Viljandi muuseumis on avatud näitus “Lase minu lambad laialt käia… Lambamaastikud Eestis ja Euroopas”

Lambad. Foto: Elina Allas
Lambad. Foto: Elina Allas

Lammas on vähenõudlik loom. Seetõttu on teda karjatatud aladel, kus muu põllumajandus pole võimalik. Nii on lambad kujundanud meie loopealseid, ranna- ja puisniite. Selleks, et neid kooslusi alles hoida, on lambad parimad tööriistad. Aastaid hooldamata  ala on raske kasutusele võtta, selleks on vaja kas keskkonda oluliselt muutvat tehnikat või… lambaid.

Lisaks teabele lambakasvatusest ja karjamaadest saab Viljandi muuseumi näitusel katsuda lambavillast toodetud riideid, lõnga, istuda niidu- või põldheinal, joonistada või meisterdada lammas ja muud mängulist.

Näitus valmis Eesti Maaülikooli ja Eesti Rahva Muuseumi koostöös projekti CANEPAL raames, mille eesmärk on uurida, tutvustada ja väärtustada lambapidamise ja karjaseeluga seotud pärandit Euroopas.

Näitus jääb avatuks 28. veebruarini 2015. Muuseumi näitusemaja on avatud teisipäevast laupäevani kella 10-17 (välja arvatud pühadel).

Kelly Eensoo

Hakatakse uurima karjavalvekoerte kasutamisvõimalusi saarte lambakarjades

Rahvusvaheline projekt “Knowsheep” (“Tunne lammast”) selgitab välja, kui mõttekas on saartel kasutada lambakarjade kaitsmiseks karjavalvekoeri.

Projektijuht Riina Kaljulaid Eesti maaviljeluse instituudist rääkis, et karjakoerte kasutamine on saartel küllaltki aktuaalne, sest saartel on väga palju looduskaitsealuseid loomi ja linde, keda ei tohi küttida ega tõrjuda, kuid kes teevad kahju lambakasvatajatele. Väljaõpetatud karjavalvekoerad on tõelised karja kaitsjad, kes liiguvad kogu aeg koos karjaga.

Projekti raames kaardistatakse kiskjate tekitatavate kahjude ulatus ja valitakse välja mõned talud, kus hakatakse kutsikaid treenima ja jälgitakse nende tõhusust karja kaitsmisel.

Projekt võtab uurimise alla ka lammaste söötmisprobleemid, arvestades karjamaade iseärasusi saartel. Samuti hinnatakse piloottaludes söötmise korraldamist, karjamaade seisukorda ja karjamaade kasutamist. Lambakasvatajate endi palvel võetakse tõsisema uurimise alla lambaparasiidid, sest rannaaladel on teistsugused parasiidid kui sisemaal.

Projekti “Tunne lammast” eesmärk on arendada lambatoodete kasutamist ja lambakasvatust. Projekt kaardistab lambakasvatuse probleemid Läänemere saarestikus ja töötab välja strateegia. Muuhulgas rajatakse projekti raames Kuressaare turuhoone II korrusele lambateavituskeskus.

Projekti juhtpartner on Eesti maaviljeluse instituut ning partnerid Eestist MTÜ Saaremaa Vill, MTÜ Hiiu Veis ja Lammas, EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut ja Soomest HAMK (Hämeen Ammattikorkeakoulu), Turu ülikool, MTT (Maa- ja elintarviketalouden tutkimuskeskus) ja Västabolandi linn. Kesk-Läänemere Interreg IV A programmi rahastatud projekti “Tunne lammast” kogumaksumus on 1,175 miljonit eurot.

Ain Lember, Hiiu Nädal

Kadunud lambad on tagasi kodus

12 noort lammast, kes kuu aega tagasi Saaremaal Leisi vallas plehku panid, on koju tagasi jõudnud, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Esimest korda nähti plehku pannud lambaid Metskülas, seejärel tiirutasid nad Laugu ja Nurme külas. „Ühe saime Metskülast teiste lammaste hulgast kätte,” ütles peremees Jüri. Kõige kaugem punkt, kus lambaid märgati, asus kodust 10 kilomeetri kaugusel Laugu ja Nurme küla vahel.

Pererahvas otsis lambaid peaaegu iga päev autoga ringi sõites. Loomad saadi lõpuks kätte tänu ühe poisi telefonikõnele Murikast, mis jääb lammaste elupaigast viie kilomeetri kaugusele.

Millal lambad täpselt kaduma läksid, ei ole teada, kuid peremehe sõnul võis see juhtuda võõrutuse ajal. Vanad lambad olid pügamisel ja umbes 30 talle jäi omapead välja.

„Üks väike punt otsis vanasid taga ning nii nad läbi aia läksid,” lausus peremees, pakkudes, et kokku võisid lambad maha käia umbes 50 kilomeetrit.