Tõrva noorte kogukonnaraadio alustab suvehooaja planeerimist

Foto: Tõrva noorteportaal

Tõrva noortest ja noorte meelsetest koosnev MTÜ Tõrva Noorte Liit moodustas reedel oma erakorralisel üldkoosolekul 10-liikmelise Tõrva Raadio nõukogu, mis hakkab juhtima Tõrva Raadio tööd. Pärast üldkoosoleku lõppu toimus kohe ka esimene Tõrva Raadio nõukogu koosolek.

Nõukogu koosolekul valiti nõukogu esimees, määrati suviseks Tõrva Raadioks peatoimetaja, vaadati üle projekti eesmärgid ja eelarvelised vahendid ja peeti plaani suvisteks tegevusteks. Lisaks plaanib nõukogu raadio meeskonnaliikmetele läbi viia vajalikke koolitusi, et muuta raadio tööd paremaks. Raadio nõukogu otsustas, et suvine Tõrva Raadio jõuab eetrisse 27. juulist kuni 9. augustini.

Esimeheks valitud Karl Kirt ütles, et raadio tegemist tahetakse paremini koordineerida ja tegevusi paremini läbi mõelda. „Juba täna tuleb teha ettevalmistusi, et tuua piirkonna inimesteni suvel kvaliteetne raadio. Suureks väljakutseks saab olema see, et raadiot teeme sellel korral kaks nädalat. Eks igakord tahame iseennast ületada,“ ütles värskelt valitud esimees Karl Kirt.

Peatoimetajaks määrati nõukogu poolt Kaspar Metsar, kes jõuluraadios vedas eest populaarset mälumängusaadet „Mäluauk.“ „Olen kindel, et suvine raadio tuleb jällegi väga äge. Väljakutseid on palju ning tööd ka palju. Üritame kajastada kogu piirkonna tegemisi selle kahe nädala jooksul.“ Peatoimetaja kutsub üles ka huvilisi raadio töös kaasa lööma. „Hetkel on meeskonnas üle  20 noore. Kel veel huvi, võtku aga meiega ühendust! Alati leiab midagi, mida teha,“ ütles peatoimetaja Metsar.

 Tõrva Raadiot toetavad Tõrva linn, Helme vald ja Hummuli vald. Lisaks on saanud MTÜ Tõrva Noorte Liit toetust oma projektile läbi Kodanikuühiskonna Sihtkapitali vabaühenduste arenguhüppe meetme. Raadiot veavad eest MTÜ Tõrva Noorte Liit ja Tõrva linna Noortevolikogu.  

Eesti esimene kogukondade raadio saab aastaseks

Foto: osta.ee
Foto: osta.ee
Reedel, 6. veebruaril tähistab oma esimese eetriaasta täitumist Tartu kogukondade raadio – Generaadio. Paralleelselt internetiraadio arenguga tähistab Generaadio ka kodanikumeedia uue ajastu sündi.

Raadiokanali loomist alustati juba 2013. aasta septembris, kui Genialistide klubist välja kasvanud mõtte peale kutsus tollane peatoimetaja Kärt Rebane kokku kümmekond raadiohuvilist. Praeguseks on raadiotegemisega olnud hõivatud üle 60 tegija, kes on läbi interneti toonud eetrisse üle 30 saate.

Tartu kogukondade raadio töötab selle nimel, et luua platvorm, kus erinevad kogukonnad ja kodanikualgatused saaksid lihtsalt ja kiirelt oma sõnumeid laiema auditooriumini tuua. Generaadio loodab, et diskussiooni arendamine suurendab teineteisemõistmist ja mitmekesistab vaatenurki. “Generaadio kui avatud platvormi olemasolu näitab, et kodanikuajakirjandusel ja kogukonnameedial on Eestis suur potentsiaal,” tõdes raadio peatoimetaja Sven Paulus. “Generaadio taolised algatused aitavad kaasa inimeste paremale informeeritusele, kogukondade omavahelisele koostööle ja ka laiendavad senist meediavälja,” selgitas Paulus.

Esimese aastaga on Generaadio oma eesmärgile lähemale liikunud: jaanuaris viidi koos DD Akadeemiaga läbi poliitikadebatt “Poliitika eestuba”, eetris on saated nii LGBT kogukonnast, punkarite- ja spordimaailmast, muusikast jne. Ettevalmistamisel on mitu uut saatesarja, üks neist keskendub keskkonnale ja teine toob eetrisse stand-up koomikud. Kusjuures, ümbritsevat meediaruumi kirgastavad vabatahtlikud raadiotegijad. “Kui sa nullist raadiot ehitama hakkad, pead sa selles kõiges ka kindel olema, sest kui kord palli veerema lööd, siis peatada seda ei saa. Kui aga juba alustada, saab tahtmise korral päris hea asja valmis,” ütles Generaadio staažikaim tegija Mihkel Vinogradov, kes on saatejuhi rollist arenenud raadio üheks eestvedajaks. Pauluse sõnul motiveerib vabatahtlikult töötama unistus ja püüdlus, et ühel päeval on valmis raadio, mis on isemajandav, pakub põhitöötajaile ka palka ning teisi hüvesid. “Soovime jõuda püsiautorite honoreerimiseni ja loodame välja töötada mikroannetustel või tellimusel põhineva süsteemi,” lisas Paulus. Loe edasi: Eesti esimene kogukondade raadio saab aastaseks

Artur Talvik: jäik seadus takistab kogukonnaraadiote teket

Piiratud levialaga kogukonnaraadiote teket takistab jäik seadusandlus, mis käsitleb ühe mõõdu järgi nii asjaarmastajaid kui professionaalseid kommertskanaleid, rääkis Eesti esimesel kodanikuajakirjanduse konverentsil Raadio Juminda Poolsaar ellukutsuja Artur Talvik.

Kogukonnaraadio juured istuvad sügaval piraatluses. 1960ndatel kasutati Ühendkuningriigis piraatprogrammi eetrissesaatmiseks laevu, millega sõideti Põhjamere neutraalsetesse vetesse. See käis Talviku sõnul kuni 1966. aastani, mil seadusega selline tegevus keelustati.

Oma jälje olid valdavalt alternatiivset muusikat mänginud piraatraadiod aga selleks ajaks jätnud ning BBC oli sunnitud oma muusikavalikut ajakohastama. Paljud senised piraat DJ-d läksid tööle BBC-sse.

„Sellest hakkas välja kujunema kogukonnaraadio,“ ütles Talvik. Ühendkuningriigis tegutseb praegu umbes 150 analoogset raadiojaama, Austraalias üle 400, populaarsed on need ka USAs. „Meil populaarsus täiesti puudub,“ nentis Talvik.

Raadio Juminda Poolsaar sündis autokino n-ö kõrvalproduktina, sest autokino tarbeks vajalik sagedus oli Talvikul olemas ning üks asi viis teiseni: „Panin antenni püsti ja muusika käima. Helistasin küla peal inimestele, et raadio alustas.“

Vastuvõtt oli Talviku sõnul suurepärane. „Küla rokkis!“ Kui nädal hiljem oli mehel raadiotegemisest isu täis, hakati helistama ja sõimama, et miks raadio ära lõppes. Loe edasi: Artur Talvik: jäik seadus takistab kogukonnaraadiote teket