Erkki Peetsalu

Corelli Music jätkab jõulumuusikaga 2. advendil

Sel nädalavahetusel, II advendil jätkub 1. detsembril Rootsi-Mihkli kirikus suure publikumenuga alanud agentuuri Corelli Music neljas jõulumuusika festival „Kirikupühad Maarjamaal“. Kontserdid “Jõuluootus” toovad 7. detsembril Tartu Jaani ja 8. detsembril Tallinna Metodisti kirikus esmakordsete loomepartneritena publiku ette Eesti Kammerkooride Liidu koorid ja Corelli Barokkorkestri solistid, barokkmuusika suurvormide kava juhatab noor dirigent Martin Sildos.

Kontserdiagentuur Corelli Music lõpetab juba neljanda aasta jõulumuusika festivaliga „Kirikupühad Maarjamaal“. Selle aasta festivali oluline märksõna on koostöö, meeldivaks vastukaaluks kultuurimaailmas hetkel toimuvatele ebakõladele. Kuuest festivali kontserdist viis toimuvad eraõigusliku kontserdiagentuuri Corelli Music ja heade partnerite ühiste pingutuste viljana. Koostööpartnerid on Eesti Kammerkooride Liit, Eesti Kontsert ja Rakvere Kultuurikeskus ehk esindatud on nii mittetulundus-, riiklik kui ka munitsipaalvaldkond. Festivali suurimad toetajad on Kultuurkapital, Tartu ja Tallinna linn ning Corelli Metseenide Klubi.

Kauni muusikaga imeline jõuluaeg Tartu ja Tallinna kirikutes, mõisates ja muusikasalongides üle Eesti kestab terve pika pühadeaja 1.–29. detsembrini 2013 ning uuendusena tervitatakse barokkmuusikaga ka uut aastat 4. jaanuaril 2014. Vastukaaluks tänapäeva jõuluaja poodlemistuhinale tuletab Corelli Music oma jõulumuusika festivaliga meelde jõuluaja vaimset ja eetilist tähendust. Loe edasi: Corelli Music jätkab jõulumuusikaga 2. advendil

Räpina Aianduskool otsib logo

2014. aastal 90. aastapäeva tähistav Räpina Aianduskool on kaasaegse visuaalse identiteedi otsingutel ning kutsub kõiki tublisid graafilise disaini meistreid looma aianduskoolile esinduslikku ja pilkupüüdvat logo. Tööde esitamise tähtaeg on 6. jaanuar 2014. Täpsemad tingimused RAKi kodulehelt: http://www.aianduskool.ee/logokonkurss/

Allikas: Räpina Aianduskool

Kogukonna pärlid said kokku Prandi külamajas

Prandi külamajja kogunenud pärlipered. Foto: Kodukant

Sel nädalal kohtusid Järvamaal Prandi külamajas konkursi „Kogukonna pärl“ raames tunnustatud pered. Tegemist oli pärliperede esimese kokkutulekuga, millest võttis osa kokku 12 peret üle Eesti.

Eesti Külaliikumise Kodukant kutsel toimunud kokkusaamise eesmärk oli omavahel tuttavaks saada ning ühtlasi arutada, kuidas kaasa aidata sellele, et edaspidi kõikjalt Eestist tõelisi pärliperesid veelgi paremini üles leida. Arutelu käigus tekkis mitmeid ideid, mida konkursi eestvedajad plaanivad arvesse võtta.

Kohtumisel ütles tervitussõnad regionaalminister Siim Kiisler, kes veelkord tänas ja tunnustas kõiki pärliperesid nende aktiivse eluhoiaku ning senise panuse eest kogukonna ühistegevusse. Kiisler kinnitas, et konkurssi kogukonna pärlite valimiseks ja esiletõstmiseks on kavas jätkata ka 2014. aastal.

Pärliperede kohtumisel esitleti ka värskelt valminud trükist „Kogukonna pärlid 2013“. Pikemaid jutuajamisi pärliperedega saab lugeda veebist aadressil http://kylaelu.ee/parlid-2013/.

Prandi külamajja Järvamaal olid kutsutud kõik pered, keda on tunnustatud konkursi „Kogukonna pärl“ raames 2012. ja 2013. aastal. Kahe aasta jooksul on esile tõstetud kokku 30 perekonda, igal aastal igas maakonnas ühte peret. Konkurssi on korraldanud Liikumine Kodukant koos partneritega, ettevõtmist on toetatud regionaalministri valitsemisalast. Loe edasi: Kogukonna pärlid said kokku Prandi külamajas

Ruusmäel vanaimä man – Eesti aasta vanaimä man

Viis last ja 14 latsõlast hoitva umma vannaimmä, inneskist Ruusmäe kooli algklassõ ja võro keele oppajat Oro Leilit (70) nii väega ja panni uma tundõ nii ilosahe kirja, et Leili valiti timahava Eesti aasta vanaimäs.

«Ku ma sai kutsõ pääliina, sis tükk aigu mõtli, et mis taa asi tähendäs. Sis tull’ miilde, kuis tütär käve mu man arvutist pilti otsmah, koh ma latsõlatsiga üteh olõ,» selet’ hää detektiivinõnaga Leili. «Küsse sis tütre käest ja tä ütel’ as’a är.»
Eesti vanavanõmbidõ fond tennäs’ säitsmendät aastat kümmet imelist vannavanõmbat ja valisi neländät aastat näide siäst viil aasta vanaimä ja vanaesä.

Leili arvas’, et kimmähe om timäst pall’o tublimpi. «Aasta vanaesä kasvatas ütsindä kolmõ latsõlast, mul käävä latsõlatsõ iks õnnõ küläh!»

Leili vällävalimisõl mõiu arvada latsõlatsi ilosa ja süämest kirja pantu hää sõna, näütüses: «Mi vanaimä om mi jaos kõgõ olõman olnu ja avitas sis kah, ku sa esi viil arvogi saa-i, et sul api vaia om. Vanaimä om kõiki opanu lugõma, avitanu koolitüüd tetä, üllätüs-taskuraha pangakontolõ tekütänü, toonu meile maitsvit purgisüüke ja tsäihaino, kõlistanu inne tähtsit kontrolltöid ja eksämme. Tä tund kõgõ huvvi, kuis meil lännü om ja om läbi lugõnu suurõmba jao mi loomingust, eski magistritüü, mille sisu tälle võõras jääs. Kõgõ löüd tä põhjusõ meid kittä ja mi ettevõtmiisi julgusta.»

Päält ummi latsõlatsi om Leili umas võtnu viis kasulatsõlast. «Nigu seoilmaao elo om – kärgpere muudu asi,» selet’ tä.
Latsõlatsõ tulõva Leili mano päämidselt koolivaheaol. Nigu nä esi omma ütelnü, kisk määnegi vägi näid iks Ruusmäele – vanaimä man om näid kõgõ hulga kuun ja lusti pall’o. Loe edasi: Ruusmäel vanaimä man – Eesti aasta vanaimä man

Retkel mööda inimkonna 60 000 aasta pikkust rännuteed

Sel nädalal jõuab lugejateni ajakirja National Geographic detsembrinumber, mille põhiteemaks on kirjamees Paul Salopeki alustatud ja seitse aastat vältav retk mööda inimkonna 60 000 aasta pikkust rännuteed.

„Hull olete või?“ See oli küsimus, mida loo autor 33 000 kilomeetri pikkust retke alustades pidevalt kuulis. Järgnevate aastate jooksul kajastab ajakiri pidevalt Pulizeri preemiaga pärjatud Salopeki retke inimkonna ränderadadel üle maailma.

Lisaks on detsembrinumbris kajastuse leidnud järgmise teemad:

Kummituskassid
Moodne tehnoloogia paljastab pelgliku puuma lemmikpaigad Los Angeleses ja kaugemalgi.

Esimesed suusatajad
Suusaspordi alged võivad pärineda kaugetest Hiina mägedest, kus suusatamine on tänini eluviis.

Virtuaalselt surematu
Mälestisi skannitakse laseritega, et tulevikus oleks võimalik neid digitaalse salvestise põhjal taastada.
Loe edasi: Retkel mööda inimkonna 60 000 aasta pikkust rännuteed

«Tulõ määne talv tulõ, külh mi taa üle elämi!»

Talvõni om viil aigu: valgõpõsk-laglõ om üten partsõga Pulga Jaani lumbi är vallutanu. Harju Ülle pilt, Uma Leht

Mi kandi ilmatarga omma talvõ ettekaemisõ man inämb-vähämb ütte miilt: süküst jakkus viil mitmõs nädälis, lumi jääs maaha joulukuu keskpaigast ja peris külmäs lätt vahtsõl aastal.

«Lumõ püsümäjäämist om luuta detsembri keskpaigas,» ütel’ Räpinä luudusõmiis Lepiski Arvi. «Jaanuari keskpaigan paistus äkiline külmäsminemine ja veebruar om tõõlinõ talvõkuu. Kuu lõpun piässi külm tsipakõsõ perrä andma, a märdsi edimäne puul tulõ kah külmäpuulnõ. Põrõhõla näütäse luudusõmärgi, et keväjät om uuta päält 20. märtsi, ku lumi nakkas sulama.»

Luudusõ- ja talomiis Pulga Jaan kutsõ ilmakaemisõ jutu pääle kaema, miä sünnüs timä elämise takan lumbin. «Neo tsirgu omma kõik siiä tulnu,» selet’ tä. «Üte kotsilõ arvati, et tuu om vast väiku laukhani («Om siski valgõpõsk-laglõ, mere veeren harilik, om nättü rändämise aigu ka Peipsi veeren, a Antsla takan om timä nägemine tõtõst väega suur asi,» tiidse tsirgutundja Kalla Urmas pilti kaiõn – H.Ü.). Koskilt tä siiä tegüsi. Tä suurt ei pelgä, tulõ muru pääle kah. Mul om tsirkõ innembi kah tulnu, mõtspardsi. A paar-kolm tükkü. Nüüt ma lugõsi, et tan om üle kümne, suurõmb jago imädse pardsi. Tsirgu omma rahuligu ja hoitva elämiisi ligi. Näil ei paistu ollõv määnestki plaani siist är minnä.»
Loe edasi: «Tulõ määne talv tulõ, külh mi taa üle elämi!»

Kuressaare Pargi lasteaia lapsed võõrustasid mahetalunikku

Uus lasteraamat "Liisi talu" kõneleb elust mahetalus. Foto: EMSA — Uus lasteraamat “Liisi talu” kõneleb elust mahetalus. Foto: EMSA

Kuressaare Pargi lasteaed võõrustas Kihelkonna valla mahetalunikku Aivar Kallast, kes tuli mahetalu tegemistest rohke pildimaterjaliga rääkima. Lasteaia 4-, 5- ja 6-aastased lapsed, keda oli kokku 60, olid varmad ka oma teadmisi demonstreerima, kui tuli küsimuseks, et kes on ute laps või vasika ema.

„Rääkisin lastele, mis on mahetalu ja kuidas seal loomi kasvatatakse: et meie jaoks on oluline see, et loomadel oleks palju ruumi ja nad saaksid elada nii nagu neile meeldib. Lastele meeldis mõte, et mahetalus on väike kari, sest suhted inimeste ja loomade vahel peavad olema sõbralikud,“ rääkis mahetalunik Aivar Kallas. „Linnalastele kipub tänapäeval maaelu võõraks jääma. Ammugi ei teata, mis teeb ühest talupidamisest mahetalu. Nüüd oli laste ees aga ehe talumees, kes näitas pilte oma talust ja kutsus neid ka kohapeale külla,“ lisas Aivar Kallas.

„Lastega tehtud üritused on alati väga positiivse energiaga,“ ütles projekti üks eestvedajatest Merit Mikk. „Lastel on raske mahetoidu eeliseid teoreetiliselt mõista, hoopis teine asi on mahepõllumajanduse toimimist oma silmaga näha. Mahetoidu pakkumisega peaks kindlasti kaasas käima ka mahepõllumajanduse tutvustus.“ Loe edasi: Kuressaare Pargi lasteaia lapsed võõrustasid mahetalunikku

Vana-Võromaa kultuurikoda kutsub Peruu õhtule

Sel suvel alustas Vana-Võromaa kultuurikoda kultuurisarjaga „Maailma kultuuriruum“. Selle raames toimub 28. novembril kell 19.00 kultuuriõhtu “Peruu kultuur”.

Kvartalis korra luuakse Võrus värvikas kultuuriruum, mida kõik huvilised võivad uudistama tulla. Ettevõtmise eesmärgiks on tutvustada erinevate maade kultuuri läbi piltide, muusika ja maitsete. Otsime vastuseid küsimustele, mida kohalikud oma kultuuris ja kommetes väärtustavad, kuidas suhtuvad sealsed noored pärandkultuuri. Tuuakse seoseid ja erinevusi meie kultuuriruumiga.

Peruu kultuuriõhtut viib läbi video- ja fotokunstnik Iza Delgedo. Kunstnik on pärit Peruust, pealinnast Lima.
Kultuuriõhtul näidatakse pilte, videosid, kuulatakse muusikat, õpitakse mõningaid tantsusamme ja pakutakse traditsioonilist peruu toitu.
Loe edasi: Vana-Võromaa kultuurikoda kutsub Peruu õhtule

Reedel algab Eesti suurim noorte infomess Teeviit 2013

Reedel ja laupäeval, 29.-30. novembril toimub Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses (Pirita tee 28) Eesti suurim noorte infomess Teeviit 2013. Ligi 150 organisatsiooni (kutse-ja ülikoolid, noorteorganisatsioonid, ettevõtted jne) jagavad messil infot arukate tulevikuvalikute tegemiseks.

„Messilkäik annab hea võimaluse koguda informatsiooni erinevate valikute kohta, tutvuda erinevate ametite köögipoolega ja vahetada kogemusi asjatundjate ja eakaaslastega. Kaalutletult tehtud valik loob paremad eeldused tulevikueesmärkide saavutamiseks,“ sõnas Teeviit 2013 projektijuht Jaanika Palm.
Loe edasi: Reedel algab Eesti suurim noorte infomess Teeviit 2013

Tõrva linn ostab tagasi ajaloolise Tõrva kinohoone

Tõrva linn ostab pankrotipesast tagasi ajaloolise Tõrva kinohoone, plaanides sinna rajada multifunktsionaalse vabaajakeskuse. Esmaspäeval, 25. novembril toimunud osaühingu Skarholm pankrotivara enampakkumusel osales ka Tõrva Linnavalitsus, kes soetas 22 500.00 eurose alghinnaga Tõrva kinohoone.

Tõrva linnapea Maido Ruusmanni sõnul oli Tõrva kinohoone lagunenud ja risustas juba aastaid Tõrva kesklinna väljanägemist. „Kuna hoone hind enampakkumisel oli niivõrd madal, nägime linnavalitsuses ohtu, et keegi võib kinnistu omandada lihtsalt raha paigutamise eesmärgil, ilma, et alustaks reaalselt hoone korrastamist,“ lisas Ruusmann.

Tõrva Linnavalitsus näeb hetkel võimalust rajada kinohoonesse multifunktsionaalne meelelahutus-, vabaaja- ja koolituskeskus. Kinohoonele „uue hingamise“ andmiseks on linnavalitsusel 2014. aasta alguses korraldada avalikud mõttetalgud, et pakkuda väärikale hoonele väärikat tulevikku. Esmaseks eesmärgiks on aga viia ajalooline kinohoone seisukorda, et vältida hoone edasist lagunemist.
Loe edasi: Tõrva linn ostab tagasi ajaloolise Tõrva kinohoone

Terve Pere Kool jätkab väikelaste vanemate koolitamist

Neljapäeval, 21. novembril kell 17.00-20.00 toimub Võrumaal avaloeng Terve Pere Kooli selle õppeaasta loengusarjas. Laste kasvamise temaatikale pühendatud loenguid saab sel hooajal olema kuus. Kuni aprillini kohtutakse igas kuus korra Võrumaa uues waldorflasteaias Terve Pere Aed, mis tegutseb Parksepa lasteaiaga samas majas.

Esimese loengu teemaks on joonistav laps. Miks lapsed joonistavad ning kuidas lapsi senisest rohkem joonistama innustada? On sel vahet, kas laps joonistab paberile või ekraanile? Kas last peaks joonistama õpetama? Need on vaid mõned küsimused, millele sel neljapäeval toimuval kohtumisel hakatakse koos waldorflasteaia Terve Pere Aed kasvataja Heli Kuduga vastuseid otsima.

„Igale tervele lapsele meeldib joonistada, see on lapse tung avaldada oma sisemaailma,“ teab Heli Kudu oma rohkem kui 20 aasta pikkusest kasvatajakogemusest. „Mida paljud lapsevanemad ei tea, on see, et me võime teha nii mõnegi järelduse lapse arengutaseme kohta, vaadates vaid tema joonistusi. Igal lapsel on oma lugu, piltidel väljendatu võib anda meile võtme, et paremini mõista selle konkreetse pisikese inimese sisemaalima ning teda arengus parimal võimalikul moel toetada,“ avab Heli neljapäevase loengu teemasid. Loe edasi: Terve Pere Kool jätkab väikelaste vanemate koolitamist

Maanteemuuseum kutsub õdusatele kontsertõhtutele

Reedest, 15. novembrist kutsub Eesti Maanteemuuseum veetma mõnusaid videvikutunde Varbuse Teemajas koos pärimusmuusikute Krista ja Raivo Sildojaga.

Kokku kolmest õhtust koosnev kontsertsari „Tee kõlad“ on loodud lugudele ja mõtterännakutele, helidele ja kujutluspiltidele. „Muuseum soovib oma külastajatele pakkuda vahvaid elamusi aastaringselt. Selleks kutsume oma vanu ja uusi sõpru sügis-talvisel ajal nautima õdusaid õhtuid kamina ääres mõnusa muusika saatel,“ tutvustas ideed maanteemuuseumi programmijuht Tuuli Tubin.

Rännakuteema juhatab sisse vana Varbuse postijaama õhustik koos maanteemuuseumi püsinäitusega. Sel reedel pakuvad pärimusmuusikud Krista ja Raivo Sildoja lugusid omale südamelähedasest repertuaarist nii siit- kui sealtpoolt kodumaa piire, põimides vahepaladeks jutte laulude sünnist või nende seostest teiste pillimeestega.

Novembri viimasel päeval on teemaja iiri muusika sõprade päralt ning vahetult enne jõuluaega laulavad Anne Maasik ja Heikki-Rein Veromann eesti luuletajate parimaid tekste.

Maanteemuuseum ning Varbuse Teemaja on neil kolmel õhtul avatud kella 18-st kella 21-ni, kontserdid algavad kell 19. „Lisaks muusika nautimisele tasub tulla muuseumisse uudistama ka püsinäitust „Tee ajalugu!“ ning imetlema siin äsja ajutise kodu leidnud pärlit – haruldast ZIZ-110B-d aastast 1956,“ rääkis Tubin. „Varbuse Teemaja kostitab külalisi erinevate küpsiste, kookide, saiakeste, ahjupirukate ja taimeteedega.“
Loe edasi: Maanteemuuseum kutsub õdusatele kontsertõhtutele

Mida hädaolukorraks toidukappi varuda?

Täiskasvanute toiduks on soovitatav varuda vett ja näiteks pika säilivusega kuivaineid. Foto: Eesti Toidtumisteaduse Selts

Kriisi-, häda- või eriolukord tähendab sellist olukorda, kus muuhulgas on katkenud normaalne toiduga varustamise süsteem. Mida selline olukord endast kujutab ja mis võiks igaühel kapis varuks olla, kirjutab Maablogis Põllumajandusministeeriumi haldusosakonna nõunik Mari Hõbemäe.

Olukorra, kus tavaline toiduga varustamise süsteem on häiritud või katkenud, võib tekitada näiteks ulatuslik loodusõnnetus, pikaajaline elektrikatkestus, epideemia vm sündmus, mis on määratletud hädaolukorra seaduses. Hädaolukorras riigi elanikkonnale toiduvaru tagamine, on ülesandeks seatud Põllumajandusministeeriumile.

Lühiajaliselt 30% vähem toitaineid

Hädaolukorra puhul piisab lühiajaliselt elanikele 20-30% väiksemast toitainete tarbimisest, kui tavaolukorras on vajalik organismi funktsioneerimiseks. Seega igale inimesele peab hädaolukorras jätkuma toiduained 1900 kcal/ööpäevas ja kuni 2-aastastele lastele 1000 kcal/ööpäevas. Sealjuures ei ole vaja arvestada sooliste eripäradega, mille järgi on naiste energiavajadus meeste omast veidi madalam.

Riigil on olemas tegevusvaru ehk toiduvaru, mille kasutamisel hädaolukordade leevendamiseks on aga vaja veidi aega, et abi jõuaks vajajani. Seni tuleb hakkama saada oma koduste toiduvarudega.

Selleks, et suurendada oma toimetulekuoskusi hädaolukorras, tasub võimalusel mõelda toiduainete omavaru hoidmisele kodus ehk siis leida kapi nurka pisut ruumi toiduainetele, millega saaks hakkama vähemalt 24 tundi. Loe edasi: Mida hädaolukorraks toidukappi varuda?

Vanemuises etendub lastelavastus „Totu kuul“

Vanemuise väikeses majas esietendub sel laupäeval, 16. novembril uuslavastus lastele – „Totu kuul“, mis viib noorema teatripubliku lavategelaste seltsis lustakale reisile Kuu peale.

Nikolai Nossovi samanimelise raamatu põhjal valminud „Totu kuul“ on fantaasiarikas, lustakas, seikluslik ja samas ka mõtlemapanev ulmemuinasjutt, mis saab alguse sellest, et marakann Totu ja teised Lillelinna marakannid on otsustanud Kuule sõita, ehitanud vägeva kosmoselaeva ja pannud kokku parima lennumeeskonna eesotsas Taibuga. Kuid nagu muinasjuttudes ikka, ei lähe kõik nii nagu plaanitud. Ulmelist rännakut Kuule saadavad nii lustakad kui ka üsnagi ohtlikud seiklused, mis tekivad enamasti Lillelinna marakannide ja Kuu elanike erineva elukorralduse tõttu.

Lavastaja Kaili Viidas: „”Totu Kuul” kuulub minu lapsepõlve lemmikute hulka. Lugesin korduvalt juba isa poolt kapsaks loetud raamatut. Mind võlusid Totu lugude illustratsioonid ja seikluslikkus. Paljude jaoks võrdub “Totu Kuul” raamat kapitalistliku ja sotsialistliku maailmasüsteemide kriitilise kõrvutamisena. Mina ei pööranud sellele tähelepanu ei lapsepõlves ega tee seda ka praegu. Keskmes on igihaljad ja inimlikud teemad nagu sõprus, teineteise mõistmine, andestamine, empaatilisus. Oluline on lastele ja miks mitte ka täiskasvanutele meelde tuletada, et iga inimene on võimeline suurteks tegudeks. Maailma vastu tuleb tunda huvi, tuleb olla uudishimulik ja just see on asi, mida peaksime õppima “Totu Kuul” marakannidelt.“ Loe edasi: Vanemuises etendub lastelavastus „Totu kuul“

Uhkõ massin Varbusõl kaemisõs

Seod paraatmassind ZIS-110B saa kaia suurõtiimuusõumin. Jaanuse Einari pilt, Uma Leht

Varbusõl saa Eesti suurõtiimuusõumin kaia Eestin ainukõist 1956. aasta paraatmassinat ZIS-110B, mille väärtüses või olla puul miljonit eurot.

«Seo oll’ meistril Jaanusõ Heinol tõnõ sääne «paraadi kuning» tetä,» andsõ teedä meistri poig Jaanusõ Einari, Eesti suurõtiimuusõumi vanno asjo kõrdategijä (restauraator). «1986. aastal ehit tä üles kinnidse kerega limusiini, a seo om vallalinõ paraatfaeton.»

Massina ülesehitämises läts’ meistril aigu 12 aastakka. Jaanusõ Einari selet’, et joba juppõ otsmisõ pääle läts’ aastit aigu.
«Jupi omma saadu Rootsist, Vinnemaalt ja nii 30% om täl esi perrä tettü,» kõnõl’ Einari. Jaanusõ Heinol oll’ edimädsenä käen kinnine kere, a raami sai tä vallalidsõ massina uma.

«Niisis ehit’ki tä kinnitsest massinast vallalidsõ,» selet’ Jaanusõ Einari. «Kõik oll’ õigõ, selle et tehassõn tetti noid massinit kabriolettena kah. Olli tehassõ joonissõ, mille perrä sai puudu olõva jupi perrä tetä vai tõisi juppõ seo massina külge passita.» Loe edasi: Uhkõ massin Varbusõl kaemisõs

Vaheoja Indrek: nuudli ja hapanu piim miildüse kõigilõ

Vaheoja Indrek minevä aasta Mooste mõisakarnõvalil. Ilvesse Aapo pilt, Uma Leht

Põlvast peri Vaheoja Indrek (35) om üleüü ilmakuulsas saanu Winny Puhhi laulumiis. Umma suuvärki pruuk tä Raadio 2 hummoguprogrammih ja TV 3 saatõh «Kodumäng». A umma kodoliina ega -kiilt tä olõ-i är unõhtanu. Võro keele nädälil mulgahtas Indrek Raadio 2h umah keeleh ja oppas egä päiv umalõ seldsilidsele selges üte võrokiilse sõna.

Kiä sa olõt?
Ma olõ harilik Lõuna-Eesti inemine, kiä om tüü peräst Tal’nahe kolinu. Ega taal liinaelol ka midägi hätä olõ õi. Mu esä ütel’ vanast niimuudu, et pojal lätt häste, om liinan korgõ kotussõ pääl pasatskis.

Winny Puhh, mille ti Põlvan sõpruga teiti, sai kuulsas päält 20 aastat ullitegemist, ku Eesti Laulu finaali jõudnu lugu ilmah silmä jäi. Säält edesi tulli sis Pariisi moodunätäl, maailma kõgõ andsakambas bändis kuulutaminõ jne. Kuimuudu nuu juhtumisõ su ello muutnu omma?
Ei olõ midägi muutnu, elo lätt iks sammamuudu edesi.

Sait õkva reklaamiagõntuuri Age McCann loovjuhis. Midä sääl luuma nakkat?
Ma kirota ja tsehkendä ja tii reklaamõ.

Kuimuudu sa «Kodumängun» umma krõpõt suuvärki är pruuksõt? Kas inemise hiitü tuust är kah?
Ei olõ kiäki är hiitünü. Ma iks mõista hinnäst tagasi kah hoita, ku vaia.

Kuis latsõpõlv om sinno mõotanu?
Latsõn ma elli Põlva liinan, a egä suvi ollimi sõsaraga vanaimä man Võro liinan kah. Roitsõmi mõtsu pite ja kävemi leeväkombinaadi man Kakukesen» lämmind saia ja limonaati ostman. Õnnõlik latsõpõlv vai niimuudu.
Et perren om viil väikumb veli kah, sõs kõgõ suurõmb asi, mis ma kotost saanu olõ, om tuu, et piät tõisiga rehkendämä, et olõ-i esi ilmanaba. Esä-imä opsiva süvvä tegemä ja kraamma kah, nii et peris nälän ja kõrvuni sita seen ma elämä ei piä.
Loe edasi: Vaheoja Indrek: nuudli ja hapanu piim miildüse kõigilõ

Tulekul vabaühenduste üleriigiline ühisnädal

25. novembrist 1. detsembrini toimub üle Eesti ühisnädal “Põnevad vabakonna ühistegevused üle Eesti ja Sinu kodukohas!”.

Võrumaal on nädala õnnestumisse panustamas tervelt 13 maakonna vabaühendust: MTÜ Südamest, noorsooühing Rõuge Noorteklubi, MTÜ Kodukotus Parksepa, Võru Pensionäride Päevakeskus, MTÜ Võluvõru, MTÜ Misso Avatud Noorteklubi, MTÜ Looduskool, MTÜ Revolutsioon, MTÜ Tule Maale, Vana-Võromaa kultuurikoda, Europe Direct teabekeskus – Võru, MTÜ Piiriveere Liider, Võrumaa Arenguagentuur SA.

Põnevaid tegemisi jagub üle maakonna. Ürituste seast leiab näiteks traditsioonilise mittetulundusühenduste sügiskonverentsi, silmapaistvamate ühenduste tunnustamise, tänavakunstnike- ja joonistusvõistluse näituse, leadergrupi strateegiapäeva, võimaluse jälgida Rõuge TV otsesaadet, võtta osa traadi- ja pärlitööde õpiringist, osaleda seltskonnalaulupäeval, arutleda noortega tegutsemise või mittetegutsemise üle, osaleda harjumuste õpitoas, Peruu kultuuriõhtul, matkata Meenikunno rabas. Koolidesse on meie ühendused suunanud samuti üritusi, näiteks toimub MTÜ Südamest eestvedamisel Meremäe koolis ja lasteaias teatraalses võtmes üritus tervislikust toitumisest, liikumisest ja mõttelaadist, Puiga, Sõmerpalu ja Osula põhikoolis arutelu kooliõpilastega teemal, kuidas võtta aktiivselt osa ja luua midagi uut meie ühtses elukeskkonnas.

Ühisnädala eesmärgiks on väärtustada inimeste koosloomist, algatusvõimet, vastutusjulgust ning teadlikkust. Meie riik ja kõik, mis meie ümber on, on meie ühine asi. See on meie vastutada – valida, arvamust avaldada ning ise ära teha.

Ootame Ühisnädala sündmustest aktiivset osavõttu, programm on leitav: www.uhisnadal.ee
Ühisnädala toimumist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Allikas: Võrumaa Arenguagentuur

Analüütikute hinnangul on Eesti noortes äratatud teadushuvi hoogsalt

Eestis on viimastel aastatel hoogsalt tegeletud noorte teadushuvi äratamisega, selgub täna avaldatud Praxise analüüsist, mille tellis Eesti Teadusagentuur.

Analüüs toob välja, et aastail 2007–2011 on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas toimunud enam kui 250 noortele mõeldud algatust või projekti, mille eesmärk on olnud soodustada noortes huvi teaduse ja tehnoloogia, teadlase ja inseneri elukutse vastu. Igas vanuses noortel on olnud võimalus võtta osa väga erinevatest võistlustest, töötubadest, teadus- ja tehnoloogiapäevadest, näitustest ja kursustest. Vaadeldud ajavahemikus lisandus hulgaliselt uusi teaduse populariseerimise tegevusi ja nende korraldajaid.

„Tore on tõdeda, et ligi pooled Praxise analüüsitud teadushuvi äratavad tegevused on olnud üle-eestilised. Igas Eesti piirkonnas on leidunud lastele ja noortele vähemalt mõni võimalus teha midagi teaduse ja tehnoloogiaga seotut,” märgib analüüsi üks autoreid, Praxise analüütik Laura Kirss. Ta lisab, et iseasi on see, kas noored ja nende juhendajad või vanemad on need võimalused üles leidnud.

Ohuks peab analüütik seda, et vaadeldud tegevuste seas oli vähem neid, mis kestsid kauem ja tekitasid osalejas sügavama isikliku huvi, rohkem oli ühekordseid üritusi ja projekte. Selgus, et palju oli üksiktegevusi, mis tekitasid teatud tegevuse või valdkonna vastu huvi, kuid nende lõppedes ei leidunud jätkutegevusi, mis arendanuks õpilase huvi edasi. Suurem osa tegevusi on seni olnud mõeldud kolmandale kooliastmele ja gümnaasiumile, jättes tagaplaanile nooremad õpilased.

„Need asjaolud võivad takistada sügavama teadushuvi tekkimist,” tõdeb Kirss. Ta rõhutab, et kui õpilasel ei teki oma huvialavalikuid tehes varakult võimalust teadushuvi arendavaid tegevusi valida, võib teadushuvi jäädagi välja arendamata ja see võib omakorda peegelduda hilisemas karjäärivalikus. Loe edasi: Analüütikute hinnangul on Eesti noortes äratatud teadushuvi hoogsalt

Osale Räpinas jäätmetekke vähendamise nädala loodusõhtul ja õpitoas

Kolmapäeval, 20. novembril algusega kell 18.00 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) jäätmeteemaline keskkonnaõhtu.

16.-24. november peetakse üle-euroopalist jäätmetekke vähendamise nädalat, sel nädalal tutvustatakse tavapärasest rohkem lihtsaid võimalusi, kuidas igapäevaelus liigsele jäätmetekkele piir panna. Selleks et saada ülevaate jäätmekäitluse põhiprotsessidest tutvume seekordsel keskkonnaõhtul keskkonnamaja jäätmeteemalise ekspositsiooniga. Keskkonnaõhtul osalemine on tasuta.

Lisainfo ja registreerumine: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914 või 5304 7565, mari.kala@keskkonnaamet.ee. Keskkonnaõhtu korraldab Keskkonnaamet Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.

Neljapäeval, 21. novembril algusega 18.00 toimub Põlvamaa keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) õpituba “Alternatiivmaterjalidest jõulupuu meisterdamine”

Juhendab Urmas Udso. Urmas Udso on Räpinas elav korvipunuja, kes on käsitööd teinud juba aastaid ning kes kasutab oma töös peamiselt oksi ja muid puujääke; ka metsviinapuu varsi, humalat ja kõikvõimalikke tarnheinu ning punub nendest näiteks korve, kübaraid, lillepiirdeid ja lumekingi ehk räätsasid.

Töötoas osalemine on tasuta. Vajalik eelregistreerimine telefonil 799 0914 (töötoas saab osaleda 12 inimest). Õpitoa korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Allikas: Keskkonnaamet

Hiite kuvavõistluse lõpuni on jäänud kaks päeva

Veel täna-homme on võimalik saata Hiite kuvavõistlusele ülesvõtteid ajaloolistest looduslikest pühapaikadest. Võistlusele on välja pandud hulk toredaid auhindu. Samas on see hea võimalus ka ise kaasa aidata pühapaikade märkamisele ja väärtustamisele.

Hiite kuvavõistlus kestab kuni 31.10. (kaasa arvatud). Piltide saatmist ei maksa siiski päris viimasele päevale jätta. Aeg ajalt ikka juhtub, et mõnel saadetud pildil ei ole looduslik pühapaik ning selle asemel on tarvis saata mõni teine pilt. Ette võib tulla ka tehnilisi tõrkeid.

Seni saadetud pildid, võistluse juhend ja piltide üleslaadimine: http://www.maavald.ee/kuvad/

Kuni 31.10. saab Maavalla kojale esitada ka ettepanekuid tänavuse aasta Hiie sõbra nimetamiseks ning hiiesõbralike ettevõtmiste tunnustamiseks.

Allikas: Ahto Kaasik

Eestit külastab iiri jutuvestja Clare Murphy

Dublinist pärit jutuvestja Clare Muireann Murphy repertuaaris on müüte, legende, folkloori, valme, isiklikke lugusid ja omaloomingut. Foto: rahvakultuur.ee

Jutupühad on liikuv püha – kohe, kui siia maile juhtub tulema mõni hea jutuvestja laiast maailmast, on ka aeg jutupühadeks. Seekord on Jutupühade külaliseks iiri päritolu jutuvestja Clare Muireann Murphy, kes esineb 3. novembril kell 18 Tallinnas, Kloostri aidas toimuval jutuõhtul ja juhendab ka 4.-5. novembrini toimuvat õpituba Rahvakultuuri Keskuses.

Jutupühad on välja kasvanud Rahvakultuuri Keskuse juures tegutseva jutukooli tegevusest. Jutukool on üle kahekümne aasta aidanud hoida eesti jutuvestmistraditsiooni ja tutvustanud seda jõudumööda ka mujal maailmas: Šotimaal, Rootsis, Ungaris, Hispaanias, Itaalias, Belgias, Prantsusmaal ja mujal. Jutukooli eestvedaja Piret Pääri sõnul sündis Jutukool vajadusest tutvustada meie oma rahvapärimust. „Mitu põlvkonda on üles kasvanud koos klassikaliste muinasjuttudega, nagu „Tuhkatriinu”, „Okasroosike” ja teised. Tõdesin kurvalt, et jutustatav muinasjutupärimus tihti sellega piirdubki. Ajapikku laienes jutuaines muinasjuttudelt pere- ja kodukohapärimusele ning inimese isiklikele lugudele. Lugudele meie enda elust ja ümbritsevast,“ ütles Piret Päär. Loe edasi: Eestit külastab iiri jutuvestja Clare Murphy

Vapramäe Loodusmajas algab säästva eluviisi koolitussari

Laupäeval, 9. novembril kell 11.00 algab Vapramäe Loodusmajas säästva eluviisi koolitussari kõigile huvilistele. Esimesel korral tehakse sissejuhatus looduslikku ehitusse ja kõneldakse looduslikest ehitusmaterjalidest.

Ühiselt otsitakse vastust küsimusele: miks eelistada looduslikku ehitust? Teemaks looduslike materjalide ajalugu ja looduslike materjalide kasutamine täna; savi, lubi ja puit ehitusmaterjalidena.

Koolituse viib läbi Kati Männik, traditsiooniliste materjalide spetsialist-koolitaja. Koolituste kestvused 3-4 tundi.
9. nov koolitusele registreerimine ja info triinu@vvvs.ee, telefonil 5254 172.

Järgmised koolitused:
23. november „Looduslikud värvid“
Sise- ja välisvärvid
Kaseiin- ehk kohupiimavärv, lubivärv, munaõlitempera, linaõlivärv, keeduvärv
Looduslike värvide ajalugu ja valmistamine
Segame läbi erinevad värvitüübid ja keedame traditsioonilist keeduvärvi ehk rootsi värvi.
Loe edasi: Vapramäe Loodusmajas algab säästva eluviisi koolitussari

Homme algab mõtluskontsertite sari “Hingekristallid”

Novembrikuu jooksul toimub rida meditatiivseid kontserte sarjas “Hingekristallid”. Hingedeaja kontserdid on kantud igavikulistest helidest ning esivanemate pärandist.

Tarmo Tabas (laul, raamtrumm, lüüra), Toivo Sõmer (lauto, seto kannel, lüüra) ja Aivar Täpsi (laulvad kristall-helikausid, gong) esitavad meditatiivseid improvisatsioone regilaulu, rahvakoraalide ja gregooriuse laulu teemadel. Lisaks erinevatele rahvapillidele on kontserdil instrumentideks laulvad kristall-helikausid, mille helid mõjutavad meie keha ning teadvuse
erinevaid tasandeid. Helid viivad meid alateadvuse piirimaile kohtuma meie tõelise väega ja lisavad lauludele ajatumat mõõdet.
Helide valguses löövad meie sisemised kristallid eriliselt helenduma. Ruum, kus kontsert toimub, muutub eriliselt pühalikuks ja ülendavaks.

Pühakutepäeval 01.11.2013 kell 18.00 Peetri kirikus, Tartus.
Mardipäeval 10.11.2013 kell 14.00 Maarja-Magdaleena rahvamajas, Jõgevamaal.
Mardipäeval 10.11.2013 kell 17.00 Alatskivi lossis, Tartumaal.
15.11.2013 kell 20.00 Sänna Kultuurimõisas, Võrumaal
Taassünnipäeval, 16.11.2013 kell 17.00 Walge Galeriis, Paides

Korraldajad tänavad Eesti Kultuurkapitali Hingekristallide kontsertsarja toetamise eest.
Hingedeajal süütame küünla lahkunutele. Mõtiskleme kaduva ja igavese üle.

Allikas: MTÜ Tähevalgus

Eesti ja Läti koostöö loob piirialade elanikele uusi võimalusi

Regionaalminister Siim Kiisler kohtub täna Cesises oma Läti kolleegiga. Kohtumisel on aruteluks kahe riigi koostöö raudteetranspordi arendamisel ning ülepiiriliste teenuste tarbimisel.

„Piirialadel elavate inimeste jaoks on oluline, et nii tihedalt seotud riigid oma teenuste korraldamisel ja arengu planeerimisel teeks tihedat koostööd. See loob neile inimestele täiendavaid võimalusi nii tööks kui teenuste tarbimiseks,“ ütles regionaalminister Kiisler. Ta tõi näiteks maksuarvestuse, kus tõhus dialoog kahe riigi vahel on andnud inimestele käegakatsutavaid tulemusi – alates 2012. aastast ei pea Lätis elavad ja Eestis töötavad inimesed kompenseerima tulumaksumäärade erinevusest tekkinud vahet.

Kiisleri sõnul on riikidevaheline koostöö Lätiga väga hea, kuid sellele vaatamata kerkib üles ka lahendamist vajavaid probleeme. „Meil tuleb leida lahendus Valga kutseõppekeskuses lätlaste õpetamisega seotud probleemistikule ja käivitada sujuv piiriülene patsientide vaba liikumine,“ tõi minister välja.

Eesti-Läti ministeeriumite vahelise piiriülese koostöö tõhustamise komisjoni moodustati 2004 aastal. Komisjon kohtub kord aastas. Komisjoni tööd juhib Eesti poolt regionaalminister, Läti poolt keskkonnakaitse ja regionaalarengu minister. 2013. aastal juhib komisjoni tööd Läti regionaalminister.

Kohtumisel arutati ka RailBalticu arendamisega seonduvat ning samuti kiire rongiühenduse käivitamist Tallinn-Valga-Riia suunal. Piiriülese koostöö tõhustamiseks on moodustatud kahe riigi erinevatest valdkondlikest ekspertidest ja riigiasutuste esindajatest koosnevad neli töörühma – sotsiaal- ja meditsiiniteenuste, transpordi, energeetika ja keskkonna, hariduse, turismi ja spordi ning tööjõu piiriülese liikumise ja maksustamise töörühm. Töörühmad valmistavad ette ühised meetmeid ja tegevusi oma valdkonna arendamiseks ja kitsaskohtade eemaldamiseks.

Allikas: Siseministeerium

Maaelu arengukava saab juurde ligi 70 miljonit eurot

Põllumajandusministeerium tutvustas eile maaelu arengukava 2014-2020 juhtkomisjonile ettepanekut suurendada maaelu arengukava rahastamist ligi 70 miljoni euro võrra.

Otsetoetuste arvelt lisandub ettepaneku kohaselt maaelu arengukavasse 40 miljonit eurot ning varem maaelu arengukava vahenditest otsetoetustele planeeritud 19 miljoni eurot. 4,9 miljoni euro võrra suureneb Euroopa Liidu poolne rahastamine ja viimase kahe punktiga kaasneb ka Eesti riigi poolse kaasrahastamise suurenemine. Kokku plaanitakse maaelu arengukava rahastamist suurendada ligi 70 miljoni euro võrra.

„Ministeeriumi ja põllumajandusorganisatsioonide ühine seisukoht on olnud, et toetused peavad jõudma nende tootjateni, kes ka reaalselt põllumajandussaadusi toodavad,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Täiendavate rahaliste vahendite lisamine maaelu arengukavasse võimaldabki suunata toetused aktiivsetele tootjatele ning toob tervikuna rohkem investeeringuid põllumajandusse ja maapiirkondades majandustegevuse mitmekesistamisse.“

Ettepaneku kohaselt lisatakse vahendeid keskkonnasõbraliku majandamise, loomade heaolu, põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamise investeeringute, maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringute, kiviaia taastamise ning teadmussiirde ja teabe toetustele. Loe edasi: Maaelu arengukava saab juurde ligi 70 miljonit eurot