Nõmme Tee Selts toob kunagise Nõmme kindlusraudtee ajaloo vanale raudteetammile, nüüdsele kergliiklusteele

Ühena viimastest ettevõtmistest tänavusel kultuuripärandi aastal paigaldab Nõmme Tee Selts neljapäeval, 5. detsembril kunagise Nõmmet läbinud kitsarööpmelise kindlusraudtee äärde neli teabetahvlit Peeter Suure merekindluse fotode ja ajalooga.

Teabetahvlite paigaldamisega tähistab Nõmme Tee Selts kultuuripärandi aastat ka Nõmmel ning ühtlasi ka 100 aasta möödumist tsaar Nikolai II ukaasist rajada ähvardava sõjaohu tõttu tohutu haardega merekindlus. Selle ehitamisega oli tegelikult alustatud juba paar aastat varem. Teabetahvlid toovad info Nõmme merekindlusega seonduva kultuuripärandi ja ajaloo kohta iga kergliiklusteel liikujani.

Nõmme kindlusraudtee kui I maailmasõja eel ja ajal ehitatud merekindlust teenindav raudtee oli osa Tallinna ümbrusesse, mitmele poole Eesti põhjarannikule ning Soome rannikule rajatud kindlustustest, mille eesmärk oli kaitsta sõjaohu korral Peterburi linna vaenlase eest. Merekindluse hooneid ja rajatisi on siiani mitmel pool säilinud ning Eesti arhitektuuriteadlaste hinnangul moodustavad need olulise osa meie maa militaararhitektuuri pärandist.

Teabetahvlite avamine algab kell 12.30 Rahumäel Pärnu maantee ja kunagise Nõmme kindlusraudtee ristumiskohal, praegusel kergliiklusteel Rahumäe raudteesilla juures. Edasi suundutakse Nõmmele Nikolai von Glehni mälestusambast üle tee asuvale parkimisplatsile, kuhu on paigaldatud teine teabetahvel. Kolmas ja neljas tahvel avatakse Hiiul endise Nõmme-Väikese jaama ja Nõmme kindlusraudtee ringdepoo juures. Tahvlite avamine toimub umbes pooletunniste vahedega.

Nõmme Tee Seltsi on ettevõtmise juures abistanud nii Tallinna linnadisainer Urmas Kaldaru, kultuuriväärtuste ameti osakonnajuhataja Boris Dubovik, kommunaalameti juhataja Ain Valdmann kui ka Nõmme linnaosa valitsuse osakonnajuhataja Kristjan Kuusik. Nõmme Tee Seltsiga on oma kogemusi Nõmme kultuuriväärtuste taastamisel jaganud Nõmme Koduloohuviliste Koda.

Nõmme Tee Seltsi tegevuse eesmärgiks on Nõmme põliste loodus- ja kultuuriväärtuste kaitse ning säilitamine, laiemalt aga inimliku linnakeskkonna kujundamine. Eesmärgi saavutamiseks on selts ise osalenud ja teisi elanikke kaasa haaranud nii Nõmme kui ka Tallinna metsade ja parkide kaitsele ning detail- ja üldplaneeringute aruteludele. Selts teeb koostööd teiste asumiseltside ja keskkonnaorganisatsioonidega, samuti ametkondadega linna ja riigi tasandil.

Kadi Alatalu, Nõmme Tee Seltsi juhatuse liige

Maanteemuuseum korraldab teedeajaloo päeva
tänavu Viljandis

image001(1)Reedel, 6. detsembril toimuv Eesti maanteemuuseumi traditsiooniline teedeajaloo päev on tänavu kolinud Varbuse hobupostijaamast Viljandi pärimusmuusika aita, moodustades osa maanteeameti 95. sünnipäevale pühendatud üritustest.

Teedeajaloo päeva eesmärk on populariseerida teede ajalugu ning koondada sellega tegelevaid uurijaid. Seoses maanteeameti juubeliga on päeva esimene pool pühendatud asutuse kaugemale ja lähemale ajaloole. Endine peadirektori asetäitja Koit Tsefels räägibmMaanteeametis 1990.-2010. aastatel läbi viidud muudatustest, mehaanikainsener Raimo Unt aga avab oma ettekandes “Mehed ja masinad maanteeameti ajaloos” tehnikaga seotud teemasid. Maanteemuuseumi teadur Mariliis Hämäläinen räägib teemeistrite väljaõppest 1928. aasta maanteede seaduse elluviimiseks.

Teemapäeva teine pool algab Eesti Mälu instituudi teaduri Peeter Kaasiku jutustusega sõjavangidest Tallinna-Leningradi maantee ehitusel aastatel 1945-1949. Kahe viimase ettekande ühisnimetajaks on auto. Tallinna Ülikooli magistrant Argo Ralja annab ülevaate Eesti autokaubanduse arengust 1920.-1930. aastatel ning sama ülikooli doktorant Riho Paramonov käsitleb muutuvaid transpordiolusid 20. sajandi alguse Eesti linnas.

Maanteeameti eelkäija, maanteede ja sisemiste veeteede valitsus loodi 95 aastat tagasi 26. novembril 1918. Juubeliüritusele pühendatud teedeajaloo päev algab 6. detsembril kell 12.30 Viljandi pärimusmuusika aidas (Tasuja pst 6). Päeva avavad maanteeameti peadirektor Aivo Adamson ja Eesti maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner.

Teedeajaloo päeva programm.

Võrokesed avasid Riigikogus käsitöönäitus-müügi “Tõmbekeskusest Toompeale”

Võrumaa naised Riigikogus oma käsitööd müümas. Foto: Jaanus Mark
Võrumaa naised Riigikogus oma käsitööd müümas. Foto: Jaanus Mark

Esmaspäeval, 2.detsembril avati Tallinnas Riigikogu hoone vestibüülis Võrumaa valdade ühine käsitöönäitus-müük “Tõmbekeskusest Toompeale”, mis kestab 4. detsembrini.

Näituse avamisel ütlesid avasõnad Riigikogu esimees Ene Ergma ja Võrumaa omavalitsuste liidu aseesimees Juri Gotmans. Näituse avamisele järgnes Võrumaal valmistatud suupistete degusteerimine.

Kõigile Riigikogu liikmetele viidi külakostina kaasa piparkooke, mis olid fraktsioonide kaupa kenasti pakitud.

Traditsiooniliseks kujunenud näitus sai Rõuge valla eestvõttel ja koostöös Võrumaa omavalitsuste liiduga teoks juba 13. korda.

Jaanus Mark

Laiuse seltsimaja 100. aastapäeval süüdati 100 küünalt

Laiuse seltsimaja ajaloolisel fotol.
Laiuse seltsimaja ajaloolisel fotol.

Laiusel tähistati pühapäeval kultuuritegijate esinemiskavaga ja küünalde süütamisega kohaliku seltsimaja 100. aastapäeva. Aastaid tühjana seisunud seltsimaja on järk-järgult korda tehtud ja renoveerimistööd kestavad praegugi.

Pidustustel  tegi rahvatantuseltsi Meie Mari liige Raine Lindepuu tagasivaate Laiuse seltsimaja sajale aastale, lauldi ja tantsiti koos kohaletulnutega, esines kultuurikollektiiv Meie Mari ning süüdati 100 küünalt. Üheks suuremaks vaevanägijaks sündmuse korraldamisel oli koduloolane  Asta Leiten.

1. detsember 100 aastat tagasi oli Laiuse seltsimaja sisseõnnistamise päev. Seltsimaja ehitamise algatas  Laiuse tuletõrjujate selts. Tehti kiri majaaluse maa saamiseks ja ka vallast taotleti väikest ehituslaenu. Appi tulid ka teised kohalikud seltsid: karskusselts Püüe, põllumeeste selts, laenu- ja hoiuühisus. 1913. aasta kevadel leiti seltsimaja jaoks sobiv koht Sootaga külas. Ehitusel lõid kaasa peaaegu kõik ümberkaudsed inimesed: kes kinkis ehitusmaterjale, kes vedas kohale, kes annetas raha või tuli kirve ja saega ehitusplatsile. Projekt tehti arhitekt G. Hellati büroos.

“Üks tegusamaid perioode seltsimaja ajaloos oli kindlasti  1914–1934, kui tegutses Laiuse muusika ja lavakunsti ühing, lavastati näidendeid ja operette, tegutsesid laulukoorid ja puhkpilli orkester,” rääkis sündmuse üks  korraldajaid, rahvatantsuseltsi Meie Mari juhatuse liige Malle Aia.

1990ndate aastate lõpul Laiuse seltsimaja suleti toonase kohaliku omavalitsuse otsuse tõttu eesmärgiga kokku hoida kulusid. Tühjana  seismine tõi kaasa ka lagunemisohu. Viimasel ajal on aga maja järkjärgult korda tehtud ja remonditud.

“Majal ja ka suure saali osal on katus peal. Praegu taastakse saali välisseinu.  Usume, et tulevikus on maja taas kasutusel kultuurikoldena, sest muidu polnuks ju mõtet seda renoveerima hakatagi,” märkis  Malle Aia.

Jaan Lukas

Teenekat kultuuritegelast Airi Rütterit tunnustati Jõgevamaa aasta kodaniku aunimetusega

Jõgevamaa aasta kodanik 2013 Airi Rütter. Foto: Johannes Haav
Jõgevamaa aasta kodanik 2013 Airi Rütter. Foto: Johannes Haav

Tunnustuse Jõgevamaa aasta kodanik 2013 pälvis kauaaegne kultuuritegelane ja rahvatantsuedendaja Airi Rütter, kelle kultuuriteemalised tulevikumõtted on praegu ennekõike suunatud naistetanstu käekäigule ja 2016. aastal Jõgevamaal toimuvale II Eesti naiste tantsupeole.

Lõppeva aasta sündmustest oli Airi Rütterile üks meeldejäävamaid ja tähendusrikkamiad Eesti naistetantsu eestvedajate kogunemine Jõgevamaal ning rahvatanstuga tegelevate naisrühmade alaliidu moodustamine.

“See ühendus korraldab tuleval aastal Tartus naisrühmade võistutantsimise, kus esmakordselt osalevad ka neidude rühmad.  2014 novembris toimub aga Jõgeval uute naistetantsude konkurss. Järjepidevalt kestavad ka ettevalmistused II Eesti naiste tantsupeoks, mis saan teoks samuti Jõgeval,” ütles Airi Rütter, kes on pälvinud ka  Ullo Toomi nimelise stipendiumi, aunimetuse Jõgevamaa kultuuripärl ning on valitud tänavu Jõgeva linna aukodanikuk.

2013. aasta tõi Airi Rütterile rohkesti tööd ja tegemist ka seoses Jõgeva linna 75. aastapäeva tähistamisega. Nii andis ta oma panuse selleks, et õnnestuksid linna juubelirongkäik, sadade inimeste osavõtmisel toimunud pikalauapidu, rahvatanstijate poolt kohvi ja suupistete pakkumine Piibe maanteel sõitvatele autojuhtidele ja muudki ettevõtmised.

Jõgeva kultuurikeskuse pikaajalisel juhtimisel andis Airi Rütter tänavu sügisel teatepulga üle noorema põlvkonna esindajale  Ainar Ojasaarele

Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev ja SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse kodanikeühenduste konsultant Kersti Kurvits kuulutasid Airi Rütteri Jõgevamaa aastakKodanikuks Kuremaa lossis toimunud Jõgevamaa kodanikeühenduste konverentsil  “MTÜ ja meedia”. Tervislikel põhjustel ei saanud Airi Rütter ise tunnustamisel osaleda, kuid oli edasi saatnud tänusõnad tunnustustajatele ja tervitused kõigile koosolijatele.

Kodanikeühenduste konverentsil tunnustuse pälvinud jõgevamaalsed saavad juba kolmandat aastat kingituseks kunstnike Sülli Reet Vaino ja Eliko Kajaki valmistatud keraalilise taiese.

Jaan Lukas

Jõgevamaa kodanikeühenduste konverentsil jagati tunnustusi

Jõgevamaal pälvisid tänavu tunnustuse:

Parim kodanikuühendus 2013 – Maarja-Magdaleena Maarahva Selts

Atraktiivseim kodanikuühenduste tegu 2013 – Jõgevamaa laste ja noorte
tantsupäev “Elu kui muinasjutt”, MTÜ SOKUTURI

Aasta kodanik 2013 – Airi Rütter

Parim kodanikuühiskonna toetaja 2013 – OÜ Juta & Kaido

Parim kodanikuühiskonna toetaja 2013  – Eckard Klug

Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse tunnustus: Sädeinimene 2013 – Evi Treial

Noortebänd 2013 on Ziggy Wild

Ziggy Wild auhinda vastu võtmas. Foto: Tõnu Tunnel
Ziggy Wild auhinda vastu võtmas. Foto: Tõnu Tunnel

Reede õhtul toimus konkursi Noortebänd 2013 finaalkontsert, žürii valis tiitlivõitjaks Tallinna bändi Ziggy Wild.

Võiduga kaasnes Muusiku 200-eurone kinkekaart ning esinemiskutse Hollandisse festivalile Harfest 2014.

Kõigil kontserdikülastajatel oli võimalik anda oma hääl lemmikbändile, mille tulemusel osutus publiku lemmikuks Ouu. Lisaks peaauhinnale anti välja mitu eriauhinda, millest neli noppis endale Ziggy Wild. Bändi saab esinemas näha Uue Maailma Tänavafestivalil, Õllesummeril ja Green Christmas’il, lisaks saavad nii võitja kui ka publiku lemmik nautida loomepuhkust Kõue mõisas. Kultuurikatla arendusstipendium läks The Boondocks’ile ning Tallinn Music Week’il astub üles Wilhelm, kellelt võib oodata ka StereoTunnelis salvestatud singlit.

Ziggy Wildi laulja Laura Pritsi sõnul on peale Noortebändi võitu plaanid samad nagu varem: lindistada rohkem lugusid, areneda, teha kõvasti tööd ning jääda iseendaks. “Kogu aeg on täiskäik põhjas,” ei kavatse bänd loorberitele puhkama jääda, vaid jätkab samas vaimus.

Žüriisse kuulusid Kadri Sundja, Robert Linna, Helen Tammemäe, Andrus Raudsalu, Mikk Taniel, Jim Self, Karl Sirelpuu, Dace Volfa, Anneliis Kits, Kadi Maarand, Heiko Leesment, Toomas Olljum, Mart Niineste ja Erik Morna.

Urve Sunny-Dzidzaria avab Viljandis portreenäituse

Foto: Viljandi Linnagalerii

Kolmapäeval avab tunnustatud portretist, vitraaži- ja monumentaalkunstnik Urve Sunny-Dzidzaria Viljandi Linnagaleriis maalinäituse eesti kultuuritegelaste portreedest.

Kunstiteadlase Juta Kivimäe sõnul on mitmekordse laseeriva maalitehnikaga saavutatud kaunid läbikumavad näod, mis meenutavad sajanditetaguseid šedöövreid.

„Urve Sunny-Dzidzaria on aastaid huvitunud ajaloolistest maalitehnikatest ent ka Madalmaade renessanssmaalijate vaimsusest. Tema portreed eesti kultuuriloolistest isikutest, nagu Kristjan-Jaak Peterson (2000), Mart Saar (1996), Betty Alver (2008) või ka lähedaste portreed ja autoportree “Pärlkõrvarõngaga NATO vihmavarju all” (2006) tsiteerivad euroopalikku renessanssklassikat“, kirjutab Kivimäe.

Urve Sunny-Dzidzaria loomingus väljenduvad igavikulised teemad: inimese ja looduse suhe, inimese elu mõte ja vastutus, igatsus ilu ja harmoonia järele.

Kunstnik on sündinud 4.nov. 1949 Ohulepa külas, Raplamaal 1976. a lõpetas ta Eesti Kunstiakadeemia (tollane ERKI) maali eriala, olles spetsialiseerunud monumentaalmaalile.

Urve Sunny-Dzidzaria maalinäituse „Aeg antud…“ toob Viljandi publiku ette siinne kauaaegne kunstielu eestvedaja Aate-Heli Õun.

Eestis populaarne maksukalkulaator esitati rahvusvahelisele konkursile

Meieraha.ee kalkulaator osaleb rahvusvahelisel mõttekodade konkursil, kus võistlevad e-lahendused kasutavad oma sõnumi esitamiseks andmevisuaale.

Rahvahääletus on alanud ning aktiivset osavõttu oodatakse ka Eesti publikult. Ainsa Eestist esitatud e-lahenduse poolt saab hääletada siin: http://ttdatavis.onthinktanks.org/personal-tax-burden-calculator/. Samal lehel on hääletusel ka teised lahendused.

“Data visualization ehk andmete visuaalne kujutamine on viis anda pildina ja kasutajale mugavalt edasi infot, mis on kas numbriline, geograafiline või lihtsalt keeruline,” selgitab visualiseerimise mõtet Hille Hinsberg Praxisest, kes on Meieraha.ee portaali eestvedaja.

“Konkursil saab näha näiteks Slovakkia riigikontrolli auditite põhjal tehtud visuaali riigi raha raiskamisest; Bangladeshi terviseteenuste kaarti; Tšehhi kuritegevuse leviku statistikat,” toob Hinsberg näiteid.

Eestist konkursil osalev Meieraha.eu kalkulaator pakub siinsetele maksumaksjatele võimalust hinnata, milline on tema isiklik ja tegelik maksukoormus. Kalkulaator on esimese kuuga kogunud juba enam kui 40 000 kasutajat.

Isikliku maksukoormuse arvutamiseks tuleb portaali sisestada oma sissetulek või vaadata eeltäidetud näiteid töötaja või pensionäri kohta. Kalkulaator on anonüümne ja annab igale maksumaksjale teada just tema enda tulude ja kulude põhjal arvestatud maksukoormuse. Arvestatud on maksukoormust inimese kohta, mis tekib kõikidest maksudest kokku, seega sisaldab tulemus nii töötamise kui tarbimisega seotud kulusid.  Loe edasi: Eestis populaarne maksukalkulaator esitati rahvusvahelisele konkursile

Rakvere Teater tänab sallimeistreid

sallid7. detsembril jõuab Rakvere Teatri lavale seikluslik koguperelavastus “Hobune, kes kaotas prillid ära”.

Selle peategelaseks on üks eriline Hobune, kes ei ela tallis, vaid on üpris iseseisev ja otsib laias maailmas õnne. Sügisel palus hobune, et talle meisterdataks talveks salle ning nüüd teeb teater suure kniksu ja kraapsu kõigile suurtele ja väikestele meisterdajatele.

Salle jõudis Rakverre tohutul hulgal! Sallid on kõikvõimalikus tehnikas (viltimine, joonistamine, kudumine, heegeldamine, taaskasutus vanadest teksadest ja t-särkidest, õlgedest jne) ning neid saadeti kõikjalt üle Eesti. Meisterdatud oli nii üksi kui peredega, nii klassi- kui lasteaiarühmadega; kõige pikemad sallid üle kümne meetri ja kõige tillumad väikse atsi pikkused. Teater saadab üsna varsti kõikidele sallimeistritele teele tänukaardid ja loosib välja priipääsmed suvisele lastelavastusele, milleks on Sakari Pälsi “Mina olin veel väikene…”.

Väike osa neist sallidest leiab tee lavale, kuid kõik saabunud sallid jõuavad samuti tuhandete teatrisõpradeni, sest kogu see värvikirev sallimaailm riputatakse järgmisel nädalal Rakvere Teatrisse kerkivale jõulumaale silmailuks üles.

Võrumaa turismi parimad 2013 auhinnatud

Aastaseminar2013Võrumaa turismiettevõtjad ja -arendajad kogunesid iga-aastasele seminarile, kus muuhulgas tunnustati ka maakonna turismi parimaid.

“Uma tegu” tunnustuse sai Setomaa Turismitalo oma uue peoruumi ja Seto rESTo trükistega. Uus “Taivaalodsõ Nulk” on seto seinamaalingutega avar ruum erinevateks üritusteks kuni 150-le inimesele. Väga tugev kandidaat oli ka Ränduri Külalistemaja, kus kõik toad on omandanud uuema ja luksuslikuma sisekujunduse. Sel suvel rajasid nad külalistemaja-pubi klientidele ka põneva laste mänguväljaku, kus on kiik, liumägi, maailmaränduri mootoratas ja mereröövlite laev.

“Uma lugu” auhinna pälvis Ööbikuoru Puhkekeskuse peremehe Ants Eigi lugu “GPSi ei tohi usaldada”. Nominentideks esitati lisaks Taatka Tarõ “Ilma lihalda supp” ja Haanja Puhkekeskuse lugu “Pole vett, pole arvet”.

“Uma mekk” auhinna pävis Ülle Kostin Jaaniraotu linnuparkist oma terava “Särtsuga”. Üles seati veel Taarka Tarõ Köögikõsõ “Liivapuumarjuga leib” ja “Rüarull” ning Urvaste Külade Seltsi “Urvaste kama”.  Loe edasi: Võrumaa turismi parimad 2013 auhinnatud

MTÜ Mondo toel avati Zaatari pagulaslaagris noorte arvutikeskus

 

Zaatari pagulaslaager 2013.

Novembri lõpus avati Zaatari pagulasalaagri kõige uuemas tsoonis noortekeskus, kus MTÜ Mondo toel tegutsev arvutiklass pakub 3-kuiseid arvutikursusi Süüriast põgenenud noortele.

Hetkel osaleb kursusel 40 noort süürlast vanuses 15-24 aastat, kuid soovijatest on nädalaga tekkinud juba pikk järjekord. Järgmise aasta vältel pakutavaid kursusi viivad läbi kaks kvalifitseeritud pagulasest õpetajat, üks poistele, teine tüdrukutele. Poiste õpetajal on IT-alane kõrgharidus ning tüdrukute õpetajal on rahvusvaheliselt tunnustatud arvutikasutusoskuse (ICDL) sertifikaat, mille ta omandas enne sõda Süürias.

Zaatari laagri 8. tsoonis avatud noortekeskuse on rajanud MTÜ Mondo partner Finn Church Aid. Kuna see tsoon asub laagri sissepääsust kõige kaugemal, on sealsetel elanikel ka kõige vähem hüvesid. “Noortekeskus oli esimene asutus, mis oma uksed selles piirkonnas avas. Selle eeskujul on veel kaks organisatsiooni alustanud projektidega, mis on suunatud just kaugemates tsoonides elavatele inimestele,” selgitab äsja laagrist naasnud MTÜ Mondo humanitaarabi koordinaator Kristi Raidma. Pakutavad arvutikursused on laagris samuti ainulaadsed.  Loe edasi: MTÜ Mondo toel avati Zaatari pagulaslaagris noorte arvutikeskus

Soomaal Valgerabas toimub räätsamatk

86354756dc0a2adb4_3
Valgeraba. Foto: Liisi Seil

Soomaal Valgerabas toimub räätsamatk “Soomaa rahvuspark 20”.

Räätsamatk Valgerabasse toimub 08. detsembril 2013 kell 10.00-15.00. Matkapäeva juhib Algis Martsoo.

Tasuta buss väljub Viljandi bussijaama parklast kell 10.00. Tagasi Viljandis ollakse orienteeruvalt kell 15.00.

Selga ja jalga tuleks panna ilmastikule vastavad riided, jalanõud ning kaasa võtta oma soe jook.

Ürituse korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Osalemine on kõigile tasuta.

Üritusele registreerimine toimub SIIN.

Lisainfo: Reet Vaiksalu, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, 5308 3344, Reet.Vaiksalu@keskkonnaamet.ee

Võru instituut kutsub lapsi ja noori kirjutama

Võru instituut kuulutab välja 27. laste ja noorte võrukeelsete kirjatööde võistluse „Mino Võromaa”.

Võistlusele oodatakse jutte, luuletusi, naljalugusid, näitemänge, kahekõnesid, laule ehk igasuguseid kirjatöid.

Tänavu saab valida kümne teema hulgast. Teema võib olla, aga ei pea olema jutu pealkirjaks. Kes tahab, võib kirjutada ka mõnel muul, omale südamelähedasel teemal. Hinnatakse ikka vanuserühmade kaupa .

„Mino Võromaa 2014” teemad leiab siit.

Võistlustöid oodatakse hiljemalt 25. jaanuariks 2014 meiliaadressil kaile.kabun@wi.ee. Üks osavõtja saab võistlusel osaleda kuni kolme tööga. Kui töid meili teel saata ei saa, võib käsikirja postitada Võru instituudi aadressil Tartu 48, 65609 Võru.  Kõige paremad tööd avaldatakse sarja „Mino Võromaa” 27. lasteraamatus. Peapreemia võitja saab minna Eesti eurosaadiku Ivari Padari kutsel Brüsselisse Euroopa Parlamendi eluga tutvuma.

Elleri Muusikakool kutsub Jõulumuusika festivalile

3. detsembril algab Elleri Muusikakooli Jõulumuusika festival, mis kestab ligi kolm nädalat.

Festivali jooksul näitavad nii nooremad kui vanemad muusikakooli õpilased mitmel pool Tartus toimuvatel avalikel kontsertidel, mida nad on sügissemestril õppinud oma teekonnal meisterlikkuse poole.

Esinejate hulgas on mitmed Elleri Muusikakooli juures tegutsevad kollektiivid, teiste hulgas orkester Eller Sümfoniett ja Elleri Kontsertkoor. Festivali kaks tippsündmust ongi Eller Sümfonieti esinemine Tartu Jaani kirikus ja traditsiooniline Aastapäevakontsert Tartu Ülikooli aulas, millega sel aastal tähistame kooli 94. sünnipäeva.

Festivali 17 kontserdi hulgas on ka erinevaid intiimsemaid pillikooslusi ja muusikalisi värve, kõiki kontserte iseloomustab tõsine pühendumine muusikale kõrgtasemel õpetajate juhendamisel.

Iga kontsert loob ainuomasel moel jõulumeeleolu. Kontserdid on tasuta, festivali kavaga saab tutvuda siin.

Meremäe koolis peeti rahvusvahelist õppepäeva

27. novembril toimus Meremäe Koolis 5.-7. klassi õpilastele rahvusvaheline õppepäev teemal “Innovaatiline ja ettevõtlik kool”.

Kohale oli tulnud 60 õpilast-õpetajat kaheteistkümnest Võrumaa koolist (Parksepa KK, Krabi, Rõuge, Kääpa, Osula ning Võru I Põhikool, Haanja Kool, Misso Kool, Vastseliina Gümnaasium, Antsla Kool, Võru Kesklinna Kool, Mõniste Kool) ning Värska Gümnaasiumist ja Petseri Lingvistilisest Gümnaasiumist.

Pärast registreerumist toimus saalis robotite esitlus Haanja kooli ja Meremäe kooli poolt. Järgnesid näidistunnid. Füüsika-muusikatunnis valmistati õpetajate Pai ja Tarrose juhendamisel klaasist veepille, häälestati need ja mängiti lugusid.

Pärimuskultuuri-keeletunnis tutvustasid õpetajad Tarros ja Palm seto rõivaid. Koos kuulati-vaadati ettekannet, täideti töölehti ning lauldi seto laulu.

Tehnoloogia ja sporditunni ühes osas tutvustas Kaido Kaas pulbervärvimistehnikat. Sai värvida võtmehoidjaid ning teha neile graveeringuid. Sporditunni osas toimus interaktiivne jooksuvõistlus. Õpetaja Rästase juhendamisel korraldasid Meremäe kooli õpilased jooksuvõistluse X-BOXi abiga.   Loe edasi: Meremäe koolis peeti rahvusvahelist õppepäeva

Ruusmäel vanaimä man – Eesti aasta vanaimä man

Oro Leili latsõlatsiga. Pilt eräkogost
Oro Leili latsõlatsiga. Pilt eräkogost
Viis last ja 14 latsõlast hoitva umma vannaimmä, inneskist Ruusmäe kooli algklassõ ja võro keele oppajat Oro Leilit (70) nii väega ja panni uma tundõ nii ilosahe kirja, et Leili valiti timahava Eesti aasta vanaimäs.

«Ku ma sai kutsõ pääliina, sis tükk aigu mõtli, et mis taa asi tähendäs. Sis tull’ miilde, kuis tütär käve mu man arvutist pilti otsmah, koh ma latsõlatsiga üteh olõ,» selet’ hää detektiivinõnaga Leili. «Küsse sis tütre käest ja tä ütel’ as’a är.»
Eesti vanavanõmbidõ fond tennäs’ säitsmendät aastat kümmet imelist vannavanõmbat ja valisi neländät aastat näide siäst viil aasta vanaimä ja vanaesä.

Leili arvas’, et kimmähe om timäst pall’o tublimpi. «Aasta vanaesä kasvatas ütsindä kolmõ latsõlast, mul käävä latsõlatsõ iks õnnõ küläh!»

Leili vällävalimisõl mõiu arvada latsõlatsi ilosa ja süämest kirja pantu hää sõna, näütüses: «Mi vanaimä om mi jaos kõgõ olõman olnu ja avitas sis kah, ku sa esi viil arvogi saa-i, et sul api vaia om. Vanaimä om kõiki opanu lugõma, avitanu koolitüüd tetä, üllätüs-taskuraha pangakontolõ tekütänü, toonu meile maitsvit purgisüüke ja tsäihaino, kõlistanu inne tähtsit kontrolltöid ja eksämme. Tä tund kõgõ huvvi, kuis meil lännü om ja om läbi lugõnu suurõmba jao mi loomingust, eski magistritüü, mille sisu tälle võõras jääs. Kõgõ löüd tä põhjusõ meid kittä ja mi ettevõtmiisi julgusta.»

Päält ummi latsõlatsi om Leili umas võtnu viis kasulatsõlast. «Nigu seoilmaao elo om – kärgpere muudu asi,» selet’ tä.
Latsõlatsõ tulõva Leili mano päämidselt koolivaheaol. Nigu nä esi omma ütelnü, kisk määnegi vägi näid iks Ruusmäele – vanaimä man om näid kõgõ hulga kuun ja lusti pall’o. Loe edasi: Ruusmäel vanaimä man – Eesti aasta vanaimä man