Kui kellelgi on huvitavaid vanu fotosid Sänna piirkonna elu-olust või Sänna mõisast, siis palume neid jagada, et hiljem mõisa seinu ehtida ajaloolise fotonäitusega. Näituse üheks fookuseks on inimesed ning teiseks keskendume keskkonnale, kus need inimesed on kasvanud ja oma elupäevi veetnud. Eriti oodatud on fotod Sänna mõisast, millest ei ole kuigi palju ajaloolisi fotosid säilinud. Fotod skanneerime sisse ning tagastame koheselt.
Kontakt: Hendrik, tel 555 889 27.
Teisipäeval, 5. märtsil kogunevad Viljandimaa noorsootöötajad Kõo vallas infopäevale.
Maavalitsuse noorsootöö peaspetsialist ja alaealiste komisjoni sekretär Riina Tootsi ütles, et infopäev algab Kõo vallavalitsuses, kus valla noorsootöö hetkeseisu ja tegemisi tutvustavad vallavanem Tarmo Riisk ja kultuurijuht Katre Saar. Seejärel on kavas Kõo noortetoa külastamine.
Infopäev jätkub Pilistvere pastoraadis, kus kohaliku koguduse noortetööst räägib vaimulik Hermann Kalmus. Pärast lõunat esineb MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste ühenduse Euroopa sotsiaalfondi (ESF) hanke- ja tegevjuht Heidi Paabort.
Üleriigilisele seeniorlauluvõistlusele on oodatud osalema kõik harrastussolistid alates viiekümnendast eluaastast. Konkursi finaal toimub 20. aprillil Pärnu kultuurikeskuse Tervis saalis. Harrastuslauljate lauluvõistlus on tänavu juba seitsmes. Igal aastal lisandub uusi osalejaid ja ka varasemad kasutavad head võimalust taas kokku saamiseks. Konkurss toimub kolmes voorus ja kahes vanusegrupis.
Esimene voor viiakse läbi helisalvestiste põhjal, millest valitakse välja kuni 20 solisti, kes pääsevad edasi teise vooru. Helisalvestised tuleks saata vabalt valitud helikandjal hiljemalt 8. aprilliks aadressil: ”Seeniorlaul 2013”, MTÜ Rand, Lõuna 2 – 311, 80010 Pärnu. Lisada nimi, vanus, lugude pealkirjad, saatja nimi, kodune aadress, telefon, e-post.
Edasipääsust teise vooru teavitatakse soliste hiljemalt 13. aprilliks.
Teine ja kolmas voor toimuvad 20.aprillil Pärnu kultuurikeskuse Tervis saalis. Esinemisjärjekorra loosimine on kell 13. Loe edasi: Aprillikuu esimesel nädalal oodatakse helisalvestisi seenioride lauluvõistluse esimesse vooru
Eakate vabatahtliku teenistuse programm “Urban and rural culture exchange” pakub natuke seiklust neile, kel eluaastaid rohkem kui 50.
Vabatahtliku teenistus seenioritele kestab kokku neli nädalat (2.-29.aprillini) Liepajas, Lätis.
Projekt on mõeldud seenior-vabatahtlikele (+50) ning toimub Leipaja Diakooniakeskuses . Vabatahtliku tööks on abistamine keskuse juures (ürituste korraldamise ja õpitubade läbiviimise juures abiks olemine).
Programmi raames kaetakse nii sõidu, -elamise, -toidu kui -tervisekindlustuse kulud. Projekti keeleks on vene, inglise või saksa keel. Projekti jooksul toimub tasuta läti keele kursus.
Rohkem infot: kultuurimois@kultuuritehas.ee või tel 555 889 29 või 555 889 27.
Projekti toetab SA Archimedes Hariduskoostöö keskus programmist Grundtvig
Sänna Kultuurimõis
Kõrvemaal peetud Estoloppeti suusasarja viienda etapi kiireim mees oli Timo Simonlatser. Suusasportlane läbis 40 kilomeetrit vabastiilis ajaga 1:49:09. Kolm sekundit hiljem ületas finišijoone Peeter Kirss. Kolmanda koha omanikku Siim Sellist jäi võitjast lahutama 14 sekundit.
Naiste arvestuses oli parim Heidi Raju, kes läbis distantsi ajaga 1:58:59, mis andis talle üldjärjestuses 34. koha. Kokku registreerus pikale maratonile esialgsetel andmetel 890 ja lühikesele 343 suusatajat.
20 kilomeetrisel rajal oli kiireim Tair Tooming, kes läbis distantsi ajaga 1:03:12. M15 klassi parim Rain Noormann lõpetas üldjärjestuses neljandal kohal ning tema ajaks fikseeriti 1:05:20. N15 klassi arvestuses võidutses Merili Sirvel. Neiu tulemus 01:11:57 andis talle lõpuprotokollis 17. koha.
Estoloppeti viimasel etapil Haanjas Timo Simonlatser startida ei plaani. “Tegin kaasa Tartu maratonil, kuid rohkem polegi sel aastal maratone sõitnud. Nüüd on vaja vaid taastuda, et maailmameistrivõistlustel Lahtis ka natuke kiirust näidata,” võtab suusasportlane taastumist tõsiselt.
Estoloppeti sarja kuues etapp toimub 9. märtsil kui sõidetakse 41. Haanja Maraton.
Eesti pikamaasuusatajate sarja Estoloppet ametliku veebilehe leiab www.estoloppet.ee.
Kogu Eestit haaravatel mängudel osales ligi 2900 sportlast 25 linnast ja 60 vallast. Mängudel osalesid kõik 15 maakonda.
Üle 40 000 elanikuga maakondade arvestuses võitis Tartumaa. Kuni 40 000 elanikuga maakondade arvestuses võitis Võrumaa. Üle 2 000 elanikuga valdade arvestuses võitis Tartu vald. Kuni 2000 elanikuga valdade arvestuses võitis Mäetaguse vald.
Üle 10 000 elanikuga linnade arvestuses võitis Viljandi linn. Kuni 10 000 elanikuga linnade arvestuses võitis Kärdla linn.
Tulemused: http://www.joud.ee/est/g172/
Helen Mast
Kui tahta eelistada menüüs kohalikku ja hea toiteväärtusega kala, siis on kasulik ennast kurssi viia lisaks kala välimusele ka sisuliste omadustega, näiteks sellega, mida kalaliha õigupoolest sisaldab. Võrreldes loomsete toiduainetega (veiseliha, sealiha) või näiteks piimatoodetest juustuga, on kalas keskmiselt ligi kolm ja pool korda vähem kaloreid. “Eesti traditsioonilised püütavad kalaliigid kilu ja räim on toitaineliste omaduste poolest kalade lipulaevad! Kilus on valku peaaegu samapalju kui lõhes, samas sisaldab kilu eriti väärtuslikke polüküllastamata rasvhappeid – omega-3 ja omega-6 – ligi kaks korda rohkem kui lõhe,” kirjutab põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna turukorralduse ja kaubanduse büroo peaspetsialist Kristi Ilves täna Maablogis.
Alates 5. märtsist on avatud vanema ja väliseesti raamatu tuba teisipäeviti kell 11-15 raamatukogu II korrusel.
13. märtsil tähistame Marie Underi 130. sünniaastapäeva. Kell 12 esineb konverentsisaalis Kadri Tüür loenguga “Marie Underi ja Juhan Smuuli problemaatiline kaugsuhe”.
Vaadata saab näitust “Talurahvakultuur Võrumaa Muuseumi kogudest”.
Urve Kolbakovi illustratsioonide näitus on välja pandud lasteosakonnas.
Täpsem info raamatukogu veebilehel http://lib.werro.ee
Sellest nädalast ootavad päästjad üle Eesti lapsi komandodesse tuleohutusalaseid teadmisi omandama. Ligi 12 000 algklasside last õpib järgmise kolme kuu jooksul tulega seonduvaid ohtusid ja õiget käitumist.
Kõik koolituse teemad proovivad lapsed läbi praktiliselt, et nad reaalses olukorras oskaksid vastu võtta õige otsuse. Ohuolukorrad on võetud laste igapäevaelust – küünlad, tikud, elektrijuhtmed, ahjud jne. Kui laps oskab õpitut igapäevaeluga seostada, on õppetöö palju tulemuslikum.
Lastele antakse koju kaasa ka ülesanne joonistada koos perega oma kodu evakuatsiooniplaan. Uuringud näitavad, et enamik Eesti peredest ei räägi kodus õnnetuse korral käitumisest.
Päästeameti koolitus „Tean tulest” sai alguse 2008. aastal ja on suunatud 1.-3. klassi õpilastele. Viie aasta jooksul on tuleohutusalase koolituse läbinud juba üle 46 000 lapse.
Annika Koppel
Haridus- ja teadusministeerium kuulutab välja õpilaskonkursi „Sõnavigurid”, milles oodatud kirjutiste teema on vaba, kuid vorm tuleb valida kolme võimaliku hulgast. Valida võib, kas kõik sõnad jutus algavad sama tähega või ei ole seal ühtegi R-tähte või on hoopis hästi palju täpitähti. Konkursitööde esitamise tähtaeg on 10. aprill.
Nagu tavaliselt, hinnatakse töid kolmes vanuserühmas (6-10aastased, 11-14aastased, 15-19aastased) ning auhindu antakse igas vanuserühmas parimale ühe-tähe-loole, parimale R-täheta loole ning parimale täpitäherohkeimale loole. Loe edasi: Haridus- ja teadusministeerium ootab õpilasi sõnadega vigureid tegema
21. veebruaril olid Meremäe raamatukogu kõige tähtsamateks külalisteks siinse lasteaia mudilased koos oma õpetajatega. Seekordne jutu- ja lugemisetund oli pühendatud Eesti Vabariigi 95. sünnipäevale. Meeleolu oli elev ja pidulik, sest lisaks tavapärasele uute ja huvitavate raamatutega tutvumisele leidis aset ka kohtumine vallavanem Rein Järvelillega.
See oli lapsesõbralik, lihtne ja südamlik jutuajamine, milles meie väikesed vallakodanikud säravail silmil kaasa lõid. Lapsed tänasid külalist H.Haraku südamliku luuletusega “Ainult siin”.
Veel õhtulgi meenutanud lapsed kodudes, kuidas nad käisid raamatukogus kohtumas valla kõige tähtsama mehega ning kuidas nad on uhked, et elavad just Meremäe vallas. Mainimata ei jäetud sedagi, et pühapäeval, 24. veebruaril on meie kõigi pidupäev ja hakkame torti sööma.
Anni Lahe,
Meremäe raamatukogu juhataja
RMK seireandmed näitavad, et möödunud aastal külastati RMK poolt hallatavaid puhke- ja kaisealasid 1,6 miljonil korral. Kasvanud on inimeste rahulolu seal pakutavate teenuste ja rajatistega, selgus Turu-uuringute AS poolt läbi viidud küsitlusest.
Riigimetsa puhke- ja kaitsealasid külastati eelmise aasta jooksul 1,6 miljonit korda, mis on aasta varasemaga võrreldes ligi 80 000 külastuskorra rohkem. RMK loodushoiuosakonna juhataja Marge Rammo sõnul olid külastatuimad kohad Tallinna, Nõva ja Peipsi põhjaranniku puhkealad ning Lahemaa rahvuspark.
Lisaks selgus uuringust, et RMK puhkealad on hästi tuntud – neist on teadlik 83% inimestest.
RMK loob looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi riigimetsa puhkealadel viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal. Lisainfo kõikidest võimalustest www.loodusegakoos.ee.
Minevä nädäli saiva olümpiaadil «Ütski tark ei sata taivast» selges kõgõ parõmba võro keele tundja koolinoorõ. Võitja omma Hollasõ Anett Võro Kreutzwaldi kooli 11. klassist ja Rahmani Hebo Osola kooli 8. klassist.
Olümpiaadilõ kutsuti veebiviktoriinil «Ütski tark ei sata taivast» kõgõ inämb punktõ saanu opilasõ. Tulli 13 opilast 11. klassist ja 15 opilast 8. klassist.
Edimädse kolmõ hulgan olli vanõmban vannusõrühmän viil Ravva Madli-Greete (Vahtsõliina gümnaasium) ja Ilvese Merli (Võro Kreutzwaldi gümnaaasium, VKG). Noorõmbidõ siän sai tõsõ kotussõ Kikka Liis (VKG) ja kolmanda kotussõ Vodi Ilmar (Haani kuul).
Tiidmiisivõigõlusõ pääteema oll’ seo aasta Põlva kihlkund. Tull’ teedä kihlkunna kuulsambit kotussit ja inemiisi.
Pääle seo tull’ võrokeelitsest jutust arvu saia ja pisokõnõ eesti keelest võro kiilde kah panda. Küsüti tuud kah, midä piässi tegema, et võro kiil alalõ jäässi. Opilasõ löüdse ütel’ meelel, et võro keele oppust pidänü koolin inämb olõma ku parhilla.
Viktoriini «Ütski tark ei sata taivast» kõrraldas Võro instituut 2001. ja võro keele olümpiaati 2008. aastast.
Kaarel Saha preemia tänavused laureaadid on teatriloolane Evald Kampus ning endine Vanemuise teatri direktor Paavo Nõgene. Preemiad antakse üle reedel, 22. veebruaril Vanemuise väikeses majas draamalavastuse “Paplid tuules” esietendusel, üleandjaiks Kaarel Sahk juunior ja Vanemuise teatrijuht Toomas Peterson.
Saha-nimeline eraalgatuslik preemia on mõeldud teatri etendusi teenindavale ja lavastusi ettevalmistavale töötajaskonnale. Traditsiooniliselt antakse igal aastal välja kaks preemiat: üks on Vanemuise teenekale töötajale, teine läheb väljapoole Vanemuist. Loe edasi: Kaarel Saha preemia saavad Evald Kampus ja Paavo Nõgene
Eile tähistati Rõuge rahvamajas Eesti Vabariigi 95. aastapäeva kontsert-aktusega. Vallavanem Tiit Toots ja volikogu esimees Jaak Pächter andsid kätte 2012. aasta Rõuge valla aunimetused, millele eelnes Rõuge segakoori kontsert.
Tänavused tiitlisaajad on:
Aasta tegu – Olaf Hermani poolne panus Viitina küla arengusse. Ennekõike miljööväärtusliku mõisaaegse võimsa maakivihoone lagunemisest päästmise ning taastamise eest Viitinas. Nüüdsest püüab korrastatud ümbrusega hoone oma asukohaga pilke Viitinasse sissesõidul ja külast lahkudes.
Aasta kohaliku elu edendaja – Vivian Helekivi on panustanud oma vabatahtliku tööga Rõuge valla arengusse, tegusa projektikirjutajana algatanud ja vedanud mitmeid projekte, sealhulgas kuus viimast aastat valla traditsioonilist suurüritust Sänna Laat. Osaleb aktiivselt mitme Rõuge vallavolikogu komisjoni töös. Möödunud aastal said just tema eestvõtmisel uue hingamise naiste ja tütarlaste korvpallitreeningud Rõuges. Entusiastlik tiitlisaaja laulab ja mängib pilli, on Rõuge segakoori president ning lööb kaasa Rõuge Põhikooli hoolekogus ja Sänna Külakogus. Ta on hea huumorimeelega väsimatu ideede generaator ning sportlik ja eeskujulik pereema, kelle peres kasvab kolm tublit last.
Aasta kultuurielu edendaja – MTÜ Helikoor. Aasta kultuurielu edendajaks sai vabaühendus, kelle missiooniks on tõsta Rõuge tuntust, samaegselt tunnustades seda kodukohana. Samuti kohalike inimeste kaasamine piirkonna arendamisse, kultuurisündmuste mitmekesistamine, erinevate põlvkondade ühendamine ning traditsioonide ja väärtuste teadvustamine.
Aasta hariduselu edendaja – Rõuge Põhikooli hoolekogu. Mitme aasta pikkuse aktiivse hoolekogu töö tulemusena on Rõuge Põhikooli jaoks välja töötatud koolivorm. Koolivormi kasutuselevõttu toetasid Rõuge valla aukodanik hr Alexander von Samson ja Kohaliku Omaalgatuse programm.
Aasta sportlane – Kail Piho. Aasta sportlaseks valitud noormees alustas sporditreeninguid juba 5 – aastaselt. Praegu Eesti kahevõistluse koondisse kuuludes võistleb edasipüüdlik sportlane maailmakarika etappidel, tuues võõrsil tuntust Rõuge vallale. Karjääri esimesed maailmakarika sarja punktid said teenitud 2012. aasta veebruaris Tšehhimaal Liberecis ning edasi kulges aasta juba tõusvas joones. Maailmakarikasarjas tema hetke parim – 16.koht – sai saavutatud eelmise aasta novembris Norras Lillehammeris toimunud võistlusel. Varasemate aastate saavutustest on ette näidata head kohad Juunioride maailmameistrivõistlustel, Põhjamaade noortemeistrivõistlustel ning esikohad Eesti meistrivõistlustel oma vanuseklassis.
Aasta tulevikulootus – Risto Kööts. Tegemist on tubli Sänna kandi noorega, kes juba Rõuge põhikoolis õppides paistis silma imelise lauluoskuse ja hea võru keele tundmisega. Lauldes praegu Kreutzwaldi Gümnaasiumi segakooris pälvis ta eelmisel aastal Võrumaa Laulukaruselli võistlusel eripreemia isikupärase esituse eest. Ta on silmapaistev oma õpingutes ja kultuuri tundmises, millest annab aimu eelmisel aastal vastu võetud Kreutzwaldi stipendium, mis antakse ühele tublile gümnasistile. Maakonna ühe parima võru keele ja kultuuri tundjana on ta pälvinud esikoha Võru Instituudi võistlusel “Ütski tark ei sata taivast”. Ta on aktiivne valla kultuurielus kaasalööja, olles Rõuge segakoori laulja ja Sänna segarahvatantsu rühma “Käsikäes” tantsija.
Aunimetuste kätteandmise järel esinesid Indrek Kalda ja Toomas Lunge kontsertkavaga “Lugusid ja laule laiast ilmast”.
SA Virumaa Muuseumid korraldatud Eesti Vabariigi 95. aastapäevale pühendatud mälumängu võitis taas Rakvere Linnavalitsuse võistkond, kes edestas Lääne-Viru Maavalitsuse ja Rakvere Gümnaasiumi võistkonda “Kill änd kill õgen”.
Virumaa Muuseumid oli koostanud 30 küsimust Eesti Vabariigi ajaloo kohta, mis käsitlesid Eesti Vabariigi ajalugu alates selle sünnist kuni tänapäevani. Osalema tuli 14 kolmeliikmelist võistkonda üle Lääne-Virumaa. Võitjale pani Virumaa Muuseumid välja reisi Stockholmi ja Kuningliku relvamuuseumi külastuse.
Võitja võistkond tegi kena žesti ja kinkis auhinnareisi parimale koolile, Rakvere Gümnaasiumi võistkonnale, kuhu kuulusid Mihkel Veski, Rait Vetik ja Kristo Palo.Rakvere Linnavalitsuse võistkonda kuulusid Urmas Tamm, Marti Kuusik ja Jaanus Nurmoja.
Hilje Pakkanen
Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud aktusel põllumajandusministeeriumis anti üle ministeeriumi teenetemärgid silmapaistvatele põllumajandusvaldkonna ettevõtjatele, teadlastele, nõustajatele ning ametnikele.
Põllumajandusministeeriumi teenetemärgid antakse üle kahes kategoorias: kuldne ja hõbedane. Kuldne teenetemärk antakse silmapaistvate teenete eest põllumajanduse, toidutööstuse, maaelu või maaettevõtluse edendamisel. Hõbedane teenetemärk antakse eduka tegutsemise eest põllumajanduse, toidutööstuse, maaelu või maaettevõtluse edendamisel või tulemusrikka koostöö eest ministeeriumiga. Kokku anti välja viisteist hõbemärki ja üks kuldmärk.
Kuldne teenetemärk:
Rein Nigul on Eesti piimanduse arendaja ja eesvedaja, kes pole märkamata jäänud ka välismaal – 2010. aastal tunnustas Soome president Tarja Halonen Rein Nigulit Soome Lõvi rüütelkonna I klassi rüütlimärgiga. 1962. aastal võimeistrina alustanud Rein Nigul on juhtinud erinevaid piimatoodete kombinaate, põllumajandusministri asetäitja ja kantslerina põllumajandusministeeriumi ning konsulteerinud Soome, Ukraina, Valgevene ja Balti riikide piimandusettevõtteid. Alates 2001. aastast on Rein juhatuse esimees Tallinna Külmhoone Läti tütarettevõttes Livonia ning juhatuse liige ja ostudirektor AS-is Valio. Loe edasi: Täna anti üle teenetemärgid silmapaistvatele põllumajandustöötajatele
Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) valis 2012. aasta parimaks piimakarjakasvatajaks Tõnu Posti Kõljala Põllumajanduslikust OÜst ning parimaks lihaveisekarjakasvatajaks Aldo Vaani Oüst Topi Mõis. Aunimetused anti kätte täna, Eesti Vabariigi 95. aastapäevale pühendatud aktusel põllumajandusministeeriumis.
„Võitjad jäid silma sellega, et nad on pikka aega karjakasvatusega tegelenud ning näidanud stabiilselt väga tublisid tulemusi,” ütles MESi juhatuse esimees Raul Rosenberg. „Parima karjakasvataja tiitliga tunnustame suurt pühendumust ja pikaajalist tööd.” Loe edasi: Parimad karjakasvatajad on Tõnu Post ja Aldo Vaan
Estonia talveaias korraldati esmakordselt maakondlike tervisedendajate tunnustamisüritus, kuhu oli kutsutud tunnustust saavad inimesed, maavanemad ja maavalitsuse tervisedendajad, haigekassa ja tervise arengu instituudi esindajad.
Tänavu tunnustati neid paikkonnas tegutsevaid tervisedendajaid, kes on tegelenud teadlikkuse tõstmisega toitumise ja liikumise valdkonnas. Iga aasta alguses edastab sotsiaalministeerium maavalitsustele aasta prioriteetse teema, mis on aluseks maakonnas tunnustust vääriva inimese väljavalimisel. Tunnustamise süsteem ei ole piiratud ainult maavalitsuste või kohalike omavalitsuste juures töötavate spetsialistidega, vaid esitada võib kõiki inimesi, kes panustavad rahvastiku tervise edendamisse oma igapäevatöö käigus, projektipõhiselt või vabatahtlikult. Loe edasi: Maakondade terviseedendajad pälvisid tunnustust
Kolmapäeval, 20. veerbuaril toimunud Põlva linna- ja vallavolikogu ühisistungil astuti Põlva linna ja valla ühinemisel suur samm edasi. Istungil arutati ja kooskõlastati eelnevalt avalikustatud ühinemislepingu eelnõule esitatud ettepanekud.
Vallavolikogu võttis 20. veebruari istungil vastu kaks otsust. Esimese otsusega kinnitati ühehäälselt Põlva linna ja valla ühinemisleping ning teise otsusega taotletakse vabariigi valitsuselt Põlva valla ja Põlva linna haldusterritoriaalse korralduse muutmist ühinemise teel üheks kohaliku omavalitsuse üksuseks.Taotluse esitamise osas oli vallavolikogu üksmeelne. Otsuse poolt hääletas istungil osalenud 14 volikogu liikmest 13 liiget, 1 volikogu liige hääletamisest osa ei võtnud.
Põlva linnavolikogu teeb otsuse haldusterritoriaalse korralduse muutmise kohta Põlva valla ja Põlva linna ühinemiseks üheks kohaliku omavalitsuse üksuseks erakorralisel istungil 27. veebruaril.
Ühinemise tulemusena moodustuks üle 10 000 elanikuga omavalitsus, mis oleks üks Lõuna-Eesti suurimaid omavalitsusüksusi Võru ja Valga järel. Põlva vald on rõngasvald ümber Põlva linna. Seetõttu on kahes omavalitsuses elavate elanike elukorraldus sedavõrd läbi põimunud, et omavalitsuste ühinemine oleks väga loogiline samm. Ühinemisel saaks korrastatud ja ühtlustatud kõik eluvaldkonnad, millega tegeleb kohalik omavalitsus. Suureneks omavalitsuse investeerimisvõimekus ja muutub läbimõeldumaks ka investeeringute teostamine. Kindlasti paraneks lõppkokkuvõttes kodanikele omavalitsuse poolt osutatavate teenuste kvaliteet.
Allikas: polvamaa.ee
Talvepealinnas Otepääl viiakse 10. veebruaril läbi saunaorienteerumise võistlus –Euroopa saunamaraton. Otepää saunaomanikud on saunamaratoniks valmis. Saunamaratoni peakorraldaja, Otepää valla kultuurijuhi Sirje Ginteri andmeil osaleb sellel aastal saunamaratonil 20 Otepää piirkonna sauna. „Esindatud on peaaegu kõik saunatüübid: suitsusaun, kümblustünn, torusaun jne. Lisaks ootavad võistlejaid ees mitmesuguseid atraktsioonid saunades – näiteks saab ühest saunast uiskudega jääle uisutama minna.
Saunamaratoni start antakse Pühajärve Spa&Puhkekeskusest kell 12. Start on avatud kuni kella 13ni. Finiš on avatud kella 18ni Nuustaku pubis. Samas toimub ka kokkuvõtete tegemine ja autasustamine.
Euroopa Saunamaraton Otepääl toimub juba neljandat korda. Võistkond, kes lühima ajaga kõik saunad, jääaugud ja tünnid läbib, on võitja. Võistkonnad on 4-liikmelised. Eelmisel aastal osales Euroopa saunamaratonil 449 saunalist, kes pidid läbima 15 erinevat sauna. Saunamaraton Otepääl kuulutati möödunud aasta parimaks turismiürituseks Valgamaal.
Monika Otrokova
Täna Alutagusel peetud Estoloppeti suusamaratoni kiireim mees oli Timo Juursalu. Kohalik suusasportlane läbis 40 kilomeetrit klassikalises sõidustiilis ajaga 01:57:41. Teisena ja vaid neli sajandikku hiljem ületas finišijoone Andre Mets. Kolmandale kohale võitles end Eno Vahtra, kaotades võitjale kaheksa sajandikuga.
Naiste arvestuses oli parim Laura Rohtla, kes läbis distantsi ajaga 02:09:10.
Kokku registreerus pikale maratonile esialgsetel andmetel 1000 ja lühikesele 160 suusatajat.
Võit oli virumaalase Timo Juursalu eesmärk.”Teistel poistel oli täna libedam suusk, aga minul oli suurem tahtmine. Ma teadsin täpselt, kuidas lõppu sõita, olen seda siin tuhandeid kordi proovinud,” ütles kodurajal sõitnud Juursalu.
Juursalu tunnustas ka kohalike määrdemeeste tööd. “Minu suusad valmistasid ette Janek Vallimäe ja Dmitri Reinmets. Ütleme nii, et algul pidas ja lõpus oli juba väga hea. Tean, et siin mõned mehed läksid uisusuusaga ja nemad hävisid kindlalt. Libisemine oli täna suhteliselt raske ja need uued tõusud, mis rajal sel aastal sees, on ikka päris head. Peab juba maailmatasemel mees olema, et siin lihtsalt paaristõugetega läbi lükata,” lisas sel hooajal juba pea 2500 suusakilomeetrit kogunud sportlane. Mees loodab teha hea sõidu ka 42. Tartu maratonil.
Selgunud on 26.-27. aprillil Mooste mõisas toimuva XIV Eesti rahvamuusikatöötluste festivali võistluskontserdil osalejad. Folgipeole registreerus 27 kollektiivi Eestist, aga ka Poolast, Venemaalt, Mordvast, Soomest ja Rootsist. Kuna võistluskontserile pääsejate arv on piiratud, valis MTÜ Folgisellide Selts välja 20 kõige tugevamat nominenti, kes hakkavad võistlema võistluskontserdi peapreemiale, milleks on 1000 eurot.
XIV Eesti rahvamuusikatöötluste festivali läbivaks teemaks teemaks on kultuuriline mitmekülgsus Eestis, erinevate rahvuste lõimumine eesti rahvamuusika kaudu ning rahvamuusika järjepidevus tänapäeva muutuvas ajas, uutes vormides ja traditsioonides säilitades sideme vana ja uue vahel.
Tänavu osalevad võistluskontserdil: ansamblid Singelus (Tartu), Foron Doce (Värska), Vea (Tarvastu), Tuulepuu (Karksi-Nuia), Vedan Kolod (Venemaa), Merema (Mordva), duo Karolina Cicha ja Bart Palyga (Poola), Ersa-Moksa ansambel (Eestis elavatest vähemusrahvuslastest), Eesti Poolakate Seltsi esindus Polonia, Epifolium (Tallinn), MAV (Tallinn), Midrid (Viljandi), ARS Apta 3(Viljandi), duo Sandra Sillamaa ja Jalmar Vabrana (Viljandi), duo Kulno Malva ja Tõnis Kirsipuu (Viljandi), Ebakõlar (Tartu), Wigla (Tallinn), Mälutagune (Tallinn), Krüüt (Harjumaa), Nolens Volens (Harjumaa).
„Festivali ainulaadsus põhineb loomingulisel võistluskontserdil, mis toimub laupäeval, 27 aprillil kell 18 Mooste Folgikojas ning nõuab võistlejatelt põhikomponendina eesti rahvamuusika tundmist, häid interpreteerimisvõimeid ja muusikaliste seadete oskust,“ selgitas festivali kunstiline juht Ülle Podekrat. Võistlejaid hindab viieliikmeline žürii.
Lisaks võistluskontserdile kuuluvad festivali programmi ühislaulmised Mooste järve ääres Uma Pido kooridega, simman TeateTantsus osalevate tantsurühmade ja festivalil osalevate muusikutega, esivanemate öine mälestamine looduslikes pühapaikades ning vabalava kontserdid Veskitetris. Festiavali peakontsert lõpeb 27 aprilli südaööl autasustamisega.
Festivali peakorraldaja on MTÜ Folgisellide Selts.
Mooste KülalisStuudio (MoKS) galeriis saab kuni 24. veebruarini vaadata muusiku ja kunstniku Pastaca pastakajoonistusi läbi aastate. Pastacas, passinimega Ramo Teder, on Viljandis sündinud eesti muusik ja kunstnik, kes praegu elab Soomes. Ta on studeerinud Eesti Kunstiakadeemias maali ja Georg Otsa Muusikakoolis flööti.
Nii kunstniku kui ka muusikuna tegutsev mees on tuntud rahvusvahelises alternatiivmuusikaringkonnas. Ta on kirjutanud heliloomingut filmidele ja teatrietendustele, tema muusikat on antud välja plaatidel ja ta on esinenud live’is nii siin- kui sealpool piiri. Kujutava kunstnikuna on ta illustreerinud raamatuid, korraldanud näitusi, kujundanud CD-sid, teinud seinamaale jm.
MoKSi galeriis saate temalt näha üht parajat portsu pastakajoonistusi. Filigraansetelt kritseldustelt vaatavad vastu erisugused olevused omailmadest: mehed ja naised, kassid ja jänesed, linnud ja muud elajad. Natuke murelike ilmetega teile unistades vastu vaatamas ja kaasa kutsumas.
MoKSi galerii asub Moostes, Põlvamaal.
Näituse külastamine on tasuta. Avatud K-P 12-18
Metsapealinn 2012 Rakvere annab metsapealinna tiitli Elvale üle 17. veebruaril 42. Tartu maratoni finišis. Sümboolne Metsapealinna avapalk saetakse finišikoridoris läbi vahetult enne maratonivõitja saabumist. Seejärel annavad Rakvere esindajad Metsapealinna lipu ja tiitli üle Elva linna esindajatele.
Maratoni finiš on metsapealinna tiitli üleandmise paigaks esmakordselt. Metsapealinnale annavad sisu erinevad metsaga seotud ettevõtmised. Metsapealinnas toimub 27. aprillist kuni 4. maini metsanädal, aprilli teisel poolel toimub maamess ja raievõistlus „Kevadkarikas 2013”.
27. aprillil avatakse Eesti matkahooaeg ning 4. mail toimub linnarahva metsapäev, kuhu oodatakse ka Eesti Vabariigi Presidenti.
Elva on Eesti kümnes metsapealinn.
