Kuu: detsember 2012

Projekti /Eesti külad 2013/ infopäev Kaarukal

Eesti Külaliikumine Kodukant korraldas 14. detsembril 2012 Järvamaal
Roosna-Alliku vallas Kaaruka külamajas projekti /Eesti külad 2103/
infopäeva.
Kokku said maakonnaühenduste esindajad, kogukonna arengu konsulendid ja
projekti meeskond.Päeva eestvedajad olid Liikumine Kodukant valdkondade juhid Eha Paas ja Külli Vollmer.

Projekti /Eesti külad 2013/ (vaata http://www.kodukant.ee/index.php?id=103995) vahekokkuvõtte tegi projektijuht Külli Vollmer
Avalikkusele on kättesaadav 2012 a. külavanemate andmebaas (http://www.kodukant.ee/index.php?id=104003) Loe edasi: Projekti /Eesti külad 2013/ infopäev Kaarukal

Aasta teo nominent – Uudeküla liuvälja arendamine

Uudeküla liuväli sai nüüdsest täismõõtmed (26 x 56 m), olemas on poordid, valgustus, soojak uiskude vaheta­miseks, jäähooldusmasin, lumepuhur. Liuvälja arendamine tipnes sel sügisel suurprojektiga, mille rahastamist ­toetab PRIA ja mille raames ehitati liuväljale betoonist kõvakate ning pai­galdati külmutustorustik. Kõik see on saavutatud Martin Uudekülli eestvedamisel, kes on moodustanud enda ümber tegusa meeskonna ja toetajate ringi.

Liuväli on külmakraadide ajal avatud seitse päeva nädalas kõikidele huvilistele. Liuvälja kasutamise tasu on sümboolne, uisud tasuta.

Uudeküla liuväli on andnud nii ­piirkonna, maakonna kui ka paljudele inimestele kaugemalt Eestist võimaluse veeta talvisel pimedal ajal aega värskes õhus seltskondlikult või perekonnaga, hooajal on uisutamiskordasid olnud 3400-4000, Uudeküla liuvälja kasutab regulaarselt mitu kooli, seal on peetud ka maakonna meistrivõistlusi jäähokis.

Tähelepanu! Konkurss!

Kolm talvevaadet

Tervitame teid, Võrumaa, Jõgevamaa ja Ida-Virumaa elanikud, esimese talvenädala puhul! Loodame, et see tuleb ilus ja lõbus. Sest mitte ükski muu aastaaeg ei too meile nii palju eredaid ja kogu maad liitvaid pühi ning ka muljeid. Aga sel korral saame me tänu “Kaasmaalaste” projektile näha talve kolme maakonna elanike silmade läbi. Loome tema kolmemõõtmelise portree! Meil on selle juures abiks konkurss “Eesti talvepühad”.

Projektis ühendavad meid muidugi sõprussuhted, kuid ikkagi on huvitav teada, millises maakonnas toimuvad kõige paremad talvised peod, kus elavad kõige andekamad ja edukamad fotoamatöörid.

Niisiis, kallid lugejad, ootame teie pilte teemal “Talvepeod Eestis”. Need peavad olema teie oma pildid, hea kvaliteediga, tehtud teie maakonnas pidude ajal.

Oma tööd saatke aadressil svetlana@prospekt.ee. Tööde esitamise lõpptähtaeg on 28. jaanuar 2013.

Võistlusele saadetud pilte saab näha ajalehtede Võrumaa teataja, Vooremaa ja Viru prospekt veebilehtedel, aga võidutööd ilmuvad ka ajalehtedes.

Kolme parema töö autorid saavad auhinnaks meene.

Valga laste joonistused valiti võidutööde sekka

Beryt Paidra ja Virgo Park

Euroopa loomariigi teemalisel joonistusvõistlusel valiti võidutööde hulka ka Valga põhikooli õpilaste Virgo Pargi ja Beryt Paidra pildid.

«Joonistasin sebrad: tegin nii, et piirjooni ei olnud ja mustrid kattusid,» kirjeldas markeri ja värvipliiatsitega tehtud võidutööd 6. klassi õpilane Beryt Paidra. Sebrad valis ta välja, kuna need tütarlapsele väga meeldivad.

Neiu lemmikained on muusika ja matemaatika, kunstiõpetus on pigem hobi. «Pole varem tähele pannudki, et kunstivallas võiksin midagi saavutada – väga tore üllatus,» sõnas esmakordselt kunstivõistlusel osalenud tüdruk.

Virgo Park, kes samuti esimest korda taolisel võsitlusel osales joonistas karu. «Mulle meeldib see suur ja tugev loom – lahe,» nentis noormees. Võidutöö joonistas ta guaššvärvidega. Poisi lemmikaine on tööõpetus, kuid huvitavaks peab ta ka kunstiõpetust. «Vahel kodus ka võtan pintsli kätte ja joonistan,» sõnas ta. Loe edasi: Valga laste joonistused valiti võidutööde sekka

Eesti muinsuskaitse selts tähistas 25. sünnipäeva

Kolmapäeval möödus 25 aastat Eesti muinsuskaitse seltsi asutamisest.

Tähtpäevaks andis selts välja kogumiku “Eesti Muinsuskaitse Selts 25”.

Pidulikule koosviibimisele Tallinnas Pikal tänaval asuvas ajaloomuuseumi suurgildi hoones olid kokku tulnud nii toonased kui ka praegused muinsuskaitsjad üle Eesti ning esindajad välismaalt.

Lisaks oli kohal presidendid Toomas Hendrik Ilves ja Arnold Rüütel, mitu ministrit ning riigikogu saadikud. President Ilves rõhutas oma kõnes muinsuskaitse seltsi rolli Eesti Vabariigi taastamisel.

“Oma mineviku ja pärandi väärtustamine, sellega koos kasvanud rahvuslik iseteadvus ja seltsitegevus tegid võimalikuks Eesti riigi sünni,” ütles Toomas Hendrik Ilves. “Muinsuskaitse selts kodanikuühenduse, vabakonnana ei ole tänagi kaotanud oma eesmärki,” märkis president, nentides ühtlasi, et pärandit tuleb kaitsta nii, et muinsus säiliks, aga mitte tühjalt seisva asjana, vaid nii, et ka inimestel oleks võimalik koos pärandiga elada. Loe edasi: Eesti muinsuskaitse selts tähistas 25. sünnipäeva

Birgit Õigemeel võlub oma siiruse ja lihtsusega

Neljapäeval anti üle maakonna üks auväärsemaid tiitleid „Raplamaa aasta tegu 2012“ ja seitsmeteistkümne nominendi seast osutus valituks sel suvel Kohilas etendunud kogukonnamuusikal „Veterahva needus“, milles üht peaosalist, enesekindlat mustlasnaist, kehastas lauljanna Birgit Õigemeel.

Suvine etenduses kaasalöömine on 24-aastasel naisel hästi meeles. Ta oli ainus professionaalne naislaulja, kes tükis kaasa lõi. Kaks kuud kestnud prooviperioodil sai ta kohapeal käia mustlasnaise rolli õppimas vaid pühapäeviti ja sellist mahvi kui teistel kogukonnamuusikalis osalejail, tal polnud. Ühislaulude proovides sai praegu pealinnas elav Birgit kiire elutempo juures kaasa teha vaid kolmel korral. Loe edasi: Birgit Õigemeel võlub oma siiruse ja lihtsusega

Uue aasta jaanuarist käivitub väärikate ülikool ka Türil.

Viimastel aastatel on populaarsust kogunud täiendusõpe,mida tuntakse VÄÄRIKATE ÜLIKOOLi nime all. Alguse sai selline õppevorm TÜ Pärnu kolledžist ja töötab nüüdseks veel Tallinnas, Tartus, Kuressaares.

Õppima on oodatud teadmishimulised Järva- ja Raplamaalt alates 50 eluaastast ja vanemad. Koos hakatakse käima endises TÜ kolledži hoones üks kord kuus. Kavas on kuulajaile pakkuda kaasaegset teavet tervise, juriidika, keskkonna, psühholoogia jt aktuaalsetel teemadel.

Projekti rahastas Hasartmängumaksu nõukogu, omaosaluse katab Järva maavalitsus.

Projekti koostas SA Kesk- Eesti õppe- ja kompetentsuskeskus ja see  viiakse ellu koostöös TÜ Elukestva õppe keskusega.

Kevadest projekti ideed kandnud projektijuht Kristina Gudinas rõõmustab, et nüüd saavad sellest toredast õppevormist osa ka meie ja Rapla maakonna väärikad! Loodame, et meid võetakse sõbralikult vastu ja soovijaid leidub.

Ülikoolis osalemine ei eelda mingeid varasemaid eelteadmisi, küll aga on põhjus kodust välja tulemiseks ja loodetavasti rõõmustamiseks teadmiste uuenemisest, lektorite ja teiste kursuslastega suhtlemisest…

TÜ Elukestva õppe keskuses väärikate ülikoolidega tegelev Karmel Tall on jaganud kogemusi, kuidas töötatakse mujal. Ta on eriti rõõmustanud selle üle, et igal pool on väärikate ülikoolis end täiendada soovijate arv algusega võrreldes igal järgmisel aastal kasvanud. Ta kiidab osalejaid ka aktiivsuse ja heatahtlikkuse eest. Ta usub, et väärikate ülikool Järva- ja Raplamaa inimestele võetakse vastu positiivselt ja see saab töötama mitmeid aastaid.

Järva- ja Raplamaa Väärikate Ülikooli registreerimine kuni 31. detsembrini  2012. aastal : tel. 50 39 073, Kristina.Gudinas@ut.ee

 

 

Kauni talve ohud

Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) tuletab ehitiste omanikele meelde, et ohutuse tagamiseks tuleb pidevalt jälgida katusele kogunenud lume kogust ning lumi ja jää õigeaegselt ära koristada.

Katusekonstruktsioone võib märja lume korral ohustada juba lumekiht paksusega 0,3 m.

Liigne lumekoormus ohustab kõige enam teras- ja puitkonstruktsioonidega kergehitisi või ehitiste osasid (varjualused, varikatused, karniisid), lameda katusega või väikese katusekaldega ehitisi (bensiinijaamad, spordirajatised, angaarid, estakaadid), samuti vanemaid amortiseerunud ehitisi. Erilist tähelepanu tuleb pöörata katusel kohtadele, kus on katuseastmed või katus piirneb kõrgema ehitisega. Sellistesse kohtadesse kuhjub tuulega lund hangedena koguses, mille koormus võib mitmekordselt ületada katusele lubatavat lumekoormust. Samuti tuleks vältida lume ja jää kogunemist katuse räästarennidesse ning sadevee äravoolutorudesse ja -lehtritesse, kuna see võib kahjustada sadeveesüsteeme ning takistada katuselt sadevee ärajuhtimist.

Käsitööselts kogub annetusi lasteaiale

“Jõulude ajal on paljudel soov teha midagi eriliselt head. Pakutakse võimalusi annetada loomade varjupaikadele, lastekodudele, haiglatele. Mullu kogusime jõululaadal annetusi Kohtla-Järve lastekodu lastele,” kirjutab Nele Eller käsitööseltsist. Sel aastal vaatas selts ringi oma saarel, silma jäi Vabaduse lasteaed, mille juhatajalt uuriti, kas lasteaiaperel on midagi, millest nad puudust tunnevad. Katrin Maanas vastas, et annetusrahaga soetataks aeda uus kiik ja ehitataks uus liivakast. Kõigil, kes tunnevad, et sooviksid nende eriliste laste heaks annetada, saavad annetuse teha MTÜ Hiiumaa Käsitööselts kontole Swedbank 221019490040, märksõnaks: “annetus” . Annetusi kogutakse 31. detsembrini.

Koolivaheaeg Rõuge noortekeskuses

Rõuge noortekeskus ootab kõiki valla noori kaasa lööma koolivaheajal noortekeskuse pakutavates tegevustes. Vaheajal toimumas:

27.detsember on FILMIÖÖ ja FIFA 13 turniir. Filmiöö kell 20.00 – 08.00.

28.detsember :  LAUATENNISE TURNIIR, algus kell 13.00.
TUNNUSTUSÜRITUS noortekeskuses kell 14.00
MÄLUMÄNG kell 19.00 noortekeskuses

2.jaanuar:  LAUAMÄNGUDE TURNIIR, algus kell 13.00.
Noortekeskus sõidab Võrru Kandlesse vaatame filmi „Viis legendi“. Kinokülastuse maksumus õpilasele koos pileti ja transpordiga on 2.50.

3. jaanuar: KINECT TANTSUTURNIIR, algus kell 13.00

4.jaanuar: PILJARDITURNIIR, algusega kell 13.00. Samal päeval toimub ka kõikide turniiride autasustamine.
Viitina noortetoas algusega kell 20.00 FILMIÖÖ.

Lisainfo: 53403309 või raugeank@gmail.com .

Eesti Roheline Liikumine kutsub vabaühendusi kaasa rääkima Euroopa Liidu rahakasutuse planeerimisel

Käimas on 2014-2020. aasta Euroopa Liidu fintantsvahendite planeerimise protsess. Sellega seoses on viimastel kuudel palju kõneainet tekitanud põllumeeste meeleavaldused. Novembri lõpus kogunes Euroopa Nõukogu, et arutada Euroopa Liidu 2014-2020 perioodi eelarve üle. Ühisele kokkuleppele ei jõutud – seega jätkavad riigipead ja valitsusjuhid läbirääkimisi.

Samal ajal, kui Euroopa juhtivad pead vaidlevad eelarve suuruse üle, huvitab kodanikke pigem see, kuidas raha kulutatakse. Ka Eestis on mitmeid näiteid sellest, kuidas abiraha on kasutatud viisil, mis ei suuna meie riiki jätkusuutlikule arenguteele. Vähehaaval oleme oma poliitikutelt hakanud nõudma teistsugust lähenemist.

Sel aastal on järgmise perioodi rahade planeerimist juhtinud rahandusministeerium, kes koostöös teiste ministeeriumite ning
katusorganisatsioonidega on välja sõelunud kõige enam rahastamist vajavad suunad (vt ka http://www.struktuurifondid.ee/eesti-prioriteedid/).

Tuleval, 2013. aastal jätkuvad arutelud detailsemal tasandil ning usutavasti kaasatakse neisse rohkem vabaühendusi. Nende Euroopa Liidu abirahade planeerimise ja jälgimisega seotud tegevusi koordineerib Eesti Roheline Liikumine. Regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel valmis veebileht www.ngo.ee/eurofondid, mis kajastab eelarve planeerimise protsessi vabaühenduste vaatevinklist. Vabaühenduste omavahelise infovahetuse hõlbustamiseks on loodud ka meililist “Eurofondid”. Kui soovite listiga liituda, palun andke sellest märku triinu@roheline.ee.

MTÜ Eesti Roheline Liikumine

Jätkub kodukohakampaania „Mulle meeldib Rõuges“

Kodukohakampaania „Mulle meeldib Rõuges“ on suunatud eelkõige neile Rõuge vallas elavatele inimestele, kes pole end veel valda sisse registreerinud, aga ka uutele tulijatele.

“Rõuge vallast on aastatepikkuse töö tulemusel kujundatud hea elukeskkond, kus hoolitakse väikestest ja suurtest, noortest ja vanadest. Kampaania käigus kutsume uusi peresid valda elama, et seeläbi rahvaarvu suurendada. Elujõulise piirkonnana tõuseb meie valla võimekus veelgi,” ütles Rõuge vallavanem Tiit Toots.

Ülevaade Rõuge valla poolt pakutavast asub kampaania kodulehel www.rauge.ee/kodukoht. NB! Koduleht on täienenud!
Kõigi 2012. aastal Rõuge valda registreerunute vahel loositase vanusegruppide kaupa välja järgmised auhinnapaketid: Loe edasi: Jätkub kodukohakampaania „Mulle meeldib Rõuges“

Selgusid seto omakultuuripreemia laureaadid

Esmaspäeval annab Värska vallavalitsus üle juba seitsmeteistkümnendat korda seto lauluema Anne Vabarna nimelist omakultuuripreemiat. Preemia antakse seto omakultuuri arendamisel tehtud silmapaistva töö eest eelneva kalendriaasta jooksul.

Käesoleva aastal hinnati vallasisese preemia vääriliseks seto käsitöö tutvustaja, õpetaja ning kvaliteedimärgi “Seto Kimmäs” väljaandmise eestvedaja Ingrit Kala ning Värska naiste leelokoori juhendaja, aktiivne seto kultuuri tutvustaja ja külaseltsi vedaja Meel Valk.

Vallavälise preemia saavad Rikka Ivvani pillilaagrite, festivali I laste- ja noortefolk korraldajad ning kohaliku kultuuri edendajad Sigre Andreson ja Ain Raal.

Omakultuuripreemiate üleandmise päev on 17. detsember, mis juhatatakse sisse kell 13.00 mälestusminutitega lauluema haual Värska kalmistul. Laureaatide tunnustamine toimub samal õhtul kell 17.00.Värska kultuurikeskuses. Anne Vabarna laule laulavad Värska leelokoorid, toimub ka Ansambli “Kiiora” CD plaadi esitlus ja tantsuklubi.

Üritusele oodatakse kõiki seto omakultuuri austajaid ja viljelejaid.  Sündmust toetab Setomaa Kultuuriprogramm.

Saaremaa ja Muhu ajateenijad said jõuluks villased sokid

 Saaremaa naiskodukaitsjad andsid jõulukingiks Vahipataljoni ajateenijatele pidulikult üle saarlaste poolt kootud villased sokid.„”Mõte kinkida saarlastest sõduritele jõuluks soojad sokid, tuli kunagisel naiskodukaitsjate kauaaegsel esinaisel Rita Loel, kes tänaseks on meie seast lahkunud, ” ütles Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna esinaine Raili Nõgu kudumite üleandmisel. “Loodame, et tema loodud traditsioon kestab veel kaua ja soojendab meie südameid ja teie jalgu veel pikki aastaid.”

„Seda üleskutset on järginud paljud saarlased, mis näitab, et saarlased hoolivad oma sõdurpoistest ja ka meie riigist ning kaitseväest. Koostöös ajalehega Saarte Hääl ja Raadio Kadi korraldatud kampaania käigus saatsid omakootud sokke vabatahtlikud üle terve Saaremaa. Liskas olid avatud kogumispunktid, kuhu kõik soovijad said kuni 1. detsembrini omakootud sokke tuua. Novembris alanud kampaania käigus koguti kokku 142 paari sokke.

Vahipataljonis on ajateenistuses hetkel 62 Muhu- ja Saaremaalt pärit noormeest. Peale Vahipataljoni ajateenijate said endale  villased sokid veel Tagalapataljoni, Staabi- ja Sidepataljoni ning Mereväe ajateenijad. 

Ruhnlased said ERMi näituse avamisest osa Skype’i teel

Näituse avamine. Foto Ruhnu blogist

Eile avati Eesti rahva muuseumis pidulikult näitus “Ruhnu eraldatud maailm”. Sellest said osa ka saareelanikud. Nad ei pidanud ette võtma pikka mereteed, vaid osalesid Skype’i vahendusel. Näituse avamise otseülekanne toimus rahvamajas, kuhu oli kogunenud saalitäis kohalikke.

“Olgugi, et heli ja pilt jõudsid ajuti viivituse ja hakkimistega meieni, oli ikkagi hea omasid näitusesaalis näha, vana Ruhnu tare sisekujundust ekraanil vaadata, Sofia Joonsi Ruhnu laulu kuulda,” vahendab vaatemängu  Ruhnu blogi.

Pärast pidulikku avamist jäi saarerahvas rahvamaja jõuluajaks kaunistama.

Piret Õunapuu, Kristjan Bachmani ja Krista Leplandi loodud näitus “Ruhnu eraldatud maailm” jääb ERMis avatuks kuni 3. märtsini.  Väljapanek räägib loo saarest, kus veel praegu teatakse Ruhnu Limo liivases lahesopis paika, kus olevat hukkunud muistne rootslaste viikingilaev. Vrakk puhkavat mereliivas juba rohkem kui 900 aastat – nii seletasid ruhnlased seda paika oma lastele näidates rohkem kui 60 aastat tagasi. Hukkunud laeva meeskond, kes saarele pääses, olevatki esimesena Ruhnu asustanud. Nii räägib üks legend paljudest.

Ei ole olnud lihtne elada keset merd. Esimest korda on saareelanikud kirja pandud 1341. aastal Kuramaa piiskopi Johannese poolt. Järgnevad 600 aastat küll erinevate võimude all, aga siiski uhkes üksinduses kujunes välja tugev ja omanäoline rahvas. Hülgekütid ja kaunid naised rahvariietes, ruhnu keel ja kombed püsisid kuni II maailmasõjani. Iga kultuuri lõpp on traagiline, aga ajalugu läheb edasi ja Ruhnu eraldatud maailmas elavad uued inimesed.

Esmaspäevane loodusõhtu koos ajakirjanik Toomas Jüriadoga

Esmaspäeval kell 18 algab Tartu keskkonnahariduse keskuses loodusõhtu. Külas on tuntud loodusajakirjanik ja rändaja Toomas Jüriado, kes on looduse vahendamisega tegelenud juba aastakümneid nii raadios, ajalehtedes kui ka televisioonis.

Loodusõhtul kuuleb põnevaid seiku ja mõtteid pikaajalisest ajakirjanikutööst. Samuti vaadatakse katkendeid Jüriado ja Enn Säde poolt 1995. aastal tehtud filmist “Tuulealused”, mis räägib talumehe ja looduskaitse kõveratest suhetest.

Kohtumisõhtu on osaks  teemakuust “Looduse vahendajad”. Teemakuud on osa Tartu keskkonnahariduse keskuse keskkonnateemaliste ürituste sarjast. Detsembrikuus on teemaks “Looduse vahendajad”. Loodusõhtutel osalemine on tasuta, toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Setomaa kohabrändi raamat on nüüd ettevõtjatele kättesaadav

MTÜ Setomaa Turism eestvedamisel sai hiljuti kaante vahele Setomaa ühiste tunnuste käsiraamat “Setomaa kohabränd”. Raamat võtab kokku, mida kogukond
Setomaast väljapoole näidata soovib ning milliseid piirkonna väärtusi peaksid teadma-austama Setomaa külalised. Eriline on see, et raamatu teemasid on kogukonnas enam kui aasta vältel arutatud. Käsiraamat „Setomaa kohabränd“ koos logo ning tunnuslausega on nende arutelude kujundatud ja vormistatud tulemus.

Setomaa Valdade Liidu juht Margus Timmo andis oma hinnangu: „Olen selle raamatuga väga rahul. See käsiraamat on oluline kogu piirkonna jaoks
tervikuna, kuid oma huvides peaks seda ära kasutama iga Setomaa ettevõtja või MTÜ, et kasvatada oma konkurentsivõimet turul.“

MTÜ Setomaa Turismi juhataja Ülle Pärnoja näeb olulist kasu turismivaldkonnas: “Lähikuudel kinnitatakse riiklik turismiarengukava aastateks 2014-2020. Sihtkohtade arendamine ja tutvustamine saab olema arengukava üks prioriteetidest. Selles kontekstis on eriti positiivne, et oleme Setomaal kogukonnas kokku leppinud, kuidas me sihtkohana ennast väljapoole tutvustame.”

Eesti siseselt on kohabrändi mõiste suhteliselt uus nähtus. Tõenäoliselt on Setomaa üks väheseid piirkondi, kus kohabrändi olulisus on teadvustatud ja selle nimel kogukonnaga nii palju tööd tehtud. Et sihtrühmi turundusega mõjutada, tuleb rääkida võimalikult paljude kohalike tegijate kaudu ja võimalikult üheselt. Ühtne sõnum saavutab rohkem tähelepanu ja jääb ka meelde.

Käsiraamatus on avaldatud valik Setomaa lugusid, kus põimuvad töötubades läbi arutatud Setomaa väärtused nagu näiteks seto pärimuskultuuri rõõmus kirev ilu ja setode põline, ent elav ajalugu. Neid lugusid on Setomaa eestkõnelejad oodatud oma ettevõtete ning tegemiste tutvustustöös kasutama.
Käsiraamat sisaldab muuhulgas fotopanka. Nii on lood jutustatavad ka pildikeeles – visuaalne sõnum räägib sageli rohkem kui sõnad.

Rahvatantsijad saavad täna kokku talvisel tantsupeol

Täna kell 13 toimub Tartu talvine  tantsupidu, kuhu on tulemas üle neljasaja rahvatantsija.

Neljandat korda toimuva tantsupeo avab traditsiooniliselt Tartu  abilinnapea, kes annab Raekoja platsi rahvatantsijate valdusesse.

Tänavuse tantsupeoga soovime teha kummarduse meie tantsutaadile Ullo  Toomile, kelle algatusel sündinud rahvatantsupeod on saavutanud suure
populaarsuse nii tantsijate kui ka pealtvaatajate hulgas. Ullo Toomi oli hinnatud rahvatantsupedagoog, koreograaf ja lavastaja.

Tantsupeole on tulemas Tartu linna 24 nais- ja segarahvatantsurühma ning  külaliskollektiivid Reolast ja Luunjast. Peale rahvatantsude tulevad
esitamisele ka vanad seltskonnatantsud ja laulumängud, kuhu on külma  peletamiseks oodatud kaasa lööma ka linnarahvas. Tantsupäeva viib läbi
maamees Meelis Kongutast. Tantsupäeva korradab Tiigi Seltsimaja.

“Veterahva needus” oli Raplamaa Aasta tegu 2012

“Veterahva needus”

13. detsembri pidulikul Raplamaa Aasta Tegu 2012 auhinnatseremoonial Rapla Kaasaaegse Kunsti keskuses anti välja mitmeid auhindu. Kaheksa eelneva aastaga on Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse eestvedamisel välja antud 41 Raplamaa Aasta Tegu tiitlit ja eripreemiat. Sellel aastal oli esitatud nominente 17, kellest kahte esitati kolmel korral. Esitatud nominentide hulka mahtus nii suuri ja silmapaistvaid tegusid, kui ka pikemaajalist tööd mittetulundus vallas.

Aasta Tegu 2012:

Kogukonnamuusikal „Veterahva needus“ – Anneliis Kõiv ja MTÜ Raplamaa Noored. Kogukonnamuusikali ”Veterahva Needus” on taas võimalik näha juba tuleval suvel, kuid ilmselt uue lõppvaatusega.

Loe edasi: “Veterahva needus” oli Raplamaa Aasta tegu 2012

Talvepealinna video-retrodiskol esineb Marju Länik

21.detsembril, talve alguspäeval, peab Talvepealinn Otepää Eesti disko 40. aastapäeva, kus üles astub Marju Länik. Teadaolevalt toimusid ühed esimesed diskoõhtud ka Otepää Kultuurikeskuses. Retrodisko algab Otepää Kultuurimajas kell 18.00, diskole tulijaid oodatakse ajastutruu – ehk 70.-80. aastate riietuses. Diskot teevad Raivo Raidam ja Einar Kapp Tallinnast, Olev Ulp, Einar Kass, T Trax, Mike Sun ja Ivo Lani Tartu Staarklubist.

Tuntud diskor Olev Ulp meenutab, et esimesed diskod toimusid 1971. aastal Tartu Riikliku Ülikooli klubi ansamblite prooviruumis, mil melomaanidest Tartu üliõpilased otsustasid luua Pop Klubi. 1972. aastal saadi luba kasutada Tartu Ülikooli peahoones asuvat keldrikohvikut Sophokles.  Pop-klubi sai võimaluse hakata tegema avalikke plaadiõhtuid TRÜ klubi suures saalis. Avalike plaadiõhtutega alustati 1972 aasta veebruari kuus. Seega võib aastat 1972 pidada diskotegemise alguseks Eestis.

Sellest aastast alates hakkas avalike plaadiõhtute tegemine levima ka teistesse klubidesse ja kultuurimajadesse üle terve Eesti. Otepää Kultuurimajast kujunes ajapikku Eesti üks legendaarsemaid diskokohti, kuhu sõideti kokku pea üle terve Eesti. Tallinna Polütehnilise Instituudi tudengi Raivo Raidami eestvedamisel ja Otepää kultuurimaja tolleaegse töötaja Marju Läniku kaasaaitamisel said tehtud esimesed diskoõhtud ning need võitsid koheselt ka tohutu populaarsuse aastateks. Retro-videodiskode sarjas „ 40. aastat diskot Eestis“ osalevad tolle aja tuntud diskorid, sarjad toimuvad omaaegsetes tuntud diskokeskustes.

Jõulukontserdid Nõmmel

Nõmme Rahu kirik. Allikas: www.nommerahu.ee

Detsembri lõpus toimub Nõmme linnaosas mitmeid jõulukontserte. Pühapäeval, 16. detsembril kl 16 on Nõmme Rahu kirikus (Võsu 5) advendikontsert, kus esinevad Nõmme kultuurikeskuse koorid, ansamblid ja solistid. Juhendajad Maret Alango, Kristel Marand, Elviira Maasalu, Helene Roolaid, Inna Kopli, Ene Uibo, Anu Liho ja Jüri Rent. Kontsert on tasuta.

Teisipäeval, 18. detsembril kell 18 esineb Nõmme Lunastaja kirikus (Õie 10) lastekoor Ellerhein. Kontsert on tasuta.

Reedel, 21. detsembril algab kl 20 Nõmme kultuurikeskuses (Turu plats 2) kammerkoori Noored Eesti Hääled kontsert “Pimedusest valgusesse”. Kavas C. Kreek, M. Kõrvits, S. Pehk, R.-E. Maimets jt. Dirigendid Maret Alango, Martin Sildos ja Tanel Nurk. Pilet 3 eurot.

Viljandimaa noorsootöö pälvis kaks riiklikku tunnustust

Neljapäeval, 13. detsembril Tallinna Linnateatri Hobuveski saalis peetud vabariiklikul noorsootöötajate tunnustusüritusel tänas haridus- ja teadusministeerium koostöös Eesti Noorsootöö Keskusega neid, kes on aidanud kaasa noortevaldkonna arendamisele 2012. aastal. Noorsootöö riiklikul tunnustuskonkursil pälvis tänavu tunnustuse kaks Viljandimaalt esitatud kandidaati – Suure-Jaani noortekeskuse vabaajaväljaku valmimine ning Suure-Jaani vallas noorte ettevõtlikkuse arendamiseks tehtav koostöö.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul kohtab maakonnas liiga sageli lihtsustatud mentaliteeti, et:” meist ei sõltu midagi.” Sageli
ütlevad nii ka otsustajad. “Suure-Jaani vald on teinud on teinud otsuse, et nende tegevusest sõltub paljugi. Seega otsitakse võimalusi ning otsides neid la leitakse. Nooretele antakse esmalt võimalus leida üles iseenda potentsiaalid ning seejärel püütakse need siduda kodupaigaga. See kõik ongi tunnustamist väärt, ” kinnitas Kruuse. Viljandi maavalitsuse noorsootöö peaspetsialisti-alaealiste komisjoni sekretäri Riina Tootsi sõnul tunnustati kategoorias “Aasta tegu” riiklikult Suure-Jaani noortekeskuse vabaajaväljaku valmimist. Kategoorias “Aasta koostöö” pälvis aga riikliku tunnustuse Suure-Jaani vallas noorte ettevõtlikkuse arendamise eesmärgil tehtud koostöö Suure-Jaani vallavalitsuse; Suure-Jaani, Paala, Sürgavere ja Vastemõisa noortekeskuse; Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor; Eesti Ettevõtlike Noorte Koja (JCI Eesti); Viljandi maavalitsuse ja Euroopa Noored Eesti Büroo vahel.

“27. mail 2012 Suure-Jaani valla traditsioonilisel perepäeval avatud vabaajaväljak sündis küll pikema aja jooksul kui aasta, aga tänavuseks tähtsündmuseks on see kindlasti,” öeldakse “Aasta teo” tutvustuseks. Suure-Jaani noortekeskuse vabaajaväljaku valmimisse andsid oma panuse umbes 150 inimest, neist vähemalt 100 noort. Üheskoos tegutsedes on nüüdseks valminud tänavakorvpalli plats, skate-park, sportliku paintballi väljak, BMX-väljak, ronila, üheksa minigolfi rada, labürint ja liiklusväljak. “Ettevõtluse arendamise peale hakati Suure-Jaani vallas sügavamalt mõtlema pärast 2010.–2011. aastal Viljandi maavalitsuse poolt rahvusvahelise noorte osalusprojekti raames läbi viidud maakondlike noorte ja otsustajate ümarlaudu ja debatte, kus tuli välja selle teema olulisus ja vajalikkus,” seisab omakorda Suure-Jaani vallavalitsuse algatusel ja eestvedamisel teoks saanud ning “Aasta koostöö” tunnustuse pälvinud koostööprojekti tutvustuses.

Loe edasi: Viljandimaa noorsootöö pälvis kaks riiklikku tunnustust

Elanike arv Setomaa tipus ei vähene

Meremäe torn jõulutuledes. Foto: L.Tamm

Meremäe valla elanike arv 1.jaanuari seisuga oli 1132. 2012. aasta algusest alates on valda elama asunud 48 uut elanikku  ning vallast on end välja kirjutanud 30 elanikku. Sündide arv alates käesoleva aasta algusest on 8 ning surmade arv 26.

Novembri alguses käivitatud kampaania “Omadega mäel”, mille üks eesmärkidest oli peatada elanike arvu vähenemine Meremäe vallas, on andnud rõõmustavaid tulemusi. Otsuse koduvalda sisse kirjutada on teinud mitmed pikka aega siin elanud ja töötanud inimesed.

“Maiusena” on valla poolt kampaanias osalejatele ette nähtud kaks kotti talvekartulit, kolimistoetus ja valla elaniku pass, millega saab tasuta osaleda 2013. aastal Meremäe valla kultuuriüritustel.

Detsembrikuu seisuga on rahvastikuregistris täpselt sama arv elanikke kui aasta alguses. Rõõmustavaks uudiseks ei ole mitte ainult peatunud elanike arvu vähenemine, vaid ka teadmine, et Meremäe valda on end sisse kirjutanud palju uusi tegusaid inimesi. Elama on asutud kauni elukoha, looduse omapära, tegutsemisvõimaluste ja erilise kultuuri  pärast, nii Prantsusmaalt, Lääne-Virumaalt, Tartust, Põlvamaalt kui ka Tallinnast.

P. Malkov

“Kunstnikud kooli” projekt jätkab

Võru Linnagalerii koostöös Kunstilaenutusega Kaleidoskoop korraldavad Võrumaa koolides pilootprojekti “Kunstnikud kooli”. Detsembris ja jaanuaris külastavad koole projekti raames kunstnikud Teet Suur, Lauri Kulpsoo, Lilli Tölp, Mariliin Kindsiko ja Billeneeve, Piret Kullerkupp, Eike Eplik, Evelyn Müürsepp, Tanel Toltsing ning kirjanik, kunstikoguja ja ettevõtja Armin Kõomägi.

Osalejad saadavad kooli oma näituse ning teevad koolis tunni, milles tutvustavad oma loomingut ning räägivad kunstnikuks olemisest. Õpilased saavad kunstniku juhendamisel ka aktiivselt konkreetse teema üle arutada või midagi oma käega teha. Näiteks Lilli Tölp paneb üles interaktiivse skulptuuri ning teeb õpilastega kontaktmikrofone, Lauri Kulpsoo teeb fotonäituse ja arutab kunstniku omapärase käekirja ja selle äratundmise üle ning Armin Kõomägi saadab kooli töid oma kunstikogust ning lugemiseks kaks oma novelli, mida tunnis arutada.

Võru Linnagalerii poolt korraldatud pilootprojekt “Kunstnikud kooli” toimus esimest korda selle aasta mais. Siis osales projektis kaheksa kunstnikku ja 14 üldhariduskooli. Kooli juhtkonna ja kunstnike poolt sai projekt väga sooja vastuvõtu osaliseks, mistõttu tekkis plaan seda jätkata ja laiendada. Selle aasta sügisest liitus ideega ka Mooste Kunsti ja Sotsiaalpraktika Keskus MoKS Põlvamaalt. 3. detsembril esinesid Põlva kooli kunstitunnis MoKS-is resideeruvad taani-norra kunstnikeduo Ditte Knus Tonnesen ja Asle Lauvland ning soome fotograaf Jyri Kaasinen.

Projekt “Kunstnikud kooli” sai algtõuke Võru Linnagalerii galeristi Jana Huule magistritööst, milles ta uuris kunstiõpet üldhariduskoolides,  välja koorunud probleemidest ja võimalikest lahendustest. Kunstilaenutus Kaleidoskoop on seni korraldanud rändnäitusi põhiliselt ettevõtetes ja organisatsioonides. “Kunstnikud kooli” projekti korraldamine annab Liina Rausi sõnul võimaluse vahendada põnevamaid kunstiprojekte, kuna õpilased on uuele rohkem avatud ning ka kunstnikel on suur huvi õpilastega suhelda ja ennast proovile panna.

Lisainfo: Jana Huul jana.huul@vorukannel.ee   tel 58 038 819

Projekti “Kunstnikud kooli” toetab Eesti Kultuuriministeerium ja SA Võru Kannel.

Tallinnas toimuv jõululaat pakub noortele põnevust

15. detsembril toimub Solaris Keskuses kell 13.00-19.00 jõululaat „ARTsõidud“. Männiku noortekeskuse vabatahtlike korraldatava jõululaada eesmärk on eelkõige pakkuda noortele käsitöömeistritele võimalust müüa oma valmistatud esemeid. Laadale lisaväärtust pakuvad mitmed tegevused.

Kasulikke müügi- ja turundusnippe jagavad oma ala spetsialistid, professionaalsete kunstnike ja noorte juhendamisel saab õppida siidimaalimist ning pastelltehnikas joonistamist ning ühtlasi tuleb lühike esitlus sellest, kuidas võiks kanda ja drapeerida siidisalle ja siidirätikuid nii, et need kaunistaks ja lisandaks noorte moegarderoobi. Külla tuleb ka jõuluvana ning toimub „iga loos võidab“ jõululoosimine. „ARTsõidud“ on projekt, mille eesmärk on mitmekesistada noorte kunstitegevust, motiveerida edaspidiseks meeskonnatööks, võimaldada noorte huvitegevuse üleminekut algtasemelt kesktasemele ja edendada nende professionaalset arengut. Kogu projekti tegevus toimus Männiku noortekeskuses neli kuud väldanud projekti lõpetab jõululaat.

Loe edasi: Tallinnas toimuv jõululaat pakub noortele põnevust