Üle-eestilise jõulurahu väljakuulutamisel toonitati heategevuse vajalikkust ühiskonnas

Laulab Hele Kõrve. Tagaplaanil Jõgeva linnapea Aare Olgo, linnavolikogu esimees Kalmer Lain, peapiiskop Andres Põder ja Riigikogu esimees Ene Ergma. Foto: Johannes Haav
Laulab Hele Kõrve. Tagaplaanil Jõgeva linnapea Aare Olgo, linnavolikogu esimees Kalmer Lain, peapiiskop Andres Põder ja Riigikogu esimees Ene Ergma. Foto: Johannes Haav

Pühapäeval Jõgeva kesklinnas toimunud üle-eestilise jõulurahu väljakuulutamisel toonitati ühe olulisema märgusõnana heategevust. Jõgeva linnapea Aare Olgo rääkis südamliku loo koera ja omaniku taaskohtumisest.

Jõulurahu välja kuulutanud EELK peapiiskop Andres Põder lausus oma kõnes, et seni kuni ühiskonnas leidub ebaõigluse ohvreid, nälgivaid ja hüljatud lapsi, unustatud eakaid ja teisi abivajajaid, ei saa päriselt rahul olla ükski inimene ega institutsioon.

“Jõulud kutsuvad heategevusele ja leppimisele, turvalise perekonna ja kogukonna loomisele,” lausus Põder.

Jõgeva linnapea Aare Olgo põimis oma sõnavõttu äsjase juhtumi, kus abi otsis vigastatud koera leidnud naine.

“Jõgevamaa juhtiv veterinaartöötaja Harles Kaup andis oma kodus  koerakesele ajutist öömaja,” jutustas Olgo. “Abilinnapea Ants Prii levitas teadet koos koera pildiga Facebookis. Et omanikud endast märku ei andnud, tellisime Rakvere loomade varjupaigast koerale auto järele. Õnneks märkasid omanikud õigel ajal teadet ja tulid oma lemmiklooma otsima. Rakverest välja sõitnud auto pöördus poole tee pealt tagasi. Mul polnud kaua aega  nii hea meel olnud. Mõistsin, et muidugi oli selle loo õnnelik lõpp eelkõige vajalik sellele koerakesele ja tema omanikele, aga mitte vähem ka mulle ja kõigile meile, kes me tol õhtul temaga juhuslikult kokku puutusime. Rahulikku ja hoolivat jõuluaega teile kõigile, teie lähedastele ja samuti sellele väikesele koerakesele, kes oma kodu taas leidis, ja sellele noorele naisterahvale, kes ta leidis ja loomakesest hoolis.”

Jõgeva linnapea, linnavolikogu esimees Kalmer Lain ja Riigikogu esimees Ene Ergma süütasid pidulikul ja pühalikul sündmusel ka kolmanda advendiküünla.

Koosolijate poole pöördunud Jõgevamaalt ja Tartumaalt Riigikogusse valitud Marika Tuus-Laul soovis rahu südamesse ja hinge, tasakaalu mõtetesse ja tegudesse, tervist, valgust ja armastust.

“Süüdake küünal teise inimese südames,” lausus ta.

Tuus-Laul tuletas oma esinemises meelde ka jõuludega hästi kokku sobivat rahvatarkust: “Pärast talvist pööripäeva jääb päike veel kolmeks päevaks oma pessa, aga siis ärkab päike üles!”

Üle-eestilise jõulurahu väljakuulutamise päeva olid sisustamas Jõgevalt võrsunud tuntud loomeinimesed. Küünlavalguse säras Jõgeva kultuurikeskuse ees laulis näitlejanna, Jõgeva kooliteatri Liblikapüüdjad vilistalane Hele Kõrve.  Mõttevahetust, milles räägiti erinevatest üldinimlikest väärtustest, juhtis aga telesaatejuht ja ühiskonnategelane Diana Lorents.

Jaan Lukas

Jõgevamaa sädeinmene Eevi Treial sai Kodavere murraku selgeks enne kirjakeelt

Eevi Treial. Foto: erakogu
Eevi Treial. Foto: erakogu

Jõgevamaa Kodukandi ühenduse ettepanekul pälvis tänavu  tunnustuse Jõgevamaa sädeinimene 2013 Pala vallas Sääritsa külas elav Eevi Treial, kes juhib seltsingut Särapi, on koostanud kodavere murdes kogumikke  ja korraldab oma kodutalus kahepäevaseid keelelaagreid. Intervjuu portaalile Külauudised andis Eevi Treial Kodavere murrakus, mille ta sai selgeks veel enne kirjakeele omandamist.

Õnnitlen teid tunnustuse puhul, kuid kuidas kõlab aunimetus sädeinimene Kodavere murrakusse tõlgituna?
Aiteh! Edessvedäjä.

Millistes Eestimaa paikades Kodavere murrakut räägitakse, küllap piirkonnas, mis jääb kunagise Kodavere kilhelkonna maadele?
Kodavere kihelkonna mõnen külän. Elukõha vahetamisegä koskil kaugemäl oskavad kua, aga näil esi õle kellegägi kõnelda.

Korraldate  Kodavere murraku keelelaagreid, mis praegu toimuvad teie kodutalus Sääritsa külas. Mida laagrites tehakse ja kui palju keelehuvilisi sinna koguneb?
Tegimä kodo ligidele platsi, kos suab pidädä külapäävi, juanipäävi ja neli viimäss suve õlema tehnud kahepääväsid kialeluagrid, et õpata kualilassele ja kua vanemitele Kodavere murrakud, esivanemite kombid, näpitüüd, rahvapärimusi ja laalumängä. Viimäsel kõrral õli kahel pääväl ühessäkümmet neli asjass uvitet inimess.

Olete koostanud-kirjutanud Kodavere murraku raamatuid. Millest need jutustavad?
Praega one trükitud neli murdekogomikku, kos one kirjan mälessusi, pajatusi, vanarahva ütlemisi ja mõni salmirida kua.

Millal valmib Kodavere murrakus koostatud aabits?
Vata sellele küsimusele ei mõessa kõhe vassust anda. Sii one hulga inimesse ühine tüü ja sellegä lähäb viil aega.

Loe edasi: Jõgevamaa sädeinmene Eevi Treial sai Kodavere murraku selgeks enne kirjakeelt

Jõulukuuse leiab riigimetsast iga pere

joulukuusk-kuuse-toomine-kuusk-tallinna-joulukuusk-66788771 (1)
Kuuks. Foto: Siim Lõvi

Riigimetsast saab ka sel aastal iga pere endale koju tuua jõulukuuse, juhised leiab RMK kodulehelt ja uuenenud mobiilirakendusest.

Enne riigimetsa kuuseotsingule minekut soovitab RMK külastada spetsiaalset kodulehte aadressil www.rmk.ee/kuuseke, kus saab veebikaardilt näha riigimetsa alasid ehk kohti, kust võib jõulupuud otsima minna. Lisaks on lehel juhised ja tingimused jõulukuuskede raiumise ja koduse ümberkäimise kohta.

RMK metsakasvatuse peaspetsialisti Toomas Väädi sõnul tohib jõulukuuski raiuda ainult sealt, kus neil ei ole lootust suureks kasvada: teede ja kraavide servad, liinide alused ja vana metsa alt. „Jõulukuuski ei tohi raiuda aga metsanoorendikest, kuhu nad on inimese poolt istutatud või kus neist on sirgumas palgipuud,“ ütles Toomas Väät ja lisas, et ka kaitsealadelt ei ole lubatud puid raiuda.

Riigimetsa ja kaitsealasid saab tuvastada RMK kodulehel, avaliku metsaregistri ja uuenenud RMK mobiilirakenduse kaudu. „Metsanoorendiku tunneb ära selle järgi, et puud on korrapäraselt istutatud ja hooldatud ning enamasti ühevanuselised,“ täpsustas Toomas Väät.

Kui sobiv puu on leitud, saab selle eest tasuda kohapeal mobiilimaksega. Teise võimalusena saab kuuse eest enne metsaminekut maksta ülekandega internetipangas. Ühe- kuni kolmemeetrised kuused maksavad 3-13 eurot. Raieõiguse tõendamiseks peab isikul metsas kaasas olema maksekorraldus, milleks sobib vastav SMS kinnitus makse teostamise kohta mobiiltelefonis või maksekorralduse väljatrükk.

RMK tasuta mobiilirakenduse saab alla laadida nii iPhone’i, Androidi kui ka Windows’i nutitelefonides. Rakendus sisaldab kõiki juhised kuuse toomise, maksmisvõimaluste ja kuuse eest hoolitsemise kohta.

Mulluste pühade jooksul toodi RMK metsadest kokku üle 7600 jõulukuuse.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, tegeleb metsa ja puidu müügiga ning korraldab ulukihoolet. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.

Lisainfo: Toomas Väät, RMK metsakasvatuse peaspetsialist, tel 520 5734, e-post toomas.vaat@rmk.ee

Otepääl toimuvad laskesuusatamise võistlused “Baltic Biathlon CUP 2014 Otepää”

27.12.-29.12.2013 toimuvad Otepääl Tehvandi Spordikeskuses rahvusvahelised laskesuusatamise võistlused “Baltic Biathlon CUP  2014 Otepää”. Võistlused on mõeldud noortele laskesuusatajatele vanusegruppides  N17, N19 ja M17, M19. Ühtlasi toimuvad ka Eesti Meistrivõistlused laskesuusatamises. Kohal on kogu Eesti laskesuusatamise paremik.

Võistluste kutse on saanud laskesuusatajad Venemaalt, Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist ja Eestist, kokku osaleb u 80 noorsportlast.
Võistlusprogramm sisaldab segateatevõistlust, sprinti ja viitstardiga võistlust. Segateatevõistluse tulemusel selgitatakse välja Baltic Biathlon CUP 2014 võitja.

Võistluste tehnilise läbiviimise ja korralduse eest vastutab MTÜ Oti Spordiklubi ja Otepää võistluste korralduskomitee.

Viljandimaa Arenduskeskus tunnistati Eesti parimaks kodanikuühiskonna arendajaks

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) tunnustas maakondlike arenduskeskuste (MAKide) aastaseminaril aasta parimaid MAKe. Parimaks 2013. aasta kodanikuühiskonna arendajaks ja parima MAK-võrgustiku keskuste nominendiks tunnistati Viljandimaa Arenduskeskus.

EAS Regionaalarengu keskuse direktor Monica Hankovi sõnul ei tulnud parimaks 2013. aasta kodanikuühiskonna arendajaks tunnistamine Viljandimaa Arenduskeskusele juhuslikult. “Nad on teinud oma tööd loovalt ja tublilt, saanud parima tagasiside klientidelt ning tulnud aktiivselt kaasa uute ideedega,” kiitis Hankov. Tunnustuse taga on Viljandimaa Arenduskeskuse kodanikeühenduste konsultandi Kristi Lõhmuse süsteemne töö ühenduste koondamisel ühiste eesmärkide nimel, ühenduste võrgustiku loomisel maakonnas ning nende igapäevase jätkusuutlikkuse tagamine. Viljandimaa Arenduskeskus oli juba 2011. aastal nominent kui parima kodanikuühiskonna arendaja.

Viljandimaa Arenduskeskus saavutas sel aastal tunnustuse ka parima MAK-võrgustiku keskuse kategoorias, kus ta tunnistati nominendiks. Varasemalt saavutati sama tunnustus 2011. aastal. Arenduskeskuse juhataja Kaarel Lehtsalu sõnul tõi tunnustuse tulemuslik ettevõtete nõustamine ja avaliku sektori projektide juhtimine, väga hea tase kodanikeühenduste nõustamisel ning välisinvesteeringute meelitamine Viljandimaale.

Möödunud aastal tunnistati Viljandimaa Arenduskeskus parima ettevõtete nõustaja nominendiks.

Maakondlikud arenduskeskused on kõigis maakondades paiknevad iseseisvad arendusorganisatsioonid, mis pakuvad riiklikult finantseeritud nõustamis- ja arendusteenust ettevõtjatele, mittetulundusühendustele ja omavalitsustele.

Maakondlikud arenduskeskused on järjepidevalt tegutsevad iseseisvad sihtasutused, mis tegutsevad koordineeritud koostöövõrgustikuna (MAK-võrgustik). Perioodil 2003-2013 kuulus võrgustikku 15 maakondlikku arenduskeskust ja EAS. Täiendavaks koostööpartneriks ettevõtluse valdkonnas on Tallinna Ettevõtlusamet. Maakondlikud arenduskeskused asutati Vabariigi Valitsuse kinnitatud kontseptsiooni alusel 2003. aastal. Maakondlike arenduskeskuste loomise põhieesmärgiks oli tugistruktuuri loomine, mis toetab ettevõtete, kohalike omavalitsuste ja kodanikuühenduste tegutsemisvõimekust ja struktuurifondide tulemuslikku kasutamist.

MAK-võrgustikus töötab 2013. aasta seisuga 113 maakondlike arenduskeskuste töötajat. MAKide tegevust kaasrahastab EAS Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Lisainfo: Kaarel Lehtsalu, juhatuse liige, Viljandimaa Arenduskeskus SA, +372 53 054 165, kaarel.lehtsalu@viljandimaa.ee

Noored kutsuvad puhta pilguga vaatama, kuulama ja mõtlema

Teisipäeval, 17. detsembril kell 17.00 avatakse Sakala Keskuse jalutussaalis Viljandi Gümnaasiumi õpilaste omaloomingu näitus „Puhas mõte“.

Väljapanek koosneb kahest osast : Viljandi Gümnaasiumi õpilaste puhas omalooming ning õpilaste tõlgendus ülesandele luua „valge maal“. Näituse pealkiri sündis noorte ühise mõtiskluse tulemusena – mis on valge
maal? Mis tundeid see äratab? Kuidas kõnetab ja inspireerib?

Avamisel saab kuulda 12-minutilist põnevat raamatu-rocki kontserti. Näitus on avatud kuni 17. jaanuarini maja lahtioleku aegadel.

Lastefond kogub annetusi tuleõnnetuses kannatada saanud pisipoisi toetuseks

SA TÜ Kliinikumi Lastefond pakub kõikidele soovijatele võimalust toetada fondi vahendusel omapoolse annetusega detsembri alguses Tartus toimunud korteripõlengus kannatada saanud 3-aastast poissi, kes viibib hetkel raskes seisundis TÜ Kliinikumis.

Lapsel on põletushaavad mitmes kehapiirkonnas, mistõttu tema ravi saab olema pikaajaline ja kompleksne ning vajalikud on korduvad nahasiirdamise operatsioonid, ütles lasteanestesioloog ja intensiivraviarst dr Tuuli Metsvaht.

TÜ Kliinikumi lastekliiniku sotsiaaltöötaja Helve Maripuu sõnul saadi tõuge annetuskampaania korraldamiseks headelt inimestelt, kes omaalgatuslikult kliinikumi poole pöördusid, et lapsele erinevat laadi abi pakkuda. “Pärast juhtumi meediakajastust on abipakkuvaid e-maile saanud nii kliinikumi sekretärid, avalikkussuhete juht ja sotsiaaltöötaja kui ka Tartu Linnavalitsuse spetsialistid. Et luua soovijatele konkreetne võimalus aidata, pöördusime Lastefondi poole. Mänguasju on poisile juba kogunenud, tema täpsemad vajadused selguvad aga mõne aja pärast,” ütles ta.

Nüüd ongi kõigil soovijatel võimalik pisipoissi toetada, tehes ülekanne SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi annetuskontodele, lisades selgituseks “3-aastane poiss”:

Toidupanga toidukogumispäevad tulevad taas

Tänasest pühapäevani ehk 13.-15. detsembril toimuvad 21-s kaupluses Toidupanga jõulueelsed toidukogumispäevad. Üle Eesti on heategevusaktsioonis osalemas umbes 800 vabatahtlikku.

Kui üldiselt on toidupankade põhitööks kaubandusvõrgus ülejääva toidukauba tasuta ümberjagamine vaesuses elavatele peredele, siis toidukogumispäevade ajal pakutakse ka eraisikutele võimalus toidupanga tööd toetada ja toidukaupa annetada. Jõulude eel heade inimeste abiga kogutav toit on oluline lisa üle-eestiliselt jagatavate jõulupakkide komplekteerimisel, mida sel jõuluajal plaanitakse teha vähemalt 2500.

Toidukogumispäevadeks toidupankadele appi tulnud 800 vabatahtlikku on registreerunud paljuski rühmadena, esmakordselt toimuvad toidukogumispäevad egiidi all “Meeskonnamäng”. Osalema kutsuti näiteks sõpruskondi, töökollektiive ja teisi, kes jõulueelsel ajal avatud võimalusele koos midagi toredat ning samas mõtestatut ära teha.

Tallinna Toidupangas vabatahtlikke registreerumist koordineerinud Ines Jakobson on aktiivsetele inimestele tänulik: “Ma ei mäletagi, et enne oleks olnud sellist olukorda, kus pealinna suurte poodide kõik vahetused oleks üks kuni kaks päeva enne kampaaniat täiesti täis olnud, aga sel korral nii oli. See on meile suurepärane jõulukingitus.”  Loe edasi: Toidupanga toidukogumispäevad tulevad taas

Noortevaldkond võtab kokku seitsme aasta tulemused

Täna Tartus toimuval noorsootöö inspiratsioonipäeval “Teekond tulevikku” võetakse kokku aastatel 2006-2013 toimunud arengud valdkonnas ja vaadatakse tulevikku.

“Viimase seitsme aasta jooksul toimus väga jõuline noorsootöö ja noortepoliitika areng, mis pälvis tähelepanu ning tunnustust nii Eestis kui rahvusvahelisel areenil,” võtab Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmer lõppenud strateegiaperioodi kokku. “Noorsootöö tegijate ja tegevuste arv on palju suurem ja mitmekesisem – võrreldes 7 aasta taguse ajaga on noorsootöö kättesaadavam viiendikku võrra rohkemale arvule noortele. Toimib noorteseire, kvaliteedi hindamise- ja koolitussüsteem. Noorsootöö panustab koolist väljalangevuse ja töötuse ennetamisse, noorte ettevõtlikkuse arendamisse ning see ei ole sugugi lõplik loetelu”, selgitas Schlümmer.

Inspiratsioonipäeval esinevad ettekannetega noorsootöö ja noortepoliitika teemadel: Janar Holm, Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler; Lasse Siurala, Aalto Ülikooli professor; Heidi Paabort, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse tegevjuht; Kristel Altosaar, Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonna noorsooteenistuste juhataja.  Loe edasi: Noortevaldkond võtab kokku seitsme aasta tulemused

Põlvamaal avatakse näitus imelistest lindudest

Täna kell 16.00 avatakse Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) fotonäitus “Imelised linnud”.

Näitus on Eesti Ornitoloogiaühingu 90. sünnipäeva puhul valminud rändnäitus, kus on välja pandud kakskümmend fotot tuntud loodusfotograaf Remo Savisaare kogust. Valitud pildid näitavad Eesti lindude värvikirevust, suursugusust ja mitmekesisust.

Lindudest räägib Riho Kinks Eesti Ornitoloogiaühingust. Muusikalise vahepala pakuvad Räpina Muusikakooli õpilased.

Näituse avamisele on oodatud kõik huvilised, osalemine on tasuta. Näitusega saab Põlvamaa keskkonnamajas tutvuda tööpäeviti kuni 31. jaanuarini 2014. aastal.

Tartus peetakse jõululaata ja tantsupidu

Laupäeval toimub Tartu raekoja platsil ja Küüni tänaval suur jõululaat, kell 13 algab laadaplatsil talvine tantsupidu. Jaani kirikus kõlavad nädalavahetuse õhtutel jõululaulud ja pühapäeval kell 16 süüdatakse kolmas advendiküünal.

Tartu kesklinna tuleb laupäeval kohale ligi 200 kauplejat, kes pakuvad ka jõulukingitusteks sobivat käsitöö- ja talukaupa. Tavakohaselt peetakse Tartus jõululaada ajal ka talvist tantsupidu, kus tänavu teeb kaasa 23 tantsurühma ühtekokku 340 tantsijaga. Raeplatsil tantsitakse eesti tuntud rahvatantse ja mängitakse vanu laulumänge. Tantsupidu lõpeb tantsijate ja pealtvaatajate ühises tantsuringis. Laupäeval kell 17.00 toimub Jaani kirikus Eesti Segakooride Liidu advendikontsert .

Pühapäeval kell 16.00 süüdatakse raekoja platsil kolmas advendiküünal. Jõulumeeleolu hoiavad üleval üliõpilaskoorid ja kell 17.00 saavad kõik huvilised minna Jaani kirikusse, et üheskoos laulda kaunimaid jõululaule.

Lapsi oodatakse nädalavahetusel osalema „Tubase advendikalendri“ tegemistesse – reede õhtul on võimalus kiigata mänguasjamuuseumisse, laupäeval osa saada pillimängu rõõmust Genialistide klubis ja pühapäeval tegutseda koos kollaste kassidega Vanemuise teatris.

Võru linn pälvis Maanteeameti tunnustuse

Maanteeameti_tunnustus11. detsembril Viljandis toimunud tänuüritusel pälvis Võru linn Maanteeameti liikluskasvatusalase tunnustuse kohaliku omavalitsuse auhinna kategoorias.

Maanteeameti esindajate sõnul sai Võru Linnavalitsus tunnustuse viimasel kahel aastal liikluskasvatuse valdkonnas läbiviidud erinevate tegevuste, projektide, konkursside ja algatuste eest.

“Tunnen siirast heameelt, et Võru linn sellise tunnustuse osaliseks sai. Kindlasti pole see tänu ainult linnavaltisusele suunatud, sest oma panuse ürituste korraldamisse andsid paljud koostööpartnerid” märkis linnapea Anti Allas “See auhind on kinnitus sellest, et Võrus tehakse väga head koostööd! Suur tänu klubidele, asutustele, ettevõtjatele ja inimestele, kes lõid kaasa ürituste “Ohutult on ohutu”, “Jalgrattanädal”, “Jalgrattapäev” ja “Ohutusmess” korraldamises”.

Liikluskasvatuse auhinna eesmärk on väärtustada ja tunnustada isikuid ning organisatsioone, kes oma töö või ühiskondliku tegevusega on enda asutuses või piirkonnas paistnud silma liikluskasvatuse korraldamise ja liiklusohutuse arendamisega. Maanteeameti liikluskasvatajad valisid aasta tublimad välja viies kategoorias: õpetajad (eraldi üldhariduskoolide, lasteaedade, autokoolide ja noorsootöötajate gruppides), kohalikud omavalitsused, liiklusohutusalaste sündmuste korraldajad ning koostööpartnerid.

2013. aasta laureaadid leiab siit.

Taarka Pärimusteater kutsub koolinoori laagrisse

2014. aastat alustab Taarka Pärimusteater teatri-ja pärimuskultuuri laagrite sarjaga, mis on suunatud Setomaa koolinoortele, mujal Eestis elavatele seto noortele ning seto sõpradele. Kokku toimub 3 laagrit koolivaheaegadel erinevates Setomaa paikades. Laagrite sisuks on õpitoad ja loovad tegevused, mida viivad läbi nii Taarka Pärimusteatri noored kui ka professionaalsed teatriinimesed. Laagrite eesmärk on avardada noorte arusaama teatrikunstist ning arendada loovust läbi mängu, samuti tutvustada kohalikku pärimuskultuuri. Laagrites osalemine annab võimaluse eri nurkade Setomaa noortel omavahel tutvuda ning kontakte luua.
Esimene laager toimub 2.-4. jaanuaril 2014 Tsiistre Külakojas Misso vallas.

Osalustasu: 10 eurot (üks laager)

Vajalik eelregistreerimine, sest kohtade arv on piiratud!

Küsi lisainfot ja registreeru Riin Tammiste riin.tammiste@gmail.com (tel 56961878)

 

 

Varbuse teemajas Anne Maasik ja Heikki-Rein Veromann

Sel laupäeval, 14. detsembril ootab Eesti Maanteemuuseum veetma mõnusat muusikaõhtut Varbuse teemajas koos Anne Maasiku ja Heikki-Rein Veromanniga.

Kontsertõhtu sarja “Tee kõlad” viimasel kontserdil laulavad Anne Maasik ja Heikki-Rein Veromann eesti luuletajate parimaid tekste. Maanteemuuseum ning Varbuse Teemaja on avatud kella 18-st kella 21-ni, kontserdid algavad kell 19. Lisaks muusika nautimisele saab uudistada maanteemuuseumi võimsat masinaparki ja püsinäitust “Tee ajalugu”.

Varbuse teemaja kostitab külalisi erinevate küpsiste, kookide, saiakeste, ahjupirukate ja taimeteedega.”

Kontsertidele on vajalik eelregistreerimine: merily.vars@mnt.ee või 53341973.

Nõmme saab metsavahi

Järgmisel aastal luuakse Tallinna keskkonnaameti koosseisu metsavahi ametikoht.

Nõmme linnaosa vanema Tiit Teriku sõnul on tegemist õige otsusega, sest sellise ametikoha vajalikkusest on linnaosavalitsuse spetsialistid juba aastaid rääkinud. “Nõmme linnaosa vanemaks saades oli Nõmme metsade ja parkide olukorrast kohe juttu ka Nõmme halduskogu liikme Rein Ratasega. Nõmme on sisuliselt ju metsalinn, meie rohealad on Tallinna kopsud,” rääkis Terik.

“Kuigi tegemist on keskkonnaameti koosseisu loodava ülelinnalise ametikohaga, on metsavahi järele puudust tundnud eelkõige Nõmme, aga ka Pirita linnaosa, kus asub suurel hulgal linnametsi, Mustamäega on meil ühine aga Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala,” lisas linnaosavanem.

Tallinna keskkonnaameti juhataja Relo Ligi ütles, et Tallinna linna territooriumist moodustab mets üle 3100 hektari ning sõltumata omandivormist peab linn nende eest hea seisma. “Keskkonnaameti haljastuse osakonnas on selle valdkonna suurim kompetentsikeskus Tallinnas. Linnal on ju oma peaaednik, aga ka metsavahi ametikoht on vajalik,” selgitas Relo Ligi.

Metsavahi põhilisteks töökohustusteks hakkavad olema linnametsade seisukorra hindamine, hooldustegevuse planeerimine, tegevuskava koostamine, hooldustööde korraldamine ja järelevalve teostamine.

Konkurss metsavahi leidmiseks on Tallinna keskkonnaametil kavas välja kuulutada järgmise aasta jaanuaris.

Lastekaitseliit tutvustab Võrus laste meediaõigusi

 

MTÜ Lastekaitse Liit korraldab neljapäeval, 12. detsembril Võrus seminari “Lapse õigused meedias”, et arutada, kuidas laste ja perede lugusid kajastada lapse huvidest lähtuvalt.

Seminar “Lapse õigused meedias” toimub homme algusega kell 10.30 Võru maavalitsuse seminarisaalis. Seminarile on oodatud lastekaitsetöötajad, lastega töötavad spetsialistid ja laste ja perede lugusid kajastavad ajakirjanikud.

MTÜ Lastekaitse Liit juhataja Alar Tamme sõnul on meil kõigil õigus teada, mis ühiskonnas toimub, kaasa arvatud seda, kuidas elavad meie lapsed. Selle info vahendamisel peame aga täiskasvanutena alati jälgima, et viis, kuidas infot edastatakse, ei riivaks lapse õigusi ja heaolu.

Seminaril arutletakse, kuidas laste ja perede olukorrast infot anda lapse õigusi riivamata ning mida teha, kui lapsi ja peresid kajastavates lugudes on neid õigusi rikutud. Eesti Rahvusringhäälingu eetikanõunik Tarmu Tammerk tutvustab üldisi põhimõtteid, mida meedia peaks oma töös järgima. Ajalehe Valgamaalane peatoimetaja Sirli Homuha annab ülevaate sellest, mida ajakirjanik silmas peab, kui lastest ja peredest lugusid kirjutab. Pressinõukogu esimees Eve Rohtla tutvustab pressinõukogusse pöördumise korda ja pressinõukogu otsuseid. Lisaks tutvustab lastega seotud kaasusi, milledega on Pressinõukogusse pöördutud.

Seminari korraldab MTÜ Lastekaitse Liit.

 

Põlvamaa vaimulikud kogunesid Kanepis

Traditsiooniline maavanema eestvedamisel toimuv maakonna vaimulike kokkusaamine toimus sel korral Kanepis. Eile, 11. detsembril külastati üheskoos Kanepi kogudust ja Kanepi seltsimajas arutleti piirkonna sündmuste ning koguduste tegemiste üle.

Kanepi koguduse õpetaja Margit Lail tutvustas külalistele Kanepi kirikut, selle ajalugu ja tähelepanuväärsemaid episoode ning Kanepi koguduse igapäevaseid tegemisi. Koguduse õpetaja tundis muret väikeste maakohtade üha väheneva elanikkonna pärast, mistõttu muutuvad ka kogudused väiksemaks.

Üheskoos leiti, et koguduse hea toimimise eelduseks on kohaliku kogukonna toetus ja aktiivsus.

Lähenevate jõulude ja advendiaja puhul kinkis maavanem vaimulikele Põlvamaa käsitöömeistri valmistatud jõuluküünlad.

Põlvamaal on tavaks saanud, et paar korda aastas kutsub maavanem Ulla Preeden maakonna vaimulikud kokku oluliste teemade üle üheskoos mõtteid vahetama.

Kogukonnad said tänavu taas ühisteks tegevusteks lisatoetust

Maakonna mittetulundusühingud esitasid 2013. aastal Viljandi maavalitsusele kohaliku omaalgatuse programmist raha taotlemiseks kokku 195 projekti, millega sooviti kokku toetust saada 188 610 eurot. Nendest jõudsid rahastuseni 93 taotlust kogusummas 73 814 eurot.

Kõige rohkem esitati taotlusi kogukonna arengu meetmesse – 87 taotlust.

Viljandi maavalitsuse majandusarengu peaspetsialist Jane Lumiste sõnul esitati kohaliku omaalgatuse programmi 2013. a II vooru 56 taotlust, millest kvalifitseerus 49 taotlust. Kokku taotleti toetust 46 886 eurot, raha jaotada sügisvoorus 26 715 eurot.

“Vastavaks tunnistatud 49 projektitaotlusest rahastati kokku 32 projekti seal hulgas 23 projekti taotletud summas, üheksat osaliselt. Nõuetele mittevastavaks tunnistamise põhjuseks oli peamiselt möödunud majandusaasta aruannete esitamata jätmine ja ka taotluste kohaliku omaalgatuse programmi tingimustele mitte vastamine. Samuti on probleeme on tekitanud taotlejate jaoks 2013. aasta programmi tingimuste muutmine nii kevad- kui ka sügisvoorus,” selgitas Lumiste.  Loe edasi: Kogukonnad said tänavu taas ühisteks tegevusteks lisatoetust

Jõgeval kuulutakse pühapäeval välja jõulurahu kogu Eestile

Peapiiskop Andres Põder Jõgeval jõulurahu välja kuulutamas 2012. aasta detsembris. Foto: Johannes Haav
Peapiiskop Andres Põder Jõgeval jõulurahu välja kuulutamas 2012. aasta detsembris.
Foto: Johannes Haav

Pühapäeval, 15. detsembril kell 16 kuulutab Jõgeval EELK koguduse peapiiskop Andres Põder välja jõulurahu kogu Eestile.

Peapiiskopi rahusõnumis sisaldub mõte: “Kodurahu eeldab üksteisemõistmist, hoolivust ja õiglust nii perekonnas kui ka ühiskonnas. Seni, kuni ühiskonnas leidub ebaõigluse ohvreid, nälgivaid ja hüljatud lapsi, unustatud eakaid ja teisi abivajajaid, ei saa päriselt õnnelik ja rahul olla ükski inimene ega institutsioon. Jõulud kutsuvad heategudele ja leppimisele, turvalise perekonna ja kogukonna loomisele. Jõulurahu on kingitus, mis tuleb väljastpoolt, ja sisemine rikkus, mida jagada väljapoole. See paneb kiitma Jumalat ja tundma heameelt inimestest enda kõrval.“

Tseremoonial Jõgeva kultuurikeskuse ees süütavad Jõgeva jõulukuusel kolmanda advendiküünla Jõgeva linnavolikogu esimees Kalmer Lain ja Jõgeva linnapea Aare Olgo. Riigikogu-poolse tervituse edastab Riigikogu esimees Ene Ergma. Üheskoos süüdatakse jõulurahutuli, mis jääb rahusõnumit kandma 2014. aasta kolmekuningapäevani. Jõulumeeleolu aitavad luua Jõgevalt võrsunud näitleja Hele Kõrve ja harrastusetleja Jaana Koppel.  Jõulurahu väljakuulutamisele eelneb kõigile linlastele ja sõpradele avatud Maria Listra ja Piia Paemurru jõulukontsert Jõgeva kultuurikeskuses.

Jaan Lukas

“EV 100 – Eesti helis ja pildis” võitsid Viktor Gurov ja Taavi Tulev

Konkursil osalejad Foto: Tõnu Tunnel

10. detsembril avati Rotermanni soolalaos konkursi „EV 100 – Eesti helis ja pildis” näitus. Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Muusika – ja Teatriakadeemia ning koostööna korraldatud noortele heliloojatele ja graafilistele disaineritele suunatud konkurss kutsus osalejaid väljendama oma nägemust Eestist 2018 aastal, riigi 100 sünnipäeval.

Näituse žürii, mis koosnes muusik Mingo Rajandist, sisearhitekt Hannes Praksist, graafilisest disainerist Kaarel Nõmmikust ning Riigikantselei EV 100 korraldustoimkonna esindajast Juhan Rauast ja korraldajameeskonna liikmetest, otsustasid anda peapreemia tööle pealkirjaga “Eesti läbi saja asja”, mille autoriteks on Taavi Tulev ja Viktor Gurov.

Konkursi võitjad Foto: Tõnu Tunnel
Konkursi võitjad Viktor Gurov ja Taavi Tulev Foto: Tõnu Tunnel

Teise koha ja Kino Sõpruse eripreemia pälvisid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tudeng Einike Leppik ja Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini doktorant Miina Leesment. Kolmanda koha sai Muusikaakadeemia vilistlane Kadri Laanes ja Aalto Kunsti- ja Disainiülikooli tudeng Roman Lihhavtsuk.Võitjad, EKA graafilise disaini tudeng ja tänavakunstnik Viktor Gurov ja EMTA endine tudeng, projekteerija ning muusik Taavi Tulev, väidavad, et nende jaoks peegeldab Eestist lihtsust, ausust ja paindlikkust, mida väljendab ka nende ideekavandi esteetika. “Me väldime peenutsemist, oleme seejuures loomulikud ja rahvalähedased. Erinevate illustratsioonide olemasolu võimaldab luua dünaamilise ja mängleva identiteeti, kus iga kujunduse kandja on erinev.”

Samuti loovkonkursil osalesid Sylvia Köster ja Judith Parts, kes mõtlesid Eestile välja nutitelefoni rakenduse idee. Moonika Maidre ja Gert-Ott Kuldpärg, kes õnnitlesid riiki nagu juubilaari postkaardiga, uue logotüübi ning piduliku looga. Katrin Nõu ja Alvin Raat pakkusid välja huvitava idee, mis põhineb Eesti looduse ja keele eripäradel.

Konkursitööde näitust saab näha aasta lõpuni. Rotermanni soolaladu on näituse külastajatele avatud K 12.00 – 18.00, N 12.00-20.00, R 11.00-18.00, L,P 11.00-18.00.

Konkurss ja näitus „EV 100 – Eesti helis ja pildis” toimus „Access” projekti raames, mida rahastakse Kesk-Läänemere Interreg IV A programmist. Konkursi kaasrahastaja oli Eesti Riigikantselei. Korraldusmeeskond tänab AS Folger Art’i, Kino Sõprust ja Valmiermuižas Alus’t toetuse eest.

Eesti kultuuriprogramm Grüne Woche saab viimast lihvi

Vähem kui kahe kuu pärast avab Eesti partnerriigina maailma ühe suurima toidu- ja põllumajandusmessi Grüne Woche. Täna anti Pärnu Kontserdimajas lavastaja Teet Kase juhtimisel viimast lihvi kultuuriprogrammile, millega mess 16. jaanuaril avatakse.

“Läheme Eestit tutvustama Euroopa suurimale tarbijaturule, 80 miljoni elanikuga Saksamaale. Suur potentsiaal on meie toidutoodangul, aga ka Eestil kui atraktiivsel maaturismi sihtkohal,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. “Pingutame, et Eesti köök ja kultuur oleksid Saksamaal tuntud ning meie toodang oleks Saksamaal senisest enam esindatud.

Messi avatseremoonia ja kultuuriprogramm annab võimaluse tutvustada Eestit ühekorraga kuni 5000 Euroopa põllumajanduse- ja toidutootmise võtmeisikule, teiste seas messil esindatud riikide ministritele ja diplomaatilistele delegatsioonidele, toiduainetööstuse ja põllumeeste liitude kõrgetele esindajatele ning ajakirjanikele. Avatseremoonia kultuuriprogrammi lavastab Teet Kask, sellele järgneva vastuvõtu menüü paneb kokku Eesti Peakokkade Ühendus.

“Eesti võimalus enda tutvustamiseks on kaunis loodus ja sellele pühendame ka Grüne Woche kultuuriprogrammi,” ütles lavastaja Teet Kask. “Lavale aitavad meil selle tuua Zetod, Estonian Voices, UMA, torupillimängijad Sandra Sillamaa ja Kätlin Jaago ning lummav visuaalne lahendus Eesti loodusest.”

Eesti on oma stendiga Grüne Wochel osalenud 1993. aastast ning 2014. aastal on Eesti messi partnermaaks esimesena Balti ja Skandinaavia riikidest.

Messi Internationale Grüne Woche korraldatakse alates 1926. aastast. Ligi 115 000 m2 laiuvat messi külastab kümne päeva jooksul üle 400 000 inimese, sh üle 4000 ajakirjaniku. Eelmisel aastal külastasid Grüne Wochet 80 riigi põllumajandusministrid ning Saksamaa liidukantsler Angela Merkel.

Lahendus.net harib koolinoori vaimse tervise vallas

lahendus.netLahendus.net pakub tasuta koolitusprogrammi, mis on suunatud eelkõige maakoolidesse, kus ligipääs psühholoogiaalasele infole ning teenustele piiratum. Koolitusprogrammi raames viiakse läbi kaht erinevat koolitust.

Esimene neist on suunatud 6.-12. klassidele ning selle eesmärgiks on teavitada õpilasi psühholoogilise abi olemusest – mis see on, millal seda vaja võiks minna ja kuhu pöörduda, kui seda vaja läheb.

Teine koolitus on mõeldud 9-12. klassidele ning selle näol on tegemist koostööprojektiga meditsiinitudengitega. Selle koolituse eesmärgiks on normaliseerida psüühilisi haigusi ühiskonnas ja teavitada, mida üldse tähendab psühhiaatriline diagnoos. Ühtlasi jagatakse infot erinevate psüühiliste häirete ravist. Koolitused on interaktiivses võtmes eristudes tavapärastest tundidest ning pakkudes sedasi noortele vaheldust ning sõbralikku keskkonda kaasa rääkimiseks.  Loe edasi: Lahendus.net harib koolinoori vaimse tervise vallas

Haanja Puhke- ja Spordikeskuse suusarajad on avatud

Haanja Suusaklubi hooaja alguses Foto: Haanja Suusaklubi kodulehekülg

Käesoleva nädala algusest on Haanja Puhke- ja Spordikeskuse suusarajad kõikidele avatud. Suusatada saab 1, 2, 3 ja 5 km rajal ning õhtupoolikul töötavad valgustatud suusarajad kella 21.00-ni. Lisaks sellele on võimalik keskuse külastajatel kohapeal laenutada suusavarustust, kasutada sauna- ja dušširuume ning kinnitada keha.

Paksema lumikatte korral on nädalavahetustel spordihuvilistele avatud Haanja suusamaratoni 22 või 40 km rada.

Haanja suusaradadel 2013/2014.a hooajal on toimumas mitmed suurvõistlused: Piletilevi noortesarja laskesuusatamise võistluste II etapp 9. veebruaril 2014 ja Eesti Meistrivõistlused laskesuusatamises II etapp 29.-30.märtsil 2014.a, Nike Winter Xdream seiklusspordi võistlus 23. veebruaril 2014.a., Haanja Suusamaraton 8. märtsil 2014.a, Eesti Meistrivõistlused murdmaasuusatamises 29.-30. märtsil 2014.a.

Haanja suusaradade hooldamist toetab Haanja , Rõuge, Sõmerpalu, Vastseliina ja Võru vald, Võru linn, Eesti riik ning mitmed eraettevõtjad.

Otepää Gümnaasiumi õpilased korraldavad heategevuskontserdi

Otepää Gümnaasiumi õpilasesindus korraldab heategevuskontserdi väikese Maribel Jõe heaks, kellel on autism. Kontsert toimub 20.detsembril algusega kell 19.00 Otepää Gümnaasiumi aulas. Kontserditulu läheb Maribeli delfiiniteraapia heaks.

Kontserdil esinevad Otepää Gümnaasiumist alguse saanud ansambel Charlie, Margit Tali ning gümnaasiumi õpilased Laura Danilas ja Lee Johanna Saul. Õhtut juhivad Otepää juurtega näitleja Merilin Kirbits ning Otepää Gümnaasiumi õpilane Hans Markus Danilas.

Kolm gümnaasiumi õpilast – Gertrud Aasaroht, Annika Tiideberg ja Dairi Lehiste on heategevuskontserdi peale mõelnud juba ammu. Gertrud Aasaroht, kes ise ansamblis Charlie laulab, räägib, et nende ansambel on koos Margit Taliga ka varem esinenud. “Oleme väga soovinud teha heategevuskontserti, et anda oma panus abivajajate heaks,” rääkis Gertrud Aasaroht. “Otsustasime, et aitame meie oma kooli töötaja peret”. Loe edasi: Otepää Gümnaasiumi õpilased korraldavad heategevuskontserdi

Homme toimub Võrus seminar “Lapse õigused meedias”

MTÜ Lastekaitse Liit korraldab neljapäeval, 12. detsembril Võrus seminari „Lapse õigused meedias“, et arutada, kuidas laste ja perede lugusid kajastada lapse huvidest lähtuvalt.

Seminar „Lapse õigused meedias“ toimub 12. detsembril algusega kell 10.30 Võru Maavalitsuse seminarisaalis, kuhu on oodatud lastekaitsetöötajad, lastega töötavad spetsialistid ja laste ja perede lugusid kajastavad ajakirjanikud. MTÜ Lastekaitse Liit juhataja Alar Tamme sõnul on meil kõigil õigus teada, mis ühiskonnas toimub, kaasa arvatud seda, kuidas elavad meie lapsed. Kuid selle info vahendamisel peame täiskasvanutena alati jälgima, et viis, kuidas infot edastatakse, ei riivaks laste õigusi ja heaolu. Seminaril arutletakse, kuidas laste ja perede olukorrast infot anda laste õigusi riivamata ning mida teha, kui lapsi ja peresid kajastavates lugudes on rikutud laste õigusi. Eesti Rahvusringhäälingu eetikanõunik Tarmu Tammerk tutvustab üldisi põhimõtteid, mida meedia peaks oma töös järgima.

Ajalehe Valgamaalane peatoimetaja Sirli Homuha annab ülevaate sellest, mida ajakirjanik silmas peab, kui lastest ja peredest lugusid kirjutab. Pressinõukogu esimees Eve Rohtla tutvustab pressinõukogusse pöördumise korda ja pressinõukogu otsuseid.

Seminari korraldab MTÜ Lastekaitse Liit. Seminari korraldamist toetab Hasartmängumaksu nõukogu.

Seminariga aidatakse kaasa Laste ja perede arengukava 2012-2020 rakendusplaani täitmisele.

Meediaseminarid on toimunud Tallinnas, Jõhvis ja Viljandis.