Autor: Erkki Peetsalu

Rakvere valiti doonorluse aastalinnaks

Foto: Ülo Lomp
Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) verekeskus valis Rakvere linna 2011. aasta tulemuste põhjal Doonorluse aastalinnaks.

„Rakvere linn on meile alati olnud väga heaks väljasõidukohaks ja meie suurima kampaania „Ka doonor on riigikaitsja“ doonoritelgid tõid eelmisel suvel ühe päeva külastatavuserekordi just nimelt Rakveres, mil ühel päeval käis telgis 205 külastajat,“ ütles PERH-i verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp. Tema sõnul on Rakveres tublid doonorid ja verekeskusel olnud väga hea koostöö ka Rakvere Linnavalitsusega.

Rakvere linnapea Andres Jaadla sõnul tunneb ta siirast heameelt ja uhkust Rakvere linnakodanike üle, kes on verd loovutades aidanud paljusid abivajajaid ja päästnud sellega inimeste elusid.

PERH verekeskus annab Rakverele üle Suure Doonorikruusi Tallinna Raekojas toimuval doonorite austamisüritusel. Suur Doonorikruus on auhind, millega PERH verekeskus tunnustab doonorluse arengusse enam panustanud omavalitsusi.

Allikas: Rakvere Linnavalitsus

Erametsakeskus saadab kuus inimest Prantsusmaale

SA Erametsakeskus vahendab metsandussektori töötajatele Euroopa Liidu Elukestva õppe tegevusprogrammist rahastatavat õpirändeprojekti. Märtsis 2012 saadetakse Prantsusmaale kolmenädalasele tööpraktikale neli inimest metsaühistute ja erametsaomanikega töötavate inimeste seast ja kaks inimest SA-st Erametsakeskus. Projekti partneriks Prantsusmaal on kool La Maison Familiale Rurale „Les Forges“ Ecole des Metiers de la Nature.

Konkursile laekus metsanduse kategoorias neli avaldust neljale kohale ja administratsiooni kategoorias viis avaldust. Hindamiskomisjoni kuulusid Mart Kelk (Eesti Metsaseltsi tegevjuht), Ants Varblane (Eesti Erametsaliidu tegevjuht) ja Maris Tõnuri (SA Erametsakeskus Euroopa Liidu üksuse juht).

Märtsis lähevad tööpraktikale Raigo Rõõmussar (Sakala Metsaühistu), Meelis Matkamäe (Rakvere Metsaühistu), Peep Pihlak (Metsahuviliste Selts) ja Ray Raiesmaa (Keskkonnaministeerium). SA-st Erametsakeskus lähevad praktikale Kaiko Kell ja Piia Kiivramees.

Tööpraktikale suundutakse regionaalsetesse erametsaomanike keskustesse, metsaühistutesse, Põllumajanduskoja metsanduse osakonda või sealsesse Keskkonnaametisse.

Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun ütles projekti kohta: „ProForest projekt on hea võimalus teha samalaadset tööd teises asutuses välismaal, viies kaasa teadmisi Eestist ja tuues Prantsusmaa kogemusi Eestisse. Sealne töö saab olema inglise keeles, kuid arvestades sihtkoha eripära ja praktikantide soovi õppida keeli, võib loota, et edaspidi on Eesti metsandussektoris rohkem ka romaani keeli valdavaid töötajaid.“ Praktikandi kohustused on tööpraktika täiemahuline sooritamine ja aruandlus SA-le Erametsakeskus vastavalt praktikalepingus kokkulepitud tingimustele.

Lisainfo: Pille Aasamets, SA Erametsakeskus projektispetsialist, tel 683 6066, e-post pille.aasamets@eramets.ee

Põlva “Jääaaria” pakub kauneid aariaid tuntud ooperitest

Pärnu Ooper koostöös Eesti Kultuurkapitali ja Põlva Kultuuri- ja Huvikeskusega toob Põlvasse neljapäeval, 2. veebruaril kell 19 kontserdi “Jääaaria”.

See on Pärnu Ooperi talvine intelligentset meelelahutust pakkuv ooperimuusikaprojekt, mida on soovitav nautida ainulaadse suvepealinna unistusi, armastust ja emotsioone täis muusikakokteili jäätisevariandina. Kõigile neile, kes otsivad eredaid ja inspireerivaid kunstilisi elamusi, pakuvad äratundmisrõõmu ooperiaariad Mozarti, Straussi, Verdi ja Wagneri kvaliteetooperitest, mida esitavad Kai Kallastu – sopran, Andrus Kallastu – klaver.

Sopran Kai Kallastu omandas muusikamagistri kraadi Helsingi Ülikoolis Metropolia klassikalise laulu ja vokaalpedagoogika erialal. Ta on täiendanud ennast nimekate vokaalpedagoogide, professorite Irina Gavrilovici, Teresa Żylis-Gara, Eva Blahova ja Nelli Manuilenko juhendamisel ning esinenud solistina Eestis, Islandil, Lätis, Saksamaal ja Soomes. Tema repertuaar hõlmab teoseid renessansist nüüdismuusikani ning väga suure hääleulatusega lauljana on ta olnud mitmete eesti heliloojate nõudlike eksperimentaalsete vokaalteoste esmaesitaja. Kai Kallastu on laulnud Repoo Ensemble, Reval Ensemble, Pärnu Ooperi orkestri, Pärnu Linnaorkestri ja mitmete projektikollektiivide solistina. Intensiivne loominguline töö seob teda abikaasa Andrus Kallastuga, kellega koos ta on esitanud kümneid vokaalkavu. Loe edasi: Põlva “Jääaaria” pakub kauneid aariaid tuntud ooperitest

VonKrahliGalerii avati näitusega “Esimene lõige”

Von Krahli klubi ruumides alustas tegevust VonKrahliGalerii, mis keskendub peamiselt graafika- ja fotokunsti valdkonnale. Galerii avati näitusega “Esimene lõige”.

Käesoleval näitusel esitletakse EKA Vabade Kunstide Teaduskonna esimese aasta tudengite esimesi lõikeid. Tööprotsess oli üpris orgaaniline. Tegevus toimus ühise stuudiumina, mille käigus modelleeriti algsetest kobavatest ideedest enamvähem selgepiiriline narratiiv. Tegevust ei piiranud ei temaatiline ega tehniline raamistik, kuid üllataval kombel domineeris üliõpilaste valdava eelistusena linoollõige.

Linoollõiketehnika kuulub kõrgtrükitehnikate hulka. Lihtsamalt tähendab see seda, et meile kõigile tuttava põrandakattematerjali sisse lõigatakse vastavate nugade abil kujutis. Kõik, mis peale seda tegevust alles jääb, see trükib. Üldjuhul saadakse kujutis paberile spetsiaalse kõrgtrükipressi abil. Linoollõige on ühest küljest kerge, kuna tulemus kujuneb ilma igasuguse salapärase keemiata. Teisalt nõuab see aga teatavat stiliseerimis- ning üldistusoskust ja kaugeltki mitte kõik soovitu ei kuku alati kujutletud moel välja.

Osalevad kunstnikud: Anna Maria Lapin, Anna-Kaisa Vita, Helena Keskküla, Kadri Helde, Krista Zimm, Kristen Rästas, Liisa Jugapuu, Marta Vaarik, Mihkel Oksmann, Pavel Grebenjuk, Taavi Rei, Taavi Villak. Näitus jääb avatuks kuni 29.02.2012

Lisainfo: Mariliis Oksaar, mariliis@vonkrahl.ee, +372 55 933 442

Paku kandidaate parimate sotsiaalvaldkonna töötajate konkursile

Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon (ESTA) kuulutab välja konkursi parimate sotsiaalvaldkonna töötajate tunnustamiseks.

Antakse välja tiitlid
– aasta sotsiaalhooldaja 2011
– aasta sotsiaaltöötaja 2011
– aasta hoolekandeasutuse juht 2011
– elutöö tegija sotsiaalvaldkonnas.

Tiitlisaajate kandidaatide esitamiseks palume tutvuda kandidaatidele esitatavate nõuetega ja täita kandidaadi esitamise vorm (vt lisatud faile).

Tunnustatakse ka:
– ajakirjanikku, kes on paistnud silma sotsiaalteemade analüütilisel kajastamisel 2011. aastal
– ESTA liiget, kes on paistnud silma aktiivsel osalemisel ESTA tegevustes 2011. aastal

Ajakirjaniku ja ESTA liikme tunnustamiseks palume esitada vabas vormis taotlus, mis sisaldab põhjendust, mille eest peaks kandidaat tunnustuse saama.

Taotlused saata hiljemalt 17. veebruariks 2012 e-posti aadressil eswa@eswa.ee või postiaadressil ESTA, Kaupmehe 4, Tallinn 10114. Hiljem laekunud taotlusi vastu ei võeta.

Tunnustamine toimub rahvusvahelise sotsiaaltöö päeva tähistamise üritusel 20. märtsil 2012 Jõhvi kontserdimajas. Registreerimise info saadame paari nädala jooksul.

Täiendav teave telefonidel 522 8938 (Jaanika Luus) või 645 7921 (Helen Peeker).

Allikas: Helen Peeker, ESTA

Osale küsitlusel puiduenergia koolituste kohta

SA Erametsakeskus koostöös Suurbritannia, Soome, Austria, Türgi ja Prantsusmaa partneritega viib läbi projekti WETNet, mille raames luuakse järgmise kahe aasta jooksul puiduenergia koolituste kompetentsimudel. Enne puiduenergia täiendkursuse programmi koostamist viiakse läbi küsitlused puiduenergia koolituste vajaduste osas.

Soov on luua üks puiduenergia teemaline koolitus, mille moodulitega saaks koolitada metsaomanikke ja metsanduslikke ettevõtteid ning teiste moodulitega energiasektorit puiduenergia alal.

WETNeti projekt kutsub kõiki huvilisi, kes tegelevad metsandusese ja/või puiduenergia vallas, vastama küsimustikule, milles analüüsitakse, milliseid ja mis teemal puiduenergia koolitusi on ja milliseid oleks vaja. Palume Teil vastata 27. jaanuariks.

Küsitlustele vastanute vahel loositakse välja kolm mõnusat ja sooja kõrvadega talvemütsi ja helkurid. Kui soovite loosimisest osa võtta, palume jätta oma kontaktandmed, muul juhul on küsitlus anonüümne.

Küsitluse leiab siit. Lisainfo projekti kodulehel www.eduforest.com.

Allikas: Pille Aasamets, SA Erametsakeskus, www.eramets.ee

Pärnus kõlavad täna maailma esiettekanded

Foto: Pärnu Uue Kunsti Muuseum
Pühapäeval, 15. jaanuaril kell 14.00 kõlavad Pärnu Uue Kunsti Muuseumis Pärnu Ooperi sarjas ABONEMENT 007 Hans-Gunter Locki, Monika Mattieseni, Malle Maltise ja Andrus Kallastu teoste maailma esiettekanded.

Teoseid esitab kontseptuaalse muusikateatri ansambel Repoo Ensemble koosseisus Kai Kallastu (sopran), Leonora Palu (flööt), Edmunds Altmanis (klarnet), Kristina Kriit (viiul), Aare Tammesalu (tšello) ning Jorma Toots (klaver).

Kontserdiga lõpeb Eesti oludes uudne Pärnu Nüüdismuusika Päevade multimeediumitöötuba, mille raames heliloojad räägivad oma helikeele tehnikast ning arutlevad nüüdismuusika uute kompositsioonimeetodite
rakendamisvõimaluste üle. Multimeediumitöötoa idee on kujunenud 2007. aastast, kui Pärnu Nüüdismuusika Päevade multimeediumitöötubades hakati siduma nüüdismuusika teooriat ja praktikat vormides, mida ei
võimalda puhas kontsert, loeng või seminar. Loe edasi: Pärnus kõlavad täna maailma esiettekanded

Rocca al Mare Kool kavandab moeshowd “Roosad Käärid”

Laupäeval, 28. jaanuaril 2012 kell 19.00 toimub Rocca al Mare Koolis iga-aastane moeshow Roosad Käärid. Tänavuse moeshow teemaks on „Elegance“, seega oodatakse disaineritelt pidulikkust, stiilset ning maitsekat lähenemist ning muidugi ka elegatseid lahendusi. Kollektsioone esitavad publikule Rocca al Mare kooli noored moeloojad.

Disainereid hindab moeasjatundjatest koosnev žürii, kelle ülesandeks on välja valida parim noor moelooja. Žüriisse kuuluvad: Aulikki Puniste, Lilli Jahilo, Laura Kallasvee, Hanna Haring ning eelmise aasta Roosade Kääride võitja Ingrid Helena Pajo. Võitjat autasustatakse rändkarikaga “Roosad Käärid” ning sponsorite poolt kingitud auhindadega.

Üllatusesinejana sisustab moeürituse vaheaega härra Jarek Kasar – Eesti muusikataeva säravam täht Chalice.

Moeshow algus on 19:00 ning uksed avatakse 18:30. Piletid on peagi saadaval eelmüügis Tallinna erinevates koolides ja internetist hinnaga 4€, ning kohapeal 5€.

Allikas: Eleen Soome, www.roosadkaarid.blogspot.ee

Võrumaa ootab ettepanekuid vapi- ja teenetemärgi kandidaatidest

Võru Maavalitsus, Võrumaa Omavalitsuste Liit ja Võrumaa Arenguagentuur ootavad hiljemalt 3. veebruariks 2012 taotlusi maakonna vapi- ja teenetemärgi määramise kohta. Samuti oodatakse kandidaate Võrumaa aunimetuse tiitlitele.

Aunimetusi omistatakse järgmistes kategooriates:
• kultuurielu edendaja
• hariduselu edendaja
• sotsiaal- või tervishoiutöötaja
• omavalitsus- või riigiametnik Võru maakonnas
• omavalitsus- või riigiametnik väljastpoolt Võru maakonda
• maaelu/külaelu edendaja või MTÜ
• ettevõte (Suur Vanker 2011, Väike Vanker 2011, Edukas Startija 2011)

Taotlused tuleb esitada kirjalikult või elektrooniliselt Võru Maavalitsusele hiljemalt
3. veebruariks. Taotluse vormid ja lisainfo maakonna veebilehel http://www.werro.ee/maakond/tunnustus.

Allikas: Võru Maavalitsus

Kas külmäs kah lätt?

Luudusõ- ja talomiis Pulga Jaan. Foto: Harju Ülle
Mi kandin om ilm nii hiitlik, et ilma etteütlemisega om kerge võssu minnä. A vana luudusõmehe mõistva luudusõ märke perrä siski ütte-tõist ilma kotsilõ ette nätä.

«Olõ mitmit aastit ilma kaenu – kuigi luudus om veidükese iks sassih kah ja ei mõistaki kiäki inämb täpsele üteldä – ja arva, et seo kuu keskpaigah piässi külh tulõma kõrralik talv ja om jutiga piaaigu märdsi lõpuni vällä,» märgot’ Räpinä aianduskooli luudusõ-oppaja, jahimiis ja tsirgu-uurja Lepiski Arvi. «Märdsi algusõh tege üte väiku sulalainõ, nii nädälidse, sis lätt viil külmäle ja om jutiga nikani ku keväjäni.Väega suurt lummõ es tohtnu tulla. A näüs, ku täppi taa lätt!»

Lepiski Arvi selet’, et illast talvõ tulõkit näkk’ ette näütüses tsirkõ perrä. «Meil omma rändtsirgu är liiknuva, a Lääne-Eestih ommava hani ja luiga viil kohal. Kiivitäjit oll’ vana-aasta viil nättü. Mõtsaelänigu näivä ette, et äkilist külmä ei olõ tulõmah.»

Antsla ja Varstu kandin toimõndaja luudusõ- ja talomiis Pulga Jaan ütel’, et luudusõmärke ja eläjide üllenpidämise perrä oll’ jo süküskuun selge, et varahast külmä talvõ seokõrd ei tulõ.

«Ku tulõ kipõlt külm talv, sis eläjä ruttasõ asjuga, a seo süküs om näil olnu kõgõga aigu küländ,» selet’ Pulga Jaan. Mõtsatsikol es olõ kipõt joosuao päälenakkamisõga: «Mõtsatsiga naas’ viil detsembri lõpun päivä ümbre koosõrdama,» kõnõl’ Jaan.

Eski talo lambidõ päält oll’ nätä, et näil ei olõ tuu as’aga kipõt. «Novembri lõpun vei oina lauta ja lamba olli sis viil tävveste rahuligu,» selet’ Pulga Jaan. «Järgmäne märk om rebässide joosuaig, tuu piät jahikallendri perrä kuu ao peräst pääle nakkama. Mõni aasta nakkas poolõst jaanuarist, a minevaasta es liigu 10. veebruaril viil mitte üts kurat põllu pääl. Ku olnu uuta, et süküs tulõ varahanõ, olõssi repän poigõga rutanu.» Loe edasi: Kas külmäs kah lätt?

Puhta maailma ideed: prügilaev ja uus maksusüsteem

Tänasel Tallinnas toimuval Teeme Ära! Maailmakoristus 2012 konverentsil esitasid ligi 40 riigi delegaadid prügitalgute korraldamise kogemuste jagamise kõrval ka praktilisi ideid, kuidas vähendada inimtegevuse tulemusena tekkinud üleliigset prügi ja jõuda jäätmevaba ühiskonnani.

Näiteks Liibanonis on valminud prügikoristuslaeva prototüüp, millega plaanitakse prügi korjama hakata merest. Mitme riigi meeskonnad peavad oluliseks arendada välja kooliprogrammid, mis õpetaks säästlikke valikuid ja keskkonnasõbralikku elustiili juba lastele. Konverentsil toimunud diskussioonides toodi esile ka maksusüsteemide ümberkorraldamise vajalikkust, et see toetaks keskkonnasõbralikku tootmist ja tootedisaini.

Paljude riikide, sealhulgas ka näiteks Nepaali, probleemiks on inimeste vähene valmisolek probleemi tunnistada: “Nepaalis on suurim väljakutse see, et inimesed ei taha teadvustada keskkonnas olevat prügi kui probleemi. Paljuski seetõttu, et inimesed lihtsalt ei tea, kuidas prügi keskkonnasõbralikult käidelda või selle tootmist vähendada,” selgitas Nepaali delegaat Prabin Paudel. Nepaallane pidas kasulikuks ka kohapeal loodud kontakte, sponsorlussuhteid ning toimivaid lahenduste näiteid erinevatest riikidest.

Kreeklane Harry Vlassopoulos selgitas, et sealseks lahendamata probleemiks on näiteks ehitusjäätmete käitlemine, sest ehituse käigus tekib palju erinevat liiki prügi, mida ei taheta või osata keskkonnasõbralikult käidelda. “Õppisime nende riikide kogemustest, kus ehitusprügi on taaskasutatud. Kreekas ehitatakse maju nii, et ei mõelda üldse, mis saab sellest majast hiljem, kuid majade konstrueerimisel peaks juba mõtlema ka sellele, kuidas toimub hiljem näiteks lammutamine, mis saab jäätmetest jne,” selgitas Vlassopoulos.

Konverentsil tutvustati ka juba toimivat “Zero Waste” (eesti keeles: jäätmevaba) liikumist, mille esindaja Joan Marc Simon rääkis, et 80% maailmas tekkivast prügist on taaskasutatav ning ka ülejäänud jäätmete käitlemiseks on lahendused võimalikud. Simoni sõnul ei ole probleem niivõrd tehnoloogias, vaid inimeste teadlikkuses ning seadusloome ja poliitikate puudulikus rakendamises. 2004. aastal loodud liit teeb aktiivselt koostööd ülikoolide, valitsuste ja organisatsioonidega, pakkudes standardeid ja lahendusi, kuidas minimaliseerida prügi tootmist. Loe edasi: Puhta maailma ideed: prügilaev ja uus maksusüsteem

Praegu on parim aeg e-rahvaloendusel osalemiseks

Statistikaamet soovitab osaleda e-rahvaloendusel juba praegu ja mitte jätta toimingut jaanuarikuu lõppu, kui suurenev osalemiskoormus võib ankeedi täitmise aeglasemaks teha. Kahe nädalaga on e-rahvaloendusel saanud kirja juba üle 310 000 inimese.

13. jaanuari keskpäeva seisuga on e-rahvaloendusel täidetud isikuankeedid 311 219 inimese kohta, mis on ligi 24% Eesti eeldatavast rahvaarvust. Protsentuaalselt on enim loendatud Tartumaal ja Harjumaal (27%) ning Järva-, Hiiu-, Pärnu- ja Raplamaal (24%).

Loendatud inimeste arvu maakondade kaupa leiab rahvaloenduse veebilehelt www.stat.ee/58604. Loenduse edenemise statistika uueneb kord tunnis. Arvestama peab, et veebilehel avaldatud tabelis kajastuvad ka topelt loendatud inimesed. Andmed korrastatakse pärast loendust andmetöötlusel ja iga inimene läheb arvesse üks kord.

Vaata, kuidas toimus rahvaloendus 1959. aastal:


Loe edasi: Praegu on parim aeg e-rahvaloendusel osalemiseks

Telli saa näütüst vana Võromaa kindist

2009. aastagal sai Võro Instituudi, Võro Seltsi VKKF, Näputüüseltsi ja Orava Maanaisi Seltsi iistvõtmisõl valmis näütüs Vana Võromaa kindakirjust. Eesti Rahva Muuseumi näüdüsside perrä om koet 28 vahtsõt kindapaari Vana Võromaa esi kihlkundõst. Näütüse mano käävä mõnõ värmitahvlikõsõ tekstega ja raamat kindamustriidega “Kirä’ Võromaalt. Kinda'”.

Näütüs om välän olnu Võro Instituudin, Orava Kultuurimajan, Võromaa Keskraamadukogo latsiosakunnan, Hummuli latsiaian Valga maakunnan, Rogosi mõisan ja Kanepin 2009.-2010. aastagal ja 2011. aastagal Võromaa Kutsõhariduskeskusõn, Villändi kultuuriakadeemiän, Mikidämäel, Verskan, Leevil, Kihnun ja Linten.

Näütüst saa rahvamajja, kuuli vai muialõ ülespandmisõs telli. Ülespandmisõ ja transpordi kõrraldas teljä, a tuu olõ-i väega rassõ – kindit om üts pappkastitäüs ja mõttit ülespandmisõs saa tõisi käest, kiä taad näütüst joba pruuknu omma… Julgõt näütüse-telmist! Kiä inne ühendüst võtt, tuu saa! Näütüs om vaba alatõn veebruari alostusõst seol aastagal.

Allikas: Triinu Ojar, Võro Instituut

Mine retkele talviseid parke ja jugasid vaatama

Looduse Omnibuss kutsub pühapäeval, 15. jaanuaril retkele talviseid parke ja jugasid vaatama. Matkatakse koos Arne Timmiga Tabasalu looduspargis ja Keila-Joa pargis.

Teel käiakse ka Rannamõisas, Murastes, vaadatakse Türisalu juga ja panka, Treppoja joastikku ja Vahiküla juga Vääna jõel. Kõigile kingituseks looduse kalender. Buss väljub Rahvusraamatukogu eest kell 10.00. Tagasi Tallinnas kell 16.

Sõidu hind täiskasvanutele, sealhulgas tudengitele ja pensionäridele 10 eurot, õpilastele 5 eurot, koolieelikutele tasuta. Looduse Omnibussi ettevõtmisi toetavad Eesti Energia ja KIK.

Info ja registreerimine 6481 740, 56476297, info@looduseomnibuss.ee, www.looduseomnibuss.ee

Allikas: Looduse Omnibuss

Tartlased saavad küsida toetust keskkonnateemalistele väikeprojektidele

Väikeprojektide finantseerimist võivad taotleda kõik Tartu linnas tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjad ja juriidilised isikud ning finantseerimisel eelistatakse mittetulundusühingute või sihtasutuste poolt
esitatud taotlusi.

Väikeprojektide finantseerimise eesmärgiks on toetada väikeprojekte, mille tegevused toimuvad Tartus ja/või on Tartuga seotud ning käsitlevad jäätmete, vee, õhu, pinnase või keskkonnateadlikkuse temaatikat.
Finantseerimisele ei kuulu väikeprojektid, mis on linnaeelarvelised ja väikeprojektid mida on linnaeelarvest finantseeritud. Väikeprojekte finantseeritakse kuni 80% ulatuses esitatava projekti eelarve summast, kuid mitte rohkem kui 2 000 eurot.

Taotlusi võetakse vastu jooksvalt 2012. aasta jooksul ja projekt tuleb ellu viia samal aastal (st 2012. aastal). Väikeprojekte finantseeritakse 2012. aasta linna eelarves ettenähtud vahendite ulatuses.

Loe lähemalt siit või küsi lisa Tartu linnavalitsuse keskkonnateenistuse peaspetsialistilt Helve
Arukaselt, tel 7361 272 või 5166974.

Allikas: Tartu linnavalitsus

Algas XI Nukitsa konkurss

Eesti Lastekirjanduse Keskus kutsub lapsi taas valima oma lemmikkirjanikku ja raamatukunstnikku – osalema on oodatud kõik raamatusõbrad, kel vanust kuni 16 aastat.

Võistlevate raamatute nimestik sisaldab 205 raamatut aastatest 2010-2011, sh 158 esmatrükki 107 eesti kirjanikult ja 104 eesti kunstniku pildid 174 raamatule.

Hääletamine kestab 20. veebruarini. Maakondades ja linnades korraldavad hääletust kohalikud raamatukogud eesotsas keskraamatukoguga. Samuti saab hääletada elektrooniliselt Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel www.elk.ee

XI Nukitsa konkursi pidulik lõpetamine toimub 14. aprillil Eesti Lastekirjanduse Keskuses, kus lisaks auhinnasaajatele osaleb 70 hääletuses osalenud last üle Eesti. Laste lemmikkirjanik ja -illustraator saavad auhinnaks Nukitsa pronkskuju ja rahalise preemia. Autasustatakse ka Nukitsa auhinna nominente – teise ja kolmanda koha pälvinud kirjanikke-kunstnikke.

Nukitsa konkurssi korraldab Eesti Lastekirjanduse Keskus iga kahe aasta tagant alates 1992. aastast.

Allikas: Eesti Lastekirjanduse Keskus

Tartus tulekul tänavune esimene “Kohviõhtu Toomel”

Selle aasta esimene „Kohviõhtu Toomel“ toimub esmaspäeval, 16. jaanuaril kell 17.15 Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi kohvikus – külaliseks keemik, teadusajaloolane ning muinsuskaitsja Tullio Ilomets.

Tullio Ilomets sündis 1921. aastal Paides. Ta lõpetas 1952. aastal ülikooli ning kaitses 1965. aastal keemiakandidaadi kraadi. Ilometsa põhivaldkond oli orgaaniline keemia ning orgaanilise keemia kateedris töötas ta assistendina aastatel 1952–1960, sealt edasi vanemõpetajana ning 1965. aastast dotsendina. Kuigi tema lemmikteema on olnud orgaaniliste ühendite süntees, on ta uurinud ka maomürke ja ravimudasid. Peale orgaanilise keemia on Tullio Ilomets tegelenud ka Tartu Ülikooli ajaloo ja teadlaste uurimisega. TÜ ajaloo muuseumi ühe vaimse isana oli ta üks muuseumi idee algatajaid ning töötab muuseumis konsultandina praeguseni. 2001. aastast on Tullio Ilomets Tartu linna aukodanik.

Järgmine põnev kohtumine Toomel leiab aset 13. veebruaril kell 17.15. Külaliseks on Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskonna emeriitprofessor ja Statistikaameti vanemmetoodik Ene-Margit Tiit.

Ene-Margit Tiit sündis 1934. aastal Tartus akadeemik Arnold Humala perre. Ta lõpetas 1957. aastal Tartu Riikliku Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna. Teadustöid on ta kirjutanud nii matemaatilise statistika kui ka rahvastikuteaduse, sotsioloogia ja antropomeetria alalt. Esimese Tartu ülikooli naisteadlasena valiti ta 1995. aastal välisülikooli (Helsingi ülikooli) audoktoriks. Ene-Margit Tiit on Valgetähe IV järgu ja Tartu Tähe kavaler. 2007. aastast alates on ta 2011. aasta rahvaloenduse teadusnõukogu esimehena ette valmistanud käimasolevat rahvaloendust.

Kohviõhtud toimuvad Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi kohvikus ning on osalejatele tasuta. Põneva kohtumise ja mõnusa jutu kõrvale pakutakse ka kohvi.

Allikas: Tartu Ülikooli Muuseumid

Orlovi lossis tähistavad chihuahuad täna uut aastat

Chihuahua. Foto: justdogbreeds.com
Maarjamäele kogunevad täna Eesti Chihuahua Klubi liikmed, et tähistada Orlovi lossi kaminasaalis lustipeoga “Kirss tordil” uut aastat. Pidulik üritus algab täpselt kell 14.00 ja kestab kuni 16.00. Meeleolu loob Getter Jaani, pidu juhib Liina Randpere ja chihuahuadele esineb tantsuga kääbuspuudel Vitas.

Üritusel osalevad ka klubi sponsorid ja koostööpartnerid. Peol pakutakse suupisteid ja chihuahuadele eritellimusel valminud torti. Autasustatakse klubi fotokonkursi võitjaid ning Aasta Chihuahua omanikku. Kuulutatakse välja Eesti Chihuahua Klubi 2011. aasta lemmikajakirjanik. Klubi kogub peokülalistelt närimiskonte, mis annetatakse hiljem Loomade Hoiupaiga kodututele koertele.

Eesti Chihuahua Klubi loodi 2006. aastal ühendamaks Eesti chihuahuahuvilisi. Klubi tegutseb eesmärgiga kaitsta chihuahuasid ja tõsta nende populaarsust. Klubi korraldab oma liikmetele regulaarselt koolitusi ja vabaajaüritusi.

Ürituste korraldamist peetakse klubi poolt oluliseks, kuna tulenevalt tõu eripäradest on miniatuursetel chihuahuadel raske teisest tõust mängukaaslasi leida. Eesti Chihuahua Klubi varasemad peod ei ole jäänud tähelepanuta ka ajakirjanduses. Laia kajastust leidsid kirjutavas meedias ja televisioonis nii klubi 2009. aasta uusaastapralle “Ühtekad!”, 2010. aasta „Minu väike inglike“ kui ka 2011. aasta „Pidu, pidu, pidu… Chihuahuad hoos!“.

Lisainfo: Krista Laanet, krista@chihuahua.com, tel 5037388

Ööjooks kogub partnerid suurtoetaja pardale

Viking Line Eesti tegevjuht Inno Borodenko ja Marko Torm allkirjastamas koostöölepet. Foto: MTÜ Rakvere Maraton
Ööjooks paneb laupäeval hooajale avapaugu, kogudes suurtoetaja Viking Line pardale 15 partnerorganisatsioonide esindajat ja pidades kuue tunni vältel esmakordselt Ööjooksu mõttetalgud.

Viking Line pardal laupäeva hommikul kella kaheksast kuni pärastlõunani peetavad mõttetalgud on korraldajate ütlusel mitteformaalse loomuga, mille põhiline raskuskese asetub senisele turundusstrateegia arutelule ja meediaplaani tutvustusele. Vähemtähtsad pole ka partnerorganisatsioonide esindajatelt vestlusringis välja koorunud uued innovaatilised ideed.

Ööjooksu korraldajad loodavad mõttetalgutelt intensiivset vestlusringi, kuhu saavad panustada enamus lähedasemaid abilisi ja toetajaid. „Korraldusmeeskonnana loodame sellest meeleolukast laupäevast saada kas tuge ja kinnitust valitud teele või uusi võimalusi, suunamuutusi ja täiendusi,“ räägib Marko Torm.

Ööjooks on vabatahtlikkusel ja eestvedaja motivatsioonil baseeruv ettevõtmine, mida toetasid eelmisel aastal 33 erasektori ettevõtet ja avaliku sektori ametiasutust Lääne-Virumaal. Loe edasi: Ööjooks kogub partnerid suurtoetaja pardale

Paku kandidaate Viljandimaa Vapimärgile

Viljandimaa vapimärgi näidis
Viljandi maavanem ootab taas kandidaate Viljandimaa Vapimärgile, ettepanekute esitamise tähtaeg on 31. jaanuar.

Vapimärk on Viljandi maakonna kõrgeim autasu Viljandimaal alaliselt elavale inimesele, kes on oma töö ja tegevusega eriti silmapaistvalt kaasa aidanud maakonna arengule. Vapimärgi asutas Viljandi Maavalitsus Eesti Vabariigi 85. sünnipäeva auks. Seni on Vapimärgiga autasustatud üheksat inimest. Esimene Vapimärk omistati kodu-uurija Enno Piirile, eelmisel korral pälvis selle legendaarne kergejõustikutreener ja Suure-Jaani spordielu edendaja Meinhard Kirm.

Ettepaneku Vapimärgi andmiseks võivad teha kõik inimesed. Taotlus peab olema kirjalik, vabas vormis ning eraldi blanketti selleks vaja ei ole. Esitada tuleb kandidaadi ees- ja perekonnanimi, tegevusala, teenete kirjeldus ja andmed esitaja kohta.

Ettepanekuid kandidaatide kohta oodatakse kirjalikult Viljandi Maavalitsuse kantseleisse (Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi) 31. jaanuariks 2012.

Viljandimaa Vapimärgi andmise otsustab maavanema moodustatud vastav nõukogu. Vapimärgi pidulik üleandmine leiab aset maavanema, Omavalitsuste Liidu esimehe ja Kaitseliidu Sakala maleva pealiku korraldataval vastuvõtul, millega tähistatakse Eesti Vabariigi 94. sünnipäeva.

Viljandimaa Vapimärgi statuudi leiate maavalitsuse veebilehelt.

Allikas: Viljandi Maavalitsus

Linnutaja Klubi korraldab August Pulsti õhtu

Vändras tegutsev torupilliansambel Linnutaja on oma tegevuse laiendamiseks kutsunud möödunud sügisel ellu klubiõhtute sarja, mis kannab nime Linnutaja Klubi. Sarja kokkusaamised toimuvad Vändra raamatukogu kaminasaalis ning on mõeldud kõigile pärimuskultuuri huvilistele siit ja sealtpoolt Vändrat.

Klubiõhtu esimeses osas saavad külalised kuulata ettekandeid pärimusmuusikast ja selle ajaloost, õhtu edenedes võetakse ette ühislaulud ja –tantsud. Linnutaja liikmed pakuvad kokkutulijatele sooja teed ja küpsetisi.

Järgmine klubiõhtu, mis toimub 14. jaanuaril, on pühendatud vanavara kogujale, entusiastlikule muuseumitegelasele, kunstnikule August Pulstile, kelle sünnist möödub samal päeval 123. aastat. Klubi õhtujuhid Krista ja Raivo Sildoja meenutavad August Pulsti ja tema tegemisi ning jutustavad Pulsti kirjalikele mälestustele tuginedes lugusid vanadest Vändrakandi rahvapillimeestest. Õhtu erikülaliseks on rahvamuusik Leanne Barbo, kes laulab, mängib erinevaid rahvapille ning õpetab tantse.

Ootame teid külla Vändrasse, pange tantsukingad kotti ning toreda kohtumiseni.

Lähem info: https://www.facebook.com/events/224044321006762/

Krista Sildoja, Linnutaja, www.rahvamuusika.ee

Võrus alustab tegevust Terve Pere Kool

Üha enam tekib vanematel küsimusi lapse tasakaaluka arengu ja kasvamise kohta. Aeg on küps, et otsida ühiselt vastuseid ja kuulata kogenumaid – Võrus avab uksed Terve Pere Kool, mille esimene kogunemine ja loeng toimub 21. jaanuaril.

Terve Pere Kool otsib ja jagab innustavaid teadmisi ning kogemusi väikelapse arengu mõistmiseks ja suunamiseks, et kasvada koos rõõmsateks ja loovateks isiksusteks – terveks pereks.

Esimeses loengusarjas “Eelkooliealine laps” saab kuulata, kaasa mõelda ning arutleda järgmistel teemadel:

• kuidas lapsed mängivad ja õpivad?
• millised mänguasjad toetavad lapse arengut?
• kas teler ja arvuti on lapse arengu toetajad või pärssijad?
• millal on laps valmis lasteaiaks?
• mis on tervislik pedagoogika?
• millised on lapse arengu põhitõed?

Loengud toimuvad Võrus Lembitu tn 2 II korrusel (Võru Loovuskooli ruumides) laupäeviti kell 11.00-14.00.
Loe edasi: Võrus alustab tegevust Terve Pere Kool

Teisipäeval alustab pealinnas seto laste kool

Noored seto juurtega emad asutasid Tallinna seto laste kooli, et nii omadele kui teistele lastele seto laulu, tantsu ja pillimängu õpetada. Esimene koolitund toimub 10. jaanuaril kell 18 Tallinnas Kristiine Noortekeskuses. Järgmistel kordadel saadakse jaanuaris kokku 17., 24. ja 31. jaanuaril samal ajal ja samas kohas. Kooli eestvedajad on Annela Laaneots ja Ülle Paltser. Loe lähemalt siit.

Allikas: setomaa.ee