detsember 2015 Archives

Jääkarupäev kutsub valgete mõmmikute sõbrad
Jääaja keskusesse

Jääkaruplika loomaaias. Foto: erakogu. — Jääkaruplika loomaaias.

9. jaanuaril kell 11-18 toimub taas jääkarupäev, mis seekord kolib Tartumaale Saadjärve kaldal asuvasse Äksi alevikku Jääaja keskusesse.

Kliimamuutused mõjutavad loomariigis kõige enam just jääkarusid, kes tegutsevad üha enam sulavatel jääväljadel. Ürituse korraldajad leiavad, et mida rohkem saavad inimesed sellest teavet, seda rohkem õpivad nad loodust ja loomi hindama. Jääaja keskus on seega koht, kus teema sulandub ühte sealse teavitava keskkonnaga.

Jääkarupäeval peavad kõnet kaks kõigile loomasõpradele tuntud meest: Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal ja zooloog Aleksei Turovski. Projektist “Jääkarule uus kodu” räägib selle eestvedaja Veronika Padar.

Kuna maja on suur ja sopiline, siis korraldatakse nii suurtematele kui ka väiksematele viktoriine loodusest ja loomadest. Õhtu lõpetab meteoroloog, polaaruurija ja teadusfotograaf Timo Palo, kes räägib oma kohtumistest jääkarudega nende elukeskkonnas.

Jääkarupäeva raames toimuvad erinevad meisterdamise töötoad lastele ja täiskasvanutele, kus materjalidena kasutatakse looduslikke materjale, näiteks käbisid. Teiste seas on avatud ka skulptor Tauno Kangro töötuba, kus ta ise õpetab oma stiilis meisterdamist. Kogu aeg on avatud kinosaal, kus on võimalik vaadata erinevaid filme loodusest ja kliima muutumisest. Vahepeal korraldab tuuri ka Jääajakeskus ise, et anda inimestele ülevaade majas toimuvast.

Kohal on ka Tallinna loomaaias elanud legendaarse isakaru Franzi topis. Franz oli vägev vabaduses sündinud karu, kes pääses loomaaia puurist lahti, aga õnnetul kombel jäi pärast uinutavat süsti igaveseks magama, lahkudes siitmailt samuti vabana.

Iga külastaja saab panustada jääkarude toetuseks, sest 50 protsenti jääkarupäeva piletitulust läheb jääkarudele.

Piltuudis teise ja kolmanda adventpüha vahelisest Pärnust

Fotod: Urmas Saard

Otepää Winterplace’i tulid elama jõuluvana põhjapõdrad

Otepää Linnamäe orgu, kogu perele mõeldud aktiivse vaba aja talveparki kolisid Lapimaa põhjapõdrad.

Me kõik teame, et Jõuluvana tuleb lastele külla kaugelt põhjamaalt. Õigeks ajaks jõuab ta kohale tänu põhjapõtradele, kes tema kelku veavad. Otepää Winterplace-is elavad alates sellest talvehooajast Lapimaalt pärit jõuluvana viis põhjapõtra: Rudolf, Olaf, Niko, Robbie ja Sven. Nendega saab teha pilti ning ka pai meeldib neile väga.

Põhjapõder on olnud kunagi asukas ka Eesti aladel. Eesti alalt kadus põhjapõder preboreaalse (10 200–9300 aastat tagasi) kliimastaadiumi alguses. Põhjapõdra levilaks on Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjaosa. Kuni 20. sajandini oli põhjapõdra levila ühtlane, aga tänapäeval on see katkenud paljudeks eraldatud osalevilateks. Põhjapõder on ainus hirvlane, kelle emasloomal kasvavad sarved.

Otepää Winterplace-is on vahva. Huvitavaid talviseid tegevusi leiavad erinevas vanuses lapsed, noorukid ja täiskasvanud. Talvepargis ootavad lustijaid: snowtubingu rajad, kelgumägi, uisuväljak, põhjapõdrad, iglukino, väikelaste tuubikarussell, Ahhaa teadusiglu ja loomulikult palju lund. Pargi nõlvad on kaetud kunstlumega, mille tootmiseks kasutame tänapäeva tipptehnikat. Otepää Winterplace on lõbus reisielamus kogu perele.

Triin Kalda

Ilmo Tamme fotod

Palverännak kultuurilooliste peatustega Piritalt Vana Vastseliina

Täna esines TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikoolis selle aasta viimase loenguga Lagle Parek, kes rääkis kultuurilooliste peatustega palverännaku võimalikkusest Piritalt – Vana Vastseliina.

Lagle Parek Foto Urmas Saard — Lagle Parek. Foto: Urmas Saard

Oodates Lagle Pareki saabumist Tervise kultuurikeskusesse, tekkis vestibüülis hetkeline nõutus küsimuses, millise tiitliga oleks kõige sobilikum auväärset külalist auditooriumile esitleda? Muidugi on ta ühiskonnategelane ja paljudest eluettappidest võiks teda esiletõstvalt nimetada ka endiseks siseministriks. Aga talle endale meeldib ennast nimetada kloostri sõbraks. Parek ei ole birgitiinide ordu liige, aga on ilmikuna sidunud oma elu Pirita kloostriga alates selle taastamisest saadik. Just töö siseministri ametis viiski teda kokku ülemabtissi ema Teklaga ja sealt edasi kulges sõprus kloostriga üha suuremas vaimses sügavuses.

„Sadade aastate eest võtsid mungad ette palverännaku Padiselt Harju-Madisele,“ tõi Birgitta õdede sõber Lagle Parek näite ajaloost, mille vastu näib tal eriline huvi olevat, iseäranis siinse Maarjamaa vastu. Võimalik, et säärane huvi on pärandus tema emalt Elsbet Parekilt, kes oli omal ajal Pärnu muuseumi direktor. „Umbes kolm aastat tagasi tekkis mõte, et miks ei võiks võtta ette palverännakut põhjarannikult ja minna Vahtsõliina püha krutsifiksi juurde? Pirita ja Vana-Vastseliina on Eestis kaks ainsat paika, kus saadud paavstilt erinevatel aegadel õiguse indulgentse müüa.”

Loe edasi: Palverännak kultuurilooliste peatustega Piritalt Vana Vastseliina

Tartu autoehituse hiilgus ja allakäik

Novembri lõpus ilmus trükist raamat Tartu autoehituse hiilgus ja allakäik. 300leheküljelises raamatus tutvustatakse põhjalikult nõukogude perioodil Tartus ehitatud busse ja furgoonautosid, uuritakse autokerede ehituse algaastaid enne II maailmasõda ja seoseid nõukogude ajal alanud bussiehitusega. Raamatus antakse ülevaade ka Tartus ehitatud Scania linnaliinibussidest ja Tartu autoremonditehasest välja kasvanud uutest ettevõtetest. Raamat on rikkalikult illustreeritud fotode ning ajastukohaste esemete kujutistega, see pakub nostalgiat ja äratundmisrõõmu inimestele, kes sündinud Nõukogude Eestis. Nooremale põlvkonnale sobib raamat teadvustamaks ja avastamaks Nõukogude perioodil toimud plaanimajandusliku süsteemi toimimist. Tartu autoehituse hiilgus ja allakäik on põhjalik käsitlus Eesti autoehituse ühest nurgakivist Tartu autoehitusest. Raamat pakub huvi nii tehnikahuvilisele kui nostalgikule.

Raamat on kokkuvõte üle 10aastasest uurimistööst Tartus toimunud bussiehituse ajaloost ja sellest välja kasvanud eriotstarbeliste furgoonautode tootmisest Tartu Autode Remondi Katsetehases. Raamatus otsitakse seoseid ja ühendavaid otsi Tartu sõjaeelse bussiehituse ja nõukogude perioodil käivitatud busside seeriatootmise vahel. See on lugu Tartu bussi- ja furgooniehituse minevikust, olevikust ja tulevikust.
Tarvo Puusepp

Tartus tuleb talvine tantsupidu

Laupäeval, 12. detsembril kell 13 peetakse Tartu raekoja platsil Tartu talvist tantsupidu.

Tantsupeol osaleb 21 rahvatantsurühma 380 tantsijaga. Esinevad nii lasterühmad kui ka täiskasvanuterühmad.

Kavas on tantsud, mis pärit Kihnu, Saaremaa, Ruhnu ja Pakri saartelt.
Tantsupidu lõpetatakse tantsijate ja pealtvaatajate ühises tantsuringis.
Liidia Konsa

Võrus avatakse Eesti kunstnike ühisnäitus “Tee”

Tule Eesti kunstnike ühisnäituse “TEE” avamispeole 18. detsembril kell 18 Vana-Võromaa Kultuurikotta ja saa osa ühest suurimast Kagu-Eesti kunstisündmusest sel aastal.

Avatav aastalõpunäitus “TEE” torkab silma oma mitmekülgsusega, pakkudes silmarõõmu nii tekstiilikunsti, skulptuuri, videokunsti, installatsiooni, graafika, joonistuse kui ka maali osas.

Koostöös maalikunstnik Andrus Raagiga on näituse korraldaja Jana Huul toonud võrukatele juba kaks menukat kuraatorprojekti: näitused “Toit” ja “Kiri”.

Kunstnike huvi osutus suureks, tervelt 75 autorit andis oma osalemissoovist teada. Milliseks kujuneb terviklik näitus, seda on võimalik näha Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis 18. detsembrist kuni 31. jaanuarini.

Jana Huul

15. Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistrite näitus Riigikogus

Nädala algusest tänaseni on väljas juba viieteistkümnes Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistrite tööde näitus Riigikogu vestibüülis.

Näitusel on väljapanek erinevatest hoidistest, kudumitest, puidust- ja metallist käsitöötoodetest, kaltsuvaipadest, jõululinadest, keraamikast ja paljust muust.

Kõik 101 riigikogu liiget said kingituseks käsitöömeistrite näputööna valminud omanäolised padjad, mille välimus oli inspireeritud lähtuvalt riigikogusaadikust endast. Iga padja meister kujundas padja vastavalt oma tunnetusele selle saajast.

Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistrite näitus Riigikogus ning riigi valitsusasutuste külastamine iga aasta sügistalvel on saanud toredaks traditsiooniks, mida jätkatakse loodetavasti ka järgnevatel aastatel.

Jõulueelne hommikukohv vanaema-vanaisa sahvris leiduvate suupistetega

Täna ennelõunal kogunesid TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli vabatahtlikud abilised kolledži avarasse vestibüüli, kus pikk laud kaeti nende endi poolt valmistatud hõrgutistega.

TÜ Pärnu kolledž Foto Urmas Saard — TÜ Pärnu kolledž. Foto: Urmas Saard

Taoline jõulukuul kogunemine hommikukohvile on saanud iga-aastaseks sündmuseks, kus traditsiooniliselt tervitab Väärikate ülikooli ellukutsuja ja projektijuht Mari Suurväli kõiki oma vabatahtlikke abilisi, samuti oli kohal ka kolledži direktor Henn Vällimäe, et osavõtlikke inimesi tänada. Erilise kiituse pälvis Mari Suurväli. „Kui meil Mari taolist ülientusiastlikku inimest poleks olnud, pidanuks ta välja mõtlema, aga nüüd puudub selleks vajadus,“ ütles direktor humoorikalt kujundlikus pildis.

Suurväli meenutas 2010. a kolmekuninga päeval toimunud esimest õppepäeva, mis tookord toimus kolledži sajakohalises auditooriumis. Kaugemalt tulnud 50+vanuses õpihuvilised saabusid majja ettenägelikult juba paar tundi varem. Ilma istekohata jäämise võimalus oli suur, sest Suurväli sõnul sai juba 2009. a lõppevatel päevadel selgeks, et kolledži suurima auditooriumi täituvus ei luba rohkem soovijaid eelregistreerida. Kuna huvilisi saabus kavandatust kaks korda rohkem, otsustati käigult ka kõrval olev ruum kasutusele võtta ja esimene õppepäev korraldati videoülekande abil kahes ruumis üheaegselt. Sellise korraldusega tehti Pärnu kolledžis ajalugu, sest sarnaselt toimiti tolle hoone katuse all esmakordselt.

Loe edasi: Jõulueelne hommikukohv vanaema-vanaisa sahvris leiduvate suupistetega

Tartu ülikooli loodusmuuseum avab uue püsiekspositsiooni

Savanni dioraam TÜ loodusmuuseumis. Aavo Kaine foto

Eesti vanim muuseum, 1802. aastal asutatud Tartu ülikooli loodusmuuseum avab 16. jaanuaril 2016 külastajatele uue ekspositsiooni. Neli aastat kestnud renoveerimistööde käigus valmis uus püsinäitus „Maa. Elu. Lugu“ ning kaks õppeklassi.

Uus püsinäitus juhatab külastaja Maa ja elustiku arenguloo kaudu tänasesse päeva. Külastaja kohtub Devoni ajastu koopas rüükalaga, saab jälgida liblikate öist lennujaama ning vaadata tõtt esimese Eesti šaakaliga. Avastamisrõõmu pakuvad Tartu meridiaanil asuvaid kooslusi kujutavad dioraamid. Elavnurgas kohtuvad lapsed vanade tuttavate saare-roninastiku ja punapõlv-tarantliga, aga ka uue asuka roheleeguaniga.

Algaval aastal jätkatakse traditsiooniliste huvipäevade ja vestlusõhtute korraldamisega uuel seminarialal. Kooliõpilased saavad loodust tundma õppida ja uurida muuseumi geoloogia- ja zooloogiaklassides toimuvates muuseumitundides.

Loodusmuuseumi külastamise kohta saab infot Tartu ülikooli loodusmuuseumi kodulehelt.

Virge Tamme

“Jõulutunnel 2015” kogub annetusi naha- ja eesnäärmevähi varajase diagnoosimise kabineti soetamiseks

Jõulutunneli saatejuhid Urmas Vaino ja Liisu Lass.

ETVs jõulude ajal eetrisse jõudev heategevusprogramm “Jõulutunnel” keskendub tänavu naha- ja eesnäärmevähi varajasele avastamisele.

Iga päev tuvastatakse Eestis kolm nahavähi juhtu. Viimase kümne aasta vältel on haigestumine naha pahaloomulisse pigmentkasvajasse ehk melanoomi Eestis kasvanud poole võrra. Uusi haigusjuhte esineb igal aastal keskmiselt 7 mehel ja 15 naisel 100 000 inimese kohta.
Melanoomi tagajärjel sureb aastas ligi 60% patsientidest, mis on Euroopas kõrgeim.

Eesnäärmevähki diagnoositakse Eestis igal aastal ligi 1000 juhtu ning see arv kasvab.
“Jõulutunneli” abil kogutud annetuste eest soovitakse osta naha- ja eesnäärmevähi mobiilne diagnostikakabinet, mis hakkab sõitma mööda Eestimaad, et võimaldada inimestel õigeaegselt arsti juurde jõuda, sest algstaadiumis on mõlemad haigused ravitavad.
“Jõulutunnel” on eetris kahel päeval. Esimene saade jõuab ETV ekraanile 23. detsembril kell 20.30. Teisel saatepäeval, 25. detsembril, alustab “Jõulutunnel” kell 10.00. Otsesaade on eetris viiel korral läbi kogu päeva ning kokkuvõte tehakse pärast “Aktuaalset kaamerat” kell 21.20.
Tänavu ühineb “Jõulutunneliga” ka ETV+. Saade “Svet roždestva” ning on otse-eetris 25. detsembril kell 20.10-21.10. ETV+ heategevusprogrammi juhib Julia Kalenda.
“Jõulutunneli” saatejuhid Liisu Lass ja Urmas Vaino kutsuvad otsesaatesse külalisi, et rääkida heategevusest ja aasta õnnestumistest, aga ka vähi ennetamise olulisusest.
Muusikat teevad Estonian Voices, Lauri Liiv bigbändiga, Karl-Erik Taukar, Liis Lemsalu, Tanel Padar, Ivo Linna, Maria Listra, Ott Lepland, Würfel ja palju teised.
Annetustelefonid on avatud alates 6. detsembrist 6. jaanuari südaööni.
Helistades numbril 900 7701 saab annetada 2 eurot, numbril 900 7702 annetatakse 5 eurot, ja numbril 900 7703 annetatakse 25 eurot.
Televaatajate annetuskõnesid vahendavad EMT, Elion, Elisa, Starman ja Tele2 ilma teenustasuta.
Kuna eelmisel aastal soovisid mitmed ettevõtjad “Jõulutunneli” heaks annetada, siis tänavu on see võimalik. Annetuse saab kanda MTÜ Eesti Vähiliit kontole EE562200221025774174, märksõnaks “jõulutunnel”.
Eelmisel aastal kogus “Jõulutunnel” Lastekaitse Liidule 144 895 eurot ning selle eest toetati vähekindlustatud perede laste huviharidust. See toetus jõudis rohkem kui 700 pereni.
“Jõulutunnel”, mis on igal aastal aidanud tuhandeid abivajajaid, on eetris juba 16. korda.
Silver Kuusik

Eesti Pillifond loob eesti interpreetidele võimaluse vääriliseks eneseteostuseks

ERSO kontsertmeister pillifondi loomisüritusel.

7. detsembril asutati Kultuuriministeeriumi eestvedamisel Swedbanki, Eesti Rahvuskultuuri Fondi ning maestro Paavo Järviga koostöös SA Eesti Pillifond, mille eesmärk on Eesti helikunsti toetamine ja eesti muusikute rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine. Koostöös erasektori ja -annetajatega soetatakse fondi 1-4 instrumenti aastas, mis antakse interpreedile rendile kuni viieks aastaks. Fondi algkapital on 200 000 eurot.

Pillifondi asutajaliige, dirigent maestro Paavo Järvi sõnul on loodud pillifond on väga vajalik

ja väärt mõte. „See on missioonitundega investeering, mis aitab eesti kultuuri, eesti noori ja eesti muusikat. Ma olen väga tänulik kõikidele inimestele, kes sellest aru saavad ja seda toetavad. Olen väga õnnelik, et ma saan selle organisatsiooni sünni juures olla ja sellele kasulik olla“, sõnas maestro Järvi.

SA Eesti Pillifond võimaldab Eesti tippvormis olevatel interpreetidel lepinguliselt kasutada kõrge väärtusega või ajaloolise tähtsusega fondile soetatud muusikainstrumente, mis tõstab Eesti muusikutel konkurentsivõimet rahvusvahelisel areenil.

Vastselt asutatud Eesti Pillifondi juhatuse liige Marje Lohuaru toonitas, et pillifondi fookuses on eelkõige ajaloolise tähtsuse ja kõrge väärtusega muusikainstrumentide, eelkõige 18.-20. sajandi keelpillide soetamine, maksumusega alates 50 000 eurost. „Esialgu on eesmärk soetada 1-4 keelpilli aastas. Pillide ostuotsused langetab fondi pillide soetamise ekspertkogu, kuhu on kaasatud rahvusvaheline ekspertiis. Konkureerida pilli lepingulisele kasutamisele võivad kõik Eesti interpreedid, otsused langetab Eesti Pillifondi juurde loodav pillide väljastamise ekspertkomisjon“, selgitas Lohuaru.

Juko-Mart Kõlar

Tuntud Eesti mehed räägivad meeste (tervise)probleemidest

Hoolimata pere väärtustamisest, varjutab Eesti mehe elu ülekaal, riskantne käitumine ja tervisemured, selgus Tartu ülikooli teadlaste ja rakendusuuringute keskuse Eesti meeste uuringust. Kuidas kommenteerivad uuringu tulemusi tuntud Eesti mehed, selgub täna, 10. detsembril Athena keskuse pööningusaalis (Küütri 1, Tartu).

Eesti meeste uuringu tulemused näitasid, et meestele meeldib olla suhtes. Eesti mees leiab püsipartneri 34. eluaastaks ja eelistab paljulapselist perekonda. Eesti meeste suurimaks terviseprobleemiks on ülekaalulisus. 21% Eesti meestest on depressiooniga seotud sümptomeid. Uuring näitas, et vähemalt iga neljas mees tarvitab alkoholi kaks või enam korda nädalas ja kolmandik meestest on igapäevased suitsetajad. Meeste terviseriske suurendab ka riskantne seksuaalkäitumine.

Nende ja paljude teiste tulemuste valguses kohtuvad oma nägemuste ja kogemuste jagamiseks vestlusringis „Mida teab Eesti mees iseenda kohta?“ näitleja Jan Uuspõld, kirikutegelane Juhani Jaeger, jalgpallur Kristjan Tiirik, suhtekorraldaja Janek Mäggi ning matemaatik Mart Abel. Vestlusringi juhib telesaadete produtsendi ja vabakutselise ajakirjanikuna tuntud Ylle Rajasaar.

Enne seda teeb TÜ RAKE analüütik Marek Sammul sissevaate uuringu „Eesti meeste hoiakute ja käitumise uuring: tervis, haridus, tööhõive, ränne ja pereloome“ tulemustesse. 2015. aastal esitletud uuringus osales üle 2000 Eestis elava 16–54-aastase mehe.

Osalemiseks palume ennast eelnevalt registreerida.

Virge Tamme

Jäärmark elab edasi!

Kui eelmisel õppeaastal lõpetas Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi viimane lend, tekkis minul kui õpetajal küsimus, kas ka Jäärmark lõpetab? Tänaseks on kahtlused hajunud!

OLYMPUS DIGITAL CAMERA — Kristi Suppi, foto erakogust

Juba 23 aastat on Eestis tegutsenud SA Junior Achievement Eesti, kes tegeleb mini- ja õpilasfirmade programmidega, et ettevõtlus- ja majandusõpe oleks kättesaadav Eesti koolides. Pärnumaa koolid on aktiivselt haakunud nende programmidega algusest peale. Alles käesolevast aastast on hakatud ka riiklikul tasandil hoogsalt ettevõtlikkust ja ettevõtlusõpet toetama.

Kaheksa aastat tagasi tekkis idee, et kui meil on nii palju õppefirmasid, siis miks mitte pakkuda neile võimalust müüa oma tooteid ka kodulinnas? Kas seda peaksid organiseerima ainut õpetajad? Aga miks mitte anda võimalust õpilastele endile organiseerimiskogemuste saamiseks? Nii sündis üritus „Jäärmark“ – õpilaste projektimeeskond korraldabki müügipäeva „õpilastelt õpilastele“, kus saavad osaleda nii mini- ja õpilasfirmad, kui ka nooremad õpilased oma töötubades valminud toodetega, olgugi, et nende vanus ei luba veel õppefirmat luua.

Loe edasi: Jäärmark elab edasi!

Kärmed tootsikad Sindi automudelismi ringrajal

Noorteühing Eesti 4H klubi Kärmed Tootsikad külastasid täna õhtupoolikul Sindi mudelspordi keskust, kus neljanda kuni kaheteistkümnenda klassi õpilased proovisid tulla toime juhtrajal sõitvate automudelite juhtimisega.

Abikaasad Inga Raudsepp ja Ülo Raudsepp on klubi Kärmed Tootsikad võrdväärsed juhendajad Foto Urmas Saard — Abikaasad Inga Raudsepp ja Ülo Raudsepp on klubi Kärmed Tootsikad võrdväärsed juhendajad. Foto: Urmas Saard

Eesti 4H klubi Kärmed Tootsikad juhendaja ja ühtlasi Pärnumaa piirkonnajuht Inga Raudsepp ütles, et Tootsis osaleb klubi tegevuses 66 noort. Klubi tegutseb juba kaheteistkümnendat aastat. Varajasem hea koostöö Eesti 4H Sindila klubiga, mida juhendab Helle Vent, on loonud noortele suurepärase võimaluse ka selleks, mida väikeses Tootsi alevis ei ole. Tegelikult on Sindi automudelismi juhtrada üks vähestest Eestis ja pealegi parimaid kogu Baltikumis, kuhu tulevad ka päris tõsised tehnikasportlased väga meelsasti.

MTÜ Sindi Mudelispordi ja Sindi ANK-i tehnikaringi juhendaja Johannes Mets rääkis, et sellel rajal on peetud korduvalt lisaks riigisisestele võistlustele ka mitmesuguseid rahvusvahelisi suurvõistluseid, tunamullu suvel toimusid Sindi rajal koguni Põhja-Euroopa meistrivõistlused. „2012. a augustis avati siin Baltimaade parim juhtrada ja kohe peeti kahepäevane autode juhtrajasõidu Balti karika etapp, mille käigus sõideti kolmes võistlusklassis: PR-24, ES-32, ES-24. Muidugi osalesid teiste võistlejate hulgas juba siis ka Sindi automudelistid,“ meenutas Mets. Ka juhendaja lapselaps Karmen Mets on üks parimaid võistlejaid. Sindis on automudelismi harrastatud üle 40 aasta. Ligemale viimased 15 aastat on Sindi juhtraja mudelautode tehnikaringi juhendanud mehaanikainseneri haridusega Johannes Mets, kelle edukat südikust on väärtustatud Sindi Aastainimese tiitliga. Seda viimast muidugi mees ise ei rääkinud.

Loe edasi: Kärmed tootsikad Sindi automudelismi ringrajal

Suurt pahandust tormi-iilid Sindis ei tekitanud

Võrreldes mõne teise Pärnumaa piirkonnaga pääses Sindi linn tugevamate tuulte paisudes kergemate juhtumitega.

Hommikul kodust väljudes nägi naabrimees, et Raudtee tänaval on elektripost koos tugipostiga risti üle sõidutee langenud. Kuna kaabel jäi terveks, siis põles tänavavalgustus edasi ja ohtlik tõkend oli autojuhile hästi nähtav. Kahjuks vigastas kukkumine ka elamukrundi aeda. Sindi abilinnapea Rein Ariko teadis, et peale elektriposti kukkumise viis tuul pikali ka ühe puu Pärnu mnt 25 (endine teenindusmaja) läheduses. Kuna päästetöid on palju, siis polnud veel kella kolme paiku elektriposti teelt eemaldatud, aga tänav oli punavalge ohutuslindiga korralikult piiratud.

Tormi-iili pahandus Sindis, Raudtee tänaval. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Suurt pahandust tormi-iilid Sindis ei tekitanud

Pärnus jäi veetõus prognoositust umbes 25 cm allapoole

Õnneks jäi prognoositud veetõus, 189,7 cm üle nulli, Pärnus tulemata. Õhtul kella 10 ja 12 vahel püsis vesi küll üle kriitilise 160 cm, aga see veel tõsist üleujutuse ohtu ei kujutanud. Täna hommikul poole viie paiku valitses samuti oht tõusta kriitilise piirini, aga jäi siiski sellest mõnevõrra allapoole. Viimati tõusis merevesi korraks üle 160 cm 4. detsembri keskööl vastu 5. kuupäeva.

Praegu näitab Pärnu Sadamas meretaseme mõõtmine vee alanemist ja prognoositult langeb homme kella viieks kuni 45 cm pealpool nulli.

Fotod on tehtud eile õhtul ajavahemikul poole kümnest poole kaheteistkümneni Pärnu jõe vasakkaldal Papiniidu ja kesklinna sildade vahelisel alal.

Veetõus Pärnu kesklinna kai ääres 6. detsembri õhtul kella 23 paiku. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Pärnus jäi veetõus prognoositust umbes 25 cm allapoole

Täna on Sinterklaasi nimepäev ehk Tunne Kelami kutsel pühade-eelses Brüsselis

Reisikiri

Lõppeva nädala kaks viimast päeva nn Euroopa pealinnas kujunesid esmakülastajale väga põnevaks ja reisi lõppedes koguni ehmatavas koguses adrenaliini doosi suurendavaks. Reisi peamine eesmärk oli siiski Tunne Kelami kutsel kohapealne Euroopa Parlamendi tööga tutvumine.

Arvestada tuli kahe magamata ööga

Hiinlaste hotell Le Maison Du Dragon asub kõrgete uusehituste naabruses ja metroojaama Rogier lähedal Foto Urmas Saard — Hiinlaste hotell Le Maison Du Dragon asub kõrgete uusehituste naabruses ja metroojaama Rogier lähedal. Foto: Urmas Saard

Otselennul Tallinnast Belgia pealinna pole kolm ja pool tundi õhusõitu ajalises mõõdus mitte kuigi kauge geograafiline sihtpunkt. Aga kui arvestada teekonnale juurde vahemaa kodust lennuväljale mitte kilomeetrites, vaid tundides, siis võib Brüsselisse jõudmine muutuda päris väsitavalt pingutavaks katsumuseks. Ometi vääris kõik, mida nägin ja kuulsin, kahte magamata ööd. Jõudmaks väljuvate lendude pääslasse hiljemalt 05:30, pidin kodust lahkuma juba eelmise päeva õhtul, et istuda Pärnus Vilniusest saabuvale bussile. Suures Lux Ekspressis oli sõitjaid ühe käe sõrmedel lugeda. Muretsesin mõttes, kuidas kümne aasta pärast hakkavad Rail Balticu trassil iga paari tunni tagant pooltühjad kiirrongid kihutama? Tallinna bussijaamast lennujaama astub sportlikult kärmel kõnnakul paarikümne minutiga. Kuna kell polnud veel esimest öötundigi löönud, võis ka lonkida, aga ikkagi pidi ootesaalis palju pikki tunde konutama.

Minnes maandusime esmalt Kopenhagenis. Tund aega vahepeatuses jalutamist andis aimduse reisiterminali mõõtmatust suurusest. Meelde jäi suur tuledesäras jõulupuu ja lõputu inimeste liikumine. Pilvede peal lendamine lubas nautida tõusva päikese sära, aga ei andnud lootust eelseisvateks imekauniteks ilmadeks. Aga üllatus oli suur, kui Brüsseli kohal avanes pilvitu taevas ja pealegi kogu seal viibimise ajani.

Loe edasi: Täna on Sinterklaasi nimepäev ehk Tunne Kelami kutsel pühade-eelses Brüsselis

Selgusid EENeti 2015. aasta arvutijoonistusvõistluse tulemused

Äsja lõppenud Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrgu (EENet) 2015. aasta arvutijoonistuste võistlus oli osavõtjate arvu poolest siiani üks edukamaid. Konkursil osales rohkem kui 5000 inimest, kes esitasid žüriile hindamiseks kokku 5691 pilti. Neljas vanusekategoorias võistelnutest oli noorim viieaastane ja väärikaim 52aastane.

Koolide lõikes oli osalejaid kõige rohkem Ehte humanitaargümnaasiumist, järgnesid Saku gümnaasiumi ja Tartu Aleksander Puškini kooli usinad digikunstnikud. Pakutud pilditeemadest paelus autoreid enim “Kingitus maailmale”. Väga populaarne oli ka Eesti 2015. aasta linnu hiireviu teema, mis tõi võistlusele koguni 499 pilti.

Parimad joonistajad selgusid neljas vanuserühmas:

Kuni 10-aastaste seas võitis esikoha Loore Ait Kohtla-Järve Järve gümnaasiumist võistlustööga “Kuulsad hiireviud” (juhendaja Linda Mägi).

11-13-aastaste seas oli parim Kadrina keskkooli õpilane Mirjam Mäekivi, kelle pildil uhkeldab lipsustatud hiireviu.

14-18-aastate grupis võitis Rael Kalda (17) Gustav Adolfi gümnaasiumist, kelle võidupilt oli teemal “Maailma koristamine algas siit”.

Üle 18-aastaste vanuserühmas saavutas esikoha Eilin Taimla (21) Tallinna ülikoolist pildiga “Leiutajatekülas sündinud”, millel autor kujutab traditsiooniliste peresuhete loomist tänapäevaste digivahenditega.

Parima juhendaja tiitli pälvis Saku gümnaasiumi õpetaja Eha Kask, kelle õpilaste töid jõudis lõppvõistlusele kõige rohkem. Järgnesid Tiina Saago Põlva ühisgümnaasiumist ja Valeria Nazarova Narva keeltelütseumist. Juhendatud piltide arvukuselt juhtis samuti Eha Kask, järgnesid Olga Kravtšenko (Tartu Aleksander Puškini kool) ja Kristina Toropova (Ehte humanitaargümnaasium).

Võidutööde näitust ja kõiki teisi võistlusel osalenud pilte saab vaadata veebiaadressil http://joonistaja.eenet.ee

Äsja lõppenud EENeti arvutijoonistuste võistlus toimus HITSA õpilastööde konkursi “Maailmariik Eesti” raames. Konkursi teine osa – digiloovtööde võistlus – on avatud kuni 29. veebruar 2016 ja sinna on oodatud arvutianimatsioonid, -mängud, mobiiliäpid, videofilmid ja muud arvutiga loodud tööd. Osaleda soovijad leiavad rohkem infot aadressilt http://konkurss.hitsa.ee

Sargvere mõisa jõulumaa: Jõulud Lepatriinude külas

Päris Pandivere retk aganatest juurteni

Seltsingu Päris Pandivere moodustanud Pandivere koostööpiirkonna turismiedendajad tutvusid üksteise pakutavate teenuste, toodete ja võimalustega, et planeerida koostööd ja leida mõtteid ristturunduseks.

Pandivere kõrgustikul asuvast Porkuni järvest alguse saav Valgejõgi Foto Urmas Saard — Pandivere kõrgustikul asuvast Porkuni järvest alguse saav Valgejõgi. Foto: Urmas Saard

Alustati Kaarli talu veskist, kus kõik said näha, kuidas kaeraterast saab kaerahelves ning jagati sõbralikke nõunadeid, et veskisse pole kunagi mõistlik tulla tumedas rõivastuses.

Seejärel tehti tutvust Võivere tuuleveski plaanidega rajada veskisse Struve meridiaanipunkte tutvustav näitusepind mitmel korrusel ning luua ka võimalused erinevate sündmuste korraldamiseks.

Järgmisena külastati Aali ajaviitetalu, kus oli võimalus tutvuda ilmselt Eesti kõige põhjalikuma kalandusajaloolise ja näkiteemalise erakollektsiooni väljapanekuga.

Ringreisi viimaseks punktiks kujunes Väike-Maarja muuseum, kus tutvuti nii püsiekspositsiooniga sovhoosidest-kolhoosidest kui ka mõtlemapaneva interaktiivse väljapanekuga juurte teemal.

Seltsingulised otsustasid koostada bännerid kõigi liikmete andmetega, mis paikneks kõigis asukohtades ning hakata välja töötama liikmete objekte läbivat turismimarsruuti, mis lõpeks mõnusa kontserdielamusega mõnes neist kohtadest, kuna enamik liikmeid näeb oma asukohta ka kontserdipaigana.

Järgmine seltsingu kokkusaamine toimus MTÜ Tumemaine Tuli korraldataval rahvusvahelisel muusikafestivalil Darkland Fire VI, kus põhikontserdil 5. detsembril astusid üles seitse muusikakollektiivi viiest riigist ning 6. detsembril kl 14 annab festivali advendikontserdi raames Rakvere Kolmaainu kirikus akustilise kontserdi Itaalia duo Roma Amor, kes on seekordse festivali peaesinejateks.

Seltsing Päris Pandivere koondab Pandivere piirkonnas turismi valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid, vabaühendusi ja asutusi. Seltsingu tuumikus on Aali Ajaviitetalu OÜ, Kaarli Talukaup OÜ, MTÜ Tumemaine Tuli, MTÜ Võivere Tuuleveski, MTÜ Ökokratt (Metsamõisa talu), Tamberi TÜ, Tuulenuusutaja Reisikontor OÜ ja Väike-Maarja muuseumi esindajad.

Külade esindajad on oodatud jaanuaris Obinitsas toimuvale külade foorumile

SA Setu Kultuuri Fond kutsub 8.-9. jaanuaril 2016 Obinitsas kokku soome-ugri külade foorumi, kuhu palutakse osalema külade esindused nii Eestist kui ka mujalt soome-ugri rahvaste juurest.

Foorumi „Külad kui soome-ugri rahvaste elujõu läte“ eesmärk on arutada külakogukondade olukorda ja koostöövõimalusi ning aidata leida Vene Föderatsiooni aladel olevatele soome-ugri küladele sõpruskülad Eesti pärimuspiirkondadest.

Obinitsa kultuuripealinna aasta jooksul kerkis üles mitu põnevat teemat: kuidas kohalikud ettevõtted toetavad oma tegevusega kodukandi pärimuskultuuri? Kuidas toimub pärimuskultuuri edasiandmine koolides? Kuidas väärindada mett, arendada ja kasutada rahvuslikku käsitööd? Kuidas külakogukonnad ennast pärimuskultuuriliste tegevuste kaudu elus saavad hoida?

Kultuuripealinnas Obinitsas külas olnud folkloorikollektiivid tõid esile, et festivalide ajakavad on tihedad ja laulule-tantsule orienteeritud ning pole aega omavaheliseks suhtluseks ja kogemuste vahetamiseks.

Obinitsa kultuuripealinna korraldajad usuvad, et soome-ugri külade foorum võiks olla kultuuripealinnade liikumise tulemus, mis jääks ka edaspidist soome-ugri suunalist koostööd elus hoidma. Obnitsa on valmis külade koostöö koordineerimise võtma enda peale.

Soome-ugri külade foorumi esimesel päeval (8. jaanuaril 2016) peetakse ettekandeid, toimuvad arutelud ning kultuuriõhtu. Teisel päeval (9. jaanuaril 2016) on kavas ekskursioonid küladesse ja kokkuvõtete tegemine.

SA Setu Kultuuri Fond palub hiljemalt 21. detsembril 2015 endast teada anda küladel, kes soovivad saata oma esindajad foorumile.

Lisainformatsioon: Rieka Hõrn, tel 5620 3374.

Eesti uued rekordpuud:
Ootsipalu kõrgeim kuusk ja mänd hoiavad ühte

Eesti kõrgeim kuusk Ootsipalus. Foto: Hendrik Relve

Eesti kõrgeim mänd Ootsipalus. Foto: Hendrik Relve

Eesti kõrgeimaks puuks tunnistati äsjaste täpsusmõõtmiste tulemusel Põlvamaal Veriora vallas kasvav 48,6-meetrine kuusk. Kena boonusena selgus kohapeal, et rekordi püstitas ka kuusest kõigest sadakond meetrit eemal sirguv 46,6-meetrine mänd.

Varem teati, et Eesti kõrgeim kuusk on 44,1 meetri ning kõrgeim mänd 42,4 meetri kõrgune. Eesti kõige-kõigemate puudega hästi kursis olev loodusemees Hendrik Relve ristis uued rekordpuud Ootsipalu oru hiiglasteks, sest puud kasvavad lohus, aga nende tipp ulatub sama kõrgele kui mitmel ümbritseval puul. Takseerkirjelduste järgi on puude vanuseks 133 aastat, ent Hendrik Relve hinnangul võib see ulatuda 140-160 aastani.

Eesti uute kõrgeimate puude avastamise au kuulub RMK Kagu regiooni metsakasvatajale Kaarel Tiganikule, kes tunneb Põlvamaa riigimetsi juba aastakümneid.

“Siinkandis on ikka ilusad kõrged puud olnud ja see konkreetne kuusk jäi silma juba mõne aja eest,” meenutas Tiganik. “Kui kaks aastat tagasi Ootsipalus valgustusraiet hindasin, tekkis mõte puu ametlikult üle mõõta. Esialgu tegime seda metsniku töövahendiks oleva kõrgusmõõtjaga, aga et nii pikkade puude puhul täpset tulemust saada, palusime appi maaülikooli teadlased. Ise lootsin, et ehk küündib kuusk 45 meetrini, aga et lausa 48,6 meetrini, oli korralik üllatus.”

Maaülikooli teadlased Ahto Kangur ja Harli Jürgenson mõõtsid puud elektrontahhümeetriga.

“Mõõtmise käigus suunatakse laserkiir erinevatesse kohtadesse puuladvas, püüdes leida kõrgeimat punkti, millelt seade peegelduse saab. Siis lastakse masinal leitud kõrgeim punkt vertikaalselt maapinnale märkida. Mõõtes seejärel nende kahe punkti vahelise kauguse, saame teada puu täpse kõrguse,” selgitas Ahto Kangur. Enne elektrontahhümeetriga mõõtmist hinnati puu kõrgust ka aero-LiDARi andmete põhjal.

Kui kuusk üle mõõdetud, võeti RMK Põlvamaa metsaülem Andres Sepa sõnul huvi pärast ette ka kolm läheduses olnud mändi.

Maaülikooli geomaatika osakonna dotsent Harli Jürgenson täppismõõteriistaga Trimble S6. Foto: Hendrik Relve

Maaülikooli metsateadlane Ahto Kangur näitab Kaarel Tiganikule, kus peaksid aero-LIDARi andmetel paiknema kõrgeimad puud. Foto: Hendrik Relve.

“Neist esimene kasvas otse kuuse kõrval ja oli kõrgem kui senine kõrgeim mänd Järvseljal. Mõõtes veel paari lähedal olnud lageraielangile kasvama jäetud säilikpuud, selgus, et rekordeid aina purunes,” rääkis ta.

Teadlased plaanivad uusi puuhiiglasi veel täiendavalt mõõtma minna. RMK omakorda piirab piirkonnas raietegevust, et ümbritsev mets ei jääks liiga hõredaks ja tuul ei pääseks puid murdma.

“Kindlasti saavad Ootsipalu hiiglased ka väärikalt esile toodud infotahvlitel,” kinnitas metsaülem Andres Sepp.

Metsamehed ja teadlased peavad üheks põhjuseks, miks Põlvamaal kasvab ühe koha peal nii mitu rekordpuud, seda, et puud asuvad kausjal pinnal, osalt kalde peal, osalt lohus. See pakub looduslikku kaitset tugevate tormide ja tuulte eest ning tagab sadevee ja toitainete valgumise lohu põhja, varustades puid piisava vee ja toitainetega.

Kolmas kvartal tõi teraviljade rekordsaagi

Maaeluministeeriumi prognoosi kohaselt koristati Eestis tänavu rekordiline teraviljasaak: ligi 1,47 miljonit tonni. Teravilja saagikus hektari kohta ületas esmakordselt nelja tonni piiri, selgub põllumajandussektori kolmanda kvartali ülevaatest.

“Praegustel andmetel koristati tänavu nii suvi- kui ka taliviljade läbi aegade rekordsaak,” ütles taimekasvatussaaduste büroo juhataja Erkki Miller. “Samas näeme, et rekordsaagist soovitud tulu võib jääda loodetust tagasihoidlikumaks, sest teravilja kokkuostuhinnad olid septembris ligi 7% madalamad kui mullu samal ajal.”

Põllukultuuride kasvupind Eestis oli statistikaameti esialgseil andmeil tänavu 625 500 ha, mis on 3% suurem kui eelmisel aastal. Teravilja kasvupind oli ca 352 800 ha ja keskmiseks saagikuseks kujuneb 4169 kg/ha.

Loomakasvatussektoris vähenes veiste (-3%, sh piimalehmadel -5%) ja sigade (-12%) koguarv, kuid kasvanud on lammaste ja kitsede (2%) ning kodulindude arv (1%).

Piima toodeti 2015. aasta üheksa kuuga 582 500 tonni, mis on 4% vähem kui eelmisel aastal samal perioodil. Piima 9 kuu keskmine kokkuostuhind oli tänavu 237 EUR/t, mis on mullusest 32% madalam. Viimati oli piima kokkuostuhind nii madalal tasemel 2009. aastal.

Seakasvatussektorit mõjutas negatiivselt sigade Aafrika katku puhang, mis viis ka sealiha kokkuostuhinna langusse. Sealiha üheksa kuu keskmine kokkuostuhind oli 12% madalam kui eelmisel aastal samal perioodil.

Põllumajandussektori III kvartali ülevaade on kättesaadav siit: http://www.agri.ee/sites/default/files/content/ylevaated/2015/ulevaade-pollumajandussektor-2015-03.pdf

Toidupangad kutsuvad osalema toidukogumispäevadel
11. ja 12. detsembril

Toidupangad kutsuvad osalema toidukogumispäevadel 11. ja 12. detsembril kas vabatahtlikuna või astudes neil päevil läbi vähemalt ühest aktsioonis osalevast 37st kauplusest ja annetades kogumiskärudesse kauem säilivat toidukaupa. Heategu kas annetatud toidu või isikliku aja näol toob jõulurõõmu paljudele, ennekõike aga andjale endale.

Need, kes ei saa tulla appi vabatahtlikuna, kuid on valmis Toidupanga tööd püsivalt toetama, saavad seda teha annetuskeskkonna www.armastanaidata.ee kaudu. Ühekordse annetuse saab teha helistades annetustelefonidele:

900 9005 – annetad 2 eurot
900 9010 – annetad 8 eurot

Kõik, kes on valmis vabatahtlikuna 11. ja 12. detsembril toidukogumisaktsioonis kaasa lööma, saavad end juba praegu registreerida veebilehel osale.toidupank.ee – registreerumisvorm sisaldab kõiki kauplusi ja täpseid vahetuste aegu.

Heategusaks kolmeks tunniks ootavad toidupangad omale appi aktiivseid inimesi, ettevõtteid ja sõpruskondi. Töö toimub üldjuhul kolmetunnistes vahetustes: kella 12 –15 ja 15–18, kuid on ka erandlikke kauplusi, kus vabatahtlikud kas alustavad varem või lõpetavad hiljem.

Meeskondade suurused on kaupluseti erinevad: 3-10 inimest. Vabatahtlikud jagavad infot ning aitavad kokku koguda annetatud toidukauba, mis jõuab järgnevate nädalate jooksul piirkondliku toidupanga kaudu kohalike vaesuses elavate peredeni.

Loe edasi: Toidupangad kutsuvad osalema toidukogumispäevadel
11. ja 12. detsembril