Erkki Peetsalu

Võrumaa aineolümpiaadide ja -võistluste parimad jaanuaris

Kylauudis.ee hakkab avaldama ülevaadet Võrumaa aineolümpiaadide ja -võistluste parimatest. Käesolevaga kirjutame 2011/2012. õppeaastal jaanuarikuus 2012 toimunud aineolümpiaadide ja -võistluste parimatest.

14. jaanuaril 2012 toimus Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis üleriigilise füüsikaolümpiaadi maakonnavoor. Osales 21 õpilast 6st koolist.

Parimad füüsikaolümpiaadil:
Põhikooli arvestuses:
1. koht Andri Alliksoo, Mõniste Kool, õpetaja Eda Tuvikene
2. koht Meelis Perli, Haanja Kool, õpetaja Ülle Mõim
3. koht Liisa Anier, Antsla G, õpetaja Marietta Lõo
Gümnaasiumi arvestuses:
1. koht Anti Haugas, Võru Kreutzwaldi G, õpetaja Valdo Kalling
2. koht Eliise Hollas, Võru Kreutzwaldi G, õpetaja Tarmo Vana
3. koht Andrus Jaakson, Võru Kreutzwaldi G, õpetaja Tarmo Vana
Loe edasi: Võrumaa aineolümpiaadide ja -võistluste parimad jaanuaris

Valmis talvine aialinnuaabits nutitelefonidele

Eesti Ornitoloogiaühing koostöös Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja Eestimaa Looduse Fondiga on loonud nutitelefonides kasutatava abimehe talviste aialindude määramiseks. “Talvisest aialinnuaabitsast” leiab 36 tavalisema aialinnu joonistuse, lühikese tutvustuse ja iseloomuliku laulu või häälitsuse.

Lihtsalt kasutatav aabits on heaks abimeheks linnuliikide määramisel toidumaja juures või koduaias. Esialgu saavad aabitsat kasutada Android tüüpi nutitelefonide omanikud, järgmise nädala algul lisandub sama võimalus ka Apple`i toodetele. Nutirakenduse on teinud Marko Peterson. Viited rakenduse allalaadimisele leiab Walk&Learn kodulehelt www.walk-n-learn.com. Talvine aialinnuaabits on kõigile kasutajatele tasuta.

Allikas: Eesti Ornitoloogiaühing

E-rahvaloendusel pani end kirja 814 848 inimest

Täna, 2. veebruari südaöösel lõppes kuu aega kestnud e-rahvaloendus. Esimese kokkuvõtte e-loendusest avaldab Statistikaamet pressiteatena esmaspäeval, 6. veebruaril.

„Huvi e-loenduse vastu oli iseäranis viimastel päevadel väga suur ning täna võime öelda, et Eesti rahvas tegi e-rahvaloenduse edukaks,“ ütles Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp. „Kõige siiramad tänud kõigile, kes on selle ettevõtmise õnnestumisse oma panuse andnud.“

Neid, kes e-loendusel ei osalenud, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad. „Järgneval kahel nädalal seisab Statistikaametil ees kibekiire andmetöötluse periood, mille käigus selgitame välja aadressid, kuhu rahvaloendajatel tuleb minna,“ rääkis Potisepp.

Interneti teel sai rahvaloendusel osaleda 31. detsembrist 2011 kuni 1. veebruarini 2012. Esialgsetel andmetel olid e-rahvaloendusel täidetud isikuankeedid 814 848 inimese kohta, mis on 62% Eesti arvestuslikust rahvaarvust. Esimese kokkuvõtte e-loendusest avaldab Statistikaamet esmaspäeval, 6. veebruaril.

Vaata lisaks: REL 2011 www.rel2011.ee

Allikas: Statistikaamet

Tartumaal saab osaleda Vana aja suusamatkal

4. veebruaril algusega kell 11.00 toimub Vapramäe-Vellavere-Vitipalu 2012. aasta matkasarja avamatk ehk Vana aja suusamatk.

Piisavate lumeolude korral suusatame Vitipalu matkaradadel Teeme ise suusarajad – sõidame mööda ettevalmistamata radu vaatame, mis jälgi looduses veel leidub Matka lõpus võimalik proovida räätsasid Väike kehakinnitus korraldajate poolt.

Matkasari koosneb neljast matkast erinevatel aastaaegadel. Kõiki matkasarja nelja matka läbijat ootab sarja lõppedes üllatus. Palume osavõtust registreerida triinu@vvvs.ee või telefonil 5254172.

Kogunemine 10.45 Tartumaa Tervisespordikeskuse esimeses parklas. Tartumaa Tervisespordikeskus asub Rõngu vallas Elva lähedal Tartumaal, seal, kus lõpeb Tartu Maraton. Info www.vvvs.ee. Üritus on tasuta. Toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Allikas: Triinu Pertels, Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA

Hummõn peetäs Haanimaal liugupäivä

Kuukallendre perrä um hummõl tuu päiv kohn mi edevanõmpaq Liugupäivä peiq. Viläkusõ edendämises ni linakivvu pikkusõ ennustamises um mi edevanõmpaq jo tuhandit aostaigõ, tuust aost ku põlluvillä kasvatama naati, päält talvist pääväpüürüst tõõsõ noorõkuunädöli tõõsõl pääväl õks liugupäivä pidänü.

Mäepääle minti ütehn inne valmis tett hunnõga et kurjõ vaimõ minemä aiaq, mäevana avvus tetti kygõ korgõmba kotussõ pääle tuli üles.

Rassõl aol, ku tõvõq ni syaq mi külli inemiisist tühäs laastiq, oll tütrikkõl õkva kohustuslik vallaliisi hiussiga mäest alla liugu laskõ. Inne mäepäält kodominekit visati kyik halv ku haigus tullõ ni jätetigi sinnä, kodo minti tervelt, puhtalt ni ilolidselt.

Haanimaal Kaudimäel um kellä ütest tsiasõra jürämine ku hunnõ valmistegeminõ et syss mäe pääle minnäq tuld tegemä ni liugu laskma. Liugupääväs um linaq kedrat, rõivaq valmis tett, nii et mäe pääle mindäs helleh ni viil parõmp ku linatsõh rõivah. Pikkä liugu!

Rätsepp Aare, Haanimiihhi nõvvokoda

Rõuge muinasmajja kolivad esimesed elanikud

Rõuge muinasmaja. Foto: muinasmaja.edicypages.com

Tartu Ülikooli arheoloogiamagistrandi, Viire Pajuste juhitav eksperimentaalarheoloogiline projekt on lõpule jõudmas. Alates 30. jaanuarist võib Rõuge linnamäe läheduses kohata muistses rõivastuses noori. Kaks suve väldanud eksperimendi käigus ehitatud viikingiaegsesse eluhoonesse, mida tuntakse Rõuge muinasmaja nime all, kolib nädalaks viis julget TÜ arheoloogiatudengit, kes on otsustanud muinasaegsed elamistingimused omal nahal järele proovida.

Nädala jooksul elatakse nii, nagu võisid elada meie esivanemad. Valdavalt tegeletakse elutähtsate asjadega: toa kütmine, toidu valmistamine jms. Lisaks testitakse muinasmaja headust, eelkõige selle soojapidavust. Eksperimendis osalejad märgivad kindlatel aegadel üles õhutemperatuuri toas, maja erinevates osades ning õues, jälgivad tuulesuunda ja hindavad selle tugevust.

Muinaselanike menüüsse kuuluvad samad toiduained, mis olid tavapärased rauaaja inimese toidulaual – kapsas, porgand, kaunviljad (põlduba, hernes, lääts), teravili (oder ja nisu) ning liha. Toit valmib vana hea kombe kohaselt savipotis. Tarvilik vesi tuuakse ojast.

Et teada saada, kuidas tänapäeva inimesed end muinasaegses elukeskkonnas tunnevad, peetakse päevikut, kuhu igal õhtul pannakse kirja oma päevased emotsioonid ja üritatakse hinnata oma toimetulekut. Elamiseks vajalikke majapidamistarbeid ja rõivastuse laenab eksperimendis osalejatele taaskehastajate selts Idatee Vardjad.

Kõiki huvilisi, kel soov oma silmaga näha, kuidas elati 1000 ja rohkem aastat tagasi, oodatakse Rõugesse 30.01.–05.02.2012. Kui aga elamine neis, tänapäeva inimese jaoks ekstreemsetes tingimustes, hakkab mõjutama eksperimendis osalejate tervist, lõpetatakse eksperiment ennetähtaegselt.

Informatsiooni ja fotosid eksperimendi käigust leiab siit.
Loe edasi: Rõuge muinasmajja kolivad esimesed elanikud

Kandlõtegemise lust

Kannel — Kandlõmeistri Soonõ Mihkli Kärgulast. Foto: Uma Leht

Kandlõmängjit tulõ himoga mano ja ka noid, kiä tahtva esi hindäle kandlõ tetä, om nii hulga, et meistri ei jõvva kõiki opada.

Vahtsõ aasta edimädsel tüünädälil oll’ Rõugõ koolitarõn kandlõ tegemise oppus-laagri. Viie pääväga pidi ütest puutüküst üsäkannõl valmis saama. Kandlõ tegijide seltskund oll’ kirriv – vana ja noorõ, mehe ja naasõ.

Kandlõoppusõ kotussõ saiva kipõlt täüs. «Egä kõrd tulõ iks pall’o ussõ taadõ jättä,» selet’ kandlõmeistri Soonõ Mihkli (31) Kärgulast. Mihkli om esi kandlit tennü joba katõsa aastat. «Viimädse viis aastat olõ tüü peräst seod tennü. Algusõn oll’ kandlõ tegemine kirg ja hobi,» selet’ tä. 2011. aastal möi tä umbõs 35 kannõld. Hinna jäivä 125-200 euro kanti.

Säändsin laagrin oppaman kävvü om Mihklil katõ aasta pääle neläs kõrd. Kandlõtegijä tulõvik paistus rõõmsa ja tüüd täüs. «Kannõl võeti jo kooli riikligu programmi sisse. Telmiisi tulõ iks hulga. Ja ku koolin opatas, sis vast mõnõl tulõ huvi ja ost hindäle kodo kah, et tulõvikun mängi,» luutsõ Mihkli.

Surva Hillar (52) Põlvast tull’ kannõld tegemä päält Vigala Sassi raamadu «Estide (tšuudide) hingestatud ilm» lugõmist. «Sääl oll’ põnõvalõ kirotõt kandlõst ja timä väest,» jutust’ Hillar. Timä meelest olõ-i kandlõtegemine rassõ, õnnõ tahtmisväke ja pikkä miilt piät pall’o olõma.

Silgu Paul (69) Võrolt esi kannõld ei mängi. «Mul om koton pall’o pille, a seo pill oll’ viil puudus,» selet’ vanaherrä, kandlõtegemise laagri kõrraldaja Udrasõ Milja esä. Loe edasi: Kandlõtegemise lust

Tartu tantsuklubis saavad kokku karmoškamängijad

Ruti_Kirikmäe_Tartu_lõõtspillifestivalil_2009 — Ruti Kirikmäe Tartu lõõtspillifestivalil 2009. aastal. Foto: Siiri Mägi

Seekordses Tartu tantsuklubis 1. veebruaril algusega kell 20.00 (Tiigi 11) saavad kokku Lõuna-Eesti karmoškamängijad.

Teiste hulgas musitseerivad karmoškadel Aivar Teppo, Alar Sünter, Asso Int, Henrik Hinrikus, Irina Orekhova, Kaisa Kuslapuu, Ruti Kirikmäe, Siim Reedo, Stella Sõmer, Toomas Oks ja Ülo Saaremõts. Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja mujalt.

Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti. Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.

Pilet 2 eurot, osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimumisajad 2012. aastal kell 20.00–24.00 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 1. veebruaril, 15. veebruaril, 29. veebruaril, 14. märtsil, 28. märtsil, 11. aprillil, 25. aprillil, 9. mail, 23. mail, 12. septembril, 26. septembril, 10. oktoobril, 24. oktoobril, 7. novembril, 21. novembril, 5. detsembril ja 19. detsembril.
Erandiks on suvekuud (juuni, juuli ja august), mil tantsuklubisid ei toimu.

Tartu tantsuklubi toimumist toetab SA Tartu Kultuurkapital.

Lisateave: Triinu Nutt, tel 5560 2102, e-post triinu.nutt@gmail.com

Trikiratturid olid Pääsküla noortekeskuses tasemel

Neljapäeva õhtul, 26. jaanuaril Pääsküla noortekeskuses toimunud trikirataste võistluse “BMX SLAM JAM” võitjaks ja parimaks trikitajaks valiti Andres Lainevool. Teisele ja kolmandale kohale jäid Erik Olev Orgo ja Oliver Kurbas. Üritust jääb meenutama rahulolevad võistlejad ning rohkearvuline publik.

Võistlus toimus jam formaadis, mis tähendab, et võistlejad jagati nelja gruppi ning ratturid konkureerisid esmalt oma grupiliikmetega ning seejärel võtsid omavahel mõõtu iga grupi kaks parimat trikiratturit. Kohtunikud, kelleks olid Sebastian Sepp, Ravel Tammeleht, Silver Haljandi ja Bert Ribul, valisid õhtu jooksul välja kolm parimat ratturit ja lemmiktrikitaja. Õhtut kommenteeris ja juhtis Aleks Issaenko.

„Ratturid olid tasemel,“ kommenteerib võistlust lühidalt Pääsküla noortekeskuse noorsootöötaja ja „BMX SLAM JAM“ korraldaja Kaia Kask, ja lisab, et jäi üritusega väga rahule ning rahulolevad olid ka võistlejad ise. „Palju oli kaasaelajaid, kohtunikud hindasid kõiki osalejaid objektiivselt ning eriti üllatas noori meedia huvi ekstreemspordi vastu. Tänan siinkohal kõiki, kes võistluse korraldamisele kaasa aitasid ja erilised tänusõnad ürituse toetajatele,“ jätkas Kask emotsioonide kirjeldamist. Loe edasi: Trikiratturid olid Pääsküla noortekeskuses tasemel

Värskas peetakse pühapäeval laste laulupäev

Laulups Anete Vabarna Pipina. Foto: Einar Raudkepp

Pühapäeval, 29. jaanuaril kell 17.00 toimub Värska Kultuurikeskuses taas laste laulupäev. Külalisesinejana osaleb sündmusel Birgit Õigemeel.

Oravalt, Mikitamäelt ja Värskast pärit noorte solistide kontsert toimub 19. korda. Traditsioon on algatatud juba 1993. aastal, alates 1997. aastast korraldab sündmust Värska Muusikakool.

Laululapsi saadab muusikakooli õpetajate bänd koosseisus: kitarr – Ott Kaasik, klahvpillid – Elo Toom ja Tiina Kadarpik, bass – Ingmar Päid, löökpillid – Kristjan Priks. Lauljate vahel jagatakse mitmeid eripreemiaid ning selgitatakse välja ka publiku lemmikud.

Toetavad Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp ja Värska valla haridus- ja kultuurikomisjon. Laululapsed ootavad publikut – kontsert on tasuta. Loe rohkem siit.

Lisainfo: Tiina Kadarpik, Värska Muusikakooli direktor, tel: 521 3309, e-post: muusikakool@verska.ee

Henriku Liivimaa kroonika käsikiri jõudis digitaalarhiivi

70 aastat varjus olnud unikaalne käsikiri, Henriku Liivimaa kroonika käsikiri jõudis Rahvusraamatukogu digitaalarhiivi DIGAR.

Ajaloodoktor Enn Tarvel peab Henriku Liivimaa kroonikat 13. sajandi Eesti ja Läti tähtsaimaks allikaks. Kui Henriku töö oleks kaduma läinud, teaksime õige vähe Baltimaade vallutamise käigust 12. sajandi lõpust 13. sajandi teise veerandi alguseni.

Kroonika originaali pole leitud, küll aga teatakse 16 tervikuna või osaliselt säilinud ärakirja 14.–18. sajandist. Rahvusraamatukogus on Codex Gymnasialis Revaliensis – 1734. aastal Tallinna gümnaasiumi raamatukokku jõudnud käsikiri. Meie ajaloolaste silmist kadus see käsikiri 1925. aastal, mil ta saadeti Riiga kroonika ärakirjade variante vaadelnud Leonid Arbusowile uurimiseks. Arvati, et sinna see kadus. Tegelikult jõudis käsikiri juba toonase Eesti Vabariigi aegu Eestisse tagasi ning vähemasti 1951. aastal oli ta arvele võetuna Riikliku Raamatukogu hoidlariiulil.

Rahvusraamatukogu vanaraamatu spetsialist Sirje Lusmägi tõdes, et Leonid Arbusow jun. oli ilmselt viimane, kes käsikirja uurija pilguga lehitses. Pärast seda on käsikiri 70 aastat varjus olnud. Nüüd, 87 aastat hiljem on huvilistel palju lihtsam oma uudishimu ja uurimisvajadusi rahuldada, sest kõnealuse käsikirja digitaalvariant jõudis DIGARisse. Ajahamba jälgedega, ent ikkagi loetavana.

Interneti abil leiame Henriku Liivimaa tõlgendusi mujaltki. Google Books pakub näiteks selle üldse esimest teaduslikku editsiooni – nn Gruberi ladinakeelset versiooni aastast 1740.

Eesti Rahvusraamatukogu andmebaasis Digar on ilmselt seni ainus Henriku Liivimaa kroonika käsikirja digitaalvariant. Loe edasi: Henriku Liivimaa kroonika käsikiri jõudis digitaalarhiivi

NG Eesti heidab iseseisvuspäeva eel pilgu lähiajalukku

National Geographicu eestikeelne ajakiri meenutab kohe lugejateni jõudvas veebruarinumbris Eesti iseseisvuspäeva eel arhiivilooga neid ärevaid aegu, mis eelnesid iseseisva Eesti Vabariigi taastamisele 1991. aasta 20. augustil.

Novembris 1990 – kaks aastat pärast Eesti NSV suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmist – avaldas National Geographic artikli, kus vanemajakirjanik Priit Vesilind tutvustas miljonitele lugejatele üle maailma Eesti, Läti ja Leedu iseseisvuspüüdluste tagamaid. Nüüd jõuab see esimest korda eestikeelsena siinse lugejani ja võimaldab läbi teha omalaadse ajarännaku – alles see ju oli…

Ajakiri National Geographic, mis ilmus esmakordselt 1888. aastal inglise keeles, avaldab uurimuslikke artikleid kultuuri, looduse, teaduse ja tehnoloogia teemadel. Ajakirjal on 60 miljonit lugejat üle maailma. Ingliskeelsele väljaandele on siiani lisandunud 32 keelt, milles National Geographic ilmub – teiste seas jaapani, hispaania (eraldi Hispaania ja Ladina-Ameerika jaoks), itaalia, heebrea, kreeka, prantsuse, saksa, poola, korea, portugali (eraldi Portugali ja Brasiilia jaoks), taani, rootsi, norra, hollandi, hiina (nii traditsiooniline kui ka lihtsustatud hiina keel), soome, türgi, tai, tšehhi, ungari, rumeenia, vene, horvaatia, malai, bulgaaria, sloveenia, serbia, leedu ja araabia keel. Eesti keel on 33. kohalik keel, milles ajakiri mullu sügisel ilmuma hakkas.

Allikas: NG Eesti, www.national-geographic.ee

PRIA maksis mullu toetusteks üle 286 miljoni euro

2011. aastal maksis PRIA ligi 90 toetusmeetme raames toetusi 22 640 kliendile. Koos osaliselt ettemakstud toetustega maksime välja 286,4 miljonit eurot põllumajanduse, kalanduse, metsanduse ja maaelu edendamiseks, toiduprogrammide ja turukorralduse toetamiseks.

Kui võrrelda lõppenud aasta toetuste üldsummat 2010.a omaga, siis jõudis 2011.a toetusesaajateni üle 26 miljoni euro rohkem. Suurima osa väljamakstud summast moodustas Euroopa Liidu eelarvest rahastatav ühtne pindalatoetus – 16 291 põllumeest said kokku 80,4 mln eurot. Lisandus veel 35,8 mln eurot täiendavaid pindala- ja loomatoetusi Eesti riigieelarvest.

Maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) keskkonna- ja loomatoetustena maksis PRIA välja üle 56 mln euro, sellest 8,8 mln ebasoodsamates piirkondades põllumaa kasutajatele, 22,8 mln keskkonnasõbralikult majandajatele, 10,1 mln mahetootjatele, üle 4 mln poollooduslike koosluste hooldajatele, 3,8 mln NATURA 2000 aladele jäävate põllu- ja metsamaade majandamiseks.
Loe edasi: PRIA maksis mullu toetusteks üle 286 miljoni euro

Nädalavahetusel toimub talvine aialinnuvaatlus

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki linnusõpru osalema 28. ja 29. jaanuaril toimuval talvisel aialinnuvaatlusel TALV 2012. Osalema on oodatud kõik, kes tunnevad või tahavad tundma õppida talvel koduümbruses esinevaid linde.

Aialinnuvaatlusel osalemine on lihtne ja võtab aega vaid ühe tunni. Selleks tuleb valida endale aias või pargis hea nähtavusega vaatluskoht, mis on soovitavalt lindude toidumaja või toitmispaiga läheduses ning leida 28. või 29. jaanuaril üks tund vaba aega valitud kohas lindude tegevuse jälgimiseks. Nii võib toidumaja umber askeldavaid linde vaadelda kasvõi toast läbi akna ja seda võib teha nii üksi kui koos pere või sõpradega. Selle tunni jooksul tuleb kõik vaatluspaigas kohatud linnuliigid ka kirja panna ning iga liigi puhul üles märkida vaid kõige suurem korraga nähtud isendite arv. Tulemused tuleb sisestada aialinnuvaatluse kodulehel asuvasse on-line ankeeti http://www.eoy.ee/talv/Vaatlusankeet.html või interneti puudumisel saata ürituse koordinaatorile (Eesti Ornitoloogiaühing, Veski 4, Tartu 51005).

Lisaks harivale küljele on talvisel aialinnuvaatlusel ka teaduslikum eesmärk. Sel viisil on võimalik saada teavet aialindude arvukuse muutuste kohta, jälile jõuda nende muutuste põhjustele ning vajadusel võtta ette samme aialindude heaolu parandamiseks. Samuti aitab aialinnuvaatlus juhtida tähelepanu sellele, et meie aiad ja pargid on talvel palju liigirikkamad kui esmapilgul võib tunduda. Loe edasi: Nädalavahetusel toimub talvine aialinnuvaatlus

Otepääl tulekul kolmas talvine saunamaraton

Kuumad hetked Otepää saunamaratonilt 2011. Foto: Monika Otrokova

Talvepealinnas Otepääl toimub 12.veebruaril juba kolmandat korda Euroopa Saunamaraton “Kuum saun kuumas Talvepealinnas Otepääl”.

Otepää kultuurijuhi Sirje Ginteri andmeil osales eelmise aasta Saunamaratonil 65 võistkonda 208 saunalisega. Saunamaratoonareid võttis vastu 18 Otepää sauna. Saunaliselt tunnistasid üksmeelselt parimaks saunaks Sokka suitsusauna.

“Loodetavasti pole võistlemine ainus eesmärk,” ütles Sirje Ginter. “Otepääl on nii lahedad saunad, tulge ja avastage, saunaomanikud kütavad nad soojaks just sellel päeval just teie jaoks!”

Saunamaratoni start antakse Pühajärve Spa&Puhkekeskusest (Aedlinn, Pühajärve küla) kell 12.00-13.00, finiš avatud samas kohas kuni 18.00. Võistkond on 4-liikmeline. Kes soovib, võib võistelda ka üksinda. Võistkond saab stardipaigas saunade orienteerumiskaardi ja võistlusjuhendi. Kõigil võistkonna liikmetel tuleb saunalaval leili võtta vähemalt 3 minutit. Sauna sisenedes annab iga võistkond saunaomanikule saunakaardi, millele saunast lahkudest annab saunaomanik tõenduse saunas viibimise kohta. Loe edasi: Otepääl tulekul kolmas talvine saunamaraton

Rosmal saab vaadata filmi intuitiivpedagoogikast

Rosmal jätkub ka sel poolaastal Vanemate Kool, mille järjekordne koolipäeva toimub kolmapäeval, 25. jaanuaril algusega kl 18.00 – põhiteemaks intuitiivpedagoogika koos äsja tõlgitud filmi vaatamisega põnevast Solviki koolist Rootsis.

Põlva külje all tegutseva Rosma kooli ja lasteaia õpetajad koolitasid ennast aastatel 2007-2009 Rootsis Järnas Solviki waldorfkoolis intuitiivpedagoogika koolitustel. Need koolitused olid omalaadseks kirsiks tordil, mis andsid õpetajatele julgust järgida südant, mitte normatiive, lihvisid pilti inimeseks olemise võimalikkusest ja võimaldasid ka ennast tundma õppida.

Nüüd on Rosma Haridusseltsi inimesed äsja eesti keelde tõlkinud filmi, mis avab Solviki õpetajate põhimõtteid, kuidas kool peaks tegutsema, kuidas lapsed saavad hirmuta koolis käia jne. Vaadates seda filmi võib juhtuda, et mõranevad vaataja ettekujutused koolisüsteemist ja meisse imbuvad kahtlused vabaduse võimalikkusest. Võtke see aeg ja tulge vaatama, kuidas inimesed on teostanud oma tõekspidamised ja kuidas ühiskond võidab inimeste julgetest ettevõtmistest.

Huvilistel on võimalik ka endal liituda Solviki koolis toimuva intuitiivpedagoogika kursusega, mille järgmine kohtumine toimub juba selle nädala teises pooles neljapäevast pühapäevani. Solviki kooli kohta võib lähemalt lugeda siit. Loe edasi: Rosmal saab vaadata filmi intuitiivpedagoogikast

Setomaal tegutseb rahavaba kauba- ja teenuste turg

Rahavaba kauba- ja teenuste turg on kogukondliku vahetamise süsteem, mis võimaldab vahetada oma kaupu ja teenuseid ilma rahata, nagu seda üldiselt mõistetakse.

Erinevalt tavapärasest rahapõhisest turust puudub rahavabal kauba- ja teenuste turul füüsiline valuuta. Kõik tehingud vormistatakse interneti keskkonnas CES http://www.community-exchange.org/, kus on loodud ka Eesti jaoks alamkeskkond, kus tinglikult on kasutusel seto kroon.

Rahavaba kauplemine võimaldab arendada kohalikku majandust ka ilma selleta, et vaja oleks reaalset raha. Süsteem põhineb usaldusel ja vabastab kohaliku majanduse rahaga seotud probleemidest.

Rahavaba kauba- ja teenuste turg (hetkel Eestis olemas üks turg Seto Turg, kus kehtib seto kroon, soovijad saavad ühineda) on huvitav kaubaturg. Sellel turul kasutatav raha on tegelikult tõeline raha, umbes sama mida kasutavad tänapäeva riigid, kuid see raha pole monopoliseeritud kellegi poolt ning see raha mõõdab lihtsalt reaalset kaubavahetust ja pole kellegi poolt manipuleeritav (pean silmas pankasid, valitsust). Samuti ei ole sellel rahal mingit intressimäära sest seda raha on saadaval piiramatult. See raha mõõdab ainult toimuvad kaupade ja teenuste vahetust ning seda raha pole mingit mõtet koguda. Raha kogumine näitab lihtsalt sinu isiklikku ülejäägis kaubavahetuse bilanssi. Seega on kõige mõistlikum, kui hoiad oma rahakoguse nulli lähedase. Sellisel juhul on sinu isiklik kaubavahetus sinu kogukonnaga tasakaalus.

Lisaks sellele, et rahavabal turul muutub raha kogumine mõtetuks pakub see turg ka head informatsiooni jagamist kaupade ja teenuste kohta. Kui sul on vaja näiteks remondimeest või abilist küttepuude varumisel, saad vastava palve panna turule üles. Seega ideaalsel juhul on kirjeldatud turul kõik turu soovid ja pakkumised. Nõudlus ja pakkumine pole ka väga mõjutatud reklaami poolt ning pakkumiste ja soovide lisamine on tasuta. Turuinfot vahendatakse tasuta. Turul võib pakkuda kõike, mis pole seadusega vastuolus.

Lähem info siin, samuti aadressil http://www.community-exchange.org/docs/join2.asp

Laps kasvab ning areneb armastuse toel

Võrus kogunes laupäeval Terve Pere Kooli esimesse koolitundi 40 inimest, mis näitab, et huvi laste kasvamist ning kasvatamist puudutavate teemade vastu on ka Kagu-Eestis väga suur.

Lektor, 20-aastase staažiga pedagoog, ema ja vanaema Heli Kudu rõhutas oma esinemises, et perekonna ning kõigi last ümbritsevate armastavate inimeste eesmärk peaks olema lapses peituva parima potentsiaali avaldumise toetamine.

„Tänapäeval on iga inimese isikliku teadliku valiku küsimus, kuidas ta tajub inimest ja maailma: kas valu ja võitluse või koostöö ja armastusena,“ ütles Heli. „Laps kasvab parimal viisil rõõmsas, turvalises , pingevabas õhkkonnas, mis on täidetud armastusest. Hirm külmutab keha, peatab või vähendab õnnehormoonide tekke ja seega hetkes võimaliku lapse arengu igal tasandil.“

Lühikese ülevaates lapse arenguteooriast tõi Heli Kudu välja erinevused lapse ning täiskasvanu füüsilises ja vaimses arengus. Arusaamine, et laps ning täiskasvanu on oma arengus erinevad, annab meile ka pidepunktid mõistmaks, millisel viisil saab toimuda mõistev ning rahulduspakkuv kahepoolne suhtlemine lapse ja vanema vahel.

Räägiti ka lapsevanema vastutusest lapse ees. Arutati, kui palju ja kas üldse peaks laps olema kaasatud igapäevastesse valikutesse. Heli Kudu rõhutas, et liigne intellektuaalne analüüsimine lapsele head ei tee, ta lihtsalt ei ole veel võimeline mõistma igapäevaseid elulisi valikuid sellisel kujul, nagu meie täiskasvanutena seda ootame. Loe edasi: Laps kasvab ning areneb armastuse toel

Pärnu Jääfestival korraldab jääarhitektuuri workshopi

Üllar Kallau ja Rait Pärg. Foto: Urmas Saard

6.-10. veebruarini toimub Pärnus jää-arhitektuuri workshop, kus on võimalik tutvuda tavapäratu ehitusmaterjali jää ja lumega. Workshopi ajal ehitatakse Pärnu arhitektide kavanditele toetudes valmis jäälinn, mis koosneb kaheksast eri funktsiooniga ruumiosast.

Loe edasi: Pärnu Jääfestival korraldab jääarhitektuuri workshopi

Elvas võib külastada Reti Saksa graafikanäitust

Elva Huviala- ja Kultuurikeskuses Sinilind on võimalik jaanuari ja veebruarikuu vältel vaadata graafika kunstnik Reti Saksa näitust ”Mustvalgel”.

Näitusele on välja pandud mõned abstraktsed graafilised lehed, mis valmisid viimasele temaatilisele aastanäitusele Tallinna Kunstihoones ning valik väikegraafikat. Väljapaneku pildid on tehtud kuivnõelaga, mis on üks vanemaid ja levinumaid sügavtrüki tehnikaid. Sekka on segatud ka metsotintot ja teisi trükitehnilisi vigureid, mille keerukusest saavad aru vaid graafikategijad ise.

Kindlas mõõdus väikegraafika pildid, mis ka praegusel näitusel näha on, rändavad maailmas ringi mööda rahvusvahelisi graafikanäitusi, mõned neist on koju toonud ka preemiaid. Reti Saksa mustvalgel pildid on näha nii päeva- kui ka tulevalgel, esmaspäevast reedeni kella 9 – 17, Elva HKK Sinilind, Kesk 30, Elva.

Lisainfo: Elva HKK Sinilind telefonil 745 7201 või http://sinilind.elva.ee/.

Allikas: Merike Järv, Elva linnavalitsus

Kiili Moeshow ahvatleb staaride paraadiga

Järjekorras kümnes Kiili Moeshow toimub juba laupäeval, 21. jaanuaril kell 18.00 Kiili Spordihoones. Kiili Moeshow vallutavad Tipp ja Täpp.

Sel aastal kuulub Kiili Moeshow züriisse staarreporter Mari-Leen Albers ning üritust pildistab staarfotograaf Meelis Tomson. Samuti kuuluvad züriisse modelli- ja sushiärinaine Evelyn Mikomägi, Eesti esidisainer Ülle Suurhans-Pohjanheimo ning noorte moemaailmas tuntust kogunud skandalist Taavi Turk. Lisaks on züriis ka moeisa Andrus Roos ning Pohjanheimo moemaja esindaja Inge Sööt.

2012. aasta võitjaid ootavad ees fotosessioonid tuntud fotograafide Meelis Tomsoni ja Olav Mihkelmaaga, loomulikult ei puudu auhinnakorvist ka XL stuudio kasutusluba ning palju muud.

Samuti ootame väga kõiki meediaväljundeid meiega koostööd tegema ürituse kajastamisel. Kui soovite tulla üritust kajastama, siis palun saatke oma email aadressil m.ubaleht@gmail.com.

Allikas: Marianne Ubaleht, Kiili Moeshow 2012

Suusapublik ja maailma tipud vallutavad talvepealinna

Otepää MK — Publikumöll Otepääl. Foto: owc.ee

Täna ja homme peetakse Tehvandi Spordikeskuses Otepää Maailmakarika etapp, mis toob Eestisse parimad suusatajad. Starti asuvad nii MK-sarja viis parimat naiste ja meeste arvestuses kui ka hulgaliselt teisi nimekaid ja tugevaid sportlasi kokku 22 riigist.

Võistluskomitee esimehe Vahur Leemetsa sõnul on tänavune sündmus väga esindusliku koosseisuga. „Eestisse tulevad pea kõik maailma tugevamad suusatajad nii naiste kui meeste arvestuses. Suure huvi põhjuseks võib välja tuua nii tiitlivõistlusteta aasta, kus keskendutakse peamiselt MK-sarjale kui ka Otepää etapi populaarsuse sportlaste endi hulgas,“ räägib Leemets. Tema sõnul on tänavune mõõduvõtt kõigile talispordisõpradele suurepäraseks võimaluseks näha rahvusvahelist suusaeliiti meie enda koduõues.

Tänavu leidsid oma koha MK-etapi programmis ka rahvasportlased ning pühapäeval toimub esmakordselt EMT Harrastajate Meistriklass, kus Tehvandi Spordikeskuse radadel mõõdavad suuskadel kilomeetreid tuntud inimesed erinevatelt elualadelt.

“Rahvusvahelist teleülekannet sellest küll ei tule, kuid kõigile pealtvaatajatele on EMT Harrastajate Meistriklass kahtlemata põnev vaheldus. Suusarajal saavad kokku nii sõudjad, poliitikud, näitlejad kui ka teiste valdkondade esindajad,” kirjeldab Otepää MK korralduskomitee esimees Jaak Mae. Mõõduvõtt toimub eraldistardist ning sarnaselt tippspordivõistlustele selgitatakse siingi välja esikolmik ning toimub autasustamine. Loe edasi: Suusapublik ja maailma tipud vallutavad talvepealinna

Evelin Ilves külastas Johannese kooli ja lasteaeda Rosmal

Evelin Ilves ja seto sõsarad Rosmal — Evelin Ilves ja seto sõsarad (vasakult) Triin, Kadri ja Kerti Vissel Rosma kooli köögiuksel, keskel Triinu tütar Päikeriin. Foto: Hele-Mai Alamaa

Evelin Ilves külastas reedel Põlva valla Rosma külas waldorfkooli õppeplaani järgi tegutsevat Johannese kooli ja lasteaeda.

Evelin Ilvese sõnul on Rosma kooli tugevuseks õpetajate ja lapsevanemate koostöö – soov ja oskus pakkuda lastele harmoonilist kasvukeskkonda, nn mahepedagoogikat ausse tõstes.

„Head aurat oli lausa ukse lävel tunda – nii rõõmsate, avatud ja tervete laste üle rõõmustaks viiruskuudel iga lasteasutus,“ nentis Evelin Ilves. „Kogesime uskumatuna tunduvat – kuidas stressivaba õpikeskkond ja tervislik, vaid kohalikust ning enamjaolt mahedast toorainest tehtud toit annab kokku energilise ja õnneliku koolipere. Ma ei imesta, et pered kaugemaltki on just selle kooli pärast Põlvamaale kolinud,“ lisas ta.

Johannese kool on 1989. aastal kodanikualgatusena rajatud üldhariduskool, kus tänavu õpib 45 õpilast 11 Lõuna-Eesti omavalitsusest. Lasteaed asutati 1992. aastal ning seal õpib hetkel 28 last.

Kooli toitlustab Kolme Sõsara Hõrgutised, kes on kohaliku toidukultuuri edendajad.

Allikas: Vabariigi Presidendi Kantselei

Võrus toimub laupäeval Terve Pere Kooli esimene tund

Loengud viib läbi kogenud pedagoog Heli Kudu. Foto: Kadri Allikmäe

Laupäeval, 21. jaanuaril kell 11.00-14.00 toimub Võru Loovuskooli ruumes (Lembitu tn 2, II k) Terve Pere Kooli esimene tund, kuhu on oodatud kõik inimesed, kellel huvi lapse tasakaaluka arengu ja peresuhete kohta.

Kuna vanematel tekib üha enam küsimusi lapse tasakaaluka arengu ja kasvamise kohta, otsustas grupp Kagu-Eesti inimesi, et aeg on küps otsimaks ühiselt vastuseid ja kuulata kogenumaid. Selleks alustabki tegemust Terve Pere Kool, mis otsib ja jagab innustavaid teadmisi ning kogemusi väikelapse arengu mõistmiseks ja suunamiseks, et kasvada koos rõõmsateks ja loovateks isiksusteks – terveks pereks.

Laupäeval toimub loengusarja “Eelkooliealine laps” esimene loeng-vestlusring teemal SUHTED JA SUHTLEMINE
– Lapse ja vanema suhted, koostöö või võitlus. Usaldus.
– Piirid, kiitmine ja karistamine – kes vastutab laste tegude eest. Rumalad sõnad.
– Laste omavahelised suhted. Kiusamine.
– Hinnangud ja ootused, nende mõju lapsele.
– Harjumine lasteaiaga. Millal on laps valmis lasteaiaks?
– Märgid ülekoormusest. Loe edasi: Võrus toimub laupäeval Terve Pere Kooli esimene tund

Laupäeval kulmineerub “Tule ja Jää Pidu 2012”

Laupäeval, 21. jaanuaril kell 17 süüdatakse Tallinnas Shnelli tiigi ääres Toompargis taas tuleskulptuurid. Tuleskulptuuride I Maalimameistrivõistlused 2011. aastal tekitasid suurema huvi tuleskulptuuride vastu ka Eesti enda kunstnikeringkondades. See annab võimaluse korraldada maailmameistrivõistluste jätkuks I Eesti Tuleskulptuuride Mesitrivõistlused.

23.jaanuaril 18.00 avatakse Kadriorus Luigetiigi ääres Hiina Uusaasta Pidustuste raames suur Vesidraakoni jääkuju. Draakoni juures ootab kõiki soovide karikas.

Shnellis lähevad võistlustulle 7 meeskonda ja tööd:
Elo Liiv ja Kristiina Saks „Sisemine hääl“
Grete Veskiväli ja Joel Villem „Tulesfäär“
Põvvat Kama ja Bruno Lillemets „Tiivuline“
Lauri Tamm ja Eva-Leena Mikson „Draakon“
Jana Paju ja Kaspar Rannaääre „Kikerherned“
Gert Eberhart ja Karl Kristjan Videvik „Päikeseratas“
Sander Viilmaa ja Hellen Kruus „Kolm siili“
Loe edasi: Laupäeval kulmineerub “Tule ja Jää Pidu 2012”