Erkki Peetsalu

Elron palub jalgrattaid transportida väljaspool tipptunde, rattapiletit ei kehtesta

Eesti reisirongiliiklust korraldav Elron otsustas rongides esialgu rattapiletit mitte kehtestada, kuid palub reisijatel jalgratastega tipptundidel rongidesse tulemist vältida.

„Eelmisel suvel oli rongides mitmetel väljumistel jalgrataste mahutamisega suuri probleeme, mistõttu pidime mõnel korral isegi reisijaid maha jätma,“ ütles Elroni juhatuse esimees Andrus Ossip. „Et tänavune suvi kõigile rongisõitjaile mugavam oleks, oleme läbi kaalunud kõik võimalikud lahendusvariandid, sealhulgas ka rattapileti kehtestamise. Leidsime, et kõige mõistlikum on koputada reisijate endi südametunnistusele. Palume reisijatel vältida jalgrattaga rongi tulemist aegadel, mil reisijaid on palju – linnalähiliinidel tööpäeva tipptundidel ning kaugliinidel reede ja pühapäeva pealelõunastel reisidel.“

Andrus Ossipi sõnul vaatas Elron sobilikku lahendust otsides ka piiri taha. „Tuntud jalgratta-riigis Hollandis maksab jalgratta päevapilet 6 eurot ning rattaga võib rongi siseneda vaid tipptunni-välistel aegadel,“ rääkis Andrus Ossip. „Meie võtsime esialgu Hollandi lahendusest kasutusele vaid poole ning loodame, et inimesed mõistavad probleemi olemust ja käituvad hoolivalt. Samas jätame siiski õhku ka võimaluse rattapilet kehtestada, kui olukord seda nõuab.“ Loe edasi: Elron palub jalgrattaid transportida väljaspool tipptunde, rattapiletit ei kehtesta

Vana-Võromaa Kultuurikojas tuleb näitus „Triinu ja Hapnik“

Alates 17. aprillist on avatud Triinu Pungitsa ja Rivo Hapniku ühisnäitus „Triinu ja Hapnik“ Vana-Võromaa Kultuurikojas. Näitus „Triinu ja Hapnik“ on võrukatest kunstnikepaari teine ühisnäitus, esmane esinemine toimus eelmise aasta sügisel Tartus, Jakobi galeriis.

Triinu Pungits, kes on tuntud ja tunnustatud moekunstnik eksponeerib oma viimase kümne aasta parimaid moemudelid. Väikses saalis on läbilõige Triinu loomingust.
Näituse pearõhk on suunatud tänavakunstnikule Hapnik, kelle loomingut võib igapäevaselt kohata põhiliselt Tartu tänavatel. Galeriis on näha stencilkunsti stiilis suuremõõtmelisi teoseid.

„Triinu ja Hapnik“ on loomingukompott, mis on välja kujunenud kahe inimese igapäevasest kooseksisteerimisest. Näitus jääb avatuks 24. maini. Vana-Võromaa Kultuurikoda on avatud K-P 10.00- 18.00

Allikas: Jana Huul

Naaberkogukonnad Väike-Maarja ja Emumäe kutsuvad ühiselt inimesi maale kodu looma

Laupäeval, 11. aprillil osalevad Lääne-Virumaa lõunaosast Väike-Maarja ja Emumäe kogukonnad Tallinnas Kalevi spordihallis messil „Maale elama“, et tutvustada oma piirkonnas elamise võimalusi ja eeliseid.

Väike-Maarja ja Emumäe tutvustavad „Maale elama“ messil oma kanti, kinnisvara- ja tööpakkumisi, ettevõtlusvõimalusi ja olemasolevaid teenuseid. Naaberkogukonnad on esindatud eelmisest aastast tuttava Väike-Maarja motoga „Päris elu on maal“, kutsudes külalisi ja huvilisi messil taluaeda, et üheskoos aeg maha võtta ja arutleda. Väikse praktilise testiga saab Väike-Maarja ja Emumäe ühises messiboksis igaüks end proovile panna – „kas ma olen ikka maaeluks valmis?“. Selle eesmärgiks on külastajatele läbi konkreetse tegevuse näidata, et maal on inimene ise muutuste kujundaja. Just selle tõdemusega võibki maaelu alguse saada.

Üks muutuste algataja ja looja Väike-Maarjas on Kadri Kopso, kes 2009. aastal perega Sakust Väike-Maarjasse kolis ja vanemate talu arendama asus. Ka ühiskondlikult aktiivse inimesena jagab ta nüüd messil oma kogemusi. „Ma poleks arvanud, et maal on nii lihtne ideid ellu viia. Maaelu toetused laiendavad võimalusi ja aitavad ettevõtlusega algust teha,“ rääkis hästi toimiva Kaarli talu perenaine Kadri Kopso. Loe edasi: Naaberkogukonnad Väike-Maarja ja Emumäe kutsuvad ühiselt inimesi maale kodu looma

Ugala teater alustas põhupakkide kogumise aktsiooni

Ugala suvelavastuse „Vereliin“ peaosalised Meelis Rämmeld ja Rait Õunapuu. Foto Heigo Teder

Ugala teatri tänavune suvelavastus viib publiku uitama tõeotsingu lätetele koos Margus Kasterpalu ja näitetrupiga. Esimest korda Eestis jõuab lavale Iiri näitekirjaniku Mark Doherty ballaadilik lugu „Vereliin“, mis kannab endas arhailist elutunnetust, kus esivanemate lugusid antakse edasi isalt pojale ja suguvõsa säilimisel on mälestused sama olulised kui jätkuv vereliin. Olustvere mõisa reheküüni täidab lavamaagiaga kunstnik Liisa Soolepp.

Tähtis osa „Vereliini“ lavakujunduses on põhupakkidel. Needsamad pallinööriga kokku köidetud põlvekõrgused põhupakid, mõõtudega 35x45x80cm, mis sügiseti Eestimaa põldudel silma hakkavad, on nüüd kevadel täiesti defitsiitseteks osutunud.

Suvelavastuse lavakujundus vajab neid põhupakke aga ligikaudu 400 tükki. Oleksime väga tänulikud igasuguse info eest, mis viiks meid kokku mõne heatahtliku inimesega, kellel sellised põhupakid jõude seisavad ning kes nõustuks sümboolse tasu eest põhupakid teatrikunsti tarbeks Ugala teatrile andma.

Palume ühendust võtta Ugala teatri lavastusala juhi Teet Ehalaga, kontakt e-mailitsi teet@ugala.ee või telefoni teel 520 83 82.

Pole tähtis, mis koguses teil põhupakke leidub, kõik võtame tänulikult vastu, sest nagu ütleb vanasõnagi – kes kõrt ei korja, see koormat ei saa!

Allikas: Ugala Teater

Selgus Võru keskväljaku arhitektuurivõistluse võitja

Võru keskväljaku arhitektuurikonkursi võidutöö "Urban Gadget". Illustratsioon: Eesti Arhitektide Liit — Võru keskväljaku arhitektuurikonkursi võidutöö “Urban Gadget”. Illustratsioon: Eesti Arhitektide Liit

Viieteistkümnest Võru keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurivõistlusele laekunud tööst tunnistati parimaks ideekavand märgusõnaga „Urban Gadget“, mille autor on Villem Tomiste arhitektuuribüroost OÜ Stuudio Tallinn. Võistlus toimus EV 100 arhitektuuriprogrammi „Hea avalik ruum“ raames.

„Võidutöös hindas žürii selle veenvat linnaehituslikku kontseptsiooni ja ruumi selget funktsionaalset jaotust. Lahendus võimaldab päris mitmeid arengusuundi. Samuti rikastavad üldlahendust väiksemas mastaabis ruumielemendid. Projekti edasiarendamine eeldab Võru Linnavalitsuse, kohalike inimeste ja arhitekti tihedat koostööd,“ selgitas Võru Linnavolikogu esimees Anneli Ott.

Avatud ideevõistluse eesmärk oli leida Võru linnale parim tseremoniaalse multifunktsionaalse esindusväljaku ja seda ümbritseva avaliku ruumi lahendus.

Žürii hindas töödes keskväljaku arhitektuuri kvaliteeti, funktsionaalsust, tekkiva linnaruumi terviklikkust, lahenduse otstarbekust ja realiseeritavust. Eesmärk on võiduprojekt teostada Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks. Loe edasi: Selgus Võru keskväljaku arhitektuurivõistluse võitja

Sajad Eesti õpilased osalesid metsandusviktoriinis

Teisipäeval toimus rahvusvahelise võistluse Noored Euroopa Metsades Eesti eelvoor. Säästvat metsade majandamist, elurikkust, metsade kaitset, metsapoliitikat ja teisi teemasid käsitlevatele küsimustele vastasid sajad õpilased üle Eesti. Kokku osales võistluse Eesti eelvoorus 36 kooli 111-ne võistkonnaga.

Võistluste peakorraldaja, Eesti Metsaseltsi haridusprojektide koordinaator Kristi Parro selgitas, et eelvooru said end registreerida kõik võistkonnad kõigist koolidest. Ainsateks piiranguteks olid osalejate vanus (13-19 aastased õpilased) ja võistkondade suurused (3 õpilast). Tänases eelvoorus tuli neil interneti vahendusel vastata 50-le viktoriiniküsimusele.

Eelvoorust pääseb 15 parimate tulemustega võistkonda edasi Eesti finaali, mis toimub 28. – 29. mail Luua Metsanduskoolis. Eesti finaalis tuleb võistkondadel vastata viktoriiniküsimustele, lahendada metsas praktilisi ülesandeid ja teha posterettekanne. Nii eelvooru kui Eesti finaal toimuvad eesti keeles. Eesti finaali pääsevad võistkonnad selguvad lähiajal.

Euroopa finaal toimub 21.-24. septembril Rumeenias. Kokku võtab rahvusvahelisest võistlusest igal aastal osa üle 10 000 noore vähemalt 12 riigist.

Võistluste peakorraldaja, Eesti Metsaseltsi haridusprojektide koordinaator Kristi Parro lisas, et sel aastal on võistluse läbiviimisel mõningaid muudatusi. „Võistluste eelvooru viktoriin on sel aastal eestikeelne, kuid kõik võistlejad peavad arvestama sellega, et rahvusvahelise finaali töökeel on inglise keel. Nii et võistlejate hea keeleoskus on vajalik. Eesti finaali viime taas läbi kahepäevasena. Kuna praktiliste ülesannete osa on suur, jääb võistkondadel rohkem aega ja võimalusi lahendusi ette valmistada ning ühtlasi järgib selline võistluskorraldus ka rahvusvahelise finaali formaati. Võitjavõistkonnal on sel juhul parem ettevalmistus ka rahvusvaheliseks finaaliks,“ rääkis Parro. Loe edasi: Sajad Eesti õpilased osalesid metsandusviktoriinis

Tartus avatakse heategevuskampaania “Anname au!”

Neljapäeval, 9. aprillil kell 18.30 toimub Tartu Raekoja platsil heategevuskampaania “Anname au!” avaüritus. Esineb Kaitseliidu Majakoor, naiskodukaitsjad tutvustavad ja müüvad sinilille rinnamärke.

Sinilillemärk tähistab tänu ja tunnustust Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranidele ning nende lähedastele. Igal kevadel viib Eesti Vigastatud Võitlejate Ühing läbi heategevuskampaaniat “Anname au!”, mis kutsub üles kandma sinilille rinnamärki veteranide ning nende lähedaste toetuseks.

Allikas: Naiskodukaitse Tartu ringkond

Täna tähistatakse ülemaailmset toiduohutuse päeva

Täna, 7. aprilli tähistatakse kogu maailmas WHO (Maailma Terviseorganisatsiooni) eestvedamisel maailma tervisepäeva raames toiduohutuse päeva, et tõsta tarbijate teadlikkust võimalikest toiduga seotud riskidest. Eestis diagnoositi mullu 2668 toidu kaudu leviva haiguse juhtu.

„Eestis on tarbijaile pakutav toit reeglina ohutu, sest toiduohutuse tagamise süsteem toimib tõhusalt. Kuigi esmane vastutus toidu ohutuse eest lasub toidu tootjatel ja käitlejatel, tahame toiduohutuse päevaga juhtida tähelepanu sellele, kuidas tarbija saaks tagada toidu ohutuse oma isiklikus köögis,“ ütles Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev. “Koduköök on ahelas toidutootmisest tarbimiseni ainus lüli, kuhu riiklik toiduohutuse süsteem ei ulatu. Seepärast on oluline, et kõik inimesed ka kodus järgiksid toidu ohutu valmistamise ja säilitamise põhimõtteid.”

WHO Eesti esinduse juhi Marge Reinapi sõnul on toiduohutuse küsimused ülemaailmselt alahinnatud, kuna suur osa toidutekkelistest haigustest jääb diagnoosimata.

„Maailmas on toiduohutuse tagamine ning toidutekkeliste haiguste ennetamine väljakutseks nii arengumaades kui ka arenenud riikides. Seepärast peaksid kõik toidutootmise ja tarneahela osapooled toiduga seotud riskide vähendamiseks senisest tihedamat koostööd tegema,“ ütles WHO Eesti esinduse juht Marge Reinap. Loe edasi: Täna tähistatakse ülemaailmset toiduohutuse päeva

Avatud talude päeval on osalemas juba ligi 100 talu

Foto: Põllumajandusministeerium, Katrin Press

Ligi 70 talu ja põllumajandustootmise esindajat pidasid täna Jänedal nõu, kuidas 19. juulil toimuval üle-eestilisel avatud talude päeval kõige paremini külastajaid võõrustada. Kokku on tänaseks oma osalemisest teada andnud ligi sada ettevõtet.

„Huvi avatud talude päeva vastu on ootamatult suur üle kogu Eesti. Vaid nädalaga on valmisolekust suvel külalistele oma uksed avada teada andnud sadakond ettevõtjat,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar. „Loodame sel päeval näha põllumajanduse ja maaelu sektorit kogu oma mitmekesisuses – nii päris suuri farme kui armsaid ja omanäolisi väiketootjaid.“

Põllumajandusministri sõnul võiks avatud talude päevast saada põllumajandussektorit ühendav traditsioon. „Inimesed satuvad liiga harva põllumajandusettevõtetesse ega kujuta tihti ette, kuidas toit nende lauale jõuab. Soovimegi kord aastas anda igaühele võimaluse seda oma silmaga näha,“ ütles minister Padar. „Igaüks saab veenduda, kui kiiresti on viimastel aastatel meie põllumajandussektor arenenud ja kui head toitu osatakse Eestis toota.“ Loe edasi: Avatud talude päeval on osalemas juba ligi 100 talu

Eesti saab metsast lugupidavaid inimesi, ühinguid ja ettevõtteid liitva organisatsiooni

Selle nädala lõpus üldkoosolekut pidanud MTÜ Hea Metsanduse Koda liikmed otsustasid muuta organisatsiooni ulatuslikuks hoolivat metsandust esindavaks liiduks. Laiapõhjalisema tegevusega soovib ühing võtta senisest enam koostöövõrgustiku rolli ning muutuda partnerlusorganisatsiooniks kõigile metsast hoolivatele inimestele, ühingutele, ettevõtetele ja riigile.

„Eestis on aeg nendeks muudatusteks küps. Ühing, mis on algselt loodud riikliku FSC metsamajandamise standardi töörühmale juriidilise vormi andmiseks ja FSC-ga partnerlussuhte loomiseks, on oma arengus jõudnud sinnani, et metsandusega seotud teemad laiemalt ühiskonnas fookusesse tuua. FSC on ja jääb ka edaspidi üheks olulisemaks tegevusvaldkonnaks, aga selle kõrval hakkame senisest enam pöörama tähelepanu just siseriiklikele protsessidele“, sõnas MTÜ Hea Metsanduse Koda tegevjuht Indrek Talpsep.

Kuigi ka seni on Hea Metsanduse Koda tegelenud vastutustundliku metsanduse edendamisega, on põhiliseks tegevussuunaks olnud pigem rahvusvahelise metsandusorganisatsiooni, Forest Stewardship Council ehk FSC esindamine Eestis ning kohalikele oludele vastava riikliku FSC standardi välja töötamine.

Uute kokkulepete kohaselt asuvad ühing ja selle liikmed senisest enam panustama sellesse, et metsandusega seotud protsessid Eestis oleksid läbipaistvad, avatud ja kaasamispõhised; et saavutataks ja säilitataks metsaelupaikade ja –liikide soodne seisund; et looduslikud pühapaigad oleksid hoitud ja kaitstud ning et Eestis üles töötatud puidule loodaks võimalikult suur lisandväärtus kohapeal. Loe edasi: Eesti saab metsast lugupidavaid inimesi, ühinguid ja ettevõtteid liitva organisatsiooni

Läheneb noorte konkursi “Arukas arvustaja” tähtaeg

Vanemuise teater ootab huviga vanema astme kooliõpilaste arutlusi teatris nähtu teemadel. Tööde pikkus, vorm või valitud lavastus ei ole määratud, oluline on analüüs. Kirjatööde autorid kutsume tänutäheks teatrisse ning parimad tööd avaldame uue hooaja Rambis.

Tööde esitamise tähtaeg on 1. aprill 2015, saatke need palun aadressil Vanemuise 6, Tartu, 51003 või teatritund@vanemuine.ee. Lisage tööle autori nimi, kool, kontakttelefon ja meiliaadress. Kui tööl on juhendaja, siis ka tema nimi ja kontaktid.
Teie mõtted lähevad meile korda!

Allikas: Vanemuine

„Eesti 100 tamme“ esinduspargi maastikuarhitektuuri võistluse võitis töö märgusõnaga „Sõnasalud“

Lõpusirgele on jõudnud Tamsalu Vallavalitsuse, Eesti Arhitektide Liidu ja Riigikantselei koostöös korraldatud maastikuarhitektuuri võistlus, mille eesmärk oli leida ideekavand Tamsalu 100 tamme pargi rajamiseks. Tamsalu tammepargist saab ühtlasi „Eesti Vabariik 100“ juubeliprogrammi ettevõtmise „Eesti 100 tamme“ esinduspark, mis on kavas riigi toel välja ehitada vähemalt aastaks 2018.

Kõik võistlusele esitatud tööd pakkusid žürii hinnangul kontseptsiooniga visiooni 100 tamme väärilisest linnapargist. Žürii pidas oluliseks pargi sõnumi selget väljendumist reaalses maastikuruumis ning hindas peale väärika tulemuse ka pargi tulevasi hoolduskulusid ja sobivust ümbritseva keskkonnaga.

Üksmeelselt otsustas žürii, kuhu kuulusid Tamsalu Vallavalitsuse juhid, arhitektid ja maastikuarhitektid, valida esimesele kohale võistlustöö märgusõnaga „Sõnasalud“. Teise koha pälvis võistlustöö märgusõnaga „Ridade vahel“ ja kolmanda koha võistlustöö märgusõnaga „Retro“.

Riigikantselei algatusel on Eesti Vabariigi 100 aasta juubeli aastaks plaanis rajada üle Eesti 100 tamme tammikuid – need on pargid, alleed või tammesalud, kus igaühes kasvab sada tamme. Plaani kohaselt istutatakse koolinoorte ja omavalitsuste koostöös igasse maakonda vähemalt üks tammik. Enamikus maakondades on tammeparkide asukohad juba valitud. Nende rajamise ja hilisema hoolduse eest seisavad kohalikud omavalitsused.

Tamsalu 100 tamme park on plaanis kujundada ja ehitada kõnealuse programmi esinduspargiks ja see on esimene omataoliste seas. Tamsalu valiti esinduspargi kohana välja nimemaagia kui ka Eesti keskse asupaiga tõttu. Pargi rajab Riigikantselei toel Tamsalu Vallavalitsus.

Tööde autorid selguvad võitjate nimekaartide pidulikul avamisel 14. aprillil kell 17.30 Arhitektuurikatlas Tallinnas Põhja pst 27a. Olete oodatud osalema!

Allikas: Eesti Arhitektide Liit

Tänasest algab talgute kirjapanek 2. mai talgupäevale

Talgud Tallinna lauluväljakul 2014. Foto: Sven Puusepp

Teeme Ära talgupäeva meeskond kutsub tänasest kõiki aktiivseid inimesi ja organisatsioone alustama ettevalmistusi üle-eestiliseks talgupäevaks, mis sel aastal peetakse 2. mail. Juba kaheksandat aastat kogunevad kümned tuhanded eestimaalased maikuu esimesel laupäeval, et võtta käsile kõige pakilisemad tööd ja tegemised, mis aitavad kaasa elu edenemisele nii oma kodukandis ja kogukonnas kui ka kaugemal. Talgud saab kirja panna uuenenud talguveebis aadressil www.teemeara.ee.

Tänavuse talgukevade avalöök antakse keskpäeval Tallinnas Kesklinna päästekomando garaažis, sest Teeme Ära talgupäeva meeskond soovib sel aastal koostöös Päästeametiga pöörata muude talgutegemiste kõrval rohkem tähelepanu tuleohutusele. Samas räägitakse ka teistest tänavuse talgukevade fookusteemadest ja talgupäeva ettevalmistustest ning tutvustatakse esimesi kirja pandud talguid. Endiselt kehtib talgupäeval põhimõte: igaüks saab ise otsustada, mida 2. mail oma kodukandi või kogukonna heaks ühiselt ette võtta.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liikme Tarmo Tüüri sõnul osales mullu talgupäeval 45 024 inimest ehk 3,5% eestimaalastest, mis näitab järjest kasvavat valmisolekut vabatahtlikuks tegevuseks. „Kõiki neid inimesi võime tunnustavalt nimetada Eestimaa vaba tahte saadikuteks, kes on valmis oma mätta otsast kaugemale vaatama ning kodukandi heaks midagi ise ära tegema,“ lausus Tüür. „Maikuu esimesel laupäeval igas Eesti nurgas kogetav koostegemise rõõm on kujunenud kogu Eestimaad ühendavaks igakevadiseks sündmuseks. Meie ühises talgupäevas peitub nii palju väge, et selle väljendamiseks ei olegi sõnu vaja – piisab, kui märkame, kuidas see on muutmas inimeste eluhoiakuid ja käitumist!“

Seekordse talgukevade rõhuasetused lähtuvad elulistest valikutest ning üheks tänavuseks fookusteemaks on tuleohutus. Teeme Ära talgupäeva meeskond kutsub koostöös Päästeametiga ja päästeala vabatahtlikega korraldama kõikjal Eestis tuleohutustalguid või pöörama ka teistel talgutel tähelepanu tuleohutusele. Olgu talgupaigaks küla seltsimaja, korteriühistu või looduskaunis koht, igal pool saab muude vajalike talgutööde kõrval panna rõhku ka otseselt tuleohutusega seonduvale. Päästeauto juurdepääsuteede puhastamine, veevõtukohtade korrastamine, küttekollete ülekontrollimine, korstnate pühkimine, suitsuandurite paigaldus ning kontroll jm praktilised tööd suurendavad oluliselt nii kodude kui avalike hoonete ja paikade tuleohtust ning aitavad vähendada tuleõnnetuste ja ka tulesurmade arvu. Just seepärast soovime tänavu igale talgujuhile anda lisaks traditsioonilisele stardipaketile üle ka suitsuanduri ja praktilist tuleohutuse infot, et ennetada tuleõnnetusi ja tõsta inimeste teadlikkust seoses võimalike ohuolukordadega.
Loe edasi: Tänasest algab talgute kirjapanek 2. mai talgupäevale

Hiireviu Villu ja viukaamerad

Jälgimisseadmega varustatud hiireviu nimekonkurss on edukalt lõppenud. Viu hakkab kandma nime Villu, mida pakuti kõige sagedamini, 64 korral.

Kokku esitas 512 inimest konkursile 631 nime, millest erinevaid nimesid oli 305. Populaarsed olid ka Urmas (38 pakkujat), Villem (25), Vidrik (19) ja Vihur (13), kõik tulemused on näha http://www.eoy.ee/viu/konkurss. Hiireviu Villu asukohaandmeid uuendatakse rändekaardil http://goo.gl/9YfSBf üks kord päevas. Praegu on ta jõudnud Tšehhi ja Poola piirile.

Sel ajal kui Villu alles rändab, on kahes Eesti hiireviu pesas võimalik veebikaamerate vahendusel jälgida juba pesaehitamist ja edaspidi loodetavasti ka pesitsemist. Viukaamerate kohta saab lisainfot looduskalendrist http://www.looduskalender.ee/node/22762.

Praeguses pesitsusstaaadiumis võib viupaare oma pesades toimetamas näha eelkõige hommikuti. Kes hommikul otseülekannet vaadata ei saa, neile jääb info toimunust foorumi lehtedele http://www.looduskalender.ee/forum/viewforum.php?f=91.

Eesti Ornitoloogiaühing valib aasta lindu alates 1995. aastast. Selle eesmärgiks on tutvustada avalikkusele üht linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodusehuvilisi lindude uurimisse ja kaitsesse. Viude ja viuaastaga saab tutvuda EOÜ kodulehel www.eoy.ee/viu.

Allikas: Eesti Ornitoloogiaühing

Riik investeerib maaettevõtluse arendamisse 57 miljonit

Põllumajandusminister Ivari Padar allkirjastas määruse, mille alusel toetatakse Eesti maaelu arengukavast maaettevõtluse mitmekesistamist ja arendamist kuni aastani 2020 kokku 57 miljoni euroga.

„Maapiirkondades püsiva majandusliku tegevuse tagamiseks on oluline anda hoogu ettevõtlusele ka väljaspool põllumajandust,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar. „Majandustegevuse mitmekesistamise meetme läbi saavad ettevõtjad luua maale uusi töökohti, pakkudes alternatiive põllumajandusest vabanenud tööjõule ja näiteks põllumajandustootja pereliikmetele.

Kokku on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetmele “Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks paapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas” ette nähtud 57 miljonit eurot, millest 17 miljonit on kavandatud 2015. aasta taotlusvooruks. Maksimaalne toetussumma perioodi jooksul on kuni 150 000 eurot taotleja kohta.

Toetust saavad taotleda vähemalt kaks majandusaastat tegutsenud mikroettevõtted, kelle müügitulu ületas mõlemal majandusaastal 4000 eurot. Põllumajandusega tegelevatel mikroettevõtetel peab põllumajanduslik müügitulu mõlemal majandusaastal ületama 4000 eurot ning moodustama ettevõtte müügitulust üle 50%. Investeeringud tuleb teha maapiirkonnas ja toetuse saaja peab säilitama vähemalt olemasoleva töötajate arvu.

Toetust saab taotleda 13.-20. aprillini Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) vahendusel.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga. Uus maaelu arengukava keskendub viiele valdkonnale – teadmussiire, konkurentsivõime, toidutarneahel, keskkond ning maaettevõtlus ja kohalik algatus.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Tartu Kunstikoolis tulekul avatud uste päev

Tartu Kunstikoolis toimub kolmapäeval, 18. märtsil kell 12 ja kell 14 avatud uste päev teemal “Õpi kujundama erinevates keskkondades!”

Õpi amet, mille oskajaid otsitakse lausa tikutulega taga – 3D kunstnik-kujundaja.

Õpi amet, mille oskusi läheb vaja paljudes muudes ametites – dekoraator-stilist. Kujundusoskusi läheb vaja ka õpetajal, kondiitril, hambatehnikul, (auto)maalril, tätoveerijal.

Õpi amet, mille oskuste abil kujundatakse meie trükised, viidad ja veebid – kujundusgraafik.

Avatud uste päeva infotunnid Tartu Kunstikoolis kolmapäeval, 18. märtsil kell 12 ja 14.

Tartu Kunstikool on riiklik kutsekool, kus saab õppida nii põhi- kui ka keskhariduse baasil.
Olete oodatud.

Allikas: Tartu Kunstikool

Otepää mälumängurid olid edukad

14. märtsil toimusid Paides mälumänguvõistlused valdadele ja omavalitsustele – Eesti Maakilva superfinaal, kus Otepää mälumängurid saavutasid kolmanda koha.

Otepää mälumängurid koosseisus Kaido Mägi, Urmas Kuldmaa, Kadri Steinbach, Meelis Lill ja Indrek Paavle pistsid rinda 12-ne võistlejaga. Esikoha pälvis Räpina vald, teise koha võistkond „Saue Sammas“.

Otepää mälumängurite kapten, Linnaraamatukogu juhataja Kaido Mägi, ütles, et Maakilva sari on küll selleks korraks lõppenud, kuid hooaeg läheb edasi. Laupäeval, 21.märtsil kell 12.00 toimuvad Otepää Raekoja saalis Eesti karikavõistlused paarismälumängus – Aarne Steinbachi memoriaal. Kaido Mägi andmeil on praegu kirjas juba 12 paari vabariigi parematest. Valgamaa paaridele on eriarvestus ning tublimad saavad auhinnad.

Allikas: Otepää Vallavalitsus

Eesti Heliloojate Liidu 90. juubelile pühendatud kontsert „Questions” tõstatab uusi küsimusi

Muusika-aasta 2015 kingib erilise võimaluse mõtestada veelgi rohkem seda, mis juba loodud ning väärtustada ka järjepidevust heliloomingu alal ning koostööd organisatsioonide ning kollektiivide vahel.

Kontserdil 27. märtsil kell 19.00 Narva Geneva keskuses ja 28. märtsil 2015 kell 17.00 Tallinnas Estonia kontserdisaalis on keskmes 1960-ndate aastate muusika. Meie tippkollektiivide Eesti Rahvusmeeskoori ja Tallinna Kammerorkestri esituses ja Mikk Üleoja dirigeerimisel tulevad ettekandele Veljo Tormise (kellel on tänavu suvel 85. sünnipäev) koorilaulud „Kolm mul oli kaunist sõna“ ja kaks „Hamleti laulu“ ning koorilaulutsüklite „Sügismaastikud“ ja „Jaanilaulud“ keelpilliversioonid. Teises pooles kõlab Erkki-Sven Tüüri teose „Questions…“ uue seade esiettekanne – versioon meeskoorile, solistidele ja keelpilliorkestrile, mis on valminud Mikk Üleoja initsiatiivil.

Erkki-Sven Tüür: “Ma ei tahtnud seekord kasutada ei liturgilist ega kõrgpoeetilist teksti, vaid midagi seesugust, mis võiks esmapilgul näida proosaline, kuid oleks samas mingil sügavamal tasandil oluline või visionaarne. Siis meenus mulle kvantfüüsiku David Bohmi raamat „On Creativity“ („Loovusest“), milles on ka intervjuu. Küsimuse-vastuse printsiip andis võimaluse teatud määral teatraalseks lähenemiseks. Kõik ülejäänu on peidus tekstis – olgu see siis utoopiline või mitte, kuid meil tuleb nende küsimustega tegelda.

Kontserdil teevad kaasa veel flötist Oksana Sinkova ning solistid Ka Bo Chan, Ott Indermitte ja Valter Soosalu.

Heliloojate Liidu 90. juubelisarja neljandal kontserdil korralduslikult ühendanud väed Eesti Heliloojate Liit, Eesti Kontsert ning Narva Kontsert.

Allikas: Eesti Heliloojate Liit

National Geographic Eesti kõneleb uskmatuse ajastust

Ajakirja National Geographic Eesti märtsinumber keskendub ühe põhiteemana uskmatuse ajastule, käsitledes erinevaid teadusteemasid, mis on teaduses kahtlejate poolt küsimärgi alla seatud.

Teiste põhilugude lühitutvustus:

Terrori eest pakku, pelgupaika otsides
Paradiisist välja matkav autor kohtub ulatusliku ja massilise kodutusega ehk sõjast räsitud Süüriast põgenevate meeleheitel pagulaste vooridega.

Helendav elu
Üle nelja viiendiku Maal elavatest valgust tekitavatest organismidest elab ookeanis. Nende helendavat elu ilmestavad oma rõõmud ja mured.

Kaks linna, kaks Euroopat
Eurokriisi tõttu sattusid kaks pealinna vastakuti – Berliinist sai laenuandja, Ateenast laenuvõtja.

Trükiproov
Maailma lõpus – Silmast silma Gröönimaa mandrijää säravvalge tühjusega.

Lisaks tuleb juttu jõekalade päästmisest, sünagoogi kaunistavast tavatute motiividega mosaiikpõrandast, antibiootilisest resistentsusest, pisikuvaesest tervitusest jpm.

Ajakirja National Geographic eestikeelne märtsinumber jõudis müügile sel nädalal.

www.national-geographic.ee

Tulekul järjekordne Lõuna-Eesti keskuse jututare

Järgmisel neljapäeval, 12. märtsil kell 16.15 toimub Tartus aadressil Jakobi 2-103 TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus järjekordne jututare, kus tutvustatakse kahte uut võrukeelset raamatut.

Autorid ja koostajad eesotsas Mariko Fasteri ja Sulev Ivaga räägivad äsja valminud eesti-võru sõnaraamatust ning sellest, mis kaante vahelt välja jäi. Urmas Kalla tutvustab sõnaraamatuga samal ajal trükivalgust näinud võrokeste kõnekäändude raamatut. Meele laulab rõõmsaks lauluansambel Ütsiotsõ. Kõik huvilised on oodatud!

Allikas: TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus

Karulan saa teedä põlitsist sortõst ja tõugõst

14. urbõkuu pääväl kell 10–17 kõnõldas Karula rahvuspargi keskusõn Ähijärvel põlitsist eläjätõugõst ja kasvusortõst.

Keskkunnaammõt om kutsnu noid tutvas tegemä Annamaa Külli Eesti taimõkasvatusõ instituudist ja Michelsoni Annika MTÜst Maadjas.
Juttu tulõ vanno sortõ ja tõugõ alalõhoitmisõst ja kasvatamisõst. Vastussõ saa ka küsümüsele, kost noid ülepää hindäle hanki saa.
Pikembält om juttu pesäsibulast, maalambast ja maakanast.

Jäätsu Liisi kõnõlõs ka mõni aasta tagasi Karulan proovitust sõõrupalotamisõst. Kullõma omma oodõdu kõik huvilidsõ, hindäst tulõssi teedä anda kas liina.laanemets@keskkonnaamet.ee vai tel 5698 7103. Rahha ei küstä. Pääväkavva saa kaia www.karularahvuspark.ee päält. Teedüspäivä tugõ SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Uma Leht

Tsiakatsk perrä ei anna

«Võromaa mõtsa omma koolnuid tsiko täüs – tuud näütäse perädüsuurõ kaarnaparvõ mõtsa kotsil,» om murrõn Sõmmõrpalo jahiseldsi päämiis Kauna Toomas. «Kaarna omma nii täüs söönü, et jõvva-i inämb lindu minnä: juuskva jupp aigu maad pite, inne ku üles saava.»

Et hulga tsiko om hukka saanu, näütäs ka tuu, et talvõl es putu tsia piaaigu sukugi söögiplatsõ pääle veetüt kardokat ja villä.
A veterinaar- ja söögiammõt om saanu timahava kontrolli õnnõ ütte Võromaalt löütüt koolnut tsika ja katsk tuul tsial oll’gi.

Jahimehe lihtsäle lää-i mõtsa koolnuid tsiko otsma. «Taudipiirkunnan saa-i ajujahti pitä ja koolnu tsia löüdmine tähendäs jandalit ja rahakullu,» põhjõnd’ Kauna Toomas. «Kel omma koton tsia, nuu ei taha kah jahti tulla, et mitte katsku kodo tuvva, ja tuu omgi mõistlik.»

Veidemb ku kats nädälit tagasi otsust ärminejä valitsus, et mass reservfondist egä tsiakatsku koolnu tsia häötämise kinni.

Veterinaar- ja söögiammõdi Võromaa veterinaarkeskusõ juhataja Saavo Inge selet’, et ammõtil om seost kuust leping Eesti jahimiihi seltsiga. Tuu perrä mass ammõt seltsile egä tsiakatsku koolnu ja maaha matõtu tsia päält 70, konteinerihe viidü koolnu vai lastu tsia päält 35 eurot. Selts saa raha kätte kõrra kuun eelmidse kuu aruandõ perrä. Loe edasi: Tsiakatsk perrä ei anna

Eesti noor sõidab esseekonkursi võidureisile Keeniasse

Täna, ülemaailmse sotsiaalse õigluse päeval, kuulutati välja arengukoostööteemalise esseekonkursi võitja, kelle preemiaks on reis Keeniasse. Teist korda toimunud konkursi võitjaks nimetati Jakob Westholmi Gümnaasiumi õpilane Kirsti Viljamaa, kelle töö lahkab üksikisiku võimalusi maailma mõjutamiseks. Kirsti sõidab Keeniasse juba mõne nädala pärast, kevadisel koolivaheajal.

Esseekonkursist võttis osa 21 õpilast üle Eesti, kes kirjutasid teemadel “Elu maakeral aastal 2050 – pärast saavutatud (või saavutamata) kestliku arengu eesmärke“ ja “Mida mina saan teha, et maailm oleks jätkusuutlikum ja õiglasem?”. Žürii liikmete sõnul olid tööd läbivalt kõrge tasemega, kuid Kirsti Viljamaa võidutöö tõusis esile tänu oma heale aruteluoskusele ning väga laiadele teadmistele maailmast toimuvast. Parima essee kirjutajana on Kirstil võimalus märtsis sõita Keeniasse tutvuma MTÜ Mondo projektidega Nairobis Kibera slummis ning Lääne-Keenias Shianda külas.

“Kõige tähtsam on suhtumine. Kui keegi küsib, kuidas oleks võimalik maailma muuta, vastaksin talle, et kõigepealt on vaja uskuda sellesse, et maailma on võimalik muuta. Ümbritseva suhtes tuleb olla uudishimulik ja avatud. Probleemidesse ei tohi suhtuda ükskõikselt ning aitama peab sisemisest vajadusest,” kirjutab Kirsti oma võiduessees, “kui eksisteerib tõeline tahe aidata, siis on alati olemas võimalusi aitamiseks.” Loe edasi: Eesti noor sõidab esseekonkursi võidureisile Keeniasse

Elron sõidutab kõik soovijad Presidendimatkale

Seoses järgmisel laupäeval toimuva XII Presidendimatkaga saadab Elron hommikust Tallinn-Aegviidu ja õhtust Aegviidu-Tallinn reisi teenindama pikema koosseisu, lisaks on presidendimatkalistele sõit tavapärasest oluliselt soodsam.

„Selleks, et ära teenindada kõik matkata soovijad, teenindame 28. veebruaril reisi nr 406, mis väljub Tallinnast kell 10:24, ning reisi nr 421, mis väljub Aegviidust kell 16:20, tavapärasest pikemate koosseisudega,“ ütles Elroni müügi- ja arendusjuht Ronnie Kongo. „Lisaks pakume nimetatud väljumistele eripiletit – edasi-tagasi reis maksab märksõna „Presidendimatka pilet“ ütlemisel kokku vaid 3 eurot tavapärase 5.60 asemel.“ Eripiletit saab Ronnie Kongo sõnul osta vaid ülalmainitud väljumistele ning ainult rongist, muud soodustused selle pileti ostmisel ei kehti.

„Koostöö Elroni ja tema eelkäija Elektriraudteega ulatub aastate taha ning loodetavasti jätkub ka tulevikus, täna igatahes tundub, et see huvi on mõlemapoolne,“ sõnas üks XII Presidendimatka korraldajatest Alari Kirt. „Tuleval laupäeval toimuv Presidendimatk on järjekorras juba kaheteistkümnes, seega võib öelda, et oleme koos Elroniga osalenud ühe tervise- ja keskkonnasõbraliku traditsiooni loomises.“ Loe edasi: Elron sõidutab kõik soovijad Presidendimatkale

Laupäeval toimub Nõmmel kalafestival

Sel laupäeval, 21. veebruaril on Nõmme spordikeskuses (Külmallika 15a) suur perepäev «Nõmme kala 2015», kus tegevust jagub kõigile, toimub kontserte ja põnevaid võistlusi. Sissepääs üritusele on tasuta.

Nagu ütleb ürituse nimigi «Nõmme kala 2015», on perepäeva keskmes kalad ja kõik selle teemaga seonduv. Kohale tuleb mitu põnevate kalaroogade valmistajat, nende seas ka Kaarel ja Vladislav Koržets oma eksklusiivse kalakõrtsiga.

Perepäeva keskmes on kell 12 algav suur kalagrillimise võistlus-show, kus võistlustulle astuvad kõigile tuntud näod – nende seas Silver Laas, Rosanna Lints, Allar Levandi, Marilyn Jurman jt. Korraldajate sõnul on tegemist tõsise, aga humoorika võistlusega. Kalad võetakse otse basseinist. Karmi, kuid õiglase žürii silma all peavad võistkonnad sellest kalast valmistama maitsva roa.

Lisaks toimub terve päev põnevaid mitmevõistlusi, kohal on saunabuss, keha saab jahutada jääaugus. Muusikalise poole eest kannavad hoolt ansambel Kukerpillid ja Hit FMi DJd. Ka lastele on erinevaid võistlusi. Mart Poomi eestvedamisel korraldab Nõmme United lastejalgpalli, samuti saab proovida hokit, taldrikugolfi ja muud põnevat.

„Nõmme kala 2015“ ajakava:

10.00 hommikukohv, maitsvad kalaroad, köetud saunad ja uksed avab Koržetsite kalakõrts
11.00 „Nõmme kala 2015“ ametlik avapauk
11.15 talisuplejad, mitmevõistluste start
11.25 Paf-i bingo
12.00 grillimise võistlus-show
14.00 „Vanad Kalad“ – Kukerpillid
14.30 mitmevõistlused – osaleda võivad kõik! Toimuvad erinevad teatevõistlused, kalaküpsetamine, augupuurimine jne
15.00 Kukerpillid
15.30 autasustamine
16.00 Hit Fm-i DJ mängib muusikat

Lisaks toimub lasteprogramm. Rohkem infot ürituse „Nõmme kala 2015“ Facebooki lehelt https://www.facebook.com/events/705985656185933/.

Allikas: Nõmme Linnaosa Valitsus