Võru Õpilasmalev 2012 tuleb taas! Sellega seoses otsime tööandjaid Võru linnast, Võru ja Lasva vallast ning selle ümbrusest, kes oleksid nõus pakkuma malevanoortele tööd 4 tundi päevas 25.juunist 6. juulini 2012. Julgustame tööandjaid andma noortele esmane töökogemus. Soovime noortele näidata, et on olemas erinevaid töökohti ning ülesandeid, et noortel ei tekiks väär arusaam töötamisest ning tööst.
MTÜ Võru Noortekeskus
Tiigrihüppe Sihtasutuse patroon, president Toomas Hendrik Ilves andis täna sihtasutuse 15. sünnipäevakonverentsil üle Tiigri Tegija 2011 auhinnad parimale õpetajale ja koolile.
President Ilves, kes oli aastal 1996 koos toonase haridusministri Jaak Aaviksooga Tiigrihüppe idee algatajaks, meenutas tänasel konverentsil 16 aasta tagust soovi, et meie noored saaksid õppida arvuti kasutamist ja seeläbi muutub ka väike riik suuremaks.
“Nüüd, 15 aastat hiljem võib öelda, et sellest projektist sündiski midagi suurt. Eesti on erinevate edetabelite järgi üks suurima arvutikasutusega riike ning meil on hästi arendatud e-teenused,” ütles president Ilves.
Eesti riigipea nentis, et kui me mitmetes küsimustes jälgime, mida Euroopa teeb, siis IT-vallas on paljudel riikidel just meie kogemusest õppida. President Ilves rõhutas konverentsil õpetajatele ja haridusjuhtidele reaalainete ja arvutikasutuse õpetamise olulisust.
2011. aasta Tiigri Tegija Kooli auhinna pälvis Konguta kool Tartumaalt, mis on teistele eeskujuks kaasaegsete õppemeetodite ja tehnoloogiate kasutamises. Tiigri Tegija auhinna võitnud kool saab võimaluse ajakohastada 10 000 euro eest kooli IKT taristut.
Tiigri Tegija 2011 Õpetaja auhinnale kandideeris mitukümmend õpetajat üle Eesti. Kõige uuendusmeelsemaks õpetajaks tunnistas zürii Valga gümnaasiumi matemaatika-, majandus- ja arvutiõpetaja Eva Tsepurko. Tiigri Tegija auhinna võitnud õpetaja saab võimaluse katta 2000 euro ulatuses enesetäiendamise kulusid välisriigis või IKT vahendite muretsemist.
Loe edasi: Tiigri Tegija 2011 tiitli pälvisid Valga õpetaja Eva Tsepurko ja Konguta kool
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi tuletab kinnistuomanikele meelde, et lumekoristusele ja jääpurikatele katuseräästas peaks erilist tähelepanu pöörama ning rõhutab, et katuselt tuleb üleliigne lumi ja purikad kindlasti eemaldada. “Lindiga piiramine ei vabasta majaomanikku vastutusest võimalike õnnetuste ees ega katuse hooldamise kohustusest. Katusekonstruktsioone võib märja lume korral ohustada juba lumekiht paksusega 0,3 meetrit,” hoiatas Mardi, kelle sõnul läheb katuse remont kindlasti kallimaks kui õigel ajal tehtud lumekoristus.
Katustel lumetõrjetööde teostamise ajaks oleks vajalik kaasata lisajõude, näiteks tööde ohupiirkonnas liiklejate hoiatamiseks. Ohuala tuleb tähistada silmapaistvalt ja arusaadavalt. “Tööde teostamise järgselt on viisakas teedele kogunenud lumi ja jää ka ära koristada,” pani Mardi kinnistuomanikele südamele. Loe edasi: Sulalumi ohustab katuseid
Võitjale saab osaks 1000 euro väärtuses reklaamiteenuseid Turismiweb.ee-lt 2012. aastal. Turismiveebi eestvedamisel korraldatud hääletamisel järgnesid Viljandimaale Saaremaa ja Hiiumaa messistendid.
Viljandimaa oli Tourest messil esindatud koostöös Viljandi maavalitsuse, Viljandimaa Omavalitsuste Liidu, Viljandi linnavalitsuse ja Viljandi turismiinfokeskusega. Viljandimaa esindajate teatel pakkus siinne turismipiirkond messikülastajatele suurel hulgal kaasalöömise lusti. Rõhku pandi ehedate elamuste ja õpetlike tegevuste pakkumisele juba messihallis, et anda maakonna külalistele teada – seda kõike võib täiel rinnal Viljandimaal nautida.
Viljandimaa pinnal tutvustasid end Hilda Villa, Grand Hotel Viljandi, Energia talu, Olustvere mõis, Pärimusmuusika Ait, Bonifatiuse Gild ja Mulgimaa Arenduskoda. Vaatamist ja tegevust pakkusid meisterdamise ja pärimusmuusika õpitoad, messikülalistele oli maitsmiseks Olustvere lihaleiba, Viiratsi vorstitooteid ja Viljandimaal toodetud spordijooke, samuti mulgi putru ja kama. Kätt sai proovida suure Viljandi linnakaardi värvimisel. Loe edasi: Viljandimaa messistend osutus reisimessil rahva lemmikuks
Reede, 24. veebruari õhtul kell 19.00 ootame kõiki erksaid kodanikke aktiivsele jääpiknikule. Rõuge jääväljakul saame üheskoos tähistada kodumaa sünnipäeva piruettide, Lutzude ja Axelitega. Rütmi hoiab hea muusika. Piknikukorvid osalejate intitsiatiivil – võta kaasa soe jook, kiluleivad ja seenepirukad, pidulikkust lisavad küünlad. Pitsitavaid õhtutualette pole vaja, aga väike edev uisukostüüm teeb kõigil tuju heaks. Kui vajad uiske, tule väheke varem platsi!
Allikas: Terje Raju
Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal kutsub uue esimese klassi lapsevanemaid, lapsi ja kõiki waldorfpedagoogikast huvitatuid kohtuma klassiõpetaja Raili Toomega ja tutvuma kooliga. Selleks on planeeritud järgmised üritused.
Vanemate Kool 22. veebruaril, kolmapäeval kell 18.00 – 20.30. Teemaks kooliküpsus ja I klassi õppeained; täheõpetus, arvutamine ja vormijoonistus. Ringkäik koolis ja väike õpilastööde näitus. Oodatud on vanemad ja pedagoogikast huvitatud.
Eelkool 7. märtsil, kolmapäeval 16.00 – 17.30. Külli Volmer “Inimese neli sündi”. Ettekanne mõeldud vanematele ja kõigile waldorfpedagoogika huvilistele. Inimese füüsiline sünd on vaieldamatu fakt. R.Steiner kirjeldab lisaks sellele veel kolme sündi, mis on küll vähem märgatavad, aga mitte vähem tähtsad. Mitu sündi on läbinud kooli tulev laps? Samal ajal toimub lastele, kes alustavad sügisel I klassis, esimene kohtumine õpetaja Raili Toomega.
Lahtiste uste päev 31. märtsil, laupäeval 11.00 – 13.00. Näidistund I ja V klassis lastele ja vanematele. Vestlusring vanematega.
Eelkool 18. aprillil, kolmapäeval 16.00 – 17.30. Kooliarsti loeng. Teine eelkoolitund tulevaste I klassi õpilastega. Kooli vastuvõtuvestlused toimuvad mais.
Täpsem info kodulehel: http://rosma.edu.ee
Allikas: Rosma Haridusselts
Esikohale suusatanud Joergen Brink ütles, et ta oli heas vormis, kuid võitjaks pidas ta ennast alles siis, kui ületas finišijoone: „Kuigi finišikoridoris tundsin ennast tugevana, sain alles finišis aru, et võitsin! Tartu Maraton andis mulle palju enesekindlust oma vormis suhtes ning see oli minu jaoks igati hea elamus!”
Napilt teiseks tulnud Daniel Richardsson tunnistab, et tal oli täna veidi raske: „Tundsin, et olen väsinud ja seetõttu oli algus minu jaoks veidi raske, kuid viimased 10 km olid juba paremad! Tartu Maraton andis mulle igati positiivseid emotsioone,“ lisas Richardsson.
Jimmie Johnsson hindas sõitu üsna heaks: „Ma arvan, et see läks üsna hästi! Kuna veidi tuiskas, siis oli keeruline esimesena sõita, kuigi ma pingutasin kõvasti, et vahet kasvatada. Viimastel kilomeetritel aga pingutasid teised kaks veel kõvemini, et seda vahet tappa.“ Sellegipoolest on Johnsson rahul: „Tulin täna kolmandaks ja ma olen sellega väga rahul!“
Parima naisena finišisse jõudnud Susanne Nystroem, kes osales Tartu Maratonil esimest korda, pidas tänast päeva raskeks: „Algus oli minu jaoks raske, kuid lõpupoole läks juba kergemaks. Kuna oli veidi tuuline, siis oli raske esimesena sõita,“ lisas Nystroem.
Esimese eestlasena finišijoone ületanud Algo Kärp hindas enesetunnet heaks: „Enesetunne oli hea, kuid pärast Palut hakkasid energiavarud otsa saama. Ise lootsin lõpuni olla liidergrupis, aga täna siis ei läinud nii.“ Loe edasi: Tartu maratoni võitsid rootslased
„Rahvaloendaja ülesandeks on küsitleda neid inimesi, kelle kohta ei ole täidetud e-rahvaloendusel ankeeti või on selle täitmine pooleli jäänud,“ rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp.
Rahvaloendajad külastavad kõiki leibkondi, kus mõni ankeetidest e-rahvaloendusel täitmata või pooleli jäi. „Rahvaloendaja peab hoolitsema, et kõik tema tööpiirkonna inimesed ja eluruumid saaksid loendatud. See tähendab, et loendaja peab leidma ka need elupaigad, mis registrite järgi pole eluruumid, kuid kus inimesed elavad.“
Rahvaloendajad külastavad leibkondi ajavahemikus 20. veebruar kuni 31. märts. Rahvaloendaja tööaeg on iga päev kell 9-21, kuid kokkuleppel inimesega ka varem või hiljem. „Kui inimest pole parasjagu kodus, jätab rahvaloendaja postkasti teatise koos oma kontaktandmetega. Palume siis kindlasti loendajaga ühendust võtta, et saaks kohtumise sobivaks ajaks kokku leppida,“ rääkis Potisepp.
Rahvaloendaja tunneb ära pildiga Statistikaameti töötõendi, rahvaloenduse logoga salli ja sinise kohvri järgi.
Eestis toimub rahva ja eluruumide loendus 31. detsembrist 31.märtsini. Lisainfo rahvaloenduse kohta www.REL2011.ee.
Allikas: Statistikaamet
Laupäeval, 18.vebruaril kell 11 kutsub Haridus- ja Kultuuriselts Läte kõiki huvilisi kõlapaelte kudumise õpituppa. Saame kokku Erakoolis Läte, Kruusa 23 Keilas.
Kõlapaelte kudumine on üsna lihtne. Selleks ei ole vaja mingeid eelteadmisi käsitöös ega ka paelte punumises. Kõla on üks väike plaadike, millel on neli auku nurkades ja sealt läbi pannes lõngu, saame moodustada erinevaid mustreid. Kõladega kudumine eelnes kangastelgedega kudumisele, järelikult läheme ajas natuke tagasi. Kõlad valmistame endale ise kohapeal.
Kaasa võtta: vöö (sobivad kõik erinevad variandid), värvipliiatsid, harilik pliiats, hea tuju ja kortlijagu kannatust. Osalemistasu 3 eurot saab maksta kohapeal. Registreerimine: tel 5554 1494, e-post: helle.suurlaht@gmail.com
Kõlapaelte töötuba lõpetab Haridus- ja Kultuuriseltsi Läte projekti “Käsitöö õpitoad Keila linnas”, mida rahastab Kohaliku Omaalgatuse Programm.
Allikas: Haridus- ja Kultuuriselts Läte, www.erakoollate.ee
24.veebruaril kell 11.00 toimub EELK Otepää Maarja kirikus Vabariigi aastapäeva pidulik jumalateenistus, mille viib läbi EELK Otepää Maarja koguduse vaimulik Marko Tiirmaa. Seejärel asetatakse Otepää Vabadussamba jalamile Vabadussõjas võidelnute mälestuseks pärjad.
Kell 12.00 algab Neljakasemäel perepäev, kus tegevust jätkub kõigile. Toimub juba traditsiooniks saanud kahurivedamise võistlus ja jõustruktuuride tehnikanäitus. Kavas on mitmesugused teatevõistlused kogu perele. Politsei sõidutab lapsi saanidega. Naiskodukaitse Otepää jaoskond pakub sõdurisuppi ja teed.
Külla tulevad sõpruslaeva miinijahtija Ugandi meeskonna esindajad, kes võtavad kõikidest päeva üritustest osa. Perepäeva veab KL Valgamaa maleva kaplan Marko Tiirmaa. Loe edasi: Otepääl saab vedada kahurit ja kuulata jäämuusikat
Laupäeval, 18. veebruaril korraldab Ühendus Weissenstein Paide kogukonnakeskuses (Tallinna tn 11, Paide) Wabalinna konverentsi „Anarhia ja kogukond“, mille tasuta loengutele on oodatud kõik huvilised. Wabalinna konverentsipäev lõpeb õhtul punkkontserdiga Paide kultuurikeskuse lava all.
Konverentsil käsitletakse erinevaid teemasid, teiste seas: Mis on anarhia? Rahumeelsed anarhistid? DIY ehk isetegemine. Mis on Wabalinn? Vabadus ja kogukond. Räägivad rohkem ja vähem tuntud inimesed, modereerib Mati Palmet.
Ajakava:
Kell 10 Uksed avatud, majaga tutvumine, suupisted
Kell 11 Avamine
Kell 11.15 Rainer Eidemiller (Wabalinn?)
Kell 11.45 Kaido Kirikmäe (Mina & maa)
Kell 12.15 Henri Laupmaa (Kogukonnaliikumine maailmas, occupy NY)
Kell 12.45 Arutelu, wabalava
Kell 13.15 Lõuna
Kell 13.45 Georgi „Skot“ Maksimov (DIY)
Kell 14.15 Tõnu Trubetsky (Anarhia)
Kell 14.45 Roy Strider (Tegelik iseseisvus ning selle teostamise võimalused tänapäevases Eestis)
Kell 15.15-16 Arutelu, wabalava
Maja jääb avatuks kuni kontserdini kultuurikeskuses
Kogu ettevõtmise korraldab Ühendus Weissenstein “Wabalinn Paide” projekti raames, mida toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK). Päev lõpeb punkkontserdiga Paide Kultuurikeskuse lava all kell 21, pilet 5 eurot. Kontserdil astuvad üles:
PSYCHOTERROR (Tallinn)
SOCIASYLUM (Tallinn)
PERVERTUM DEBILE (Järva-Jaani)
Loe edasi: Paides peetakse laupäeval Wabalinna konverentsi
Ellen Polli lõpetas kunstikooli Pallas ja õpetas kuni 1975. aastani Tartu Kunstikoolis joonistamist ning kompositsiooni. Tartu Kunstikool on Kultuurikandja 2011 nominent aasta kutselise koosluse kategoorias. Meeskonnana ei saa jätta tähelepanuta igat pusletükki tervikus. Tartu Kunstikooli meeskonna moodustavad õpilased ja õpetajad. Ka need õpetajad, kes on õpetanud meie praegusi õpetajaid. Selline järjepidev töö ongi kultuuri kandmise töö.
“Õpetajana oli Ellen Polli väga julgustav ja pani meid joonistamisest mõnu tundma,” ütles praegune maaliõpetaja Helle Vahersalu. Näitusel saab vaadata õpilase Helle Vahersalu 3. kursusel (1960/61) tehtud joonistust. Näituse tööd on pärit Tartu Kunstikooli fondist, kuhu on kogunenud õpilastöid viimase 60 aasta jooksul. Seal on praeguseks endale nime teinud
kunstnike ja muude kuulsuste õpilastöid. Fondi töödest tehakse näitusi ja neid on ka välja laenutatud (näiteks Tartu Kutsehariduskeskuse ruumide ilmestamiseks).
Õpilastöid saab vaadata Tartu Kunstikooli trepihallis veebruari lõpuni E-R kl 10-18 Eha tn. 41.
Allikas: Piret Paluteder
Politseisse pöördus neli Eesti eri paikades elavat kannatanut, kes teatasid, et on soovinud neti teel osta esemeid, kuid pärast raha ülekandmist ei saanud kannatanud ostetud kaupa kätte ning müüja enam kõnedele ei vastanud. Kannatanutele on tekitatud kahju kokku peaaegu 600 eurot.
Kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtiv Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Meelis Juursoo ütles, et politseinikel ei olnud mainitud kuritegude toimepanemises raske kahtlustatavat välja selgitada, kuna kõik kannatanud nimetasid sama nime, kellele nad on raha üle kandnud. „Tegemist on 19aastase Võrus elava noormehega, kelle uurijad kuulasid kahtlustatavana üle,“ lisas prokurör.
Prokurörid ja politseinikud tunnistavad, et viimasel ajal üritatakse petuskeemi hästi läbi mõelda, näiteks kasutatakse võõraid identiteete ja pangakontosid. Taoliste kuritegude avastamise taga on suur ja põhjalik töö. Ühte sellist kriminaalasja arutati täna, 16. veebruaril Tartu maakohtus. Loe edasi: Politsei manitseb veebist oste sooritades tähelepanelikkusele
Pühapäeval, 19. veebruaril kl 11 oodatakse haanjarahvast ja teisi huvilisi Rogosi mõisas toimuvasse õpituppa, kus Haanimaa kohalik leivategija Helgi Saar jagab omi kogemusi. Samal ajal toimub ka puunikerdamise õpituba.
Oodatud on nii algajad kui staažikad leivategijad. Viimased võtke palun ka oma leiba kaasa, et siis pärast maitsta erinevate inimeste leibasid ja vahetada maitseid. Võimalik on ka osta Võrumaa rukkijahu. Selleks palun kindlasti ette teada anda, et teaks kogust planeerida.
Lisaks leivaõpitoale toimub Rogosi mõisas puunikerdamise õpituba, kus valmistatakse omale ehet. Juhendab Võrumaa puukunstnik Olev Russ.
Õpitoad toimuvad Haanimiihhi Nõvvokoja Haanimaa pärandkultuuri õpi- ja töötubade programmi raames, mis toetavad Leader-Eesti, Euroopa-Leader ja Haanja vald.
Loe lähemalt siit: http://omkuiom.blogspot.com/
Allikas: Ivi Rausi
„Täna saavad need noored lõputunnistuse, kuid meie elu kiired muutused lubavad arvata, et oma tööelu jooksul peavad nad veel korduvalt õppima asuma,“ ütles Narva Kutseõppekeskuse direktor Margus Ojaots. „Soovin tänastele lõpetajatele julgust tööturu muutustele paindlikult reageerida,“ sõnas Ojaots.
Kahe eriala, autotehniku ja koka eriala lõpetajad said Narva KÕK-ist kutsekeskhariduse tunnistuse, s.t. nad läbisid koolis 3,5 aasta (ehk 140 õppenädala) jooksul ka keskhariduse stuudiumi. Keskharidusega Narva KÕK-i õppima tulnud turismikorralduse ja mehhatroonika eriala omandanud õppisid 2,5 aastat. Loe edasi: Narva Kutseõppekeskuse lõpetab täna 104 spetsialisti
23. märtsist kuni 18. augustini toimub Võrumaal Sänna Kultuurimõisas permakultuuri koolitustsükkel. Koolitused toimuvad viiel nädalavahetusel, algavad reede õhtuti ja kestavad pühapäeval orienteeruvalt kella 16ni, välja arvatud viimasel korral.
Koolitusi viivad läbi Liina Järviste, Margus Ess, Allar Asi ja Hendrik Noor. Kogu koolitussarja osalustasu on 35 eur, mis sisaldab toitlustamist ja ööbimisvõimalust. Registreerumine meilitsi: helinakargenberg@gmail.com (Helina Kärgenberg) või telefonitsi: 56242390 (Helina), 56560059 (Allar)
Koolitussarja toetab Keskonnainvesteeringute Keskus. Lähemalt loe http://kultuurimois.kultuuritehas.ee/perma3.html
Allikas: Sänna Kultuurimõis
Tuletan mootorsaanidega liiklejatele meelde, et vastavalt liiklusseadusele maastikul, välja arvatud ranna ja kalda piiranguvööndis, võib maastikusõidukiga (mootorsaan ja ratasmaastikusõiduk) sõita või seda parkida üksnes maaomaniku või -valdaja loal.
Ranna ja kalda piiranguvööndis võib maastikusõidukiga sõita ning parkida looduskaitseseaduses sätestatud korras. Kaitsealal ja püsielupaigas reguleerib maastikusõidukiga sõitmist kaitseeeskiri. Kohalikul omavalitusel on õigus kehtestada kohaliku omavalituse üksuse territooriumil täiendavaid nõudeid maastikusõidukite liiklemisele. Samuti ei tohi maastikusõidukiga sõita teel, välja arvatud jõgede, teede ja muude takistuste ületamiskohtades ning lumega kaetud teel, mis ei ole mootorsõidukitele ajutiselt läbitav ning teel, kus seda lubab sellekohane liikluskorraldusvahend. Loe edasi: Rõuge maaomanikud hädas mootorsaanidega
MTÜ Setomaa Turism juhataja Ülle Pärnoja sõnul on Seto Külävüü loomine teeninud mitut eesmärki. „Esiteks teeb see külastajale lihtsamaks heade valikute tegemise piirkonnas. Setomaa turismitegijatele tähendab marsruut ühte turismitoodet, mis hõlmab enda alla ehedamaid teenused, mida me üheskoos Seto Külävüüna turundame ja seeläbi suurema mõjujõu saavutame. Nii tegutseme rohkem ühe asja nimel,“ lausus Pärnoja.
Seto Külävüü peegeldab seto kultuuri omapära ja selle erinevaid kihte – seto keelest seto toidukultuurini. Nii saab ka messikülastaja kogeda Seto Külävüüd mitmest küljest – messi degusteerimislaua on seekord katnud Külävüül ehedat seto kööki pakkuvad ettevõtted, kontserte annavad seto leelokoorid, sõnamängus saab külastaja katsetada oma osavust seto keelest arusaamisel ja marsruudigi võib mõttes esimest korda messil läbi sõita. Setomaa juhendaja ja kaardi abil mõistagi.
Sõnamängu auhinnad on kõik Setomaa päritolu ja kutsuvad piirkonda külastama. Auhinnafondi on panustanud Setomaa Turismitalo, Helena Puhkemaja, Taarka Tarõ, Obinitsa Seto Muuseumitarõ, Seto Talumuuseum, Saatse Seto Muuseum, Seto Käsitüü Kogo Kagureis ning Hirvemäe Puhkekeskus. Sõnamängu auhindade loosimine toimub messil reedel ja laupäeval kell 17.00 ning pühapäeval kell 15.00. Loe edasi: Setod tutvustavad uut turismimarsruuti Seto Külävüü
Kogenud juhendaja Piret Soosaare käe all valmib mitu foorumlugu, millest vähemalt üht on soovijatel võimalik katsetada Tartu Näitemängude Päevade 2012 publikuga.
Foorumteater on osalusteatri vorm, mille brasiillane Augusto Boal töötas välja 1960. aastatel. Mõiste „foorum“ on pärit Vanast-Roomast, kus see märkis poliitilise ja kultuurielu keskust (rahvakoosolekuväljak, õiguse mõistmise koht, tähtsaimate templite asukoht), kus arutati ühiskonnaelu küsimusi. Foorumteater võimaldabki teatrivahendeid kasutades arutleda tänapäeval oluliste sotsiaalsete probleemide üle.
Piret Soosaar on MTÜ Foorumteatri asutaja ja juhatuse liige; foorumteatri etenduste ja töötubade läbiviija ning koolitaja. Ta on osalenud üle kümne aasta VAT Teatri foorumgrupi töös ja pidevalt end täiendanud erinevate foorumteatri õpetajate, seal hulgas foorumteatri meetodi looja Augusto Boali enda juures. Piret Soosaar õpetab foorumteatri metoodikat Tallinna Ülikoolis ja Viljandi Kultuuriakadeemias.
Õpituba korraldab Lille Maja, toetab Hasartmängumaksu Nõukogu. Osalemine tasuline. Registreerimine: www.lille.tartu.ee/foorumteater
Lisainfo: Auli Auväärt, Lille Maja noortetöö spetsialist, tel 7361 691 või 53 088 999, e-kiri auli.auvaart@raad.tartu.ee
Singer ei ole mitte ainult õmblemise sünonüüm, vaid sümboliseerib eestlase oskust igal ajal ellu jääda ja toime tulla.
Tänapäeva laia rõivavaliku taustal ei usugi, et see 18. sajandist pärit leiutis kunagi kellegi jaoks eluliselt tähtis võis olla, mida sama suure hoolega hoiti kui oma lähikondlasi. Kaasajal pole õmblusmasin enam esmavajalik, ta on muutunud pigem hinnatud disainielemendiks või elustiili osaks.
Näitusel leiab vastuse küsimusele, mis oli Singeri edu saladus. Kuidas õnnestus just Singeril sadade omasuguste seas silma paista ja edukas olla? Oma loo jutustavad 15 eraisikutelt kogutud õmblusmasinat, nende endised ja praegused omanikud. Loe edasi: Rakveres avatakse teisipäeval õmblusmasinanäitus
Põhiliselt elutsevad punahirved Lääne-Eestis ja saartel. Hirveklubi näituse fotod ongi pildistatud Hiiumaal Emmaste ja Kõrgessaare piirkonnas.
Taustaks: Eestis on levinud Euroopa punahirv, kelle arvukus on meie aladel olnud alati väikesearvuline ning jahedamatel kliimaperioodidel täiesti puudunud. Teda on korduvalt asustatud Abrukale, Hiiumaale, Saaremaale. Vähesel määral on hirv Eestisse asunud ka Lätist. Kaasajal on ta sagedasem just Eesti läänesaartel.
Allikas: Eha Ristimets, Pärnu Maavalitsus
Esmaspäeval, 13. veebruaril koguneb Tallinnas Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) žürii, et valida välja eelmise aasta parim uudis, arvamus, olemuslugu ja noor ajakirjanik. Uudise kategoorias kandideerib 49, arvamuse kategoorias 51 ja olemusloo kategoorias 65 tööd. Noore ajakirjaniku kategoorias kandideerib 14 tööd.
Iga pressipreemia auhinna võitja saab diplomi ja 640 euro (neto) suuruse preemia. Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala 1984. aasta vilistlaste poolt väljaantava noore ajakirjaniku preemia suurus on 1000 eurot.
Žürii avalikustab esmaspäeval nominendid, võitjad tehakse teatavaks 2. märtsil Tallinnas Õpetajate Majas toimuval pidulikul tseremoonial.
Allikas: EALL
Laupäeval toimus Võrus lastevanematele mõeldud loengusarja Terve Pere Kool teine loeng-vestlusring teemal “Rütm ja mäng”, millest võttis taas osa ligi 40 huvilist. Seekord peatus lektor Heli Kudu, kauaaegne waldorfkasvataja, rütmi toetaval mõjul lapse arengule ning pärast loengut jätkus vaba mõttevahetus.
Heli Kudu rõhutas, et kogu elu toetub rütmidel. “On aeg sissehingamiseks ja aeg väljahingamiseks, aeg paljunemiseks ja aeg kokkutõmbumiseks. Kui me töös lastega seda põhimõtet järgime, aitab see nii lapsel kui vanemal väga palju jõudu säästa,” selgitas Heli oma kogemusele tuginedes.
Tänapäeva info- ning võimalusteküllases ühiskonnas on suur oht lapsi emotsionaalselt ülekoormata. Selleks, et saadud informatsiooni seedida, vajavad lapsed aega üksi olemiseks ja iseseisvaks mänguks. „Pidev pingeseisund, kus last ümbritsevad liiga kiiresti vahelduvad muljed, talle esitatavad paljud nõudmised, ootused lapse suhtes, kiirustamine, vaba elamuste läbielamise aja puudus, rahu ja vaikuse puudumine väsitab last. Selline elu peatab arengu ja kahjustab tervist,” rääkis Heli.
Igapäevarütm toetab lapse kasvamist
Soovides last tema „põhitöös“ ehk kasvamises parimal viisil toetada, peame meie lastevanematena kujundama lapse arenguks soodsad tingimused, lihtsaim viis seda teha on läbi rahuliku ning kindla igapäevarütmi. Lapsevanem ja kasvataja on need, kes saavad kujundada lapse päeva nõnda, et tal oleks piisavalt aega sissehingamiseks (uue informatsiooni ammutamiseks, täiskasvanu juhendamisel läbiviidud tegevusteks) ning ka väljahingamiseks (vabaks mänguks ning rahuajaks).
„See on tähtis, et mõlemad tegevused toimuksid vaheldumisi ja et vaba tegutsemise aeg, omaette tegutsemise aeg, oleks pikem kui korraldatud tegevus. Vanema poolt korraldatud tegevuse ajal peab vanem olema jäägitult keskendunud lapsele, sellest saab laps omaette olemiseks jõudu ja inspiratsiooni,“ rõhutas Heli. Loe edasi: Terve Pere Kool jagas soovitusi lapse arengu toetamiseks
Võitjameeskonna mitteametlik sõiduaeg oli 2:44:15. Suusatajate meeleolu rajal oli väga hea ning 1. Tartu Teatemaratoni saatsid positiivsed emotsioonid: „Kõik on hästi, kõik on õnnelikud,“ sõnas võitjameeskonna ankur Marten Kaldvee ning järgmisel aastal lubati kindlasti tulla võitu kaitsma.
Tartu Teatemaratoni ellukutsuja Madis Lepajõe on kindel, et teatemaraton muutub traditsiooniks: „Kui sellel aastal võttis osa üle 100 meeskonna, siis järgmisel aastal on arv kindlasti kahekordne.“
Kokku oli 1. Tartu Teatemaratoni stardis 105 vahvat meeskonda.
Täna toimusid ka Avatud Raja 63, 31 ja 16 km distantside sõidud ning Tervis Plussi 11. Tartu Maratoni Naistesõit. 41. Tartu Maratoni programm kulmineerub 19. veebruaril, kui sõidetakse maratoni põhidistantsid – 63 ja 31 km.
Loe edasi: Esimese Tartu Teatemaratoni võitis meeskond SK Biathlon
