Vana-Võromaa käsitüü jõulumüük

1.-18. joulukuu pääväni käü Võrol polikliiniku majan (Jüri 19A, Võro) Aila Näpustuudio tarõdõn Vana-Võromaa käsitüü jõulumüük, miä om valla iispääväst riideni kella 9-17.

Päält kauplõmise omma valla opitarõ: kingikoti ilostaminõ (7.12), muinasehte tegemine (9.12), siidisalli värvmine (10.12), vaseliidsi opitarõ (11.12), kingikoti ilostaminõ (14.12) ja vildit piprakoogi tegemine (15.12). Perämädsel müüginädälil või tegüdä opitarõsit tõisilgi teemadõl. Ekka opitarrõ pankõ hinnäst kirja, selle et ku huviliidsi küländ ei tulõ, jääs koolitus är.

Teedüs müügi ja opitarri kotsilõ Moloraamatun (Vana-Võromaa käsitööliste tsõõrik, Aila Näpustuudio, töötoad&koolitused), aolehtin, mitmide teedüstahvlide pääl ni meistride kaudu.

Hinnäst saa tüütarrihe kirja panda ja teedüst mano küssü tel 5541999 (Vilve Oja) vai meili päältl vilve.oja@gmail.com

Maja sisekorra eeskiri aitab tülisid vältida

Eesti korteriühistute liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul aitab täpselt paika pandud sisekorra eeskiri vältida kortermajas ettetulevaid tülisid ja pahandusi.

“Näiteks kui mõni naaber on harjunud majas suitsetama või käib palju hiliseid ja lärmakaid külalisi – sellised olukorrad on ühistutes ühed suuremad tüliõunad,” rääkis Mardi.

Tema sõnul tulekski ühistul võimalikult detailselt paika seada maja sisekorra reeglid. Reeglites peaks täpselt ära märkima, missugused keelud kehtivad suitsetamisele hoones, millal algab öörahu, kuidas peavad ennast üleval pidama
korteriomanike külalised. Kirja võib panna ka näiteks pööningu kasutamise reeglid – kuidas on korraldatud majaelanike asjade
hoiustamine ühiskasutataval pööningul ning kas pesu kuivatamine seal on lubatud. Niisamuti tuleks ära kirjeldada ühise aialapi
või grillinurga kasutamine, et arusaamatusi ei tekiks.

Mardi sõnul aitab üldkoosolekul kinnitatud sisekorra eeskiri ka omavahelisele suhtlusele kaasa: “Palju pahandusi võibki olla tingitud puudulikust kommunikatsioonist või sellest, et inimesed tõlgendavad asju erinevalt. Ühine kinnitatud sisekorra eeskiri, mis kõigile korteriomanikele teada ning majas ka nähtavale kohale välja pandud, annab kindlustunde, et kõik elanikud on maja reeglitest ühtviisi aru saanud ning kohustuvad neist kinni pidama.”

Verekeskus ootab doonoreid 8. detsembril
Rakvere kultuurimajja

Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskus ootab nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama 8. detsembril kella 10-14 Rakvere kultuurimajas (Kreutzwaldi 2) toimuvale doonoripäevale.

” Verekeskus tähistab jõulukuud eriliselt – pakume doonoritele piparkooke, mandariine, jõuluglögi ning toimub jõululoterii, kus jõulumeeleolu aitavad luua enam kui 30 Eesti ettevõtet, muuseumi ja teatrit,” ütles verekeskuse arendusjuht Ülo Lomp. “Kõigi detsembris verd loovutanud doonorite vahel loositakse välja Tallinki poolt välja pandud Tallinn-Stockholm-Tallinn kruiis neljale.”

Eesti reisirongiliiklust korraldav Elron tänab sel aastal Eesti elu edendajaid ja pakub neile poole soodsamat reisimisvõimalust detsembri esimeses pooles  7.-20. detsembrini terves Eestis ükskõik millisel marsruudil poole soodsamalt. Sooduspiletit saab osta ainult rongist ning soodustused ei summeeru, kuid Elroni Kuu Kangelase tavaklassi pilet kehtib vabade kohtade olemasolul ka I klassis.

Viimati olli Rakveres doonoripäev 24. novembril ning siis soovis annetada verd 72 inimest, tervislik seisund lubas verd loovutada 66 doonoril ning kokku sai ligi 30 liitrit hinnalist verd.

Doonoriks sobib terve, puhanud ja söönud ning vähemalt 50 kg kaaluv inimene vanuses 18-60 eluaastat, kes on Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa alusel üle ühe aasta.
Verekeskus julgustab doonoreid verd loovutama regulaarselt, kolm-neli korda aastas. Meestel peab kahe vereloovutamise vahel olema 60 päeva ja naistel soovitavalt 90 päeva.

Iga vereloovutus aitab vähemalt kolme patsienti. Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsioonidel ja sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning paljude teiste haiguste puhul. Doonorivere toel on võimalikud teha ka paljusid plaanilisi operatsioone, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada. Eesti haiglates tehakse vereülekanne ligi 20 000 patsiendile aastas.

Lisainfot saab verekeskuse kodulehelt www.verekeskus.ee ning Facebooki fännilehelt “Doonorid ja Sõbrad”

Traditsiooniline Lõuna-Eesti turismikonverents toimub
8. detsembril Jääaja keskuses

Traditsiooniline Lõuna-Eesti turismikonverents toimub 8. detsembril Jääaja keskuses (Saadjärve 20, Äksi, Tartumaa) algusega kell 10.

Jääaja keskus Foto Urmas Saard
Jääaja keskus. Foto: Urmas Saard

Lõuna-Eesti turismikonverents on turismiaastat kokku võttev iga-aastane sündmus, mis sellel aastal keskendub digitaalsele turundusele ning selle olulisusele turismis. Ettekannetes antakse ülevaade tänavuse aasta väga edukast digitaalkampaaniast Epic Estonia. Konverentsil jagatakse mitmeid praktilisi näpunäiteid: kuidas siduda kogu kommunikatsioon tervikuks, kuidas kasutada erinevaid online-kanaleid edukaks turundamiseks, kuidas muuta probleemid ärivõimalusteks Garage48 Tourism näitel, mille raames valmis mitu põnevat rakendust jpm.

Konverents kulmineerub konkursi “EHE Lõuna-Eesti” nominentide ja võitjate väljakuulutamisega. Lõuna-Eesti parimaid tunnustatakse kahes kategoorias: parim turismisündmus 2015 ja parim turismiobjekt 2015. Samuti toimub  Tartu vallavalitsuse fotokonkursi “Vooremaa voorused 2015” parimate tunnustamine. EHE Lõuna-Eesti konkursile on võitjatele auhinnad välja pannud Jääaja keskus.

Konverentsi ettekannete sisu ja ajakavaga saab lähemalt tutvuda SA Lõuna-Eesti Turism kodulehel.

Jõgevamaa kodanikuühenduste tublid tegemised said tunnustatud

Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse aseesimees Pille Tutt, Jõgevamaa Sädeinimene Evi Rohtla ja Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse esimees Liia Lust. Foto: Vahur Kukk
Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse aseesimees Pille Tutt, Jõgevamaa Sädeinimene Evi Rohtla ja Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse esimees Liia Lust. Foto: Vahur Kukk

Palamuse rahvamajas toimunud üle-eestilise ühisnädala tunnustamistseremoonial kuulutas  Jõgevamaa Kodukandiühendus selle aasta sädeinimeseks Põltsamaa vallas tegutseva Adavere Mõisaseltsi projektijuhi Evi Rohtla, kes organiseerib huvitegevust erinevatele põlvkondadele ja tunneb rõõmu rahvatantsuhuvi tugevnemisest kodukandis.

Tunnustuse Jõgevamaa Sädeinimene 2015 saanud Evi Rohtla on kultuuritöö eestvedajaks Adaveres. Rohtla nimetas käesolevat aastat Adavere Mõisa Seltsi jaoks suuresti rahvatantsu edendamise aastaks. “Kui juba aastakümneid pole Adaveres olnud täiskasvanute tantsurühmi, siis praeguseks on neid meil juba kaks. 2014 alustas tegevust ka vanaemade tantsurühm Senta Bergmanni ja nooremate naiste tantsurühm Karin Uusküla juhendamisel.“

Adaverelaseks sai Evi Rohtla 2006. aastal, kui otsiti töötajat kohalikku vabaajakeskusesse, mis paikneb endises lasteaiahoones. „Selles majas käib koos ka eakate jututuba, kooliõpilasi ühendav 4 H klubi, tegeletakse kangastelgedel kudumisega, teadmisi ja oskusi omandatakse ka tasulistes töötubades,“ ütleb ta.

Evi Rohtla tunneb rõõmu ka Adavere ja selle ümbruse noorte aktiivse kaasalöömise üle erinevatel sündmustel.Mitmekülgse naise enda hobideks on metsasarvemängimine Põltsamaa linnaorkestris, käsitöö, toiduvalmistamine ja viimasel ajal on ta hakanud ise ka rahvatantsu harrastama.

Parimad Jõgevamaa kodanikuühendused ja nende tegemised

Kodanikuühenduste parimaks projektiks valiti Sadala hoolekandeühingu ettevõtmine “Euroopa ei hirmuta”, mille raames rajati külakeskustesse hernehirmutiste teemapark. Hernehirmutiste teemapargis esindas iga kuju ühte kahekümne kaheksast Euroopa Liidu liikmesriigist, näiteks saam põhjapõdraga Soomet, Pipi Rootsit, flamenkotantsija Hispaaniat, hitimees Eestit jne. Hernehirmutiste ülesseadmisel oli hea koostöö kohalike maaomanikega. Sadalasse paigaldati ka suunaviit, mis näitab vahemaid kõikide Euroopa Liidu riikide pealinnade vahel. “Euroopa ei hirmuta” teostajateks olid seitseteist piirkonna noort, projektijuhiks Liisa Katt ja projekti mentoriks Valdi Reinas.

Loe edasi: Jõgevamaa kodanikuühenduste tublid tegemised said tunnustatud

Pärnumaa Tori valla rahvast huvitab naaberomavalitsuste elu

Sindi linna kodulehe teatel külastasid 1. detsembril Tori valitsuse ja valla ametnikud Sindit eesmärgiga tutvuda naabrite eluoluga.

Tori vallamaja Foto Urmas Saard
Tori vallamaja. Foto: Urmas Saard

Külaskäigu eestvedajaks oli Tori valla arendusnõunik Aarne Põlluäär, kelle sõnul on võetud sihiks kõigi naaberomavalitsustega tutvumine, saades nõnda ülevaaate naabrite elukorraldusest ja omandades teiste häid kogemusi. Külaskäigul soovisid Tori valla esindajad tutvuda ka Sindi linna asutustega.

Linnavalitsuses andis linnapea Marko Šorin ülevaate Sindi ajaloost ja tänasest päevast. Külalistele oli huvipakkuv linna hariduskorraldus ja avaldati soovi tutvuda ka Sindi lasteaiaga. Sindi lasteaias võttis külalised vastu direktor Viivi Palmissaar. Ringkäigule rühmaruumides järgnes kohvilauavestlus õpealajuhataja Reine Tänavaga.

Tori inimesed kutsusid Sindi kolleege vastukülaskäigule ja lubasid peatselt uuesti Sinti tulla, et külastada sel korral nägemata jäänud linna allasutusi.

Äksis peeti automudelismi selle aasta karikasarja viimane võistlus

28. novembril kogunes Harjumaal Kose vallas asuvasse Äksi külasse ligemale 40 juhtraja automudelismi sportlast, kes tõmbasid joone alla käesoleva aasta karikasarjale.

Karikasarja 2015 lõpetajad Foto Marko Mets
Karikasarja 2015 lõpetajad. Foto: Marko Mets

Johannes Mets, MTÜ Sindi Mudelispordi ja Sindi ANK-i tehnikaringi juhendaja ütles, et väljakujunenud tava kohaselt selgusid tulemused neljas klassis juba varem, viimane võimalus oma positsioone parandada jäi veel klassides N-14 ja PR-24. N-14 klassi liider Kaarel Metsalu ei vääratanud ja võttis esikoha veenva edumaaga. Teisel ja kolmandal kohal vahetusid omanikud. Väiksemaid müksimisi tuli ette ka tahapoole jäävate kohtade pärast võistlejatel. Esimest hooaega võistelnud Benno Bert Põldäär võttis sellelt võistluselt oma kohustuslikud 3 punkti, tuli 12. kohale ja jättis Sindi noormehe Siim-Kaspar Kollamaa, kes kahel viimasel võistlusel ei osalenud, tühjade kätega.

PR-24 klassi üldarvestuses hoidsid kaks esimest oma positsiooni. Kaiar Tammeleht tegi tänavu puhta töö, võites kõik neli etappi. F1-32 klassis kaotas Kaiar Tammeleht esikoha „tänu” Karmeni südile esinemisele Sindi etapil. Juunioride arvestuses vahetasid Andy Aron ja Karmen Mets kohad.

Karikavõitjad PR-24 klassis

Juunioride arvestus:
1. Bruno Põldäär, Haapsalu
2. Andy Aron, Sindi
3. Karmen Mets, Jõõpre
4. Carl-Markus Pill, Äksi
5. Markus Metsalu, Haapsalu

Loe edasi: Äksis peeti automudelismi selle aasta karikasarja viimane võistlus

Pärnu teeb otsa lahti jõulueelsete laatade korraldamisega

Laupäeval, 5. detsembril, peetakse Junior Achievement Eesti SA egiidi all väga pika traditsiooniga õpilasfirmade laat „Pärnumaa jõulud“, mida korraldatakse koostöös Pärnu kolledži, Pärnumaa majandusõpetajate ainesektsiooni ja Eesti ettevõtlusharidus Seltsiga.

Teisi Kirimägi Foto Urmas Saard
Teisi Kirimägi Häädemeestelt osales mullu õpilasfirmade laadal “Pärnumaa jõulud” ja kauples tänavu veebruaris ka Rocca al Mare kaubanduskeskuses Euroopa laada õigustega õpilasfirmade laadal. Foto: Urmas Saard

Õpilasfirmade laada pidulik avamine toimub kaubanduskeskuse Port Artur 2 aatriumis keskpäeval, müük algab kell 11.00 ja kestab 15.30-ni. Laadale registreerus kuuest maakonnast 78 õpilasfirmat. Tegemist on tõeliselt äriliste ettevõtmistega, kus noortel tuleb oma ettevõtluses arvestada müügist saadava sissetuleku kõrval ka otseste kulutustega. Nii näiteks tasutakse 80X80 cm suuruse müügikoha eest 8 eurot, mille eest saab lisaks veel osaleja infomapi, lõunasöögi ja õpilasfirma nimesildi. Kaugemalt tulevad noored peavad välja käima paarkümmend eurot öömaja eest ja muidugi maksma transpordi maksumuse. Hea, kui omavalitsused toetavad. Kahjumiga ei taha keegi kaubelda ja seepärast mõeldakse alati väga hoolega, millist kaupa või teenust loodetavale ostjale pakkuda. Lisaks rahalisele tulule motiveeritakse noori ettevõtjaid ka mitmesuguste preemiatega. Autasude välja selgitamiseks teevad seegi kord vastutusrikast tööd mitmesuguste erialade inimesed. Hindamine toimub kahes astmes: eraldi põhikooli minifirmadele ja gümnaasiumi õpilasfirmadele. Tunnustatakse parimaid müüjaid, müügikoha kujundajaid, innovaatilisemaid tooteid ja teenuseid, Ka paljud toetajad jagavad veel täiendavaid eripreemiaid.

Loe edasi: Pärnu teeb otsa lahti jõulueelsete laatade korraldamisega

Spontaanne rassismivastane meeleavaldus tõi Tartus kokku üle 100 inimese

Sotsiaalvõrgustikust spontaanse reaktsioonina alguse saanud meeleavaldus rassismi vastu tõi laupäeval Tartus kokku üle 100 inimese, peeti kõnesid ja süüdati Emajõe ääres küünlad, et tuua valgust rassismist pimestatud südemetesse.

Meeleavalduse idee sai alguse sotsiaalvõrgustikus toimunud aruteludest “Massiimmigratsiooni vastase meeleavalduse” üle, mille varjamatult rassistlikule sõnumi tasakaalustamiseks otsustati korraldada vastumeeleavaldus.

“Immigratsioonivastaste tõrvikurongkäik ei väljenda Eesti enamuse seisukohti,” kinnitab aktiivne toetaja Triin Sepp. “Mulle ja mu sõpradele on isiklikult vastuvõetamatu, kui minu läheduses ja mu riigis propageeritakse valeväidetele ja desinformatsioonile tuginedes rassistlikke vaateid.”

Esmalt eesti ja seejärel inglise keeles peetud meelevalduse avakõnes tuletas ürituse korraldaja Luule Lille meelde ÜRO ametlikku rassilise diskrimineerimise määratlust, mille kohaselt hõlmab see diskrimineerimist rassi, rahvuse või etnilise päritolu järgi. EKRE, RÜE ja Euroopa Rahvusrinde sihtasutus eksivad nende rahvusvaheliste ja Eestis ametlikult kehtivate põhimõtete vastu.

“Ma heidan teile ette vaenu õhutamist. Ma heidan teile ette valeinformatsiooni levitamist. Ma heidan teile ette rahvale valetamist ja vassimist eesmärgiga propageerida rassistlikke vaateid,” rõhutas oma kõnes Luule Lille. “Paljudest allikatest on näha ja kuulda, et rassism, mis polnud varem Eestis eriti suureks probleemiks, mõjutab aina enam siin viibivate välismaalaste elu negatiivselt.”

Luule Lille kutsus üles loobuma hirmust pagulaste ja võõraste kultuuride ees ning lõpetama hirmu õhutava ja alavääristava sildistamise: “Juttudel sellest, et meie ühiskondlikud väärtused erinevad mingil olulisel määral pagulaste päritolumaade omadest, ei ole faktilist alust. Armastus, austus ja sõprus on väärtused, mis ei tulene religioonist või päritolust ning kui meie neid üles ei näita, siis oleme meie need, kes tsivilisatsioonist kaugenevad.”

28. novembril kl 16:30 pimendatud Tartu Ülejõe pargis Treffneri kuju ees platsil alanud meeleavaldus kulges rahulikult, kohal oli üle 100 tartlase, nii noori kui vanu ning peeti seitse kõnet. Meeleavaldus lõppes kl 18, mille järel saabus pargihooldus ning asendas platsi lampides puuduvad pirnid.