Nagu aastatega tavaks on saanud, omandab Viljandi juunikuu esimesel nädalavahetusel keskaegse rüü, et tähistada hansalinnaks olemist.
6.-8. juunil toimuvad Viljandis taas hansapäevad. Harjumuspärase nimetuse, «hansapäevad», juurde tagasipöördumise põhjuseks on järgmisel aastal Viljandis toimuvad rahvusvahelised hansapäevad. «Võimalik, et 2016. aastal on Viljandis taas Hansaööd, kuid liigse segaduse vältimiseks otsustasime sel aastal hansapäevade kasuks,» selgitas ürituse peakorraldaja Jaanus Kukk.
Hansapäevadel täituvad Viljandi vanalinna tänavad kaubandusliku meluga, ordulinnuse nõlvadel taaselustub unustusse vajunud ajalugu ning külalist kostitatakse teatri ja kunstiga. Lavadel kõlab muusika ja keerleb tants ning kaunis järve rand ootab sportijaid.
Viljandi hansapäevade programm saab alguse juba enne ametlikku avamist ja õhtuseid kontserte. 6. juuni hommikul kell 10 algab Pärimusmuusika Aidas. Priit Hõbemägi juhtimisel majanduskonverents «Ettevõtja ja tööjõud». Viljandi maavalitsuse saalis kogunevad kell 12 konverentsile elava ajaloo huvilised.
Hansapäevad avatakse ametlikult 6. juunil kell 20 avatseremooniaga Viljandi raekoja pargis, kust suundutakse ühises rongkäigus edasi avakontserdile pealaval Viljandi lauluväljakul. Hansapäevad laulavad avatuks Jarek Kasar, Tõnis Mägi ja noorteorkester Reaalmažoor. Loe edasi: Viljandis tulevad taas hansapäevad
Autor: Maire Kriis
Toidukogumispäeva tulemus – enam kui 16 000 ühikut toidukaupa
Sel korral vaid ühe päeva väldanud toidukogumisaktsiooni vältel koguti toimetulekuraskustes perede aitamiseks ühtekokku 16 021 ühikut toidukaupa. Osales kokku 9 Rimit, 3 Prismat, 6 ETK kauplust, 7 Selverit ning Tallinna Solarise keskuse toidukauplus.
Kõige lahkemad Toidupanga toetajad olid sel korral pealinna poodide külastajad, ennekõike Sõpruse Rimi ja Kristiine Prisma kliendid, vastavalt 1319 ja 1015 ühikut. Vastasutatud ja esmakordselt toidukogumispäevadel osalenud Jõgeva Toidupanka toetati kohalikus Konsumis 561 ühiku toidukaubaga (üks ühik võib olla nii suur pakk jahu kui väike maiustus), mis on aga väikese linna jaoks igati tubli algus.
Jätkuvalt juhivad annetatavate kaubagruppide edetabelit makaronid, maiustused, konservid ja kuivained. Üle-eestilise pingerea lõpetasid sel korral kaubagrupid, millesse on koondatud tee ja kohv (kokku 193 ühikut), toiduõli (460) ning kuivsupid, kastmed ja maitseained (483 ühikut).
17. mail toimus toidukogumine esmakordselt vaid ühel päeval. Kuigi alustati varem ning lõpetati hiljem kui seniste aktsioonide ajal, jäi tulemus tavapärasesse suurusjärku.
Toidupangad tänavad kõiki vabatahtlikke, kes aitasid toidukogumispäevad läbi viia, osalenud kauplusi ning ennekõike igat poekülastajat, kes otsustas kohalikku Toidupanka toetada.
Järgmised toidukogumispäevad toimuvad oktoobris.
Nele Hendrikson
Rongiaegade muutus korrigeerib 1.juunist alates ka Viljandi linnalähiliinide bussiaegu
Alates 1. juunist muutuvad Viljandi – Türi – Tallinn liinil rongide sõiduajad. Rongiaegade muutumine toob endaga kaasa vajaduse muuta Viljandi linnalähiliinide nr 2, 6, 8, 9 ja 10 sõidugraafikuid selliselt, et kindlustada mõistliku ajavahega Viljandi linna elanike jõudmine Viljandi raudteejaama ning raudteejaamast tagasi kesklinna.
Infot toimuvate muudatuste kohta saab vahetult enne 1.juunit bussipeatustest ja portaalist: peatus.ee (muudatused on nähtavad muudatuse toimumise kuupäevast alates) ja kohe Viljandi maavalitsuse veebilehelt aadressilt: viljandi.maavalitsus.ee/linnaliinid/
Rongiajad alates 1.juuni 2014 http://elron.ee/wpcontent/uploads/2014/03/Edelasuund1.06.pdf
Tiina Pihlak
Homme algab Nõmme Kevad
Eeloleval nädalavahetusel, 23.-25. maini toimuvad Nõmme linnaosa kevadpäevad. Nõmme Kevade ajal on Nõmme erinevais paigus üritusi igale eale ja maitsele: alates näitustest, töötubadest ja kontsertidest ning lõpetades spordivõistluste ja rabamatkadega.
Nõmme linnaosa vanema Tiit Teriku sõnul on Nõmme Kevad pikkade traditsioonidega üritus. Nõmmel korraldati kevadpäevi ka enne Teist maailmasõda. Taas hakati linnaosapäevi pidama 1980. aastate lõpus. Nõmme Kevade nime all on üritus toimunud juba 1989. aastast alates, tähistades tänavu 25. sünnipäeva.
Temaatiliselt võib sel aastal Nõmme Kevade jaotada kolmeks. Reede on noortepäev. Nõmme keskuses Sõõrikukohviku esisel platsil ja Nõmme põhikooli korvpalliväljakul tehakse palju põnevat eelkõige noortele, kuid uudistama tasub tulla ka vanematel. Päeva lõpetab kontserdiga Birgit Õigemeel. Laupäev on pühendatud kunstile ning tantsu- ja laulupeole. Suusahüppetorni jalamil avatakse rõivadisainer Marilin Sikkali eestvedamisel pop-up loovala. Mitmed Nõmme kunstnikud teevad sel päeval lahti oma ateljeed, külastajad saavad ise kätt proovida või niisama mõnusalt aega veeta Nõmme klaasi- ja keraamikastuudios, Kadri Kaerma keraamikahoovis ja Helina Tilga stuudios. Õhtul toimub aga Nõmme spordikeskuses Nõmme laulu- ja tantsupäev, kus astub üles 27 koori, üheksa rahvatantsurühma ja kolm puhkpilliorkestrit. Kontsert algab rongkäiguga Glehni lossi juurest. Loe edasi: Homme algab Nõmme Kevad
Tartu on neil päevil heade mõtete päralt
19.-24. maini on Tartu sõna otseses mõttes heade mõtete päralt, sest siis toimub esmakordselt vaba mõtlemist populariseeriv DD Mõtlemisfestival.
Kuue päeva jooksul on võimalik mõtlemiskohvikuteks muutunud Vilde Tervisekohvikus, Feel Good Music Cafés ja Arhiivis kuulata põnevaid arutelusid teemadel, mis ulatuvad tuleviku ettevõtlusest inimvõimete piiride kompamiseni.
Rohkem infot festivali ja konverentsi kohta leiate veebilehelt
www.motlemisfestival.ee ja Facebookist www.facebook.com/motlemisfestival .
Lõkkes põletamiseks sobib ainult puhas puit ja paber
Teavituskampaania juhib tähelepanu ohutule lõkketegemisele.
Esmaspäeval alanud kampaania „Säästad või saastad?“ juhib elanike tähelepanu lõkketegemise seostele tervisega. Lõkkes põletamiseks sobib ainult puhas puit ja paber. Kõige muu põletamisel paiskuvad õhku ohtlikud ained, mis kahjustavad inimeste ja keskkonna tervist.
Keskkonnaportaal Bioneer koostöös Keskkonnaministeeriumiga alustas KIKi toel teavituskampaaniat, et pöörata elanike tähelepanu ohutule lõkketegemisele. Kampaania kodulehelt www.lõke.ee leiab rohkelt infot prügi põletamise ohtlikkusest ning loodussõbralikust jäätmekäitlusest.
Igasugune tarbimine toob kaasa ka jäätmete tekkimise. Olmejäätmete liigiti kogumiseks on Eestis paigaldatud hulgaliselt jäätmekonteinereid ning enamus jäätmetest saab ära anda tasuta. Paraku näitavad Keskkonnainspetsiooni kontrollkäigud, et osa jäätmeid põletatakse ära kodustes majapidamistes, mis seab ohtu inimeste tervise ja saastab loodust. Iga inimene, kes süütab prügilõkke, ohustab sellega ümberkaudseid elanikke ja keskkonda.
Parim viis tekkivate jäätmetega toimetulemiseks on need liigiti sortida ja panna viia vastavasse konteinerisse või kogumispunkti.
Põlemisest tekkivad ühendid tõusevad õhku ning langevad taas maapinnale. Seda hingavad sisse nii täiskasvanud, lapsed kui loomad. Mürgiga saavad kaetud ka puud, põõsad ja muud taimed. Seega koduaias prügi põletades katame ohtlike ainetega ka maasikad ning õunad, mida me kõik otse aiast korjatuna süüa armastame.
Projekti läbiviija on MTÜ Ökomeedia, kes on tuntud keskkonnaportaali www.Bioneer.ee eestvedajana. Keskkonnaministeerium koos allasutustega on projekti koostööpartner. Projekti rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Katrin Jõgisaar
Põlvamaal jagati 2014. aasta ettevõtlusauhinnad
8. mail jagati Mooste mõisas toimunud pidulikul õhtul Põlvamaa 2014. aasta ettevõtlusauhinnad.
Ettevõtteid tunnustati kolmes kategoorias:
Põlvamaa Mastimänni auhinnaga tunnustatakse piirkonnale olulist stabiilset ja jätkusuutlikku üle viie aasta tegutsenud edukat ettevõtet, kus töötab vähemalt kümme inimest.
Põlvamaa Tõusva Tähe auhind antakse keskkonnasõbraliku ja innovaatilise tegutsemisviisiga ettevõttele, kes on tegutsenud vähem kui kolm aastat.
Auhinnaga Põlvamaa Roheline Säde tunnustatakse keskkonda säästvat ja rohelist mõtteviisi kandvat ettevõtet või ettevõtjat.
Põlvamaa Mastimänni tiitli pälvis lastemööbli tootja AS Suwem.
AS Suwem toodab ja müüb männipuidust lastetoamööblit ning lasteaedade ja majutusasutuste mööblit. Lisaks kodumaale eksporditakse lastemööblit ka mitmetele välisturgudele. Ettevõtte tootmisprotsessi iseloomustab keskkonnasõbralikkus ning edumeelsusust ja ettevõtlikust näitab seegi, et ollakse Kagu-Eesti puiduettevõtete klastri eestvedajaks. Vastutustundliku ettevõttena toetab AS Suwem kohalikke üritusi, koole ja Puuetega Inimeste Koda ning on heaks praktika kohaks Võrumaa Kutsehariduskeskuse noortele. AS Suwem on tegutsenud üle 10 aasta ning loonud ligi 60 töökohta.
Põlvamaa Tõusev Täht on Wiera Naturals OÜ.
Ema ja tütre pereettevõttena alustanud pisut üle aasta vanune ettevõte Wiera Natural OÜ on tänaseks jõudnud Põlvamaalt kaugemalegi: sojavahast puidust tahiga käsitööküünlaid võib osta nii Võrust, Tartust kui Tallinnast. Toote arenduseks on tehtud koostööd EASi ja Tallinna Tehnikaülikooliga. Oma seotust Põlvamaaga rõhutab Wiera nii läbi oma tootenimetuste (“Räpina roosiaed”, “Savvusann”) kui kohalike ettevõtjate loomingu kasutamisega – nii esindusriided kui tootekujundus on tellitud Põlvamaa ettevõtjatelt.
Põlvamaa ettevõtlusauhinna Roheline Säde pälvis OÜ Talutoit.
Põlva talupoodi ja kodukohvikut Tillu koondav OÜ Talutoit pakub kodumaisest toorainest tooteid. Põlva talupood oli üks esimesi omasuguste seas – pood, mille missiooniks on Eesti tootja tunnustamine, tooraine ja toote päritolu tähtsaks pidamine ja lühikese tarneahela olulisuse rõhutamine. Suurt tähelepanu pööratakse ettevõttes taaskasutusele, alustades näiteks kodukohviku mööblist ja nõudest ja lõpetades jäätmete sorteerimise ja puhastusvahendite valikuga. Talupoodi ja kodukohvikud on külastanud õpperingkäigu raames mitmed tööklubid ja ettevõtluskoolitusel osalejad. Ettevõte on praktikabaasiks Tartu Kutsehariduskeskuse pagar-kondiitri ja Võrumaa Kutsehariduskeskuse väikeettevõtluse eriala tudengitele.
Auhinnad andisid üle maavanem Ulla Preeden, Põlvamaa Omavalitsuste Liidu esimees Kaido Kõiv ja Põlvamaa Arendusekeskuse juht Hegri Narusk. Mooste mõisas esines Põlvamaa ettevõtjatele eetikaõppejõud Meego Remmel ja musitseeris Jaan Sööt.
Maret Reinumägi
Sigrid Semmi fotod
Matsalu rahvuspark tähistab 10. sünnipäeva väliseminariga
Laupäeval, 10. mail korraldab Keskkonnaamet kultuuripärandi-teemalise väliseminari ja pikniku, millega tähistatakse Matsalu rahvuspargi 10. sünnipäeva.
Kõigil osalejatel on võimalik pajatada oma mälestusi ja lugusid Matsalust. Seminari juhendavad Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juht Kaja Lotman ja kultuuripärandi spetsialist Krista Kallavus. Väliseminar lõpeb piknikuga Puise ninas.
„Matsalus on loodus ja inimene eksisteerinud tihedas koostöös. Mälestused ja legendid endistest aegadest on osa vaimupärandist, mis aitab meil mõista olnut ja õppida elutarkusi eelnevatelt põlvedelt. Seda tahaksime jäädvustada tulevastele põlvedele, et ka nemad teaksid, mida peame väärtuslikuks meie,” ütles Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioonijuht Kaja Lotman.
Matsalu Riiklik Looduskaitseala loodi 1957. aastal, 2004. aastal nimetati looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks.
Matsalu rahvuspark loodi eelkõige seal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks ning on kantud Ramsari märgalade nimekirja. Rahvuspargis kaitstakse Lääne-Eestile iseloomulikke ranna- ja luhaniite, loopealseid ja puisniite ning Väinamere kultuuripärandit. Park on üks Euroopa tähtsamaid veelindude pesitsus- ja rändepeatusalasid ning ainukesena Baltimaades pärjatud Euroopa Nõukogu diplomiga, millega tunnustatakse Matsalu bioloogilist, geoloogilist ja maastikulist mitmekesisust.
Annika Remmel
HeaTegu kutsub lastekaitsepäeva toetama
Tänase seisuga on projekti eelarvest puudu veel 1100 eurot, et saaksime tagada kõikide esinejate tasud ja kindlustada üritusele planeeritud mahus batuute, võistlusi ja muid tegevusi. Seetõttu oleme tänuliku iga väiksemagi toetuse eest!
Heategevusühing Hea Tegu on korraldamas kõikidele Eesti lastele üritust “Lastekaitsepäev 2014”, mis sel aastal toimub 1. juunil Pärnus, Kaubaamajaka (Papimiidu 8/10) parklas.
Kell 12 algav ja 5 tundi kestev üritus on kõigile tasuta. “Lastekaitsepäev 2014” üritust korraldades on mõeldud ennekõike lasterikastele peredele. Ka kõige väiksema sissepääsuga üritustele minek tähendab suurele perele meeletut väljaminekut. Teie abiga me muudame seda “müüti”!
Lastekaitsepäeval ühendame meeldiva tervislikuga ning pakume kõikidele huvilistele võimalust tähistada lastekaitsepäeva sel aastal sportlikus õhkkonnas. Kuna iga lapse heaolu jaoks on kõige olulisem perekond, siis võime tänavust üritust julgelt nimetada kogupereürituseks, kus igav ei ole kindlasti 2-3 aastastel ega ka täiskasvanutel. Igal ürituse külastajal on võimalus võistelda pea kümnel erineval võistlusalal, kusjuures paljud võistlusalad nõuavad nii lapse kui lapsevanema osavõttu. Perekond ongi võistkond.
Mõistagi ei puudu lastekaitsepäeva peolt ka kingitused! Auhindu jagatakse ohtralt kõikide tegevusalade parematele, lisaks mitme tegevusala juures ka lihtsalt osalemise eest.
Selline, kõikidele huvilistele TASUTA pea 20 erineva tegevus-võistlusalaga üritus, on kindlasti ainulaadne kogu Eestis. Lisaks eelpool mainitule tulevad üritusele ka operatiivüksused oma igapäevast tööd tutvustama, esinetakse laval ja… Lastekaitsepäeva ürituse laval kuuleb nii lastelaulu kui näeb ka kõhutantsu. Ürituse avab oma esinemisega tuntud fantaasiapillidega esineja Silver Sepp, päeva lõpetab paljude lemmik Karl-Erik Taukar.
Teeme tihedet koostööd Eesti Lasterikaste Perede Liiduga ning nemad on lubanud saata eraldi kutse üritusele tulemiseks kõikidele Pärnumaa suurperedele. Meie omalt poolt püüame sarnaselt eelmisele aastale jagada varem osalemisest teada andnud lasterikastele peredele erikingitusi.
Heategevusühing Hea Tegu
http://teehead.ee/
Setomaa saab sel aastal arenguks üle veerand miljoni euro
Setomaa vallad ja mittetulundusühingud saavad sel aastal 270 000 eurot arengutoetust eesmärgiga arendada piirkonna ettevõtluskeskkonda ja luua uusi töökohti ning seeläbi parandada inimeste elujärge.
Setomaa arengu programmi tingimused kinnitanud siseministri Hanno Pevkuri sõnul on Setomaa hea näide sellest, kuidas kohalikud piirkonda arendavad ja sellesse panustavad.
„Setomaa on üks Eesti omanäolisemaid ja kaugemaid piirkondi ning on hea meel näha, et sealsed inimesed oma kodukandi arengusse pühendunult suhtuvad,“ ütles Pevkur. „Riik on Setomaad läbi erinevate programmide toetanud juba 17 aastat ja kindlasti jätkame seda tulevikuski. Veelgi enam, oleme otsustanud, et Setomaa ja teiste Kagu-Eesti piirkondade arendamiseks koostame sel aastal eraldi Kagu-Eesti tegevuskava piirkonna paremaks arenguks.“
Setomaa programm on suunatud ajaloolise Setomaa Eesti riigi territooriumil paiknevale osale, kuhu kuuluvad Mikitamäe ja Värska vald Põlva maakonnas ning Meremäe vald ja Misso vald Võru maakonnas.
Toetust saavad taotleda need kohalikud omavalitsused ja piirkonnas tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Taotletava toetuse maksimaalne suurus on 32 000 eurot, tegevustoetuse puhul 20 000 eurot.
Programmi vahenditest toetatakse noorte ettevõtlusalast koolitust ja sidumist Setomaa ettevõtetega, ettevõtete kohapealse toimekeskkonna edendamist ning kvaliteetse ja aktiivse tugiteenuse tagamist, samuti Setomaa mainekujunduslikku turundust ning sidumist piirkonna spetsiifiliste kultuuri- ja loodusväärtustega.
Lennart Komp
Aasta suurpere on perekond Muru Keilast
Täna, 10. mail toimunud suurperepäeval kuulutasid Eesti Lasterikaste Perede Liit ja BIGBANK juba viiendat korda välja Aasta Suurpere, kelleks on Keilast pärit kümnelapseline perekond Muru. Autiitliga pärjatud perekonda tunnustas AS BIGBANK 2000 eurose auhinnatšekiga.
Eesti Lasterikaste Perede Liidu president Aage Õunapi sõnul on perekond Muru eeskujuks tervele Eesti ühiskonnale. “Imetluse ja uhkusega tunnustame perekonda, kellel jätkub armastust ja kodusoojust nii paljudele lastele,” kiitis Õunap.
Pereema Eve Muru on lõpetanud Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonna ning töötab matemaatikaõpetajana ja õppealajuhatajana Paldiski Gümnaasiumis. Isa Jaan Muru on lõpetanud Eesti Maaülikooli tehnikainsenerina ja töötab tootmisjuhina.
Perekond Muru lapsed on koolipingis tublid õpilased, kes pärast koolitunde tegelevad aktiivselt muusika ja spordiga. Vanim, 21-aastane Eliise on lõpetanud muusikakoolis trompeti õpingud ja laulab aktiivselt kooris. Üleriigiliselt muusikaõpetuse olümpiaadilt on tal ette näidata hõbediplom. Hetkel õpib Eliise Tallinna Ülikoolis füüsikat. 20-aastane poeg Aigar õpib Mereakadeemias ja on pikka aega laulnud Estonia Poistekooris. 17-aastane Kadi-Kristel õpib veel gümnaasiumi 10 klassis. Kadi-Kristel on lõpetanud muusikakoolis viiuliõppe ning laulab Eesti Koolinoorte Segakooris ja ETV Tütarlastekooris. Muusika- ja matemaatikaolümpiaadidelt on ette näidata vaid väga tublid tulemused. Vabariiklikul muusikaolümpiaadil tunnustati teda pronksdiplomiga ning sel korral oli juhendajaks õde Eliise Muru. 13-aastane Jaan-Erik õpib põhikooli 7. klassis ja laulab vanema venna eeskujul Estonia Poistekooris. 13-aastane tütar Anna õpib samuti 7. klassis ning käib JJ Street Dance’i tantsutrennis. 10-aastane Madis Hendrik õpib 4. klassis ja käib aktiivselt ujumistrennis. Lisaks meeldib talle hirmsasti leiutada ning hiljuti valmiski poisil isemeisterdatud ja toimiv suhkruvatimasin. 9-aastane Sven õpib 3. klassis ja käib kergejõustikutrennis. 6-aastane Laura Helly käib pärast lasteaeda kunstiringis ja ujumistrennis. 5-aastane Erki käib samuti lasteaias ja ujumistrennis ning pesamuna, 2-aastane Anders, on üks pisike muhe sell.
Loe edasi: Aasta suurpere on perekond Muru Keilast
Moerevolutsiooni päev küsib: kes su riided tegi?
24. aprillil toimub esimest korda ülemaailmne moerevolutsiooni päev. Kutsume kõiki moetööstuse, keskkonna või arengukoostööga seotud organisatsioone sel päeval korraldama mõne teemale tähelepanu pöörava ja silmi avava aktsiooni.
Aasta tagasi 24. aprillil varises Bangladeshi pealinnas Dhakas kokku Rana Plaza tehasekompleks. Surma sai 1133 inimest ja vigastada veel tuhandeid inimesi, kellest paljud olid rõivavabriku töötajad. Selle sündmuse valguses sai selgeks, et enamik meist ei tea, kuidas ja kus meie riided on toodetud ning ei olda teadlikud, kui laastavad võivad olla selle tootmisharu mõjud.
Üle maailma on moe- ja tekstiilitööstusesse kaasatud miljonid inimesed puuvillatootjatest edasimüüjateni. See on üks kõige suurematest tööandjatest maailmas. Samuti on see üks suurimat keskkonnamõju tekitav tootmisharu. Igaüks meist on sellega tihedalt seotud riiete kaudu, mida me kanname. Kui paljud meist aga teavad, kus ja kuidas meie riided tegelikult valmivad?
Moerevolutsiooni päev, mida tähistatakse enam kui 50-s riigis, küsib “Kes minu riided tegi?“. Selle küsimusega soovitakse kutsuda sadu tuhandeid inimesi mõtlema, mis on moe tegelik hind ja peidetud kõrvalmõjud. Nii on võimalik märgata, et positiivsed muutused on võimalikud ning selle nimel tõhusamalt tegutseda. Moetöötus saab olla inim- ja keskkonnasõbralik ning väärtustada seejuures nii loomingulisust kui kasumlikkust.
Lisaks organisatsioonide ettevõtmistele kutsutakse moerevolutsiooni päevast osa võtma kõiki, keda huvitab, kust on tema riided pärit. Selleks tuleb mõni riideese seljas pahupidi keerata, et kõigile oleks näha, kes ja kus on selle tootnud. Fotojäädvustuse osavõtust saab üles laadida sotsiaalmeediasse märkega #insideout. Fotode abil on hiljem võimalik kokku lugeda, kui palju inimesi soovib teada, kuidas on nende riided toodetud.
Rohkem infot Moerevolutsiooni päeva kohta:
www.facebook.com/fashionrevolutionestonia
Katrin Pärgmäe
Arengukoostöö Ümarlaud
Barutost sai täna vabatahtlike päästjate patroon
Laupäeval, 5. aprillil, Sangastes toimuval Päästeliidu üldkogul saab Kaido Höövelsonist, Barutost, Päästeliidu ning kõigi vabatahtlike päästjate ja merepäästjate patroon. Täna peab Päästeliit Sangaste lossis igakevadist üldkogu, kus tehakse eelmise aasta kokkuvõtteid, peetakse plaane edaspidiseks, suheldakse aktiivselt üksteisega, tutvutakse uue tehnikaga ning saadakse praktilistele küsimustele vastuseid nii vabatahtlike kui kutseliste spetsialistide käest. Kohal on pea 100 inimest üle Eesti tegutsevate vabatahtlike päästjate ja vabatahtlike merepäästjate esindajatena, kelle meeskondades kokku on tegutsemas üle 1200 vabatahtliku. Kaido Höövelson on andnud nõusoleku hakata Päästeliidu patrooniks, olles nii kõigi Eesti vabatahtlike päästjate ja merepäästjate eestkostjaks ning toetajaks. Baruto on Sangastes kohal ja valmis kõigi soovijatega kätt suruma. Vabatahtlike päästjatega kohtuma on lubanud tulla ka siseminister Hanno Pevkur.
Päästeliit on Eesti vabatahtlike maa- ja merepääste vabaühenduste esindusorganisatsioon ning oma liikmete avalike huvide ühiseks teostamiseks ja kaitseks 2010. aastal asutatud mittetulundusühing.
Tänaseks on Päästeliidul 82 liiget, 91 maapäästekomandot ja 21 merepäästemeeskonda. Kokku on päästeliitlasi üle 1200.
Rait Killandi,
Kaberneeme vabatahtliku päästekomando pealik
Päästeliidu nõukogu esimees
Täna on Peterburis eesti keele päev
Emakeele Selts ning Haridus- ja Teadusministeerium korraldavad 5. aprillil Peterburi Jaani kirikus järjekordse eesti keele päeva, mille kavas on kuus ettekannet Eesti keeleinimestelt. Jüri Viikberg räägib eesti murretest ja Soome lahe aastast, Tiit Hennoste eesti netivestluse keelest kõne ja kirja vahel, Maire Raadik tutvustab õigekeelsussõnaraamatut ÕS 2013, Tõnu Tender analüüsib Eesti elanike keeleoskust, Jüri Valge ettekande teema on „Üldsuse keeleinnukus – vahend ja eesmärk“ ning Leelo Tungal arutleb, kas on kerge olla eesti lastekirjanik.
Peterburi keelepäevi on alates 2001. aastast korraldatud regulaarselt, osalejateks kohalikud eestlased, Peterburi ülikoolis eesti keelt õppivad üliõpilased ja Peterburi estofiilid. Korraldajatena on külalisi Eestist vastu võtnud Peterburi eesti kultuuriselts, Jaani kogudus, Peterburi Eesti peakonsulaat ja mõnel aastal ka Peterburi ülikool. Keelepäeva kavas on ka lillede panek akadeemik Ferdinand Johann Wiedemanni mälestuskivi juurde.
Rein Joamets
Võrumaa kultuurikojas tutvustatakse esmaspäeval Ukraina kultuuri
Eelmisel aastal alustas Vana-Võromaa kultuurikoda (asukoht Võrumaa muuseum, Katariina tn 11) kultuurisarjaga “Maailma kultuuriruum”.
Kultuuriõhtutel tutvustataksee erinevate maade kultuuri läbi piltide, muusika ja maitsete. Vastatakse küsimustele erinevate kultuuride, kommete ja pärandkultuuri väärtustamisest. Tuuakse esile seoseid ja erinevusi meie kultuuriruumiga.
Esmaspäeval, 7. aprillil kell 17 toimub Vana-Võromaa kultuurikojas Ukraina kultuuriõhtu.
Ukraina Kultuurikeskus tutvustab oma maa kultuurielu, vaatame pilte ja kuulame muusikat.
Saame näha Urkaina rahvapille ja mänguasju ning maitsta mamalõgat.
Ukraina Kultuurikeskuse tegemistest leiate infot: https://www.facebook.com/UKK.estonia , www.ukk.ee.
Kultuuriõhtu toimub galerii ruumis, kus on hetkel vaadata Meelis Kriguli isiknäitust “Kelle oma on aeg”.
Jana Huul
Vana-Võromaa kultuurikoda
Kääpa Põhikoolil on oma edulugu
Kääpa Põhikool on võtnud haridusprogrammi „Ettevõtlik kool“ põhimõtted praktikas kasutusele.
Ettevõtlikkuse projektidega alustati juba kümmekond aastat tagasi. Kooli õppetöö aluseks on riiklik õppekava, kuhu on sisse kirjutatud läbiva teemana ettevõtlikkuse arendamine.
Eesmärgiks seati, et meie koolis õpiksid nutikad ja tulevikus edukalt hakkamasaavad lapsed, et kool oleks huvitav ja atraktiivne nii õpilastele, õpetajatele kui ka lastevanematele ja kogukonnale.
Aastast 1999 osaletakse ülemaailmses koolide keskkonnaprogrammis GLOBE. Õpilased teevad regulaarseid keskkonnamõõtmisi ja andmed saadetakse Interneti kaudu GLOBE keskusesse USA-s. Igal suvel osaletakse üle-eestilistel kokkutulekutel, samuti on oldud ise korraldaja rollis. Õpilased on saavutanud häid tulemusi keskkonnaalaste uurimistööde konkurssidel. Kahel viimasel aastal on õpilase töö pälvinud USA saatkonna auhinna (auhind antakse välja ühele põhikooli- ja ühele gümnaasiumiõpilasele).
Aastatel 2000 – 2003 osaleti noorte tööhõive alases projektis koos Soome kooliga Vaalast – Vaalan Yhtenäiskoulu ja Friedrich-von-Spee kooliga Paderbornist Saksamaalt. Selle projekti põhiväärtuseks oli püsivate koostöösuhete rajamine partnerkoolide vahel. Sellest ajast saadik (13 aastat) toimuvad igal aastal meie ja saksa kooli 8. klassi õpilaste nädalased tööpraktikad Saksamaal ning Eestis, Võrumaal. Praktika käigus saavad õpilased tutvuda erinevate kutsevaliku võimalustega. Näiteks Kääpa kooli õpilased on olnud praktikal Volkswageni ja Siemensi tehases ning paljudes teistes ettevõtetes Saksamaal. Ühiseid tegevusi on kajastatud ka Friedrich-von-Spee kooli kodulehel. Viimasest Saksamaal käimisest kirjutasid õpilased Kääpa kooli ajalehes „Kooli silm“ . Lehes olevalt fotolt on näha, et koostööd kroonib Euroopa südamesse, Paderborni kooli juurde püstitatud teeviit – Kääpa 1352 km. Alates selles õppeaastast asub samasugune viidapost sõpruskoolide nimedega ka Kääpa kooli juures. Loe edasi: Kääpa Põhikoolil on oma edulugu
Läänemere-sõbraliku taluniku konkursi tähtaeg pikenes
Anname teada, et Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja konkursi tähtaeg pikenes – uus tähtaeg on 31. märts.
Eestimaa Looduse Fond (ELF) koos Maailma Looduse Fondiga (WWF) otsib kandidaate 2014. aasta Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja auhinnale. Taotlusi oodatakse 31. märtsiks aadressile elf@elfond.ee või Lai 29, Tartu (Eestimaa Looduse Fond).
Konkursil on oodatud osalema kõik põllumehed – nii suured kui väikesed tootjad, nii looma- kui taimekasvatajad, nii mahe- kui tavatootjad. Üles võib seada enda või kellegi teise kandidatuuri. Täpsema info ja taotlusvormi leiab kodulehelt www.elfond.ee/meresobraliktalunik.
Konkurss on kaheosaline – esimese vooru ehk Eesti-sisese konkursi võitja auhinnaks on 1000 eurot ning pääs rahvusvahelisse vooru, kus konkureerivad kõigi Läänemeremaade kohalikud võitjad. Nende seast valib rahvusvaheline žürii Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja 2014. Tiitliga kaasneb 10 000-eurone auhinnaraha.
Kõik kandidaadid on oodatud mais toimuvale kogemuste jagamise päevale Saidafarmi, kus võõrustajaks on 2013. aastal rahvusvahelise Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja tiitli võitja Juhan Särgava. Esmakordselt tiitli Eestisse toonud Saidafarm on Eesti üks suurimaid mahetootjaid, kellele tõi võidu läbimõeldud keskkonnasõbraliku mõtteviisi jälgimine suure põllumajandustootmise juures ning uuendusliku vee taaskasutamissüsteemi rakendamine enda ettevõttes.
Rahvusvahelise konkursi eesmärk on tuua esile häid ja uuenduslikke põllumajanduspraktikaid, mis aitavad võidelda Läänemere keskkonna ühe suurema probleemiga – põllumajandustegevusest tingitud liigsete toitainete jõudmisega meie kodumerre. Varasemalt on Eestit rahvusvahelisel konkursil esindanud Viraito OÜ Jõgevamaalt, Marjasoo talu Tartumaalt ja perekond Tobreluts Põlvamaalt.
Mariliis Tago
Üritused Sänna Kultuurimõisas
Reedel, 21. märtsil kell 11 toimub kangastelgede õpituba (lõimelõnga ülesvedu, niietamine, soastamine). Juhendab Lya Veski. Tasu 2 eurot. Kaasrahastab KÜSK.
Laupäeval, 29. märtsil toimub loova kirjutamise õpituba (mõtlus). Juhendavad Maarika Mark ja Dharmachari Sarvamitra. Tasu 2 eurot. Kaasrahastab Rõuge Vallavalitsus.
Esmaspäeviti kell 18 keraamika õpituba. Juhendab Lea Visnap. Tasu 3 eurot. Kaasrahastab KÜSK.
Neljapäeviti kell 18 meditatsiooniõhtud . Osaluspanus taimetee, õunad, moos, seene- või kurgihoidis jms.
Kolmapäeviti kell 18 leiutamise ja tehnoloogia huviring lastele. Juhendab Kalle Kebbinau. Tasu 2 eurot.
Sänna Kultuurimõis
Ingmar Muusikuse fotod Lõuna-Eestist on viimast nädalat Võru Linnagaleriis
Ingmar Muusikuse fotonäitus “Lõuna-Eesti – elu kahe maailma piiril. Kogukonnad” vaatleb tundliku pilguga Lõuna-Eesti inimeste ja kogukondade olemust, traditsioone ning eluviisi. Fotonäitus, mis valmis Leader tegevusgruppide ja National Geographic Eesti koostöös, läheb pärast kuuajalist eksponeerimist Võrus rändama mööda Eestit.
Fotograaf Ingmar Muusikus ütleb näitust tutvustades, et Lõuna-Eesti looduse ja inimeste pildistamine on olnud tema viisiks seda maad ning eriilmelisi kogukondi lähemalt tundma õppida. “Algul jäid kaamerasilma ette maastikud, kuid kuna iga teise mäe taga on ju talu või küla, siis jõudsin peagi inimesteni,” lausub Muusikus. “Lõuna-Eesti fotograafiline tundmaõppimine on kestnud üle 15 aasta. See on piisavalt pikk aeg, tajumaks toimuvaid muutusi. Paljugi on läinud vahepeal kaduviku teed.”
Muusikus lisab siiski, et eelmisel sügisel National Geographic Eesti soovil Lõuna-Eestis tehtud laiemad pildistamistiirud andsid lootust: “Olid tekkinud uued algused, uued noored kogukonnad. Lambakarjad Karula kuplitel, särasilmsed lapsed Sännas, setode vägevus Obinitsas, vanausuliste kuldsed sibulad ning usukommete järgimine Peipsiääres. Olid vanad laadad, talgud ja koostöö. Oli väärtuste elushoidmist ja põlvkondade sidet. Oli tunda uhket lõunaeestilist iseteadvust ja elujõudu.”
Fotonäitus on osa mahukast projektist, mille raames kuue Lõuna-Eesti maakonna Leader tegevusgrupid, omavalitsused ja kogukonnad tähistasid 21 põneva looga paika mullu suvel National Geographicu kollase aknaga – nii sündis Lõuna-Eestit tutvustav teekond “Elu kahe maailma piiril”. See teekond jutustab loo ühest erilisest paigast Venemaa ja Läti kõrval ning Euroopa Liidu piiril, kuhu veel ei ulatu urbaniseerunud ja suurtööstuslik maailm.
Koostööprojekti “Elu kahe maailma piiril” algatasid Lõuna-Eesti Leader tegevusgrupid. Partneritena on kaasatud turismiarendajad, ajakiri National Geographic Eesti ning Valga, Mustvee ja Tartu linn.
Näitus jääb avatuks 21. märtsini.
Pärast seda saab Võru Linnagaleriis vaadata uusi näitusi:
* Viido Polükarpose maalid Võrumaa loodusest. Näituse avamine 26. märtsil kell 18.
* Eesti Ajaloomuuseumi rändnäitus “Meie inimesed”.
* Tallinna Ülikooli kunstide instituudi näitusprojekt “Orient – Ornament”.
Galerii on avatud tööpäeviti kella 12 – 18.30 ning Võru Kandles toimuvate ürituste ajal. Näituse külastamine on tasuta.
Kätlin Hoop
Tallinna Ülikooli kammerkoor kutsub meeleolukale naistepäevakontserdile
Naistepäevanädalal astub Tallinn Ülikooli kammerkoor Tallinnas ja Tartus üles naistepäevakontserdiga “Ära nuta neiukene”. Ette on valmistatud spetsiaalne programm, mis paneb südame tuksuma ning jala tatsuma. Esitatakse meeleolukamaid teoseid muusikalidest, filmidest, samuti laule pop-artistide repertuaarist. Kammerkoori dirigeerib Sander Tamm, klaveril saadab Rain Rämmal. Kontserdid toimuvad 6. märtsil Tallinnas, Hopneri majas algusega 19 ning 8. märtsil Tartus Ülikooli aulas algusega kell 18. Pileteid saab osta Piletilevist ning pool tundi enne algust kohapeal. Kooris, mis on võitnud mitmeid auhindu rahvusvahelistel mainekatel konkurssidel, laulavad enam kui kümne eriala üliõpilased ning vilistlased. Laiemale publikule on Tallinna Ülikooli kammerkoor tuntud kui “Laululahingu” koor. Koori on läbi aegade dirigeerinud Merike Aarma, Paul Purga, Mikk Saar, Aarne Saluveer, Aivar Leštšinski.
Noor Meister tuleb taas
Vähem kui nädal on jäänud kutsehariduse suursündmuseni Noor Meister 2014, mis toimub 7.–8. märtsil. Kaheks päevaks koondub Tallinnasse Eesti Näituste messikeskusesse kogu Eesti kutseharidus.
Noorel Meistril toimuvad kutsemeistrivõistlused 24 alal, kus mõõtu võtavad rohkem kui 300 kutseõppurit ning selgitatakse välja parimatest parimad. Esindatud on kõik Eesti maakonnad, enim võistlejaid tuleb Harju-, Tartu- ja Pärnumaalt.
SA Innove kutsemeistrivõistluste valdkonna juht ja suureürituse ellukutsuja Tõnis Arvisto ütleb, et Noor Meister motiveerib paljusid kutseõppureid ning innustab ka neid noori, kes alles mõtlevad oma tuleviku ning valikute üle. Tema selgitusel oli tänavu viiendat korda toimuva Noore Meistri kutsevõistluse ajendiks muuta kutseharidus noorte hulgas populaarsemaks.
Lisaks võistlustele on suurüritusel avatud 10 töötuba, kus iga huviline saab oma käega proovida erinevaid ameteid ja töövõtteid. Noored juuksurid õpetavad tegema moodsaid soenguid, tervise töötoas saab selgeks esmaabivõtted, robootika huvilised saavad uudistada kaugjuhitavaid roboteid ja autofännidel avaneb võimalus lausa auto värvimises kätt proovida!
Kutseharidusemessil osalevad 32 ametikooli üle Eesti, kelle käest saab küsida infot huvitavate erialade kohta. Lisaks hoiab tuju üleval meeleolukas lavaprogramm.
Noorele Meistrile tasub tulla kindlasti kooli lõpetajatel, aga oodatud on ka kõik teised huvilised. Sissepääs suursündmusele Noor Meister 2014 on kõigile TASUTA!
Uuri lähemalt www.noormeister.ee ja tule kohale!
Liina Liiv
Suur tantsupäev Eesti rahvatantsu suurmehe Kristjan Toropi 80. sünniaastapäeval
Kolmapäeval, 5. märtsil oleks folklorist, tantsukoguja ja õpetaja ning rahvakunstiansambli Leigarid esimene kunstiline juht Kristjan Torop saanud 80 aastaseks.
Sel päeval toimub Eesti vabaõhumuuseumis pärimustantsu päev. “Kristjan Torop oli see mees, kes lavale kippunud eesti rahvatantsijatele meenutas, et rahvatants pole loodud teistele näitamiseks, vaid tantsitud möödunud aegadel talurahva seas tantsumõnu või mõne tähtsamagi eesmärgi pärast. Folkloorikogudest ja -teadjatelt õpitu esitamine nõnda, et kohaliku pärandi tähendusrikkus säiliks ning kõnetaks ka võõrast, oli Toropi töö põhiliseks sisuks ja väljakutseks,” selgitab praegune Leigarite kunstilise juhi assistent Sille Kapper ja tutvustab 5. märtsi päevakava:
“Tantsuhuvilistele inimestele jätkub tegevust kogu päevaks: alates kella 11 saab osa võtta õpitubadest ning kell 19 algab simman Kolu kõrtsi tallis. Õpitubades on võimalik osa saada nii Eesti, Leedu, Läti kui Poola tantsijate oskustest, iga õpituba kestab umbes ühe tunni.
Eriline sündmus leiab aset kell 17:30, kui vabaõhumuuseumis Sassi-Jaani talu värava juures avatakse Kristjan Toropile pühendatud pink. Pingi idee autoriks ja teostajaks on Ürgleigarite rühm – Toropi vanimad õpilased ja mõttekaaslased.”
MTÜ Rahvakunstiselts Leigarid
Ootame teaduspäevale ja maaelu kogumiku esitlusele
Ootame teaduspäevale ning kogumiku ”Maaelu ja elu maal muutuste tuultes. Põllumajandusreform 20” esitlusele 11. märtsil kell 11 Maage tallu, Kärasi külla, Lohusuu valda, Ida-Virumaale ning kell 13 Vadi Seltsimajja.
Palume osavõtust teatada 6. märtsiks e-posti aadressil merli.sild@epm.ee või telefonil 7383810
Buss Tallinnast väljub kell 7.30 Põllumajandusministeeriumi juurest, Lai tn 39/41
Buss Tartust väljub Ülenurmelt, Eesti Põllumajandusmuuseumist kell 8.30 ja 9.00 Vanemuise alumisest parklast.
Katrin Vask
Eesti Energia pakub üle 100 praktikakoha
Eesti Energia pakub sel kevadel ja suvel kõrg- ja kutsekoolide õppuritele rohkem kui 100 praktikakohta. Praktikante ootavad kõik Eesti Energia kontserni ettevõtted üle Eesti.
Eesti Energia ootab praktikale erineva tausta ja ettevalmistusega noori, nii kutsekoolidest kui ülikoolidest. Praktikakohti pakutakse kõikides ettevõtte tegevusvaldkondades: põlevkivi kaevandamises, elektri, soojuse ja vedelkütuste tootmises, energia jaotamises ja müügis või hoopis äriarenduse üksustes uudsete äri- ja tehnoloogialahenduste loomisel.
Eesti Energia välise järelkasvu projektijuhi Mirjam Lindpere sõnul pakub praktika Eesti Energias kõrg- ja kutsekoolide õppuritele võimalust saada ettekujutus eesootavast tööelust.
“Praktika pakub tudengile head võimalust omandada töökogemust valitud erialal ja saada uusi teadmisi parimate asjatundjate juhendamisel. Ettevõtte jaoks on praktika hea võimalus tutvuda ettevõtlike ja asjatundlike noortega, keda saab pärast kooli lõpetamist Eesti Energia meeskonnaga liituma kutsuda,” julgustas Lindpere Eesti Energiasse praktikale kandideerima.
Sõltuvalt praktikandi ettevalmistusest ja ülesannetest maksab Eesti Energia praktikantidele tasu ning tublimatele võidakse praktika lõppedes teha tööpakkumine edasiseks tööks Eesti Energias.
Kõrgkoolidest ootab Eesti Energia praktikale eelkõige järgmiste valdkondade õppureid – automaatika, ehitus, elektro- ja soojusenergeetika, geoloogia ja mäendus, IT, keemia ja kütuste tehnoloogia, masinaehitus ja mehhatroonika, tootearendus, matemaatika, statistika ja majandus. Kutsekoolide õppuritest on oodatud eelkõige järgmistel erialadel õppijad – automaatik, elektrik, keemiaprotsesside operaator, keevitaja, mehhatroonik ja soojusseadmete käitaja. Praktikakohti pakutakse ka teiste erialade õppuritele.
Ülevaadet pakutavatest praktikakohtadest leiab Eesti Energia kodulehelt aadressilt www.energia.ee/praktika. 4. märtsil saab praktikavõimaluste kohta lisainfot ka Võti Tulevikku karjäärimessilt. Avaldusi praktikakohtadele kandideerijatelt oodatakse hiljemalt 31. märtsiks.
Möödunud aastal käis Eesti Energia ettevõtetes kokku ligi 300 praktikanti.
Eliis Vennik
Kasepää rahvamajas esitendub näitemäng “Sõber”
Laupäeva õhtul esietendub Kasepää rahvamajas kohaliku harrastusteatri esituses näitemäng “Sõber “, mille on kirjutanud ja lavastanud istegevusliku teatri edendaja Erlend Kollom.
Lugu räägib kolme põlvkonna elust, armastusest, pettumuses, leppimisest.
Erlend Kollomi põhimõte on, et näitemängu tehakse sellepärast, et seda teha tahetaksee ja tegemisel peab olema rõõm. Näidendi teiseks lavastajaks on kultuuritöötaja Anni Luud.
Etenduses teeb kaasa kaksteist näitlejat.
Pärast esitendust Kasepääl mängitakse näidendit “Sõber” Mustvee kultuurikeskuses. Üles astutakse ka mais toimuval Tartu- ja Jõgevamaa harrastusteatrite festivalil ning augustis toimuval külateatrite festivalil.
Jaan Lukas
Renee Rummi fotod