Autor: Erkki Peetsalu

Lilleorus tuleb sügisel permakultuuri koolitus

Albert Bates
Lilleoru ökokogukond Harjumaal korraldab oktoobris permakultuuri sertifikaadikursuse, kuhu on oodatud osalema kõik huvilised. Kursuse viib läbi rahvusvaheliselt tuntud permakultuuri ekspert Albert Bates koos abilistega.

Kursuse tutvustuse leiab Lilleoru kodulehelt. Huvilistel palutakse anda varakult märku oma osalemissoovist ja kinnitada seda ettemaksu tasumisega maikuu lõpuks. Tegemist on mahuka kursuse ja mitme välisõpetajaga, on kursuse toimumise tagamiseks vajalik varajane selgus.

Permakultuur (ingl k ‘permaculture‘ tuleneb sõnadest permanent ja agriculture) on jätkusuutliku eluviisi kavandamise ja kujundamise metoodika, mis põhineb looduslike ökosüsteemide eeskujul.

1970ndatel austraallaste Bill Mollisoni ja David Holmgreni poolt välja kujundatud süsteem sai alguse põllumajandusest, ajendiga leida positiivne lahendus eesseisvale keskkonna- ja energiakriisile. Permakultuuri mõiste ja rakendus on mõnekümne aasta jooksul jõudsalt arenenud ning täna tähendab see nii püsivat põllumajandussüsteemi kui püsivat, kestvat kultuuri, mis toimib looduse osana.

Täpsem info: Ave Oit, ave@kogukonnad.ee

Laheda naised alustavad avalike teenuste projekti

MTÜ Lahedad Naised Lahedalt käivitab koostöös Võrumaa Arenguagentuuriga projekti „Teadlikkuse kasvatamine ja koostöövõimekuse suurendamine avalike teenuste osutamiseks Võrumaal“. Projekt kestab 30. aprillini 2012 ja selle kogumaksumus on 13 610,80 eurot, millest Kodanikuühiskonna Sihtkapitali poolne rahastus 12 232,20 eurot.

Projekti eesmärk on Võrumaa kodanikeühenduste ja kohalike omavalitsuste valmisoleku süvendamine ja koostöö tõhustamine avalike teenuste osutamiseks piirkondades. Sihtgruppi kuuluvad maakonna kodanikeühenduste liikmed, kohalike omavalitsuste spetsialistid ja volikogude liikmed.

Projekti raames viiakse läbi küsitlus-kaardistus eesmärgiga saada ülevaade avalike teenuste osutamise olukorrast maakonnas. Tulemuseks on ülevaade kodanikeühenduste ja KOV-ide vajadustest, võimalustest ja kompetentsidest avalikke teenuseid osutada. Tulemuste esmaesitlemine toimub Võrumaa kodanikeühenduste konverentsil oktoobris 2011. Loe edasi: Laheda naised alustavad avalike teenuste projekti

Tartus kõneldakse raskemetallimürgitusest

3. juunil toimub Tartus ainulaadne konverents „Krooniline raskmetallimürgistus ja selle poolt esile kutsutud oksüdatiivne stress: seos kaasaegse inimese haigustega“. Konverentsil on põhilektoriks Kentucky Ülikooli emeriitprofessor, raskmetallimürgistuse uurija Boyd Haley.

Haley on uurinud elavhõbedamürgistust paljude aastakümnete jooksul ning kirjeldab mehhanisme, kuidas krooniliste mürgituste puhul tekivad paljud erinevad autoimmuun- ja neurodegeneratiivsed haigused. Orgaanilised elavhõbedaühendid läbivad aju-vereringe barjääri ning tekitavad eeskätt neuroloogilisi ja psühhiaatrilisi probleeme.

Metallimürgistus võib olla põhjuseks paljude krooniliste haiguste puhul, mis ei parane tavaliste meetoditega. Boyd Haley räägib nii kokkupuuteallikatest, diagnostikast kui ravi võimalustest.

Loe lähemalt siit.

Allikas: Annely Soots

Mari Kalkuni album “Vihmakõnõ” ilmus Aasias

Õunaviks annab teada, et 18. mail 2011 ilmus Jaapanis Mari Kalkuni teise albumi “Vihmakõnõ” spetsiaalselt Aasia turule toodetud versioon. Väljaandjaks maailma- ja eksperimentaalmuusika leibel Nature Bliss, kes ühtlasi omandas albumi plaadistamis- ja levitamisõigused Jaapanis, Hiinas, Taiwanis, Hong Kongis, Koreas, Singapuris, Malaisias ja Macaus.

Mari Kalkun sattus Jaapanisse 2009. aastal koos Pastacaga, kus toimus Pastaca uue plaadi ühine esitlustuur. Üks Nature Blissi produtsente külastas Tokyo kontserti, ostis Mari esimese albumi “Üü tulõk” (“Vihmakõnõ” polnud siis veel ilmunud) ja oli sellest vaimustuses. Edasi läks kõik juba oma loomulikku rada pidi.

Nature Bliss on näinud üksjagu vaeva ka sisu vahendamisega kohalikule publikule – kõik laulusõnad on tõlgitud jaapani keelde ja trükitud plaadi vahelehel. “Eriti hea meel on mul selle üle, et see on ilmselt esimene kord, kui ka võrukeelsed laulud jõuavad nii kaugesse maailma nurka nagu Aasia,” ütles Mari Kalkun. Ühtlasi kaalub Nature Bliss ka “Üü tulõku” Aasia versiooni väljaandmist. Hetkel on seal nende kaudu müügil Õunaviksi poolt välja antud Euroopa versioon.

Lähem info:
http://ounaviks.blogspot.com/
http://naturebliss.jp/

Rosmal toimub homme III kogupere konverents

Hetk kogupere konverentsilt Rosmal möödunud kevadel. Foto: Rosma Haridusselts
Laupäeval, 21. mail toimub Põlva külje all Rosmal III kogupere konverents “Head valikud hariduses. Terve kool”, mis võtab sel aastal vaatluse alla nii lapse, kooli kui seda ümbritseva kogukonna.

Kolmandat aastat peetava kogupere konverentsi eesmärk on olnud algusest peale vaadata terve pilguga haridusmaastikul toimuvale ning kutsuda hariduses toimuvatele muutustele kaasa mõtlema ja tegutsema rohkem lapsevanemaid. Kui esimesel korral oli fookuses terve laps ja teisel aastal terve pere, siis nüüd on vaatluse all terve kool.

Konverents otsib vastust küsimusele – milline on ikkagi üks terve kool, mis toetab lapse arengut ja pakub parimat kasvukeskkonda? Praktiline hariduskonverents pakub võimalust kuulata kogenud inimesi, vaadelda näiteid elust ja tunda ka koosolemise rõõmu.

Esinejatena astuvad üles Vanalinna Hariduskolleegiumi asutaja Kersti Nigesen, Tartu Waldorfgümnaasiumi lapsevanem Mati Valgepea, Johannese Kooli Rosmal õpetaja Külli Volmer, Eesti Maaülikooli Rohelise Ülikooli projektijuht Kadri Kalle ja Erakool Läte üks asutajaid Urmas Keller, aruteluringi veab loodusehitaja ning Rosma Haridusseltsi lapsevanem Jaanus Viese. Paralleelselt ettekannetega toimuvad tegevused nii kooliealistele lastele kui noorematele, kelle päralt on waldorflasteaed Täheke.

Konverentsi korraldavad MTÜ Rosma Haridusselts ja Eesti Lastevanemate Liit. Loe lähemalt: www.rosma.edu.ee

MTÜ Rosma Haridusselts

Ilmus ajalehe Kalamajakas teine number

Äsja nägi ilmavalgust Kalamaja ajalehe Kalamajakas teine number, mida annab välja Telliskivi Selts. Ajalehes tehakse juttu ajaloost ja majahooldusest, Avatud Hoovidest, jagatakse mõtteid ruumist ja liiklusest meie ümber ning 21.-22. mail toimuvatest Kalamaja päevadest. Kalamaja päevade kava on ka olemas. Kel pole postkasti Kalamajas, saab ajalehega tutvuda internetis: http://telliskiviselts.info/cmtls/1/2/article/652

Allikas: Juho Kalberg, Telliskivi Selts

Inämb umma kiilt kuuli!

Allasõ Tiia,
Võru instituudi koolioppusõ projektijuht

Pikäkannu kuul küsse ilda aigu Võro instituudi inemiisi käest, kuis oppajit perimüskultuuri vallan koolita. Lisas senitsele võro keele tunnilõ nakkas näil sügüsest pääle ka umakeeline perimüskultuurioppus.

Pakimi vällä keeletsukõlus- vai keelekümblusmeetodi:võrokeelidse matõmaatiga, luudusoppusõ jt tunni. Nii 3. lehekuu pääväl Pikäkannun oll’gi ja oppaja kõnõli päävä lõpus õnnõ uman keelen. Esi kah imehtivä ütstõsõ üle. Kõnõlda mõistsõva tõtõstõ ka nuu, kiä ütli Võromaalõ sissetulnu olõvat.

Uma umasvõtminõ lää-i sõski egäl puul nii laabsalõ. Sakõst om meil arvosaaminõ, et perimüskultuur om folklooriansambli, talorahvamuusõum jms. Tuu tähendäs, et hää om külh etnomuusigapunti kullõlda vai rahvarõivin inemist kaia, a ku esi ei laula, tandsi jne, sis mis taa mullõ õks nii putus.

Tegeligult nakkas perimüskultuur õkva mi seest. Mi, võrokõisi, a muiduki ka mulke, kihnlaisi, setodõ ja tõisi puhul nakkas tä keelest.
Õkva näüde Pikäkannun peetüst võrokeelitsest luudusoppusõ tunnist, mink oppaja oll’ Kalla Urmas. Inemise «sisso» opatõn kõnõl’ tä mõistõst «suurõ süämega inemine». Eesti kiräkeelen tähendäs taa hääd inemist, a võro keelen inemist, kiä kergele süändeles.
Perimüskultuur mi kandin om tuu, midä iks viil teemi. Näütüses lõikami koolnuga kalmuaida sõitõn puu pääle ristimärgi.Olõs hindästmõista, et taad – miä om mi ümbre ja mi seen – oppami seoilmaaigu ka koolin. Loe edasi: Inämb umma kiilt kuuli!

Uue Maailma Selts otsib suveks aednikku

Uusmaailmlased vallutavad sel nädalavahetusel tänavad. Foto: Uue Maailma Selts
Tallinnas tegutsev Uue Maailma Selts otsib selleks suveks oma seltskonda “Uue Maailma aednikku”, kelle ülesandeks saab hoolitsemine Uue Maailma aia eest kolme suvekuu vältel.

Uue Maailma Selts on mittetulunduslik organisatsioon, mille tegevus põhineb omaalgatuslikul aktiivsusel. Selts edendab oma tegevuse kaudu Uue Maailma piirkonda ning muu hulgas on tema eesmärkideks propageerida keskkonnasäästlikku mõtteviisi, muuta Uus Maailm omanäoliseks elukeskkonnaks ja paigaks, kus on hea olla nii asumi elanikul kui ka külastajal.

Aedniku töö:
* ainulaadne võimalus hoolitseda sel suvel Uue Maailma aia eest;
* tagada Uue Maailma aia kordumatu ilu kolme kuu vältel;
* seista hea selle eest, et aias kasvavad taimed tunneksid elust rõõmu;
* koordineerida kõikide Uue Maailma aia vabatahtlike ja rohenäppude tegevust;
* abistada igakülgselt Uue Maailma Seltsi meeskonda aia pidamises;
* rääkida silmade särades meie aiast kõikidele meie külalistele;
* ajada Uue Maailma aia igapäevaseid asju ja jagada infot huvilistele selleks loodud kanalite kaudu.
Loe edasi: Uue Maailma Selts otsib suveks aednikku

Talgutel osales täpsustatud andmetel 26 001 inimest

Tallinna Tõnismäe Reaalkooli 7b klass talgutel Kadriorus. Foto: Teeme Ära

Talgujuhtidelt saadud täpsustatud andmetel osales 7. mail toimunud talgupäeval kokku 26 001 inimest (ligi 2% elanikkonnast). Teeme Ära talgupäeva korraldusmeeskond ja Eesti Rahva Muuseum tegid muuseumiööl kokkuvõtte ka talgulugude kogumise veebiretkest. Eilseks oli laekunud 104 talgulugu Eesti eri paigust. Talgulugude veebiretke eriauhind otsustati anda Tallinna Tõnismäe Reaalkooli 7b klassile aktiivse talgupäeval osalemise ja sisuka talguloo esitamise eest.

 

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et talgulugude kogumise veebiretke võib lugeda igati kordaläinuks. „Esimene talgulugude kogumise veebiretk õnnestus hästi. Talgulugude arvust olulisem on saadetud lugude sisuline väärtus – kõik nad toovad esile koostegemise tähtsuse ja aitavad jäädvustada meie argipärimust,“ sõnas Tüür. „Jagatud lood innustavad teisi ja tekitavad omakorda uusi lugusid. Südamlik tänu kõigile inimestele saadetud talgulugude ja loomulikult ka talgutel osalemise eest!“

Eesti Rahva Muuseumi (ERM) teadussekretäri Agnes Aljase sõnul kogunes talgulugude veebiretke käigus muuseumile väga huvitavat talgufolkloori – lugusid saadeti kirjalikult, blogipostitustena, fotodena, videofilmide ja helisalvestistena. „Inimesed jutustasid nii kaugemast kui lähemast minevikust, samuti jagasid värskeid talgumuljeid. Laekunud lugude põhjal võib öelda, et talgutel toimuv läheb inimestele vägagi korda ja nad tõesti soovivad seda jagada. Muuseumil on hea meel neid elulisi peegeldusi koguda ja jäädvustada,“ lausus Aljas. Ta lisas, et talgulugude kogumine jätkub ja korraldajad ootavad senisele 104 talguloole ka lisa. Loe edasi: Talgutel osales täpsustatud andmetel 26 001 inimest

Nädala pärast peetakse Maaema kevadmess

Järgmisel nädalavahetusel, 21.-22. mail peetakse Tallinna kesklinnas Skoone bastioni staadionil (Suur Rannavärav 1) Maaema kevadmess.

Messil müüakse tervise- ja loodustooteid ning kõikvõimalikku põnevat omamaist ja ehedat talukaupa. Päeva ilmestab meelelahutusprogramm, mille raames esinevad rahvatantsijad ja muusikud, jõudu demonstreerivad “Rammumehed”.

Lisaks toimub konverents “Energia meis endis ja meie ümber”, kus esinevad Anto Raukas, Aleksei Turovski jt Maaema messi külastajate lemmikesinejad. Maaema mess on avatud 21. mail kell 11.00 – 18.00 ja 22.mail kell 11.00 -15.00, sissepääs tasuta.

Maaema mess ühendab tänapäeva teadmised mineviku ja tuleviku vahel. Maaema messiks nimetatakse igal aastal toimuvat eluterve keskkonna ja teadmiste messi.

Maaema messi eesmärgiks on lähendada inimest loodusele, tugevdada rahva tervist ja elujõudu, arendada teadmisi ja tegutsemisvõimalusi eluterve keskkonna suunas.

Vaata lähemalt: www.maaema.ee

Otepääl avatakse pühapäeval turismihooaeg

Pühapäeval, 15. mail algusega kell 12.00 avatakse Otepää Külastuskeskuse juures õhupallide lendulaskmisega suvine turismihooaeg.

Keskpäeval on Otepää Külastusekeskuse juures kohal kõik Otepää selle suve suurürituste korraldajad – Pühajärve Jaanituli 2011, Rally Estonia 2011 ning TriStar Estonia Triatloni festival, kellel on varuks nii mõnigi põnev üllatus. Otepää oma ettevõtjad – GMP Clubhotel ja Pühajärve restoran, teevad omapoolse suveüllatuse. Otepää Seikluspark avab ainult sel pühapäeval Tehvandi vaatetorni tasuta!

Talispordimuusem on avatud Muuseumiöö raames juba 14. mai öösel kell 18.00-23.00, samal ajal on avatud ka Tehvandi Staadionikohvik. Ka 15. mail ootab Talispordimuusem külastajaid tasuta. Loe edasi: Otepääl avatakse pühapäeval turismihooaeg

Urvaste seldsimajan tule Urvalinnu keeletsõõr

Pühäba, 15. lehekuu pääväl kell 11.00-15.00 tule Urvaste seldsimajan võrukiilne Urvalinnu keeletsõõr 2-7 aastadsile mudilastele. Keeletsõõrin asjatadas võru keelen. Latsiga mäng ja laul Kärgenbergi Elle. Mängmise aigu saava mudilaste vanemba küdsada koogi, midä ildamp kuun mekitas.

Tsõõrist osavõtt om massuta, selts saa kinni massa sõidukulu, ku üte massinaga tuleva inemise mitmest perrest. Manu saa küssü: Anne 5292373, klaar.anne@gmail.com. Keeletsõõri toetas Vana-Võrumaa kultuuriprogramm.

Allikas: Klaari Anne

Sindi Muusikakool korraldab homme heategevusürituse

Homme, 15. mail korraldab Sindi Muusikakool ülemaailmsele perekondade päevale pühendatud kontsert-peo, mis algab kell 15 Sindi
Seltsimajas. Perepäev on heategevusüritus, mille jooksul saab teha annetusi Sindi Muusikakooli uue tiibklaveri toetuseks.

Lisaks Sindi Muusikakooli ansamblile, viiulikoorile ja kitarriansamblile astuvad kontserdil üles külalised Pärnust – Pärnu
Linnaorkestri trio, Ülejõe Gümnaasiumi puhkpilliansambel ja ansambel Rääma Blue. Sellele järgneb kogupere trall, kus Tori valla Selja küla ansambli Seljanka saatel saab õppida üheskoos seltskonnatantse ning lapsi ootavad muidugi ka üllatused.

Viktor Kaarneem, Sindi Linnavalitsus

Järva-Jaanis täna nostalgiliste India filmide päev

Täna, 14. mai toimub Järva-Jaani kultuurimajas ja Järva-Jaani kinomuuseumis nostalgiliste India filmide päev. Filmipäev avatakse kl 10 ja programm lõpeb kl 23.30.

Filme näitab 51-aastase kinomehhaaniku staažiga muhe mees Vello Kolnes.

Järva-Jaani kinomuuseumis on täna pea 1000 filmi alates nõuk aegsetest vene multikatest ja dokfilmidest kuni nostalgiliste India hittfilmideni, mis veel mõni aeg tagasi vallutasid jäägitult kinokülastajate südameid. Järva-Jaani filmipäeva soojenduseks võib kaeda midagi siit.

Kõik filmi-, foto- ja hea toidu sõbrad on oodatud. Muuseum asub Järva-Jaanis aadressil Tamsalu tee 1 (endise kutsekeskkooli töökoda), kultuurimaja aadress on Pikk tn 58. Loe edasi: Järva-Jaanis täna nostalgiliste India filmide päev

Kombaini tuumisõ lugu

Saarõ Evar kombainiga. Foto: Uma Leht
Minevä talvõ naksi ma hindäle pruugitut kombaini kullõma. Interneti müügikotussin oll’ nätä, et vähälikku massinat või saia kas Prantsusmaalt vai Soomõst. Valisi sõs Soomõn neli sobivampa pakmist vällä ja sõidi üte urbõkuu hummugu Helsingist vällä noid üle kaema.

Külm päivlik ilm oll’ ja raadion kõnõl’ kõik päiv Jaapani tuumaõnnõtusõst. Päävä lõpun tull’ muidõ hulgan sääne uudis, et pall’o Soomõ latsõ omma juhtunust väega är hiitünü ja vanõmbil tulõ näidega kõnõlda. Ime kah ei olõ, ku kõik aig, tunn-tunnilt juhtunut üle kõrratas ja pilti näüdätäs.

Kombainimüüjil läts’ külmä ilma peräst küländ pall’o stardiabi eederit, et moodori käümä panda. A käümä nä lätsi ja kõik neli paistuva peris kõrraligu massina. Ma ütligi egäle müüjäle, et otsusta perän, määndse võta. Kõik müüjä olli firma, kats kombaini saisi viil talumiihi puul, kiä olli nä vahtsõ kauba sissemassus firmalõ är andnu. Loe edasi: Kombaini tuumisõ lugu

Rõuges korraldatakse laupäeval rattapäev

Rattaklubi Rõuge Racing Team kutsub kõiki laupäeval, 14. mail kell 13.00 Rõugesse Pargi tänavale järjekordsele Rõuge Rattapäevale.
Toimuvad erinevad rattateemalised mängud: vigursõit, aeglustussõit, kiirendussõit. Parimatele auhinnad. Võimalus harjutada rattajuhiloa sõidueksami rada. Kiiver on kohustuslik.

Kohal on ka politsei rattapatrull ja ATV, kes demonstreerivad tehnikat ja peavad loengu ohutu rattasõidu teemadel. Lastevanematel võimalus diskuteerida ja saada vastuseid uue liikluseeskirja kohta. Falck Autoabi teeb soovijaile jalgrataste pisiremonti.

Hiiumaal tegutsev Lauka Segakoor tähistab juubelit

Pühapäeval, 15. mail tähistab Hiiumaal tegustev Lauka Segakoor oma auväärset sünnipäeva – 55. juubelit – kontserdiga Kõrgessaare Vaba Aja Keskuses (Tööstuse tee 25) algus kell 19.00.

55. aastat on tunnustamist vääriv väga pikk aeg, mis on koorikollektiiv koos püsinud. Järjepidev on olnud see aeg, mil on süstitud laulmise armastust väga paljudesse inimestesse ja kantud laiali koorilaulu kõlamise imet. Koor, asutati 1956. aastal, kui nääpsuke vastloodud koori juht Aili-Nelside oli vaid 22-aastane.

35 aastat tagasi selles kooris laulnud Leili-Helve Väljas on meenutanud: “Mäletan koolitüdrukuna Kärdla pargis laulupeo rongkäiku oodates, et peagi näen oma lemmikut Lauka kandi kooride juhatajat Aili Soopi. Ta oli minu meelest maailma ilusaim inimene. Ja kui ta siis Muhu rahvarõivaste kollases küüdus koori ette astus, ei olnud minu meelest midagi kaunimat. Aga seda ma veel ei teadnud, et kunagi laulan ise tema kooris. See oli aastatel 1974/75. Aili oli endiselt kena, kuid mina laulsin kooris, soovist üks kordki elus esineda üldlaulupeol suures lauljate peres. Juba laulupäeva rongkäik oli omaette elamus. Läbi hiidlaste kolonni kanti hiidlaste seltsinimedega plakateid-silte. Käinakad, naljamehed, kandsid oma meeskoori ees “märahiidlased”. Pealtvaatajad kahel pool tänavat olid naerust kõverad. Nii kaua kui jaksasime, naersime kaasa.” (Allikas Hiiu Leht, 24.05.2001)

Aili-Nelside Soop on olnud kõik need aastad ikka väärikana ja nõudlikuna meie koori ees, vaid kümnekonnal viimasel aastal on abiliseks Aave Kark. Tema juhtimisel on koor esindanud meie valda erinevatel üritustel alates laulupidudest, sinna vahele arvukad kohalikud ning vabariiklikud esinemised, kirikukontserdid ja välisesinemised. Loe edasi: Hiiumaal tegutsev Lauka Segakoor tähistab juubelit

Pikakannu kool kutsub täna lahtiste uste õhtule

Kõik on oodatud Pikakannu Põhikooli lahtiste uste õhtule 12. mail kell 18.00. Räägime muutustest koolis seoses pärimuskultuuri sisseviimisega õppekavasse. Tutvume ainsa Võrumaal töötava lastehoiuga Pikakannu Seltsimajas ja koolimajaga. Lapsed kaasa!
www.pikakannu.ee

Allikas: Ave Tamra, tel 5028783

Kevadise turgutuse leiad koduaiast

Elame Eestimaal, kus talv kestab peaaegu pool aastat. Värsket hakkame aiast saama alles maikuu lõpus. Kas on midagi, mida saame tervise turgutuseks tarbida kohe praegu?

Me arvame, et salatiks sobivad vaid poest ostetavad jääsalatid jt salatid ning enamus inimesi ei tea, et nendest palju väärtuslikumad on umbrohuna kasvavad taimed. Kui te omate oma aeda, siis leidke sealt naadid, nõgesed, maltsad, vesiheinad. Ärge neid minema visake. Need on väga väärtuslikud toiduained igapäevaseks kasutamiseks. Külvake endale ökonisu ja oder peenrasse, siis saate nende võrseid tarbida smuutidena.

Esimesed väiksed lehed on kõige võimsamad, nendes on kõik elu alustamiseks vajalikud ained, lisaks on neisse paisatud kogu juurtes säilinud energia, et alustada uut tsüklit ja varustada kogu taim eluks vajalikuga. Inimene võiks sellest samuti osa saada. On ju läbi aastatuhandete söödud just neid toiduaineid, mida loodus parasjagu pakub. Talvel rohkem valku, seemneid, vilju, kevadel aga rohelisi taimi.

Nõgesed ja naadid koos aias tärkava peterselli ja murulauguga on suurepärane toidulisa nii toorelt kui ka kuumtöödeldud toidule pärast tulelt ära võtmist juurde panemiseks. Siis tulevad juba paiseleheõied, võilillelehed, nurmenukud, jänesekapsad ja esimesed puude lehekesed. Vihmaste ilmadega hakkavad kasvama ka vesiheinad – äärmiselt mahlased ja õrna maitsega taimed. Loe edasi: Kevadise turgutuse leiad koduaiast

Karlova päevad tutvustavad ehedat Tartut

Hetk Karlova päevadelt 2010. Foto: Marge Teder
16.-22. mail toimuvatel Karlova linnaosa päevadel Tartus saab kiigata linnaosa elanike kodudesse, avastada kirjanduslikku Karlovat, osaleda perega muinasjutuhommikul, arutada ettevõtliku Karlova tuleviku üle ning pidada aaretejahti. Esmakordselt tunnustatakse “Karlova ehe” tiitli väärilisi hooneid.

Esmaspäeval kell 18.00 oodatakse kõiki ettevõtlikke inimesi Anna Edasi kohvikusse (Tähe 20) osalema arutelul “Meie ettevõtjad”. Teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval kell 19.00 algavad Anna Edasi kohviku eest ekskursioonid, kord saab tutvuda renoveeritud majadega nende elanike pilgu läbi, teinekord kaeda Karlovat läbi kirjandusprisma.

Mitmed üritused on mõeldud lastele. Näiteks saab kolmapäeval kell 10.30 vaadata Tartu Linnaraamatukogu nukuteatri etendust “Vahtramäe Emil” (Tehase 16) või osaleda neljapäeval kell 16.30 Karoliine lasteaia terviseteemalisel perepäeval (Kesk 6).

Kultuur tuuakse nädala jooksul mitmel korral värske õhu kätte. Neljapäeva õhtul alates kella 19.00 esitavad eharoosa maja aias (Eha 31) oma parimaid palasid Karlova kirjanikud ja muusikud. Reedel kell 21.30 algab Õpetajate seminari staadionil Salme tänaval YTNIGHT ehk tube-videode vaatamine suurelt ekraanilt. Loe edasi: Karlova päevad tutvustavad ehedat Tartut

Algas registreerimine Hiiumaa I Maratonile

Huvilised saavad registreeruda Hiiumaa I Maratonile, mis toimub 4. juunil trassil Kõpu tuletorn – Jõeranna küla – Kõpu tuletorn (rada on mõõdistatud ning omab passi). Registreerida saab täismaratoni 42,2 km ja poolmaratoni 21,1 km jooksule. Samal päeval saab osaleda ka rahvajooksul.

Võistluste peakorraldaja on Kõrgessaare vald, seda korraldatakse koostööd Hiiumaa Spordiliidu, Hiiumaa Kergejõustikuliidu ja Viskoosa Spordiklubiga. Maratoni juhendid asuvad www.hiiumaasport.ee lingi juhendid all.

Täiendav info Anton Kaljula, tel 5055129

Sännas saab õppida kannelt valmistama

11.-17. juulini toimub Võrumaal Sänna Kultuurimõisas väikekandle meisterdamise laager, kus iga osaline saab enesele meistri juhendamise abil kandle valmis meisterdada ja tutvuda muusika tegemisega. Laagri juhendajaks on Mihkel Soon.

Osalustasu on 120 eurot. Osalustasu sisaldab ööbimist ja toitlustust. Lisainfo ja registreerimine mihkel.soon@gmail.com ja 53541175. Laagri toimumist toetab vana Võrumaa kultuuriprogramm.

Allikas: Sänna Kultuurimõis, www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

Pärimusmuusika Aidas näeb Võrtsjärve-teemalisi joonistusi

Foto: Viljandi maavalitsus
Viljandis Pärimusmuusika Aidas näeb kuni 18. maini näitust õpilaste joonistusvõistlusele „Minu Võrtsjärv“ esitatud töödest.

Õpilaste joonistusvõistluse „Minu Võrtsjärv“ korraldas Euroopa päeva puhul Europe Direct Viljandimaa teabekeskus koostöös Võrtsjärve Sihtasutuse, Võrtsjärve Ühenduse ja teiste partneritega. Võistlusel oodati töid, kus autor annaks edasi oma mõtteid, tundeid, mälestusi, kogemusi, fantaasiat või muud, mis on seotud Võrtsjärvega.

Joonistusvõistlusele laekus kokku 388 tööd 37-st üldharidus- ja kunstikoolist. Enamik võistlusele saadetud töid oli Viljandimaa õpilastelt, kuid esindatud olid ka naabermaakondade koolid ning töid saadeti võistlusele kaugemaltki. Kõige rohkem töid tuli Kalmetu põhikooli õpilastelt (29), üle kahekümne töö saatsid veel Puhja, Tarvastu ja Kilingi-Nõmme gümnaasiumi õpilased.

Näitusele on korraldajad välja valinud üle 70 töö. Neid saab Pärimusmuusika Aida fuajees ja teabekogu lugemissaalis vaadata kuni 18. maini 2011. Kõnealune joonistusvõistlus on ühtlasi üheks ettevõtmiseks pikas tegevuste reas, mis on seotud 12. mail Viljandis Pärimusmuusika Aidas peetava konverentsiga “Meie Võrtsjärv”.

Allikas: Katrin Reimo, Viljandi maavalitsus