Leili Aleksejev (58) liitus Naiskodukaitsega aastal 2001, tänini on ta tegev noortejuhina. Põlula kooli õpetaja ja kodutütarde rühmajuht ütleb, et kodutütred hoiavad teda noorena ja suudavad süstida nooruslikkust.
Naiskodukaitsesse tõi puhas juhus
Leili Aleksejev sattus Naiskodukaitsesse juhuslikult, kui ta kasutas 2001. aasta suvel Naiskodukaitse Võsu Õppe- ja Puhkekeskust. Sama aasta sügisel käidi Põlula koolis noortetööst rääkimas ja arvati, et tema oleks sobiv inimene noori juhtima. „Võtsin vastu poisid ja tüdrukud,“ sõnas Leili Aleksejev, kes hakkaski Põlula koolis noortega tegelema: algselt kotkaid ja tütreid, hiljem ainult kodutütreid juhendades.
Leili on seisukohal, et täna pole Põlula koolis enam noortele propagandat vaja teha, sest igal aastal liitub kohaliku kooli II-III klassi õpilasi, keda ajendab liituma omavaheline suhtlusvajadus, põnevad laagrid ning ühised väljasõidud. Siiski selgitab Aleksejev, et Kodutütarde organisatsioon on aja jooksul muutunud päris palju. „Alguses oli tüdrukuid rohkem, jooksid tormi. Siis algas taganemine, sest tüdrukutel tulid ka muud huvid,“ selgitas Aleksejev. Ta arvab, et kõik tüdrukud võiks kuuluda organisatsiooni, hoolimata huvialast, sest see kujundab noorte väärtushinnanguid ja käitumist. Näitena toob ta suitsetamise. „Ma arvan, et see on lugupidamine organisatsioonis olevate teiste kaaslaste vastu ja noortejuhtide vastu,“ selgitas Aleksejev, kelle arvates noortejuht ise on eeskujuks, kui ta ei suitseta ja need väärtushinnangud kanduvad läbi eeskuju edasi.
Loe edasi: Staažikas noortejuht: kodutütred hoiavad mind noorena