Elina Allas

Vaimse tervise mured vajavad tähelepanu

Iga neljas täiskasvanu kogeb aastas mõnda vaimse tervise probleemi ja ligikaudu viiendikul lastest ning noortest esineb vaimse tervise häireid, mis vajavad spetsialisti abi. See tähendab, et just praegu võib keegi sinu perest, sõpradest või töökaaslastest vaevelda tõsise probleemi küüsis, kirjutab sotsiaalministeeriumi rahvatervise programmijuht Elis Haan.

Siiski on enamik sagedamini esinevatest vaimse tervise probleemidest ennetatavad ja iga inimene saab oma vaimset tervist positiivselt toetada ning vajalikku abi leida. Selleks on loodud vaimse tervise teemalised veebikeskkonnad peaasi.ee ning enesetunne.ee, vaimse tervise keskused ja kabinetid, kuhu inimesed saavad pöörduda.

Abi otsimist takistab valehäbi
Faktum & Ariko viis sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi uuringu „Teadlikkus, hoiakud ja suhtumised vaimsesse tervisesse“, millest selgus, et 52% Eesti elanikkonnast oma vaimset tervist ja heaolu heaks ning üle poole Eesti elanikest on vaimse tervise parandamise eesmärgil viimase aasta jooksul oma elustiili muutnud. Näiteks on nad tõstnud oma liikumisaktiivsust ja muutnud ellusuhtumist.

Loe edasi: Vaimse tervise mured vajavad tähelepanu

Tähelepanekuid ilmast ja elust 2016. aastal

Annetused Vigala Sassi ohvrikivil 2016. Foto: Jaan Viska

Tähelepanekuid jagab Jaan Viska, toetudes oma märkmetele ja ilma

ülevaatele.

Tavaliselt on uue aasta algul kombeks tagasi vaadata möödunud aasta ilmale.

Kõigepealt meenuvad rekordaastad: 50 aastat augustikuu tormist ja 30 aastat külmast jaanuarist ja augustikuu üleujutustest. Ilmajuttu võiks alustada kõige enam räägitud 1967. aasta tormist, mil tuulekiirus küündis üle 30 meetri sekundis. Rekordid jäävad ikka meelde, neist räägitakse aastaid. Mäletan, selle orkaanimõõtu tormiga tuli sõita Tartusse sisseastumiseksamitele, eriti räsis torm Läänemaad. Liinibussi oli muretsetud kahemehesaag, et teele langenud puid kõrvaldada. Kuusikul asuvat tuulemurdu tean aastaid.

Üks viimaste aastakümnete külmemaid talvesid oli 1987, mil naelapead kiiskasid toaseinas, külma üle 30 kraadi ja samas selle aasta august oli üks vihmasemaid, jõgi ajas üle kallaste, sai mõeldud, kui raske on Vigalas kartuleid kasvatada, vilja koristada ja maad künda.

Möödunud jaanuar oli aasta külmem kuu, keskmise temperatuuriga -8 kraadi. Lund jätkus, teed aeti lahti neli korda. Aga seevastu veebruar oli üks soojemaid talvekuid aastate vältel, keskmise temperatuuriga pluss 1. Juba jääminek algas 10. veebruari paiku (Velise jõel). See oli hea enne, siis ei tule kevadist üleujutust, ja nii oligi. Järgmise kuuna võib nimetada kuiva maid, sajuhulk oli pool normi, tundus Vigalas veelgi kuivem. Siinkohal pidid põllumehed kiirustama, kevadkülv jäi kuiva kätte. Paljudel põldudel oligi oodatust väiksem saak.

Loe edasi: Tähelepanekuid ilmast ja elust 2016. aastal

Meremäe vallas ja Misso valla Luhamaa nulgas korraldatakse rahvaküsitlus

26.-29. jaanuaril korraldab Võru maavalitsus rahvaküsitluse Meremäe valla ja Misso valla Luhamaa nulga külade elanike arvamuse väljaselgitamiseks Setomaa valla moodustamise kohta Värska, Meremäe ja Mikitamäe valla ühendamisel koos Misso valla Luhamaa nulga külade üleandmisega. Samal ajal teeb samalaadse küsitluse Põlva maavalitsus Värska ja Mikitamäe valla elanike hulgas.

Mikitamäe, Värska ja Meremäe vallavolikogud ei esitanud 1. jaanuariks 2017 haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlust. Haldusreformi piirkondlik komisjon soovitas valitsusele teha ettepaneku Setomaa valla moodustamiseks juhul, kui see on kohaliku elanikkonna tahe. Vabariigi Valitsuse soov on saada teada elanike meelsus võimaliku seto valla moodustamise kohta.

Küsitluslehele on kantud küsimus: “Kas toetate Meremäe, Mikitamäe ja Värska valla ning Misso valla Luhamaa nulga ühendamist Setomaa vallaks?” Lisatud on vastusevariandid jah ja ei.

Küsitlusest on õigus osa võtta vähemalt 16-aastastel inimestel, kes Eesti rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetel elavad püsivalt Meremäe vallas või Misso valla Luhamaa nulgas. Luhamaa nulga külad on Hindsa, Koorla, Kriiva, Kossa, Leimani, Lütä, Mokra, Määsi, Napi, Pruntova, Põrstõ, Saagri, Saagrimäe, Savimäe, Tiastõ, Tiilige, Tserebi, Toodsi, Väiko-Tiilige.

Loe edasi: Meremäe vallas ja Misso valla Luhamaa nulgas korraldatakse rahvaküsitlus

Eesti metsadest on kadunud 60 000 linnupaari aastas

Eesti metsades pesitseb 12 miljonit paari linde 96 liigist. Koguni 41 neist on rahvusvahelise hindamismetoodika järgi liigid, kelle kaitse ja soodsa seisundi tagamisel on Eestil Euroopas suur vastutus. Aastatega intensiivistunud metsamajandusel ja planeeritavatel metsaseaduse muudatustel on arvestatav negatiivne mõju Eesti metsalinnustikule.

Aastatel 1984-2016 on metsaga seotud liikide arvukus vähenenud keskmiselt 0,5% ehk 60 000 linnupaari võrra aastas. Eesti metsades pesitsevate eriti oluliste nn vastutusliikide hulgas on langeva arvukusega liike peaaegu kolm korda rohkem kui kasvava arvukusega liike. Pikaajaline haudelindude seire näitab isegi väga tavaliste metsalindude, näiteks inimestele hästi tuntud tutt- ja salutihase, leevikese, siisikese jt arvukuse vähenemist.

Kohapealsete mõjude olulisust näitab see, et kiiremini on vähenenud paiksete metsaliikide arvukus. Liikide arvukust on mõjutanud nii otsene metsade raie kui ka selle kaudsed mõjud. Näiteks suuremate metsamassiivide killustamine on olnud halb must-toonekurele ja metsisele, metsakanaliste jt tavapäraste saakobjektide vähenemise tõttu on oluliselt kahanenud ka meie põliste metsaliikide kanakulli ja kassikaku arvukus.

Loe edasi: Eesti metsadest on kadunud 60 000 linnupaari aastas

Kihnu sõnaraamat annab edasi saarerahva omapära

Laupäeval, 21. jaanuaril kell 12 esitletakse Pärnus Uue Kunsti muuseumis (Esplanaadi 10) Kihnu sõnaraamatut.

Sõnaraamatusse koondatud Kihnu sõnavara annab edasi selle unikaalse saare looduse ja saarerahva eluruumi eripära, millesse kuuluvad meresõit, kala- ja hülgepüük nagu ka rahvalaulikud ja käsitöömeistrid.

Sõnaraamatus on üle 6000 märksõna. Sõnastiku põhiosale järgneb valik Kihnu isiku- ja kohanimesid. Rahvakultuuri seisukohast olulisi mustreid ja rõivadetaile aitavad arusaadavaks muuta nii oskussõnad kui ka illustreerivad värvitahvlid.

Et mandriinimeste seas on Kihnu järjest popim reisisiht, tasuks maesõma massakatelgi sõnaraamat praami peale minnes kaenlasse võtta. Siis ei pea nad kangesti imeks panema, kui söögilauas pakutakse kala kõrvale õuni (sest õonad on kartulid), et rannas ei uju luiged, vaid juõsõd, et õhus lendlevad idirasvlasõd ‘rasvatihased’, õigõd piästlikud ‘suitsupääsukesed’ või kjarrud ‘naerukajakad’, et Kihnu naine ajab endale kördi selga või et Kihnu mees tõmbab uusad jalga ning troi selga.

Raamatu koostasid kihnlased Reene Leas, Reti Könninge, Silvi Murulauk ja saarlane Ellen Niit. Sõnaraamatu koostajatel olid abiks toimetajad Karl Pajusalu ja Jüri Viikberg ning Kihnu Kielekoja eakad keeletargad, kellega on läbi arutatud paljud sõnatähendused ja näitelaused.

Raamat valmis Kihnu Kultuuri Instituudi, Eesti Keele Instituudi ja Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi koostöös, selle kirjastas Eesti Keele Sihtasutus.

Jaan-Ivo Lukas on teinud Külauudistele kaastööd
üle kuue aasta

Jaan-Ivo Lukas oma Jõgeva kesklinnas asuvas büroos koos Külauudiste tänukirjaga. Raamaturiiulist paistavad väljaanded, mida mees on koostanud, toimetanud ja/või välja andnud. Foto: Elina Allas

Jõgeval elav Jaan-Ivo Lukas (52) on Külauudistele kaastööd teinud juba peaaegu selle loomisest saati ehk nüüdseks juba üle kuue aasta. Tänavu aasta alguses tunnustas Külauudiste portaali haldav MTÜ Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts usinat Jõgeval elavat kodanikuajakirjanikku tänukirja ja magusate meenetega.

Jaan Lukase sõnul teeb ta hea meelega kodanikuajakirjanikuna Külauudistele kaastöid, kuna portaal sümpatiseerib teda oma kuvandiga, mille läbivaks jooneks on tema jaoks kodulähedus.

“Erinevate inimeste kodupaikades toimuvad sündmused, rõõmud ja mured jõuavad avalikkuseni,” toob Lukas välja oma kirjutamise põhjuse. “Sellisest kirjutamisest saab positiivse laengu ja usutavasti on uudiseid ja lugusid ka mõnus lugeda. Kirjutama ajendab seegi, et minu ajakirjanduslikus tutvusringkonnas on Külauudistel mitmeid püsilugejaid ja portaali austajaid, kes alati heameelega infot jagavad, oma toimetamistest teada annavad.”

[pullquote]“Kui omakandi inimestest ja nende tegudest märku ei anna, võib see kergesti tegemata jääda. Ja kui naljaga pooleks öelda, siis omakandi inimeste ja nende tegude kiitmine on sedavõrd oluline tegevus, et seda ei saa teiste hooleks jätta.”[/pullquote] Lukas toob välja, et regulaarselt varustavad teda infoga Külauudiste jaoks Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse juhatuse esimees Liia Lust ja aseesimees Pille Tutt, ühtlasi on Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist; Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev; Jõgevamaa omavalitsuste liidu juhatuse esimees ja Jõgeva vallavanem Enn Kurg; Jõgeva vallavolikogu esimees, spordiajakirjanik Tiit Lääne; Saare vallavanem Hannes Soosaar; Torma vallavolikogu esimees Ülvi Nool ja vallavanem Triin Pärsim; heategevuse edendajad Eckard Klug ja Luule Väin Sadala kandist; Mustvee kultuurikeskuse ja raamatukogu eestvedaja Laidi Zalekešina; Pala vallavanem Jozsef Weinrauch ja Anna Haava nimelise Pala kooli direktor Malle Weinrauch; Kasepää vallavolikogu esimees Aivar Anijago ja vallavanem Jüri Vooder, Jõgeva linnavolikogu liige ja Tartumaal asuva Laeva vallavanem Aare Olgo; külaelu eestvedajad Viljandimaal Kuhjavere külas ning teatrifestivalide korraldajad Urve ja Romeo Mukk ja paljud teised.

Loe edasi: Jaan-Ivo Lukas on teinud Külauudistele kaastööd
üle kuue aasta

9. jaanuarist muutusid metsandustoetuste tingimused

Nii tehakse harvesteriga metsatööd. Foto: Luua metsanduskool

9. jaanuarist jõustusid muudatused keskkonnaministri 14.04.2014 määruses nr 10 “Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord”.

Määruse muudatused aitavad tagada, et ühistute tugi metsaomanikele ja metsamajanduslikud tegevused aitaksid täita eelkõige metsaseadusest ja metsanduse arengukavast tulenevaid eesmärke.

Alates 9. jaanuarist saab siseriiklikke toetusi taotleda metsaühistu, millel on vähemalt 200 liiget. Selline nõue soosib elujõulisemaid ühistuid ja kvaliteetset teenust ning aitab vältida selliste ühistute teket, mis on keskendunud pigem toetusraha saamisele, mitte niivõrd ühistegevuse arendamisele.

Nõustamistoetuse saamisel on edaspidi oluline metsaühistu tulemusmõõdikute alusel saadud tulemus. Tulemusmõõdikute rakendamisel on kriteeriumideks ühistu liikmete arv, metsamaa pindala, metsaomanike teenindamise ja metsamajanduslike tööde korraldamise ning toetuste kasutamise aktiivsus. Toetatakse pigem neid ühistuid, kes on aktiivsemad ja panustavad rohkem metsamajanduslikesse tegevustesse.

Loe edasi: 9. jaanuarist muutusid metsandustoetuste tingimused

Valla om Mino Võromaa 30. võrokiiliside kirätöie võistlus

"Mino Võromaa" 2011 — “Mino Võromaa” 2011

Oodami juttõ, luulõtuisi, nalajuttõ, näütemängõ, katõkõnnit, märgotuisi, laulõ – kõiksugudsõ kirätüü omma oodõdu!

Timahava saava latsõ ja noorõ valli viie teema hulgast. A olõs hää, ku kirätüül olõs uma mõtõld päälkiri (tuu tähändäs, et teema ei olõ üteliisi jutu päälkiri). Kimmäle või kirota ka umal süämelähküdsel, vabal teemal. Hinnatas vannusõrühmi perrä (I-III, IV-VI, VII-IX ja X-XII klass).

„Mino Võromaa 2017” teema omma:

Mino Võromaa / Milles mullõ Võromaa
Mis om moodun / Kiä om moodun
Eesti pidopäävä (Eesti Vabariigi tsõõrigu hällüpäävä pääle mõtõldõn)
Kimmüseldä ilm
„Inemise ommava ulli“ (Contra)

Oodami latsi ja nuuri võistlustöid 3. radokuu pääväs (3.02.2017) meili pääle kaile.kabun@wi.ee.

Üts osavõtja või saata võistlusõlõ kooni kolm tüüd. Ku tüüd kuigi meili pääle saata ei saa, või käsikirä tuvva-saata Võro Instituuti (Tartu 48, 65609 Võro).
Kõgõ parõmba tüü trükütäs är sarja „Mino Võromaa” 30. latsiraamatun. Parõmbilõ kirotajilõ avvuhinna!

Lähembält saa võistlusõ kotsilõ küssü 525 3215 (Kaile Kabun).

Jääratas pöörlemas Vana-Vigalas – mitte ainult

Jaan Viska

Möödunud suvi tõi üle Eesti külateatrid Vana-Vigalasse teatrit tegema. Tundus, et üks maakoht oli kuulus oma tegemiste poolest. Nüüd räägime looduse väest. Külm meisterdab pöörleva ratta Vigala jõel, mujalt, teistelt jõgedelt pole varem selliseid teateid tulnud.

Arvatakse, et Ahja jõel olevat ka jääketast pöörlemas nähtud. Jääketta pöörlemispaik on pargi kagupoolses osas. Ühel pool jõge asub Vigala Sassi loitsukivi, teisel pool jõge Vana-Vigala ohvrihiis. Vana-Vigala piirkond asustati muinasajal. Hiied asuvad külade ümbruses, hiiest voolab välja üks allikas jõkke. On räägitud, et allikal oli ravivägi, olla saadud lahti kurjast ja haigustest. Kas pühapaiga vägi paneb vee jões pöörlema või hoopis siinpoolselt mõjutab loodust Sassi kultusekivi? Või on see ikkagi allikalise põhjavee toitega voolusängi omapära. Lisaks teeb jõgi veel järsu käänaku.

Loe edasi: Jääratas pöörlemas Vana-Vigalas – mitte ainult

Tulekul on VIII Euroopa saunamaraton Otepääl

Euroopa Saunamaraton 2016. Foto: Monika Otrokova

Euroopa VIII saunamaratoni start antakse Kääriku spordikeskuses 4. veebruaril kell 12.

Võistkonna piletid hinnaga 60 eurot on müügil Piletilevis www.piletilevi.ee. Piletilevist ostetud piletiga tuleb võistkonnal tulla starti, kus pilet vahetatakse pärast registreerimislehe täitmist käepaelte vastu. Saunamaratoni võistkond on neljaliikmeline. Võistkond võib kasutada ka eraldi autojuhti, kes ei pea saunas käima.

Paremusjärjestuses osalevad kõik neljaliikmelised võistkonnad, kes on läbinud saunakaardil märgitud kohad ning lõpetavad finišis, mis suletakse kell 17.30. Hiljem saabunud võistkonnad kantakse “saunanautlejate” nimekirja, paremusjärjestust nende vahel ei selgitata.

Loe edasi: Tulekul on VIII Euroopa saunamaraton Otepääl

Salapärased täpid tähendavad punktkirja

Kindlasti olete pannud tähele ravimikarpidel või liftinuppude juures salapäraseid reljeefseid täppe. Ravimi nimi või korruse number on kirjutatud punktkirjas, mille looja Louis Braille sünnist möödus 4. jaanuaril 208 aastat.

Kuna nimetus või number on kirjutatud nii tava- kui ka punktkirjas, lubab see huvilisel punktkirjast veidi aimu saada. Braille kiri ehk punktkiri koosneb reljeefsetest punktikombinatsioonidest, mida loetakse sõrmedega. Kombinatsioonide alus on nn kuuspunkt – ülevalt alla kolm ja vasakult paremale kaks punkti. Igat tähte ja kirjavahemärki tähistab kindel punktikombinatsioon. Seda kirja hakkas pime prantslane Louis Braille välja töötama 1825. aastal. Pimedate eestlasteni jõudis punktkiri ülemöödunud sajandi viimasel veerandil. Aastakümneid oli see neile peamine võimalus kirjandusega kursis olla. Nüüdisajal on lisandunud aga uued võimalused – helikandjatele loetud raamatud ning e-raamatute teksti kuulamine ekraanilugemis- ja kõnesünteesitarkvara abil. See on toonud kaasa punktkirjakasutajate arvu vähenemise. Kõige usinamad punktkirja lugejad on pimedad lapsed.

Loe edasi: Salapärased täpid tähendavad punktkirja

Peipsi ääres on tulekul Sibulatee SaunafEST

Külalistemaja Mesi Tare saun Varnjas. Foto: Herling Jürimäe

Sibulatee SaunafEST on välja kasvanud Varnja SaunafESTist, mille algatas Varnja külas toimetava kohaliku puhkemaja Mesi Tare kodumaja pererahvas 2016. a suve lõpus. Et eesmärk on elavdada piirkonda hooajavälisel ajal, toimub SaunafEST kolm-neli korda aastas. Järgmine SaunafEST toimub 21. jaanuaril.

Sibulatee SaunafEST on sarja kolmas üritus ja laienemine toimus kohalike elanike initsiatiivil, kes tahtsid samuti anda oma panust piirkonna elu arendamisse, kuid elavad väljaspool Varnja alevikku. Nii sündiski mõte Sibulatee SaunafESTist.

Seekordsel saunasõprade üritusel osaleb 12 erinevat sauna Varnjast, Vanaussaialt, Koosalt, Torilast, Nina külast ja Rootsikülast. Nagu varasematel kordadel, nii on ka nüüd kutsutud osalema mitmed erinevad mobiilsed saunad ja seekord löövad kaasa MobiSpa maailmas ainulaadne täispuhutav saun ning RatastelSpa kümblustünn. Oma panuse annab ka Koosa külasaun, kes avab ürituse raames kõigile soovijaile oma uksed ja on sel päeval külastamiseks tasuta.

Sibulatee SaunafESTil tuleb etteantud aja jooksul, s.o kella 12-16 kaardi abil orienteeruda ja üles otsida saunad, täita saunade pererahva antud ülesandeid ja koguda templeid. Orienteerumine algab ja lõppeb Varnjas. Talvisele ettevõtmisele lisavad särtsu saunapererahva ülesanded ning kuumalt saunalavalt otse lumme või jääauku pagemine. Kõiki osalejaid, kes läbivad kõik saunad, premeeritakse saunamedaliga ning nende vahel loositakse välja erinevaid auhindu. Et 2017 on Peipsi toidu aasta, moodustavad suurema osa auhinnafondist kohalikud toidud ja käsitöö.

Lisainfo: https://www.facebook.com/events/1804904053116515/ või info@mesitare.ee

Verekeskus kutsub Järvamaa inimesi
uue aasta esimesele doonoripäevale

Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskus ootab Paide doonoreid neljapäeval, 12. jaanuaril kella 10.30-15 Paide kultuurikeskuses (Pärnu 18) toimuvale doonoripäevale.

2016. aastal käis verekeskus Järvamaal doonoripäevadega kokku 16 korral (Aravete, Koeru, Paide, Türi), lisaks oldi juuli keskel kolmel päeval Paides doonoritelkidega, mida külastas kogunisti 415 järvamaalast. Järvamaa 1011 doonorit tegid 1422 annetust, mis teeb kokku 640 liitrit verd. Doonorlusega tegi esmatutvust 111 järvamaalast.

Paides korraldatud doonoriüritused on alati olnud rahvarohked. Viimati oldi Paides kuu aega tagasi 1. ja 2. detsembril jõulukuu ava üritusega “Eesti süda kingib elu”, mil kahel päeval tehti kogunisti 171 vereloovutust ning koguti ligi 77 liitrit hinnalist verd.

Doonorlus on heategevus, mis ei nõua palju aega ega vaeva ning sellega saaksid hakkama paljud meist. Doonoripäeva külastamiseks tuleks varuda umbes 45 minutit, millest vereloovutus võtab 5 kuni 10 minutit ning ülejäänud aeg kulub ankeedi täitmisele, meditsiinilisele läbivaatusele ning väikesele puhkusele pärast vereandmist. Vereandmine on valutu ja ohutu protseduur, mille käigus võetakse doonorilt 450 ml verd – see on kõigest 8% kogu täiskasvanu inimese verest, mis taastub keskmiselt 72 tunni jooksul.

Loe edasi: Verekeskus kutsub Järvamaa inimesi
uue aasta esimesele doonoripäevale

Rahvakirjanik Oskar Lutsu juubelipeole Palamusel on piletid välja müüdud

Lutsu+pilt(1) — Nikolai Triigi söejoonistus Oskar Lutsust.

Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887 (vana kalendri järgi 26. detsembril 1886) Palamuse kihelkonnas Järvepere külas Posti talus. Praegu tähistab seda kohta mälestuskivi. Koolimajas, kus tulevane kirjanik õppis, avati kirjaniku 100. sünniaastapäevaks 1987. aastal Oskar Lutsu kihelkonnamuuseum

„Ruumide paigutus on siin praegu selline, nagu oli ka Lutsu ja tema tuntuima teose „Kevade” tegelaste õppimise ajal,” ütles Lutsu kihelkonnakooli muuseumi projektijuht Janek Varblas. “Mööbel ja teised sisustuselemendid on toodud hiljem.”

Kihelkonnamuuseumis eksponeeritakse fotosid Oskar Lutsust erinevatel aastatel, tema vanematest ja lähedastest, koolivendadest, kellest mitmedki olid „Kevade”, „Suve” ja „Sügise” tegelaste prototüüpideks. Lutsu kihelkonnakooliaegselt tunnistuselt näeme, et õppimise poolest oli ta „keskpärase” õppimisega koolipoiss. Teadaolevalt valmistas talle kõige rohkem raskusi vene keel ja aritmeetika. Hiljem hakkas aga õppimine paremini edenema, teab Janek Varblas öelda. Muuseumis on vaadata esimene trükivalgust näinud “Kevade” aastast 1912. “Kevade” hilisemad väljaanded ja tõlked ligi viieteistkümnesse erinevasse keelde.

Tondimask ja maakera tuletavad meelde Tootsi, kannel Imelikku, kohaliku käsitöömeistri valmistatud kukk on aga tuntuks saanud “Suvest” laada loteriivõiduna. Portree Lutsust on muuseumisse maalinud Jõgevalt võrsunud kunstnik Ilmar Kruusamäe, kirjaniku rinnakuju autoriks on Aulin Rimm. Klassituba muuseumis on sisustatud 19. sajandi lõpu hõnguliselt. Koolipinkide laudadele on paigutatud ka materjalid Oskar Lutsu ja tema Paunvere-hõnguliste teoste prototüüpide kohta. Loe edasi: Rahvakirjanik Oskar Lutsu juubelipeole Palamusel on piletid välja müüdud

ELF: Eesti metsandus peab olema säästlik, värske statistika ei leevenda loodusteadlaste ja ühenduste muret

20. detsembril esitletud statistilise metsainventuuri uus metoodika näitab seniarvatust suuremat metsa juurdekasvu. Värskete andmete järgi on Eesti praegune raiemaht majandusmetsade netojuurdekasvu piires, ent arengukavas eesmärgiks seatud maht ületab seda enam kui 25 protsendi võrra. Lisaks on väga oluline meeles pidada, et raiemahu püsimine netojuurdekasvu piires on vaid üks säästliku metsamajanduse kriteeriumitest.

Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimehe Tarmo Tüüri sõnul on hea, et ühiskonnas käivitunud metsadebati raames on palju tähelepanu saanud raiemahu, juurdekasvu ning statistika teemad. Ent kõige tähtsam on Eesti säästliku metsamajanduse kursile tagasi pöörata.

“Raiete kogumahu vaagimise kõrval ei tohi unustada metsadega seotud elurikkuse kaitsmist või igaühe soovi ja võimalust metsas käia ja metsarahva osaks olla,” ütles Tüür. “Seetõttu soovime kohe uue aasta alul aruteludega jätkata ning leida lahendused metsapoliitika tasakaalustamiseks. Säästlik metsamajandus on oma olemuselt ühiskondlik kokkulepe eri osapoolte ja huvide vahel. Mitte aga näilise kaasamise abil läbi surutud majandushuvid.”

Säästlik metsamajandus hõlmab metsade ja metsamaade hooldamist ja kasutamist sellisel viisil ja sellises tempos, mis tagab nende bioloogilise mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ja potentsiaali praegu ning võimaldab ka tulevikus teisi ökosüsteeme kahjustamata täita ökoloogilisi, majanduslikke ning sotsiaalseid funktsioone kohalikul, riiklikul ja globaalsel tasandil.

Keskkonnaagentuuri eile tutvustatud statistilise metsainventuuri esialgsetel tulemustel on Eesti majandusmetsade juurdekasv arvestades looduslikku väljalangevust 11,8 mln tm aastas ja aastane raiemaht oli 2015. aastal eksperthinnangu järgi 10,4 milj tm. Kehtiv metsanduse arengukava seab eesmärgiks raiuda 12-15 mln tm. Keskkonnaministeeriumi tellimusel 2013. aastal valminud analüüs näitas, et raiumisel üle 9 miljoni tm aastas, hakkab metsadesse seotud süsiniku tagavara vähenema.

Uuest aastast muutub kalapüügiandmete esitamise kord

Vabariigi valitsus on kiitnud heaks kalapüügiga seonduvate andmete esitamise uue korra, mis kohustab suuremaid kalalaevu kasutavaid kutselisi rannakalureid esitama püügi- ja lossimisandmeid uuel vormil. Uus kord jõustub 1. jaanuaril 2017.

Kalad kevadpüügilt Foto Urmas Saard — Kalad kevadpüügilt. Foto: Urmas Saard

Uue korra alusel peavad kalurid, kes kasutavad Läänemerel enam kui 10meetrist kalalaeva, püüavad kala kastmõrra või põhjanoodaga, hakkama täitma Euroopa Liidu püügipäeviku või lossimisdeklaratsiooni vormil põhinevaid püügipäevikute lehti.

“Võrreldes seni täidetud püügipäevikulehega on uuel vormil andmevälju rohkem, näiteks püügivahendi nõudmise aeg ja täpsed püügikoordinaadid. Täiesti uue nõudena tuleb hakata esitama infot alamõõdulise kala kaaspüügi kohta,” ütles maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja Ain Soome. “Lisaks on uue korraga määratud ka püügiandemete esitamise nõuded juhuks, kui püütud kala ei tooda pärast püüdmist kohe maale, vaid asetatakse enne maaletoomist mõneks ajaks veekogus kala püügijärgseks hoidmiseks mõeldud sumpa.”

10 meetrit või pikemaid Läänemere rannapüügil kasutavaid laevu on Eesti riiklikus kalalaevaregistris kokku 82. Kalurid, kes püüavad kala kastmõrra või põhjanoodaga, on pidanud esitama püügiandmeid Euroopa Liidu nõuetele vastaval vormil ka seni kehtinud korra alusel.

Kalalaeva kalapüügi- ja rannapüügipäeviku, üleandmisdeklaratsioonide raamatu ja esmakokkuostukviitungite raamatu väljastab Maaeluministeerium. Enne 2016. aastat trükitud kalalaeva kalapüügipäeviku vormil võib kalapüügi- ja lossimisandmeid esitada kuni 31. detsembrini 2017.

Eesti Tööõpetajate Selts annab Mecro kingitud 5000 eurot maakoolidele

Eesti Tööõpetajate Selts suunab ASi Mecro kingitud 5000 eurot 12 maakoolile töö- ja tehnoloogiaõpetuse tundideks vajalike tööriistade ostmiseks ning õpilastööde näituse auhindadeks.

Eesti Tööõpetajate Seltsi esimehe Jürgo Nooni sõnul on Stokkeri kaubamärgi omaniku AS Mecro initsiatiiv haridusse panustada suurt tunnustust väärt.

“Koolide valikul oli peamiseks kriteeriumiks, et seal töötaks aktiivne ja teotahteline õpetaja, et kingitud tööriistad ei jääks nurka tolmu koguma. Iga õpetaja saab ise välja valida vahendid, millest kool kõige rohkem puudust tunneb. Valdav enamus valitud koolidest asuvad väljaspool suuremaid keskusi,” lisas Nooni.

ASi Mecro juhatuse esimees Priit Prints rääkis, et nad tahavad, et praktilised tööoskused pealekasvaval põlvkonnal ei kaoks ning meistrimehe oskused kanduks järjepidevalt isadelt poegadele edasi.

“See on põhjus, miks oleme võtnud oma missiooniks toetada tehnikasporti ning tööõpetuse arengut Eesti koolides,” ütles ta.

Toetussummast läks 4400 eurot koolidele töövahendite ostmiseks, 600 eurot jääb järgmiseks aastaks õpilastööde virtuaalnäituse auhindadeks.

Kokku toetas Stokker Eesti koolide töö- ja tehnoloogiaõpet 10 000 euroga: pool toetussummast jõuab koolideni Eesti Tööõpetajate Seltsi ja teine pool Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liidu vahendusel. Summa koguti Stokkeri omanikettevõtte AS Mecro 25. aastapäeva tähistamisel osalenud külaliste toel.

Armsad Külauudiste lugejad!

Lõppeva aasta augustis sai Eesti Kodanikuajakirjanduse Seltsi loodud portaal Külauudised juba kuus aastat vanaks. Oleme siiralt rõõmsad, et eksperimendi korras tehtud õhinapõhine infoveski elab ja toimib siiani ning iga kuuga avastab meid järjest rohkem lugejaid-kaejaid.

Külauudised on üks näide, kuidas saab teha kodanikuajakirjandust. Meie portaal on koht, kus ei ole rangelt paigas, mis on õige ja mis on vale. Me katsetame ja proovime, vahel rabame ja siis jälle võtame rahulikumalt, aga loobuda sellest ei taha.

Vahel elab portaal ka natukene oma tahtmist mööda – meil ei maksa unustada, et tal on ka oma hingeelu. Külauudised on kõige otsesemal viisil meie lugejate ja tegijate nägu ning väga olulisel kohal tõejärgse/tõepõhjata (post-truth) ühiskonna ajastul.

Täname südamest kõiki, kes on kodanikuajakirjandust Eestis edendanud ja kes kuue aasta jooksul on aidanud infoveski sisu luua: nii vabatahtlikke päevatoimetajaid, kaasautoreid kui ka oma uudiste ja fotode saatjaid. Vähem kui kuue ja poole aasta jooksul oleme toonud portaali külastajateni üle 13 200 uudise, olemusloo, fotoreportaaži ja arvamuse, mis on ilmunud üle 300 000 seadme ekraanile.

[pullquote]Külauudised on kõige otsesemal viisil meie lugejate ja tegijate nägu ning olulisel kohal tõejärgse ühiskonna ajastul.[/pullquote]

Eriliselt soovime tänada juba portaali loomisest peale meile rohkelt kaastöid teinud Jaan-Ivo Lukast Jõgevamaalt ja hiljem lisandunud Jaan Viskat Raplamaalt.

Iseäranis õnnelikud oleme aga koos lugejatega, et teist aastat on meie autorite hulgas Urmas Saard Pärnumaalt, kelle panust ja indu ei jõua me ära imetleda. Siinkohal ka üleskutse neile, kes ehk saavad aidata: Urmase fotokaamera, millega on tehtud kümneid tuhandeid fotosid, hakkab oma päevade lõpule jõudma. Kui mõni firma saab aidata Urmast uue kaamera hankimisel, oleme väga tänulikud.

Soovime teile ilusat uut 2017. aastat ja ootame jätkuvalt teie külaskäike ja kaastöid Külauudistesse. Iga küla, iga seltsi südamlikud tegemised on väärt rohujuurte vahelt välja paistma!

Aksel Lõbu, Külauudiste peatoimetaja

Elina Allas, Eesti Kodanikuajakirjanduse Seltsi juhatuse esimees

Eesti Kabeliit valis aasta parimateks Arno Uutma
ja Kaari Vainoneni

2016. aasta Eesti parim naiskabetaja Kaari Vainonen.

Vahetult enne jõule toimus Malemajas Eesti Kabeliidu aastalõpu vastuvõtt, mille käigus tunnustati 2016. aasta parimaid. Meestest valiti tänavuse aasta parimaks mängijaks suurmeister Arno Uutma. Naistest osutus parimaks Kaari Vainonen.

Parimad selgitati välja ka noorte hulgas. Neidudest kuulus seekord tiitel Anneli Treesile ja noormeestest Karl Richard Esvaldile.

“Aasta oli väga sündmusterohke ning möödus meie mängijatele positiivses võtmes” ütles Eesti Kabeliidu president Tarmo Tulva. “Meie noormängijad saavutasid 10 esikümnekohta rahvusvahelistel tiitlivõistlustel ning osalesid ka Tallinnas toimunud täiskasvanute võistkondlikel Euroopa meistrivõistlustel.”

2016. aasta oli korraldusliku poole pealt Eesti Kabeliidule rahulik. Järgmise aasta sügisel aga korraldab Eesti Kabeliit koostöös Rahvusvahelise Kabeföderatsiooniga Eestis naiste ja meeste maailmameistrivõistlused rahvusvahelises kabes.

“Sellest turniirist saab kahtlemata läbi aegade kõige esinduslikum kabeturniir, mida Eestis on kunagi korraldatud,” ütles Tarmo Tulva.

Eesti Kabeliit (www.kabeliit.ee) asutati 22. aprillil 1990. Rahvusvahelise Kabekonföderatsiooni (FMJD) liikmeks võeti Eesti Kabeliit vastu 19. oktoobril 1991. Eesti Kabeliit on Euroopa Kabekonföderatsiooni (EDC) asutajaliige 13. augustil 1998, mis asutati samuti Tallinnas ning on Eesti Olümpiakomitee liige. Eesti Kabeliidul on 16 liikmesklubi. Eestis harrastatakse mitut kabeliiki, kõige suurema kandepinnaga on vene kabe ja rahvusvaheline kabe (vastavalt 64-ruuduline ja 100-ruuduline kabe). Aktiivseid kabe harrastajaid on Eestis üle 1 000. Eestis on palju kõrgetasemelisi kabetajaid, teiste seas kolm rahvusvahelist suurmeistrit: Urmo Ilves, Arno Uutma ning Kaido Leesmann.

Rakverlased on oodatud uue aasta esimesele doonoripäevale

Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskus ootab nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama 3. jaanuaril kella 10.30-14.30 uues kohas – Rakvere spordikeskuses (Kastani pst 12) toimuvale doonoripäevale.

“Oleme jaanuaris taas Rakverre tulemas kahel korral – 3. ja 24. jaanuaril ning ootame suure ja sooja südamega virumaalasi doonorina häid tegusid tegema uues kohas Rakvere spordikeskuses,” kutsub üles Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp. “Täname kõiki 2016. aastal verd loovutanud Virumaa inimesi ning soovime tegusat ja rõõmurohket uut aastat. Meie verevarud vajavad kindlasti ka 2017. aastal täiendamist. Kõik endast ja teistest hoolivad inimesed on väga oodatud verd loovutama!”

Viimati käis regionaalhaigla verekeskus Rakveres jõulukuu 13. päeval ning siis külastas doonoripäevi 79 inimest. Tervislik seisund lubas verd loovutada 64 doonoril ning koguti ligi 30 liitrit hinnalist nestet.

Doonoriks sobib terve, puhanud ja söönud ning vähemalt 50 kg kaaluv inimene vanuses 18-60 eluaastat, kes on Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa alusel üle ühe aasta. Verekeskus julgustab doonoreid verd loovutama regulaarselt, kolm-neli korda aastas. Minimaalne kahe vereloovutamise vaheline aeg peab olema 60 päeva, naistel soovituslikult 90 päeva.

Loe edasi: Rakverlased on oodatud uue aasta esimesele doonoripäevale

Selgusid foto- ja videokonkursi “Otepää 900” võitjad

Timo Arbeiter "Viimane pingutus" — Timo Arbeiter “Viimane pingutus”

Otepää vallavalitsus kuulutas 2016. aastal Otepää 900 aasta juubeli raames välja Otepää linna ja Otepää valda kajastava foto- ja videokonkursi “Otepää 900”. Konkursi peapreemia sai Timo Arbeiter.

Konkursi eesmärgiks oli jäädvustada Otepää 900. juubeliaasta üritusi ja tutvustada Otepääd ja Otepää piirkonda kohalike inimeste, ürituste, looduse, vaatamisväärsuste ja huvitavate kohtade kaudu. Võisteldi kahes kategoorias: parimad vaated ja parimad ürituste kajastused. Nii fotode kui ka videote valdkondade võitjad sai auhinnaks seikluskaamera. Peale selle anti välja eriauhindu ja valiti internetihääletuse teel rahva lemmik. Võitjad selgitas välja vallavalitsuse moodustatud žürii. Konkursile laekus kokku neli videot ja 36 fotot.

Loe edasi: Selgusid foto- ja videokonkursi “Otepää 900” võitjad

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel taasavatakse koha- ja kalapüük avavee nakkevõrkudega

Maaeluminister Tarmo Tamm allkirjastas käskkirja, millega taasavab 28. detsembrist aasta lõpuni Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel toimuva koha- ja kalapüügi avavee nakkevõrkudega.

Maaeluminister taasavab kooskõlas kalapüügiseaduse § 49 lõikega 3 kohapüügi, sest pärast püügiandmete laekumist on selgunud, et Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel on aastasest lubatud kohasaagist alles 41,196 tonni (5,4%).

23. oktoobrist 11. novembrini püüti koha avavee nakkevõrkudega ligikaudu 49,804 tonni ehk keskmiselt 2,62 tonni päevas, sealjuures ühe päeva jooksul püütud saagid jäid vahemikku 0,03 kuni 11,298 tonni. Kuna peamiseks koha püügivahendiks on nakkevõrgud, siis on võimalik avaveevõrkudega kohapüügi taasavamine aasta lõpuni Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel.

Kutselise kalapüügi taasavamise käskkiri avaldatakse Ametlikes Teadaannetes. Käskkiri avalikustatakse Maaeluministeeriumi veebilehel ja edastatakse vastavatele erialaliitudele.

Nädala foto

tuled+KY — **Pimedusest paistab valgus, oska vaid seda näha!** Foto: Mikko Selg

Tulekul on täisväärtusliku elu konverents “VaimuKeha”

22. jaanuaril toimub Eesti rahvusraamatukogus Tallinnas täisväärtusliku elu konverents “VaimuKeha”. Üles astuvad seitse tuntud eesti inimest: Kreet Rosin, Kati Orgu, Teet Torim, Mirko Miilits, Sirle Truuts, Jaana Lukovnikova ja Marilyn Jurman. Kõik esinejad räägivad tervisest ja tervislikust seisundist enda vaatevinklist ja tegevusalast lähtuvalt ning jagavad nippe ja praktilisi harjutusi, mida saab kohe kasutusse võtta.

Sille Martma, elustiilinõustaja

Rääkimisele tulevad lood sellest, kuidas endale seatud piirangutest vabaneda, kuidas vaadata inimest kui tervikut (organid versus emotsioonid), kuidas õige toitumisega on võimalik vähki võita, kuidas endaga päriselt hästi läbi saada ning kuidas päriselt terveks jääda ja oma kehaga (ning hingega) rahul olla. Kuna uus aasta ja uusaastalubadused on praegu väga kuum teema, sobib selline konverents väga hästi täiendama endale antud lubaduste andmist ja pidamist. Kes meist ei tahaks endale paremat tervist? Energilisemat keha? Positiivsemat tuju? Edu tööl ja pereelus?

Ma ei tea, kas see on vanusest või on õhk viimaste aastatega teistsuguseks muutunud, aga olen viimasel ajal aina rohkem hakanud mõtlema vaimsusele ja vaimsele tervisele. Minu BrenaFitnessi teekond algas puhtalt jõusaalist, aga ma ei pööranud palju tähelepanu sellele, kuidas ja mida ma sõin, ega jälginud, kas ma üldse olen mingit progressi saavutamas. Mul polnud kindlat plaani ja kui tuju ei olnud, siis ma trenni ka ei kippunud: põnevamat leiab ju alati! Mida aeg edasi, seda rohkem näen nüüd aga enda ja end ümbritsevate inimeste pealt, et kui see juur ikka paigas ei ole, ei ole ka tervis korras ega saavutused kerged tulema.

Vaimne ja füüsiline tervis on minu arvates võrdselt tähtsad. Ei saa olla, et üks on tähtsam kui teine. Kui meie vaim ei ole korras, tulevad haigused ligi, ja samamoodi, kui haigused kimbutavad, on vaimul ka raske olla.

Loe edasi: Tulekul on täisväärtusliku elu konverents “VaimuKeha”

Ahjal avas taas uksed AH-JA Pubi

Ahjal Illimari Konsumi hoones täiesti uue interjööri ja menüüvalikuga toidukoha avanud OÜ AH-JA on kogukonnas tuntud väikeettevõte, mis on pikemat aega tegutsenud kohapeal tuntud toitlustusteenuse pakkujana.

Eestvedajate eesmärk on luua uuest toidukohast ka kohalike inimeste sotsiaalse suhtlemise koht, kus korraldatakse erinevaid klubiõhtuid, kirjandus- ja luuleõhtuid ning elava muusika õhtuid. Samas saab korraldada Ahjal toimunud mälumängu- ja lauamänguturniire.

Veel on kavas siduda oma tegevusi Fr. Tuglase loomingu ja Väikese Illimari tegemistega. Näiteks plaanitakse hakata müüma kohalike tootjate toodetega Väikese Illimari piknikukorvi.

Ahjal toidukoha taasavamisele aitas kaasa Põlvamaa Partnerluskogu Leader-meetme toetus, mis 60% toetusmääraga katab ettevõtja investeeringuid toidukoha siseviimistluse, inventari ja köögitehnika ostmisel. Kogu investeeringu toetuseks on kinnitatud 19 851 eurot. Toidukoha taasavamine aitab kaasa Ahjal töökohtade loomisele.