Tartu Ülikooli Pärnu kolledži Väärikate ülikooli uue õppeaasta pidulikul avaaktusel Strandis.
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Urmas Saard
Tartu Ülikooli Pärnu kolledži Väärikate ülikooli uue õppeaasta pidulikul avaaktusel pidas loengu Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk teemal „Mis teeb meist eestlased? Eesti identiteedist viimasel kolmel kümnendil?”
Hotelli Hestia Hotel Strand Jurmala saal ei mahutanud
9. septembril kõiki avaaktusele tulnud huvilisi, seepärast pidi osa leppima Palanga saaliga, kuhu tehti videoülekanne. Kahte konverentsi saali kogunes kokku lausa 657 inimest. Üldse on tänavuses nimekirjas koguni 739 õppurit.
Väärikate ülikooli nõukoja liikmed Marika Laidna ja Endel Mölder õppeaasta avaaktuse päevajuhid.
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Esmakordselt oli kaks päevajuhti: Väärikate ülikooli nõukoja liikmed Marika Laidna ja Endel Mölder. Päevajuhtidelt saadi teada, et õppeaasta avapäea kohta leiab maailmakirjandusest tabava mõttetera: „Elu saab mõista ainult tagasivaates, aga elama peab ettepoole vaadates.“ Tõdeti, et sügis toob alati kaasa uue alguse ootuse. „Väärikate Ülikool tõestab aastast aastasse, et õppimishimu ja uudishimu maailma vastu ei tunne vanusepiire. Meie read täienevad ja huvi on endiselt suur,” lausus Endel Mölder.
Garri Raagmaa, Tartu Ülikooli Pärnu kolledži direktor. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Esimesena paluti tervituseks kõnetooli härra, kes hoiab Pärnus akadeemilist vaimu erksana – Tartu Ülikooli Pärnu kolledži direktor Garri Raagmaa. Tervitades palus kõrgkooli juht tõsta kõigil käed, kellel oli vesi ahjus… või toas… või kellel tuli vesi õue peale. Ta rääkis üleujutustest, sademevee, kraavide ja truupide toimimisest ning pani ette kaasata Väärikate ülikooli õppureid linna maastiku ja kraavide võrgustiku kaardistamisse.
Lauri Luur, Pärnumaa Omavalitsuste Liidu asejuht ja Tori vallavanem. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Teisena sai sõna Lauri Luur, kes on Pärnumaa Omavalitsuste Liidu asejuht ja Tori vallavanem. Lauri Luur rõhutas kogukonna koostegemise ja kooskäimise tähtsust ning innustas uudishimu ja teadmisjanu hoidmisele. Ta arvas, et Väärikate ülikooli üks kõige tähtsamaid rolle ongi kokku saamine. „Ja kui on midagi hingel, siis me saame selle ära rääkida. Üheskoos saame natukene rahuldada oma uudishimu ja teadmiste janu. Ja kui on vaja kedagi, kes oleks süüdi, siis te võite alati süüdistada valda. Sest võib-olla ongi vahel vallavalitsuse ülesanne olla lihtsalt süüdi,” mõtiskles vallavanem vihjega möödunud päevade ootamatule suurele üleujutusele.
Nele Suvisild ja Margus Krass, Pärnu seenior võistlustantsupaar. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Meelelahutusliku etteastega esinejad tõestasid laval iga liigutusega, et vanus on kõigest number. Aplausi saatel astusid lavale Margus Krass ja Nele Suvisild. Pärnu seenior võistlustantsupaar on viiekordne Eesti meister. Nad on Eesti karikavõitjad erinevates tantsuklassides nagu ladina-ameerika-tantsud, standardtantsud ja 10-tantsu klass. Nad on edukalt esindanud Eestit Maailma meistrivõistlustel ja Euroopa meistrivõistlustel Hispaanias ja Poolas, lisaks saavutanud kõrgeid kohti mainekatel tantsumaailma suurturniiridel Inglismaal Blackpoolis ja Saksamaal Stuttgartis. Igapäevaselt treenivad nad Nooruse majas.
Nele Suvisild ja Margus Krass, Pärnu seenior võistlustantsupaar. Video: Külauudised
Väärikatele õppuritele tantsisid nad kaks Ladina-Ameerika tantsu. Rumba on emotsionaalne kahekõne, kus naine kehastab sageli kütkestavat ja tabamatut partnerit, aga mees meeleheitlikku ja pühendunud austajat. Liikumised on voolavad, pehmed ja hüpnootilised. Teisena: Jive, mis on ülikiire, rütmikas ja tehniliselt nõudlik tants, mille kergus ja energilisus seovad kokku tantsu, mis põhineb svingil ja rock’n’rollil, kus fookusesse asetub pidu ja hea tuju.
Aune Valk, Tartu Ülikooli õppeprorektor, Tartu Ülikooli Pärnu kolledži Väärikate ülikoolis loengut pidamas. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Aune Valk ütles, et on käinud Väärikate ülikoolis rääkimas Tallinnas, Tartus, Keilas ja Saaremaal. „Müts maha teie ees! Nii suurt auditooriumi ei ole mina veel näinud.” Erialalt on ta psühholoog ja ametilt õppeprorektor, kes viimase 30 aasta jooksul uurinud eestlaste identiteeti Eestis ja välismaal, Eesti venelaste hoiakuid ja identiteeti ja lõimumisküsimusi Eestis. „See on minu südame teema.”
Aga enne ettekande juurde asumist palus lektor mõelda sellele, kuidas lõpetada10 korda lauset “Mina olen…”. „Võite mõelda selle peale, et mina olen vanavanaema või vanaisa või ema ja isa. Te olete kellegi naaber, kellegi hea sõber. Kas selle 10 lause sisse mahub sõna “eestlane”? Et kas eestlane on üks nendest identiteetidest või kuuluvustest, mis teie jaoks on olulisel kohal? Võib-olla on see pärnakas või mõni muu vald või kuuluvus?”
Ja teine küsimus sinna juurde on kohe: mida see tähendab? „Kui selle 10 nimetuse hulgas on sõna ’eestlane’, siis mida see teie jaoks tähendab? Ja see on palju keerulisem küsimus juba. Ma olen seda küsimust küsinud erinevate uuringute käigus Eestis ja väliseestlaste käest. Mis on viimase 30 aasta jooksul muutunud, kuidas sellele küsimusele vastatakse?”
Kes on tegelikult eestlane? Kes eestlaste hulka kuuluvad? Kas on need ainult Eestis elavad Eesti kodakondsusega eesti keelt rääkivad eesti vanematega inimesed? Või on ka inimesed, kes elavad siit kaugemal? Kas need on inimesed, kes ei räägi puhtalt eesti keelt? Kas need on ka inimesed, kes räägivad eesti keelt ja tahavad olla eestlased, aga kelle vanemad ei ole eestlased, kes elavad siin? Keda me enda hulka arvame, kellel me lubame olla eestlased?
„Ma arvan, et Eesti üks kõige mõjukamaid sotsiaalteadlasi, Teaduste Akadeemia liige, juhtumisi ka minu väga hea sõber ja psühholoog Anu Realo, kes praegu on Tallinna Ülikooli ja Inglismaal Warwicki Ülikooli professor, pidas oma Tartu Ülikooli inauguratsiooniloengu 10 aastat tagasi teemal “Kes on õige eestlane?”. Teadlane vastas hästi lühidalt, et kõik, kes ennast eestlaseks tahavad pidada, need on eestlased. „Ma vaidlesin toona temale vastu ja vaidlen vastu ka nüüd. Ja julgustan teid kaasa mõtlema ja vaidlema ka mulle erinevates asjades vastu.”
Eestis on väga palju Eesti venelasi, kes on siin sündinud, kelle mõlemad vanemad on venelased, kes on käinud Eesti koolis ja kes tahavad enda kohta öelda ’eestlased’. „Aga kuna nad ei räägi puhtalt eesti keelt, kuna neil on vene nimi, siis meie enamasti ei tunnusta seda eestlaseks olemise soovi. Nii et lihtsalt soovist olla eestlane jääb väheks.”
Teine teema, mis eestlaseks olemise juures on väga tähtis, on maa ja loodus. Eesti ilus loodus on meie identiteedis väga tähtsal kohal. Üks suuremaid Eesti teoreetikuid Valdur Mikita on väitnud, et kõige ilmekamalt väljendub meie identiteet loodustunnetuses. Nii et maa ja loodus.
Loengult „Mis teeb meist eestlased? Eesti identiteedist viimasel kolmel kümnendil?”.
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Kolmas komponent, millest ei saa üle ega ümber, on kindlasti keel. Keeleteadlasena ütleb Kristina Ross, et eestlaseks olemise juures on eesti keel kõige tähtsam. Kes eesti keelt üldse ei oska, ei ole päris eestlane. „Mina olen intervjueerinud ühte Šveitsis elavat härrasmeest, kellest nii-öelda tugevama identiteediga inimest mina ei ole näinud ja tema ei rääkinud eesti keelt. Ja ma olen intervjueerinud ühte Rootsis elavat härrasmeest, kelle mõlemad vanemad olid eestlased, kes rääkis minu meelest nii-öelda enam-vähem puhtalt eesti keelt ja kes ütles, et et see Eesti asi ei ole tema jaoks üldse tähtis.”
Keel on väga oluline identiteedi tähistaja, aga selle kadumisel inimese tunded ei pruugi ära kaduda. Kui vaadata 15-aastaseid Kanada eestlasi, kes käivad Eesti laulukooris ja on nõus pühapäeviti eesti keelt õppima, siis see on nende eestlaseks olemise tunne.
Näide täitsa hästi eesti keelt rääkinud Eesti-vene noormehest Tallinnast, kes oma identiteedi kohta ütleb, et kuulub venekeelsete Eesti elanike hulka. „Ta ei saa öelda enda kohta ’eestlane’ sellepärast, et on määratlemata Eesti venelaste ja eestlaste hulgas sellepärast, et ta pole Venemaal venelane ega Eestis eestlane ja ei ole eestlane seetõttu, et keel pole emakeel. Aga pole ka venelane seetõttu, et sündis ja kasvas üles Eestis. Mika Keränen on öelnud, et tema on 100% eestlane ja 100% soomlane. Aga väga raske on olla 100% eestlane ja 100% venelane Eestis, nii see on.
Nii palju siis sellest: keel, maa ja tahtmine olla eestlane – need, mis meist eestlaseks teevad. Natukene selliseid küsimärki, mida võiks küsida.
“Mustanahaline eesti keelt kõnelev Viljandis elav moslemist inimene on minu arvates eestlane. Ja samas valgenahaline vene keelt rääkiv inimene Viljandi turul ei kvalifitseeru minu silmis eestlaseks.”
Kui küsida venekeelsetelt inimestelt Eestis, kes nad identiteedilt on, siis umbes 2/3 ütleb enda kohta ’venelane’ ja 1/3 ütleb ’Eesti venelane’. Venelane ja Eesti venelane on on oma hoiakutes väga erinevad.
Kas pidada võimalikuks korraga kuuluda kahte gruppi? Nii-öelda vanad ja uued väliseestlased ja Eesti venelased.
Mari Suurväli ja Aune Valk. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Pärnu abilinnapea Ene Täht sai sõna pärast loengut. „Kuulates head eelnevat ettekannet, siis mul on olnud viimase kahe päeva jooksul just eesti keele ja eesti meelega seotud kaks väga armsat kohtumist,” teatas abilinnapea. Esimene kohtumine oli Ingeri naiste liiduga. Nad on üle aasta aidanud ukrainlastel õppida eesti keelt. „Mitte kursustena, vaid vabas õhkkonnas, toetades neid samal ajal erinevatel teemadel ja siin-seal elamisega, nii lapse hoidmisest kuni ka sõna otseses mõttes retseptide kohandamiseni välja.”
Ene Täht, Pärnu abilinnapea, Tartu Ülikooli Pärnu kolledži Väärikate ülikooli uue õppeaasta pidulikul avaaktusel. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Lisaks nimetas abilinnapea, mis tal alati hinges kripeldab. Tammsaare tänaval asub koolimaja, mille nimi on üle kümne aasta juba Pärnu Tammsaare Kool ja kus õpitakse ainult eesti keeles. „Selles koolis lõpetavad viimased kaks klassi nii järgmisel kui ka ülejärgmisel aastal sellised õpilased, kes sinna on tulnud õppima alguses nii eesti kui ka vene keeles. Ülejäänud lapsed on seal kõik, kes õpivad ainult eesti keeles juba täna. Olgem uhked selle üle, et meil on kõik koolid eestikeelsed.”