Aasta: 2012

ERM korraldab paastumaarja pärimuspäeva

19.-23.märtsil kell 10:00-12:00 on lapsed vanuses 7-12 oodatud Eesti Rahva Muuseumi näitusemajja (Kuperjanovi 9, Tartu) koolivaheaja pärimuspäevadele. Teeme rahvalikku käsitööd, õpime väikekannelt, flööti, rahvalaule ja -mänge ning osaleme ERMi muuseumitunnis. Osavõtutasu on 2,5 eurot päev või 10 eurot nädal. Laager saab teoks Eesti Rahva Muuseumi ja Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi koostöös.

Pärimuspäevi toetab TARTU linn.
Osavõtust teatamine: Liina Vainumetsa, tel 58115252, e-post laagrisse@gmail.com

Kui maarjapäeva ööl külm kanamuna väljas lõhki lööb, siis tuleb külmkevade.
Eesti vanarahvatarkus

Otepää gümnaasiumis liiguvad robotid

15.-16.märtsil viiakse Otepää Gümnaasiumis läbi robootika seminari. Seminar korraldatakse Estonian-Latvian Programme ICT DCNet robootikaprojekti raames, milles osalevad Tartu Ülikool ja Riia Tehnikaülikool.

Seminaride käigus tutvustavad Eesti esindajad LEGO Mindstormsi ja Läti esindajad oma robootika platvormi (sumo- ja joonejälgimise robot). Projekti koordinaatori, Tartu Ülikooli doktorant Heilo Altini andmeil käiakse projekti käigus nii Eesti kui ka Läti koolides. Valgamaalt osalevad projektis peale Otepää ka veel Valga Gümnaasium.

Neljapäeval, 15.märtsil, kell 10.45 saavad Otepää Gümnaasiumi õpilased vaadata robotiteatrit, mis kestab 45 minutit. Seejärel saavad õpilased osaleda töötoas. „Töötubades õpetame õpilasi roboteid ehitama ja tegema jootmistöid,“ selgitas Heilo Altin.

Reedel, 16.märtsil, kell 8.00 algab Otepää Gümnaasiumis töötuba, kus Riia Tehnikaülikooli töötajad panevad koos õpilastega kokku sumorobotit.

Projekti lõpuks saab gümnaasium endale kaks Lego Mindstormsi komplekti rendiks ja 2 sumorobotit.

Aksel Lõbu: Rahva hõige kajab seinalt vastu

Kui Oldekop ja von Roth 1806. aastal asutasid Tarto maa rahwa Näddali-Lehe, esimese maarahvale mõeldud nädalalehe, oli neil ilmselt vähe aimu, kui pikaajalise arenguprotsessi nad käivitasid.

Kas meil praegu on aimu? Eestikeelne ja -meelne ajakirjandus, mille esimeste katsetajate seas nad olid, jääb küll oma 200 aastaga alla Euroopa „vägevatele“, kuid meie ajakirjandus on kindlasti üks mitmekesisemaid oma arenguetappide poolest: aatelisest  rahva teejuhist nüristava propagandamasinani ja sealt omakorda vaba ja mitmekesise informeerijani. Kuid mitte sellest ei taha ma rääkida.

Eesti teekond ajakirjandusvabaduse esirinda
Baltisakslaste perioodika eeskujul sündinud ja hiljem teisigi mõjutusi saanud Eesti ajakirjandus jagab hiljutise raporti kohaselt Hollandiga maailmas 3.-4. kohta ajakirjandusvabaduse poolest. Sellega jätame seljataha riigid, kes on meid kunagi omariikluses takistanud. Samuti ka riigid, kelle poole oleme alt üles esimeste ahmitud vabadussõõmudega vaadanud oma eeskujuotsingutel. Veelgi enam: kui Euroopa suurriikides on kollane ajakirjandus muutnud kvaliteetväljaanded peaaegu et nišikaubaks, siis Eesti puhul seda ohtu tänasel päeval pole. See ei tähenda, et lagi on kaugeltki saavutatud ja nüüd võib loorberitele puhkama jääda.

Mulle meeldib esindusdemokraatiast mõelda, et kuigi see on kohmakas ja ebatäpne, võimaldab see siiski kohanduda muutuvate oludega. Demokraatia ei tekkinud sellele ideele, et valitud inimesed mõtleksid teiste eest. Ei, need saadikud valiti kõigi kodanike arvamusi ja soove tasakaalustama. Demokraatia peaks andma rahvale võimaluse mõjutada riigi arengut. Esindusdemokraatiast peab saama osalusdemokraatia. Selline eneseteostust otsiv rahvas vajab aga oma häält. Kuigi ka tavainimesel on võimalus saada mõnes suures üleriigilises ajalehes avaldatud, on see ühiskondlike diskussioonide ajal rohkem  ajakirjanike ja arvamusliidrite pärusmaa. Loe edasi: Aksel Lõbu: Rahva hõige kajab seinalt vastu

Vanemuise teatri külalisetendus “ELLING” Iisaku rahvamajas

Koomiline ja südamlik lugu kahest mehest, kes pärast aastaid hooldusasutuses on lülitumas tavaliste inimeste igapäevasesse ellu.

Autorid – Axel Hellstenius, Ingvar Ambjørnsen.
Tõlkija – Karin Sooväli.
Lavastaja – Ain Mäeots.
Kostüümikunstnik – Liina Unt.
Lavakunstnik – Liina Tepand.
Osatäitjad – Riho Kütsar, Margus Jaanovits, Markus Luik, Liisa Pulk.

See tundub hirmutav, sest kumbki varases keskeas meestest pole iial varem oma elu ise pidanud korraldama. Kes koristab, kes käib poes? Mismoodi saadakse tuttavaks naistega? Kahe täiskasvanud mehe suured võidud väikeste asjade üle tuletavad meelde, kui ainukordsetest asjadest koosneb õnn. Ja need koostisosad on kõigi jaoks erinevad.

Norra kirjaniku Ingvar Ambjørseni „Ellingu” dramatiseeris 1999. aastal teine norrakas Axel Hellstenius. Näidend esietendus samal aastal Oslos ning sai tohutu publikumenu osaliseks (125 etendust ja 60 000 vaatajat). Peter Næss, kes oli näidendi esmalavastaja, tegi sama materjali põhjal mõned aastad hiljem ka filmi, mida on ka Eestis PÖFFi raames näidatud.

Kolmapäeval, 28. märtsil algusega kell 19 Iisaku rahvamajas.

Pilet eelmüügist 6 €/8 €; tund enne etendust 8 €/10 €.
Info ja piletite tellimine tel +372 339 3593.

Rakvere eakas linnakodanik Emilie Piller tähistas pühapäeval 101. sünnipäeva

Fotol Emilie Piller, keda õnnitleb Rakvere abilinnapea Allar Aron

 

Pühapäeval, 10. märtsil tähistas Rakvere linna üks eakamaid inimesi Emilie Piller oma 101. sünnipäeva. Eakat linnakodanikku käisid esmaspäeval õnnitlemas Rakvere abilinnapea Allar Aron ja linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Lea Kivipõld.

Proua Emilie Piller on sündinud Antslas ja elab Rakveres 1960. aastast alates. Tal on kaks last ja neli lapselast.

Rakveres elab viis eakat, kel vanust sada ja enam aastat.  Huvitav on fakt, et kolmel neist oli sünnipäev üsna ühel ajal, märtsi algul: 4. märtsil sai Freida Valdmaa 103-aastaseks, 5. märtsil sai linna vanim elanik Elfride-Helene Kukk 107-aastaseks, 10. märtsil Emilie Piller 101-aastaseks. Neljas, hiljuti sajandat sünnipäeva tähistanud linnakodanik oli Alma Käär, kelle sünnipäev oli 16. veebruaril.

Animatsiooni töötuba Võru Linnagaleriis

Reedel, 23. märtsil kell 11 ja 13 toimub Võru Linnagaleriis ANIMATSIOONI TÖÖTUBA. See on mänguline workshop, kus saab katsetada erinevaid animatsioonitehnikaid. Erilisi eelteadmisi töötuba ei eeldad, vaja on pealehakkamist ja natuke viitsimist. Tulemust saab kohe pärast tööd vaadata ja soovi korral ka lihtsate võtetega helindada.

Töötoa viivad läbi Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengid ja juhendajad. Töö toimub korraga 5-s grupis – valida saab plastiliini, riisianimatsiooni, lego ja inimese animeerimise tehnikate vahel. Ühes grupis on 1 – 4 inimest.

Sihtgrupiks on eelkõige põhikooli vanem osa ja keskkool. Näidisvideod, mida kahe tunniga on võimalik teha: plastiliin, riisist jm purust, legodest, inimeste animeerimine.

Osalustasu 2 EUR.
Vajalik eelregistreerimine hiljemalt 21. märtsiks 2012 aadressil jana.huul@vorukannel.ee või telefonil +372 782 8740.

Olete oodatud osalema!

Märtsis jõuab koolidesse alkoholiennetuslik mäng ISE

Täna algab registreerimine koolipõhisele alkoholiennetuslikule mängule ISE, mida organiseerivad Eesti Karskusliit, Lastekaitse Liit ja noorteorganisatsioon Juvente koostöös Tervise Arengu Instituudiga.

Esimest korda 2005. aastal Tartumaal läbi viidud mäng ISE on võistluslik ja meeskondlik mäng, mille raames 7. ja 8. klassi noored lahendavad 4-liikmelistes meeskondades kahe kuu jooksul iganädalasi ülesandeid. Nii eesti kui ka vene keeles toimuvale mängule järgneb eestikeelne
suvelaager, kuhu pääsevad 12 meeskonda. Lisaks läheb üks meeskond Lastekaitse Liidu korraldatavale „Filmiakadeemia“ koolituslaagrisse.

„Uurimused on näidanud, et mida enam saavad noored aktiivselt osaleda, seda suurem on tõenäosus, et info nendeni ka tõesti kohale jõuab,“ ütles Lauri Beekmann, Eesti Karskusliidu esimees ja üks mängu projektijuhtidest. „ISE mäng viib alkoholiennetuse ühekordsete loengute tasemelt
pikemaajalise protsessi ja noorte aktiivse osaluseni info otsimisel ja läbitöötamisel.“

Läbi erinevate ülesannete lahendamise käsitlevad noored alkoholi tarvitamisega seotud kahju teemat, tutvuvad ja avastavad tervislike eluviiside ja vaba aja veetmise võimalusi. Mängu eesmärgiks on suurendada noorte teadlikkust alkoholi kahjulikkusest ja samas suunata neid tervislike ja
positiivsete alternatiivide poole.

ISE projekti teostatakse erinevate organisatsioonide koostöös, kes ka omalt poolt pakuvad noortele aktiivseid võimalusi sõltuvusainetest vabaks tegevuseks.

“Lastekaitse Liit peab laste alkoholitarvitamist suureks probleemiks. Uuringud on näidanud, et mida nooremalt alkoholi proovitakse, seda suurema tõenäosusega hakatakse ka alkoholi tulevikus kuritarvitama. Usun, et see mäng on hea ja interaktiivne võimalus kaasata lapsi alkoholiennetuse
kampaaniasse,” ütles Nikolai Kunitsõn, Lastekaitse Liidu Noortekogu liige ja ISE mäng projektijuht.

Mängule registreerumine kestab 16. märtsini. Noored peavad hiljemalt selleks kuupäevaks saatma ISE meeskonnale aadressil ise@ave.ee oma 4-liikmelise meeskonna liikmete nimed ja mailiaadressid ning kooli nime. Lisainfot leiab projekti kodulehelt www.ave.ee/ise

ISE projekti toetab ka Hasartmängumaksu Nõukogu.

Lisainfo:
Projektijuhid:
Lauri Beekmann, Eesti Karskusliidu esimees
5261884; lauri@ave.ee
Nikolai Kunitsõn, Lastekaitse Liidu Noortekogu
5531340; nikitheone@gmail.com

KÜSK-i infopäev Võrus

Teisipäeval, 27. märtsil kella 13-16 toimub Võru Maavalitsuse II korrusel saalis (sissepääs Koidula tänavalt) KÜSK infopäev, kus räägitakse järgmistest programmidest:

  • vabaühenduste annetuste kogumisele ning praktilise rakenduskava väljatöötamise ja elluviimise programm;
  • Šveitsi Vabaühenduste Fond;
  • teised avatud programmid.

Registreerimine toimub ainult läbi arenduskeskuste portaali kuni 22. märtsini.

Info: +372 786 8367, ene@vaa.ee

Albu vallas on homme ettevõtluspäev

Albu Vallavalitsus koostöös Järvamaa Arenduskeskuse ja Eesti Töötukassa Järvamaa bürooga korraldab homme, 13. märtsil algusega kell 10 Albu vallamajas Albu valla ettevõtluspäeva.

Neljandat aastat toimuva ettevõtluspäeva peaeesmärgiks on väärtustada ettevõtjaid ja ettevõtlikku elustiili, teadvustada ettevõtluse rolli valla arengus, arendada valla ja ettevõtjate vahelist koostööd, tutvustada toetusmeetmeid väikeettevõtete loomisel ja arendamisel ning julgustada valla inimesi tegelema ettevõtlusega.

Päevakava:
Kell 10.00-11.30 I arutelu
Kell 11.30-11.45 paus
Kell 11.45-13.15 II arutelu

Ootame ettevõtjaid arutlema järgmistel teemadel:

  •  Kas Albu valla ettevõtja on rahul?
  •  Mis mind takistab ettevõtet arendamast või ettevõtlusega alustamast?
  •  Mida saab Järvamaa Arenduskeskus, riik ja kohalik omavalitsus minu kui ettevõtja jaoks teha?
  •  Kuidas läbi oskusliku tutvustuse leida strateegiline investor?

Lisainfo: Kalju Kertsmik, Albu vallavanem, tel +372 521 4270.

Plaani karjamõis kutsub sugupuude uurimise kursusele

MTÜ Plaani Mõis korraldab sugupuu uurimise kursuse. Kursus toimub Haanja vallas Plaani külas, Plaani kiriku vastas Plaani Lodges kahel järjestikusel laupäeval: 24. ja 31.märtsil kell 11. Kursus on tasuta.
Kursusel antakse juhiseid kuidas uurida oma perekonnalugu, sugupuud. Tehakse selgeks sugupuude uurimise põhitõed, meetodid, tutvustatakse uurimise võimalusi ja antakse lihtsaid näpunäiteid, et huvilised saaks iseseisvalt esimesi samme astuda.
Kursust viib läbi koduloouurija Uuno Ojala.
Info ja registreerimine tel 5560 3989 (Karel), plaanimois@gmail.com
Plaani karjamõis

Külad avavad väravad

Kassari.

Käesoleva aasta suvel, täpsemalt 21. ja 28. juulil toimub Eesti külaliikumise Kodukant eestvõttel avatud külaväravate päev. Käina valla veebileht annab teada, et kokku avatakse külaväravad 30s paigas üle riigi, ehk iga maakonna kahes piirkonnas.
Hiiumaal avavad oma väravad 21. juulil Kõpu külad ja Kassari saar nelja külaga: Orjaku, Kassari, Esiküla ja Taguküla.
„Avatud külaväravad” on külaliikumist tutvustav projekt, mille eesmärk on muuta külad ja neis tegutsevad inimesed, ettevõtjad, seltsid nähtavamaks.
Allikas: hiiumaa.ee

Omakultuuriakadeemias kõneldakse linnaühiskonna lemmikloomakultuurist

Viljandi pärimusmuusika aida väikeses saalis toimub teisipäeval, 13. märtsil kell 18 järjekordne omakultuuriakadeemia loeng.

Omakultuuriakadeemia tutvustab ja arendab eesti kultuurimõtet. Loengute fookuses on kultuurikandja ja teda ümbritsev keskkond. Läbi terve hooaja Pärimusmuusika Aidas aset leidvad kohtumised toovad huviliste ette tähelepanuväärseid inimesi, kes on ühel või teisel moel seotud pärimuskultuuriga.

13. märtsil on külaliseks teadlane ja folklorist Marju Kõivupuu (pildil). PhD Marju Kõivupuu on Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi maastiku ja kultuuri keskuse kultuuriuuringute vanemteadur. Tema peamisteks uurimissuundadeks võrdlev rahvausund (etnomeditsiin, surmakultuuri suundumused) rituaalsed maastikud ning lokaalkultuurid (Lõuna-Eesti ning Eesti vene vanausuliste folkloor ja kultuur).

Seekordseks teemaks on linnaühiskonna lemmikloomakultuur, sealhulgas lemmikloomade matused ja kalmistukultuur, kui suhteliselt uus nähtus meie nüüdisaegses kultuuripildis.
Ürituse korraldajad on Eesti Pärimusmuusika Keskus ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia.

Allikas: folk.ee

Tamsalu-Neeruti maratoni võitsid Timo Simonlaster ja Laura Rohtla

Tamsalu-Neeruti maratoni start. Foto: Tarmo Haud

Täna peeti Lääne-Virumaal 15. Tamsalu-Neeruti suusamaraton, mille võitis ülekaalukalt kohalik suusataja Tamsalu AO suusaklubi all sõitev Timo Simonlaster ajaga 2:05:24,3. Teine mees finišis, Madis Vaikmaa Sparta spordiklubist, jäi võitjale alla 15 sekundit. Pjedestaali kolmanda koha hõivas suusasprinter Anti Saarepuu, kaotades Simonlasterile ühe minuti ja nelja sekundiga. Kiireim naine, Laura Rohtla Lääne-Virumaa Alpi suusaklubist, lõpetas 46 kilomeetrise distantsi ajaga 2:20:47,8 ning üldjärjestuses 25. kohal. Pikale rajale registreerus esialgsetel andmetel 690 suusasportlast.

Maratonivõitja Timo Simonlaster. Foto: Tarmo Haud

Lühemale, 25 kilomeetri pikkusele distantsile registreerunud 196 suusataja hulgast ületas finišijoone esimesena Aleksandr Hlobõstin Sillamäe suusaklubist, mehe lõpuajaks fikseeriti 1:24:50,2. M-15 klassi kiireim, Lääne-Virumaa suusataja Taavi Luik Tamsalu AO suusaklubist, lõpetas üldjärjestuses kolmandal kohal ning läbis raja ajaga 1:27:04,7. N-15 klassi parimaks tunnistati kaheksandana finišeerinud Lääne-Virumaa neiu Merili Sirvel ajaga 1:32:32,4.
Infot ja tulemusi Estoloppeti maratonide kohta leiab
www.tartumaraton.ee/estoloppet.
Estoloppeti maratornidesarja pilte saab vaadata aadressilt: www.tarmohaud.ee
.

 

Iida suvekooli kursused ootavad huvilisi end kirja panema

Alates veebruarist 2012 toimetab MTÜ IIDA Kursused Velise endises kihelkonnakooli hoones, mis on tuntud rohkem Velise Seltsimajana. Seltsimaja asub preestrimaja kõrval ning suvekooli korralduses kolimisega seoses midagi eriliselt ei muutu. Hoone saadi pikaajaliselt kasutusse Märjamaa vallalt, ning plaan on see lähiaastate jooksul renoveerida.

Raplamaal Märjamaa vallas Velise Seltsimajas tegutseb MTÜ IIDA Kursused, kes juba kolmandat aastata korraldab Velisel koolitusi. Esimesel kahel aastal toimusid kangakudumise kursused, milles on osalenud kokku 150 naist. Sellel aastal oleme teemaderingi laiendanud ning õppida saab aiakujundamist, vokiga ketramist, pehme mööbli taastamist ja kangakudumist. Võimalik, et lisandub ka õlimaalimise algkursus.
IIDA Suvekooli kava 2012 aastal:
21. aprillil aiakujunduse algkursus, 2. ja 16. juunil uued kuued mööblile, 28.juuni – 1.juuli kangakudumise algõpetus, 5.-8. juuli kangakudumise algõpetus, 12.-15. juuli “Suurräti ja sõba kudumine” 21. juulil ketramise töötuba, 26.-29. juuli sisustuskangaste kudumine, 2.-5. august sisustuskangaste kudumine, 23.-26. august fileekangaste kudumine.
Kõik kursused toimuvad Raplamaal Märjamaa vallas Velise Seltsimajas. 
Info ja registreerimine http://suvekool.iidadesign.eu
tel 5346 7366 eva@iidadesign.eu
Eva-Liisa Kriis
MTÜ IIDA Kursused

Seminaril arutletakse Otepää arengu üle

Reedel, 16. märtsil algusega kell 14 toimub Bernhard Spaa hotellis Otepääl (Kolga tee 22A) kaasava planeerimise seminar. Üritus on osa Eesti Rohelise Liikumise ja Otepää vallavalitsuse planeeringute alase koostöö arendamine projektist Otepää piirkonnas.
Projekti eesmärk on parandada kohalike omavalitsuste pädevust kodanikeühenduste kaasamisel ning tõsta kodanike kaasa löömise valmidust ja võimekust. Sellega seotud mõtted on nüüdseks koondatud Otepää piirkonna kaasava planeerimise hea tava juhendisse, mida seminaril tutvustatakse. Samuti on kavas tutvustada koostamisel olevat Otepää valla üldplaneeringut ning arutleda üheskoos selle üle, kuidas selle avalikustamist kõige otstarbekamalt korraldada. Seminar on osalejatele tasuta. Kel huvi kaasa mõelda, siis palun andke sellest hiljemalt 14. märtsiks teada e-posti aadressil triinu@roheline.ee või telefonil 5625 3986.
Triinu Vaab

Talvine aialinnuvaatlus pakkus üllatusi nii loendajate kui loendatavate osas

Eesti Ornitoloogiaühingu poolt 28. ja 29. jaanuaril läbiviidud talvine aialinnuvaatlus ”Talv 2012” pakkus mitmeid üllatusi nii osalejate kui lindude poolt. Oma vaatlused edastas 2050 linnusõpra 1439 paigast üle Eesti ehk pea kaks korda rohkem kui eelmistel aastatel. Kokku vaadeldi 45 686 lindu 54 liigist. Kuigi keskmine lindude arv ühes vaatluskohas (32) oli väga lähedane mullusele tulemusele (33), pärssis paljude vaatlejate tähelepanekute kohaselt lindude arvukust ja liigilist mitmekesisust vaatluse ajal valitsenud käre pakane, mille tõttu oli linde näha tavapärasest vähem. Kindlasti on lindude vähesusel oma roll ka eelnevate aastate külmadel ja lumerohketel talvedel, mis kahandasid paljude liikide arvukust.
Kõige arvukam liik oli kolmandat aastat järjest rasvatihane, kes esines üle 95% vaatluskohtades ning moodustas umbes veerandi lindude koguarvust. Teise koha saavutas taas rohevint, kolmas oli taas põldvarblane. Enamike liikide arvukus oli stabiilne, silmapaistvaimad langused toimusid invasiooniliikide pasknääri ja suur-kirjurähni esinemissageduses, samalaadset trendi võib märgata ka suurenenud kiskluse ja külmade talvede ohvril – nurmkanal. Märgatavalt on tõusnud leevikese esinemissagedus. Liigiline mitmekesisus vähenes juba teist aastat järjest 4 liigi ehk 6,5% võrra, seda peamiselt harvaesinevate liikide arvelt. Ometi vaadeldi sarnaselt eelmistele aastatele talvistest haruldustest punarinda (29 is), kaelus-turteltuvi (6 is), tamme-kirjurähni (5 is) ja käblikut (2 is).
Tänavuse aialinnuvaatluse teemaküsitluseks olid haigusilmingute ja hälvetega linnud. Taolisi linde oli tänavuse või eelmiste talvede jooksul märganud 9,9% vastajatest, levinuimaks ilminguks oli uimasus ja loidus, mida märgati paljudel liikidel, kuid peamiselt rohevindil ja rasvatihasel.

Talvise aialinnuvaatluse statistika nii üldkokkuvõttes kui maakondade lõikes leiate TALV 2012 kodulehelt www.eoy.ee/talv.
Eesti Ornitoloogiaühing tänab kõiki aialinnuvaatlusel osalejaid. Järgmine talvine aialinnuvaatlus toimub 26.-27. jaanuaril 2013.
Aarne Tuule

Eesti Ornitoloogiaühing

Eerik Kumari looduskaitsepreemia ootab omanikku

Keskkonnaministeerium kutsub üles esitama kandidaate Eerik Kumari nimelisele looduskaitsepreemiale. Professor Eerik Kumari looduskaitse arendamisse tehtud panuse tunnustamiseks on Keskkonnaministeerium alates 1989. aastast välja andnud Eerik Kumari nimelist looduskaitsepreemiat. Selle preemiaga tunnustatakse neid isikuid, kelle tegevus looduslike koosluste, haruldaste liikide ja looduse üksikobjektide kaitse korraldamisel ning looduskaitseliste teadmiste levitamisel on olnud tähelepanuväärne. Alates 2010. aastast antakse Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia saajale ka looduskaitse kuldmärk. Preemia antakse traditsiooniliselt üle iga-aastase looduskaitsekuu avaüritusel. Keskkonnaministeerium ootab ettepanekuid, keda autasustada Kumari looduskaitsepreemiaga, 15. aprilliks. Samuti ootab Keskkonnaministeerium kandidaate autasustamiseks Eesti looduskaitse märgiga. Eesti looduskaitse märgiga tõstetakse esile teeneid looduse uurimisel, loodusteadmiste levitamisel, looduskaitse edendamisel, arendamisel ja tutvustamisel nii üleriigilisel kui ka rahvusvahelisel tasandil. Ettepanekud, mis sisaldavad nominendi looduskaitsetegevuse vabas vormis ülevaadet, palume saata hiljemalt 15. aprilliks aadressil: Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakond, Narva mnt 7a, 15172 Tallinn või keskkonnaministeerium@envir.ee.

 

Tallinna Keskraamatukogu korraldab luulekonkursi „Eile nägin ma Eestimaad”

Tallinna Keskraamatukogu kuulutas rahvusvahelise luulepäeva tähistamiseks välja luulekonkursi „Eile nägin ma Eestimaad“, võistlus on suunatud algajatele autoritele ning kestab märtsi lõpuni .

Luulekonkurss julgustab kirjutama luulet, mis on keskendunud tänapäevale ehk elule Eestis siin ja praegu. Iga autor otsustab ise, mis on seejuures tema jaoks oluline. Kirjutada võib näiteks  Eestimaa looduse ilust või mõnest ühiskonnaarengust, kirjeldada teatud miljööd või jutustada lugu, rääkida sündmustest maal või linnas jne.

Luulekonkurss on mõeldud algajatele autoritele, kes pole varem oma loomingut avaldanud ning soovivad oma võimed luule alal proovile panna. Luuletaja vanus pole oluline. Iga autor võib konkursile esitada kuni kolm luuletust, mis on kirjutatud enne konkursi väljakuulutamist või spetsiaalselt konkursi tarbeks. Luuletusi saab konkursile esitada paberkandjal, saata Tallinna Keskraamatukogu kodulehelt või elektronpostiga. Konkursile laekunud tööde hulgast valib žürii välja kolm parimat tööd. Esikoha pälvinud luuletus avaldatakse kultuurilehes Sirp. Tulemused tehakse teatavaks 4. aprillil Tallinna Keskraamatukogus, kus võitjad saavad luuleteemalisi auhindu ja kingitusi, mis inspireerivad luuletusi kirjutama ka edaspidi.
Luulekonkursi reglemendi leiab aadressilt www.keskraamatukogu.ee

Ivika Türkson

Valgu Põhikool plaanib suvel kokkutulekut

Valgu Põhikooli kunagiste õpilaste ja õpetajate kokkutulek toimub laupäeval, 9. juunil 2012. Koolimaja uksed avatakse kell 14.00. Aktus algab kell 16.00, järgneb peoõhtu.

Osavõtutasu 10 € (kuni 30.aprillini) või 12 € (kuni 8.juunini) tasuda Riina Terve arveldusarvele 221034092481 – Swedbank. Selgitusse märkida nimi ja lõpetamise aasta. Kohapeal on tasu 15 €. 1965.aastal ja varem lõpetanutele on osavõtumaks 10 €.

Koolipere on tänulik ka kõikidele sponsoritele, kes toetavad koolimaja sise- ja õue-valgustuse parendamist. Toetussumma võib kanda Riina Terve arveldusarvele või anneteda kohapeal. Maksekorralduse selgitusse tuleb kirjutada märksõna – VALGUSTUS. Kooli kodulehelt saab lugeda registreerunute ja toetajate nimekirja. http://www.valgupk.edu.ee/

Suur tänu 2007.aastal kooli toetanud vilistlastele ja õpetajatele, kelle abiga saime meediaklassi sisustuse!

Allikas: Kalev Tihkan

Otepää noortebänd osaleb Lätis noortevahetusprojektis

Otepää ANK noortest koosnev noortebänd Les 3.14 osaleb 12.-19. märtsil Lätis, Vilakase omavalitsuses, Skilbeni külas, noortevahetusprojektis „Muusikaga koos päiksetõusust kuni päikseloojanguni“. Projekti on algatanud Läti MTÜ Aicinājums, projekti ametlikuks partneriks on Valgamaa Partnerluskogu.

Noori saadab Otepää ANK juhataja Kadri Orav. Valgamaa Partnerluskogu korraldas konkurssi projektis osalejate leidmiseks (6 noort + 1 juhendaja), valituks osutus Otepää noortebänd Les 3.14.

Projekti esimesel koosolekul Lätis (17.-19. veebruar.2012) osalesid bändiliikmed Seiko Kuik ja Andreas Nigol. Koosolekul said kokku gruppide esindajad, tutvusid üksteisega ja rääkisid läbi korraldusliku poole.

„Tutvustame Eestit ja Otepääd, Eesti folkloori ja religiooni, pakume osalejatele traditsioonilisi Eesti toitusid ja esitame rahvatantsu“, sõnas Otepää ANK juhataja Kadri Orav. „Loodame leida sõpru ja ka koostööpartnereid edaspidiseks.“

Projekti kogumaksumuseks on 16844,29€. Toetuse maksumus on 15054,29€ ja omaosalus (30% transpordikulus) kaetakse osalejate poolt. Valgamaa Partnerluskogu toetab noori transpordikulu hüvitamisega. Noorte omaosaluseks jääb 5€ osaleja kohta. Loe edasi: Otepää noortebänd osaleb Lätis noortevahetusprojektis

Tegu õpetab, mitte sõna

Terve Pere Kooli tund Võrus. Foto: erakogu
Aasta alguses Võrus kodanikualgatuse korras tegutsemist alustanud Terve Pere Kooli loengusari „Eelkooliealine laps“ on olnud sedavõrd menukas, et esialgse plaani järgi peetud kolm loengut saavad täiendust. Kogenud pedagoogi, ema j avanaema Heli Kudu loeng lapse kõne arengust toimub 17. märtsil Võru Loovuskooli ruumides (Lembitu tn 2) algusega kell 11. Kevadveerand lõpeb 31. märtsil Rosmal.

Terve Pere Kooli koolipäevad on olnud rahvarohked ning sisutihedad, tõstatades palju erinevaid väikelaste kasvamisega seotud teemasid ning küsimusi, millest mitte kõik ei ole ajanappusel oma vastuseid saanud. Seekordsel kohtumisel pöörataksegi eritähelepanu just loengutes üles kerkinud küsimustele ning arutelule. Lisaks lapse arengut käsitlevatele küsimustele ootavad Terve Pere Kooli eestvedajad ka aktiivset arutelu Võru waldorflasteaia loomise teemal.

Jätkame siinkohal tagasivaatega eelmisele Terve Pere Kooli loengule, mis toimus 25. veebruaril. Kui esimese tunni teemaks oli matkimine ja õppimine ning teine koolitund keskendus teleri ja arvuti rollile ning mõjule. Õppimine eelkoolieas toimub kaudsel viisil läbi matkimise ja eeskuju. Koolipäeval esinenud Heli Kudu sõnul toimub viljakas õppimine lastel peamiselt alateadlikult, sest väikelapse mõtlemine, tundmine, tegutsemine pole eraldiseisvatena koolitamiseks veel kättesaadavad. „Eelkoolieas on laps üleni oma keha kujundamises. Alles peale hammaste vahetumist ja kehalist sirgumist vabanevad lapses jõud, mida saab otseseks õppimiseks kasutada,“ jagab Heli Kudu. Loe edasi: Tegu õpetab, mitte sõna