Erkki Peetsalu

KÜSK kutsub vabaühendusi kogemuspäevale

Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) kutsub kõiki vabaühendusi ja aktiivseid kodanikke 2. detsembril MEKTORY innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses toimuvale KÜSKi Kogemuspäevale.

Kogemuspäev on teist aastat järjest toimuv vabaühendusi ja aktiivseid kodanikke kokku toov üritus, kus koos vaadatakse tagasi erinevatele kodanikuühiskonna arendamiseks korda saadetud ettevõtmistele, jagatakse neist omandatud kogemusi ning suunatakse targemaks saanuna pilk tuleviku poole. Selgi korral on peaesinejateks KÜSKist viimase kahe aasta jooksul toetust saanud vabaühendused. Neil kõigil on erinevad lood rääkida, kuid üks, mis neid ühendab, on uut viisi tegutsemine oma eesmärkideni jõudmise nimel.

Kogemuspäev toimub 2. detsembril, Tallinnas, MEKTORY innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses kell 11-17. Päeva jooksul toimuvaid arutelusid juhib ja aitab kokku siduda Hannes Lents.

Oma uuenduslikest ettevõtmistest räägivad tublid noorteühendused, nagu kevadel TEDx Lasnamäge korraldanud MTÜ Noored Ühiskonna Heaks, edukad kogukonnaelu edendajad nagu Raplamaa Noored ja Kolgaküla selts ja paljud teised julgelt tulevikku vaatavad vabaühendused. Kõik esinejad, nende teemad ja täpne päevakava on leitav http://www.kysk.ee/ootame-koiki-2-detsembril-kuski-kogemuspaevale .

Registreerida saab siin kuni 24. novembrini või kuni kohti jätkub.

Kõik vabaühendused, aktiivsed kodanikud ja muidu huvi tundjad on oodatud saama väärt kogemuste võrra rikkamaks!Veel on jäänud kaks nädalat, et esitada oma suurejooneline kodanikuühiskonda arendava sündmuse taotlus KÜSKi suursündmuste konkursile. Selle raames toetame vabaühendusi arendavaid ja kodanikuühiskonna traditsioone edasikandvaid üle-eestilise mõjuga tegevusi – nt konverentse, arendus- ja tunnustusüritusi, jmt. Küll aga pole see konkurss mõeldud valdkondlike ega ka ühekordsete ettevõtmiste toetamiseks.

Allikas: KÜSK

Hääleta “Laste rõõmu” konkursil vaikuseminutite poolt

“Laste rõõmu” konkurssi rahvahääletusel on hetkel liider Vaikuseminutite projekt, kuid iga lisahääl on vajalik, et aidata kaasa selle vajaliku algatuse teostumisele.

Vaikuseminutite tähelepanu ja meelerahu harjutused arendavad oskust märgata paremini enda sees ja ümber toimuvat, et olla tähelepanelik ja hooliv nii enda kui teiste suhtes. Harjutuste aluseks on keskendumisvõime treenimine, mille käigus lapsed kogevad võimalusi, kuidas erinevates situatsioonides rahuneda, tulla toime väsimuse, stressi ja emotsioonidega. Oskus oma vaimse tervise eest hoolitseda on tänapäeval üha vajalikum, et ennetada probleemide süvenemist (nt depressioon, ärevus- ja aktiivsushäired) ja toime tulla informatsiooni üleküllusega. Ja mitte ainult. Need mõneminutilised harjutused on nii koolieelikutele kui teismelistele sobivaks vahendiks, mille abil treenida võimet tulla välja hajevil olekust ja automatismist.

Vaikuseminutite idee ümber on koondunud grupp õpetajaid, lapsevanemaid ja erineva taustaga eksperte, kes tunnetavad Eesti laste teravat vajadust keskendumise ja enesejuhtimise oskuste järele. Meie eesmärk on viia selleks vajalikud enesekohased oskused võimalikult paljude lasteni, muutes need keskendumis- ja lõdvestumisharjutused lihtsalt kasutatavateks ning kättesaadavaks Eesti õpetajatele ja lapsevanematele, kes soovivad neid kasutada. Praegu saab igaüks selle idee teostumist toetada “Laste rõõmu” konkursi rahvahääletusel: http://www.lasteroom.ee/candidate/vaikuse-minutid

Otsime kontakti kõigi lastega seotud täiskasvanutega, kes on nendega sarnaseid harjutusi kasutanud. Lähemat infot Vaikuseminutite algatuse kohta leiab Facebooki lehelt www.facebook.com/vaikuseminutid. Mõneminutilist tutvustavat videot on võimalik vaadata siin http://vimeo.com/111285975, näidisharjutust saab kuulata siin https://soundcloud.com/vaikuseminutid/kuulamisharjutus-1-helide-kuulamine

Allikas: Projekti eestvedajad

Terve Pere Kool alustab järjekordset õppeaastat

Võrumaal alustab järjekordset õppeaastat Terve Pere Kool, kuhu on oodatud kõik huvilised. Esimene loeng “Kõrvalekaldest tasakaalu” toimub neljapäeval, 6. novembril kell 17.30-20.00 waldorflasteaias Terve Pere Aed, mis asub Parksepa lasteaia majas (Kesk 9, Parksepa). Loeng on tasuta.

Terve Pere Kool otsib ja jagab innustavaid teadmisi ning kogemusi väikelapse arengu mõistmiseks ja suunamiseks, et kasvada koos rõõmsateks ja loovateks isiksusteks – terveks pereks. Ka sel aastal kutsume rääkima lektoreid, kes aitavad meil lapse kasvamise ja toetamise müsteeriumit paremini mõista.

Pikaaegse waldorfkasvataja kogemusega Heli Kudu räägib väikelapse kõne ja liikumise seostest, mänguasjadest ja mängudest. Heli viitab uuringutele ja jagab innustavaid mõtteid, kuidas me vanematena igapäevaselt saakisme oma lapse kõne arengut toetada,
Muu hulgas tuleb jutuks:
– Kui palju peab laps liikuma?
– Milline on väikelapse arengut toetav ruum?
– Millised mängud arendavad kõnet?

Loengule järgnevas töötoas meisterdame kepphobuseid ja pulgamehikesi.

Loeng on tasuta. Pausi ajal on avatud kohvik MTÜ Terve Pere Selts toetuseks, kus pakutakse Terve Pere Aia lastevanemate poolt valmistatud suupisteid.

Anna enda tulekust teada tervepereaed@gmail.com, et teaksime valmistuda töötoaks ning arvestada kohvikus pakutavate suupistete koguseid.

Järgmine loeng “Pingevabad jõulud ja sünnipäevad” toimub 4.detsember 2014.

Allikas: MTÜ Terve Pere Selts

Säinasti Ene: kirota tuust, midä heng tund, ku luudus umma aastatsõõri tege

Säinasti Ene päält Adamsoni-preemiä kätteandmist. Pilt eräkogost.

Võrokõsõ omma Säinasti Enet (49) tiidnü ku Orava koolijuhti (nüüt oppajat) ja Uma Lehe kirotajat. 6. rehekuu pääväl anti tälle Adamsoni Henriku murdõluulõpreemiä, võidu tõi luulõtuisi pundikõnõ päälkiräga «Märgotuisi elost ja inemiisist». Seo oll’ Enel edimäne kõrd uma luulõtusõ suhvlist vällä tuvva.

Mille sa võrokeelitsit luulõtuisi kirotat?
Kuiki ma olõ eloaig võro kiilt kõnõlnu, es olõ ma innemb võro keeleh kirotanu. A ku kolm aastat tagasi sai Orava kuul võro keele ja meele avvohinna, sõs sai arvu, et olõgi tuu võrokõnõ, kiä piät uma keele püsümise iist saisma. Nii naksi ma rohkõmb rahva iih võro kiilt kõnõlõma ja Umma Lehte kirotama. Umbõs tuudaigu sündü ka edimädse võrokiilse luulõtusõ.

Millest luulõtusõ kõnõlõsõ ja määne sõnnom noidõ seen om?
Päämiselt tuust, mida heng tund, ku luudus umma aastatsõõri tege. Mõts om mu jaos tähtsä ja mõts om mullõ mõttit andnu. Ja vet elotarkust om ka veidü tulnu, midä luulõtusõ sisse panda.

Adamsoni-preemiä hindamiskogolõ jäi silmä su luulõtuisi hää ja loomulik kiil. Kost su hää keelemõistminõ peri om?
Vet ma olõ võro keelega üles kasunu. Tuu iist teno esäle-imäle, kiä omma võrokõsõ. Ja teno vanajumalalõ, et mu miis om kah võrokõnõ ja nii om mu egapääväkiil võro kiil. Kah’o, et ummi latsiga sai veidü võro kiilt kõnõldu.
Loe edasi: Säinasti Ene: kirota tuust, midä heng tund, ku luudus umma aastatsõõri tege

National Geographic Eesti uurib tõelisi zombisid

Ajakirja National Geographic Eesti novembrikuu number keskendub teadlaste uurimisele looduses eksisteerivatest zombidest.

Artikkel “Tõelised zombid” vaatleb muuhulgas keharöövlite ohvriks langenud zombi-lepatriinusid, kes ei ole ulmekirjandusest pärit fantaasia, vaid röövorganismide reaalsed ohvrid.

Teiste põhiteemadena on käsitlemisel:

Lein mäel
Kohutav laviin Džomolungmal surmas 16 alpinistide abilist ja muutis elu sellel mäel alatiseks teistsuguseks.

Lihasööja dilemma
Kas ülemaailmset nõudlust liha järele on võimalik rahuldada kestlikult?

Maroko ahvid
Aasta berberi makaakide seltsis näitas, et need ohustatud loomad on väga hoolitsevad lapsevanemad.

Lisaks tuleb juttu toidu raiskamisest, linnamesilastest, heinasidrikust, lendkalmaarist, sudu imavatest ehitistest, põllusaaduste teekonnast, hirsist kui olulisest toiduallikast, motoriseeritud hüppeliigesest jpm.

Ajakirja National Geographic eestikeelne novembrinumber jõudis müügile sellel nädalal.

Allikas: www.national-geographic.ee

Rosma Vanemate Kool kutsub vanemaid taas koolipinki

Vanemate Kool toimub Põlva külje all Rosmal. Foto Rosma Haridusselts

Rosma Haridusseltsi eestvedamisel seitsmendat õppeaastat alustav Vanemate Kool kutsub sel laupäeval, 8. novembril kell 11-16 kõiki vanemaid ja teisi huvilisi koolipinki. Seekordse päeva teema on “Koostöö või võitlus? Muinasjutud, valmid. Puutöö”.

Vanemate Kool on mõeldud täiskasvanutele, kes kasvavad koos lastega ning on huvitatud waldorfpedagoogikast.

MTÜ Rosma Haridusseltsi Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal asuvad Põlva võrupoolse külje all, Rosma külas, Päkamäe kõrval. Koha vaimu on kujundanud siia 19. sajandil rajatud külakool, selles majas 1885. aastal sündinud kooliuuendaja Johannes Käis ning 1990. aastal loodud waldorfkool.

Aastast aastasse on kasvanud lapsevanemate hulk, kes küsivad: Mis kool teil on? Mida te lasteaias teete? Kuidas te lapsi kasvatate? Mis on hea minu lapsele? Kuidas mina saan olla hea lapsevanem? Kas on ka teisi võimalusi peale riikliku koolisüsteemi ja õppekava? Kas waldorfpedagoogika on kaasaegne pedagoogika? Mis nendest lastest tulevikus saab?

Meie lapsevanemad asuvad juba alates 2008. aastast sügisest ise „koolipinki“, et südame äratundmine saaks toeks teadmisi ja kogemusi: kuidas õpitakse waldorflasteaias ja –koolis? Miks just niimoodi? Miks ja kas see on hea? Läbi aastate on Vanemate Koolis olnud palju huvilisi ka väljastpoolt. Loe edasi: Rosma Vanemate Kool kutsub vanemaid taas koolipinki

Infopäevad üle Eesti tutvustavad põllumajandustoetusi

Põllumajandusministeerium korraldab tänavu 18. novembrist kuni 11. detsembrini üheksas maakonnas põllumajandustoetuste infopäevad, kus tutvustatakse 2015. aastast kehtima hakkavaid uusi otsetoetusi ning Eesti maaelu arengukava 2014-2020 võimalusi tuleval aastal.

„Uuest aastast kehtima hakkavates otsetoetuste reeglites on palju uuendusi, näiteks nn rohestamine, mille detailid infopäevadel huvilistele lahti seletame,“ ütles põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti. „Infopäevadel tutvustame ka maaelu arengukava toetuste taotlemise tingimusi.“

Toetuste infopäevad saavad avalöögi 18. novembril Paides ja ring võetakse kokku 11. detsembril Tallinnas. Kokku ootab ministeerium infopäevadele osalema orienteeruvalt 1000 põllumajandustootjat, kelleni tuuakse teemad otsetoetustest kuni maaelu arengukava investeeringu- ja keskkonnatoetusteni.
Loe edasi: Infopäevad üle Eesti tutvustavad põllumajandustoetusi

Räpinas tulekul loodusõhtu „Jäälind – aasta lind 2014“

Kolmapäeval, 19. novembril algusega kell 18.00 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu. Jäälindu tutvustab ornitoloog Riho Kinks.

Loodusõhtul osalemine on tasuta. Kõik huvilised on oodatud. Lisainfo ja registreerumine: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914, mari.kala@keskkonnaamet.ee. Loodusõhtu korraldab Keskkonnaamet Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.

Allikas: Keskkonnaamet

Aheri Georg näüdäs’ Varstun ummi luuduspilte

Aheri Georg püüdse edimädsena Eestin odahüürläse pildi pääle ja perän nõgla otsa. Aheri Georgi pilt.

3. rehekuu pääväl kõrraldi paikligu luuduskaitsja Varstu kultuurimajan salongiõdagu, kon umakandimiis Aheri Georgi näüdäs’ umatettüid pilte Eestimaa lillest, putukist, tsirgõst ja eläjist.

Georg kõnõl’ esi ummi pilte saamisõluust ja ka pall’o kullõja kõnõli ummi luudusõn juhtunuid asju.

Pildikaemisõ vahelõ laulsõva ja mängsevä pilli Varstu kandi suurõmba ja väikumba latsõ.

Seo oll’ üle pikä ao jälki sääne salongiõdak, kon rahvas sai hennäst vabalt tunda ja tarka juttu kullõlda. Püvvämi edespitegi huvitavit inemiisi siiä kutsu.

Silla Silver,
Eesti luuduskaitsõ seldsi Varstu osakunna esimiis

Viljandi Muuseum korraldab näituste konkursi

Viljandi Muuseum kuulutab välja 2015. aasta näituste konkursi, millest on oodatud osa võtma nii eraisikud kui kodanikuühendused.

Pakutav näitus peab olema seotud Viljandimaa tänapäeva või minevikuga, käsitlema aktuaalseid teemasid, olema eetiline ja apoliitiline, huvitama laiemat vaatajaskonda ning sobima muuseumi näituseruumi.

Muuseumitöötajatest koosnev žürii valib välja näituse(d), mida eksponeeritakse Viljandi muuseumis 2015. aasta II poolel.
Muuseum pakub näituse teostamisel tehnilist abi ning katab osaliselt näituse vormistamise ja reklaamimise kulud. Näituse idee ja üksikasjaliku kirjelduse palume esitada kirjalikult 12. detsembriks 2014.

Viljandi Muuseumi näituste konkursi statuut

Konkursi korraldajaks on Viljandi Muuseum. Kontaktisik Kelly Eensoo, kelly.eensoo@muuseum.viljandimaa.ee, tel 433 3664.
Konkursist võivad osa võtta eraisikud ja kodanikuühendused.
Konkursi žürii poolt välja valitud näitust eksponeeritakse Viljandi muuseumi näitusesaalis 2015. aasta teisel poolel.
Näitusele esitatavad nõudmised:
– on seotud Viljandimaa tänapäeva või minevikuga
– huvitab laiemat vaatajaskonda
– käsitleb aktuaalseid teemasid
– on eetiline ja apoliitiline
– eksponaadid mahuvad Viljandi muuseumi näitusesaali (27 m2). Täpsemad näituseruumi andmed on muuseumi kodulehel http://muuseum.viljandimaa.ee/?op=body&id=30.
Loe edasi: Viljandi Muuseum korraldab näituste konkursi

Puuetega laste hoiukodud on võimaldanud lapsevanematele üle 4000 puhkusetunni

SA TÜK Lastefondi 2014. aasta põhikampaania “Unistuste puhkus” raames rajati üle Eesti neli sügava ja raske puudega lastele mõeldud hoiukodu, kust on tänaseks abi saanud juba 34 lapse vanemad. Soetades Lastefondi 2015. aasta kalendreid ja jõulukaarte võimaldad puuetega laste vanematele väljateenitud puhkuse ka järgmisel aastal.

Käesoleva aasta jaanuaris alguse saanud kampaania käigus on heade inimeste poolt annetatu eest loodud Lastefondi rahastatavad hoiukodud igasse Eestimaa nurka: Tartusse, Pärnusse, Jõhvi ja Võrru. Esimene neist avati juunis ning viimane septembris. Viie kuu jooksul on hoiukodude teenust kasutanud 34 last kokku 4028 tundi.

“See tähendab, et oleme võimaldanud väljateenitud puhkuse 34 lapse vanematele, kes kokku on saanud heade annetajate abiga puhata üle 4000 tunni. Lihtsa kalkulatsiooni alusel võib öelda, et keskmiselt on iga lapse vanemad on saanud puhata 118 tundi,” võtab Lastefondi tegevjuht Sandra Liiv projekti senised tulemused kokku. “See on muidugi väga suur üldistus, mis ei arvesta teenuse kasutamise individuaalsust. Kuid see annab siiski omal moel aimu, kui suureks abiks hoiukodud puuetega laste peredele on.”

Lastefond on hoiukodude teenust toetanud viie kuu jooksul kokku üle 20 000 euroga. Järgmise aasta jooksul plaanib teenuse rahastamise üle võtta riik. Kuni seda ei ole tehtud, jätkab Lastefond hoiukodude teenuse eest tasumist. Selleks, et ka järgmisel aastal sügava ja raske puudega laste vanematele puhkusetunde võimaldada, jätkatakse annetuste kogumist põhikampaania väliselt.
Loe edasi: Puuetega laste hoiukodud on võimaldanud lapsevanematele üle 4000 puhkusetunni

Luudusväärtüisi uma nime saava silte pääle

Seo kivi Vahtsõliina kihlkunnan saa ka sildi pääle õigõ nime Lagjakivi. Harju Ülle pilt.

Vahtsõliina kandsist Misso poolõ om mõtsan luuduskaitsõalonõ kivimüräk «Lagjakivi», no näpuvia peräst sais sildi pääl «Lagakivi». No plaan keskkunnaammõt nii seo ku tõsõ nimevia är paranda ja luudusväärtüisi uma nime kaemisõs parõmbidõ vällä säädi.

Keskkunnaammõt ja Võro instituut nakkasõ üten tüüd tegemä, et luuduskaitsõalodsõ puu, kivi, lätte ja tõsõ luudusväärtüse saasi kaartõ ja silte pääle kirja sändse nimega, nigu rahvas näile andnu om. Vana Võromaa kotussõnimmi uurja Saarõ Evar selet’, et parhilla om ütsjago nimmist võlssi kirja pant, hulga asjo om köüdet võlss küläga ja om muidki häti.

«Hulk viku om tulnu tuust, et ammõtnigu olõ-i õigõt nimme tiidnü,» selet’ tä. «Muido omma nä iks püüdnü nimmi rahvasuust võtta.»
Eestin naati luudusväärtüisi laembalt kaitsõ ala võtma 1970. aastil. «Lagjakivi» võeti edimält kaitsõ ala nimega «Laagri rändrahn»: trehväs’ jäämä Vahtsõliina mõtskunna Laagri vahtkunna maa pääle.

Kivi peris nime sai Saarõ Evar teedä sis, ku 1990. aastil Võromaal kotussõnimmi kor’as’. Põhikaardi pääle sai sõna «lagja» kirotõt pehmendüsmärgiga (lag’a). Ammõtnik es taipa panda tuu märgi asõmõl j-tähte ja nii saigi nimi sildi pääle võlssi.

«Lepiku külän Räpinä vallan om kaitsõ all «Lepiku mänd», no puul om uma nimi tävveste olõman – Tobre petäi,» tõi Saarõ Evar näütes viil üte nime, midä piässi praavitama.
Loe edasi: Luudusväärtüisi uma nime saava silte pääle

Kogokunna pärli kutsva tegijit mano

Luha Riho üten naasõ Aire, naasõ poja Uku (kural), hindä latsi Raina ja Raineriga. Harju Ülle pilt.

«Kogokund om meil väkev, a mano oodami helksä ideega peret, kiä Leevi koolimajaga midägi ette võtassi,» kutsva «Kogokunna pärli» tiitli saanu Räpinä kihlkunna Veriora valla Varõstõ külä miis Luha Riho (43) ja timä naanõ Aire (36).

«Mi kandih omma nii kinä ja tegüsä inemise, et tuu tiitli olõs võinu anda mitmõlõ tõsõlõgi,» ütli Riho ja Aire, kellele oll’ üllätüs, et küläliikmine Kodokant nä maakunnan kogokunna pärlis nimet’. «Ku meil midägi om vaia är tetä, tultas kokko ja tetäs är.»

Riho ja Aire vidävä MTÜd Võhanduveere tuun tsihin, et inemiisil olõssi uman kodokandin hää ellä. «Tahami kodokotust ilosambas ja parõmbas muuta,» ütel’ Aire. «Et olõssi häid ettevõtmiisi, latsil ja nuuril kah midägi tetä.»

Projektõ om kirotõdu nii latsi mänguplatsi ku opitarri jaos. Külä kõrdategemise talgo olli Leevil joba jupp aigu inne, ku «Teemi är!» kampaania vallalõ läts’.

Kümme aastat tegosat seldsiello
Suvõl saa MTÜl Võhanduveere kümme aastat täüs ja vidäjide mõttõ käävä joba juubõliüritüse ümbre. «Kodokandipäiv tulõ juubõlihõngolinõ,» selet’ Aire. Latsõ kõrraldasõ sääl spordivõistluisi ja plaanitas ka vahtsõt näütemängu.

Näütemängutegemine lätt Leevil suurõ huuga ülesmäke. Pundi juhendaja Mendriku Helle saa kittä tuu iist, et proovi omma häste lustligu ja kukki Helve sääd tükü kokko, saa egäüts umma rolli vabalt tävvendä. Sääne vaba mängmine ja vigurilidsõ näütemängu miildüse esieränis latsilõ ja nii omgi puul näütetrupist latsõ. Loe edasi: Kogokunna pärli kutsva tegijit mano

Lindora laadust tähtraamatut saa, a põrssit ei saa

Nigu joba aastit om olnu, saa Lindora laada aos (28.10.) valmis Võro-Seto tähtraamat 2015 (vahtsõ aastaga kallendri üten tähtpäivi, juttõ ja luulõtuisiga).

Ilvesse Aapo vägevä kujondusõga tähtraamatun tulõtas Kaplinski Jaan miilde võro keele uurjat Keema Hellat, kellel om tulõman 100. sünnüaastapäiv.

Rahmani Jani küsümüisile vastas vahtsõnõ Setomaa ülembsootska Laanõotsa Annela. Viil om juttu Obinitsast ku kultuuripääliinast.
Rahvaperimüse tiidjä Kõivupuu Marju kirotas hussisõnnost ja noidõga tohtõrdamisõst.

Tähtraamatun om Pulga Jaani jutt «Võrun, Võlsi tiil» ja Ilvesse Aapo «PRIA, mu arm!».

Luulõtuisi omma kirotanu timahavadsõ Adamsoni murdõluulõpreemiä võitja Säinasti Ene, Merca, Contra ja Ilvesse Aapo. Viil omma raamatun luulõviguri: vällämaalaisi luulõt om ümbre pantu võro kiilde ja Rahmani Jani luulõt vällämaa kiilde. Seod tähtraamatut saa hindäle hanki Lindora laada päält.

Muido müvväs sääl iks egäsugumast talokraami ja muud, midä majapidämisen vaia lätt. Õnnõ põrssit massa-i timahava laada pääle otsma minnä: Võromaa veterinaarkeskus om tsiakatsku oho peräst tsiko laadalõ tuumisõ kõvva är kiildnü.

Uma Leht

Tartese Heino sai valmis Võromaa lõõdsaraamadu

Tartese Heino om kokko säädnü raamadu Võromaa lõõdsamängjist.

«Seo oll’ väega suur tüü, aigu võtt’ pia viis aastat,» kõnõl’ Tartese Heino. «Oll’ vaia vanõmba mehe ütekaupa läbi kävvü ja näidega juttu aia. Väega uutsõva, et näide mano tultas, mõnõl oll’ laud katõtu. Ku ma esi kah mõnõ luu mängse, sis oll’ näil väega hää miil. Õkva tundsõ, kuis inemine läts’ vallalõ, võõralõ tä es olõs kõiki asjo kõnõlnu.»

Raamadu jaos valisi Tartes vällä huvitavamba juhtumisõ pillimiihi elost, mängmisest ja pille tegemisest. Raamatun om juttu ka lõõtsu võikimängmisest, midä om Võromaal tettü joba päält 40 aasta.

«Põlvan oll’ joba 1972. aastal, tuust omma mul pildi olõman,» kõnõl’ Tartes. «Võrol oll’ edimäne võikimängmine 1974. aastal.»

Raamatun om hulga esieräliidsi vanno pilte ja dokustaatõ. Näütüses saiva Teppo Augusti tettüisi pille umanigu Vinne aol Teppo lõõdsa passi. Viil pääle raamadu trükmist näkk’ Tartese Heino üte Tarto mehe käen edimäst säänest passi.

Raamatulõ sai pantus pia 150 lõõdsamängjät Teppo Augustist täämbädse pääväni vällä. Peris noorõkõsõ siski raamatulõ es saa. Loe edasi: Tartese Heino sai valmis Võromaa lõõdsaraamadu

Uma Lehe 2014. aasta suur jutuvõistlus

Ku sul om rahvalõ kõnõlda mõni põnnõv, lustilinõ vai hallus, õkva elost peri jutt, saada tuu Uma Lehe 11. jutuvõistlusõlõ! Parõmba kirätükü saava avvohinna ja trükümi neo lehen är 2015. aastaga joosul.

Võistlusjuttõ sordi:

1. Periselt elon juhtunu nal´alinõ vai tõsinõ lugu
Lugu, miä om olnu kas nal’alinõ, oppusõga, saatuslik vai muido ummamuudu.
Juhtuminõ olku peri kas hindä vai mõnõ tutva-sõbra perrest, umast küläst-liinast, bussist, tüükotussõst… Lugu piäsi olõma juhtunu kas kirotaja hindä vai mõnõ timäle tutva inemisega vai olõma päält kuultu-nättü.

2. Mõtsalugu
Esieräline juhtuminõ mõtsan vai muud muudu mõtsaga köüdet lugu.
Tuu või olla näütüses ummamuudu juhtuminõ seene- vai mar’akorjamisõ aigu (või panda mano pilte suurõ vai ummamuudu saagiga).
Jahimehelugu.
Esieräline ja seletämäldä lugu, kon mõts om umma väke näüdänü. Kuis inemine om mõtsa abiga hädäst päsnü vai muud muudu api saanu. Vai vastapite, mängun om olnu essütäjä – inemine om väikun vai muido tutvan mõtsanukan tävveste är essünü. Loe edasi: Uma Lehe 2014. aasta suur jutuvõistlus

Uma Meki märgi om saanu 90 söögiasja

Uma Meki märgi all naatas pakma ka Mooska talo sannan suidsutõdut lihha. Karu Kadri pilt.

Nelä aastaga om Uma Meki märgi saanu joba 90 süüki, söögiainõt vai söögikaarti.

Tuu märk näütäs, et tego om hää söögikraamiga, miä om Vanal Võromaal kasvatõt vai tuust kasvatõdust edesi söögis tettü.
Võromaa partnerluskogo jagi perämädse vooriga (25.09.) vällä 14 Uma Meki märki. Seokõrd oll’ märgijagaminõ Urvastõ kihlkunnan Uhtjärve Nõiariigin.

Nõiaküük oll’ seokõrd kõgõ suurõmb märgiküsüjä. No om Uma Meki märk sändsil süükel nigu Nõiasepik, siimnidega rüäleib, Nõiariigi nõgõssõsupp, Uhti läädsepada, krõmpsva kaarapätsikese, Nõiariigi kamarull, kodojuustu-kamakuuk ja kamatort (Nõiaköögin pruugitas Urvastõ kamma).

Viil saiva Uma Meki märgi Vahtsõliina kihlkunna Piiri köögi küümneleib, Haanimaa Mooska talo sannan suidsutõt liha ja Harglõ kihlkunna Taheva valla Ööbiku ürditalo neli hainatsäisorti. «No om Uma Meki märk lännü üle Võro maakunna piiri muialõ Vanalõ Võromaalõ,» rõõmust’ tuu perämädse märgisaaja üle Uma Meki ettevõtmisõ vidäjä Karu Kadri. Loe edasi: Uma Meki märgi om saanu 90 söögiasja

Tartu Sügispäevade 100 sündmust liigutavad linna

Täna algab linna- ja tudengifestival Tartu Sügispäevad, mis toob ühe nädala jooksul linnarahvani enam kui sada kultuuri-, spordi- ja haridussündmust.

13.-19. oktoobril vältava festivali peateema on liikumine ja liigutus. Tartu Sügispäevade projektijuht Tiit Pikk rääkis, et igaüks leiab kavast mõne ürituse, mis teda sügavalt liigutab või kus saab liigutada iseennast. „Või miks mitte ka mõlemat korraga!“ ütles Pikk.

Tartu Sügispäevade programmijuhi Aleksander Tali sõnul avavad liikumise teemat ka uued üritused. “Otse Tartu kesklinna püstitame ekstreemspordiraja nimega TitaanTudeng ja mängime esmakordselt Eestis täiselusuuruses inimlauajalgpalli,“ rääkis Tali.

Festivali kavas on omal kohal ka traditsioonilised sündmused, näiteks üliõpilaste omaloomingukonkurss Tudengifilm ja Tudengibänd. Vanad üritused on kavas ka peale uuenduskuuri, näiteks mälumäng Mälukas laieneb õuealale.

Tartu Sügispäevade kava rullus lahti täna hommikul traditsioonilise ühisvõimlemisega Avatuut ja sellele järgneva pannkoogihommikuga Raekoja platsil. Festivali ametlikku algust märgib õhtune priipääsuga avapidu Tartu Elektriteatris, kus kõlavad linnapea ja rektori tervitused, lavale astuvad Galvanic Elephants ja KRUUV.

Tartu Sügispäevade peakorraldaja on Ülikooli Kultuuriklubi koostöös mitmekümne organisatsiooniga. Tudengipäevade nime alla koonduva kevad- ja sügispäevade festivali korraldab Ülikooli Kultuuriklubi alates 1989. aastast, traditsiooni juured ulatuvad 60ndatesse. Tartu Tudengipäevade suurtoetajad on Saku, Swedbank ja Tartu linn.

Tartu Sügispäevade festivalinädala kava leiab kodulehelt: www.studentdays.ee/programm.

Tartu Sügispäevade värskeim info jõuab ka Facebooki https://www.facebook.com/Studentdays ja ja eredaid hetki kajastab galerii Instagramis http://instagram.com/tartutudengipaevad.

Allikas: Tartu Sügispäevad 2014

Kadrina Saunaklubi tähistab hõimupäeva talgutega

Kadrina Saunaklubi KSK korraldab pühapäeval, 19. oktoobril hõimupäeva tähistamiseks ja sauna küttepuudevaru rohkendamiseks aleviku avalikud saunatalgud.

Ühistöös mõeldakse soome-ugri hõimlastele, kes on jõudsalt maailma saunakultuuri edendanud, ühistöös tegutsetakse selle nimel, et sauna küttepuud saaks eelolevaks hoojajaks saetud ja lõhutud. Heisatud on unikaalne soome-ugri maailma lipp.

Talgud algavad pühapäeval kell 11 Lääne-Virumaal Kadrina avaliku sauna juures aadressil Sauna / Tehnika 8. Kõik huvilised, kel töökäed sügelevad on teretulnud.

Lõhutakse ja saetakse küttepuid, riisutakse puhtaks sauna ümbrus, huvilistele korraldatakse ekskursioon sauna ja tutvustatakse neid KSK traditsioonidega ning KSK saunamuuseumiks saavate kollektsioonidega.

Kõiki talgulisi ootavad soe supp ja õhtune tasuta saunakülastus. “Vihaga, kuid vihata” – nii kõlab KSK hüüdlause.

Autor: Rein Sikk

Sellel nädalavahetusel toimub esimene Tõrva Dokfest

17.-19. oktoobrini toimub I Tõrva Dokfest, mille eesmärgiks on tõsta dokumentaalfilmide vaadatavust, inspireerida inimesi huvitavate eeskujude kaudu ning suurendada arutelu ühiskondlikel teemadel.

Linateoste hulgast võivad leida endale põnevat vaatamist nii väiksemad kui ka suuremad filmisõbrad. Lisaks filmiseanssidele on võimalik külastada joonistusnäitust Millest teha dokumentaalfilmi?” ning osaleda töötubades, kus saab tutvuda foorumteatri ja
visualiseerimiskunstiga.

Mõlemad festivaliõhtud saab veeta omanäolises Tõrva pubis Juudas, kus on dokfilmifestivali auks eriprogrammid. Reedel astub Juudases lavale ansambel Vennaskond ning 18. oktoobri õhtul toimub sealsamas PööLoY GLääNZ albumiesitlus, mille puhkepausidel esineb Contra.

Tõrva Dokfesti korraldajaks on MTÜ Rabarebased, mille kõik liikmed õpivad Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia kultuurikorralduse erialal. Festival toimub koostöös Tõrva Linnavalitsususe, mittetulundusühingu Mondo ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiaga.

Dokumentaalfilmi festivali keskseks toimumiskohaks on Tõrva kesklinnas paiknev kinohoone, mis on üks kolmest ainulaadsest kinomajast Eestis. Stalinistlikku arhitektuurijoont jälgiv hoone avati 1953. aastal. Kinomaja omanikuks on alates
2013. aastast Tõrva Linnavalitsus.

Allikas: Tõrva Dokfest

Võro kirävara sai tävvendüst

Mitmõl Uma Lehe jutuvõistlusõl avvohindu saanu Antoni Annika sai kaasi vaihõlõ uma edimädse raamadu «Elu om illus/Elu on ilus».

«Sõbrapääväs tei sõbrulõ 20 lehekülega raamadu, kon olli õnnõ luulõtusõ. Tuust sai härgütüst, et peris raamat tetä,» selet’ Antoni Annika. «Pall’o tutva olli Umast Lehest mu juttõ lugõnu ja härgüdi, et panõ no raamat kokku.»

Puul raamatust om võrokiilne, tõnõ puul om eesti keelen (sõltus tuust, kumba pite raamatu kätte võtat). Raamadun omma jutu ja luulõtusõ.

Et Annika om talopernaanõ, sis omma pall’o luu eläjist. «Talun juhtus kõik aig midägi,» muheli Annika. «Tulõ kirja panda, perän om latsilatsilgi hää lukõ!»

Harju Ülle, Uma Leht

Rahvusraamatukogu esitleb ajalehtede portaali

Kolmapäeval, 15. oktoobril kell 11 algaval infopäeval esitletakse Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis äsja avatud portaali DIGARi Eesti ajalehed (dea.digar.ee), mis on maailmas üks väheseid sõnaotsingu ja kavandatava infomahu poolest riigi tasandil.

DIGARi ja Europeana ajalehtede infopäeval „Ajalehtede päralt on ajalugu!“ räägivad Ragne Kõuts, Fred Puss, Krista Aru ja Aadu Must ajalehtedest kui info- ja uurimisallikast ning väärtuste kandjast, Krista Kiisa tutvustab üle-euroopalise Europeana Newspapers projekti tulemusi ning Kristel Veimann ja Maie Ristissaar esitlevad Rahvusraamatukogu uut portaali DIGARi Eesti ajalehed.

Uus ajalehtede portaal on loodud, pakkumaks igapäevase info tarbijatele, keele-, meedia- ja ajaloouurijatele, genealoogidele, infospetsialistidele, loovsektorile jt. huvilistele otsitavaid täistekste Eesti ja väliseesti ajalehtedest alates nende ilmumisest. Täielikult jõutakse selle eesmärgini 2015. aasta lõpuks, esialgu puuduvad lehed aastatest 1944–2013 ning tegeletakse selle perioodi sisu lisamisega.

DIGARi Eesti ajalehtede portaalist tehakse kättesaadavaks ka Rahvusraamatukogu koostööpartnerite, esmalt Tartu Ülikooli Raamatukogu ja Eesti Kirjandusmuuseumi digiteeritud ajalehed. Värsked lehed on portaalist leitavad hiljemalt ilmumisele järgneval tööpäeval, kuid nende täistekstid avaldatakse vastavalt väljaandjate nõusolekule.

Viited:
Portaal DIGARi Eesti ajalehed: http://dea.digar.ee
Registreerumine DIGARi ja Europeana ajalehtede infopäevale: http://www.nlib.ee/?id=23283

Allikas: Rahvusraamatukogu

Söögi-kuuntüü arotus

Uma Meki märgi saanu Uhtjärve nõiaköögi kamakuuk. Karu Kadri pilt.

Võro instituut ja Võromaa partnõrluskogo kutsva Vana Võromaa paikligu söögikraami tegijit ja müüjit nõvvopidämisele 13. rehekuul kell 13 Võromaa Toidukeskusõn (Katariina saalin).

Juttu tulõ tuust, midä om paikligu söögimajandusõ edendämises joba är tettü, mis tegemise omma poolõlõ ja kuis võinu asjo edesi kõrralda.

Kava: ülekaehus UMA MEKK söögivõrgu toimõnduisist ja plaanõst (Oti Anneli, Võromaa partnõluskogo juht). UMA programmi plaanitu tsihi, säälhulgan tuu, kuis plaani paikligu söögi ja luuva ettevõtlusõ tegejide kuuntüüd (Eichenbaumi Külli, Võro instituudi projekte-vidäjä). UMA MEKK tegemise edespite arõndusõ- ja müügivõrguna – määnest api ja tukõ olõsi vajja väiksil tuutjil/kasvatajail? Söögi pakmisõ ja müügikotus Võro liinan: kas säänest om vajja väiku tuutja toetusõs ja paikligõ kaupu müümises?

Nõvvopääväle tulõkist pallõldas teedä anda ildambalt 10. rehekuu pääväs Võromaa partnõrluskogo Uma Meki ettevõtmisõ vidäjäle Karu Kadrilõ kadri@voruleader.ee.

Uma Leht

Tartus alustab uus joogagrupp rasedatele

Tartus MTÜ ProVida Nõustamis-ja rehabilitatsioonikeskuse ruumides aadressil Ropkamõisa 10 alustab esmaspäevast, 6. oktoobrist rasedate jooga grupp, mille juhendajaks on Mari Peetsalu.

Rasedus on naise keha jaoks suur koormus, kuid sobivate harjutustega saab aidata kehal lapseootusega kaasnevate muutustega paremini kohaneda. Joogatundides pööratakse tähelepanu sünnituseks ettevalmistavatele harjutustele, õpitakse teadlikult oma keha lõdvestama ning harjutatakse sünnitustegevust toetavat hingamist.

Füüsilise keha toetamisega samaväärselt oluline on emotsionaalne tugi, mida kõhubeebiga naine saab parimal viisil just teistelt naistelt, kes on hetkel samas seisus. Just seepärast on toetusgrupi töös oluline roll juturingil, kus antakse üksteisele võimalus jagada rasedusega seotud rõõme ja muresid.

Joogagruppi juhendab Mari Peetsalu, loovterapeudist kolme lapse ema, kes on pikka aega tegelenud rasedate joogaga, töötanud laste ja vanematega, samuti osalenud jooga-duula ning imetamisnõustajate koolitustel. „Rasedus ja sünnitus on kindlasti naise elu tähtsaimad verstapostid. Selleks, et see pöördeline aeg naise elus oleks nauditav ja rõõmupakkuv, saame me ise palju ära teha,“ kinnitab Mari ja julgustab kõiki huvilisi tulema joogatundi uudistama.

Joogatunnid toimuvad esmaspäeviti kell 17.30-19.00. Lisainfo e-posti aadressil mari@maailmad.ee või FBs https://www.facebook.com/providaNRK?fref=ts

Allikas: MTÜ ProVida Nõustamis-ja rehabilitatsioonikeskus

Selgusid Seto Külävüü kostipäeva fotomängu parimad

Seto Külavüü Kostipäeva fotomängu parimad pildid tegid Kadri Reimann, Avely Pekka ja Merli Jürisoo.

16. augustil toimus Seto Külävüü kostipäiv ehk Setomaa kohvikutepäev. Ürituse raames kutsusime osalejaid oma muljeid jäädvustama ja osa võtma fotomängust. Saadetud piltidest valis kohalik zürii parimatena välja Kadri Reimanni, Avely Pekka ja Merli Jürisoo saadetud foto. Loosiõnn naeratas Enel Pungasele.

Fotojahi mängus osalejad pidid pilte tegema vähemalt kolmes kohvikus ja need fotod saatma meilile kostipaiv@setomaa.ee. Kokku osales fotomängus 9 fotograafi 80 fotoga. Fotomängu auhinnad on välja pannud kostipäeval osalenud kohvikud.
Loe edasi: Selgusid Seto Külävüü kostipäeva fotomängu parimad