Erkki Peetsalu

Lammutustoetus aitab eluohtlikest majadest lahti saada

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi tunnustas riigi plaani läbi sihtasutuse KredEx toetada rahaliselt lagunenud hoonete lammutamist. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi mulluse uringu kohaselt on probleemseid kortermaju üle kogu Eesti 302, neist 167 vajavad lammutamist ning 135 renoveerimist. Näiteks Valgamaal on probleemseid kortermaju 108, neist enamik Valga linnas. Kohtla-Järvel on seis sama kurb: 42 kortermaja on hullus seisukorras.

“Lagunevad korterelamud muutuvad ühel hetkel elanikele eluohtlikuks. Juba on olnud juhtumeid, kus renoveerimata kortermajalt kukub küljest rõdupiire, pudenevatest tellistest ja krohvitükkidest kõnelemata, halb sisekliima ja puudulik soojustus võivad viia tervisehädadeni. Lagunevates majades võtavad platsi eluheidikud või rüüstavad neid vandaalid,” hoiatas Mardi.

Mardi sõnul on kortermajade tühjenemine regionaalprobleemide otsene tagajärg: piirkonnas on vähe töökohti, seetõttu jääb rahvast vähemaks ning noori juurde ei tule, elanikkond vananeb. “Tegemist on aga nõiaringiga – mõnes piirkonnas ei leidu kinnivarale aga ostjat isegi mitte sümboolse hinna eest,” nentis Mardi.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Allikas: Eesti Korteriühistute Liit

Mart Raukas kõneleb Rosmal väärtustest

Teisipäeval, 17. veebruaril kell 18.00 toimub Põlvamaal Rosma koolimajas Rosma Koolituskeskuse algatatud aktiivseminari neljas loeng teemal “Mis teeb meid paremaks?” Juttu tuleb väärtustest – lihtsalt ja selgelt.

Filosoofiaprofessor, seljakotiga mägedes rändav matkasell, koolitaja Mart Raukas kõneleb teemal “Mida õpetame?”
• Klassikaline helleeni kultuur on Euroopa tsivilisatsiooni vundament.
• Miks on Antiik-Kreeka klassikalist kultuuri oluline kaasajal tunda.
• Kuidas see võimaldab mõtestada haridust ja igapäevaelu.
• Mis on väärtus? Mis on fakt?
• Kuidas rääkida väärtustest selges, lihtsas ja üldarusaadavas keeles?
• Kuidas väärtustega oma otsustusi põhjendada?
• Kaasajal, mis väärtusterminid on muutunud üleüldiseks moeks, suudavad vaid vähesed ennast selles vallas mõttekalt väljendada.
• Elust võetud tabavate ja vaimukate näidete abil demonstreeritakse nii väärtusdiskursuse absurdseid kui ka õnnestunud igapäevapraktikaid.

Osalustasu 5 eurot. Kestvus kaks tundi. Projekti rahastab siseministeerium kohaliku omaalgatuse programmi rahadest.
Eelteateks, et aktiivseminari järgmine lektor on Aivar Haller, kes kõneleb 24. märtsil teemal “Rohkem koostööd ja vähem konkurentsi”.

Allikas: MTÜ Rosma Haridusselts

Tulekul TudengiTeaduse päev Tartus

11. veebruaril Tartus AHHAA Teaduskeskuse toimuval TudengiTeaduse päeval tutvustavad üliõpilased säästva arengu teemalisi teadusartikleid. Kohal on ka teaduspisiku levitajad Ideelaborist ja Eesti Teadusagentuurist, läbi viiakse põnevaid töötube ja eksperimente.

TudengiTeaduse päeval tuleb ettekandmisele 13 noorteadlase teadusartiklid. Autorid on Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Ülikooli tudengid.

“Tahame oma tegevustega eelkõige edendada tudengiteadust. Samas soovime ka näidata, et kõik elu valdkonnad on seotud säästva arenguga,” ütles TalveAkadeemia projektijuht Kadi Varda. “TudengiTeaduse päeval saavad noored teadlased kõige erinevamatelt erialadelt kokku ning jagavad oma nägemust sellest, kuidas aitavad nende uurimused kaasa jätkusuutlikule ühiskonnale. Meiega kaasa mõtlema on väga oodatud kõik huvilised.”

Kuulda saab ettekandeid liiklusest, haridusest, elektroonikast, magnteväljadest ja paljust muust. Ettekandeid hindab komisjon, kes päeva lõpuks valib välja parimad tööd, mis pääsevad edasi 11.-13. märtsini toimuvale TalveAkadeemia korraldatavale konverentsile “1001 digivarjundit”.

Lisaks tudengite esitlustele tutvustavad teaduse telgitaguseid Eesti Teadusagentuuri ja Ideelabori esindajad ning noorteadlane Allan-Hermann Pool USAst. Huvilistele on avatud ka õpitoad, mida viivad läbi Rändav Bioklass, Teadusbuss ja Psühhobuss. Päeva lõpetab improteater Koosen. Loe edasi: Tulekul TudengiTeaduse päev Tartus

National Geographic tutvustab Hawaii kogukondade elu

National Geographic Eesti veebruarikuu number toob kaaneloos “Maagiline Hawaii” lugejani kauge saarerahva varjatud kultuuri. Havailaste kultuurilise identiteedi alustala on lainelauasõit, kunagine saarepealike spordiala, mida sealsed kogukonnad hoiavad tänaseni au sees.

Teiste põhiteemadena on veebruaris vaatluse all:

Sõda ajus
Lööklaine põhjustatud ajukahjustused vaevavad tuhandeid USA sõdureid.

Võimsad lestad
Lestad pesitsevad kõige kummalisemates kohtades, paljud neist ka inimese kehal.

Vee pealetung
Florida ümbruses tõusnud meri näitab, millised võivad olla kliimamuutuse tagajärjed rannikule ja majandusele.

Leitud paradiis
Itaalia rahvuspargis Gran Paradisos püütakse hoida tasakaalus kultuuri ja säilitamist.

Lisaks tuleb juttu äärmiselt kiirekasvulisest umbrohuväärilisest ronitaimest, kliimat mõjutavatest joonpilvedest, Angkor Watis paljastunud kunstist, pubide arvu kahanemisest Suurbritannias, maailma kõige aeglasema imetaja paaritumisest jpm.

Ajakirja National Geographic eestikeelne veebruarinumber jõuab lugejateni sel nädalal.

Allikas: www.national-geographic.ee

Hooandja koolitused toimuvad veebruaris Pärnus ja Tartus

Hooandja on viimase kahe ja poole aasta jooksul vahendanud üle 250 projektile ligi 720 000 eurot. Et veel rohkemad ettevõtmised jõuaksid ühisrahastuse toel tegudeni, korraldab Hooandja meeskond jaanuarist märtsini kümme koolitust erinevates Eesti linnades. Veebruari esimesed koolitused toimuvad Pärnus ja Tartus.

Hooandja koolitustele tutvustatakse ühisrahastuse sisu ja eeliseid ning kaasava eelarve võimalusi. Räägitakse Hooandja platvormi võimalustest ning sobiliku projekti loomisest. Jagatakse kogemusi ja erinevaid näiteid ning katsetatakse praktikas kohapeal räägitud teemad läbi. Koolitust viivad läbi Hooandja juhatuse liige Henri Laupmaa ja projektijuht Katriin Kütt. Jaanuaris toimunud koolitused Viljandis, Paides ja Võrus olid rahvarohked ja pakkusid mitmele osalejale inspiratsiooni tulevaste projektide ühisrahastuseks.

2015. aastal on platvormi lisandunud võimalus lisaks rahale koguda ka vabatahtlikku abijõudu ning muid ressursse. Henri Laupmaa, Hooandja eestvedaja, sõnab: „Kodanikuaktivistide projektid on sageli tundnud puudust just abikätest, kaasamõtlejatest ja tegutsemisruumidest. Tulles vastu nende soovidele hakkame nüüd neid funktsioone lisaks ühisrahastuse otsimisele pakkuma. Sellega seotult on meil käsil projekt koostöös Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ja Vabaühenduste liiduga, et nende projektide tegemist nõu ja jõuga kaasa aidata.“

On hea, kui kuulajatel on ideid, mida nad sooviksid ise ellu kutsuda.
9. veebruaril 15-18 Pärnus, Rüütli 23 kultuurikeskuses (Rüütli 23)
16. veebruaril 15-18 Tartu Loomemajanduskeskuses (Kalevi 13)

Koolitused on tasuta, neid toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK).

Allikas: Hooandja

Eesti esimene kogukondade raadio saab aastaseks

Reedel, 6. veebruaril tähistab oma esimese eetriaasta täitumist Tartu kogukondade raadio – Generaadio. Paralleelselt internetiraadio arenguga tähistab Generaadio ka kodanikumeedia uue ajastu sündi.

Raadiokanali loomist alustati juba 2013. aasta septembris, kui Genialistide klubist välja kasvanud mõtte peale kutsus tollane peatoimetaja Kärt Rebane kokku kümmekond raadiohuvilist. Praeguseks on raadiotegemisega olnud hõivatud üle 60 tegija, kes on läbi interneti toonud eetrisse üle 30 saate.

Tartu kogukondade raadio töötab selle nimel, et luua platvorm, kus erinevad kogukonnad ja kodanikualgatused saaksid lihtsalt ja kiirelt oma sõnumeid laiema auditooriumini tuua. Generaadio loodab, et diskussiooni arendamine suurendab teineteisemõistmist ja mitmekesistab vaatenurki. “Generaadio kui avatud platvormi olemasolu näitab, et kodanikuajakirjandusel ja kogukonnameedial on Eestis suur potentsiaal,” tõdes raadio peatoimetaja Sven Paulus. “Generaadio taolised algatused aitavad kaasa inimeste paremale informeeritusele, kogukondade omavahelisele koostööle ja ka laiendavad senist meediavälja,” selgitas Paulus.

Esimese aastaga on Generaadio oma eesmärgile lähemale liikunud: jaanuaris viidi koos DD Akadeemiaga läbi poliitikadebatt “Poliitika eestuba”, eetris on saated nii LGBT kogukonnast, punkarite- ja spordimaailmast, muusikast jne. Ettevalmistamisel on mitu uut saatesarja, üks neist keskendub keskkonnale ja teine toob eetrisse stand-up koomikud. Kusjuures, ümbritsevat meediaruumi kirgastavad vabatahtlikud raadiotegijad. “Kui sa nullist raadiot ehitama hakkad, pead sa selles kõiges ka kindel olema, sest kui kord palli veerema lööd, siis peatada seda ei saa. Kui aga juba alustada, saab tahtmise korral päris hea asja valmis,” ütles Generaadio staažikaim tegija Mihkel Vinogradov, kes on saatejuhi rollist arenenud raadio üheks eestvedajaks. Pauluse sõnul motiveerib vabatahtlikult töötama unistus ja püüdlus, et ühel päeval on valmis raadio, mis on isemajandav, pakub põhitöötajaile ka palka ning teisi hüvesid. “Soovime jõuda püsiautorite honoreerimiseni ja loodame välja töötada mikroannetustel või tellimusel põhineva süsteemi,” lisas Paulus. Loe edasi: Eesti esimene kogukondade raadio saab aastaseks

Algastme klassidele mõeldud Mate Talgud algavad täna

Eesti algkoolides algab täna kevadsemestri kestev Mate Talgud nimeline võistlus, mille eesmärgiks on motiveeritakse lapsi koolis matemaatikat õppima. Mate Talgud on mänguline võistlus, mille vältel on kõigil algkoolidel võimalus kasutada digitaalset matemaatika õppekeskkonda tasuta. Mängides on koolidel võimalus võita huvitavaid õppimist motiveerivaid auhindu.

Selles 1.-4. klassidele suunatud võistluses võivad osaleda kõik Eesti algkooli õpilased. Valdav osa koole ongi end juba kirja pannud. Praeguseks on Mate Talgutele registreerinud üle 60% Eesti koolidest.

Projekti on korraldanud hariduslikke rakendusi arendav 10monkeys ühes koostööpartnerite Lenovo ja Taibulaga.

Lisaks sellele, et end võistlusele kirja pannud koolid võivad kasutada 10monkeys Math World mängulist õppekeskkonda tasuta, on klassidel igal nädalal võimalus võita vahvaid õppimist motiveerivaid auhindu. Klass, kes kogu võistluse jooksul kõige aktiivsemalt mängib, saab aga Lenovo Yoga tahvelarvutite komplekti omanikuks.

Vastav üritus korraldati esimest korda Soomes 2014. aasta sügisel ja sellest ajast alates on Math World kasutusel suuremal osal Soome algkoolidest. Küsitluse kohaselt peavad õpetajad Math Worldi kasulikuks õppematerjaliks ja 95% õpetajatest soovitab seda julgelt ka teistele õpetajatele.

“Oleme kasutanud õppekeskkonda matemaatika tunnis ja see haaras konksu otsa nii õpilased kui ka õpetaja,” naerab Petri Ahokas – matemaatika õpetaja kes on kasutanud Math Worldi juba eelmisest suvest alates. “Digitaalsete õpematerjalide üheks eeliseks on lihtsus. Lisaks on igal õpilasel võimalik lahendada ülesandeid endale sobivas raskusastmes. Matemaatikas on lihtne edasi minna, kui algteadmised on omandatud,” lisab Petri Ahokas digitaalse õppimise eelistest.

Allikas: www.matetalgud.ee

Johannese Kooli Rosmal 8.-9. klass alustab ringreisi

"Naeruväärsed eputised" Rosma koolilaste esituses. Foto: Mati Määrits — “Naeruväärsed eputised” Rosma koolilaste esituses. Foto: Mati Määrits

Johannese Kooli Rosmal 8. ja 9. klass suunduvad käesoleval nädalal ringreisile mööda Lõuna-Eestit. Esitatakse Moliere`i „Naeruväärseid eputisi“.

Näidend on juba pikemat aega töös olnud. Septembris alustati draamatundidega, mille sisuks olid hääl, liikumine, lavalised žestid ja etüüdid. Esimese veerandi lõpul jagati osad kätte. Siis algas tõeline draama! Tuli osad selgeks õppida, lisaks lavalist liikumist harjutada. Sellega tegeleti terve novembri. Esietendus toimus 5. detsembril, lisaks etendati näidendit veel 8. ja 9. detsembril. Siiski tundus nii näitlejaile kui publikule, et kolmest korrast jäi liiga väheseks. Tekkis mõte minna ringreisile.

Eesti Kultuurkapital annab rohelise tule
Esitati taotlus ettevõtmise rahastamiseks. Kohalik Põlvamaa Kultuurkapital andis rohelise tule, toetades ringreisi 200 euroga. Kuigi õpilaste plaanid olid lennukamad, piirdusid õpetajad kolme pakkumisega: 29.jaanuaril etendutakse Mooste Põhikoolis, 30.jaanuaril Tartu Maarja Koolis ja Viljandi Vabas Waldorfkoolis.

Tavaliselt põhikoolis klassinäidendeid ei tehta, kuid waldorfkoolis kuulub see õppekavasse. Eesmärkidena võib nimetada koostöö arendamist ja kultuuri loomist (versus kultuuri tarbimine). Igal juhul on tore, et üks Lõuna-Eesti waldorfkool saab minna ringreisile!

Erik-Jürgen Määrits
Johannese Kool Rosmal, 8. klassi õpilane

Tulekul loeng vanemate mõtte- ja tundeelu mõjust lastele

Terve Pere Kooli koolitunnist võtab osa nii suuri kui väikeseid. Foto: Terve Pere Selts

Võrumaal tegutsev Terve Pere Selts kutsub huvilisi neljapäeval, 29. jaanuaril kell 17.15-19.45 taas Terve Pere Kooli, et osa saada loengust “Vanemate mõtte- ja tundeelu mõju lapse terveolemisse”. Loeng toimub Parksepas waldorflasteaias Terve Pere Aed.

Loengus räägitakse, kuidas olla täiskasvanuna heaks toeks ja tagalaks oma lastele ning kuidas täiskasvanu meeleolud ja väsimus mõjutavad laste tervist. Seitse harjutust täiskasvanu enesekasvatuseks antroposoofilise inimpildi taustal. Lektoriks on Jakobi Terapeutikumi arst Ülle Pechter.

Loeng on tasuta. Loengu ajal on avatud heategevuslik kohvik, kus pakutakse Terve Pere Aia lastevanemate valmistatud suupisteid. Vajalik eelregistreerumine e-posti aadressil evelin@vaa.ee, et korraldajad teaksid arvestada kohvikus pakutavate suupistete koguseid. Terve Pere Kooli loengusarja rahastab siseministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest.

Allikas: MTÜ Terve Pere Selts

Eestimaa parimad koolibussijuhid kogunevad laupäeval maanteemuuseumisse

Illustratsioon: martnapohikool.blogspot.com

Sel laupäeval, 24. jaanuaril kogunevad Eesti Maanteemuuseumisse Varbusel Eestimaa parimad koolibussijuhid. Toimub konkursi „Märka koolibussijuhti“ pidulik lõpuüritus, millega tunnustatakse selle elukutse kõige silmapaistvamaid esindajaid.

„Sellise erilise konkursiga soovisime eelkõige tunnustada neid koolibussijuhte, kelle töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud ohutu koolitee tagamisele. Märkame parimaid koolibussijuhte, kes on enda õlule võtnud vastutuse tagada koolilaste turvaline tee kooli ja koju,“ rääkis Eesti Maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner konkursist.

Eesti Maanteemuuseumi ja Õpetajate Lehe korraldatud konkursile laekus 53 ettepanekut 14-st maakonnast. Ettepanekuid tegid nii koolijuhid, õpetajad, omavalitsused kui õpilased ise. Neis tõsteti esile enim juhtide professionaalsust ja tähelepanelikkust turvalisuse tagamisel liikluses, aga ka bussijuhi iseloomuomadusi, mis näitavad, et bussijuhi töö on palju rohkemat kui pelgalt roolikeeramine. „Küll võetakse laste sünnipäevadel bussis laul üles, tänavanurgalt korjatakse peale hilisemad ärkajad, halva ilmaga saavad bussi peale ka külamemmed ning õnnetuse korral antakse kiirelt esmaabi,“ loetles Valner.

Ettepanekute seast valis Eesti Maanteemuuseumi, Maanteeameti liiklusohutuse osakonna, Teede Tehnokeskuse ning Õpetajate Lehe töötajaist koosnev žürii välja seitse enim eeskuju väärivat bussijuhti. Parimateks valiti Osula ja Sõmerpalu põhikooli ning Sõmerpalu lasteaia bussijuht Kalle Kreevald, Mati Sõrmus (Tartu Maarja Kool), Margus Laidmets (Oru Kool), Igor Raju (Varstu lasteaed Sipelgas, Krabi Kool), Sirje Karus (Oru Põhikool), Vello Remmel (Surju Põhikool) ning Aivar Saarpere (Käru Põhikool).

Eeloleval laupäeval toimub Eesti Maanteemuuseumis konkursi lõpuüritus, kus tänatakse kõiki koolibussijuhte ning pärjatakse parimaid. Kõik bussijuhid on kohale palutud koos peredega. Lisaks toetab muuseumi koostööpartner Teede Tehnokeskus omakorda seitsme bussitäie laste tulekut maanteemuuseumisse tasudes nende transpordikulud. „Loodame siis meie hinnatumaid koolibussjuhte taas Varbusel näha,“ lisas Valner.

Tänuüritus algab 24. jaanuaril kell 13.

Allikas: Eesti Maanteemuuseumi

Tööd alustab suusabuss Munaka Express

Alates 20. jaanuarist kaheksa järgmise nädala jooksul on talispordi fännidel võimalik Tartust suusabussiga Munakale ja tagasi sõita. Ja seda täiesti tasuta!

Väljumised on igal teisipäeval ja neljapäeval. Kell 17:00 Tartu Lõunakeskus > 17:15 Vanemuise alumine parkla > Munakas Sport Resort, Väike-Munamäe Suusakeskus (saabumine kell 18:00). Kell 20.15 Munakas Sport Resort > Tartu (saabumine 21:00 Vanemuise alumine parkla & 21:15 Lõunakeskus).

Suusabussiga reis on suusatajatele eelregistreerimisel tasuta, suusabuss viib mäesuusatajad, lumelaudurid & murdmaa huvilised Väike-Munamäe parklasse. Väike-Munamäel on võimalik suusatada valgustatud nõlvadel kuni 20:00, avatud on ka sportnõlv ning freestyle park. Mööda valgustatud kergliiklusteed või maratoni rada, saab suusatada Tehvandi murdmaa radadele (1km)

Tähelepanu! Kohtade arv on bussis piiratud! Eelregistreerunud talispordi harrastajatele garanteeritakse 59 kohta.

Registreerimiseks tuleb Väike-Munamäe Suusakeskuse kodulehel täita registreerimisvorm ja vajutada avaneval ürituse lehel Liitu! (Vorm http://www.munakas.ee/2015/01/suusabuss-munaka-express/)

Suusabussiga sõidutavad: Tartu Linnavalitsus, Tartu Lõunakeskus, Tartu Mill, Otepää Vallavalitsus, Munakas Sport Resort

Allikas: Väike-Munamäe Suusakeskus

Monika Otrokova
Otepää Vallavalitsus/

Rõuge TV otsesaade on eetris juba täna õhtul

Teisipäeval 20. jaanuaril kell 19.00 läheb eetrisse järjekordne Rõuge TV otsesaade. Otsesaade vaadatav aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=1eEWs8mAm1I

Seekordses saates:
* Kodukohakampaania kokkuvõtted ja kingituste loosimine uute ning põliselanike vahel.
Loosi läheb muu hulgas ka LG 3D teler, tahvelarvuti iPad ja palju muud.
* Uudislood reoveepuhasti avamisest, jõulukuuskede põletamisest pritsumeeste eestvõtmisel, vestlusõhtust Andres Arrakuga ning jääväljaku hooajast
* Kutsed eesootavatele üritustele, sh mälumängule, võrkpalli nädalavahetusele ja kalapüügivõistlusele Rõuge Purakas
* Intervjuu hiljuti valda kolinud noore perega
* ja palju muud!

Täpsem info: www.facebook.com/rougetv
Allikas: RÕUGE TV

Muudatused Elroni ida- ja kagusuuna sõiduplaanides

Eesti reisirongiliiklust korraldav Elron muudab seoses lubatud sõidukiiruse alandamisega Pedja-Kaarepere lõigul 17. jaanuarist Tallinn-Tartu ja Tartu-Valga/Koidula liinidel rongide sõiduplaane.

„Alates 17. jaanuarist muutuvad rongide väljumis- ja saabumisajad Tallinn-Tartu ja Tartu-Valga/Koidula liinidel kuni kümne minuti võrra,“ sõnas Elroni müügi- ja arendusjuht Ronnie Kongo. „Muudatused on tingitud lubatud sõidukiiruse alandamisest Pedja-Kaarepere lõigul.“

Ronnie Kongo sõnul pikeneb Tallinn-Tartu reiside sõiduaeg sõidukiiruse alandamise tõttu kuni kaheksa minuti võrra. „Samas leidsime võimaluse lühendada Tartu-Koidula ja Tartu-Valga reiside sõiduaegasid,“ sõnas Ronnie Kongo. Loe edasi: Muudatused Elroni ida- ja kagusuuna sõiduplaanides

Algas rahvusvaheline projektikonkurss põllumajandusvaldkonna teadusuuringutele

Rahvusvaheline teaduskoostöövõrgustik ERA-Net Cofund SURPLUS kuulutas koostöös Euroopa Komisjoniga välja projektikonkursi. Konkursile saab esitada põllumajandustootmise jätkusuutlikku intensiivistamist toetavaid uurimisprojekte.

„Nõudlus toidu, taastuva energia ja biomassist toodetud tooraine järele suureneb maailmas pidevalt. Samas tuleb kasutada olemasolevaid loodusressursse võimalikult säästlikult, et vähendada põllumajanduse mõju keskkonnale,“ ütles Põllumajandusministeeriumi teadus- ja arendusosakonna juhataja Külli Kaare. „Konkursil osalemine on Eesti teadlaste võimalus sellele kaasa aidata.“

Konkursile saab esitada projekte järgmistel teemadel:
– Taimse biomassi efektiivne kasutus (Spatial targeting of land use to increase biomass production and transformation, stimulating the growth of systems for the efficient utilisation of green (plant) biomass cascading through novel transformations);
– Integreeritud toidulised ja mittetoidulised süsteemid (Developing markets for a wide range of products and services generated through integrated food and non-food systems);
– Põllumajandustootmise säästlikku intensiivistamist toetav maakasutus (Sustainable intensification of integrated food and non-food systems of agriculture, by developing integrated, systems-based approaches to land management).

Projektimeeskondadesse peavad olema kaasatud vähemalt kolme riigi teadlased. Eeltaotlusi saab esitada kuni 4. märtsini 2015 kell 15.00. Loe edasi: Algas rahvusvaheline projektikonkurss põllumajandusvaldkonna teadusuuringutele

100aastanõ kerge jalaga miis

100aastanõ Kerge Pärni. Pilt eräkogost. Uma Leht

«Egäl aol om olnu nii murõt ku rõõmu,» om joulukuu 28. pääväl 100aastadsõs saanu Urvastõ kihlkunna Udsali külä mehe Kerge Pärni (Bernhardi) elo juhtmõtõ.

Kukki mälu tükis alt vidämä, kaiba-i Pärni pääle sällähalu midägi, kõnõlõsõ poig Benno (67) ja minnij Alli (66), kelle man auväärt miis parhilla eläs. Ka om Pärni uskmalda kerge jalaga (tege umalõ perrenimele avvu!): lask tarrõ pite ümbre ja ku suvõl vällä sai, taha es inne õdagut tarrõ tagasi minnäki.

Pärni kerge jala võti jutus ka juubõlis õnnõ suuvma tulnu jahimehe. Umal aol oll’ olnu tõisil rassõ mõtsan Pärniga sammu pitä. Pärni oll’ joba päält 90, ku viimäte jahin käve. Tõnõ hobi oll’ Pärnil mehidsepidämine: tä oll’ kolhoosi mesinik ja mesipuu olli muidoki koton kah. Mehidsepidämise lõpõt’ Pärni nii viis aastakka tagasi.

Pärni om olnu ka kõva puutüümiis: ehit’ vankriid, tekk’ tünne, kudasi korvõ, lei lastõ ja andsõ nuu tarkusõ ka pojalõ ja latsõlatsilõ edesi. Benno arvas, et vast om esä selle nii vanas elänü, et olõ-i suidsu- egä viinamiis ja mehidsekihvti om kah küländ hulga saanu. Viil ütles poig, et Pärni om kõgõ väega hoitnu nii ummi latsõlatsi ku võõrit latsi.

Kerge Pärnil om üts poig, neli latsõlast ja säidse latsõlatsõlast. Naasõ võtt’ Pärni katõssa aastat noorõmba, no kah’os läts’ Lonni tõistõ ilma päält mehe 95. sünnüpäivä.

ASi Andmevara perrä eläs Võro, Põlva ja Valga maakunnan kokko 19 päält 100aastast inemist. Kas Pärni om Vana Võromaa kõgõ vanõmb miis, tuud lupa-i isikuandmidõ kaitsõ säädüs kah’os üteldä.

Harju Ülle, Uma Leht

Horoskoop lamba-aastas

Pulga Jaan,
talupoig

Ei saa arru, mille kõik nakkasõ idamaa horoskoope tegemä Kristusõ sünnüpäävä paiku, ku vahtsõnõ aastak nakkas idamaiõn veebruari lõpun, timahava 19. 02. kell 1.47. Tuu om sis õigõ moment ütstõsõlõ suuvi: Gong he xin xi! Kiä tuud ei tii, ärgu unistagu Hiina turust. Mul Hiina turgu väega vaia ei lähä, a eläjiid ma kuvõrd tunnõ ja nii sis pannigi kokku eläjähoroskoobi.

Kikas (esäne kana)
08.02.1921–27.01.1922; 26.01.1933–13.02.1934; 13.02.1945–01.02.1946; 31.01.1957–17.02.1958; 17.02.1969–05.02.1970; 05.02.1981–24.01.1982; 23.01.1993–09.02.1994; 09.02.2005–28.01.2006 jne. A tärminiide üleslugõmine võtt pall’u ruumi, nii et edespite otskõ esi.
Ku hobõsa kabja all om kanapojal võimalus ellu jäiä (olõ tuud esi kats kõrda nännü), sis lambakar’a sõrgu alt ei tulõ ütski kana eluga vällä. Lamba esi midägi halva ei tahaki, a näide ülejuuskmisest jääs perrä õnnõ häötüs. Nii et kikas piät lamba-aastal käümä sainaviiri piten vai ülepää puuriida otsa lindama, ku kirgi taht. Riit olgu 2 m korgõ, et lammas kätte es saanu.

Pini
Midä väetimp pini, toda hullõmbalõ tä lambiide pääle larmas: tä pelgäs lambiid.
Pinil tasus lambiid pelädä kõgõpäält keväjält, ku tallõkõsõ väiku. Sis ommava vana lamba pinne pääle väega kur’a. Tõnõ ohtlik aig tulõ sügüse, ku oiniil lõpõs põhitüü är, a võhma viil nigu olõssi… Mul om meelen, ku kadunu Kalkuna Agu tull’ mu poolõ üte valgõ foksterjeriga, et urujahti vai nii. Et pini ollõv hirmus murdja. Ku sis mu oinas tollõ pini är näkk’, sis es olõ pinil muial pidämist ku peremehe tooli all. Nii jah, et pini piät lamba-aastal ette (ja esieränis takka) kaema.

Tsiga
Võta kost otsast tahat, tsiga om lambast üle. Kui lammas taht tsika essütä, sis tsiga lüü timäle lihtsält kärsä alla ja lammas lindas kõrvalõ. Lammas ei juhi kunagi tsiakarja, vastapite juhussiid om kül ollu.
Siski, päält mihklipäivä piät tsiga ette kaema, aga tuu om nii egä aasta. Eriti hullus lätt tsia elu inne jõulõ ja sääl om kaudõ ka lammas süüdläne. Nimelt kõnõldas, et Kristus ollõv sündünü lambasõimõn.

Rott
Meil siin Põh’amaal otsva roti talvõs lämmind kortinat ja ku ahualust käeperi ei olõ, tegevä hindäle lambavillust ja katusõlastõst pesä. Söögipoolist nimä lamba käest suurt ei saa, kuna lammas om üts lõpmalda ahnõ ja kadõlik elläi. Nii et rotil jääs luuta õnnõ hindä vai lohakiide inemiisi pääle. Loe edasi: Horoskoop lamba-aastas

Räpinas tuleb loodusõhtu „Villisega Venemaal“

Kolmapäeval, 21. jaanuaril algusega kell 18.00 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu. Oma seiklustest villisega Vladivostokki ja tagasi räägib Arno Pavel.

Möödunud aasta 13. mail asus Arno Pavel trahter „Hüüru veski“ õuelt teele oma unistuse poole. Vanal, 1979. aastal valmistatud UAZ-il ehk kõnekeeli villisel jõudis ta Vladivostokini välja ja koju tagasi. Idee niisugune teekond ette võtta tekkis kümme aastat tagasi: “Minu isa sündis ümberasunute perekonnas Vladivostokis. Juba hulk aastaid tagasi tekkis mul soov näha seda tõotatud maad, kuhu asusid elama-töötama paljud eestlased. Tahtsin sõita läbi kogu Venemaa Jaapani mereni välja ja vaadata, kuidas inimesed elavad, näha tundmatuid maid-jõgesid-meresid, suhelda inimestega. Kuna mul seisis garaažis vana vene villis, siis lasksin selle ära remontida ja otsustasingi sõita läbi kogu riigi Vene masinal. Kaaslasi ma ei leidnud, kuna teekond tundus olevat hirmuäratavalt raske. Läbisin Venemaa teedel ligi 28 000 km.”

Loodusõhtu korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Osalemine on kõigile tasuta. Lisainfo ja registreerumine: telefonil 799 0914 või mari.kala@keskkonnaamet.ee

Allikas: Keskkonnaamet

43. Tartu Maratonile on registreerunud üle 5000 suuataja

Tartu maraton võib vahel võtta hingeldama. Foto: Tarmo Haud

Viimastel andmetel on 15. veebruaril toimuvale Tartu Maratonile end kirja pannud 5062 suusasõpra. See on üle 1000 võrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal.

Ent võrreldes eelmise aastaga, kui Tartu Maraton kehvade lumeolude tõttu ära jäi, on suusatamise olud Otepää ja Elva vahelisel rajal praegu paremad. Kui möödunud aastal sai rajameister vaid üksikutel juhtudel rajatraktori kuurist välja ajada, siis hetkel on Tartu Maratoni rada täies pikkuses suusatamiseks avatud.

Tõsi, terves pikkuses ei ole rajaolud sugugi ideaalsed. Parimad olud valitsevad Otepää pool ning Harimäel, kus on võimalik sõita ka jäljes ja klassikalises tehnikas. Elva pool on olud kehvemad, kuigi rajalt tulnud suusatajad on kiitnud vaatamata kesistele lumeoludele ka Elva-Hellenurme vahelist lõiku, kus kohasti saab päris hästi sõita.

Tartu Maraton tähistab sel aastal oma 55. juubelit ning pidu algab juba Otepää MK etapi nädalavahetusel, kui esmalt toimub reedel Tartu-Kääriku suusamatk, laupäeval pärast MK etapi sõite algusega Tehvandilt Retrosõit ja pühapäeval lastele mõeldud World Snow Day.

Täpsemalt saab lugeda Tartu Maratoni kodulehelt – https://tartumaraton.ee/et/yritused/suusamaraton/43/tartukaarikumatk/

43. Tartu Maratonile registreerimine on avatud ning kuni 25. jaanuarini on võimalik end kirja panna soodushinnaga – 50€ pikem distants ja 30€ lühem. Pärast seda on hinnad vastavalt 80€ ja 50€.

Registreerimine on avatud ka 8. veebruaril toimuvale 4. Tartu Teatemaratonile ja Avatud raja sõitudele, kus saab valida 63km, 31km ja 16km pikkuste distantside vahel. Registreermine ja info siin: https://tartumaraton.ee/et/yritused/suusamaraton/43/

Allikas: MTÜ Klubi Tartu Maraton

Maavanemad külastavad Viljandimaad

Maavanemate ringkäik firmas Bestra Engineering AS. Foto: Viljandi maavalitsus

7. ja 8. jaanuaril külastavad maavanemad ja siseministeeriumi esindajad Viljandimaad. Läinud aasta lõpuga lõppes Viljandi maavalitsuse koordineerimise periood ning maavanem Erich Palm annab maavanemate koostöö koordineerija rolli koos selle juurde kuuluva sümboolse raamatuga üle Võru maavanemale Andres Kõivule.

Viljandi maavanema ülesanne oli koordineerida maavanemate koostööd neljandas kvartalis, uue aasta esimesel perioodil on see Võru maavanema ülesanne.

Viljandi maavanem Erich Palmi sõnul annab koordineerija roll suurema vastutuse ja võimaluse tihedamaks suhtluseks maavalitsuste, ministeeriumide ning teiste riigiasutuste vahel. Lisaks pöörab koordineerija sel perioodil rohkem tähelepanu maavalitsuste ühiste seisukohtade kujundamisele.

Maavalitsuste koordineerimine tähendab sisuliselt, et kooskõlastamist vajavate seaduseelnõude kohta tehtavad märkused, täiendused ja täpsustused kogub kõigist maavalitsustest sel ajavahemikul kokku just koordineeriv maavalitsus ning esitab need asjaomastele institutsioonidele.

Mitmed olulised ametkondlikud kohtumised korraldatakse seetõttu just koordineerivas maakonnas. Viljandimaal toimuvale ühisele maavanemate ja siseministeeriumi esindajate nõupidamisele lisaks tutvutakse esimesel päeval ühiselt Viljandi vallas asuva Bestra Engineering AS ning Viljandis asuva Cleveron OÜ tegevustega. Samuti tehakse ringkäik Kõpu ja Heimtali mõisates ning vaadatakse „Vilma“ majas asuvat TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia uut õppehoonet. ERM-i Heimtali Rahva muuseumis kohtutakse teisel päeval tekstiilikunstnik Anu Rauaga.

Maavalitsuste maasekretärid kohtuvad samuti Viljandis 8 ja 9. jaanuaril. Siis on kõne all Riigikogu valimiste ettevalmistamisega seonduvad teemad. Sellekohase ettekande teeb Riigikogu kantselei valimiste osakonna juhataja Priit Vinkel ning Viljandi maavalitsuse raamatupidamise- ja personaliarvestuse osakonna juhataja Lia Hussar räägib finantsküsimustega seonduvatest muudatustest Siseministeeriumi haldusalas.

Allikas: Viljandi Maavalitsus

Rosma Koolituskeskus kutsub põnevale loengule

Rosma koolipere ootab koolitusele nii vanemaid kui kõiki teisi huvilisi. Foto: Rosma Haridusselts

6. jaanuaril kell 18.00 toimub Põlvamaal Rosma koolimajas Rosma Koolituskeskuse algatatud aktiivseminari teine loeng. Koos lektori Viigi Viiliga mõtiskletakse teemal “Vaimne maailmavaade, kas oht või võimalus?”

Viigi Viil avab teema tervise seisukohalt lähtuvalt:
– Kas vaimsus on alternatiiv akadeemilise meditsiini pakutavatele võimalustele?
– Kas arukas tegu on mõistlik ja tark tegu?
– Kas on võimalik keha ja meele koostöö?
– Kas vaimsus on opositsioonis ratsionaalse meelega?

Loeng on 3-osaline: loeng, praktilised harjutused, küsimused-vastused. Osalustasu 5 eurot, kestvus kaks tundi.
Projekti rahastab siseministeerium kohaliku omaalgatuse programmi rahadest.

Allikas: MTÜ Rosma Haridusselts

Vanal Võromaal peetäs kodoeläjit inämb ku muial Eestin

Vaikmetsa Ive ja timä armsa maalehm Leeni. Harju Ülle pilt.

Et põllumajandusloendusõ perrä peetäs Vana Võromaa eläjit inämb ku muial Eestin, sis uursõ Tarto ülikuul võrokõisi eläjäpidämist lähembäst. 6. joulukuu pääväl kõnõli uurja tuust Rõugõ kihlkunnan Ala-Kiidil.

Suvõl käve Võromaal ümbre Tarto ülikooli kultuuritiidüisi ja kunstõ instituudi rahvatiidüse osakunna tudõngi. Nä uurõ, mille ja mändsit eläjit peetäs, kuis omma muutunu eläjäpidämise tiidmise ja kombõ ni miä eläjäpidäjile murõt tege.

Uurmisõ juht Bardone Ester ütel’, et nigu varramba, peetäs eläjit innekõkkõ selle, et sis om hindäl piim, liha ja muna umast käest võtta ja söögikraamiga saa ka tsipakõsõ rahha tiini. Vanõmbilõ inemiisile omma eläjä seldsilidses, latsilõ oppasõ huulmist ja elotsõõri tiidmist. Vahtsõl aol peetäs eläjit ka küläliisile näütämises.

Vahtsõ eläjäpidäjä omma tegünü Heiferi programmi (2005–2012) abiga: sai võtta ilma rahalda maatõugu lehmä, lambit vai kitsi. Ettevõtmisõ vidäjä Piho Aigari jutu perrä omma no maatõu kimmämbä ja eläjide jagaminõ tennü ka kogokunna-tunnõt kimmämbäs.
Loe edasi: Vanal Võromaal peetäs kodoeläjit inämb ku muial Eestin

National Geographic keskendub teemale ‘esimesed’

National Geographic Eesti uue aasta esimene number keskendub teemale ‘esimesed’: inimajaloo esimesed kunstnikud, imiku esimene eluaasta, esimeste ameeriklaste päritolu, Aafrika esimene linn Lagos jt temaatilised käsitlused.

Jaanuari ajakirja põhiteemad on järgmised:

Esimesed kunstnikud
Neile kuulub au inimajaloo kõige murrangulisema uuenduse eest: nad leiutasid sümboolse väljendusviisi.

Esimene eluaasta
Imiku aju on erakordne õppimismasin ja selle areng sõltub armastavatest hooldajatest.

Esimesed ameeriklased
Geneetilised andmed ja uued arheoloogilised leiud aitavad lahendada esimeste ameeriklaste päritolu mõistatust.

Esimene lind
Valgepea-merikotkas võib olla majesteetlik rahvussümbol, ent ta on väga kange iseloomuga.

Lisaks tuleb juttu maailmas haruldase pisiliblika alpi-tumekoi viimsest pelgupaigast Eestis, maasoojusenergia saarest, kunstliku viljastamisega saadud patagoonia pingviinide tibudest jpm.

Ajakirja National Geographic eestikeelne jaanuarinumber jõuab müügile 31. detsembril.

Allikas: www.national-geographic.ee

www.national-geographic.ee

2014. aastal lisandus Eestis 20 uut mahetöötlejat

Sel aastal lisandus 20 uut mahetöötlejat, kellest umbes pooled valmistavad marjadest ja puuviljadest tooteid, aga leidub ka liha- ja pagaritoodete valmistajaid. Mahepõllumajanduslikku maad lisandus 2014. aastal 5000 hektarit, maheteravilja pind kasvas võrreldes möödunud aastaga 18%, ka mahedana kasvatavate loomade arv kasvas.

Mahetootmisest on saanud Eestis põllumajanduse ja toidutootmise arvestatav osa. Turul on mahetooted üha laiemas valikus kättesaadavad. Tootjate sõnul on nõudlus suurem kui jõutakse toota. Toodangumahtude märkimisväärne kasvatamine on keeruline, sest valdavalt on tegu väikeettevõtetega, mis valmistavad käsitöönduslikku toodangut. See on ka põhjus, miks mahetoorainet ostetakse töötlemiseks kokku suhteliselt vähe ning miks mitmed mahetalunikud on rajanud oma tallu töötlemise. Sarnaselt Eestile ostetakse mahetoitu järjest rohkem ka mujal Euroopas ja USAs. Hea näitena võib tuua Rootsi, kus selle aasta esimesel poolaastal suurenes mahetoidu müük lausa 30%.

„Tänaseks oleme olnud Vinnukaga turul pool aastat ning võime öelda, et tarbija on toote hästi vastu võtnud, ka jõulude ajal osutus Vinnukas väga populaarseks kingituseks,“ ütles Lauri Bobrovski OÜ-st Sirloin. „On olnud ülimalt huvitav aasta. Indu annab juurde mahetoodete konkursil saadud tunnustus – Vinnukas kui esimene Eesti maheveiselihast valmistoode. Veelgi rõõmsamaks tegi, et samal konkursil pidas 250 Vinnukat maitsnud inimest meie toodet teise koha vääriliseks. Vinnukas on praegu müügil mahe- ja talupoodides üle Eesti, Talu toidab müügiriiulitel Tallinna Rimides ja neljas Tallinna Selveris. Soovime uuel aastal müügikohtade arvu kindlasti suurendada.“ Loe edasi: 2014. aastal lisandus Eestis 20 uut mahetöötlejat

Väiku talo nakkasõ inämb tukõ saama

Väiku talo nakkasõ saama inämb tukõ nii eläjide ku aiavilä kasvatamisõs ja ka ettevõttõ arõndamisõs ja tehniga hankmisõs – sääne põllumajandusministeeriümi plaan uut Euruupa Kommisjoni hääskitmist.

«Tsiht om tuu, et perretalo jääsi püsümä ja egän talon olõssi vähämbält üts kõrralik tüükotus,» selet’ põllumajandusministri Padari Ivari, kelle rehkendüse perrä võisi saia tukõ pia tuhat Vana Võromaa tallo.

Plaani perrä saasi tukõ väiku eläjäpidäjä (kooni 100 piimälehmä, 25 lihaeläjät, 10–100 imälammast vai imäkitsõ) ja aiaviläkasvataja, kellel kasus aiakraami (roho- ja maiguhaina, köögivili (vällä arvatu kardok), maas’ka, puuvilä ja mar’a) kokko vähämbält üte hektäri pääl.

Noorõ põllumajandusettevõtja (kooni 40 a vana ja edimädse 39 ha maa päält) võissi saia edimädsel viiel aastal ka ütist pindalatoetust ¼ inämb.

Ku väiku talopidäjä nakkasõ õkvatoetuisi saama kooni 1250 eurot, sis saava nä tuu kätte lihtsämbäle. «Euruupa Kommisjon või seo plaani seen viil ütte-tõist muuta, kõgõ inämb om küsümüisi lihaeläjide ja lambidõ kotsilõ, selle et noidõ arv kasus Eestin niigi,» selet’ Padari Ivari.

Päält tuu plaan põllumajandusministeeriüm väikeisi talopidäjit inämb tukõ ka maaelo arõngukava rahast. Väiku talo arõndamisõs saa naada küsümä kooni 15 000 eurot (ku talo müügitulu om aastan 4000-14 000 eurot). Viil saava väiku talo laapsampa küssü tukõ liikva tehniga ostmisõs ja mahetalol lubatas osta ka pruugitut tehnikat. Euruupa Kommisjon tege otsussõ vahtsõaastakuu lõpun.

Harju Ülle, Uma Leht

Peagi algab IV Tallinna Bachi nimeline muusikafestival

Uue aasta 1.-7. jaanuarini toimub IV Tallinna Bachi nimeline muusikafestival. Traditsioonilise ja suurejoonelise muusikafestivaliga võtab Tallinna linn vastu uut aastat juba neljandat korda järjest.

“See on suur rõõm ja õnn, et tohime alustada uut 2015. aastat niivõrd eriliselt,” sõnas professor, organist ning helilooja Andres Uibo. “1. jaanuaril algab Tallinna Bachi nimeline muusikafestival, mis on ühtlasi ka aasta esimene suur muusikaüritus. Aga tuleva festivali teeb eriliseks see, et avakontserdil esineb meie tunnustatud ooperi laulja Ain Anger. Tänapäeval on väga raske leida teist Eesti artisti, kes oleks nii edukas nagu tema.”

Ain Anger on esinenud mitmetel tähtsatel ooperifestivalidel (nt Bayreuthis, Helsingis, Bergenis, Lutzernis jm) ning suurtel kontsertlavadel kõikjal maailmas (USAs, Austrias, Saksamaal, Itaalias jt). 2013. aastal esines ta ühes tähtsamas ooperiteatris – Milano La Scalas. Ain Anger on teinud koostööd selliste mainekate dirigentidega nagu Lorin Maazel, Christian Thielemann, Seiji Ozawa, Zubin Mehta, Riccardo Muti jt. Ain Anger on Eesti teatri aastaauhinna laureaat ning Valgetähe III klassi ordeni kavaler. Täna on Ain Anger Viini Rahvusooperi solist.

BachFest Tallinn pakub ainulaadset võimalust nautida uue aasta esimesel päeval Ain Angeri võrratut häält. Kokku toimub festivali raames 16 kontserti, mis pakuvad unustamatu ja haruldase muusikalise elamuse kõikidele kuulajatele – kavades leidub Johann Sebastian Bachi oreli-, orkestri- ja koorimuusikat ning suurejoonelisi jõulu ja uusaasta kantaate. Loe edasi: Peagi algab IV Tallinna Bachi nimeline muusikafestival