Masinapäev-laat Sillaotsa talumuuseumis

Rehepeks Sillaotsa Talumuuseumis Mihklipäeval 2009

Sillaotsa Talumuuseumi maadel Märjamaa vallas toimub 7. juulil Masinapäev-laat. Korraldajatele teadaolevalt toimus esimene sarnane kokkusaamine aasta tagasi Pärnu Vallikäärus.

Huvitavamad autasustatavad kategooriad on lisaks mitmetele teistele kaunima “lauluhäälega” jõumasin (lauluhääle kauniduse otsustavad muusikutest komisjon), parim kaunistatud pulmaauto (valiku teeb rahvas), vanim traktor, parim autoga kostümeeritud ekipaaž.

Üritust vürtsitab kultuuriprogramm: ansambel Vanad Viisid, naisrahvatantsurühm Ülejala Sussisahistajad, naiskoor Lootus, eakate tantsurühm Valgu Vallatud, laste tantsurühm Märjamaalt.

Samaaegselt masinapäevaga toimub vanavara, vana tehnika, käsitöö ja koduloomade laat. Kogu masinapäeva tulu antakse Sillaotsa Talumuuseumi mootorite varjualuse fondi.

Lisainformatsioon ja osalejate registreerimine: www.velise.ee

Järvselja Õppe- ja Katsemetskond tunnustas parimate magistritööde autoreid

SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond on väga pikka aega pakkunud metsanduse üliõpilastele võimalust oma teadmisi praktikas kinnitada. Igal aastal koostatakse Järvselja andmete baasil ka mitmeid lõputöid, millest parimaid Järvselja Õppe- ja Katsemetskond on premeerinud.

Sellel aastal otsustas SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna nõukogu premeerida Lauri Aaviku magistritööd „Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna põhiteede rekonstrueerimise projekt“ ja Kristiina Pegolaineni magistritööd „Kasetaimede kasvatamine Eesti taimlates ja arukasel (Betula pendula) esinevad seenhaigused“.

Maaülikooli lõpuaktusel preemiaid üle andes ütles metsaülem Priit Kask, et need tööd on metskonnale väga suure praktilise väärtusega. Lisaks rahalisele preemiale said magistrid väärtusliku puiduga maarjakase istikud Järvselja taimlast.

Jaanipäeval on Plaanil XV käsitsi heinaniitmise võistlused

käsitsi heinaniitmise võistlus 2011, IV koha omanik Ats Mee

Võrumaal Plaanil peetakse jaanipäeval juba 15. käsitsi heinaniitmise võistlust, mis sai alguse juba 1998. aastal. Kohalikul lambakasvatustalu peremehel Sulev Kraamil tuli aastaid tagasi mõte sellist võistlust korraldada, sest Haanjamaa kuplite vahel on künkanõlvadel ja kraavipervedel raske suurte masinatega niita. Linnarahval ja nooremal põlvkonnal on aga huvitav vaadata, millega maarahvas ja esivanemad tegelenud on.

Igal aastal on võistlusel osalenud keskmiselt 20 niitjat üle Võrumaa ja kaugemaltki. Koos heinaniitmise meistri selgitamisega tähistab korraldaja MTÜ Plaani Kotus sel moel ka heinateo algust. Niitjal peavad endal kaasas olema vikat, luisk ja vikati parandamise riistad. Samuti lubab võistluse juhend, et niitjaga võib kaasas olla abiline, kes märgistab mullahunnikud ja mättad ning võib abistada võistlejat vikati teritamisel ja parandamisel. Abiline ei tohi niita võistlusrajal ega korrastada juba niidetud heinakaari. Loe edasi: Jaanipäeval on Plaanil XV käsitsi heinaniitmise võistlused

Võru Folkloorifestival otsib taas lõõtsakuningat

Võru folkloorifestival

XVIII Võru Folkloorifestivalil toimub traditsiooniline August Teppo nimeline lõõtsamängijate jõukatsumine. Võru folkloorifestivali ühele tähtsamale üritusele, 14. juulil kell 11  algavale võistumängimisele on oodatud lõõtsamängijad üle Eesti. Võistumängimine toimub Eesti kuulsaima lõõtsameistri  August Teppo tööde eeskujul valmistatud lõuna-eesti ehk teppo tüüpi lõõtsadel.

Mullu võistles 32 mängijat neljas vanuseklassis – noored, algajad, täiskasvanud ja ässad. Ässade klassis võidutses Põlvast pärit Toomas Ojasaar. Auhindu, mille on välja pannud Võru vald, jagub iga võistlusklassi kolmele parimale ning nagu ikka on võimalus kolmekordsel ässade klassi võitjal saada auväärt lõõtsakuninga tiitel.

XVIII Võru Folkloorifestival toimub 12.-15. juulini ja kannab sel aastal pealkirja „Päivgi tands tsõõrin“.

Võru lähedal Loosul 1875. aastal sündinud August Teppo jõudis oma pika elu jooksul umbes 150 pilli valmistada. Viimase tegi ta 1959. aastal 84aastasena. Tüüpiline Teppo lõõts on neljarealine ja kolmekooriline. Ühe pilli meisterdamiseks kulus tal umbes kolm kuud, seda talutööde kõrvalt. Teppo lõõtsad tunneb ära erilise kõlatämbri tõttu.

Jahipidamise keelualad on nüüd nähtavad kaardilt

Jahipidamise keelamise aktsiooniga on tänaseks liitunud juba ligi 140 000 ha suuruse maa-ala omanikud üle Eesti. Ülevaaadet, kus paiknevad jahipidamise keelualad, saab näha aadressil http://www.jahiseadus.ee/home/liitunud

Eesti Erametsaliit on jätkuvalt seda meelt, et tänane maaomanike õigusi eirav jahiseadus euroopalikku õigusruumi ei sobi. Selle kinnituseks on metsaomanike esindusorganisatsioon palunud ka õiguskantsleri seisukohta. “Kehtiv jahiseadus ei võimalda jahipidamise normaalset korraldamist,” sõnas Eesti Erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane. “Ootame, et praeguse olukorra eest jahinduses võetaks poliitiline vastutus.” Probleem ei ole tema sõnul lokaalne, vaid üleüldine. Loe edasi: Jahipidamise keelualad on nüüd nähtavad kaardilt

Eesti Metsaseltsi tegevjuhiks saab Ants Varblane

Metsaomanike esindusorganisatsiooni Eesti Erametsaliit tegevjuhina töötav Ants Varblane asub Eesti Metsaseltsi meeskonda juhtima alates 1. septembrist.

„Metsandussektor tervikuna peab ühiskonna silmis omandama sellise tähenduse, mis tal ka tegelikult on majanduse, keskkonna, sotsiaal- ja kultuurivaldkonnas,“ sõnastas Ants Varblane oma peamise sihi metsandusorganisatsioone ühendava seltsi tegevjuhina. „Selle eesmärgini jõudmiseks on oluline kõigi metsandusorganisatsioonide ja eri põlvkondade tõhus ning järjepidev koostöö,“ lisas ta.

MTÜ Eesti Metsaselts ühendab metsandusorganisatsioone, kellel on ühised aated Eesti metsanduse arendamisel ning metsa kasutamisel ja kaitsel.

Jõgeva valla juubelit peetakse Kuremaal

Kuremaa loss. Foto: Triinu Palmiste

Jaan Lukas

Eestimaa üks vanemaid omavalitsusi, Jõgeva vald saab tänavu 145-aastaseks. Juubelisündmus toimub 18. augustil Kuremaal ja selle läbivaks teemaks on paikkonna keskkonnasõbralikuks.

Jõgeva valla 145. aastapäeva puhul korraldatava ürituse pealkirjaks on “Keskkonnasõbralik Jõgeva vald 145 “. Looduslähedust ja tervislikkust peetakse silmas erinevates ettevõtmistes. Keskkonnaametist tuleb jäätmekäitluse teemadel rääkima Tartu-Jõgeva regioonis jäätmespetsialist Tea Pärnik ja Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskusest Taimi Eesmäe. Keskkonnaamet korraldab taaskasutusõpituba. Loe edasi: Jõgeva valla juubelit peetakse Kuremaal

Selgunud on tänavused Viljandimaa kaunid kodud

Piret ja Andres Ahosepa Pupsi elamu. Fotod: Viljandi maavalitsus

2012. aasta Kauni Eesti kodu konkursile esitati Viljandimaal kokku ligi 30 kandidaati, mille hulgast Viljandimaa komisjon otsustas tunnistada konkursi “Kaunis Eesti kodu 2012” võitjateks maakonnas ja esitada tunnustamiseks Eesti Vabariigi Presidendile:

Piret ja Andres Ahosepp – Pupsi elamu, Välgita küla, Saarepeedi vald

Katrin ja Indrek Jõgisoo – Sakala 29, Viiratsi alevik, Viiratsi vald

Ireene ja Madis Olm – Konna kinnistu, Sinialliku küla, Pärsti vald

Viiratsi lasteaed Rüblik – Nooruse 3, Viiratsi alevik, Viiratsi vald Loe edasi: Selgunud on tänavused Viljandimaa kaunid kodud

Parima mahetootja ja mahetoote konkurss

Alates eilsest saab esitada kandidaate 2012. aasta parima mahetoote ning parima mahetootja konkursile. Konkursside “Parim mahetootja 2012” ja “Parim mahetoode 2012” eesmärk on tunnustada parimaid toojaid ja tooteid ning tutvustada neid ka avalikkusele.

“Juba kolmandat korda otsime parimat mahetootjat ja -toodet,” ütles Airi Vetemaa Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutusest. “Mahetoodete nõudlus kasvab: iga aastaga tõuseb tarbijate huvi mahetoodete vastu ning müüginumbrid suurenevad. Turule oodatakse huvitavaid ja maitsvaid toiduaineid just kodumaistelt ettevõtetelt.” Loe edasi: Parima mahetootja ja mahetoote konkurss

Ööjooksu korraldajad koguvad kilomeetrite jagu elamusi

Eesti Ööjooksul vallutas Rakvere tänavaid enam kui 6000 inimest. Iga kogutud kilomeeter võrdus elamusega, millest Ööjooksu korraldustoimkond kogub kokku värvikaid lugusi.

Eesti Ööjooksu korraldustoimkond kogub kokku videvikus Rakvere linnatänavaid vallutanud jooksjate, kepikõndijate ja niisama lustijate lood. Oma emotsioone vabas vormis kirja panema ja edastama on oodatud kõik sulesepad ja lihtsalt aktivistid. Loe edasi: Ööjooksu korraldajad koguvad kilomeetrite jagu elamusi

Nädalavahetusel toimus Rakveres Tarvatseremoonia

Laupäeval, 9. juunil toimus Rakvere Muusikakoolis Tarvatseremoonia, kus Lapua Soome-Eesti Selts andis Rakvere Linnavolikogu esimehele Mihkel Juhkamile üle Soome-Eesti Sõprusühingute Liidu aumärgi ja aukirja kauaaegse viljaka koostöö eest. Lapua linnapea Paavo Latva-Rasku andis Lapua linna poolt Mihkel Juhkamile üle tänumeene.

Lapua Soome-Eesti Seltsi uus esimees Kari Nirha luges kohaletulnud publikule ette seltsi senise esimehe Pentti Kangasluoma tervituse, kus ta kirjutas: „Aastate jooksul on Rakverest tulnud usaldusväärne koostööpartner. Tarva-projekt õnnestus edukalt, kuna Rakvere tegutses nii, nagu oli eelnevalt kokku leppinud. Kümne aasta jooksul oleme näinud Rakvere kiiret arengut.“  Üheskoos tähistati Rakvere Tarva skulptuuri püstitamise kümnendat ja linna 710. aastapäeva.

 2002. aastal püstitati Rakvere linnale linnaõiguste saamise 700. Aastapäeva puhul Vallimäe loodenurgale Rakvere iidse nime Tarvanpää jäädvustamiseks tarva kuju. Tarva kuju püstitamiseks koguti raha annetustest, seal hulgas ka Lapuas.

Rahvusvaheline maaelu konverents LINC 2012 toimub Lõuna-Eestis

12.–14. juunini kogunevad Euroopa maaelu arengu eestvedajad LINC 2012 konverentsile Tartus ja Lõuna-Eestis. Üritusele oodatakse üle 200 aktiivse maaelu arendaja 15 Euroopa riigist ja delegaate Brüsselist Euroopa Komisjonist.

Konverentsi põhieesmärgiks on edendada võrgustumist ja kogemuste vahetamist Euroopa Leader-piirkondade vahel. LINC toimub juba kolmandat korda, sel aastal Eestis, ning sedapuhku on konverentsi läbivaks teemaks kaasamine ja vabatahtlik töö. Kaasamise võtmes käsitletakse konverentsi seminaridel maaelu arengu seisukohast olulisi teemasid: kohalik toit, maaturism, kogukonnateenused, noored ja seeniorid, kohalikud ressursid ja energeetika. Tutvustamisele tulevad Eesti eesrindlikud Leader-projektid. Loe edasi: Rahvusvaheline maaelu konverents LINC 2012 toimub Lõuna-Eestis

Koos kudumise päeval osales üle paarikümne kuduja

 

Võõrasemaõied. Foto: Pihel Kudu

10.juunil toimus Otepää Kultuurikeskuse terrassil ülemaailmne koos kudumise päev. Koos kudusid 29 inimest, kellest 2 olid Soome Vabariigi kodanikud.

Ühiskudumise, kus olid peale kudujate koos ka heegeldajad, korraldas MTÜ Karukäpp.  „Ühise laua taga rääkisime kudumisest üldse, igaüks oli kaasa võtnud oma poolelioleva töö,“ rääkis MTÜ Karukäpp juhatuse liige Mari Mõttus. „Uue töövõttena õppisime selgeks võõrasemaõie heegeldamise.“

World Wide Knit In Public Day ehk ülemaailmne koos kudumise päev on suurim kudujate üritus maailmas, mis algatati 2005.aastal, et tekitada säde ja süüdata tuli käsitööd armastavate inimeste südames.

Virumaa suurperede toetuseks koguti 1800 eurot

Foto: Ain Liiva

Laupäeval toimus Rakvere Teatri terassil Ööjooksu toetajate ja partnerite tänuüritus, kus Rakvere Karmeli kogudusele anti üle Virumaa suurperede toetuseks Ööjooksu raames kogutud vahendid. Ööjooksu viiekilomeetrisele distantsile täishinnaga eelregistreerunute osavõtumaksust annetati 2 eurot piirkondlikuks heategevuseks. Kokku koguti Rakvere Karmeli kogudusele Virumaa suurperede toetuseks 1800 eurot.

«28. maist kuni 2. juunini korraldasime «Lapse kingades» nädala, mille sihtgrupiks olid suurpered, aga avatud oli see ka kõigile teistele,» rääkis pastor Gunnar Kottiesen toetuse kasutusest. «Koostööst Ööjooksuga sündis ka antud nädala raames uus projekt, mis võimaldab Gruusia sõjapõgenike laagris veetnud lastel viibida kümme päeva augustis Eestis, et saada inspiratsiooni tulevateks päevadeks,» lisas Kottiesen, kelle ütlusel veedavad lapsed kaks kuni kolm päeva Rakveres, veel ka Keilas, Tallinnas ja Ida-Virumaal. Loe edasi: Virumaa suurperede toetuseks koguti 1800 eurot

Vaktsiinibuss tõi tervisest hoolivad Viljandimaa elanikud kaitsesüstima

Hepatiidi vaktsiinibuss Mulgi messil 09.06.2012. Foto: Viljandi maavalitsus

Viljandi maavalitsuse korraldatud kampaania “Viljandimaa hoolib, hooli Sina ka!” esimesel päeval, 9. juunil tuli ViljandisVabaduse platsil töötanud vaktsiinibussi end vaktsineerima 129 Viljandimaa elanikku. Neist 109 lasid end vaktsineerida hepatiidi ning 20 puukentsefaliidi vastu.

“Oma vara kaitsmiseks näeme sageli väga palju vaeva, näiteks oleme seadusega sunnitud oma sõidukeid kindlustama ja selleks meil lihtsalt peab raha jätkuma. Iseennast tuleb aga alati esikohale seda, sest tervisest kallimat vara olemas ei ole,” rõhutas maavanem Lembit Kruuse. “Suur vaktsineerimises osalenute arv näitab, kui oluline on inimestele poolele teele vastu tulla, andes võimalus saada vaktsineerimisele kuni 50-protsendilist soodushinda ning neile mugaval ajal ja kohas vaktsineerimine läbi viia. Kõige tähtsam on tervete inimeste kaitse,” meenutas Kruuse veelkord vaktsineerimise olulisust, ” Vaktsineerinud inimesed on olnud hoolivad eelkõige iseenda ja lähedaste suhtes.” Loe edasi: Vaktsiinibuss tõi tervisest hoolivad Viljandimaa elanikud kaitsesüstima

Virukad tõid grillimise meistrivõistlustelt II koha

Naiskodukaitse võistkond Virukad. Foto: erakogu

Laupäeval Pärnu Vallikäärus toimunud toidukultuuri festivali raames peetud grillimise meistrivõistlustel Grillfest saavutas Viru ringkonna naiskond Virukad II koha. Võistkonna moodustasid naiskodukaitsjad Ursula Aal, Urvi Aal, Marit Mägi ja Helle Kivilaid.

Tiimi peakokk Ursula Aal sõnas, et Grillfesti II koht oli suur üllatus, sest konkurents oli võistlustel kõva. Ametlikud tulemused pole veel internetti jõudnud, aga lõppvõistluse tunnuskirjad ürituselt on osalejatel käes. “Kanas saime kolmanda koha ja üldkokkuvõttes II koha,“ rääkis Aal. „Järelikult oli me ribi ja fantaasiaroog ka headel kohtadel,” eeldas Aal. “Nüüd käivad asjad teistmoodi: kanas, ribis ja fantaasiavoorus antakse kolm võitu kätte ja siis arvestatakse üldised punktid kokku. Need kolm esimest, kes võidavad kokkuvõttes, ongi nii-nimetadud tegijad,“ selgitas Aal. Loe edasi: Virukad tõid grillimise meistrivõistlustelt II koha

Tunnustus Lõuna-Korealt

Jaadla ja ssireumi president

Eile,10.juunil Lõuna-Koreas Pusanis toimunud suurejoonelisel tseremoonial anti üle kõrgetasemelised teeneteplaadid Eesti Sumoliidu presidendile ja Rakvere linnapeale Andres Jaadlale ning peasekretärist treener Riho Rannikmaale.

Teeneteplaadid üle andnud WSF (Rahvusvahelise Ssireumi Liidu) presidendi Myung Sik Yoon’i sõnul on Andres Jaadla palju teinud idamaiste võitluskunstide arengu propageerimisel nii Eestis kui ka Euroopas. „Loodame, et Korea rahvusmaadluse esimesed ssireumi Euroopa meistrivõistlused saavad toimuma just Rakveres,“ lisas president. Riho Rannikmaa pälvis kõrge teeneteplaadi pikaaegse isikliku ja tulemusliku tegevuse eest idamaiste maadlusviiside propageerimisel.

 

Võru linnagalerii uued näitused

Täna kell 18.00 avatakse Võru linnagaleriis kolm uut näitust, mis jäävad külastajatele avatuks 5. juulini.

 Ari Liimataise ja Tartu kunstniku Priit Pajose “Ull ja Ullim”

“Ull ja Ullim” on teistkordne Äänekoski maalija Ari Liimataise ja Tartu kunstniku Priit Pajose ühine kahemehenäitus. 2011. aasta kesksuvel toimus nende esimene ühisnäitus Kesk-Soomes Äänekoski linnas Keittelejazz muusikafestivali raames.

Kuigi Liimataise ja Pajose maalide sümbolkeel ja tehnika on küllaltki erinev, ühendab mehi siiski paar tunnusjoont. Suurem ühisosa on absurdiline jutustus. Absurdiprillide läbi nähtud maailm annab figuraalset maali armastavale kidakeelsele kunstnikule suure vabaduse mõistujuttu ajada, filosofeerida või ka niisama pullida. Teise paralleelina võiks veel tuua teatud müstilise väreluse , mis mõlemal kunstnikul pildist pilti kordub. Mehed peavad absurdimaigulist kunsti ka pisut riskantseks, kuna oht on libiseda mageda nalja või karikatuuri valdkonda. “Seni kuni pildile tekkiv sümbol tuleb alateadvusest mitte “ülakorruse” aktiivsest tegevusest, peaks kõik siiski korras olema”, ütleb üks kunstnikest. Loe edasi: Võru linnagalerii uued näitused

Noortebändide laager Hauka Rock 2012

16. – 21. juulil toimub Antsla Kultuuri- ja Spordikeskuses taas Hauka Rock, mis  toob kokku 30 muusikahuvilist 14.-20. aastast Lõuna-Eesti noort. Järjestikuselt kolmandat korda toimuva ürituse eesmärgiks on arendada noorte muusikalisi oskusi ja teadmisi instrumentide ja helitehnika alal; kasvatada osalejates omaalgatuslikkust, meeskonnavaimu, eneseusku, vastutustunnet, otsustus-, suhtlemis- ja analüüsivõimet.

 Seda kõike tehakse läbi erinevate seminaride ja workshopide, mis puudutavad bänditegemise võlusid ja valusid. Lisaks individuaalse pillioskuse lihvimisele pööratakse tähelepanu kokkumängimisele ja musitseerimisele, erinevatele tehnilistele lahendustele. Laager kulmineerub 21. juulil suure lõpukontserdiga Hauka Rock 2012, kus astuvad üles laagri juhendajad, külalisesinejad ja laagris osalejad.

Lisainfo: www.antslaksk.ee/laagri-info

Noorte Tööbörs tuleb sellel aastal laiema haardega

Teeme ära mõttetalgutel idanenud idee teha Rõuge noortele suviseks ajaks internetileht ja tahvel, kus kõik tööotsijad ja tööpakkujad saaksid lihtsamini kontakteeruda, sai reaalsuseks.   Tööbörs toimis üle ootuste hästi ning paljud noored leidsid endale selle vahendusel suveks tööd ja paljud tööpakkujad leidsid endale töölisi. 2009. aastal Rõuge noorte poolt loodud, Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt tunnustatud Noorte Tööbörs on ka sel suvel avatud kõikide kohalike elanike, ettevõtjate ja noorte  tööotsingute ja tööpakkumiste teadaandmiseks.

Sellel aastal on noorte ettevõtmine oma piirkonda laiendanud ja lisaks Rõuge valla inimestele saavad kuulutusi lisada noored tööotsijad ja tööpakkujad üle kogu Võrumaa. Tööpakkumisi on oodatud üles panema talunikke, ettevõtjaid ja lihtsalt abikäte vajajaid, kes soovivad abi muruniitmisel, marjade korjamisel, koeraga jalutamisel, puuriitade ladumisel või muu jõukohase juures.
www.noorteklubi.ee/bors

Hea kodu päevad jagavad häid ideid kodu loomiseks

8. ja 9. juunil toimuvad Räpinas – Eesti aianduse kodus – Hea kodu päevad. 8. juuni konverentsil jagavad näpunäiteid taluhoonete taastamises, koduaedade rajamises ja energiasäästliku kodu kujundamises oma ala tippspetsialistid: Tiina Tallinn, Urmas Roht, Aare Vabamägi ja Andres Uus. Avaõhtul esinevad praegused ja kunagised räpinlased, vürtsi lisavad Aapo Ilves ja Jaan Pehk.

9. juuni messipäeval toimuvad õpi- ja nõustamistoad aianduses, käsitöös ning traditsioonilises ehituses. Esinevad tunnustatud lauluõpetaja Margot Suure lauluõpilased.

Lisaks toimuvad rattamatk, ekskursioonid ja koduomanike nõustamised, mess-laat, palkmajaehitamise kutsevõistlus, tegevused lastele ning palju muudki huvitavat. Hea kodu päevade kava: rapina.kovtp.ee/et/hea-kodu-paevad

Staažikas noortejuht: kodutütred hoiavad mind noorena

Leili Aleksejev (58) liitus Naiskodukaitsega aastal 2001, tänini on ta tegev noortejuhina. Põlula kooli õpetaja ja kodutütarde rühmajuht ütleb, et kodutütred hoiavad teda noorena ja suudavad süstida nooruslikkust.

Foto: Kristel Kitsing
Leili teeb kodutütardega laagrites palju käsitööd

Naiskodukaitsesse tõi puhas juhus

Leili Aleksejev sattus Naiskodukaitsesse juhuslikult, kui ta kasutas 2001. aasta suvel Naiskodukaitse Võsu Õppe- ja Puhkekeskust. Sama aasta sügisel käidi Põlula koolis noortetööst rääkimas ja arvati, et tema oleks sobiv inimene noori juhtima. „Võtsin vastu poisid ja tüdrukud,“ sõnas Leili Aleksejev, kes hakkaski Põlula koolis noortega tegelema: algselt kotkaid ja tütreid, hiljem ainult kodutütreid juhendades.

Leili on seisukohal, et täna pole Põlula koolis enam noortele propagandat vaja teha, sest igal aastal liitub kohaliku kooli II-III klassi õpilasi, keda ajendab liituma omavaheline suhtlusvajadus, põnevad laagrid ning ühised väljasõidud. Siiski selgitab Aleksejev, et Kodutütarde organisatsioon on aja jooksul muutunud päris palju. „Alguses oli tüdrukuid rohkem, jooksid tormi. Siis algas taganemine, sest tüdrukutel tulid ka muud huvid,“ selgitas Aleksejev. Ta arvab, et kõik tüdrukud võiks kuuluda organisatsiooni, hoolimata huvialast, sest see kujundab noorte väärtushinnanguid ja käitumist. Näitena toob ta suitsetamise. „Ma arvan, et see on lugupidamine organisatsioonis olevate teiste kaaslaste vastu ja noortejuhtide vastu,“ selgitas Aleksejev, kelle arvates noortejuht ise on eeskujuks, kui ta ei suitseta ja need väärtushinnangud kanduvad läbi eeskuju edasi.

Loe edasi: Staažikas noortejuht: kodutütred hoiavad mind noorena