detsember 2014 Archives

Otepää võtab talvepealinna tiitli vastu 21. detsembril

Talvepealinna tiitli vastuvõtmine paar aastat tagasi tantsude saatel. Foto: Monika Otrokova

Sellel aastal saabub talv 22. detsembril kell 1.02. Talvepealinna pidustused leiavad Otepääl aset 21. detsembril.

Avamispidustused algavad traditsioonilise talveturuga kell 11 Otepää keskväljakul. Otepää Naisselts pakub laadasuppi, kavas on mitmesugused lõbusad mängud kogu perele. Esinevad FeelingGood ja Otepää isetegevuslased, toimub Otepää avatud noortekeskuse poolt korraldatav fotojaht, lapsed saavad ratsutada ponidega. Toimub eakate jõukatsumine Talvepensionär 2014 tiitlile, mille kavas on vildiviskamine, lumepalliveeretamine ja palju muud põnevat.

Sportlik talvepealinn pakub sellel päeval elamusi ka spordisõpradele. Talvepealinna avamispidustuste raames toimuvad 60. Otepää mängud. Kell 12 algavad suusahüppevõistlused Apteekrimäel. Kella 11-12 kestab linnaorienteerumine.

Kell 14 tulevad keskväljakule kokku jõuluvanad. Tulemas on 13 erinevat jõuluvana ja jõulumemme: politsei-, tuletõrje-, kiirabi-, postijõuluvana, naabervallast Paluperast saabub külla jõuluvana ja tema memm. Jõuluvanad tutvustavad oma liiklemisvahendeid ja arutavad kuuse all mööduva aasta päevakajalisi sündmusi, nii seda, mis õnnestus, kui ka seda, mille peale tuleks sõrme viibutada või vitsa anda. Seda kõike tehakse nalja ja laulu kaudu. Hiljem saavad kõik koos jõuluvanadega Otepää Winterplace’i lustima minna.

Kell 15 süütab Otepää grillmeister Tarmo Märss Keskväljakul lõkke ja asub siga grillima, et talve alguse esimestel minutitel seda kõigile serveerida. Kell 16 saavad muusikasõbrad nautida Raekoja saalis Otepää vanamuusikaansambli kontserti.

22. detsembril kell 00.40 toimub keskväljakul tule ja valguse etendus “Valge talv” tuleteatri Kelfirius esituses, kell 1.02 saab

Loe edasi: Otepää võtab talvepealinna tiitli vastu 21. detsembril

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel avati eile uuesti kalapüük kutselistele kaluritele

Põllumajandusminister Ivari Padar allkirjastas kolmapäeval käskkirja, millega avati alates 11. detsembrist kuni 19. detsembrini kaluri kalapüügiloa alusel toimuva latikapüügi ja nakke- või raamvõrguga püügi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel.

Püük avati, sest pärast püügiandmete laekumist selgus, et Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel on aastasest lubatud latikasaagist alles 22,9 tonni (3,1%), haugi puhul 16,68 tonni (13,9%) ja koha puhul 87,5 tonni (13,5%). See tähendab, et 2014. aastaks lubatud saakide arvelt on tänavu võimalik lühiajaline püügi avamine Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel.

Kutselistele kaluritele avati püük nakke- või raamvõrkudega Peipsi järvel kaldast kaugemal kui 1 km ning Lämmi- ja Pihkva järvel kaldast kaugemal kui 500 meetrit. Samuti avati uuesti latikapüük, mis seoses aastase lubatud saagi ammendumisega 100% lähedal varem peatati.

Homme Tartu Raekoja platsil Tartu talvine tantsupidu

Laupäeval, 13. detsembril kell 13 toimub Tartu Raekoja platsil. Tartu talvine tantsupidu. Tantsupäeval osaleb 19 rahvatantsurühma 253 tantsijaga.

Talvisel tantsupeol on kavas kontratantsud. Rühmad tantsivad tuntud Eesti rahvatantse ja mängivad vanu laulumänge.

Tantsupidu lõpetatakse tantsijate ja pealtvaatajate ühises tantsuringis.

Haridus- ja teadusministeerium tunnustas 2014. aasta parimaid noorsootöötajaid ja noortevaldkonna algatusi

Ühe kahest aasta teo tiitlist sai Jõgevamaa gümnaasiumi projekti- ja noorsootööjuht Nele Graverson, kelle eestvedamisel teostati projekt "Ettevõtlik noor = noor ettevõtja?" — Ühe kahest aasta teo tiitlist sai Jõgevamaa gümnaasiumi projekti- ja noorsootööjuht Nele Graverson, kelle eestvedamisel teostati projekt “Ettevõtlik noor = noor ettevõtja?”

Neljapäeval, 11. detsembril tunnustas haridus- ja teadusministeerium 2014. aasta parimaid noorsootöötajaid ja noortevaldkonna algatusi.

Tänavusele konkursile laekus üle Eesti kokku 48 kandidaati neljas kategoorias, tunnustusauhinna pälvisid neist 13. Tunnustatavaid aitasid välja valida kaks tunnustuskomisjoni, millest üks koosnes noortevaldkonna noorsootööasutuste, esindusühingute, sidusministeeriumite ja ülikoolide esindajatest ning teine ainult noorte esindajatest. Tunnustusauhinnad andis üle haridus- ja teadusministeeriumi noorte ja välissuhete asekantsler Madis Lepajõe.

Kategoorias aasta tegu tõsteti esile kahte algatust: Jõgevamaa gümnaasiumi projekti- ja noorsootööjuht Nele Graversoni eestvedamisel ellu viidud projekti “Ettevõtlik noor = noor ettevõtja?”, mille raames kutsuti kokku ettevõtjad, noored ja poliitikakujundajad, et leida lahendusi ja võimalusi noortele ettevõtlusega alustamiseks ning nende toetamiseks; samuti Sander Kuke algatust Heategu Orissaare noortele, mille raames viidi läbi läbi korjandus, sisustati Orissaare avatud noortekeskusse salvestusstuudio professionaalse varustusega ja tugevdati koostööd Orissaare muusikakooliga.

Aasta koostöö tunnustused pälvisid seekord kolm algatust: Kaire Mertsini eestvedamisel ellu viidud Pärnu loodus- ja tehnikamaja mitmetasandiline intersektoraalne ja rahvusvaheline koostöö; Ilona-Evelyn Rannala ja Martti Martinsoni algatusel ja eestvedamisel MTÜ Noortepoliitika Keskuse Eesti ja Austraalia koostööprojekt ning Marit Kannelmäe-Geertsi eestvedamisel SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo käivitatud ja üldhariduskoolidele suunatud pilootprojekt “Hooliv klass”.

Loe edasi: Haridus- ja teadusministeerium tunnustas 2014. aasta parimaid noorsootöötajaid ja noortevaldkonna algatusi

Homme võisteldakse Tartus puuteotriatlonis

Tartus toimuvad homme, 13. detsembril VI Eesti meistrivõistlused puuteotriatlonis. Neljaliikmelised võistkonnad asuvad võistlustulle keskpäeval Raekoja platsil Jõululodja juures. Võidab see, kes etteantud aja jooksul jõuab saagida, lõhkuda ja laduda kõige rohkem halupuid.

Osalema võivad tulla kõik huvilised. Võistkonnas on neli liiget, nende seas vähemalt üks naine.

Korraga võistleb kaks võistkonda. Võistkondade paarid loositakse. Kes sama ajaga rohkem puid teeb, pääseb järgmisesse vooru. Saed-kirved on korraldajate poolt. Täpsemat reglementi vt http://lodi.ee/joululodi/puuteotriatlon.

Võistluse ajakava:

11.30 võistkondade registreerimine-instrueerimine,

12.00 Eesti IV Meistrivõistlused Puuteotriatlonis

14.00 autasustamine

Puidu annetab RMK, auhinnalaua katavad RMK, A. Le Coq, Emajõe Lodjaselts ja Tartu Seikluspark.

Varasematel aastatel on võidukarika koju viinud setode esindus ja Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku puitehitise eriala tudengid.

Puuteotriatloni eesmärgiks on elavdada käsitsi halupuude tegemise traditsiooni, mis on samal ajal nii tervislik, kasulik kui ka keskkonnasõbralik.

Võistlust korraldab Emajõe Lodjaselts.

Vana Võrumaa kultuuriprogramm ootab taotlusi
kuni 14. jaanuarini

Kuu aja jooksul saab taotleda 2015. aastaks toetust projektidele, mis aitavad hoida vana Võrumaa kultuurilist ja keelelist eripära. Avalik konkurss kestab 14. jaanuarini. Taotlejate tähelepanu juhitakse sellele, et kasutusele on tulnud uued taotlusvormid.

Programmi eesmärk on hoida vana Võrumaa kultuurilist ja keelelist eripära, piirkonnale omast elulaadi, tavasid ja kombeid ning oskusi. Soovitakse tugevdada võru keelt ja pärimusliku kultuuri keskkonda, laiendada võru keele kasutusvaldkondi ja tugevdada võrukeste kogukonda. Eriti oodatud on projektid, mis panevad rõhku noorte sidumisele esivanemate keele ja kultuuripärandiga ning kohalikus kultuuris osalejate ringi laiendamisele.

Vana Võrumaa on kultuuriline ja keeleline piirkond Lõuna-Eestis. Omal aja hõlmas see kaheksat kihelkonda, mis jäävad tänapäeva Võru, Põlva, Valga ja Tartu maakondade alale. Kultuuriprogrammist toetatakse ka selliseid võru kultuuriga seotud tegevusi, mis leiavad aset väljaspool vana Võrumaad. Eelarve on 131 543 eurot.

Loe edasi: Vana Võrumaa kultuuriprogramm ootab taotlusi
kuni 14. jaanuarini

Hiina tõusis mullu ELi kolmandaks
põllumajandussaaduste kaubanduspartneriks

2013. aastal oli Hiina esmakordselt Euroopa Liidu kaubanduspartnerina kolmandal kohal (6,1%). Suurim absoluutne kaubavahetuse kasv (+1,2 mld eurot) oli 2013. aastal samuti Hiinaga. Kui aga vaadata koos eksporti Hiinasse ja Hongkongi, saavutatakse võrdne osakaal teisel kohal oleva Venemaaga, mis moodustas põllumajandussaaduste ekspordist 10%.

ELi suurim eksportturg oli 2013. aastal jätkuvalt USA, mille osakaal on 13% kogu ELi põllumajandustoodete ekspordist.

ELi põllumajandustoodete eksport Hiinasse 2013. aastal
Peamised eksporditavad tootegrupid Hiinasse on tooted teraviljast-piimast (75% sellest imikutoidud), vein, piimapulber, sealiha (ja searupskid). 2013. aastal jätkus piimapulbri (+219 mln EUR; +37%) ja sealiha (+106 mln EUR; +24%) ekspordi kasv.

Hiina on ELi peamine sihtriik vadaku väljaveol, 2013. aastal läks 32% just sinna. Alates 2008. aastast on vadaku eksport väärtuses rohkem kui kolmekordistunud ja koguseliselt rohkem kui kahekordistunud. 2013. aastal kasvas müük veel 12% võrra, kusjuures ekspordimahud suurenesid 15% võrra (hinnad olid alla 2012. aasta taseme). Ka piimapulbri tarned Hiina, kes on selle toote suurimaid importijad, kasvasid 2013. aastal. Nii ekspordi väärtus kui ka kogus kahekordistusid.

Alkohoolsete jookide eksport mullu aga vähenes – kange alkohol 22% ja vein 14% võrra. Sellest hoolimata moodustab alkohol 15% põllumajandustoodete ekspordist Hiina.

Eve Paju, põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja alkoholi turukorralduse büroo peaspetsialist

Toidupank kogub kauplustes toitu täna ja homme

Toidupanga kogumispäevad erinevates Eesti toidukauplustes on täna, 12. detsembril ja homme, 13. detsembril. Jõulukuise toidukogumisaktsiooniga varuvad toidupangad kaupa pühade eel jagatava erikoguse toiduabipakkide jaoks.

Kokku osaleb 34 kauplust 17s erinevas linnas üle Eesti, nende hulgas on 10 Rimi, 8 ETK kauplust, 8 Selverit ja 6 Prismat. Lisaks Tallinna Solarise keskuse toidupood ja Tõrva Kevade kauplus (Meie Toidukaubad). Viis kauplust osaleb esmakordselt.

“Jõulukuine lisakogus toiduabi kuulub juba meie traditsioonide hulka,” ütleb Toidupanga juht Piet Boerefijn. “Kuna aitame ennekõike lastega peresid, on neis leibkondades pühade eel kulusid juba niigi palju ja seega loodame, et tavapärasest suuremad ja parema koostisega pakid võimaldavad neil peredel paremini jõululauda katta ja üleüldse muretumalt pühadeajale vastu minna.”

Sel aastal teevad toidupangad üle Eesti kokku umbes 3000 pakki.

Oluline osa vajalikust kaubast saadakse toidukogumispäevade vältel. Nõnda koguvad täna ja homme Toidupanga punastes põlledes vabatahtlikud toidukaupa kella 12-18. Osades kauplustes on kohalik toidupank otsustanud alustada ka veidi varem või lõpetada hiljem, näiteks saavad kõik tartlased allpool nimetatud kauplustes annetada Toidupanga jaoks kuni kella 20ni õhtul. Samuti on erandiks Rakvere Toidupank, mille vabatahtlikud on toidukogumiskärudega Rakvere Põhjakeskuse Rimis veel ka pühapäeval kella 12-15.

Osalevad kauplused:

Loe edasi: Toidupank kogub kauplustes toitu täna ja homme

Laupäeval tunnustatakse parimaid matemaatikaõpetajaid

Laupäeval, 13. detsembril kell 11 tunnustatakse Tartu ülikooli senati saalis professor Gerhard Rägo mälestusmedaliga Eesti parimaid matemaatikaõpetajaid. Silmapaistva matemaatiku ja TÜ professori Gerhard Rägo sünnist möödus 5. detsembril 122 aastat.

Gerhard Rägo medali eesmärk on tunnustada isikuid või kollektiive silmapaistvate teenete eest õpetaja- või õppejõutöös, õppe- ja metoodilise kirjanduse, programmide, õppetehnika jms väljatöötamise ning tõhusa kaasabi osutamise eest matemaatika õpetamise täiustamisel Eesti koolides.

Tänavu antakse medal
– Tartu ülikooli emeriitdotsendile ning koolimatemaatika ja õpetajate ettevalmistamise kauaaegsele eestvedajale Tiit Lepmannile;
– Paide ühisgümnaasiumi matemaatikaõpetajale Anne Lillepeale;
– Kose gümnaasiumi matemaatikaõpetajale Kärt Matiisenile;
– Võru I põhikooli matemaatikaõpetajale Anne Reiljanile;
– Rõuge põhikooli matemaatikaõpetajale Piret Viilule.

Gerhard Rägo (1892-1968) mälestusmedali asutasid 1990. aastal Tartu ülikool ja Eesti matemaatika selts. Vastsete laureaatidega kokku on eelnimetatud medal antud 163 isikule või kollektiivile.

Professor Rägo oli silmapaistev matemaatik-didaktik. Ta töötas Tartu ülikoolis välja tulevaste gümnaasiumiõpetajate ettevalmistuskava ning koostas sellekohased õppekavad matemaatika-loodusteaduskonnale. Ta oli ülikoolis õpetajate ettevalmistamisega tegelenud didaktilis-metoodilise seminari juhataja abi ja aastatel 1936-1940 juhataja. Ta on töötanud Tartu ülikoolis dekaani, kateedrijuhataja ja prorektorina.

Allikas: Tartu ülikooli

RMK hirvekaamera jäädvustas Saaremaal 16 looma

Sel nädalal jäi RMK hirvekaamera ette Saaremaal korraga lausa 16 looma, sellist seltskonda pole seal varem nähtud! Videolõiku ning veidi pikemat kirjeldust hirvede varahommikuste toimetuste kohta leiab RMK loodusvaatlusblogist http://www.rmk.ee/organisatsioon/loodusvaatlusblogi. Allikas: RMK

Läänemaa teenetemärgi kandidaatide esitamiseks on veel aega üks päev

Lääne maavalitsus ootab taotlusi Läänemaa teenetemärgi kandidaatide kohta 10. detsembriks (kaasa arvatud).

Läänemaa teenetemärk on asutatud maakonnale osutatud eriliste teenete ja väljapaistvate saavutuste tunnustamiseks. Teenetemärk antakse Eesti Vabariigi kodanikule või välismaalasele, kes oma silmapaistva töö ja tegevusega on kaasa aidanud Lääne maakonna arengule, samuti muude saavutuste eest, mis on toonud au ja tunnustust maakonnale. Teenetemärgi saaja ei pea olema Lääne maakonna elanik.

Tänavu antakse teenetemärki välja kolmandat korda. Eelmisel aastal said teenetemärgi pärandkultuuri hoidja ja uurija Lembitu Tverdjanski ning Lääne praostkonna praost Tiit Salumäe. Üle-eelmisel aastaid said teenetemärgi Endel Vooremaa, Zemfira Tammik, Ülo Kalm ja Lehte Ilves.

Teenetemärk antakse üle 20. veebruaril Haapsalu kultuurikeskuses maakondlikul vabariigi aastapäevale pühendatud vastuvõtul.

Kirjalikud ettepanekud kandidaatide kohta tuleks saata e-postiga (info@laane.maavalitsus.ee ) või tuua Lääne maavalitsusse (Lahe 8, Haapsalu) hiljemalt 10. detsembril 2014.

Rohkem infot ja taotluse vormi leiab siit: https://laane.maavalitsus.ee/et/laanemaa-teenetemark?p_p_id=56_INSTANCE_iNB4&p_p_lifecycle=0&p_p_state=normal&p_p_mode=view&p_p_col_id=column-2&p_p_col_count=1

Maris Saar

Jõuluturg Rõuges

Teisipäeval 23. detsembril algusega kell 14 leiab Rõuges Suurjärve parklas aset jõuluturg.
Turul müüb verivorste, hapukapsast ja palju muud Ilumäe talu.
Ostjad ja müüjad, olete oodatud!

Lisainfo tel 5174556 (Peep).

http://kohalikule.ee/jouluturg-rouges

Rakvere teatris esietendub “3 õde”

Andres Noormets toob Rakvere teatri lavale 10. detsembril esietenduva Anton Tšehhovi krestomaatilise näidendi.

“3 õde” on draamaklassika tüvitekst noortest naistest, kes on elu argipäeva kinni kleepunud ega leia sealt teed välja. Nende armastuseotsing on nii intensiivne, et võtab silme eest mustaks ja pea ringi käima: päevad kihutavad õhtusse nagu kiirrongid mööda tuleviku Rail Balticut. Näod ja jaamad vilksatavad mööda, ainult unistused ja lootused jaksavad kaasa kumiseda.

Lavastaja sõnul on klassikasse kuuluvad tekstid püsiva väärtusega ja alati nüüdisaegsed.

“Need on etalonid, millega aega ja olemist ikka üle mõõta tasub,” lausus Noormets. ” Sedakaudu paistavad selgesti kätte asjad, mida maksab hoida ja millel minna lasta, paistab praeguste asjade tase ja vorm”.

Laval on pea terve Rakvere Teatri trupp ja külalisena lööb kaasa Meelis Rämmeld.

Aasta Hiie sõber on Lüganuse sädeinimene Kaja Toikka

LüüTürr laulab Hiie sõbra Kaja Toikka auks. Foto: Andres Ehrenpreis

Novembri eelviimasel päeval Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud hiiesõprade aastasündmusel pärjati aasta Hiie sõbraks õpetaja ja külaelu edendaja Kaja Toikka.

2006. aastal hoidis tema julge ja läbimõeldud tegevus ära uusasumi rajamise Ida-Virumaa Lüganuse vallas asuvale Purtse Hiiemäele. Kaja Toikka kaasas hiie hoidmisse kogukonna, kohaliku omavalitsuse ja hiite eestseisjaid mujalt Eestist. Ühisel jõul suudeti hiie pöördumatu rikkumine ära hoida ning pühapaik on praegugi kõigile huvilistele avatud.

Oma sõnavõtus julgustas värske Hiie sõber inimesi pühapaiku märkama ja hoidma.

„Hoidkem hiisi!” sõnas Kaja Toikka. “Seal peituvad meie rahva juured ja elujõud. Murettekitav on, et enamik hiiekohti on meil tänapäeval ilma riikliku kaitseta. Kuna looduslikke pühapaiku praegu ei kaardistata, siis kaob igal aastal koos põliselanike suremisega osa hiiepaiku rahva mälust. Lisaks on meie looduslikud pühapaigad jätkuvalt surve all, kuna ikka leidub neid, kes teadmatusest või hoolimatusest tahavad hiies midagi sobimatut või lausa hävitavat ette võtta. Looduslike pühapaikade kaardistamine peaks olema praegu riiklikult sama oluline asi kui oli regilaulude ja rahvapärimuse kogumine möödunud sajandi esimesel poolel. Oleme uhked, et meie rahvaluulekogud on ühed maailma põhjalikumad, kuid looduslike pühapaikade kestmine tänase päevani on sama haruldane.“

Kaja Toikkale ulatati austuse ja usalduse märgiks Hiie sõbra kirves ning ta vöötati Virumaa rahvariidevööga.

Tõnis Mägi: Eesti saab päriselt vabaks alles siis, kui saavad vabaks meie hiied

Loe edasi: Aasta Hiie sõber on Lüganuse sädeinimene Kaja Toikka

ELF otsib noore looduskaitsja auhinna kandidaate

Eestimaa Looduse Fond (ELF) otsib kandidaate tänavusele noore looduskaitsja auhinnale, millega kaasneb 700eurone stipendium. Kandideerimisavaldusi saab esitada kuni 22. detsembrini aadressil elf@elfond.ee.

Auhinnale on oodatud kandideerima looduskaitsjad, kes omavad väljapaistvaid saavutusi Eestimaa looduse kaitsel ning on passi või enesetunde järgi nooremad kui 35 aastat. Kandidaadid võivad töötada või õppida nii avalikus, era- kui ka mittetulundussektoris, samuti tegutseda vabatahtlikuna. Kandideerida saab nii enda nimel kui ka esitada kellegi teise kandidatuuri.

Avalduses palutakse märkida kandidaadi ees- ja perekonnanimi, vanus, töökoht ja/või tegevusvaldkond ning olulisemad looduskaitselised tegemised ja saavutused.

Noore looduskaitsja auhinda antakse välja alates 2005. aastast eesmärgiga toetada elujõulise ja aatelise looduskaitse püsimist Eestis läbi põlvkondade. Auhinna pälvija otsustab ELFi poolt kokku kutsutav žürii. Auhinnafondi toetavad sel aastal loodusturismi ettevõtted Estonian Nature Tours, OÜ 360 Kraadi ning OÜ Natourest.

Auhinna laureaat kuulutatakse välja veebruari alguses ELFi sünnipäeval.

Täiendavat infot auhinna kohta leiab ELFi kodulehelt: www.elfond.ee/et/teemad/teised-teemad/loodusharidus/noore-looduskaitsja-auhind

Eestis on üle poolesaja tunnustust vääriva koolibussijuhi

Novembri alguses korraldas maanteemuuseum koostöös Õpetajate Lehega konkursi “Märka koolibussijuhti!”, mille eesmärk oli tunnustada tublisid koolibussijuhte ning teisalt suunata tähelepanu turvalisele liiklemisele kooliteel. Koos põhjendustega laekus muuseumile 55 ettepanekut.

“Meil on siiralt hea meel, et nii palju koole, omavalitsusi, bussifirmasid ja ka lapsevanemaid, meie konkursiga kaasa tulid ja saatsid meile väga südamlikke põhjendusi, miks just nende bussijuht väärib märkamist ja tunnustamist,” sõnas maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner. “Kirjeldustes rõhutati enam bussijuhi iseloomuomadusi, liikluses tarvilikke oskusi ning toodi ka konkreetseid näiteid, kuidas bussijuhi töö on palju rohkemat kui pelgalt roolikeeramine.”

Ettepanekuid tunnustust väärivate koolibussijuhtide kohta tuli muuseumile kogu Eestist: Muhu saarelt Hummuli vallani Valgamaal, nii e-maili kui ka tavakirja teel. Enamik esitatud bussijuhte teenindavad just väiksemate asulate vahelisi liine, et iga pisikese küla koolijüts ikka õigeks ajaks kooli jõuaks. Samas olid esindatud ka mitmed linnade bussijuhid. Kaks koolibussijuhti oli esitatud kahe erineva isiku poolt ning ühe bussijuhi kohta tuli lausa kolm märkamist.

Loe edasi: Eestis on üle poolesaja tunnustust vääriva koolibussijuhi

Halvatud tüdruk saab Lastefondi toel endale kehahoidu toetavad abivahendid

HeadPodi peatugi, millise saab omale ka Pärnu tüdruk Britt. — HeadPodi peatugi, mille saab omale ka Pärnu tüdruk Britt.

SA TÜ Kliinikumi Lastefond aitab soetada 17aastasele sügava puudega Brittile selja- ja peatoe, mis võimaldavad tal enda pead ja ülakeha paremini kontrollida.

Pärnu tüdrukul on diagnoositud kaasasündinud kesknärvisüsteemi progresseeruv haigus, mille tõttu on ta täielikult halvatud ning talle on määratud sügav puue. Britt ei kõnni ega räägi ning vajab lakkamatut hoolitsust.

“Kuna Brittil ei ole tasakaalutunnet, siis ei suuda ta oma pea hoidu kontrollida,” selgitas tüdruku isa. “Peatugi on siin suureks abiks ning toetab last käeliste tegevuste ajal, toitmisel ja pikemal autosõidul. Ilma abivahendita on kõik tema tegevused, isegi vaatamine, pärsitud.”

Lastefond toetab tüdrukule pea- ja seljatoe soetamist 72 euroga.

Varasemalt on fond aidanud Brittile muretseda kallihinnalise koduseks kasutamiseks mõeldud tõstemasina, mis hõlbustab tema ööpäevaringset hooldust.

Kui Sinagi sooviksid anda oma panuse Britti ja teiste abivajavate laste ravitingimuste parandamiseks, siis on selleks jõuluajal suurepärane võimalus soetades oma lähedastele kingituseks Lastefondi heategevusliku kinkekirja, mis tähistab fondile tehtud annetust. Uuri lähemalt Lastefondi kodulehelt.

Merili Kärner

Kadrina otsib, kus on valla vaatamisväärsuste TOP 10

Kadrina vald Virumaal otsib oma vaatamisväärsuste toppi ehk tippu. Teisitisõnu neid kümmet objekti, mida vaatamata ei saa Kadrina vallast korralikku ülevaadet ega arusaama.

Vähem kui kaks nädalat kestnud häältamine nii Facebooki keskonnas kui ka vallaveebis on kokku toonud enam kui pooltuhat häält 30 Kadrina valla objektile, mida said välja pakkuda ka vallakodanikud.

TOP 10 nimekirja Kadrina vallas kandideerivad näiteks Neeruti mäed, Neeruti järved, Neeruti mõis, Neeruti Kalevipoja monument, Viitna järved, Viitna kõrts, Viitna Arturi šašlõkibaar, Kadrina vabadussammas ehk mälestuskalju, Kadrina emakeele ausammas, Kadrina kirik, Kadrina rahvamaja, Kadrina jaamahoone, Kadrina keskkool, Neeruti seltsi seltsimaja, Kadrina saun, Kadrina paisjärv, Vohnja kool ja mõis, Udriku mõis, Kolu mõis, Kadrina hobujõu ausammas, Hulja Männi äri, Arbavere mõis, Ohepalu kaitseala j.t.

Detsembri teisest poolest saab hääli anda ka kirja teel ja valla raamatukogudes, täpsem info ilmub vallalehes Kodukant.

Kardina valla vaatamisväärsuste TOP10 selgub jaanuari teiseks pooleks, kui see kuulutatakse välja vallalehes.

Hääletada saab Facebookis: https://www.facebook.com/groups/kadrina/permalink/760751783973370/?qa_ref=qd

Lisaks vallaveebis: http://www.kadrina.ee/atp/index.php?id=37819

Neljapäeval Rakveres loodusõhtu
“Jäälind – Eesti jõgede pärl”

Selle aasta viimane loodusõhtu toimub Tallinna ülikooli Rakvere kolledži saalis (Pikk 40, Rakvere) 11. detsembril kell 18. Jäälinnust räägib Eesti Ornitoloogiaühingu hariduse ja teavituse spetsialist Riho Kinks.

Jäälind on üks kaunimaid ja huvitavamaid linde, keda kutsutakse ka jõgede kalliskiviks. Ta on valitud Eesti 2014. a linnuks. Loodusõhtul räägitakse jäälinnust ja tema elust, mida jäälinnuaasta puhul teada saadud. Näha saab jäälinnu joonisfilmi ja kauneid fotosid.

Üritust toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Osalemine tasuta.

Viljandi muuseumis on avatud näitus “Lase minu lambad laialt käia… Lambamaastikud Eestis ja Euroopas”

Lammas on vähenõudlik loom. Seetõttu on teda karjatatud aladel, kus muu põllumajandus pole võimalik. Nii on lambad kujundanud meie loopealseid, ranna- ja puisniite. Selleks, et neid kooslusi alles hoida, on lambad parimad tööriistad. Aastaid hooldamata ala on raske kasutusele võtta, selleks on vaja kas keskkonda oluliselt muutvat tehnikat või… lambaid.

Lisaks teabele lambakasvatusest ja karjamaadest saab Viljandi muuseumi näitusel katsuda lambavillast toodetud riideid, lõnga, istuda niidu- või põldheinal, joonistada või meisterdada lammas ja muud mängulist.

Näitus valmis Eesti Maaülikooli ja Eesti Rahva Muuseumi koostöös projekti CANEPAL raames, mille eesmärk on uurida, tutvustada ja väärtustada lambapidamise ja karjaseeluga seotud pärandit Euroopas.

Näitus jääb avatuks 28. veebruarini 2015. Muuseumi näitusemaja on avatud teisipäevast laupäevani kella 10-17 (välja arvatud pühadel).

Kelly Eensoo

Sigade aafrika katku levikupiirkondadesse
paigutatakse kogumiskonteinerid

Loomsete jäätmete käitleja AS Vireen alustas kogumiskonteinerite paigutamist seakatku diagnoosiga metssigade korjuste kogumiseks. Esialgu paigutatakse üle Eesti taudipiirkondadesse viis konteinerit.

“Kuna talvised ilmaolud muudavad korjuste matmise keeruliseks ning uusi leide taudikahtlusega loomadest lisandub iga päev, paigutatakse kõigisse taudistunud piirkondadesse lekkekindlad konteinerid korjuste kogumiseks,” ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel. “Nendele konteineritele korraldatakse ASi Vireen poolt eraldi veoring, et vältida võimalikku ristsaastumist.”

Taudimaterjali konteineritesse kogumine aitab vältida ka nakkusohtlike korjuste väljakaevamist teiste metsloomade poolt. Konteinerid paigutatakse Valgamaal Hummuli ja Õru valda, Viljandimaal Tarvastu valda, Võrumaal Varstu valda ja Ida-Virumaal Lüganuse valda. Konteinerid on lukustatud ning need on kasutamiseks vaid kohalikele jahimeestele. Ühe konteineri mahutavuseks on 600 liitrit ning neid tühjendatakse vastavalt vajadusele.

Lähinädalatel jõuab Eestisse ka mobiilne põletusahi, mida saab kasutada seakorjuste (sh talvetingimustes metsseakorjuste) kohapeal hävitamiseks, et vähendada taudi levimise riski.

Loe edasi: Sigade aafrika katku levikupiirkondadesse
paigutatakse kogumiskonteinerid

Rahvaluulele ja etnoloogiale pühendatud seminar “Harali pärimus”

Reedel, 12. detsembril kell 12 ootab Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus kõiki huvilisi lõunaeesti rahvaluulele ja etnoloogiale pühendatud seminarile “Harali pärimus”, mis toimub Tartu ülikooli peahoone (Ülikooli 18) auditooriumis 139.

Seminari kava:
12.00–12.05 Seminari avamine
12.05–12.45 Kristin Kuutma: Pilk pärimusele teoreetilisest ja polemiseerivast vaatenurgast.
12.45–13.10 Katre Kikas: Viljandimaalaste kõnetamine: J. Hurt, M. J. Eisen ja kohalikud kogujad.
13.10–13.35 Andreas Kalkun: Fjodor Vanahundi ropud jutud. Jutuilmast ja muust.
13.35–14.00 Mari Sarv: Püha või patune: seksuaalsus regilauludes.
14.00–14.25 Taive Särg: Mulgi regiviisid tänapäeva muusikapildis.
14.25–15.00 Tsäivaih

15.00–15.30 Marju Kõivupuu: Kommetest ja tavadest kultuuripärandiks.
15.30–15.55 Karri Toomeos-Orglaan: Novellmuinasjutud: seto eripära otsides.
15.55–16.20 Inge Annom: Seto jutud imemuinasjuttude II köites.
16.20–16.45 Mari Mets, Karl Pajusalu: Pärimus keelesaarte tekstides.
16.45–17.10 Hannes Korjus: Lutsi maarahvas esimese Läti Vabariigi aegu.
17.10–17.40 Aivo Põlluäär: Seto kultuuri representatsioonid Vaike Sarve ja Mare Piho filmides.
18.00–… Iloõdak

Kontakt: Eva Saar (eva.saar@ut.ee, tel 737 5422)

Seminari korraldavad TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus ja EKM Eesti Rahvaluule Arhiiv

Tänavu toetab “Jõulutunnel” abi vajavate laste huviharidust

Saatejuhid Katrin Viirpalu ja Rasmus Kagge. Foto: Ülo Josing/ERR

ETVs esimesel jõulupühal otse-eetrisse jõudev heategevusprogramm “Jõulutunnel” on tänavu pühendatud abi vajavate laste huvihariduse toetamisele. Lastekaitse Liidu vahendusel jõuab televaatajate toetus lasteni, keda kasvatavad vanavanemad, kes on pärit paljulapselistest peredest, ja andekate lasteni, kes mingil muul põhjusel vajavad abi.

Annetused aitavad tasuda huviringis käimise eest või hankida vahendeid, mida läheb seal osalemiseks tarvis. Lastekaitse Liit aitab toetusest osa saada Eestimaa kõigi piirkondade lastel.

“Jõulutunneli” otsesaade on läbi päeva eetris kuus korda ja kokkuvõte tehakse pärast “Aktuaalset kaamerat”. Saatejuhid Katrin Viirpalu ja Rasmus Kagge kutsuvad otsesaatesse külalisi teemaintervjuudeks, et rääkida andekusest, selle märkamisest ja arendamisest. Samuti neist, kes tänu abile ja toetusele on elus edasi jõudnud, aga ka heategevusest laiemalt. Uuritakse, kuidas möödunud aasta annetuste saaja Toidupank on kogutud raha kasutanud. Muusikat teevad Uku Suviste, Getter Jaani, Janika Sillamaa, Terminaator, Smilers, Triinu Taul, C-Jam, Tallinna poistekoor ja palju teised.

Juba alates 18. detsembrist on avatud telefoninumbrid, millele helistades saab toetada Lastekaitse Liidu tegevust abi vajavate laste huvihariduse edendamisel.

Helistades numbril 900 7701 saab annetada 2 eurot, numbril 900 7702 annetatakse 5 eurot, ja numbril 900 7703 annetatakse 25 eurot.
Televaatajate annetuskõnesid vahendavad telefonifirmad Elion, EMT, Elisa, Starman ja Tele2 ilma teenustasuta.

Möödunud aastal kogus “Jõulutunnel” televaatajate abiga Toidupanga tegevuse toetamiseks 208 154 eurot. “Jõulutunnel” on tänavu ETV eetris juba 15. korda.

Anneli Tõevere-Kaur

Lastefondi vabatahtlik Evelin Tamm valiti aasta vabatahtlikuks

Pühapäeval, 7. detsembril annavad Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves ja Liikumine Kodukant üle tänavused aasta vabatahtliku aumärgid. Teiste seas pälvib tunnustuse ka SA TÜ Kliinikumi Lastefondi pikaaegne vabatahtlik Evelin Tamm.

Evelin on olnud Lastefondi vabatahtlik alates 2010. aastast, mil ta oli tudeng Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis. Ligi viie aasta jooksul on ta saanud Lastefondis täita väga erinevaid ülesandeid olles nii projektijuht, ürituste korraldaja kui vabatahtlike koordinaator. Viimasel ajal on ta fondi vabatahtlikuna olnud seotud peamiselt meditsiinivaldkonnaga ning puuetega laste hoiukodude avamise koordineerimisega. Evelin on erialalt sotsiaaltöötaja ja töötab igapäevaselt Tartu Laste Tugikeskuses.

Enda sõnul tegutseb Evelin vabatahtlikuna lihtsalt heast tahtest ning soovist tegeleda just sellega, mis talle väga meeldib. “Lastefondi vabatahtlikkus pakub mulle erinevaid võimalusi midagi uut kogeda ja kedagi aidata,” ütleb ta. Aasta vabatahtlikuks nimetamist peab ta suureks tunnustuseks, kuigi esiti oli tal raske mõista, millega just tema selle ära on teeninud. “Enda meelest ei tee ma mitte midagi sellist, mida keegi teine ei saaks teha. Aga ju ma olen seda hästi teinud!” leiab ta ning loodab, et tema tegutsemine ja selle märkamine nakatab ka teisi.

Lastefondi tegevjuhil Sandra Liivil jagub Evelini kohta vaid kiidusõnu: “Ta on kõik need aastad Lastefondi juures hingega vabatahtlikku tööd teinud ning toonud meie seltskonda lisaväärtust ka oma sotsiaalvaldkonna teadmistega.” Ta lisab, et Lastefond saab nii palju teha ja jõuab sedavõrd paljude inimesteni just tänu vabatahtlike abile ning toob Evelini esile kui ühe neist, kelle peale saab alati loota ning kes on valmis kandma ka väga vastutusrikkaid ülesandeid. “Ta on väga-väga suure südamega inimene ja tema säravatest silmadest tundub, et ta on õnnelik selles, mida teeb. Lastefondi jaoks on Evelin tõesti hindamatu ning armas vabatahtlik,” kiidab Liiv.

Vabatahtlikke tunnustatakse Siseministeeriumi ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali eestvedamisel ning selle eesmärgiks on tuua esile ning avaldada austust ja tänu inimestele, kes on vabatahtlikult panustanud Eesti ühiskonna arengusse. Aumärgid antakse kokku 10-le vabatahtlikule üle pühapäeval, 7. detsembril Türil.
Merili Kärner

Põlvamaal plaanitakse esmatasandi tervisekeskused rajada Põlvasse ja Räpinasse

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna nõunik Piret Simmo tutvustas toetusmeetme tingimusi.

Neljapäeval, 4. detsembril toimus maavalitsuses sotsiaalministeeriumi tervisekeskuste rajamise teemaline nõupidamine. Põlvamaa haiglate, perearstide, kohalike omavalitsuste juhtide, maavalitsuse, terviseameti ja sotsiaalministeeriumi esindajate osalusel arutati esmatasandi tervisekeskuste rajamise toetusmeetme eesmärke ja tegevusplaane. Põlvamaa esmatasandi tervisekeskused peaksid asuma Põlva ja Räpina piirkonnas. Tervisekeskustes osutaksid teenuseid perearstid ja -õed, füsioterapeut, ämmaemand, vaimse tervise õde ning kodudes õendus-teenuse pakkujad. Uute esmatasandi tervisekeskuste ehitamist ja rekonstrueerimist on kavas toetada Euroopa Liidu struktuurfondide perioodil 2013-2020.

Maret Reinumägi