevusliku BIG Match Show koertenäitusega abistanud igal aastal üht koduta loomade varjupaika Eestis. Tänavu valisime välja Tartu varjupaiga, mida toetame esmakordselt ka Facebooki kampaaniaga, mille mõte on muuta sotsiaalmeedia klikid reaalseks rahaks loomade heaks,” rääkis BIGBANK Baltikumi turundusjuht Svea-Elen Peters.
”Koduta loomade jaoks saavad heateo teha kõik, kes on 5. oktoobriks liitunud Facebookis BIG Match Show toetajaskonnaga. Facebooki abil kogutud rahasumma avalikustame heategevuslikul match-show’l,” lisas Peters.
7. oktoobril kell 12 Kristiine Spordihallis kaheksandat korda toimuv BIG Match Show on Eesti suurim iga-aastane heategevuslik koertenäitus. Tänavu lähevad kõik BIG Match Show tulud Tartu kodutute loomade varjupaiga toetuseks.
Lisaks koertenäitusele kuulutatakse heategevuslikul match-show’l välja tiitli ”Aasta kõige koerasõbralikum tegu” võitja. Oma hääle lemmikkandidaadile saab anda kuni 1. oktoobrini internetiaadressil http://www.bigmatchshow.ee/et/konkurss.html.
Paralleelselt kogu Baltikumis toimuva BIG Match Show ning konkursi „Aasta kõige koerasõbralikum tegu” algatajad ja läbiviijad on MTÜ Eesti Koeraomanike Selts ja BIGBANK AS.
Koertenäitusel osalemiseks saab end veebilehel http://www.bigmatchshow.ee/et/registreerun.html eelregistreerida kuni 4.oktoobrini.

Põlvas tehakse maailmarekordit porgandite söömises

6. oktoobril kell 11 püstitatakse Põlva talupoe juures maailmarekord porgandite söömises.
7. oktoobrini kestab Tervise Arengu Instituudi kampaania ”Sööme ära!”, mis juhib meie tähelepanu juur- ja puuviljade iga päevase söömise olulisusele. Põlva maavalitsus koostöös perekeskuse ja Põlva talupoega viivad selle kampaania raames läbi kolm põnevat aktsiooni.
4.oktoobril toimuvad talupoe perenaise juhendamisel perekeskuses kaks koolitust, kus valmistatakse juurviljadest põnevaid toite ning räägitakse üldisemalt köögiviljade olulisusest meie toidulaual. Koolitused toimuvad kell 13 ja kell 18 ning neile saab registreeruda e-posti teel
virgo@kaar.ee või telef 517 7872.
Suurem ja põnevam sündmus toimub aga 6.oktoobril kell 11 Põlva talupoe ees, kuhu oodatakse kõiki inimesi, kes peavad oluliseks puu- ja juurviljade söömist. Juhtimaks tähelepanu köögiviljade olulisusele meie igapäevases menüüs, sööme üheskoos ära igaüks ühe porgandi. Tegu on maailmarekordi sooritusega, sest plaanime kokku saada vähemalt 100 üheskoos
porgandeid söövat inimest. Häppening on tasuta, kaasa tuleb võtta ainult porgand söömiseks! Kõige rohkemaliikmelisele osalejategrupile auhind.
Sündmus jäädvustatakse filmilindile ning esitatakse ka Guinnessi rekordi nominendiks.
Rohekm infot www.talutoit.blogspot.com , Põlva talupoe Facebooki lehelt või telefonilt 520 6576, Eve Veski

Keelevõistlus „Tuum” ootab töid nädalalõpuks

Haridus- ja Teadusministeeriumi väärtusarendusprogramm, Rahvusringhääling ning Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut korraldavad 28. ja 29. septembril Vikerraadio kodulehel kokkuvõttevõistluse „Tuum“, kus iga soovija saab panna proovile oma oskuse teha žürii antud pikemast tekstist kahesaja-sõnaline kokkuvõte.
„Kas teie oskate Tammsaare “Tõe ja õiguse” viie lausega kokku võtta? Või naabrimehe kalamehejutu lühidalt sõbrale edasi rääkida? Aga kas te suudaksite Vikerraadio tunniajase “Reporteritunni” kolme minutiga kokku võtta?“ küsi vad võistluse korraldajad.
Kokkuvõtte tegemine pikemast tekstist või jutust on üks oskusi, mida me vajame läbi elu. Kokkuvõtteid peavad tegema õpilased, üliõpilased, teadlased, ametnikud, projektide kirjutajad, ajakirjanikud, veebitoimetajad, referendid.
Kokkuvõetav tekst avaldatakse 28. septembril kell 9.15 Vikerraadio kodulehel (http://vikerraadio.err.ee). Viimane aeg oma töö ära saata on 29. septembril kell 18. Soovitame Vikerraadio arhiivist järelkuulata viimast „Keelesaadet”, kus Tiit Hennoste jagas näpunäiteid, kuidas kokkuvõtet kirjutada. Abiinfot on ka „Keelesaate“ kodulehel (http://vikerraadio.err.ee/saade/keelesaade/algus).
Keelevõistluse võitjad antakse teada 17. oktoobril saates „Uudis+“. Sellele järgneb tulemuste ja probleemide pikem arutamine 21. oktoobril kell 15.05 Vikerraadio „Keelesaates“.
Võistluse peaauhind on 100 eurot. Lisaks antakse kaks teist auhinda, kumbki 50 eurot, ja kolm kolmandat auhinda, igaüks 25 eurot.
Allikas: haridus- ja teadusministeerium

Aasta keskkonnateod ootavad äramärkimist

Keskkonnaministeerium ootab kuni 20. oktoobrini ettepanekuid Aasta Keskkonnateo konkursi kandidaatide kohta. Ettepanekuid saavad esitada kõik, kes soovivad tunnustada eraisikuid, asutusi, ettevõtteid ja organisatsioone nende panuse eest keskkonna heaks.

Konkursi eesmärk on tunnustada viimase 12 kuu tublimaid tegijaid ja innustada nii üksikisikuid kui ka organisatsioone, asutusi ja ettevõtteid võtma eeskuju keskkonnahoiu, keskkonnakaitse, -teavituse ja -teadlikkuse alal tunnustuse pälvinud tegudest.

Osaleda saab kolmes kategoorias:
– Aasta Keskkonnateo auhinnale saavad kandideerida kõik keskkonnakaitse, -teavituse või -teadlikkuse valdkonnas ulatuslikku mõju avaldanud projektid, üritused, kampaaniad.

– Aasta Keskkonnateokese auhinnale saavad kandideerida laste ja koolinoorte keskkonnateadlikkuse suurendamiseks korraldatud projektid.

– Aasta Keskkonnasõbraliku Ettevõtte auhinnale saavad kandideerida ettevõtted neljas alakategoorias: keskkonnajuhtimise, keskkonnasõbraliku toote või teenuse pakkumise, keskkonnasõbraliku tehnoloogilise protsessi juurutamise ning rahvusvahelise keskkonnaalase koostöö alal.

Kandideerimiseks tuleb vastata konkursiankeedis esitatud küsimustele ning saata ankeet koos konkursitöö materjalidega Keskkonnaministeeriumi e-posti aadressil keskkonnategu@envir.ee või tavalise postiga aadressil Narva mnt 7a, 15172, märgusõna „Aasta Keskkonnategu 2012“. Ankeete saab esitada kuni 20. oktoobrini.

Lisateavet konkursi tingimuste, ankeetide ja eelmiste aastate võitjate kohta leiab Keskkonnaministeeriumi koduleheküljelt www.envir.ee/keskkonnategu.

Täna käivitub üle-eestiline kampaania “Sööme ära!”

Tervise Arengu Instituudi korraldab 17. septemberist -7. oktoobrini kampaania „Sööme ära!“, mis on mõeldud üldrahvaliku aktsioonina ning selle eesmärgiks on kaasata kõik elanikkonna kihid, sõltumata nende elukohast ja sotsiaalsest staatusest. Aktsiooniga saab liituda alates 17. septembrist www.toitumine.ee kampaanialehel.

Räpina Aianduskool kutsub sügisnäitusele

Räpina Aianduskoolis on pikaajaliseks traditsiooniks sügisnäituste korraldamine. Tänavu on sügisnäitus avatud 19.-21. septembrini, K ja N kella 10-17, R kella 10-16. Näitus on külastajatele tasuta.
“Ettevõtmine on aastatega piisava “fännklubi” kogunud – koolile kohaselt on tegemist väljapanekuga, kust midagi kasulikku kõrva taha panekuks leiab igaüks,” nentis Räpina Aianduskooli (RAK) täienduskoolituse ja arenguosakonna juhataja Ulvi Mustmaa. Näitus toimub kasvuhoones – kaks aastat noor klaasmaja on Baltimaade moodsaim õppekasvuhoone. Virge ja värskena mõjub ka 30. augustil avatud renoveeritud õppehoone, kus uudishimulikud näitusekülastajad on samuti teretulnud.
Foto: Räpina Aianduskool
www.aianduskool.ee

Eesti parim mahetootja on Tarvastu Saariku talu Viljandimaalt

Täna, 16. septembril kuulutati Eesti Vabaõhumuuseumis leivapäeval välja Eesti parim mahetootja 2012 ja Eesti parim mahetoode 2012: parim mahetootja on Tiia ja Arvo Kleini Tarvastu Saariku talu Viljandimaalt, parim mahetoode on OÜ Kaks Meistrit kitsepiimast toorjuust soolvees.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul näitab parima mahetootja ja –toote konkurss, et puhast ja tervislikku toitu väärtustatakse aina rohkem.
Parima mahetootja konkursi võitja sõnul on oluline elada loodusega kooskõlas. „Minu põhimõte on, et mahetootmine ja loodusega kooskõlas elamine ongi loomulik eluviis. Soovin, et ka minu lastele ja lastelastele säiliks puhas ja mitmekesine loodus. Tahan, et ka nemad teaks, milline on rukkirääk või suitsupääsuke,” rääkis Eesti parim mahetootja 2012 võitja Tarvastu Saariku talu perenaine Tiia Klein.
Konkursi võitja on klassikaline mitmekesine tootmistalu, kus võrdselt hästi tullakse toime kõigi tootmissuundadega. Nii teise kui ka kolmanda koha pälvinud tootjad on aga juba teise põlve mahetalunikud, kes esmast tutvust mahetootmisega tegid oma vanemate kõrvalt.
Loe edasi: Eesti parim mahetootja on Tarvastu Saariku talu Viljandimaalt

Tartu Rattamaratoni võitis võimsalt Erki Pütsep

Täna, 16. septembril sõideti järjekorras juba 15. Tartu Rattamaraton, mille käiku dikteeris sõidu algusest saati Erki Pütsep, kes võttis liidrirolli juba esimestel kilomeetritel.
Ühtlasi krooniti Pütsep ajaga 2:38:54 Eesti meistriks maastikurattamaratonis. Teisele kohale tuli Allan Oras ajaga 2:40:09 ning kolmanda koha sõitis ajaga 2:40:11 välja itaallane Marzio Deho. Naiste kaksikvõit läks Lätti. Ajaga 3:04:16 oli parim naine Lelde Ardava (üldarvestuses 120), teine Dana Rozlapa 3:10:13 (üldarvestuses 171) ning parima eestlannana oli finišis Janelle Uibokand ajaga 3:13:05 (üldarvestuses 199).

SEB 15. Tartu Rattamaratonile registreerus kokku 5365 ratturit.
Fotod: Tarmo Haud
MTÜ Klubi Tartu Maraton

Filmisari ”Eesti lood” ootab ideid konkursile

Algab ideede konkurss dokumentaalfilmide sarja „Eesti lood” tootmiseks aastal 2013. Saabunud kavandite hulgast valivad Eesti Rahvusringhääling, Eesti Filmi Sihtasutus ja Eesti Kultuurkapital esimeses voorus välja 20 huvipakkuvamat ideed, teises voorus jääb lõppvalikusse 12 filmiprojekti.

„Eesti lugude“ ideekavandite esitamise tähtaeg on 8. oktoober. Ühel A4-suurusel lehel esitatud kavandisse peaks mahtuma idee kirjeldus ja karakterite tutvustus, samuti filmilooks komponeerimise viis koos põhjendusega. Eelkõige on oodatud filmilikud ja julged lähenemised. Ideed palume saata e-posti aadressil eestilood@err.ee.
„Eesti lood” on sari väikese eelarvega pooletunnistest tõsielufilmidest, mis keskenduvad inimestele ja olulistele teemadele tänapäeva Eesti ühiskonnas. Teleformaadis dokumentaalfilmide tootmist rahastavad ühiselt Eesti Rahvusringhääling, Eesti Filmi Sihtasutus ja Eesti Kultuurkapital.

Anneli Tõevere-Kaur

Klassikaraadio “Räägivad” jõudis 300. saateni

20060619021414ignar_fjuk — Saatejuht Ignar Fjuk.

Klassikaraadio diskussioonisaadete sari ”Räägivad” on

Klassikaraadio eetris igal reedel ja kordusena laupäeva hommikul. See on sari, kus kultuuriinimesed lahkavad ühiskondlikke valukohti ja poliitikateemasid. Juubelisaate külaline oli David Vseviov, räägiti suurest ja väikesest Eestist.

Saate juht arhitekt Ignar Fjuk ütleb, et kultuur ja poliitika on ühe puu kaks samaväärset juurikat: neid eristades jääksid mõlemad ilma millestki väga olulisest. Fjuk loodab, et kultuuriinimesed mõistavad, ja seda pigem varem kui hiljem, et niisama apoliitiline askeldamine ja toimetamine võib neid ükskord ilma jätta nende heast Eestist.

Ignar Fjuk püüab saadetes koos külalistega kuulajale meelde tuletada ja sisendada, et lisaks endale peab nõudlik olema ka nende suhtes, kelle oleme volitanud end esindama – volikogudes, Toompeal, Kadriorus. Loe edasi: Klassikaraadio “Räägivad” jõudis 300. saateni

Lauka põhikooli koolitoit pälvis presidendiproua tunnustuse

Evelin Ilves kohtus Hiiumaal Lauka kooliperega ning arutas Lääne-Eesti LEADER koostööprojekti eestvedajatega kohaliku toidu jõudmise võimalusi lasteasutustesse.

Evelin Ilves rõhutas, et Lauka põhikool, kes valmistab õpilastele koolitoitu Hiiumaa kohalikelt talupidajatelt ostetud värskest ja tervislikust toorainest, on eeskujuks kõikidele teistele lasteasutustele Eestis. Tänu selle eest kuulub kahtlemata kooli kokale, Aimi Aromatovale, kes on võtnud oma südameasjaks pakkuda lastele head ja kodukohast pärit toitu.

Eelmise aasta detsembris külastas Evelin Ilves Vääna Mõisakooli, kus rääkis õpilastele tervislikust toitumisest ning tutvus sealse koolisöökla ja raamatukoguga. Jaanuaris külastas presidendi abikaasa Põlva vallas Rosma külas waldorfkooli õppeplaani järgi tegutsevat Johannese kooli ja lasteaeda, veebruaris tutvus ta Rae vallas asuva Jüri Gümnaasiumi õppuritega ning märtsis külastas presidendi abikaasa Muhu põhikooli ja Valjala põhikooli.

Foto: Siret Lahemaa (Lauka põhikool)

Meridemmi budokool tegutseb nüüd ka Põlvas

MTÜ Meridemm viib Põlvas läbi karate- ja judotrenne.

Trennid toimuvad Põlva KEK-i spordisaalis teisipäeviti ja neljapäeviti.

Judo lastele 17.00- 18.30

Wado Ryu Karate 18.30- 20.00

Hokutoryu Ju Jutsu 20.00- 21.30

Treeningutest osavõtumaks 20 eurot kuus.

Täpsem info tel 53 430 055

Treener Ilmar Koort

Võrumaa õpetajad kirjanduslikke jalajälgi otsimas

pilt — Külas Kütioru avatud ateljees. Foto: Kaile Kabun

Vastseliina kihelkonnas on palju kirjanduslikke jalajälgi, näitas retk, mille võtsid läinud nädalal ette Võrumaa eesti keele ja ajaloo õpetajad.

Seekordne suvelõpurännak oli juba kolmas omataoline: läinud aastal sõideti mööda Rõuge kihelkonda ja tunamullu uuriti kultuuriinimeste astumisi Urvaste kihelkonnas. Tee märkisid maha Helle Laanpere Võru lasteraamatukogust, Raili Leesalu Võrumaa emakeeleõpetajate ainesektsioonist ja Tiia Allas Võru instituudist.

Esimene peatus tehti Kütioru avatud ateljees, mis on olnud suviti kunstiinimestele nagu meepott. Nüüd oli ilm juba sügiseselt rõske ja ateljee perenaise Leelo Lauritsa abiga õnnestus luua ettekujutus sellest, kuidas õhk kõrghooajal loominguliste inimeste üheshingamisest väreleb.

Järgmine peatus oli Vastseliina linnuse juures, kus SA Vastseliina Piiskopilinnus juhataja Ivar Traagel juhatas retkelised korraks keskaega ja Piir kõrts pakkus Võrumaa mekiga sööke.

Oma kodumurul Orava vallas Pura talus võttis külalisi lahkelt vastu Vastseliina kihelkonna praeguse aja üks tuntumaid kirjanikke Leo Kunnas.

Tee peale jäid veel Tika talu (praegu Lepiku), kust on pärit kirjamees Evald Loosaar ja näitleja Venno Loosaar. Niisamuti sai seal müstikat püüda: sealsamas elas kunagi ju Eesti kagunurga suurim ettekuulutaja Kordo.

Raamatuid – koduloolisi jutte, mõtisklusi, lapsepõlvekillukesi, rahvajuttude üleskirjutusi – on Vastseliina kandi inimeste sulest ilmunud omajagu. Helle Laanpere oli neist kokku pannud pika nimekirja ning võtnud bussi tutvumiseks terve kastitäie kirjasõna. Oli kosutav bussiaknast metsa ja maad vaadata ning sirvida raamatuid, mis on sealt toitu saanud.

Viimane koht, kus retkelised jala bussist välja tõstsid, oli Vastseliina kihelkonna endise aja kõige tuntuma kirjaniku Karl Ast Rumori Päevakeste talu õu. Praegu hoiab tema vaimsust seal kunstnik Jan Tammik.

Kaile Kabun

Lugu on ilmunud võru keeles 4. septembri Uma Lehes.

RMK kutsub seenepäevadele

15_kivipur — Kivipuravikud. Foto: hariduskeskus.ee

Terve septembrikuu toimuvad RMK looduskeskustes seenepäevad ja korraldatakse seenenäitusi. Esimesed seeneretked toimuvadki juba sel nädalavahetusel, 8. septembril Pärnu-, Võru- ja Põlvamaal. Ka Sagadi metsakeskus avab sel nädalavahetusel traditsioonilise seenenäituse.
RMK Sagadi metsakeskuse juhataja Krista Keeduse sõnul toimub seenenäitus juba kümnendat korda. „Tänavune aasta on olnud suurepärane seeneaasta, suhteliselt soe ja niiske ilm on seentele hästi mõjunud,“ ütles Krista Keedus ja lisas, et heale söögiseenesaagile loodetakse lisaks ka põnevaid leide. „Aga mis seened tegelikult näitusel eksponeeritud saavad, saame teada täna-homme peale seenekorjeretki,“ sõnas Keedus.
Üle Eesti korraldab RMK sel ja järgmistel septembrikuu nädalavahetustel veel mitmeid seenepäevi ja -näitusi, kus tutvustatakse praegu metsades leiduvaid seeni, aidatakse seeni määrata ja sarnastest liikidest eristada. Lisaks korraldatakse seeneretki koos juhendajaga, pakutakse seeneroogasid ja tegevusi lastele. Kui toimub retkele minek, siis osalejatel palutakse kaasa võtta seenenuga ja korv ning riietuda vastavalt ilmale. Kõik üritused on külastajatele tasuta, ent vajalik on osalemisest ette teatamine. Vaata lisa RMK ürituste kohta kalendrist: http://loodusegakoos.ee/sundmuste-kalender

Mahhe-huvi nõsõs

Mahhe süük huvitas kõrrast inämbit inemiisi, näüdäs’ mahhesöögipäiv Hartsmäe talon Haanimaal 26. põimukuu pääväl.

Hollo Agu Hartsmäe talo muro pääle tull’ kokko 60 inemise ümbre.

Oll’ ka õigõ kotus, kon mahhest söögist märgota. Hartsmäe talol om ligi 110 hektärri haritavat maad ja suurõmba jao pääl tuust kasvatõdas mahhet terä- ja aiavillä.

Peremehel Hollo Agul ei olõ põllumehe rassõ tüü viil är võtnu himmo kõkkõ pruuvi: tä kasvatas kõgõ muu kõrval rapsi, rüpsi, tatrikku, saat kardokakuurma Lätti tärklüse tegemises jne.

Õlipress om täl hindäle kah joba soetõt ja koton õli tegemise pruuv tä pia är.

Pääle põllu pidä Hartsmäe talo sarviliidsi ja tsiko. Üte naist viimätsist oll’ pererahvas küläliisi hääs andnu ja veenü savvusanna. Tuud hõngu, mis sannast tull’, käve kõik seo rahvas nuhutaman.

Suur suidsulihameistri Veeroja Eda kitt’ Hollo Agulõ perrä, et suvinõ suidsuliha ei olõ tõtõst iks tuu, mis tä olõma piät. Loe edasi: Mahhe-huvi nõsõs

Rõuge golfiklubi ootab huvilisi

Rõuge golfiklubi ootab huvilisi 6. ja 11. septembril kell 17 Jaanipeebu surnuaia kõrval asuvale muruplatsile projekti “Tervist edendav kogukond” raames golfimänguga tutvuma. Tutvustame
golfimängu olemust, varustust, löögitehnikat, reegleid ja muud mänguga seonduvat. Harjutame ja mängime. Info tel 5560 3989.
Laupäeval, 8. septembril kell 18 toimub pikima avalöögi võistlus “Ilge Litt”, kus võitjaks osutub see, kel õnnestub pall lahtilöögi kohast kõige kaugemale toimetada.

Rõuge Meistrivõistlused golfis toimuvad 9. septembril kell 12. Rändkarikasleiab uue omaniku. Meistrivõistlusi toetavad Rõuge vald, Niitvälja Golfikeskus ja Andre Laine. Info tel 5560 3989

Otepääl avatakse Eestis ainulaadne rulapark

Laupäeval, 8.septembril kell 13 avatakse Otepääl uus rulapark. Avamisüritusel ootab Eesti esimene päris betoonist park noori osa saama põnevast avamisvõistlusest.
Rulapargi üks ehitajatest, Rein Erik Jõe OÜst Betoondetail sõnas, et Otepää 320 m² suuruse rulapargi näol on tegemist Eesti esimese monoliitse betoonpargiga. „Tõenäoliselt on tegemist ka kogu Baltikumis ainsa taolise pargiga, Jurmalas on ehitatud samuti betoonpark, kuid see on detailidest kokku pandud,“ ütles Rein Erik Jõe.
Algatus rulapargi ehitamiseks Otepääle tuli lastevanematelt, edasi hakkas ideega tegelema Otepää vallavalitsus. „Rulapargi ehitamisega hakkasime tegelema juba 2009. aastal, mil tellisime selle projekti MTÜ Otepää Õhujõud käest,“ meenutas vallavanem Merlin Müür. Tulevikus on vallavalitsusel plaanis paigaldada rulapargi platsile valgustus istumispingid ja prügikastid
Avamisel esineb Otepää tantsutrupp FeelingGood, pealtvaatajad saavad nautida Big Air võistlust, kuhu on kutsutud oma ala tegijad üle kogu Eesti.
Monika Otrokova

Vikipeedia ootab taas kultuurimälestiste pilte

Juba teist aastat korraldavad MTÜ Wikimedia Eesti ja Muinsuskaitseamet septembrikuus fotovõistluse “Kultuurimälestised Vikipeediasse”, et Vikipeedia saaks juurde vaba kasutusõigusega fotosid ning inimesed pööraksid rohkem tähelepanu meid ümbritsevatele kultuuriväärtustele.

Kümme parimat fotot saadetakse edasi konkursile “Wiki Loves Monuments”, mis nüüdseks on kasvanud ülemaailmseks. Eelmisel aastal osales 18 Euroopa riiki ning kokku laaditi üles rohkem kui 165 000 fotot.

Võistlusel osaleda võib igaüks piiramatu arvu fotodega. Eriti oodatud on jäädvustused mälestistest, millest vabas veebientsüklopeedias veel pilte ei ole. Seda saab lihtsalt kontrollida Vikipeediasse koostatud mälestiste loenditest. Fotod tuleb avaldada vaba kasutuse litsentsi all ja laadida konkursi kodulehelt leitava vormi abil üles septembri jooksul, pildistamise aeg võib olla ka varasem.

Parimate Eestis tehtud fotode autoreid ootab 300 EURO suurune auhinnafond, lisaks ajalehetellimused ja raamatud. Eriauhindu on pannud välja näiteks Tartu linn parimate Tartu fotode eest, Tartu Ülikool parima ülikooliteemalise pildi eest, Võru Instituut ajaloolise Võrumaa fotode autoritele, ajakiri Kodu ja Aed parima koduna kasutatava mälestise pildi eest jt. Auhinnalised teosed, millest koostatakse ka rändnäitus, valib välja fotograafidest ja kultuuripärandi tundjatest koosnev zürii.

Lisainfo:

www.wikilovesmonuments.ee

Eesti Ajaloomuuseum alustas koostööd kohaliku turismiajakirjaga Reisimaailm

Tegemist on on turismi-, majutuse- ja toitlustuse erialaajakirjaga, mis on ilmunud 16 aastat.

Väljaande lugejaskonna hulka kuuluvad turisminduse, majutamise ja toitlustamisega tegelevad inimesed ja ettevõtted, Riigikogu, linna-, maa- ja vallavalitsused, Kaubandus- ja Tööstuskoda, tarbijakaitse, tervisetalitus, välissaatkonnad ning palju tavalugejaid. Samuti on ajakirja sihtrühmaks vastavaid erialasid õppivad tudengid. Ajakiri „Reisimaailm“ pakub uusi teadmisi turisminduse, hotellimajanduse ja toitlustamise valdkonnast ning annab ülevaate konkurentidest-kolleegidest nii Eesti turul kui välismaal.

Koostöö eesmärgiks on anda turismihuvilistele lugejatele ülevaade Eesti Ajaloomuuseumis toimuvatest olulisematest sündmustest, tutvustame oma näituseid, ajaloolisi hooneid, põnevaid museaale ja palju muud taolist.

Augustikuu numbris ilmus artikkel Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones avatud näitusest „Vettpidavad allikad. Keskaegne leid Tallinna lahest“.

Sisuga saab tutvuda SIIN

Reti Meema

Tartus avatakse täna India kaasaegse kunsti näitus

Udaya Vir Singh´i “Mida pole olemas on olemas” joonistuste näitus on vaadata 6. septembrist kuni 6. oktoobrini Tartu Ülikooli Raamatukogu kohvikus. Näituse avamine on täna, 6.septembril kell 18.30.
Septembrikuus on harukordne võimalus näha India kaasaegset kunsti Tartu Ülikooli kohvikus. Kunstnik Udaya Vir Singhi põhiliseks meediumiks on skluptuur, kuid eestimaalased näevad tema joonistusi, mis mahtusid kohvriga lennukisse. Kunstnik külastab Baltimaid seoses rahvusvahelise kunstifestivaliga Leedusja veedab lühikest puhkust Tartus sõprade pool.

Tartlastel on harukordne võimalus maailma tipptasemel kunsti kodus nautida ja võimaluse korral ka osta.Lisaks heale kunstile kaugelt maalt pakub näituse avamise õhtul publikule eestlanna Krista Joonas india klassikalist muusikat. Krista Citra Joonas on õppinud õhtumaade klassikalist muusikat Eesti ja Shveitsi akadeemiates, siis pöördunud hommikusse ning õppinud mitmeid aastaid India klassikalist muusikat Pandit Hariprasad Chaurasia juures Mumbais. Ta on osalenud paljudes koosseisudes nii Eestis kui mujal ilmas, nii saksofoni kui india bambusföödi bansuriga.
Tule ja saa osa killukesest Indiast ja vaata kunsti, mis liigub vana ja võimsa kultuuri kaasaegseimates galeriides ja kollektsioonides tänasel päeval.

Valga Kutseõppekeskus hakkab koolitama Läti noori

Sellel õppeaastal alustavad Valgamaa Kutseõppekeskus õpinguid Lätist pärit noored. Esialgu pakutakse neile kahte eriala, gümnaasiumihariduse baasil saab õppida logistikuks ning põhihariduse baasil ehituspuusepaks.
Logistiku eriala õpivad noored inglise keeles, tulevased ehituspuusepad õpivad läti keeles ja omandavad keskhariduse Valka Gümnaasiumis.
Valgamaa Kutseõppekeskusel valmis möödunud aastal kaasaegne õppehoone, kus on kõik tingimused tasemeõppe ja tulevikus ka täienduskoolituse pakkumiseks. Kuna Valka piirkonnas kutseõppeas utusi pole, siis on igati loomulik, et kaasaegseid õpitingimusi saavad kasutada ka naaberriigi inimesed.
Asso Ladva

Eestikeelne Vikipeedia tähistab 10. sünnipäeva fotonäitusega Tartu vaksalis

Laupäeval, 25. augustil kell 15 avatakse Tartu raudteejaamas näitus mulluse üleeuroopalise kultuurimälestiste fotovõistluse Wiki Loves Monuments võidutöödest Eestis ja Venemaal. Näitusega tähistatakse eestikeelse Vikipeedia 10. sünnipäeva ja 100 000 eestikeelse artikli künnise ületamist.
Vikipeedia sünnipäeva puhul saab sõna Vikipeedia lugeja Berk Vaher. Samuti tutvustatakse tänavu septembris taas algavat fotovõistlust, kõlab muusika ja pakutakse pruukosti.
Näitusel on väljas fotovõistluse parimad tööd Eestist ja Venemaalt, Iisaku katedraalist ja Peterburi mošeest Saula Siniallikate ja Keri saare majakani. Kõigi fotode autorid on Vikipeedia vabatahtlikud kaastöölised, pildid on kõigile vabalt saadaval Vikipeedias.
Näituse korraldavad ühiselt MTÜ Wikimedia Eesti ja Wikimedia Russia.