Vanal Võromaal peetäs kodoeläjit inämb ku muial Eestin

Vaikmetsa Ive ja timä armsa maalehm Leeni. Harju Ülle pilt.
Vaikmetsa Ive ja timä armsa maalehm Leeni. Harju Ülle pilt.
Et põllumajandusloendusõ perrä peetäs Vana Võromaa eläjit inämb ku muial Eestin, sis uursõ Tarto ülikuul võrokõisi eläjäpidämist lähembäst. 6. joulukuu pääväl kõnõli uurja tuust Rõugõ kihlkunnan Ala-Kiidil.

Suvõl käve Võromaal ümbre Tarto ülikooli kultuuritiidüisi ja kunstõ instituudi rahvatiidüse osakunna tudõngi. Nä uurõ, mille ja mändsit eläjit peetäs, kuis omma muutunu eläjäpidämise tiidmise ja kombõ ni miä eläjäpidäjile murõt tege.

Uurmisõ juht Bardone Ester ütel’, et nigu varramba, peetäs eläjit innekõkkõ selle, et sis om hindäl piim, liha ja muna umast käest võtta ja söögikraamiga saa ka tsipakõsõ rahha tiini. Vanõmbilõ inemiisile omma eläjä seldsilidses, latsilõ oppasõ huulmist ja elotsõõri tiidmist. Vahtsõl aol peetäs eläjit ka küläliisile näütämises.

Vahtsõ eläjäpidäjä omma tegünü Heiferi programmi (2005–2012) abiga: sai võtta ilma rahalda maatõugu lehmä, lambit vai kitsi. Ettevõtmisõ vidäjä Piho Aigari jutu perrä omma no maatõu kimmämbä ja eläjide jagaminõ tennü ka kogokunna-tunnõt kimmämbäs.
Loe edasi: Vanal Võromaal peetäs kodoeläjit inämb ku muial Eestin

National Geographic keskendub teemale ‘esimesed’

NGE_jaanuarNational Geographic Eesti uue aasta esimene number keskendub teemale ‘esimesed’: inimajaloo esimesed kunstnikud, imiku esimene eluaasta, esimeste ameeriklaste päritolu, Aafrika esimene linn Lagos jt temaatilised käsitlused.

Jaanuari ajakirja põhiteemad on järgmised:

Esimesed kunstnikud

Neile kuulub au inimajaloo kõige murrangulisema uuenduse eest: nad leiutasid sümboolse väljendusviisi.

Esimene eluaasta

Imiku aju on erakordne õppimismasin ja selle areng sõltub armastavatest hooldajatest.

Esimesed ameeriklased

Geneetilised andmed ja uued arheoloogilised leiud aitavad lahendada esimeste ameeriklaste päritolu mõistatust.

Esimene lind
Valgepea-merikotkas võib olla majesteetlik rahvussümbol, ent ta on väga kange iseloomuga.

Lisaks tuleb juttu maailmas haruldase pisiliblika alpi-tumekoi viimsest pelgupaigast Eestis, maasoojusenergia saarest, kunstliku viljastamisega saadud patagoonia pingviinide tibudest jpm.

Ajakirja National Geographic eestikeelne jaanuarinumber jõuab müügile 31. detsembril.

Allikas: www.national-geographic.ee

www.national-geographic.ee

2014. aastal lisandus Eestis 20 uut mahetöötlejat

Foto: EMSA
Foto: EMSA
Sel aastal lisandus 20 uut mahetöötlejat, kellest umbes pooled valmistavad marjadest ja puuviljadest tooteid, aga leidub ka liha- ja pagaritoodete valmistajaid. Mahepõllumajanduslikku maad lisandus 2014. aastal 5000 hektarit, maheteravilja pind kasvas võrreldes möödunud aastaga 18%, ka mahedana kasvatavate loomade arv kasvas.

Mahetootmisest on saanud Eestis põllumajanduse ja toidutootmise arvestatav osa. Turul on mahetooted üha laiemas valikus kättesaadavad. Tootjate sõnul on nõudlus suurem kui jõutakse toota. Toodangumahtude märkimisväärne kasvatamine on keeruline, sest valdavalt on tegu väikeettevõtetega, mis valmistavad käsitöönduslikku toodangut. See on ka põhjus, miks mahetoorainet ostetakse töötlemiseks kokku suhteliselt vähe ning miks mitmed mahetalunikud on rajanud oma tallu töötlemise. Sarnaselt Eestile ostetakse mahetoitu järjest rohkem ka mujal Euroopas ja USAs. Hea näitena võib tuua Rootsi, kus selle aasta esimesel poolaastal suurenes mahetoidu müük lausa 30%.

„Tänaseks oleme olnud Vinnukaga turul pool aastat ning võime öelda, et tarbija on toote hästi vastu võtnud, ka jõulude ajal osutus Vinnukas väga populaarseks kingituseks,“ ütles Lauri Bobrovski OÜ-st Sirloin. „On olnud ülimalt huvitav aasta. Indu annab juurde mahetoodete konkursil saadud tunnustus – Vinnukas kui esimene Eesti maheveiselihast valmistoode. Veelgi rõõmsamaks tegi, et samal konkursil pidas 250 Vinnukat maitsnud inimest meie toodet teise koha vääriliseks. Vinnukas on praegu müügil mahe- ja talupoodides üle Eesti, Talu toidab müügiriiulitel Tallinna Rimides ja neljas Tallinna Selveris. Soovime uuel aastal müügikohtade arvu kindlasti suurendada.“ Loe edasi: 2014. aastal lisandus Eestis 20 uut mahetöötlejat

Väiku talo nakkasõ inämb tukõ saama

Talunik. Foto: ELF
Talunik. Foto: ELF
Väiku talo nakkasõ saama inämb tukõ nii eläjide ku aiavilä kasvatamisõs ja ka ettevõttõ arõndamisõs ja tehniga hankmisõs – sääne põllumajandusministeeriümi plaan uut Euruupa Kommisjoni hääskitmist.

«Tsiht om tuu, et perretalo jääsi püsümä ja egän talon olõssi vähämbält üts kõrralik tüükotus,» selet’ põllumajandusministri Padari Ivari, kelle rehkendüse perrä võisi saia tukõ pia tuhat Vana Võromaa tallo.

Plaani perrä saasi tukõ väiku eläjäpidäjä (kooni 100 piimälehmä, 25 lihaeläjät, 10–100 imälammast vai imäkitsõ) ja aiaviläkasvataja, kellel kasus aiakraami (roho- ja maiguhaina, köögivili (vällä arvatu kardok), maas’ka, puuvilä ja mar’a) kokko vähämbält üte hektäri pääl.

Noorõ põllumajandusettevõtja (kooni 40 a vana ja edimädse 39 ha maa päält) võissi saia edimädsel viiel aastal ka ütist pindalatoetust ¼ inämb.

Ku väiku talopidäjä nakkasõ õkvatoetuisi saama kooni 1250 eurot, sis saava nä tuu kätte lihtsämbäle. «Euruupa Kommisjon või seo plaani seen viil ütte-tõist muuta, kõgõ inämb om küsümüisi lihaeläjide ja lambidõ kotsilõ, selle et noidõ arv kasus Eestin niigi,» selet’ Padari Ivari.

Päält tuu plaan põllumajandusministeeriüm väikeisi talopidäjit inämb tukõ ka maaelo arõngukava rahast. Väiku talo arõndamisõs saa naada küsümä kooni 15 000 eurot (ku talo müügitulu om aastan 4000-14 000 eurot). Viil saava väiku talo laapsampa küssü tukõ liikva tehniga ostmisõs ja mahetalol lubatas osta ka pruugitut tehnikat. Euruupa Kommisjon tege otsussõ vahtsõaastakuu lõpun.

Harju Ülle, Uma Leht

Peagi algab IV Tallinna Bachi nimeline muusikafestival

Uue aasta 1.-7. jaanuarini toimub IV Tallinna Bachi nimeline muusikafestival. Traditsioonilise ja suurejoonelise muusikafestivaliga võtab Tallinna linn vastu uut aastat juba neljandat korda järjest.

“See on suur rõõm ja õnn, et tohime alustada uut 2015. aastat niivõrd eriliselt,” sõnas professor, organist ning helilooja Andres Uibo. “1. jaanuaril algab Tallinna Bachi nimeline muusikafestival, mis on ühtlasi ka aasta esimene suur muusikaüritus. Aga tuleva festivali teeb eriliseks see, et avakontserdil esineb meie tunnustatud ooperi laulja Ain Anger. Tänapäeval on väga raske leida teist Eesti artisti, kes oleks nii edukas nagu tema.”

Ain Anger on esinenud mitmetel tähtsatel ooperifestivalidel (nt Bayreuthis, Helsingis, Bergenis, Lutzernis jm) ning suurtel kontsertlavadel kõikjal maailmas (USAs, Austrias, Saksamaal, Itaalias jt). 2013. aastal esines ta ühes tähtsamas ooperiteatris – Milano La Scalas. Ain Anger on teinud koostööd selliste mainekate dirigentidega nagu Lorin Maazel, Christian Thielemann, Seiji Ozawa, Zubin Mehta, Riccardo Muti jt. Ain Anger on Eesti teatri aastaauhinna laureaat ning Valgetähe III klassi ordeni kavaler. Täna on Ain Anger Viini Rahvusooperi solist.

BachFest Tallinn pakub ainulaadset võimalust nautida uue aasta esimesel päeval Ain Angeri võrratut häält. Kokku toimub festivali raames 16 kontserti, mis pakuvad unustamatu ja haruldase muusikalise elamuse kõikidele kuulajatele – kavades leidub Johann Sebastian Bachi oreli-, orkestri- ja koorimuusikat ning suurejoonelisi jõulu ja uusaasta kantaate. Loe edasi: Peagi algab IV Tallinna Bachi nimeline muusikafestival

Toidutootmise, põllu- ja kalamajanduse faktid said kaante vahele

põllumPõllumajandusministeerium avaldas statistikakogumiku, mis annab ülevaate Eesti toiduainetööstusest, põllu-, maa- ja kalamajandusest.

Statistikakogumik “Toit, põllumajandus, maaelu, kalamajandus faktides 2014” annab ülevaate toiduainete tootmisest, põllu-, maa- ja kalamajandusest Eestis aastatel 2007-2013 (Euroopa Liidu eelmine rahastamisperiood).

Kogumiku andmetest selgub muuhulgas, et aastatel 2007-2013 on suurenenud nii toiduainetööstuse kogutoodang kui eksport. Eesti maaettevõtete arv on aasta-aastalt kasvanud, samuti on suurenenud maa-asulates tööga hõivatute arv ning tööhõive määr. Vaadeldava seitsme aasta jooksul on kasutatav põllumajandusmaa Eestis suurenenud enam kui 51 000 hektari võrra. Toodetud põllumajandussaaduste koguväärtusest poole annavad stabiilselt piim ja teravili.

Kogumiku koostamisel on kasutatud Statistikaameti, Põllumajandusministeeriumi, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA), Põllumajandusameti ning teiste asutuste andmeid. Kogumiku toimetaja on Merike Koov.

Kogumiku eestikeelse versiooni saab tasuta alla laadida siit ja  ja ingliskeelse versiooni siit

65aastased ja vanemad reisijad ei pea Elroni rongides enam pensionitunnistust esitama

Eesti reisirongiliiklust korraldav Elron muudab 1. jaanuarist sõidusoodustuste saamise korda – edaspidi saavad kõik 65aastased ja vanemad inimesed soodustuspiletiga reisida isikut tõendava dokumendi alusel.

“Alates 1. jaanuarist piisab vähemalt 65aastastel reisijatel Elroni rongides sooduspiletiga sõitmiseks ainult vanuse tõestamisest, pensionitunnistust neil enam kaasas kanda ei tule,” sõnas Elroni kommunikatsiooni- ja turundusjuht Mai Vahtrik. “Sooduspiletiga reisimiseks on klienditeenindajale või piletikontrolörile tarvis esitada isikut tõendav dokument – pass, ID-kaart või juhiluba.”

Mai Vahtriku sõnul säilitab Elron soodustused ka teistele pensionisaajatele, kellel on oma õiguse tõestamiseks vaja endiselt esitada pensionitunnistus.

Soodustuspileti kasutamise õigus on: õpilasel; üliõpilasel; raske või keskmise puudega 16aastasel ja vanemal isikul; puudega lapse saatjal; sügava puudega isiku saatjal ning pensionäril.

Tasuta sõidu õigus on: koolieelikul; kuni 15aastasel (kaasaarvatud) puudega lapsel; sügava puudega isikul; raske või sügava nägemispuudega isiku saatjal.

Rõuge vald kaardistab veeprobleeme

Seoses 2014. aasta madala põhjavee taseme ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava täiendamisega koostas Rõuge vald küsimustiku, et saada parem ülevaade kaevude veeprobleemidest Rõuge vallas.

Rõuge valla kaevuomanikel palutakse vastata veebipõhisele küsimustikule, mille leiab siit.

Küsimustiku väljatrükke saab ka Rõuge, Viitina, Pärlijõe ja Nursi poodides ning Viitina, Sänna, Nursi ja Rõuge raamatukogus.

Kes paberil või veebis küsimustikku täita ei soovi, võib info edastada telefonile 7859 322 või 5346 7448. Vastuseid oodatakse kuni 18. jaanuarini.

Vanemuise draamatrupp jagas kolleegipreemiaid

vanemine armastan mud-7631
Hetk Vanemuise lavastusest “Armastan! Armastan! Armastan!”

Vanemuise teatri draamatrupi jõulupeol selgitati traditsiooniliselt välja aasta kolleegipreemia laureaadid, kelleks tänavu valiti Reimo Sagor, Jaanika Arum, Ott Sepp, Maria Soomets ja Ain Mäeots.

Naispeaosalisena hindasid kolleegid kõrgeimalt Jaanika Arumit Tamta rolli eest Avtandil Varsimašvili lavastuses “Armastan! Armastan! Armastan!”. Sama lavastus tõi parima meespeaosalise au Reimo Sagorile Nikala osa eest. Mõlema möödunud kevadel lavakooli lõpetanud näitleja jaoks oli preemia toonud roll esimene töö Vanemuises.

Parima naiskõrvalosa preemia pälvis Maria Soomets rollide eest lavastuses “Madisoni maakonna sillad” ja “Kajakas”.

Parima meeskõrvalosa tiitel läks sedakorda Ott Sepale Gustav Adolf Ekdahli osatäitmise eest lavastuses “Fanny ja Alexander”.

Parimaks draamalavastuseks valisid kolleegid suure häälteenamusega lavastuse “Fanny ja Alexander”, mis tõi lavastaja Ain Mäeotsale ka parima lavastaja tiitli.

Lõuna prefektuur kutsub politseitööga tutvuma

Lõuna prefektuuri politseijaoskonnad kutsuvad 30. detsembril tutvuma politseinike tegevuse, töövahendite ja –võtetega. 

Lahtiste uste päeval on võimalik tutvuda märulipolitsei tegevuse ja töövahenditega, kurjategijate jälgi aitavad leida kriminalistid, liiklus- ja patrullpolitseinikud kõnelevad oma töistest põnevatest seikadest ja näitavad lähemalt, mis on „siil“ või „stalker“. Ka saab uurida politsei operatiivsõidukite masinaparki mootorrattast konvoibussini ning kurjategijate kinnipidamist demonstreerivad teenistuskoerad. Lahtiste uste päeva viivad läbi vastava jaoskonna politseiametnikud.

Lõuna prefekt Tarmo Kohv ütles, et lahtiste uste päev on hea võimalus kiigata lähemalt politseitöö köögipoolt. „Kui kõrvale jätta tänaval töötav politseinik või letis isikut tõendavaid dokumente väljastav klienditeenindaja, jääb suurem osa politseinike tegevusest, töövahenditest ja –võtetest paljudele siiski varjatuks. Lahtiste uste päevale on oodatud kõik huvilised ühes suurte ja väiksemate pereliikmetega seda saladuseloori politseitöö ümber avama,“ ütles prefekt.

Lõuna prefektuuri lahtiste uste päev toimub 30. detsembril algusega kell 11.00, 12.00 ja 13.00 Tartu politseimajas (Riia 132, kogunemine valvelaua juures) ning algusega kell 11.00 Põlva politseimajas (Võru 12), Jõgeva politseimajas (Suur 1), Võru politseimajas (Kreutzwaldi 52), Viljandi politseimajas (Pargi 1) ning Valga politseimajas (Puiestee 4).

Kultuuriministeerium otsib kultuurisõpru

Kultuuriministeerium soovib välja selgitada ja tunnustada neid organisatsioone ja eraisikud, kes on 2014. aastal oluliselt kultuurivaldkonda panustanud ja avaldanud seeläbi positiivset mõju kultuurisüdmuste toimumisele ning valdkonna ja ühiskonna arengule.

Kandidaate võivad esitada kõik kultuurivaldkonnaga kokku puutuvad organisatsioonid. Kandidaadiks ei saa olla Kultuuriministeeriumi ja tema valitsemisala asutused või nende töötajad ning nende poolt korraldatud projektid, samuti teised riigiasutused või riigi poolt ellu kutsutud organisatsioonid.

Esitatud kandidaatide hulgast valitakse välja kultuuri sõbrad ning kolm “Aasta kultuurisõpra”, kes on tunnustuse väljakuulutamisele eelnenud aasta jooksul kultuurivaldkonda enim panustanud.

Kandidaatide esitamiseks tuleb täita avalduse vorm. Esitada võib ka varasematel aastatel esitatud organisatsioone ja isikuid. Niumekirja nendest saab näha siit.

Kandidaate saab esitada kuni 15. jaanuarini. Kultuuriminister kuulutab konkursi laureaadid välja 10. veebruaril 2015. aastal kinos Artis. Täpsem info siit.

Tartu naiste varjupaigas viibivad lapsed saavad Lastefondi toel psühholoogilist abi

SA TÜ Kliinikumi Lastefond toetab Tartu naiste tugi- ja teabekeskuse projekti “Perevägivalla ohvritest laste kaitse” raames seal viibivate laste psühhoteraapia-nõustamisseansse tasudes seitsme kuu jooksul psühhoterapeudi töötasu.

Tartu naiste varjupaik on pakkunud perevägivalla ohvritele ja nende lastele varjupaika ja erinevat laadi nõustamist juba 12 aastat. Selle aja jooksul on sotsiaalset ja juriidilist nõustamist, naistele suunatud psühhoteraapiat ja muid teenuseid pakutud rohkem kui 1500 naisele.

Seni ei ole varjupaigal kitsa eelarve tõttu olnud võimalik teraapia sihtgrupina aidata nõustamisel käinud ohvrite lapsi, keda 2014. aastal oli kokku ligi 120. Samas on mõistetud nende laste psühholoogilise nõustamise vajalikkust. Varjupaiga juhataja Pille Tsopp-Pagana sõnul on ema suhtes toimepandava vägivalla nägemine tõsine psühholoogiline vägivald lapse suhtes, millel võivad olla väga rängad tagajärjed. “Lapsed, kes on sunnitud vägivalda pealt vaatama, on kaudselt täiskasvanutega toimuva füüsilise vägivalla ohvrid, sest neil kujuneb harjumus eluks pideva vägivalla keskel ning arusaam, et füüsilise vägivalla abil on võimalik ennast maksma panna,” selgitab ta lisades, et sellest tekivad eeldused vägivaldseks käitumiseks ka täiskasvanuna.

Loe edasi: Tartu naiste varjupaigas viibivad lapsed saavad Lastefondi toel psühholoogilist abi

Lugemissoovituste rubriik 1. – 9. klassidele

Soovitatakse 1. klassile.

Tallinna Keskraamatukogu veebilehele on lisandunud 1. – 9. klasside lugemissoovituste rubriik.

Raamatusoovitused on antud klasside kaupa, mis teeb nimekirjade kasutamise õpetajate jaoks lihtsamaks ning mugavamaks. Nimekirjas olevad raamatud on valitud viimasel paaril aastal ilmunud nii eesti kirjanike teoste kui ka tõlkekirjanduse hulgast. Raamatukoguhoidjad on näinud vaeva, et nimekirjast leiaks sobivat kirjandust erinevate teemade käsitlemisel, et oleks midagi nii poistele kui tüdrukutele, midagi õpetlikku ja midagi, mis paneks fantaasia tööle.

Kuna õpilaste lugemisoskused ja harjumused on väga erinevad, siis tasub kindlasti oma nimekirju koostades üle vaadata ka üks klass allpool ja üks klass ülalpool olevad soovitused. Iga õpetaja tunneb oma õpilasi kõige paremini ning saab nüüd raamatukogu poolt pakutavatest nimekirjadest kokku panna just oma klassile sobiliku lugemissoovituste nimekirja.

Nimekirju uuendatakse kord kvartalis.

Tutvu nimekirjadega siin.

Pime tänavalõik sai jõuludeks uued valgustid

IMG_0015 (1)Eile sai SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) 7 linna tänavavalgustuse projekti raames uued valgustid Võru linna üks tuiksooni – pikka aega pime olnud Jüri tänava lõik Piiri tänava ja Räpina-Paju tänavate ristmiku vahel (pildil).

Kasutades ära viimaseid soojapoolseid ilmasid, paigaldas Kagu Elekter nimetatud, kohati kottpimedale tänavalõigule 9 uut posti 18 lambiga, parandades sellega oluliselt linna ühe peatänava liiklusohutust. Arvestades eeltoodut, on tegu justkui väikese jõulukingitusega. “See oli tõsiselt pime tänavalõik linna tuiksoonel, mille valgustamisega me polnud sel aastal arvestanud,” lausus tööde tellija, Taristuhaldus OÜ juhatuse liige Andres Visnapuu.

Pärast nimetatud tänavalõigule uute valgustite paigaldamist on Võru linnas 60 uut valgustit kavandatud 1464st. Tööd jätkuvad uuel aastal.

Tartu botaanikaaed tutvustab meeli mõjutavaid taimi

Tartu Ülikooli botaanikaaias avati talvise pööripäeva puhul näitus “Pöörane pööripäev. Meeli mõjutavaid taimi meilt ja mujalt”.

Näitus tutvustab taimi, mis sisaldavad inimmeeli mõjutavaid aineid. Näitus annab külastajale teadmisi nii ergutavate, uimastavate, rahustavate kui ka potentsi tõstvate armutaimede kohta. Osa taimi on meile igapäevasest elust tuttavad, osa taimi aga tundmatud.

Inimene on taimi ammusest ajast kasutanud oma meelte ja tajude mõjutamiseks. Pööripäevad on olnud maagilised hetked, mil vaadatakse minevikku, ennustatakse tulevikku ning suheldakse teispoolsusesse läinud hingedega. Pööripäeva maagiliste rituaalide läbiviimisel on sageli kasutatud just taimemaailma abi.

Näitus “Pöörane pööripäev” on avatud 19. detsembrist kuni 25. jaanuarini iga päev kell 10-17 TÜ botaanikaaia õppeklassis Lai 38. Sissepääs TÜ botaanikaaia piletiga.

Võrumaa valdadesse jõudsid kohale spordi- ja vaba aja sisustamise vahendid

IMG_4093 (4)Kõikidesse Võrumaa Partnerluskogu tegevuspiirkonda jäävatesse valdadesse on nüüdseks kohale jõudnud erinevad spordi- ja vaba aja sisustamise vahendid, mis soetati eesmärgiga elavdada külaelu.

Tegevjuht Anneli Ott selgitas, et erinevad esemed-komplektid soetas  partnerluskogu projekti “Vahendite soetamine Võrumaa Partnerluskogus külaelu aktiviseerimiseks” MAK 2007-2013.a. LEADER meetme toel ja lepingute alusel anti need kasutamiseks valdadele vastavalt kohapealt laekunud soovidele.

Projekti kaudu jõudsid Antsla noortekeskusele lauajalgpalli ja õhuhoki komplektid, Haanja Suusaklubile suusad, Ruusmäe Noorteklubile jõusaali sisustus, Lasva valla noortekeskusesse  piljardilaud, Mõniste avatud noortekeskusesse piljardilaud, Nursi külakeskusesse mängukonsool Xbox360  E, õmblusmasin Brother RH127 ja õhuhokikomplekt, Sõmerpalu valda viis koroonalauda ja üks lauatennise laud, Urvaste valla noorteklubisse käsipalliväravad, Krabi külaseltsile piljardilaud ja õhuhokikomplekt, Voki külaseltsile kaks kummipaati Gauja 240R ja neli päästevesti ning erinevatele Võru valla MTÜdele kolm lauatenniselauda ja üks koroonalaud. Loe edasi: Võrumaa valdadesse jõudsid kohale spordi- ja vaba aja sisustamise vahendid

Vormsi jahimehed viivad ulukitele maiustamist

Jõulupühadel vältava jahirahu tähistamiseks viivad Vormsi jahimehed metsloomadele maitsvaid kartuleid, õunu ning lehisvihtasid.

Vormsi Jahiseltsi liikme Ants Varblase sõnul pole metsa uustulnukaid saabunud, kuid vanad sõbrad käivad ennast näitamas. “Karu nähti suvel ja ega hundijuttki päris õhust võetud ole. Järve ojal paisutab kobras vett, et talvepesa kuivale ei jääks,” lausus Varblane.

Varblase sõnul minnakse jõulupühadel esimese asjana metsa loomadele maiustamist viima. Söödakohtadesse viiakse kartuleid, õunu, lehisvihtasid ning kontrollitakse soolakute olukorda.

Kümme aastat tagasi loendati Vormsil 38 põtra, 220 metskitse, 75 metssiga ja 3 ilvest. Selle aasta seireandmed 2004. aasta omadest palju ei erine – 2014 oli saarel 45 põtra, 150 metskitse, 75 metssiga ja 7 ilvest.

Iseseisev Vormsi Jahiselts asutati 5. oktoobril 1991. Tänane põhikiri kinnitati 10. oktoobril 1998. Selts on ehitanud endisest Hullo küla kaalumajast ajakohase kokkusaamise ja jahisaagi jagamise koha.

Traditsiooniline aastavahetus Suurel Munamäel

Foto: suurmunamagi.ee

Kolmapäeval, 31. detsembril 2014 kell 23:00 kogunetakse Eestimaa kõrgeimasse tippu Võrumaal Haanja külas, et vana aasta pidulikult ära saata ja uus vastu võtta!

Kell 23:30 toimub tuleshow Kelfirius Tuleteatrilt ning otseloomulikult ootab südaööl ilutulestik.

Peale ilutulestikku on võimalik külastada torni ning pidu jätkub kell 01:00 Haanja rahvamajas, kus tantsuks mängib ansambel SÄDE.

Torni ja rahvamajas jätkuva peo kombineeritud pilet on 2 €.

Toidupanga toidukogumispäevade tulemus on erakordne

Ülemöödunud nädalavahetusel toimunud jõulukuise toidukogumisaktsiooniga koguti toimetuleku­raskustes perede aitamiseks ühtekokku 61 999 ühikut toidukaupa. Seda kasutatakse pühade eel jagatavate toiduabipakkide komplekteerimiseks.

Toidukogumispäevadel 12.-13. detsembril osalesid kokku 34 kauplust 17-s erinevas linnas üle Eesti, nende hulgas on 10 Rimi, 8 ETK kauplust, 8 Selverit ja 6 Prismat. Lisaks Tallinna Solarise keskuse toidupood ja esmakordselt Meie Toidukaubad ehk Kevade kauplus Tõrvas. Tegelikult võib 35-ks kaupluseks lugeda Saare Selverit, kus Kuressaare Toidupank tegi oma toidukogumispäeva 14. detsembril.

“Jah, see on meie jaoks lausa supertulemus! Suur tänu kõikidele vabatahtlikele, kes aitasid seda teha!” rõõmustab Toidupanga juht Piet Boerefijn kordaläinud kampaania üle. “Tegelikult tähendab see, et kahe päevaga on inimesed meile teinud vähemalt 62 000 euro suuruse annetuse ja see on eelmise aasta detsembris toimunud toidukogumispäevade tulemusest tervelt kolmandiku võrra parem.”

Loe edasi: Toidupanga toidukogumispäevade tulemus on erakordne

Põlva maakonna liikluskomisjon kogub infot liiklusohtlikest kohtadest

Põlvamaa liikluskomisjoni esimees on Põlva maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Rutt Riitsaar ja aseesimees Maanteeameti Lõuna regiooni hooldevaldkonna juht Tiit Valt. Lisaks kuuluvad komisjoni Maanteeameti Lõuna regiooni liikluskorralduse osakonna peaspetsialist Mati Võrklaev, Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Põlva politseijaoskonna patrulliteenistuse vanemliikluspolitseinik Toomas Lihtmaa, Põlva maavalitsuse arengu-ja planeeringuosakonna nõunik Mikk Mehilane, Põlva vallavanem Georg Pelisaar ja Ahja vallavanem Peeter Sibul

Möödunud teisipäeval, 16. detsembril kogunes maavanema juures esmakordselt Põlva maakonna liikluskomisjon. Esimesel kohtumisel räägiti maakonna liiklusohutusest üldisemalt, komisjoni töökorraldusest ja esialgsetest tegevusplaanidest.

Riiklikus liiklusohutuse programmis on eesmärgiks seatud 2020. aastaks vähendada liiklussurmade arvu kaks korda. Põlvamaal on käesoleval aastal liikluses hukkunud neli inimest, seejuures kolm neist olid joobes. Alkoholi kuritarvitamisega paistab Põlvamaa üleriiklikus statistikas silma ning peamise turvalisuse probleemina on seda tõstatatud ka varem. Teine oluline Põlvamaa liiklusohutuse mõjutaja on maakonna teedel sõitvate raskeveokite suur osakaal.

Liiklusõnnetustes on ühed haavatavamad osapooled jalakäijad ning sageli on just need õnnetused ka raskemate tagajärgedega. Jalakäijate ohutusele keskendus ka Maanteeameti Lõuna regiooni hooldevaldkonna juht Tiit Valt, kes rääkis ülekäiguradade ja -kohtade rajamise põhimõtetest ning tutvustas Põhjamaade uuringu tulemusi, mis näitavad, et ohutumad on need ülekäigukohad, kus jalakäijal pole eesõigust ning ta peab ise oma ohutuses täielikult veenduma. Tähistatud ülekäiguradadel, kus jalakäijal on eesõigus, on inimesed valmis, oma turvalisuses täielikult veendumata, teele astuma ning seetõttu on ka õnnetused neis paigus sagedasemad.

Loe edasi: Põlva maakonna liikluskomisjon kogub infot liiklusohtlikest kohtadest

Idee24 projektikoolitus ootab noori Tartusse

Kutsume noori osalema “Idee24” projektikoolitusel, mis toimub 10.-11. jaanuaril 2015 Tartus ja mida viib läbi SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo.

Koolitusele ootame 13-30-aastaseid noori 3-6 liikmeliste gruppidena (alaealistest koosneval grupil peab olema vähemalt üks 18. aastane grupijuht). Koolitusel osalemine on noortele tasuta.

Koolituse käigus aitame edasi arendada noorte ideid, anname osalejatele teadmisi projektide kirjutamisest ja tutvustame Erasmus+: Euroopa Noored programmi võimalusi oma idee elluviimiseks ja rahastamiseks.

“Idee24” fookuses on rahvusvahelised noortevahetused ja -algatused. Koolitusel osalenud noortegruppide projekte saab esitada programmi Erasmus+ 4. veebruari taotlustähtajaks.

Täpsem info ja registreerimine kuni 2.01.2015.

700-aastane Risti kirik sai ainulaadsed elektrilised pingisoojenduskatted

Harjumaal Padise vallas asuvas Risti kirikus saavad kirikulised alates tänavustest jõuludest omal nahal kogeda, kuidas aitavad sooja saada ainulaadsed elektrilised pingisoojenduskatted.

Tegemist on innovaatilise lahendusega, mida pole seni kasutatud ei Eestis ega teadaolevalt ka naaberriikides. Saksamaal toodetud istmepingikatete soetamine ja paigaldamine sai teoks kohaliku koguduse initsiatiivil ja Pria Leader-meetme toel.

Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor Silja Konsa sõnul on Risti kirik üks Eesti väärtuslikumaid maakirikuid. Seni pole selles ainulaadse arhitektuuriga 700-aastases hoones olnud ühtegi küttekeha ja talveperioodil on külastajal sealset madalat temperatuuri ja kõrget suhtelist õhuniiskust üsna raske taluda. Et seda leevendada, saigi Risti kirik endale mugavad pingisoojenduskatted. Matid on abiks eeskätt seetõttu, et keskaegseid kirikuid pole võimalik üksikute ürituste puhul soojaks kütta – temperatuuri ja niiskuse järsk kõikumine võib kahjustada nii inventari kui kirikut ennast. Pühakodade kütmisprobleemi lahendamisega tegeletakse selletõttu mitmel pool maailmas, sest keskaegne hoone vajab stabiilset temperatuuri ja niiskustaset.

Loe edasi: 700-aastane Risti kirik sai ainulaadsed elektrilised pingisoojenduskatted

Veerandtuhandest eesti kirjandusklassika teosest said e-raamatud

Kultuuriministeeriumi toetusprogrammi “Eesti kirjandus” tulemusel saab nüüd digitaalarhiivist DIGAR nutiseadmesõbralikus EPUB-vormingus vabalt alla laadida 250 klassika- ja koolikirjanduse teost.

Sel aastal lisandus Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Digira OÜ koostöös 87 e-raamatut 35 kirjanikult. Kättesaadavaks said näiteks Betti Alveri “Lugu valgest varesest”, Karl Ristikivi “Hingede öö”, A. H. Tammsaare romaanisari “Tõde ja õigus”, Friedebert Tuglase “Väike Illimar”, Marie Underi “Sonetid”, Eduard Vilde “Mahtra sõda” jpt. olulised teosed.

Varem on sama programmi raames ilmunud e-raamatud Eduard Bornhöhe, August Kitzbergi, Lydia Koidula, F.R. Kreutzwaldi, Jüri Parijõe jt. teostest. Neist enim on e-raamatuna loetud järgmisi: “Kuningal on külm: näidend 3 vaatuses” (2 180 korda), “Libahunt” (1 753), “Eesti rahva ennemuistsed jutud” (1 574), “Mäeküla piimamees” (1033), “Elu ja armastus” (965), “Vigased pruudid” (960), “Prohvet Maltsvet” (705), “Tark mees taskus” (700), “Eesti muistsed jumalad ja vägimehed” (675), “Julge rehepapp” (600).

Avaldatud tasuta e-raamatuid on sellel aastal lugemiseks alla laaditud juba kokku 65 000 korda. Kättesaadavaks tehtud raamatute valikul arvestati riikliku õppekava soovituslikku kirjandust ning lähtuti enamasti autoriõiguse kaitse alt vabadest teostest.

Loe edasi: Veerandtuhandest eesti kirjandusklassika teosest said e-raamatud

Lastefond kogub niihea.ee abiga raha raskelt haigeid lapselapsi kasvatava vanaema toetuseks

Täna, 22. detsembril algas sooduspakkumiste ostukeskkonnas niihea.ee annetuskampaania, mille raames on võimalik heategevusliku vautšeri soetamisega toetada üksinda kolme raskelt haiget lapselast kasvatava vanaema Heldilat.

Heategevuslik vautšer maksab 2 eurot ning seda saab soetada kuni 31. detsembrini. Kogu kampaania käigus kogutud annetussumma suunab SA TÜ Kliinikumi Lastefond vanaema Heldila kasvatada olevate lapselaste toetuseks.

81-aastane Heldila on oma elus pidanud palju üle elama, olles lühikese aja jooksul pidanud matma kolm lähedast inimest: poja, mehe ning pojapoja naise. Seitse aastat tagasi surnud pojast jäid maha kolm last: Helina (11), Janek (18) ja Siim (17). Kuna laste ema maadleb alkoholismiga, siis on tänaseks temalt vanemlikud õigused ära võetud ning lapsed elavad Heldila järelevalve ja eestkoste all. Lisaks lapselastele aitab Heldila kasvatada ka oma pojapoja Jaanuse kahte last, kelle ema kaotas oma elu teist last sünnitades. Täna elabki Heldila majas koos kaks põlvkonda: ülakorrusel pojapoeg Jaanus koos oma kahe lapsega ning alumisel korrusel Heldila koos lapselastega.

Loe edasi: Lastefond kogub niihea.ee abiga raha raskelt haigeid lapselapsi kasvatava vanaema toetuseks