Erkki Peetsalu

Latsõ teivä esi kamma

Edimäne kamapruuvminõ. Kuulmetsa Heli pilt, Uma Leht

Pokumaa vahtsõnõ ettevõtminõ «Kamakõrd» kuts 5.-7. klassi latsi esi kamma tegemä, luudust kaema ja regilaulu laulma.

Minevä neläpäävä tull’ edimädsenä kamateko opma Tarto liinast kommertsgümnaasiumi 5b klass. Kamateo iistvidäjä Zimmermanni Ursula juhatusõl lätsi latsõ Pokukoja mant regilaulu lauldõn Padasuumäele. Edimält kaeti üle talohuunõ-ait ja suidsusann. Suurõmbalõ jaolõ liinalatsilõ oll’ edimäne kõrd suidsusanna sisse kaia ja nii mõnigi tull’ säält vingun nõnaga vällä. Lambidõ ja kitsi kopli man mängiti maaha ka üts «Hobõsõmäng».

Inne ku tarrõ minti ja kama jahvatamisõs läts’, pidivä latsõ är tundma esisugudsõ vilä, nii lihtsäle pessedü ku röstidü terä. Kesvä, kaara ja rüä vaihõl vaihõtegemine oll’ latsilõ peris keerolinõ. Nissu, hernit ja upõ oll’ lihtsämb är tunda.
Kohviveskiga jahvatõdi ütenkuun kama jaos kats ossa nissu, rükä ja hernest, üts osa kesvä ja puul ossa upõ. Sis sai uma tüü tulõmit maitsma naada. Pernaanõ Kõlleri Mariina tõi kaussõga keefiri ja tsukru lavva pääle. Kes tahtsõ, sai ka mustikit kama sisse panda.

Umatettüt kamma seivä kõik peris hää meelega. Mõni poiskõnõ sei esiki neli kausikõsõtäüt – tühi kõtt om õks kõgõ parõmb kokk. Üts nuurmiis arvas’, et keefir tsurk kama maitsõ är ja sei tuuperäst kamma niisama, mustikidega segi. Loe edasi: Latsõ teivä esi kamma

KÜSK avab vabaühendustele arenguhüppe taotlusvooru

Kodanikuühiskonna Sihtkapital kuulutab välja esimese vooru 2014. aastaks: vabaühenduste arenguhüppe taotlusvoor, taotlemise tähtajaga 15. jaanuar 2014.

Vooru raames toetatakse projekte, mis keskenduvad vabaühenduse tegevusvõimekuse suurendamisele, saavutamaks ühenduse eesmärkide elluviimisel ja tegutsemisel olulise arenguhüppe. Toetuse taotlemise eelduseks on vabaühenduse analüüs oma ühenduse arenguvajadustest ning selle põhjal koostatud tegevuskava oma tegevusvõimekuse suurendamiseks, et toimida professionaalselt ja tõhusalt.

Toetust saab küsida kuni 10 000 eurot projekti kohta (kuni 90% eelarve abikõlblikest kuludest), projekti abikõlblikkuse periood on 1. aprill 2014 – 31. märts 2015.

Taotlema on oodatud nii piirkondlikult kui üleriigiliselt tegutsevad vabaühendused, taotlusi hinnatakse kahes grupis eraldi. Toetust saab taotleda vähemalt üheaastane avalikes huvides tegutsev mittetulundusühing või sihtasutus, kes ei ole avaliku sektori ega äriühingute valitseva mõju all.

Teave taotlustingimuste kohta, taotlusvormid ning muu taotlusvooru info on leitav siit: www.kysk.ee/taotlusvoorud/ah14

Allikas: KÜSK

Tuntud hääleõpetaja korraldab töötoa Sännas ja Tallinnas

Järgmisel nädalal külastab esmakordselt Eestit tuntud laulja, hääleterapeut ja tervendaja Kishti Tomita Touré, kes viib läbi kaks helisevat töötuba – ühe Tallinnas Avaja keskuses ja teise Lõuna-Eestis Sänna Kultuurimõisas.

Põneva elukäiguga Kishti Tomita Touré on kogenud hääleõpetaja, tuntud laulja ja terapeut, vaimne teejuht ja tervendaja, kes on aidanud oma professionaalsete oskustega hääletöös ning kurgu ja keele massöörina nimekaid artiste, lauljaid ja näitlejaid, aga üha enam ka kõiki teisi, kellel ei ole muusikaga otsest seost, kuid kes on isiklik arengu teel jõudnud temani. Kishti erakordsete „keeleväänamise“ oskuste tõttu tuleb tema vastuvõtule inimesi eri paigust üle maailma.

Õhtune töötuba “Vabastav häälemeditatsioon”
Reede, 25. oktoober 2013 kell 18.00-21.00 Võrumaal Sänna Kultuurimõisas (Sänna küla, Rõuge vald). Osaluspanus 10 eurot (ettemaksuna hiljemalt 23.10.2013) või 20 eurot (tasudes kohapeal).

Päevane töötuba “Hääl – võimas töövahend sügavama kohalolu ja armastuse kogemiseks”
Pühapäev, 27. oktoober 2013 kell 10.00-18.00 Tallinnas Avaja keskuses (Müürivahe 17). Osaluspanus 70 eurot (ettemaksuna hiljemalt 23.10.2013) või 80 eurot (tasudes kohapeal). Loe edasi: Tuntud hääleõpetaja korraldab töötoa Sännas ja Tallinnas

Mälestused autoostust: Žiguli sai soetada ka toidupoest

Žiguli oli nõukogude ajal defitsiit. Foto: eastcars.ee

Kevadel Eesti Maanteemuuseumis alanud isiklike sõiduautodega seotud mälestuste kogumine on selleks korraks lõppenud. Mäletuste kogumise eesmärk oli saada infot eelkõige kasutatud autode musta turu kohta Eesti NSVs: kuidas neid osteti, kuidas müüdi ja vahetati.

Mälestuse kogumine oli üks osa maanteemuuseumi poolt läbiviidavast suuremast uurimisprojektist „Sõiduautode levik ja kättesaadavus Eesti NSVs“. Oma mälestusi oli võimalik jagada nii elektrooniliselt kui paberkandjal. Kokku jagas isiklike sõiduautodega seotud meenutusi, fotosid ja muid asjasse puutuvaid materjale 50 inimest.

Lisaks mälestustele said täiendust ka muuseumi kogud. ”Muuseumisse saadeti huvitav, 1960. aastate lõpus reportermakiga salvestatud helifail, millel perekondlikke ja muid tähtsamaid sündmusi talletada armastanud härra tutvustab külla tulnud sõpradele oma äsja soetatud Zaporožetsit,” rääkis maanteemuuseumi teadur Mariliis Hämäläinen.

Kasutatud auto kasuks otsustati enamasti seetõttu, et lootus uue auto ostuks vajalikku luba saada puudus. ”Nii näiteks räägib 1963. aastal sündinud mees, et kasutatud auto soetati 1988. aastal just seetõttu, et noorel inimesel puudus võimalus autoostuloa saamiseks. Auto osteti Eestist ning selle leidmine võttis aega kaks nädalat. Auto maksis umbes 3700 rubla ning vajalik summa saadi koos abikaasaga kogutud säästudest ning pulmadeks kingitud rahast,” vahendas Hämäläinen.
Loe edasi: Mälestused autoostust: Žiguli sai soetada ka toidupoest

Eesti mahepõllumajanduse turustusvõimalused avarduvad

Wiru Vilja maheviljaterminal läks maksma 4 miljonit eurot. Foto: mapri.eu

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles täna Ida-Virumaal Avinurmes tulundusühistu Wiru Vili maheviljaterminali avamisel, et Baltikumi suurim mahetootjate ühiselt rajatud viljaterminal tõstab Eesti mahepõllumajanduse konkurentsivõimet.

„Selline rahvusvahelisel tasemel ainulaadne viljaterminal annab Eesti mahetoodangule uue kvaliteedi – varem kuivatamise või ladustamisega kimpus olnud mahetootjad saavad nüüd oma vilja ka turustada mahedana ja seeläbi saada oma toodangu eest ka kõrgemat hinda,“ ütles minister Helir-Valdor Seeder. „Ka praegu koostatav mahepõllumajanduse arengukava keskendub suuresti sellele, kuidas Eesti mahetoodang jõuaks mahedana töötlemisse ja sealt ka mahemärgisega juba poelettidele. Täna avatud maheviljaterminal aitab meid sellele eesmärgile lähemale.“

Terminalis saab säilituspunkrites hoida 10 000 tonni ja puistepinnal 7000 tonni vilja, kuivati võimsus on 60 tonni tunnis. Sellega loob terminal võimaluse Eestis toodetud mahevilja koondamiseks, et seda kindlas kvaliteedis ja piisavas koguses turustada.

Maheviljaterminal läks maksma 4 miljonit eurot, millest 1,9 miljonit eurot moodustas maaelu arengukava 2007-2013 toetus.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Neli julgõt mõtsatsiidsot Urvastõ-mail

Ilvessepere Uhtjärve Nõiariigin. Dregeri Taavi pilt, Uma Leht

Urvastõ kihlkunnan Uhtjärve ürgoru perve pääl om Nõiariigi turismitalu rahvalõ olnu viimätsil nädälil silmäilus ilvesseimä üten kolmõ pojaga.

«Imä istus ja poja mürräse timä ümbre,» kõnõl’ Nõiariigi pernaanõ Vahteli Maria. «Säälsaman toimõndas viil kitsõpere, kedä ilvesse kah hoolõga silmän hoitva.»

Minevä kolmapäävä olli ilvesse nii julgõ, et perrerahvas näkk’ näid terve päävä. Ilvesse tulli eski tii pääle.

«Ruusatii, midä müüdä Nõiariiki saa, om korgõmba perve pääl ja ku massin tull’, sis kõndsõ nä väega aigupite ja mängelden hainamaa pääle,» selet’ Vahteli Maria. «Perremiis sõit päävän mitmit kõrdu edesi-tagasi ja timä massinat ilvesse inämb ei pelgä, jääse uudistama.»

Harju Ülle, Uma Leht

Viljandis tuleb Eesti kaasaegse kunsti näitus

Esmaspäeval, 21. oktoobril kell 17.00 avatakse Viljandi Linnagaleriis vaatemänguline Eesti kaasaegse kunsti näitus, mis sündis Viljandi kunstikooli ja Viljandi Gümnaasiumi ühise kuraatorikursuse tulemusena. Kursust juhendasid Eve Kiiler ja Monika Mändmaa.
Kõige põnevamad tööd valisid näitusele kümnete kunstiteoste hulgast 11.-12. klassi õpilased. Näituse läbivaks teemaks on inimese suhe loodusega.

Näha saab töid fotodest installatsioonideni. Autoritest on esindatud Eesti kunsti suurkujud Peeter Laurits, Raul Meel, Ene-Liis Semper, Jaan Toomik, Sigrid Viir jt.

Koolirühmadele korraldatakse galeriitunde, mis aitavad kaasaegset kunsti paremini mõista. Veel on plaanis kohtumised kunstnike ja kunstiteadlastega. Vaatajamängus osalevate külastajate vahel loositakse välja auhind. Näitusele on oodatud kõik huvilised, aga eriti kooliklassid koos õpetajatega.

Allikas: Sakala Keskus

Lasila mõisakool sai uue klaveri

Homme saab piduliku lõpetuse agentuuri Corelli Music suvine menusündmus, heategevuslik kontserdisari „Eesti mõisad 2013″. 25.-28. juulini Kõltsu, Eivere, Räpina ja Lasila mõisates toimunud kontserdid pakkusid publikule ja metseenidele võimaluse toetada veebruaris 2013 asutatud Lasila mõisakooli klaverifondi. Reedel, 18. oktoobril kell 14 toimub Lasila Põhikooli saalis uue klaveri esitlus. Nii kiire eesmärgi täitumine on 15 aastat toimunud kontserdisarja “Eesti mõisad” ajaloos esmakordne.

Uus ja heakõlaline klaver mõisakooli saalis parandab oluliselt õpilaste hariduse kvaliteeti, aga pakub ka võimaluse ümbruskonna elanikele nautida tipptasemel kontserte mõisasaalis aastaringselt, aidates kaasa ajaloolise mõisa kujunemisele kohalikuks kultuurikeskuseks.

Pärast sarja lõppkontserdil 28. juulil Lasila mõisakooli pilgeni kuulajaid täis saalis sarja jooksul kogutud summa üleandmist pani klaveri muretsemisele jõulise lõpp-punkti Rakvere Vallavalitsus, kes leidis puuduva summa katmiseks toetajad, lisas omapoolse panuse ning mõni päev tagasi jõudiski tuliuus klaver mõisakooli saali. Homsel esitlusel annavad väikese heliproovi Rakvere muusikakooli õpilased ja pianist Lembit Orgse, kes osales ka mõisakontsertidel klavessiinimängijana.
Loe edasi: Lasila mõisakool sai uue klaveri

Mahetootjad: Eesti mahetoidu sortiment peab laienema

Täna põllumajandusministeeriumis kogunenud uue mahepõllumajanduse arengukava koostamise töörühm leidis, et tarbijateni peab jõudma enam Eestis töödeldud mahetoitu. Kasvama peab ka Eestis töödeldud mahetoidu eksport.

„Laienema peab nii mahetoidu sortiment kui ka tarbijatele kättesaadavus,“ ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. „Märkimisväärne osa Eesti mahetoodangust töödeldakse tavatoodanguna või eksporditakse toorainena. Peame suutma oma mahetoodangu kohapeal töödelda kvaliteetseteks ja põnevateks mahetoiduaineteks.“

Võimalustena mahetoidu kättesaadavuse parandamiseks nähti töögrupis eelkõige koostööd lasteasutustega, ühistulist tegevust ja alternatiivsete turustusvõimaluste arendamist. Ühiselt leiti, et toodete omahinna alandamiseks tuleb suurendada tootmismahtusid.

Mahepõllumajanduse arengukava on kavas valmis saada 2014. aasta alguseks, järgmises töögrupis arutatakse mahepõllumajanduse uue arengukava rakendusplaani.

Mahepõllumajanduse uue arengukava koostamisse on kaasatud TÜ Eesti Mahe, Eesti Mahepõllumajanduse SA, MTÜ Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus, Eesti Biodünaamika Ühing, Läänemaa Mahetootjate Selts, MTÜ Saare Mahe, MTÜ Hiiumahe, SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus, Eesti Maaülikool, Harju Mahetootjate Ühing, Wiru Vili TÜ, Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik TÜ, MTÜ Virumaa Mahetootjad, Eesti Taimekasvatuse Instituut, Eesti Põllumeeste Keskliit, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Aiandusliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Põllumajandusamet, Veterinaar- ja Toiduamet, MTÜ Eesti Noortalunikud, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning PRIA.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Mahemahlad valmivad looduse rüpes

Kaasiku mahetallu jõudmiseks tuleb Tartu-Jõhvi maanteelt kõrvale pöörates tükk maad mööda kruusateed sõita. Just selline paik sobib hästi mahetalu pidamiseks. Privaatses looduskeskkonnas valmivad Kaasiku Mahetalu õunamahlad ja kuivatatud õunaviilud.

Mahetalu peremehel Ago Kaasikul on maalähedane elustiil kogu aeg hinges olnud. „Olen maal sündinud ja kasvanud ja siis tundus kuidagi loogiline siin maal elades ka midagi tõsisemat teha,“ räägib peremees. Nii rajatigi 2010. aastal Soekülla 1,5-hektariline õunaaed, kus sobivate viljelemisvõtete leidmine käib peamiselt proovimise ja katsetamise teel.

Allikas: www.bioneer.ee

Laupäeval algab Rosmal koolitussari väikelapse arengust

Hetk mulluselt kogupere konverentsilt. Foto: Rosma Haridusselts

Rosma Koolituskeskus kutsub kõiki huvilisi liituma sellest laupäevast, 12. oktoobrist algava 3-osalise koolitussarjaga, mis keskendub väikelapse arengule. Koolitussari “Väikelapse (0-3) areng ja vajadused” tugineb Emmi Pikleri pedagoogikale ning lektoriks on lasteaiaõpetaja, õpetaja ja AMI koolitaja Käty Toommägi.

Koolitussarja põhiküsimuseks on: kuidas kasvavad lapsed, kes on algatusvõimelised, ennast usaldavad ja püsivad; millised on vajalikud eeldused, et lapsel kujuneks terve enesetunnetus?

Koolitus toimub kogemusliku õppe meetodil: lisaks lühiloengutele ühised arutelud, videofilmide vaatamine, grupitööd ja rollimängud. Töö aluseks on Lóczy väikelastekodus Emmi Pikleri ja tema kaastöötajate poolt ülesvõetud fotod ja videod seal elavatest lastest nii hooldus- kui ka mängusituatsioonides.

Koolitus koosneb kolmes moodulist, mis toimuvad järgnevalt:
”VÄLISEST TASAKAALUST SISEMISE TASAKAALUNI” / 12. oktoobril 2013, kell 10.00 – 18.00
”LÄHEDASEKS KASVAMINE” / 9. novembril 2013, kell 10.00 – 18.00
”LAS MA ARENEN ISE” / 7. detsembril 2013, kell 10.00 – 18.00

Koolitus toimub Rosma waldorfkoolis ja see on mõeldud nii õpetajatele kui ka lapsevanematele, kõik osalejad saavad tunnistuse.
Maksumus: ühe mooduli hind 25 eurot; seltsi liikmetele 5 euro (sisaldab koolitust, kahte kohvipausi ja lõunasööki)
Täpsem info ja registreerimine: rosmakoolituskeskus@gmail.com

Allikas: MTÜ Rosma Haridusselts

Reedel avatakse Võrumaa esimene waldorflasteaed

Waldorflasteaed Terve Pere Aed sündis lastevanemate eestvõttel. Foto: MTÜ Terve Pere Selts

Reedel, 11. oktoobril avab pidulikult uksed kodanikualgatuse korras sündinud Võrumaa esimene waldorflasteaed Terve Pere Aed, mis võttis esimesed lapsed vastu juba septembris. MTÜ Terve Pere Seltsi poolt loodud ja Võru vallas Parksepas tegevust alustanud lasteaed on kaheteistkümnes waldorfpedagoogikale tuginev lasteaed-lastehoid Eestis.

Võrumaa esimese waldorflasteaia Terve Pere Aed loomine on hea näide, kuidas lastevanemate idee rikastada maakonna haridusmaastikku ja luua uus waldorfpedagoogikal põhinev lasteaed, on kandnud vilja. Lasteaia loomine sai teoks tänu koostööle vanemate, Võru vallavalitsuse, Võru linnavalitsuse, Võru maavalitsuse, haridusametnike ja teiste toetajate vahel. Terve suvi läbi tegid lapsevanemad tööd, et remontida Võru vallalt kasutuseks saadud lasteaiaruumid mängukõlbulikuks ja kõigile nõuetele vastavaks.

Tänase lasteaia vanemad on koos käinud juba mitu aastat. Paari aasta eest alustati Võrumaal kodanikualgatuse korras Terve Pere Kooli loengusarjaga, kus kogenud waldorfpedagoog Heli Kudu jagas emadele-isadele nõuandeid väikelapse arengu toetamiseks. Loengutel koonduski lastevanemate tuumik, kes otsustas täita seni Võrumaa haridusmaastikul laiutanud tühimiku ning asus tegutsema waldorflasteaia loomise nimel. Selle aasta kevadel leiti tänu Võru vallale sobivad ruumid Parksepas, sügiseks olid ruumid remonditud ja koolitusluba käes. Tänu vanemate ettevõtlikkusele on nüüdsest võimalus ka Võrumaa noortel peredel valida peavoolu pedagoogika kõrval oma lastele waldorfpedagoogikale tuginev lasteaed.
Loe edasi: Reedel avatakse Võrumaa esimene waldorflasteaed

Algas üle-Eestiline mahepõllumajanduse algkursus

Pärnus toimub täna mahepõllumajanduse algkursuse teine koolituspäev. Üle Eesti toimub oktoobrikuu jooksul kokku 14 koolituspäeva, kus mahepõllumajandusega alustajatele tutvustatakse mahetaime- ja loomakasvatuse põhimõtteid ja nõudeid.

„Turunõudlus mahetoodete järgi ja turustusvõimaluste avardumine nii Eestis kui väljaspool on põllumajandustootjate seas saanud kaalukaks põhjuseks hakata tegelema mahetootmisega,“ ütles toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. „Mahedale üleminek pole pelgalt sünteetiliste väetiste ja taimekaitsevahendite ärajätmine, vaid nõuab eriteadmisi. Sellealast väljaõpet on veel paraku vähe.“

Koolitust korraldava Mahepõllumajanduse Sihtasutuse tegevjuhi Airi Vetemaa sõnul tutvustatakse mahepõllumajandusega alustavatele tootjatele õigusaktidest tulenevaid nõudeid ja antakse praktilisi teadmisi mahetaime- ja loomakasvatuse olulisemate aspektide kohta. „Koolitust viivad läbi pikaajalise kogemusega mahenõustajad, kes oskavad keerulisemad aspektid tootjale lahti mõtestada ja anda mahepõllumajanduse põhimõtetest tulenevaid soovitusi paremaks majandamiseks,“ selgitas Vetemaa.

Koolitusi korraldatakse igal aastal uutele mahepõllumajandusega alustajatele, kes peavad mahepõllumajandusliku toetuse saamiseks läbima kohustuslikuna nõuetekohase mahepõllumajandusliku tootmise algkoolituse. Vähemalt 12-tunnine põllumajandusministeeriumi korraldatud koolitus tuleb läbida kohustuse võtmise aasta 1. novembriks.

Mahepõllumajanduse algkursuse korraldab põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus (EMSA).

Allikas: EMSA

Pühajärve kokad keetsid ja küpsetasid Riia tipprestoranis

Käesoleval nädalal toimub projekti FOODART raames Eestis ja Lätis kulinaarianädal, mille avas 4. oktoobril Riias Le Dome kalarestoranis Eesti kulinaaria õhtu. Eesti kaasaegsel köögil põhineva õhtusöögi valmistasid Rait Kits ja Kaisa Kliimand, GMP Clubhoteli Pühajärve Restorani kokad.

Õhtusöök valmis koostöös Le Dome restorani meeskonnaga. Pühajärve Restorani peakoka Rait Kitse sõnul on selline rahvusvaheline koostöö inspireeriv, annab uusi ideid ning häid kontakte. „Au on töötada koos Läti tippkokkade paremikku kuuluva Maris Astics´iga ja tema meeskonnaga,“ kinnitas Rait Kits.

Juba 10. oktoobril on aga Maris Astics Tartus Caffee Truffes ja 11. oktoobril GMP Clubhoteli Pühajärve Restoranis. Maris Astics on hinnatud tippkokk, mitmete kokanduslike auhindade võitja ja noorte kokkade koolitaja Riia Restoraniteeninduse koolis, kes on ehitanud üles Riia tunnustatud a´la carte restorani Le Dome. Asticsi sõnul on ehe Läti toit pärit metsikust loodusest ning seda ideed järgib ta ka galaõhtusöögi menüüs. Muuhulgas annab Maris Astics meistriklassi ka Tartu Kutsehariduskeskuse toitlustuse eriala õpetajatele-professionaalidele.

Eesti-Läti programmist rahastatava FOODART projekti eesmärgiks on tugevdada sidemeid kohalike toidutootjate ning restoranide vahel. Projekti raames koolitati toidu tootjaid ning abistati neid uute kvaliteetsete toodete arendamisel ja pakendite disainis ja valmis kokaraamat „Kohalik toit: parimad palad naabrite köögist“, mille esitlus on 11. oktoobril Otepääl.
“Projekti tulemusena on Eesti ja Läti väikeettevõtjatel valminud uued isikupärased ja ehedad tooted, mida võib julgesti soovitada nii kodu- kui tipprestorani peakokale”, märkis projektijuht Tiiu Marran.

Tutvu üritustega: http://clubhotel.ee/et/restoran/laeti-ohtusoeoek

Allikas: FOODART, SA Põlvamaa Arenduskeskus

Mahetoodete arendaja pälvis vastutustundliku ettevõtte tiitli 2013

Tallinna ettevõtlusauhindade konkursil jagati tublimatele ettevõtjatele välja auhinnad kuues põhikategoorias. Vastutustundliku ettevõtja tiitli pälvis Loodusvägi OÜ, kes on pühendunud eestimaiste mahetoodete arendusele, tootmisele ja turustamisele ning on hea näide sellest, et ühiskondlik vastutus pole vaid suurte ettevõtete pärusmaa.

„Meisse süstis see auhind kindlasti motivatsiooni, et kogukond ka vähemalt moraalselt vastutustundlikku tegevust toetab,” kommenteeris OÜ Loodusvägi tegevjuht Kristjan Õunamägi.

Samamoodi aitab saadud auhind OÜ Loodusvägi hinnangul vastutustundliku ettevõtlusega seonduvat ka laiemale avalikkusele teadvustada. „Vastutustundlik ettevõtlus tähendab ka seda, et kusagil on olemas vastutustundlik klient, kas mõistab, mida tema iga ost tähendab.“ lausus OÜ Loodusvägi arendusjuht Ahto Vegmann.

OÜ Loodusvägi jaoks tähendab vastutustundlikkus eelkõige hoolimist ja seda, et ettevõtte tegevusel oleks võimalikult väike keskkonnamõju. See tähendab näiteks keskkonnasõbralikult ja mahedalt kasvatatud tooraine kasutamist, eelistades kodumaist toorainet. Ekspordiriikidena eelistab Loodusvägi lähedal asuvaid riike (nt Skandinaaviamaad), et transpordijälg oleks võimalikult väike. Samuti peaksid talunikud ja toote valmistajad saama oma töö eest õiglast hinda.

Loodusväe toodetes kasutatav tooraine on 70-90% pärit Eesti mahetalunikelt ning täpselt on teada, kus mingi tooraine tuleb. „Kui tooteid eksportida, siis toob see ka maaelule kaasa jõudsamat arengut” ütles Kristjan Õunamägi. „Võiksime tootmisel kasutada ju ka odavamat Poola marja või Hiinast toodud toorainet. Selline tegevus tooks küll ajutiselt suuremat kasumit, kuid teame, et pikas perspektiivis voolab raha siiski riigist välja ja sellega saeme juba iseenda oksa.”

Samuti soovib OÜ Loodusvägi kummutada müüti, et vastutustundlik ettevõtlus ei pruugi olla kasumlik. Vastupidi- pikemas perspektiivis tasub vastutustundlik tegevus end ära. “Näiteks kui aastaid kunstväetistega põllult maksimumsaaki taga ajada, siis ühel aastal võib põld lihtsalt anda märku, et tema limiit on täis ja saagist ilma jätta. Või kui annabki vilja, siis lähemal uurimisel näeme, et vilja toitainete sisaldus on kordades ja kordades väiksem,” rääkis OÜ Loodusvägi tegevjuht Kristjan Õunamägi.

Kui 2013nda aasta alguses kuulus OÜ Loodusvägi toodete nimistusse 4 erinevat toodet, siis nüüd kuulub sortimenti 44 toodet, sealhulgas näiteks mahlu, küpsiseid, toorsnäkke, marjapulbreid jm. Tooted valmivad Viljandimaal Eesti Maaülikooli juures tegutsevas Polli Aiandusuuringute Keskuses.

Allikas: OÜ Loodusvägi

Unebuss alustab esmaspäeval ringreisi Tartust

Uuringud näitavad, et 35% liiklusõnnetustest on tingitud autojuhi ebapiisavast või halva kvaliteediga unest. Foto: Eesti Unemeditsiini Selts

Üleriigilise teavituskampaania „Ära istu unisena autorooli!“ raames peatub Unebuss 7.-11. oktoobril viies suuremas Eesti linnas – Tartus, Rakveres, Tallinnas, Pärnus ja Viljandis. Kampaania keskmes on sõidukijuhtide unisus ja väsimus, sellega seonduvad haigused ja riskid ning väsimuse mõju ulatus liiklusohutusele.

Liiklusstatistika andmetel esineb Eesti teedel liiklussurmasid rohkem kui paljudes teistes Euroopa riikides. Uuringud näitavad, et 35% liiklusõnnetustest on tingitud autojuhi ebapiisavast või halva kvaliteediga unest, sellega seonduvast reaktsioonikiiruse aeglustumisest, roolis tukastamisest või magamajäämisest.

„Unisena auto juhtimine on väga ohtlik, vähemalt sama riskantne kui joobes juhtimine. Seni on autoroolis tähelepanu häirumist seostatud ületöötamisega ning kahjuks liiga sageli ei oska väsimusega harjunud autojuht endal unehäiret kahtlustada,“ selgitab hetkeolukorda Põhja-Eesti Regionaalhaigla kopsuarst-unearst, Eesti Unemeditsiini Seltsi president Erve Sõõru.

Teavituskampaania käigus kogunevad huvigrupid Tallinnas 4. oktoobril toimuvale konverentsile, et teadvustada laiemal tasandil teema tõsidust ja arutada varjatud unisusega tegelemise võimalusi Eestis. Lisainfo konverentsist. Lisaks peatub 7.-11. oktoobril Unebuss viies suuremas Eestimaa linnas – Tartus, Rakveres, Tallinnas, Pärnus ja Viljandis. Loe edasi: Unebuss alustab esmaspäeval ringreisi Tartust

Osale sel nädalavahetusel linnuvaatluspäevadel

5.-6. oktoober on rahvusvahelised linnuvaatluspäevad nimetusega Birdwatch2013, mida korraldatakse juba kahekümnendat aastat. Selle eesmärk on pöörata tähelepanu lindude sügisrände tippajale ja meid ümbritsevale elurikkusele.

Vaatluspäevadel osalemine on väga lihtne, selleks tuleb neil päevil vaid linde vaadata. Seda võib teha pikemal linnuretkel, oma
koduaias või kasvõi koduaknast. Eesti Ornitoloogiaühing pakub mitmel pool Eestis võimalust osaleda ka tasuta juhendajaga linnuretkedel.

Kuna vaatluspäevade tulemustest tehakse nii Eesti kui rahvusvahelisi kokkuvõtteid, palume oma vaatlused ka kirja panna ja ornitoloogiaühingule edastada. Kirja tuleb panna ainult need liigid, keda vaatleja tunneb, kasvõi vares ja rasvatihane. Igal liigil palume hinnata ka kohatud lindude ligikaudset arvu.

Oma vaatluste edastamiseks on sel aastal tänu 5D Vision OÜ vabatahtlikule abile valminud mugav online vaatlusvorm. Kellel internetivõimalus puudub, võib vaatlusnimekirja saata ka postiga aadressil Veski 4, 51005 Tartu. Esmaste kiirkokkuvõtete tegemiseks ootame vaatlustulemusi juba pühapäeval hiljemalt kell 15. Kui selleks ajaks ei jõua, siis palume vaatlused saata hiljemalt 11. oktoobril.
Loe edasi: Osale sel nädalavahetusel linnuvaatluspäevadel

Projekt “Maale elama” lõpetab rahuloluga

Oktoobriga lõpeb kodanikualgatuslik projekt „Maale elama“. Samas käivad ettevalmistused algatuse laiendamiseks üle Eestimaa. Täna kohtuvad projektis osalenud kogukonnad Halliste Rahvamajas Mulgimaal, et võtta kokku saavutused ning vaadata tulevikku. Skype´i kaudu luuakse telesild projekti tulemusel Värska kolinud perega ning tehakse ülevaade sihtgrupi seas läbiviidud veebiküsitlusest. Samuti arutatakse ettepanekuid oktoobri lõpus regionaalminister Siim-Valmar Kiisleri juures toimuvaks ümarlauaks.

Maale elama kampaania on äratanud paljude eestimaalaste soovi linnast maale kolida. Projekti jooksul on Lõuna-Eesti kogukonnad suhelnud üle 300 huvilisega. Kogukondades koha peal on vastu võetud ja võimalusi näidatud umbes 60 perele. Elukoha on ostnud või elama tulnud 30 peret ja ligikaudu 80 inimest. Kodulehte www.maale-elama.ee on külastanud üle 23 000 inimese. Maal elamise kuvand on meedia abiga muutunud valdavalt positiivseks.

Maale elama algatusega ühinemise vastu on huvi tuntud kõigist Eesti maakondadest, mistõttu on alustatud ettevalmistusi, et muuta algatus üle-eestiliseks. Otsitakse rahastust, et muuta koduleht kogu Eestit katvaks portaaliks elu- ja töökohtadest ning korraldada järgmisel aastal kõiki maakondi kaasav mess.

Kodanikualgatuse „Maale elama“ eesmärgiks on muuta ühiskonna hoiakuid maal elamise suhtes teadlikumaks ja positiivsemaks ning selle kaudu soodustada linnast maale elama asumise trendi.

Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Allikas: MTÜ Partnerlus

Korteriühistute foorumil tunnustati parimaid ühistuid

Kolmapäeval Tallinnas peetud Eesti Korteriühistute XVI foorumil “Korteriühistute koostöö omavalitsustega ja Euroopa Liidu struktuurivahendid aastateks 2014-2020” selgitati välja ka Eesti parimad ühistud.

Tiitlid läksid tänavu Tallinnas tegutsevatele korteriühistutele. Parimaks korteriühistu juhiks 2013 tunnistati KÜ E.Vilde tee 123 juhatus, tiitliga “Ilus koduümbrus 2013” pärjati KÜ Kaarmaja ning edukaim renoveerimisprojekt 2013 oli KÜ Sõpruse 202 tervikrenoveerimine.

Korterelamute renoveerimine ning selleks eraldatavad toetused olid kõneks ka ühistute ja poliitikute vahelisel debatil, kus leiti, et elamufondi hea käekäigu juures olulised on kõik kolm osapoolt – korteriühistu, riik ja kohalik omavalitsus. Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul on kortermajade renoveerimine äärmiselt oluline. “Energiasäästu kõrval võiks välja tuua teise olulise aspekti, milleks on vara väärtuse tõus elanike endi silmis. Inimesed, kes panustavad maja renoveerimisse, hindavad seda ka rohkem,” rääkis Mardi. “Renoveerimine saab ikka ja alati teoks vaid tänu aktiivsele ühistule,” kiitis ta.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres.Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Allikas: Eesti Korteriühistute Liit

KÜSK kutsub kaasa rääkima strateegia valmimisel

Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) nõukogu otsustas 24. septembri koosolekul saata KÜSKi strateegia 2014–2020 eelnõu sihtgrupis avalikuks arutamiseks.

KÜSK on töötanud pisut üle viie aasta kehtiva strateegia alusel. Oleme omandanud kogemusi taotlusvoorude ja konkursside korraldamisel nii sisu kui ka vormi osas. Täpsustunud on sihtgrupi ootused KÜSK suhtes. Uue strateegia eelnõud oleme ette valmistanud enam kui aasta. Lisaks KÜSK töötajatele on panustanud KÜSK nõukogu liikmed ja hindamiseksperdid ning mõned konsultandid.

Strateegia eelnõud tutvustame hea meelega sügisel maakondades toimuvatel infopäevadel, kuid ootame selle kohta kuu aja jooksul meeleldi tagasisidet ka e-kirjana aadressil kysk@kysk.ee. KÜSK strateegia 2014 – 2020 eelnõud saab lugeda: http://www.kysk.ee/sihtasutusest.

Info: Agu Laius, tel 5082997, e-kiri: agu@kysk.ee

Contra uus laulik nägi päevavalgust

Luuletaja Contralt, keda kutsutakse ka rahvalaulikuks, ilmus 14-aastase vaheaja järel taas lauluraamat, pealkirjaga “Neiuke tuli õõtsudes”. Raamatus on teatrietendustele kirjutatud laule, tõlgitud tekste ja mõistagi ka Contra ühte leivanumbrit – “kavereid” tuntud hittidest. NB! Parimad Erisaate laulud ilmuvad kunagi hiljem, päevakajaliste luuletuste raamatus.

“Neiuke tuli õõtsudes” on Gruusias väga populaarne rahvalaul, mis tõstetud tänapäeva Eesti konteksti ja mõistagi ka meie keelde. Raamatu andis välja kirjastus IlmaPress, väljaannet kaunistavad Alar Kriisa joonistatud väljendusrikkad inimtüübid.

Allikas: Contra

Tallinnas korraldatakse reedel e-kaasamise õpituba

Reedel, 4. oktoobril toimub Tallinnas e-kaasamise õpituba “E-kaasamine omavalitsustes – kampaaniast kuni kohaliku poliitika argipäevani”, milles osalevad koos Eesti kohalike omavalitsustega valdkonna tippasjatundjad Rootsist ja Islandilt.

Seminari eesmärk on kogemuse jagamine kolme riigi esindajate vahel: millised e-osalemise katseid on tehtud ja mida saavutatud; kuidas on kodanikud kaasa tulnud omavalitsuse pakutud e-lahendustega; millised on tulemused poliitikute ja ametnike poolt vaadates.

Seminari eestvedaja Hille Hinsbergi sõnul tutvustab Rootsi linna Haparanda esindaja, mida on kaasa toonud petitsioonide portaali avamine linna poolt.

„Islandi pealinna osalusportaal Better Rejkjavik on üleilmselt tuntud, kuna seal osales 40% linnaelanikest, tehes oma ettepanekuid enne kohaliku omavalitsuse valimisi. Portaal on peale valimisi käigus pidevalt ning selles esitatud ettepanekuid vaadatakse läbi linnavalitsuse istungitel ning eraldatakse raha ideede elluviimiseks,“ selgitab Hinsberg.

Samuti toovad Eesti kohalikud omavalitsused näiteid e-kaasamise lahendustest, sealhulgas Tartu linna algatusest kaasata elanike arvamusi eelarve kujundamisel ning uuest mobiili-APPist „teata probleemist linnale“.

Analüüsitakse ka Rahvakogu kogemust, kus veebi kaudu toimus ettepanekute kogumine erakondade rahastamise ja läbipaistvuse teemal. Hetkel tegeleb erakondade rahastamise eelnõu ettevalmistamisega Riigikogu. Eelnõus on arvestatud mitme Rahvakogus esitatud ettepanekuga.

Seminari käigus töötatakse välja konkreetsed soovitused, mida saab igas omavalitsuses rakendada kui on poliitikutel soovi pidada dialoogi, ametnikud valmis tegutsema ja kogukond aktiivne.

Seminar „E-valitsemine ja e-kaasamine omavalitsustes: Eesti, Rootsi ja Islandi kogemus ja soovitused tulevikuks“ toimub reedel, 4. oktoobril kell 14:00-17:00 Riigikogu Teabekeskuses (Toompea 1, Tallinn).

Allikas: Praxis

Mahetootjad soovivad tõhustada koostööd teadlastega

Uuringute kohaselt on mahetootmise energiakulu keskmiselt 50% väiksem kui intensiivpõllumajanduses.

Põllumajandusministeeriumis kogunenud uue mahepõllumajanduse arengukava koostamise töörühm leidis, et Eesti mahetootmise ja -töötlemise tugevdamiseks vajatakse senisest enam teadus- ja rakendusuuringuid. Ka vajatakse mahepõllumajanduse erialaõpet.

„Mahetootjate ees on praegu selge küsimus, kuidas tuua mahedana toodetud toit konkurentsivõimelise hinnaga mahedana märgistatuna meie toidulauale. Praegu müüakse mahetoodang sageli tavatoodanguna maha ja tootja kaotab sellega konkurentsieelise,“ ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai.

„Mahepõllumajanduse tootlikkuse kasvu võti on kindlasti teadlaste ja tootjate koostöös. Praegu tehakse uuringuid vähestel teemadel ja need ei kata kogu valdkonda,“ ütles Kevvai. „Senisest enam on vaja teha pikaajalisi tootmiskatseid, kuhu kaastakse ka tootjad.“

Töörühma kohtumisel leiti, et ka tootjate koolitus ja nõustamine vajab süsteemsemat lähenemist ning vaja oleks mahepõllumajanduse erialaõpet kutse- ja pikemas perspektiivis ka kõrghariduse tasemel.

Mahepõllumajanduse arengukava on kavas valmis saada 2014. aasta alguseks, järgmise töögrupi teema on töötlemine (sh toitlustamine), turustamine ja järelevalve.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Konju Mõisa Talu alustab kitse- ja lehmapiima müüki

Konju Mõisa Talu alustab kitse- ja lehmapiima müüki Tallinnas. Kogu piim on mahe täispiim, mis ei läbi kuumtöötlemist ja üksnes jahutatakse kohe pärast lüpsmist. Eesti suurima kitsefarmi Konju Mõisa Talu tooted on Eesti kirdeosas populaarsed ammu ja nüüd on ka Tallinlastel võimalus proovida tõelist kitse- ja lehmapiima. Tallinnasse ja Maardusse tuuakse piima igal teisipäeval ja reedel.

Allikas: Maheklubi.ee

Ökojäätiste La Muu pakend pälvis tunnustuse

Möödunud reedel pärjati «Eesti disainiauhinnad 2013» võitjad. «Selleks, et toode müüks ja jääks püsima, on olulised nii hea välimus kui ka hea sisu,» ütleb La Muu karpide disainer Jaanus Veerberk, kes võitis pakendite kategoorias kulla.

27. septembril jagati Balti Filmi- ja Meediakoolis 2013. aasta veebi- ja graafilise disaini võidutöödele auhindu. Kuigi preemiaid jagus paljudele, väärivad kindlasti märkimist graafilise disaini kategoorias ainsa kulla saanud La Muu ökojäätiste pakendid. Toote disaini taga on Eesti esimene pakendidisainile orienteeritud firma KOOR, kes võitis ka pakendikategooria pronksi Saku Koduõlle eest.

Piret Parik, Õhtuleht / Maheklubi.ee