Erkki Peetsalu

Võrokõisi kimmä ütelüse

Kalla Urmas,
keeleuurja

«Kimmä ütelüse» võistlus and’ hää saagi. Hindamisõs om saadõt esisugumaidsi asjo. Om vannosõnno, miä iks viil rahva siän elässe; om «peris» ütelüisi ja om viguriidsi lausit, miä omma kas nimelt vällä mõtõldu vai esihindäst sündünü. Vanasõna om tuu, miä ütles, kuis as’a ilman omma vai kuis näidega tulõ ümbre kävvü.

Ütelüs kitsamban mõttõn käü tuu as’a kotsilõ, minka ütlejäl parajidõ tegemist om, olku tüü man vai jutu sisen.
Tuu vaihõtegemine näide katõ sordi vaihõl esi alati väega kimmäs ei olõ. Näütüses olgu vanasõna: «Ega must muudu jätä.» Taa om sääne hoiatus, et võit pruuki nigu elotarkust kõgõ ilma kotsilõ, a saat üldä ka jutu sisen tuu inemise kotsilõ, kinkast kõnõlõt.

Siin kirätükün võtassi ette rohkõmb nuu «peris» ütelüse, eesti tiidüskeelen kõnekäänud. Ütelüisi omma keeleinemise hoolõga kor’anu ja küländ om olnu ka keelekõnõlõjit hindit, kiä omma ütelüisi kirja pandnu ja tiidüsasutuisilõ saatnu. Tiidläisil om kokko pant Eesti kõnekäändude ja fraseologismide andmebaas Justkui ja tuu om Internetin ülevän.

A iks om ka «Kimmäs ütelüs» toonu mano hulga sääntsit ütelüisi, midä tuust andmõkogost vähämbält Võromaa kihlkundõ jao sisest ei lövvä. Näütüsest säändse:
Nika kurg ärki koolõs, ku suu sulas (ku piät midägi hirmsa pikält uutma).
Päts es näe pääväminekit (leevä- vai saiapäts sai ruttu otsa).
Nigu kööme köögipõrmandul (mõnõ väiku ja tähtsüseldä as’a kotsilõ).
Taa nõsõs nigu valgõleib (ku noorik nakas jo last uutma).
Seerejuusk ku suurebäsel (pikki siiriga tütrigu kotsilõ).
Ega mi olõ-i vana, mi olõ varra sündünü (vanõmba noorõlõ).
Sõs om kül kuu nelläkandilinõ (ku määnegi ilmvõimalda asi piäs täüde minemä).

Või-olla om keelekorjajilõ jäänü üles andmalda sääntsit ütelüisi, midä pall’o prostas vai ropus peeti. A no kirotas rahvas julgõmbahe ja omma nuu kah nakanu vällä tulõma. Näütüses:
Kundsa tsiht, a nõnna kargas (peeru kotsilõ).
Taa om nigu paiukoorõga putsi paikaminõ (ku määnestki vanna asja paigatas, ku ollu mõistlikumb joba vahtsõnõ osta).
Uma käsi käänd, uma perse pidä (ummõlustüü tegijä ütel’, ku häste vällä es tulõ).

Võrokõsõ omma ka vanahusõ ja koolu kotsilõ säänest nall’a visanu, minka piät ette kaema, kuna vai kinkalõ tuud kõnõlda. Nigu:
Häid hambit taalõ liiva süvvä (kadonukõsõ mälehtüses).
Sinno olõs nigu matmisõga ildas jäädü (kiä näost väega är om jäänü).
Ku saata sinno surmalõ perrä, võit sada aastat ellä (aiglasõlõ inemisele).
Loe edasi: Võrokõisi kimmä ütelüse

Rosma vanemakoolituse järgmiseks teemaks kõne ja kiri

Laupäeval, 12. jaanuaril toimub Põlva külje all Rosmal lapsevanemate ja õpetajate ühiskoolituste sarja järjekordne koolituspäev, kus seekord teemaks lapse kõne ja kiri. Oodatud on kõik huvilised – nii need, kes varem juba osalenud kui ka need, kes tulevad esimest korda.

Koolituspäev toimub kell 10.00-17.00 Johannese Koolis ja Lasteaias Rosmal, päeva ülesehitus:
• Rütm mängus ja liikumises / Marika Nurmsalu
• Kõne ja keele areng. Sõrmesalmid. Lugema ja kirjutamine ilma treeningu ja töövihikuta / Heli Kudu
• Kõne areng koolis; suuline ja kirjalik tekst / Tiina Juhanson
• Kujutav geomeetria / Maaja Kalle

Osalustasu 10 eurot, sisaldab kohvipausi ja lõunasööki. Rosma Haridusseltsi liikmetele tasuta. Võta kaasa liikumiseks mugavad vahetusjalatsid. Info ja registreerimine johannes@net.ee. Vaata ka www.rosma.edu.ee

Eesti eduka haridussüsteemi õpilased saavutavad PISA testides häid tulemusi, aga mitmete uuringute alusel on meie koolilapsed maailmas konkurentsitult kõige õnnetumad ning ka meie õpetajad on kolmes valdkonnas( rahulolu õppekavaga, õpilastega, kooli ja kodu koostöö osas) maailmas kõige rahulolematumad. Sellel probleemil palju erinevaid põhjuseid. Üks neist on lapsevanemate ja õpetajate vähene kontakt, erinevad väärtushinnangud ning vastastikused nõudmised. Oluline on laste arenguloogika teadvustamine ning sellest lähtumine nende kasvamisel ja õpetamisel.

Koolituste sari ühendab vanemahariduse ja õpetajate täiendkoolituse ning aitab luua terviklikku väärtussüsteemi. Tekib ühine arusaamine õpilaste vajadustest ja õpetamise alustest. Mõistmine loob koostöövõimaluse ja tagab lastele turvalise arengukeskkonna. Lektoriteks on meie kooli ja lasteaia kogenud õpetajad. Loe edasi: Rosma vanemakoolituse järgmiseks teemaks kõne ja kiri

Vanemuine annab kuus muusikalikontserti „Memory“

Vanemuise teater annab 10.-19. jaanuarini Tartus, Viljandis, Jõhvis ja Tallinnas kokku kuus traditsioonilist muusikalikontserti.

Muusikalikontsertidel astuvad lavale Uku Suviste, Getter Jaani, Gerli Padar, Tanja Mihhailova, Aivar Tommingas, Hannes Kaljujärv, Vanemuise Sümfooniaorkester ning bänd koosseisus Riho Lilje (kitarr), Jürmo Eespere (klahvpillid), Alari Piispea (basskitarr) ja Tiit Kevad (trummid). Taustalauljatena osalevad Katrin Kapinus, Siiri Koodres, Germąn Javier Gholami ja Simo Breede. Dirigendi ja konferansjee kohustustes astub üles Tarmo Leinatamm.

Seekordsel „Memory’l“ on paremate paladega esindatud muusikalid „West Side Story“, „Cats“, „Minu veetlev leedi“, „Evita“, „Grease“, „Cabaret“ jt. Samuti kuuleb laule Vanemuise lavastusest „Moonlight Express“.

„Memory 2013“ toimub 10. ja 11. jaanuaril kell 19 Vanemuise suures majas, 12. jaanuaril kell 14 ja kell 19 Viljandi Ugalas, 18. jaanuaril kell 19 Jõhvi Kontserdimajas ja 19. jaanuaril kell 19 Estonia Kontserdisaalis. Tartu kontserdid on välja müüdud, samuti Viljandi päevane etendus. Pääsmeid on saada veel Viljandi õhtusele, Jõhvi ja Tallinna kontsertidele.

Lisainfo: www.vanemuine.ee

„Kuidas müüa setot?“ lõpetab setode müümise Võrus

Setomaal kõneainet tekitanud ning Tallinnas ja Tartus edukalt etendunud Taarka Pärimusteatri noortestuudio lavastus „Kuidas müüa setot?“ lõpetab setode müümise 18. jaanuaril Võru Kandles.

„Noored seto juurtega tüdrukud muretsevad, mis Setomaal toimub. Nad rääkisid väga ausat ja väga valusat juttu. Neil oli valus rääkida ja ilmselt oli ka valus kuulata. Aga arvan, et see oli üks esimesi kordi üldse, kui nii tõsiselt nendest asjadest räägiti ja kus keegi seda niivõrd palavalt ja otse südamest välja ütles,“ arutles noorte juhendaja Anne Türnpu.

„Nuuristuudio etendüsel tull sääne tunnõh pääle, õt olõgi NO tiatri etendüsel, a õnnõ pall´o parebal ja valu säntsel, mia minnu ja mu rahvast isiklikult pututas. Piat tunnistamma, õt üllätüs oll Obinitsa seto seltsimaja kuurih toimunu’ etendüse aigu veiga suur, ma olõ-õs valmis nii korgõ kvaliteediga’ etendüse jaost,“ kirjeldas kodukohta tagasipöördunud seto Rein Järvelill oma teatrielamust. Loe edasi: „Kuidas müüa setot?“ lõpetab setode müümise Võrus

Iseteenindaval kirbuturul Viimsis täitub peagi aasta

Viimsis on varsti juba aasta tegutsenud püsiv iseteenindav kirbuturg, kus inimesed ei pea oma kraami ise müüma, vaid kaup müüb ennast ise.

Iseteenindav kirbuturg on koht, kus inimestel avaneb võimalus rentida endale laud ning stange ja müüa seal kokkulepitud ajani oma riideid ja kodutarbeid. Viimsi kirbuka tegevus erineb tavalisest kirbuturust selle poolest, et inimesed ei pea ise kohapeal oma kaupa müüma, vaid kirbuturg müüb inimeste kauba nende eest. Toodetele ei lisandu komisjonitasu. Rendiperioodi lõppedes makstakse inimestele müüdud kauba eest sularahas.

Kaup vahetub iga uue müüjaga seega võib julgelt öelda, et kaup vahetub iga päev. Kirbukas on avatud: E-R 10-18, L 10-15, P suletud.

Lisainfo: Erki Selling, tel 5322 5397, www.kirbukad.ee

Tartu Memento kutsub mälestusüritusele Tähtvere parki

Tartus Tähtvere pargis Vabadussõja monumendi juures toimub 14. jaanuaril kell 13.00 mälestusüritus. Jaanuaris 1919 algas Eesti vägede suurpealetung Vabadussõja lõunarindel. 14.jaanuaril 1919 vabastati Tartu. Otsustav lähing peeti Tähtvere väljadel, vastaseks ka okupantide käsilased läti punased kütid.

Soomusrongide üldjuht oli kapten Karl Parts, soomusrongi nr.1 ülem oli kapten Irv, soomusrongi nr.3 ülem oli kapten Luiga, Kuperjanovi partisanide ülem oli leitnant Julius Kuperjanov. Soomusrongid nr.1 ka nr.3 ning Kuperjanovi partisanid vabastasid Tartu 14.januaril 1919. See oli võit, mis innustas Eesti vägesid ja lõpetas tapatalgud Krediitkassa keldris, kus bolševike poolt tapeti 33 süütut inimest. Hukatute hulgas oli esimene Eesti aposteliku õigeusu piiskop püha Platon, preestrid Bežanotski ja Bleive ning kirikuõpetajad professor Hahn ning Schwarz.

Võidu mälestuseks Tähtvere väljadel avati mälestusmärk 3.juulil 1932. aastal mille kommunistid hävitasid 1940. aastal. Enn Tarto pöördus kui linnavolinik ja Tartu Memento esimees Tartu Linnavolikogu poole aprillis 2004. aastal ettepanekuga taastada mälestusmärk. Volikogu toetas üksmeelselt seda ettepanekut ja Tartu Linnavalitsus korraldas mälestusmärgi taastamise samas paigas ja endisel kujul. Mälestusmärk avati 2.juulil 2006. aastal.

Allikas: Tartu Memento juhatus

Sänna kultuurimõisas tuleb laupäeval tähetants

Laupäeval, 12. jaanuaril kell 15 toimub Sänna Kultuurimõisas “Tähetants”. Jätkame üle-eelmisel aastal alustatud ja populaarsust kogunud 5 rütmi tantsu tunde sel aastal natukene täiendatud Sänna-variandiga “Tähetantsuga”.

Tähetants on suurepärane võimalus võtta endale nädalas üks päev, kus olla vaba piiravatest kammitsatest, et tantsida, pööramata tähelepanu õigetele/valedele sammudele, lihtsalt vabalt järgnedes muusikale. Vaba tants lõõgastab, vabastab pingetest keha ja meele, julgustab seiklusrikkale rännakule iseenda sees, et (taas)avastada ennast oma eheduses, kauniduses ja tarkuses.

Eelnev tantsukogemus ei ole vajalik, kõik on igaühe sees juba olemas. Tähetantsus ei ole õigeid ega valesid valikuid, seal ei ole kritiseerijaid ja tänitajaid, kuidas oleks parem teha; tähetantsus pole ruumi klatšile ega kiusule, seal on ainult rõõm täiel rinnal elamisest (koos kurbuse, viha ja kõige muuga), tänulikkus, et oleme koos siin ja praegu. Loe edasi: Sänna kultuurimõisas tuleb laupäeval tähetants

Pärnu tuleb suvel Rahvusvaheline Ooperimuusika Festival

Pärnu toimub suvel 6.-12. juunini Rahvusvaheline Ooperimuusika Festival PromFest, mis on järjekorras juba viies festival.

PromFest on alguse saanud Klaudia Taevi nim. rahvusvahelisest noorte ooperilauljate konkursist, mis on ka praegu festivali peamisi sündmusi. Konkurss toimub juba kaheksandat korda ja toob Pärnusse kolmkümmend noort lauljat erinevatest riikidest. Konkursi žürii koosneb maailmamainega ooperiasjatundjatest – lauljatest, pedagoogidest, dirigentidest, agentidest, ooperiteatrite direktoritest.

Festivali peamine publikumagnet on aga originaallavastatud ooperiproduktsioon. Varasematel aastatel on lavastatud “Rigoletto” (2003, lavastaja Linnar Priimägi), “Deemon” (2005, Mati Unt), “Carmen” (2007, Marko Matvere), “Thais” (2009, Mai Murdmaa) ja “Attila” (2011, Üllar Saaremäe), peaosades eelmiste Taevi konkursside parimad solistid.

Ooperietenduse “Thais” eest on PromFesti pärjatud Eesti Teatriliidu parima muusikalavastuse auhinnaga aastal 2009.

Lisaks konkursile ja ooperiproduktsioonile toimuvad festivali raames kontserdid, meistriklass lauljatele Eesti Muusika- ja teatriakadeemias 5.-7. juunil ning kinoseansid eelmiste ooperilavastuste videosalvestustega.

Festival on ellu kutsutud eesmärgiga avardada noorte ooperilauljate loomingulisi võimalusi, tuua Eestisse maailmatasemel ooperiartiste ja kujundada Eesti mainet ooperimaailmas, arendada kultuuriturismi ning tõmmata ooperikunsti juurde eelkõige nooremat põlvkonda. Loe edasi: Pärnu tuleb suvel Rahvusvaheline Ooperimuusika Festival

Hakka vabatahtliku tegevuse valdkonna partneriks

Regionaalminister Siim Kiisler otsib vabaühenduste seast strateegilisi partnereid. Foto: Kodukant

Regionaalministri valitsemisala kuulutab välja avaliku konkursi vabaühenduse leidmiseks, kes osaleks strateegilise partnerina kodanikuühiskonna arengukava vabatahtliku tegevuse suuna elluviimises ja valdkonna poliitika kujundamises.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on strateegilise partneri otsimise eesmärgiks leida aktiivne kodanikuühendus, kellel on ekspertteadmised ning kokkupuude vabatahtlike ja neid kaasavate ühendustega. Tema sõnul on strateegiline partnerlus poliitika kujundamises üks kaasamise vorme ning selle kvaliteetseks läbiviimiseks on konkursi võitjale ette nähtud tegevustoetus kuni 32 000 euro ulatuses.

Strateegilisele partnerile pakutakse võimalust osaleda muuhulgas nii praeguse kodanikuühiskonna arengukava elluviimises kui valdkonna poliitika kujundamises osalemisest.

„Kõigile huvitatutele ligipääsetavuse tagamine on selliste konkursside juures väga oluline,“ rõhutas regionaalminister Siim Kiisler, „sellepärast korraldamegi avaliku konkursi.“ Avaliku konkursi soovitus tuleneb ka äsja regionaalministri valitsemisala tellitud ja Praxise välja töötatud kodanikuühenduste riikliku rahastamise juhendmaterjalist, kus rõhutatakse võrdse ligipääsu ning läbipaistvuse tagamise vajalikkust. Loe edasi: Hakka vabatahtliku tegevuse valdkonna partneriks

Väetantsude õpitoad lükkuvad edasi

Eduardo Agni Väetantsude õpitoad Sännas ja mujal Eestis lükkuvad edasi märtsikuusse. Võimalikud kuupäevad selguvad vaabruarikuu jooksul. Õpitubade edasilükkumine on seotud Eduardo Agni eraelulise probleemiga, mis leiab lähiajal küll lahenduse, aga ei lase tal kokkulepitud ajaks Eestimaale jõuda. Suur aitäh kõigile registreerunutele! Anname Teile teada uutest aegadest ja kanname tagasi ka registreerumistasu. Lisainfo: Taisto Uuslail, tel 528 7044

Otepää korteriühistu Tehvandi pälvis üleriigilise auhinna

Korteriühistu Tehvandi renoveeritud maja Otepääl. Foto: Monika Otrokova

Eesti kodukaunistamise ühendus (EKKÜ) viis läbi konkursi “Energiasäästlik kaunis kodu 2012”. 2013. aasta jaanuari algul toimunud riikliku hindamiskomisjon, mille esimeheks oli Maailma Energiaagentuuri Euroopa piirkonnast Einar Kise, tunnistas üleriigilisteks võitjateks Lääne-Virumaalt Roela Noortemaja, Viljandimaalt SA Perekodu peremajad ja Valgamaalt Otepäält korteriühistu Tehvandi.

EKKÜ on tegutsenud viimased viisteist aastat ja on tuntud kui üleriikliku, presidendi eestkoste all oleva kodukaunistamise konkursi korraldaja. Nüüd on EKKÜ võtnud käsile veel ühe tegevussuuna, nimelt asunud koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga tutvustama moodsaid energiasäästuvõimalusi ja julgustama inimesi neid kasutusele võtma.

Konkursile “Energiasäästlik kaunis kodu 2012” esitati kokku üle Eesti 24 erinevat objekti. Detsembris 2012 läbi viidud objektide esmasel hindamisel otsustati riiklikule hindamiskomisjonile esitada neist 13 objekti, sh Valgamaalt, Otepäält, KÜ Tehvandi ja Valgamaa Kutseõppekeskus. Loe edasi: Otepää korteriühistu Tehvandi pälvis üleriigilise auhinna

Algas nurmkana ehk põldpüü aasta

Eesti Ornitoloogiaühing valis 2013. aasta linnuks nurmkana, keda tuntakse ka põldpüü nime all. See väikese kodukana mõõtu lind elab peamiselt kultuurmaastikus ning tegutseb sageli talude, lautade ja muu inimasustuse läheduses.

Vaatamata sellele ei teata nurmkanade eluolu kohta kuigi palju. Eestis arvatakse seda liiki pesitsevat 4000 – 8000 paari, kuid uuemad loendusandmed näitavad, et nurmkanade arvukus on väga tugevalt langenud.

Alanud aastal on kavas meedia ja loodusõhtute vahendusel nurmkana inimestele tuttavamaks teha ning koos linnusõprade abiga selle liigi elust rohkem teada saada. Selleks ootame teateid kohatud nurmkanadest. Seda saab teha aasta linnu kodulehel, nutitelefoniga ka otse vaatluskohalt. Nurmkana käekäiku ning talviste salkade ja pesakondade suurust aitab aga selgitada küsitlusankeet. Lisaks on plaanis nurmkanade talvisesse toitmiskohta paigaldada veebikaamerad ning uurida, kes käib nende lindude pesi rüüstamas. Nurmkanast ja osalusvõimalustest saab lähemalt lugeda aasta linnu kodulehelt www.eoy.ee/nurmkana.

Nurmkana on 19. aasta lind. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht meil esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodushuvilisi aasta linnu uurimise ja kaitse tegevustesse. Varasemate aasta lindudega saab tutvuda Eesti Ornitoloogiaühingu kodulehel www.eoy.ee/aastalind.

Allikas: Eesti Ornitoloogiaühing

Läänemeresõbraliku põllumajandustootja konkurss ootab kandidaate

Eestimaa Looduse Fond (ELF) koos Maailma Looduse Fondi (WWF) ja Läänemere Maade Talunike Keskkonnafoorumiga ootavad Eesti põllumajandustootjaid kandideerima rahvusvahelisel konkursil „Läänemeresõbralik põllumajandustootja 2013“.

Rahvusvahelise konkursi eesmärk on tuua esile häid ja innovatiivseid põllumajanduspraktikaid, mis aitavad võidelda ühe Läänemere keskkonna suurema probleemiga – liigsete toitainete jõudmisega meie kodumerre. „Põllumajandust on võimalik arendada nii, et mere saastamine seejuures väheneb. Läänemeresõbraliku taluniku senised konkursid on selle ilmekaks näiteks,“ toob esile põllumajanduse olulisuse Läänemere heaolule ELFi merekeskkonna ekspert Aleksei Lotman.

Konkurss ise on kaheosaline – esimese vooru ehk Eesti-sisese konkursi võitja saab auhinnaks 1000 eurot ning pääsu rahvusvahelisse vooru, kus konkureerivad kõigi Läänemere maade kohalikud võitjad. Rahvusvaheline žürii valib terve Läänemere piirkonna parima, kes saab tiitli „Läänemeresõbralik põllumajandustootja 2013“ ning premeeritud 10 000 euroga.
Loe edasi: Läänemeresõbraliku põllumajandustootja konkurss ootab kandidaate

Viljandimaa tunnustab reedel kultuuri- ja spordipärleid

Viljandimaa seitsmes „Pärlipidu“ ehk maakonna parimate kultuuri-ja sporditegijate austamisõhtu peetakse reedel, 4. jaanuaril Viljandi Sakala Keskuses. Kutsetega peole oodatakse täissaali jagu rahvast ehk umbes 350 inimest.

Tänavuse „Pärlipeo“ projektijuht, Viljandi maavalitsuse kultuuritöö peaspetsialist Anneli Kundla ütles, et peo teema on seekord ajendatud Tammsaare Andresest ja Pearust ning pühendatud meie maakonnale oluliste inimeste, ehk pärlite märkamisele, nende üles leidmisele. „Selle otsimise käigus jõuame koos Viljandimaa kultuuri- ja spordielu 2012. aasta eriliste ning oluliste inimeste ja sündmusteni, kellele ja millele me saame kõik üheskoos tagasipilgu heita,“ selgitas Anneli Kundla.

Õhtu piduliku osa algul tervitavad kokkutulnuid maavanem Lembit Kruuse ja Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esimees Ene Saar.

Auhindamine algab UNICEF Eesti Sinilinnu preemia väljaandmisega Hurma Kinnas-Naaritsale. Sellele järgneb Viljandimaa Spordiliit, kes tunnustab aasta parimaid sportlasi ja võistkonda, spordialade edukamaid, tublimaid eestvedajaid ja säravamaid ettevõtmisi.

Seejärel antakse kätte kuus rahvakultuuri auhinda, mille on valmistanud Viljandimaa 2012. aasta rahvakunstimeister Riina Salm. Rahvakultuuri auhinna kandidaate esitati kokku 15.

Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupi aastapreemia laureaate on 12. Aastapreemia määratakse aasta jooksul enim silma paistnud kultuuri- või sporditegelasele ja sündmusele.

Õhtu tähtsaim hetk on aga 2012. aasta Kultuuripärli saaja väljakuulutamine. Sellele tiitlile esitati seitse kandidaati. Kultuuripärliga tunnustatakse ja innustatakse loomeinimeste erialast pühendumist Viljandimaal.

„Pärlipeo“ teine osa on tantsimiseks ansambli saatel. Tantsuplokkide vahel on aga Anneli Kundla sõnul ootamas tore üllatus.

Seekordse „Pärlipeo“ korraldavad Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupp, Viljandi Maavalitsus, Viljandimaa Spordiliit, Viljandimaa Omavalitsuste Liit, Viljandi Linnavalitus ja Viljandimaa kultuuritöötajate ümarlaud. Peo lavastuse on kokku pannud Kristjan Kaarjärv.

Möödunud aastal pälvis Viljandimaa Kultuuripärli Viljandi tantsu- ja kultuurielu rikastaja Maie Tammemäe.

Allikas: Viljandi Maavalitsus

Anna hääl konkursil „Võro liina tego 2012“

Võru Linnavalitsus ootab ettepanekuid möödunud aasta kõige silmapaistvama teo ja tublide tegijate väljaselgitamiseks. Oma hääle saate anda Võru linna veebilehel www.voru.ee kuni 1. veebruarini 2013. Iga vastaja saab märkida vaid ühe teo – selle, mis tema arvates on kõige olulisem. Kui oma lemmikut loetelust ei leia, saab lahtrisse märkida just selle õige.

Samuti ootame ettepanekuid, kes võiksid olla kandidaadid tiitlitele: kultuuri- ja haridusasutus 2012, ettevõte 2012, ettevõtja 2012, mittetulundusühing 2012, uus tulija 2012, kultuuritegelane 2012, sporditegelane 2012, tervishoiu- ja sotsiaaltöötaja 2012, tegija 2012, aasta noor 2012 ja heategija 2012. Ettepanekud koos põhjendusega palume saata e-postile marianne.mett@voru.ee.

Hääletajate vahel loositakse välja linnavalitsuse meened. „Võro liina tego 2012“ kuulutatakse välja 22. veebruaril, Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisel kultuurimajas Kannel.

Allikas: Võru Linnavalitsus

Rõuges tuleb koolitus targast treenimisest

Rõuge Tervisespordi Ümarlaud ja Võrumaa Spordiliit annavad teada, et laupäeval, 12. jaanuaril algusega kell 11 toimub Rõuge Põhikoolis koolitus “Tark treenimine hea tervise huvides”, mille viib läbi tunnustatud teadlane Kristjan Port.

Kuulda saab lugusid inimese organismi iseärasustest ja pürgimustest tervise otsingutel. Käsitlemisele tulevad eksirännakud seoses toidu, kehakaalu ja kehalise treeninguga. Kasulik nii tervisespordiga alustajale, tegev sportlastele kui ka treeneritele.

Krisjan Port on Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi direktor, Eesti Antidopingu Sihtasutuse nõukogu liige ja Raadio 2 saatejuht.

Koolitusele vajalik eelregistreerimine 10. jaanuariks – karel.saarna@gmail.com, tel 5560 3989. Koolitus toimub projekti “Tervist edendav kogukond” raames ja Euroopa Sotsiaalfondi toetusel ning on osalejatele tasuta.

Allikas: Karel Saarna

Inimeste usaldus elektriautode vastu on tõusnud

2012. aastal tõusis Eesti inimeste huvi elektriautode vastu. Olulist rolli mängisid müüdavate elektriautode valiku suurenemine, kiirlaadimisvõrgu valmimine ning inimeste teadlikkuse tõus elektriautodest. Lühikese ajaga on Eestist saanud elektriautode osakaalult Norra järel teine riik maailmas.

Kui 2011. aastal esitati KredExile täiselektriautode ostmiseks 16 taotlust, siis lõppeval aastal on neid esitatud 93. Kokku on tänaseks esitatud 109 taotlust ja toetus on välja makstud 79 taotlejale. Maksimaalne toetussumma ühe täiselektriauto kohta on 18 000 eurot, millele lisaks hüvitab KredEx kodulaadija maksumusest kuni 1000 eurot.

Kõige rohkem on taotlusi esitatud Nissan Leafi ostmiseks, sellele järgnevad Fiat Fiorino EV ja Mitsubishi iMiev.

Alates novembri teisest poolest võtab KredEx vastu ostutoetuse taotlusi ka pistikust laetavate hübriidautode (plug-in hybrid electric vehicles) soetamiseks. Sõltuvalt aku mahutavusest jääb nende sõidukite toetussumma vahemikku 3000 – 12 000 eurot auto kohta.

Üle Eesti on tänaseks paigaldatud 144 kiirlaadijat, mida on laadimiseks kasutatud enam kui 3500 korral. Kokku paigaldatakse 163 kiirlaadijat üle kogu Eesti. Jaanuari lõpuni on laadimine nendega tasuta. Loe edasi: Inimeste usaldus elektriautode vastu on tõusnud

Vanemuise teater jõudis tagasi nõukogude aega

Vanemuise teater andis 2012. aastal 550 etendust ja kontserti, mida külastas kokku 201 995 inimest. Lisanduvad 196 noortetöö üritust, mis kogusid 10 085 külastajat. Kokku kogus Vanemuine lõppeval aastal 212 080 külastust, mis on 17 853 külastaja võrra rohkem kui 2011. aastal.

Nõnda suur vaatajate arv on viimaste aastakümnete rekord. Viimati küündis Vanemuise külastajate arv üle 200 000 piiri nõukogude ajal, kaheksakümnendatel. Vanemuine hoiab saavutatud tulemusega kõigutamatult Eesti külastatuima teatri tiitlit. Omatulu teenis teater 2,6 miljonit eurot (ilma käibemaksuta), mis on 0,2 miljonit rohkem kui 2011. aastal. Saalide keskmine täituvus paranes 11,4 protsendipunkti võrra jõudes 80,9 protsendini.

Vanemuise teatri kõige külastatum muusikalavastus oli „Kosmonaut Lotte“, mida käis vaatamas 25 314 inimest. Draamažanri populaarseim lavastus oli „Kalendritüdrukud“, mida külastas 13 706 inimest. Tantsuteatri vaadatuimaks lavastuseks osutus „Pähklipureja“, mida külastas 3699 teatrisõpra. Loe edasi: Vanemuise teater jõudis tagasi nõukogude aega

Sõjamuuseumi Filmipäevik alustab uut hooaega

Viimsis tegutseva Eesti Sõjamuuseumi dokumentaalfilmide programm „Sõjamuuseumi Filmipäevik” alustab uut hooaega ning kutsub ajaloohuvilisi 5. jaanuaril kell 16.00 Theodor Lutsu filmide õhtule. Filmiprogrammi juhatab sisse ajaloolane Leho Lõhmus.

Vaatajateni jõuavad filmid „Gaas! Gaas! Gaas!” (1931) ning dokumentaalkatked Noorkotkaste suvelaagrist ja riigikaitseõppusest kesk- ja kutsekoolides. Theodor Lutsu linateose „Gaas! Gaas! Gaas!” näol on tegemist uuendusliku õppefilmiga, mille valmimise ajendiks oli tollal maailmas levinud seisukoht tulevikusõjast kui tugeva lennuväe osavõtul peetavast keemilisest sõjast.

Sarnaselt mitmete Euroopa riikidega mõeldi ka Eestis sõjaväe- ja tsiviilgaasikaitse õppuste korraldamisele ning 1931. aastal toimunud gaasikaitsenädalal esinesid rahvale mitmed tunnustatud spetsialistid. Teema aktuaalsust näitab ka aasta hiljem Kaitseliidu Tartu maleva ja Tervishoiu Muuseumi poolt meedikutele korraldatud gaasikaitse kursus, kus sõna said paljud arstid ja eriteadlased.

Elanikele korraldatud infonädalaid enesekaitsest gaasirünnaku korral kajastati nii raadioreportaažide kui ka trükimeedia vahendusel. Näiteks Tallinnas 1939. aasta 30. jaanuaril alanud gaasi- ja õhukaitsenädala ettevõtmiste raames avati külastamiseks varjendid ning Vabaduse väljakul toimus süütepommide demonstratsioon. Loe edasi: Sõjamuuseumi Filmipäevik alustab uut hooaega

Mahesektori ülevaade 2012: peamised teemad ja arengud

Mahepõllumajandus on juba aastaid suunanud oma pideva tähelepanu teemadele nagu geenitehnoloogia, patentimine ja pestitsiidijäägid. 2012. aastal keskenduti ka loomade heaolu ja toidu raiskamise probleemidele.

Geneetiline muundamine tekitab küsimusi kogu maailmas ja sellega seotud suurettevõtete (Monsanto jt) tegevus leiab üha uut vastuseisu. Geenmuundatud seemnete kasutamine siiski suureneb, mis koos pestitsiidide kasutamisega võivad kujutada ohtu nii inimestele kui ka loomadele ja keskkonnale tervikuna. Eriti ohustatud on mesindus. Mesilaste massihukkumine agrokemikaalide tõttu ja mee geneetiline saastumine olid teemadeks rahvusvahelisel mahemesinduskonverentsil Mehhikos. Konverentsil osalejad esitasid Mehhiko valitsusele geenmuundamist vastustava esildise. Peruu parlament kehtestas geenitehnoloogiale moratooriumi.

Ameerikas tehti edusamme geenmuundatud toidu märgistamise teemal. Kalifornias koguti 800 000 allkirja, millega saavutati referendumi korraldamine geenmuundatud toidu märgistamise osas. Geenitehnoloogia- ja toidutööstuse liidu 40 miljoni dollarilise meediakampaania tulemusel kukkus aga läbi geenitehnoloogia vastaste kampaania „Meil on õigus teada“. Aktivistid siiski jätkavad oma tegevust boikottide ja omaalgatusliku märgistamise abil.

Suurt furoori tekitas Prantsuse teadlaste (Gilles-Eric Séralini jt) uuring, kus leiti seoseid rottidele söödetava Monsanto geenmuundatud maisi NK603 ja kasvajate tekke vahel. Euroopa toiduohutusamet (EFSA) kritiseeris uuringut selle metodoloogilise nõrkuse tõttu, ega pea täiendavaid uuringuid vajalikuks. Kahjuks on EFSA võtmas mittekriitilisi seisukohti geenitehnoloogiatööstuste uuringute suhtes, isegi kui need ei vasta kohati OECD standarditele, ja on kriitiline uuringute osas, mida viivad läbi sõltumatud asutused.

Glüfosaatide terviseriskid, millele on viiteid kogu maailmast, ei ole ametivõimude poolt teadvustatud. Mitmed ajakohased uuringud näitavad glüfosaatide kasutamise pidevat kasvu ja selle jääkide kuhjumist toidus ja inimestes. Monsanto patendiga laiaspektrilise herbitsiidi kasutamisel on rida kõrvalmõjusid inimeste ja loomade rakkude kahjustamisest ning hormonaaltalitluse mõjutamisest kuni kahtlusteni, et see on kantserogeenne.

Üha enam inimesi nõuavad põllumajandust, mis oleks jätkusuutlik, sotsiaalne ja väikesemahuline ning pakuks tervislikku toitu. Samuti protestitakse põllumajandustööstuse laienemise, loomadevastase julmuse, geenmuundamise ja toiduraiskamise vastu. Jaanuaris toimus Berliinis teist korda massidemonstratsioon „Meil on küllalt!“, kus osales 23 000 inimest. Järgmise aasta jaanuaris toimub üritus Berliinis taas. Loe edasi: Mahesektori ülevaade 2012: peamised teemad ja arengud

Tagasivaade tänapäevase mahepõllumajanduse ajalukku

Eesti Biodünaamika Ühingu asutajaliige, mahetalunik Arvo Purga annab ülevaate mahepõllumajanduse arenguloost, mis on sama huvitav kui ajalugu ise.

20. sajand avas teaduse arenedes põllumajandusele ahvatlevad, seni tundmatud perspektiivid. Põllumajanduskeemia kasutuselevõtt näis lahendavat kõik probleemid. Algas põhimõtte „me ei vaja looduselt armuande …“ võidukäik. Praegu tunneme seda suunda tavapõllumajanduse nime all. Ometi lõhkus see pragmaatiline suund sajandite jooksul väljakujunenud tervikliku maailmanägemuse, kus põllumajandus oli inimkultuuri lahutamatuks osaks. Selle tervikliku maailmakäsitluse põhimõtteid võime leida juba J.W. Goethe (1749–1832) teaduslikes töödes. 20. sajandi suurkuju dr. Rudolf Steineri (1861–1925) tohutu kultuuripärand, hõlmates praktikas paljusid eluvaldkondi, sh. põllumajandust, arendas neid põhimõtteid edasi.

1924. a toimus kunagisel Saksamaal, praegustel Poola aladel, Breslau lähedal Koberwitzis, krahv Carl Wilhelm von Keyserlingki (1869–1928) mõisas suurmaaomanikest põllumeeste initsiatiivil dr. R. Steineri läbi viidud põllumajanduskursus, kus nii teoorias kui ka praktikas pandi alus biodünaamilisele põllumajandusele.

Samadel alustel oli Goetheanumi laboratooriumides Dornachis, Šveitsis juba aastaid varem tehtud teaduslikke uurimistöid (meie praegust terminoloogiat kasutades) mahetoidu ja tavatoidu kvaliteedi võrdlemiseks dr. G. Wachsmuthi, dr. E. Pfeifferi jt juhtimisel.

Seda ajapunkti võib käsitleda kui tänapäevase mahepõllumajanduse sündi. Biodünaamilise põllumajanduse põhimõtted sisaldavad nimelt endas kõiki tänapäevase mahepõllumajanduse reegleid, millele lisanduvad veel süvitsiminevad meetmed tervikliku looduskeskkonna saavutamiseks. Biodünaamiline põllumajandus põhineb arusaamisel, et harmoonia on nii kosmoses, looduses kui ka inimeses endas. Biodünaamiline põllumajandusviis lähtub eelkõige vajadusest maad elavana hoida. Loe edasi: Tagasivaade tänapäevase mahepõllumajanduse ajalukku

Valmisid mitmed mahepõllumajanduse trükised

mahetoit — Kapi Merike mahetoidu päeval Hartsmäe talus leemekulpi liigutamas. Foto: EMSA

2012. aastal valmisid mitmed trükised mahetootjatele, mida on kasulik sirvida kõigil mahepõllumajanduse ja mahetoidu huvilistel.

Mahepõllumajanduse nõuete selgitus tootjale annab kokkuvõtliku ülevaate kõigist kontrollitavatest nõuetest mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatusega (sealhulgas vesiviljelus) ning mahemesindusega tegelevatele või alustada soovivatele ettevõtjatele. Iga nõude puhul on olemas kirjeldus, mida täpselt kontrollitakse ja vajadusel on lisatud ka selgitused, kuidas nõuet mõista või tõlgendada.

Trükis Mahepõllumajanduslik köögiviljakasvatus on mõeldud väikestel pindadel maheköögivilja kasvatajatele. Trükises antakse ülevaade erinevatest masinatest köögiviljakasvatuses ja köögiviljade säilitamisest.

Trükis Mahepõllumajanduslik maitse- ja ravimtaimekasvatus annab ülevaate olulisematest mahereeglitest ja maitse- ja ravimtaimekasvatuse tehnoloogiast ning on mõeldud mahepõllumajandusliku maitse- ja ravimtaimekasvatusega alustajatele. Loe edasi: Valmisid mitmed mahepõllumajanduse trükised

Maanteeamet andis hoiatuse muutlikeks ilmaoludeks

Valjala teekaamera pilt jõululaupäeva õhtul kell 20.32. Foto: Maanteeamet

Maanteeamet andis hoiatuse, et 25. detsembri, esimese jõulupüha hommikuks prognoositakse Lääne-Eesti saartelt algavat uut lume- ja lörtsisadu, mis läheb üle vihmaks. Õhutemperatuur hakkab Lääne- ja Lõuna-Eestis kiirelt tõusma ning teedele tekib jäide. Ettevaatust muutlikes ilmaoludes!

Jõululaupäeva pärastlõunal enne kella nelja oli sõidetavus suurematel riigimaanteedel Mandri-Eestis ja Hiiumaal rahuldav. Mitmel pool sadas kerget lund ja oli pinnatuisku. Teekatted olid lõiguti kuivad või soolaniisked, sõidujälgeded vahel oli paiguti vähest lund. Lagedatel oli katetel lenduvat lund ja teede servades esines tuisuvaalusid. Väiksematel teedel võib olla raskesti läbitavaid lõike.

Saaremaal oli sõidetavus piirkonniti halb. Sadas lund ja tuiskas. Katted olid lumised ja paiguti tuisuvaaludega. Väiksematel teedel oli raskesti läbitavaid lõike.

Teepinna temperatuure mõõdeti -6 kraadist Saaremaal kuni -14 kraadini Kirde-Eestis. Nähtavus oli tuisus piiratud.Tuisustel lõikudel tuleb arvestada libedusega.

Allikas: Maanteeamet

Maapere õppis jõulukombeid mõisarahvalt

jõulusokk — Jõulusokk tembutas tares. Foto: EPM

Jõulupuukombega sai maarahvas tuttavaks mõisate kaudu 19. sajandi teisel veerandil, kui härraste poolt tehti mõisa ametimeestele ja teenijatele kingitusi. Maast laeni ulatuv põlevate küünalde ja maiustustega ehitud jõulupuu oli kas mõisaköögis või isegi saalis. Lapsed kutsuti jõulupuule koos vanematega. Kuuse juures lauldi, lastelt küsiti salmi ja lugemisoskust.

19. sajandi keskel jõudis jõulupuu ka kirikutesse ja koolidesse, 1880-ndatel hoogustus jõuluõhtute korraldamine asutustes ja seltsides.

Maaperedesse ilmus haljas kuuseke algul kõrvuti jõuluõlgede toomisega. Kui jõuluõled tavatseti tuua rehetuppa, siis kuusk nö puhtasse kambrisse. Jõulupuukomme kodunes 20. sajandiks ning sai üldiseks uute, moodsamate elumajade ehitamisega ja jõuluõlgede toomise kombe taandumisega 20. saj esimestel kümnenditel.

20. sajandi algul kodusid külastav jõuluvana kandis kasukat, karvamütsi, vilte ja labakindaid, habe oli valmistatud linapeost ning kindlasti oli tal kaasas vitsakimp. Jõuluvana oli virkuse ja tubliduse kontrollija nagu mardi- ja kadrisantki, aga ka jõulusokk.

Jõulusokk oli tuntud Lääne-Eestis ja Saaremaal, kuid 1960. aastatest levis seoses vanade kommete lavastamisega koolides, lasteaedades, üle maa. Sokk kandis karvast kasukat, puust maski ja takust habet. Sabaks oli kaseokstest saunaviht. Enamasti liikus sokk ringi üksinda, tehes nalja ja hirmutades lapsi. Soku tembutamine vaibus, kui teda kostitati pähklite ja õllega. Soku külatus tähendas head käekäiku, edu ja õnne perele ning kogu majapidamisele. Loe edasi: Maapere õppis jõulukombeid mõisarahvalt

Autor: Erkki Peetsalu