Kuu: detsember 2012

Loomepäev Lümanda kultuurimajas

Neljapäeval, 3. jaanuaril 2013 kell 10-15 toimub Lümanda Kultuurimajas loomepäev, mille käigus otsitakse vastuseid küsimustele:

  • kuidas leida hea äri- või projektiidee?
  • kuidas seda planeerida, ellu viia ja hiljem ka käigus hoida?

Läbiviijaks Piret Pihel Saaremaa Arenduskeskusest.

Kõik huvilised on oodatud! See koolitus on hea võimalus mõelda, mida tahad oma elus tulevikus tegema hakata ja kuidas oleks selles suunas mõttekas astuda esimesed sammud.

Osavõtt tasuta, vajalik eelnev registreerumine vallasekretäri juures (sekretar@lymanda.ee, tel +372 452 2751).

Haanjamaa nobedate näppudega naised tulevad kokku

Hea käsitööhuviline Haanimaa naine!

Üks alles alustav, aga loodetavasti tore ettevõtmine – Haanimaa käsitööselts(kond) – ootab nobedate näppudega huvilisi meie esimesele kohtumisele 20. jaanuaril 2013. aastal kell 15 Plaani Lodge’is. Arutame üheskoos, mida uut käsitöövallas õppida, mida vana meenutada ning ehk seame mingi plaanigi kokku.

Lisainfo Kärdilt ( +372 5399 8609 , kpettai@gmail.com) või Jutalt ( +372 554 3161 , eestijuta@hotmail.com).

REL 2011: ettevõtlusega tegeleb ligi 4% vähemalt 15-aastastest elanikest

Rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) andmed näitavad, et enamik Eesti elanikest on palgatöötajad. Ettevõtlusega tegeleb 3,8% vähemalt 15-aastastest elanikest.

2011. aasta 31. detsembri seisuga moodustasid vähemalt 15-aastased Eesti 1 294 455 püsielanikust 84,6%, kellest majanduslikult aktiivseid oli 630 101 ehk 57%. Palgatöötajaid oli vähemalt 15-aastasest elanikkonnast 46,7%, ettevõtjaid 3,8% ja muid hõivatuid (sh ajateenijaid) 0,8%.

Rahvaloendus näitab, et majanduslik aktiivsus on kõrgem linnalise rahvastiku hulgas ja madalam maarahvastiku hulgas. „Linnas on palgatööga hõivatuid rohkem kui maal, samas on maal veidi rohkem ettevõtjaid,“ rääkis rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze.

Beltadze lisas, et maakondadest elab ettevõtlusega tegelevaid inimesi suhteliselt enam Harjumaal (4,4%), üle keskmise on ettevõtjaid ka Saaremaal, Hiiumaal ning Pärnumaal (kõigis 4,1%). Omavalitustest on ettevõtjate osakaal suurem Vormsi (8,9%), Kihnu (8,6%) ja Viimsi vallas (8,3%). Maalistes asulates domineerivad üksikettevõtjad.

Majanduslikult mitteaktiivseid vähemalt 15-aastasi inimesi oli 31. detsembri seisuga kokku 447 774 ehk 40,9% elanikkonnast. Neist suurimad grupid on pensionärid (287 450) ja (üli)õpilased (81 639).

Majanduslikult mitteaktiivseid on enim Jõgeva, Viljandi, Valga, Põlva ja Võru maakondades, nende osatähtsus on väikseim Harjumaal. Pensionäride osatähtsus on suurim rahvastikust Põlvamaal ja väikseim Harjumaal ning Tartumaal.

Majanduslikult aktiivne rahvastik – vähemalt 15-aastased isikud, kes olid loenduseelsel nädalal (19.–25. detsember 2011) hõivatud või töötud. Hõivatuteks loeti ka ajateenijad.

Loenduse tulemused rahvastiku tööalase ja sotsiaal-majandusliku seisundi kohta leiab Statistikaameti andmebaasist. REL 2011 tulemused avaldatakse 2012.-2013. aasta jooksul.

Ajakavaga saab tutvuda www.REL2011.ee.

Eestis üheteistkümnes rahvaloendus toimus 31. detsembrist – 31. märtsini. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Järgmine rahvaloendus toimub Eestis 2020/2021. aastal.

Aasta Suhtekorraldajat – aktiivset Eestimaa kodanikku joonistasid Varustin, Pikkorainen ja Nemvalts

Aasta suhtekorraldaja Urmas Nemvaltsi kujutuses.

Eesti Suhtekorraldajate Liidu (EPRA) eestvedamisel iga-aastaselt väljakuulutatav Aasta Suhtekorraldaja 2012 tiitli otsustas žürii anda sümboolselt kõigile aktiivsetele kodanikele, kelle järjest parem suutlikkus oma häält kuuldavale tuua enim mõjutas mööduva aasta avalikku diskussiooni. Kuna Aasta Suhtekorraldajal 2012 ei ole ühte nägu ega nime, joonistasid EPRA palvel aastat domineerinud “aktiivse kodaniku” portree tema visualiseerimiseks Eesti tunnustatud karikaturistid Andres Varustin, Alar Pikkorainen ja Urmas Nemvalts.

Aasta Suhtekorraldaja 2012 žüriisse kuulusid EPRA juhatuse liikmed Aive Hiiepuu, Krista Must, Aune Past, Heikki Sal-Saller, Allar Tankler ja Ester Urbala, Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi sotsiaalse kommunikatsiooni vanemteadur Margit Keller, Best Marketingi asutaja Hando Sinisalu, Tallinna Ülikooli kommunikatsiooniinstituudi lektor Mart Soonik ning eelmise aasta võitja esindajana välisministeeriumi pressiesindaja Minna-Liina Lind. Loe edasi: Aasta Suhtekorraldajat – aktiivset Eestimaa kodanikku joonistasid Varustin, Pikkorainen ja Nemvalts

Eesti Ajaloomuuseum esitleb uusi raamatuid

Aasta lõpp on Eesti Ajaloomuuseumis raamaturohke. 20. detsembril kell 16 esitletakse Suurgildi hoones (Pikk 17) kahte uut väljaannet: Anne Ruussaare koostatud albumit „ Johannes Lorupi klaasivabrik. Masstoodangust disainipärliteni” ja Mati Mandeli monograafiat „ Pitka ja pitkapoisid – legendid või tõelisus?”

Eesti Ajaloomuuseumi teadur-kuraatori Anne Ruussaare poolt koostatud rohkeid illustratsioone sisaldav raamat tutvustab eesti kuulsaima klaasitöösturi Johannes Lorupi klaasivabriku ajalugu ja toodangut. Tekstid on eesti ja inglise keeles, mis võimaldab siinse klaasitootmise ja -disaini lugu tutvustada ka väljaspool Eestit. Raamatu kujundaja on Madis Kivi, toimetaja Pekka Erelt ja fotode autor Erik Riikoja.

Eesti Ajaloomuuseumi teadur-kuraatori, ajaloodoktor Mati Mandeli mahukas monograafia „Pitka ja pitkapoisid – legendid või tõelisus?“ jutustab admiral Johan Pitka katsest taastada okupatsioonide vahetumisel 1944. aasta sügisel analoogiliselt 1918.–1920. aastaga iseseisev Eesti Vabariik. Raamatu toimetaja on Toomas Hiio. Kujundas Aime Andresson.

Jalmar Vabarna esineb homme Tartu Folgiklubis

Kolmapäeva, 19. detsembri Tartu Folgiklubis istub koos pilliga Ants Johansoni küsimuste ja publiku ette Jalmar Vabarna. Autoritund algab kell 19 ja pärast seda kutsutakse kõiki jämmima.
Jämmis osalevad Jalmari sõbrad Matis Leima, Laurits Leima ja Evelin Ämarik, kes tuntud kui ansambel Kiiora. Muide, Kiioral tuli just äsja ka debüütplaat välja. Kitarrid, karmoškad ja viiul hüüavad lugulaule üle seitsme maa ja mere.
Tartu Folgiklubi on kõigile huvilistele avatud sündmus kord kuus. Autoritund helisalvestatakse ja osa sellest jõuab Klassikaraadio Folgialbumi saatesse. Aga oma kõrv on ikkagi kuningas!
Kohtumiseni klubis Jazz (Ülikooli 20, ülikooli vana kohviku I korrusel) iga kuu kolmandal kolmapäeval kell 19!

Otepääl võtavad talve vastu ligi 200 tantsijat

Otepää keskväljakul asuv jõulupuu ja vapiloom ootavad Karulaane jenka tantsijaid.
Sellel aastal algab talv 21.detsembril kell 13.11. Otepääst saab taaskord talvepealinn. Talv saabub Karulaane jenka saatel, mida linna keskväljakul tantsivad 17 erinevat tantsurühma 200 tantsijaga. Otepää saab talvepealinnaks juba 16. korda. Talve võtavad vastu karuste aksessuaaridega rahvariietes tantsijad Tallinnast, Türilt, Pärnust, Narvast, Valgamaalt ja Otepäält, lisaks sellele tantsivad ka kõige väiksemad – Otepää Lasteaia lapsed. Talvepealinna pidustused avab kell 13 traditsiooniline talveturg Otepää keskväljakul. Sügispealinna Narva ja Tallinna esindajad annavad Otepääle üle talvepealinna tiitli.
Esitamisele tuleb talvetants Otepäält, sügisetants Narvalt, kevadetants Türilt, suvetants Pärnult. Tantsivad Tallinn ja Valga ja kindlasti toimuvad ühised seltskonnatantsud. Tantsutakti lööb Kaire Ojavee Otepäält.
Otepää Naisseltsi korraldatud Talveturu külastajad saavad lisaks tantsude nautimisele osta käsitöötooteid, söögikraami ja leida jõulupakkidesse sobivaid kingitusi. Turusuppi pakuvad Otepää Naisselts ja Otepää naiskodukaitsjad. Kell 18 ootab talvepealinn aga kõiki diskohuvilisi Otepää kultuurikeskusesse retro-videodiskole, et tähistada Eesti diskotegemise 40. aastapäeva. Talvepealinna diskol astub üles Marju Länik.

Päeva juhib Vambola Paavo. Talvepealinna üritused korraldab Otepää Kultuurikeskus, Otepää Naisselts ja Naiskodukaitse Valgamaa ringkonna Otepää jaoskond. Talvepealinna ametlikuks raadioks on raadio Sky Plus. Toetab Otepää vald.
Seoses pidustustega on 21.detsembril Otepää keskväljak suletud kella 7.30-17.
Monika Otrokova

Eesti kaitsealused pargid said kaante vahele

Keskkonnaministeeriumis esitleti kahte uut raamatut, mis käsitlevad Eesti parke. Teatmeteose ”Eesti pargid” teine osa sisaldab põhjalikke ülevaateid kümne maakonna kaitsealuste parkide kohta ning artiklitekogumiku ”Eesti parkide almanahh” kolmas väljaanne annab nii ajaloolisi teadmisi kui ka praklisi nõuandeid parkide säilimiseks.

Keskkonnaministeeriumi ja Muinsuskaitseameti koostöös valminud trükised on suunatud kõikidele Eesti parkide omanikele ja valdajatele, spetsialistidele ja huvilistele. Parkide puhul on lisaks kultuuriväärtustele tegemist ka väärtuslike looduskooslustega nii linnas kui maal. Eestis on palju ajaloolisi parke, millest suur osa on nii muinsus- kui looduskaitse all, sest hoidmist vajab nii sealne mitmekesine looduskeskkond kui ka arhitektuuri- ja ajalooväärtus.

Pille Rõivas

Tartu Anne Noortekeskus korraldab meeleavalduse

20. detsembril kell 14.30 kogunevad Tartu Anne Noortekeskuse uue maja toetajad meeleavaldusele Tartu Ülikooli raamatukogu ette, et anda linnale selgelt märku, et linnakodanikud hoolivad oma noorte tuleviku eest!
4 aastat, 1460 päeva, 35040 tundi, 2102400 minutit ja 126144000 sekundit on UNICEFi laste- ja noortesõbralikuks linnaks kuulutatud Tartu lubanud ehitada uue ja ajakohase Anne Noortekeskuse, mida Tartu noored väärivad. Vana hoone on muutunud selle ajaga üha kõlbmatumaks. Seni on uus maja lubaduseks jäänudki, nüüd aga ähvardab linnavalitsus lükata noortekeskuse rajamise veelgi aastaid edasi, hiilides kõrvale koalitsioonilepingus võetud kohustusest. Meediale ja avalikkusele saadab linnavalitsus julgustavaid signaale, kuid volikogule esitab eelnõu, milles kutsub üles 2013. aasta eelarves noortekeskuse projektide lisarahastusest loobuma. See ei ole aus ega õiglane käitumine ei noorte ega teiste Tartu linnakodanike suhtes. 
Tulge 20. detsembril hiljemalt kell 14.30 Tartu Ülikooli raamatukogu ette, võtke kaasa sõbrad ja loosungid! Tuletame üheskoos linnale meelde, et noored hoolivad oma tulevikust, linnakodanikud hoolivad noorte tulevikust ja panustades Anne Noortekeskusesse investeerib linn ka oma paremasse tulevikku!

Henry Narits

Aasta viimased kontserdielamused Võru Kandles

19. detsembril kell 19 tulevad Kandle lavale Birgit Õigemeel ja Mihkel Mattisen kontserdiga ”Jõulud südames”.
27. detsembril kell 19 toimub kontsert ”Pühademuusika”, kus lavale tulevad Mari Kalkun ja Riho Sibul. Mari Kalkuni muusika tunnussõnaks on vahetu. Tema loomingu inspiratsioon pärineb loodusest, rahvalauludest ja luulest. Tänavu jõuludel ühendab Mari Kalkun jõud Eesti elava rokkmuusika legendi Riho Sibulaga, kellega üheskoos antakse neli jõulukontserti.
“Pühademuusika” ei ole tavaline kontsert selle traditsioonilises tähenduses, sest muusikud otsivad ühist kooskõla läbi improvisatsiooni, mis oma spontaansuses on kordumatu ja sünnib üheskoos kontserdipublikuga kohapeal.
29. detsembril kell 19 toimub kontsert-etendus ”Tempera laulab”, mis on ühtlasi Võru koori Tempera 10. tegevusaasta juubelikontsert. Koori dirigeerib Signe Rõõmus, liikumise on seadnud Tea Kõrs ja Maire Udras, kaastegevad on Võru Kesklinna Gümnaasiumi koorid, vilistlased ja külalised
Ilusaid elamusi!
Kätlin Hoop

Aasta Betoonehitis 2012 konkursil osaleb 16 ehitist

Tartu Kutsehariduskeskuse autoerialade õppetöökoda.

Eesti Betooniühingu ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu korraldatavale konkursile „Aasta betoonehitis 2012” esitati 16 nominenti.

„Meie tänavuse võistluse nominentide hulgas on tõeliselt tähelepanuväärseid betoonehitisi, mis väga erineval moel toovad esile betooni kui hästi vormitava ja vastupidava ehitusmaterjali võimalusi,” sõnas Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Vaido Leosk. „Väga hea meel on sellest, et valminud ehitisi on esitatud kõige erinevamaist Eesti paigust,” täiendas Leosk.

Narva.

2012. aasta Betoonehitise tiitlile kandideerivad: 1. Betoonskulptuurid Järvamaa Kutsehariduskeskuse Paide ja Särevere õppekohtade ees – Tallinna 46, Paide & Tehnikumi 1, Särevere, Türi vald, Järvamaa; 2. Eesti Energia Õlitööstus AS administratiivhoone – Auvere, Vaivara vald, Ida-Virumaa; 3. Eramu Haaberstis –  Jõeoti tn., Haabersti, Tallinn; 4. Kukemõisa külalistemaja – Seliküla, Järva-Jaani vald, Järvamaa; 5. Lilleküla jalakäijate tunnel – Lilleküla, Tallinn; 6. Loodus Invest AS tootmis- ja laohoone – Viljandi mnt 18a, Tallinn; 7. Muuga sadama idaosa viadukt – Maardu, Jõelähtme vald, Harjumaa; 8. Paarismaja – Kastani 173, Tartu; 9. Pauluse kiriku krüpt ja kolumbaarium – Riia 27, Tartu; 10. Rimi Laagri kaubanduskeskus – Pärnu mnt 556a, Saue vald, Laagri, Harjumaa; 11. Saajos AS tootmishoone – Paldiski mnt 31, Keila, Harjumaa; 12. Tallinna Lennusadama vesilennukite angaaride rekonstrueerimine Eesti Meremuuseumi ekspositsioonihooneks – Vesilennuki 6, Tallinn; 13. Tallinna Teletorni rekonstrueerimine – Kloostrimetsa tee 58 A, Tallinn; 14. Tartu Kutsehariduskeskuse autoerialade õppetöökoda – Põllu 11, Tartu; 15. Tartu Ülikooli Narva Kolledži hoone – Raekoja plats 2, Narva; 16. Ülemiste liiklussõlme sademevete eelvoolu rajamine – Tallinn. Loe edasi: Aasta Betoonehitis 2012 konkursil osaleb 16 ehitist

Piparkoogimaanial rullub lahti 300 kilo ainulaadset tainast

Tallinn on jälle olümpialinn! Esmakordselt maailmas toimuv PiparkoogiOlümpia leiab aset Tallinnas Disaini- ja Arhitektuurigaleriis. 300 kilost taignast rullub lahti ainulaadne ja lõhnav piparkoogivaatemäng, kus võtavad mõõtu ja püstitavad uusi loovusrekordeid 100 tipptegijat nii Eestist, kui mujalt maailmast. 

Seekordsel näitusel osalevad ka keskaegse piparkoogi meistrid Soomest Turust ja Poolast Torunist, kes panevad välja puuvormidega valmistatud reljeefsed piparkoogid. Ära maga maha seda erakordset jõulusündmust, kus on ühendanud oma jõud suur hulk kunstnikke, arhitekte, disainereid ja muid loovaid inimesi, et pakkuda sulle unustamatut, lõhnavat ja inspireerivat jõuluelamust. PiparkoogiOlümpiale on loonud originaalmuusika Janek Murd.

Näitusele on oodatud kõik suured ja väikesed kunsti-, piparkoogi-, ajaloo- ja spordifännid. 

Avatud 18.12.12 – 8.01.2013 iga päev: 11.00-18.00

Suletud 25.12.12 ja 1.01.2013 Loe edasi: Piparkoogimaanial rullub lahti 300 kilo ainulaadset tainast

Täna pannakse Jõgeval lasteaiale uue hoone nurgakivi

Täna kell 12 toimub Jõgeval Pae tn 2 lasteaia Karikakar uue hoone nurgakivi asetamine. Lasteaia uue hoone ehitustöid teostab AS YIT Ehitus, kellega Jõgeva Linnavalitsus sõlmis lepingu käiesoleva aasta septembri lõpus. Toona lubati mõlemapoolselt, et ehitustähtaegadest peetakse kinni ning et praegu juba teist õppeaastat asenduspinnal viibivad Karikakra lapsed saavad alustada järgmist õppeaastat uues hoones. Seega on Jõgeval tuleva aasta septembrist oodata positiivset olukorda, kus kõik soovijad saavad lasteaiakohad.

”See on kindlasti iga omavalitsuse soov, et kõikidel noortel peredel oleks võimalik oma lapsed kodukohas lasteaeda viia. Selle nimel oleme pingutanud, et Jõgeva linnas oleksid kaasaegsed kasvu-ja mängutingimused. Rõõm on suur, et oleme lõpuks jõudnud lasteaia nurgakivi asetamiseni ja selle üle, et ehitajaga on koostöö sujunud hästi,” ütles Jõgeva linnapea Kalmer Lain.

Jõgeva kontekstis on ajalooline ka see, et uus hoone valmib arhitektuurikonkursi võitnud töö alusel ja seda vana hoone asemele.

Jõgeva lasteaia Karikakar uus hoone peab valmima 31. juuliks 2013 ning selle ehitus läheb maksma 2, 325 mln eurot Ehitust toetavad Euroopa Liit struktuurfondide vahenditest, Keskkonna Investeeringute Keskus ja Jõgeva linn.

Kunstnikud lähevad taas koolidesse

Kevadine pilootprojekt “Kunstnikud kooli”. Foto: Võru Linnagalerii

Võru Linnagalerii koostöös Kunstilaenutusega Kaleidoskoop korraldavad  Võrumaa koolides pilootprojekti „Kunstnikud kooli“.

Detsembris ja jaanuaris külastavad koole kunstnikud Teet Suur, Lauri Kulpsoo, Lilli Tölp, Mariliin Kindsiko ja Billeneeve, Piret Kullerkupp, Eike Eplik, Evelyn Müürsepp, Tanel Toltsing ning kirjanik, kunstikoguja ja ettevõtja Armin Kõomägi.

Osalejad saadavad kooli oma näituse ning teevad koolis tunni, milles tutvustavad oma loomingut ning räägivad kunstnikuks olemisest. Õpilased saavad kunstniku juhendamisel ka aktiivselt konkreetse teema üle arutada või midagi oma käega teha. Näiteks Lilli Tölp paneb üles interaktiivse skulptuuri ning teeb õpilastega kontaktmikrofone, Lauri Kulpsoo teeb fotonäituse ja arutab kunstniku omapärase käekirja ja selle äratundmise üle ning Armin Kõomägi saadab kooli töid oma kunstikogust ning lugemiseks kaks oma novelli, mida tunnis arutada.

Sel korral osalevad üksteist Võrumaa kooli: Võru Kreutzwaldi ja Kesklinna Gümnaasium, Võru I Põhikool, Osula Põhikool, Parksepa Keskkool, Sõmerpalu Põhikool, Kuldre Põhikool, Rõuge Põhikool, Vastseliina Gümnaasium, Varstu Keskkool ja Krabi Põhikool.   Loe edasi: Kunstnikud lähevad taas koolidesse

Paides saab näha kuulsamaid tsitaate ning mõtteteri

Paides kultuurikeskuse fuajees on üleval näitus “Sõna vägi”, mis toob külastajateni 23 ilusamat ning mõjusamat tsitaati ning mõttetera, mis pärinevad nii kuulsatelt eestlastelt, üleilmsetelt kuulsustelt või anonüümsetelt allikatelt.

Tsitaatide ning mõtteterade leidmisest ning parimate valimisest võttis interneti teel osa ligemale sadakond inimest. Näitusel esindatud mõtteterad ning tsitaadid pärinevad näiteks Lennart Merilt, Albert Einsteinilt, Dalai Lamalt, Mahatma Ghandilt, Nelson Mandelalt ning Marilyn Monroelt ning mitmetelt teistelt maailma kultuuriruumi mõjutanud inimestelt.

Näituse korraldajad soovisid parimate tsitaatide ning mõtteterade väljavalimisega ning seeläbi sõna ja mõtte vägevusele tähelepanu juhtimisega panna inimesi pisut enam halli argipäeva raamidest kaugemale vaatama ning veidi laiemalt elu ning kõige ümbritseva üle mõtlema.

Näitusele väljavalitud tsitaadid ning mõtteterad esindavad küll vägagi erinevaid valdkondi, kuid enamusel neist kumab ühise joonena läbi omamoodi õpetus elamisest kui suurest ning peaaegu piiritust võimalusest, et mitte öelda kunstist. Paljud tsitaadid ning mõtteterad tuletavad inimestele meelde inimvõimete olemust ning kutsuvad inimesi üles oma elusid suuremalt elama ja neile kingitud võimalusi kasutama, mitte piirduma vaid juba sissekäidud teeradade ning käitumismallide jäljendamisega. Ehk nagu on väga lihtsalt öelnud Oscar Wilde: “Elada, on haruldasim oskus maailmas.”

MTÜ KultuurPaidet toetas ilusaimate ning mõjusaimate tsitaatide ning mõtteterade väljavalimisel Kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupp ning parimate palade näituseks seadmisele panid õla alla Paide kultuurikeskus, AS Kuma ning mitmed head inimesed.

Allikas: jarva.ee

Täna anti üle Anne Vabarna nimelised omakultuuripreemiad

Meel Valk. Foto:erakogu

Värska vallavalitsus andis tänavuse aastaga juba seitsmeteistkümnendat korda välja Anne Vabarna nimelist omakultuuripreemiat.

Preemia antakse seto omakultuuri arendamisel tehtud silmapaistva töö eest eelneva kalendriaasta jooksul. Käesoleva aastal hinnati vallasisese preemia vääriliseks seto käsitöö tutvustaja, õpetaja ning kvaliteedimärgi “Seto Kimmäs” väljaandmise eestvedaja Ingrit Kala ning Värska naiste leelokoori juhendaja, aktiivne seto kultuuri tutvustaja ja külaseltsi vedaja Meel Valk.

Vallavälise preemia said Rikka Ivvani pillilaagrite, festivali I Laste- ja noortefolk korraldajad ning kohaliku kultuuri edendajad Sigre Andreson ja Ain Raal.

Ingrid Kala. Foto: erakogu

Omakultuuripreemiate üleandmise päev on 17. detsember, mis juhatati sisse kell 13.00 mälestusminutitega lauluema haual Värska kalmistul. Laureaatide tunnustamine toimub samal õhtul kell 17.00.Värska kultuurikeskuses. Anne Vabarna laule laulavad Värska leelokoorid, toimub ka Ansambli “Kiiora” CD plaadi esitlus ja tantsuklubi.

Üritusele oodatakse kõiki seto omakultuuri austajaid ja viljelejaid. Sündmust toetab Setomaa Kultuuriprogramm.

Allikas: polvamaa.ee

Maablogist saab lugeda talulapse jõuluootusest

Lähenevate jõulude eel kirjutab Ell Vahtramäe Eesti Põllumajandusmuuseumist täna Maablogis maapere jõulukommetest – toidust, valgusest ja ennustamisest.

“Kui talupere argipäevane toit oli kesine ja sedagi sai jaopärast, siis  jõululauas võis igaüks võtta, mida soovis ja palju soovis – nii  kindlustati toitu eranditult kõigile. Et oleks tervist ja jõudu järgneval aastal tööd teha, pidi ohtralt sööma. Jõululaul pidi kindlasti olema liha, leiba ja õlut,” kirjutab Ell Vahtramäe.

Tuli peab aga maapere kommete kohaselt põlema kogu pühade aja,” et esivanemate vaimud näeksid koju tulla, kaitseks kurja eest, aga ka et Jõululaps inimeste juurde tuleks. Tuli ei tohtinud akendest välja paista: eriti Lääne-Eesti kardeti, et valgus rikub orase.”

Edasi saab jõulukommetest juba lugeda siit.

Otepää valla esindus külastas Saksamaad

5.-11. detsembril külastasid Otepää valla esindus – kultuurikollektiivid sõpruspiirkonda Tarpi Saksamaal.

Tarpi külastasid Otepää Gümnaasiumi 6.klasside rahvatantsurühm, rahvatantsurühm Nuustaku noored ja Otepää noored Kaire Ojavee juhendamisel, viiuliõpetaja Varju Teder ja mitmed Tarpiga sõprussidemeid hoidvad Otepää inimesed. Õpilasi saatsid Otepää Gümnaasiumi õpetajad Kaire Ojavee ja Tiie Jaaniste. Otepää sõprussidemete vahendaja Mari Mõttus sõnas, et vastuvõtt oli väga südamlik. Tarpi linnapeale Brunhilde Eberlele anti üle Otepää vallavanema Merlin Müüri tervitus ja kutse osaleda järgmise aasta Otepää käsitöölaadal. Tarpi omavalitsus kinkis igale tantsijale ka rahalise
kingituse.

Otepää kultuurikollektiivid esinesid Tarpi jõululaadal, esinemine pälvisid kohalike inimeste sooja vastuvõtu. Elevust tekitas kontserdi lõpul toimunud ühistants, kus tantsisid nii otepäälased kui ka tarpilased. Ööbimine toimus otepäälastele juba tuttavas kohas – Treenehütteni hostelis. Põnevaks katsumuseks kujunes noortele ühine toidutegemine ning köögitoimkonnas olemine. Suuremad tanstijad aitasid väiksematel ka koolitükke õppida.

Otepää Vallavalitsus tänab kõiki esinejaid, juhendajad ja neid, kes aitasid reisi läbi viia! Loe edasi: Otepää valla esindus külastas Saksamaad

Selgusid Võrumaa meene konkursi “UMA MEELÜS” võitjad

Võrumaa omanäolise meene konkursile “UMA MEELÜS” laekus 28 erinevat esindusmeenet ja 52 turistimeenet, mille seast valis maakonna meene konkursi žürii välja mõlemas kategoorias kolm parimat ning andis täiendavalt kaks eripreemiat.

Samuti selgitati välja rahva lemmik kummaski kategoorias. Täiendavalt liitusid konkursi autasustamise protsessiga MTÜ Võru Folkloorifestival ja MTÜ Näputüüselts, kes andsid oma organisatsioonide eripreemiad.

Parimad esindusmeened olid:

I koht – “Kimmas Kamakas” (Ahti Parijõgi),
II koht – “Võrumaa kinkepakend (suitsusaun)” (Ühing Pikakannu Kooli Areng)
III koht – “Lauluisa raamat märkmik” (Marika Sepp)

Parimad turistimeened olid:

I koht – “Teppo” (Marika Sepp)
II koht – “Võrumaa käkid” (Ühing Pikakannu Kooli Areng)
III koht – “Papa Kreutzwaldi sulg” (Olev Russ) Loe edasi: Selgusid Võrumaa meene konkursi “UMA MEELÜS” võitjad

Avatud disainiga tehnoloogilise sõltumatuse poole

Madis Org kirjutas tulevikutrendide kohtumispaigas “Fututuba” avatud disainist ja tehnoloogilisest sõltumatusest.

Kas vahel ei aja mitte närvi, kui avastad, et näiteks nõudepesumasina mingi väikese ja lihtsa vidina katkiminemise korral tuleb selle vahetamise eest välja käia naeruväärselt suur summa? Või kui sinu aasta eest soetatud tuttuuel telefonil mingil põhjusel uuemad programmid ei käivitu? Paraku on paljude tehnoloogiaettevõtete ärimudel just selliselt üles ehitatud, et põhimõttelt lihtsad komponendid on disainitud keerukaks, et neid saaks asendada vaid sama firma toodanguga ja/või need komponendid on disainitud suhteliselt lühikese elueaga (tihti napilt pikema elueaga, kui toote garantiiaeg), et vastavaid tooteid piisava tihedusega asendataks. Tegu on erinevate ärivõtetega (näiteks kavandatud iganemine), mis üksiku ettevõtte seisukohast võib küll suuremat kasumit tähendada, kuid ühiskondlikult laiemalt põhjustab süsteemi ebaefektiivsust, suuremat keskkonnakoormust ja põhjendamatuid kulutusi lõpptarbijatele.

Kas tänapäevases Lääne ühiskonnas on üldse võimalus mingitel alternatiivsetel mudelitel, kus kõikvõimalikud tooted on arendatud kestma ja on lihtsalt parandatavad? Üks selline mudel, millel on kindlasti potentsiaali aidata kaasa säärastele arengutele, on avatud disain (ingl k open source hardware design), kus teatud teemade ümber tekitatakse kogukond, mis koosneb abivajajatest ja abipakkujatest, ning mille tulemusena toodetakse kõigile vabalt kasutatavat teavet. CNNMoney kirjutab, kuidas tarkvara maailmas on avatud lähtekoodi (ingl k open source) liikumine sellise nime all tuginedes levinud juba alates 1998. aastast, kui Netscape tegi oma otsingumootori Navigator lähtekoodi kõigile avalikult kättesaadavaks. J. Hagel ja J. S. Brown märgivad aga samas artiklis, et vabavaraline liikumine laieneb lähitulevikus tarkvaralt muudele tehnoloogiavaldkondadele nagu riistvara või masinaehitus. Esimesed pioneerid selles valdkonnas juba tegutsevad ja käesolev kirjatükk keskendubki ühele – Open Source Ecology (OSE, eesti k avatud disainiga ökoloogia) – liikumisele, mis viimase kahe aasta jooksul on suutnud ära teha üllatavalt palju. Edasi loe juba siit.

 

Advendikontserdil Jaani kirikus esinevad noored laulutalendid

Teisipäeval, 18. detsembril kell 18 toimub Jaani kirikus Tartu laste ja noorte laulutalentide advendikontsert, kus astuvad üles paljud andekad lauljad lasteaedadest ja laulustuudiotest. 

Esinevad lapsed Tartu Tähtvere ja Krõlli lasteaedadest, Vaikuse Muusika stuudiost, laulustuudiotest Fa-Diees ja Peidus Pool.

Kontsert toimub kolmandat aastat ja on muutunud juba toredaks jõuluraditsiooniks.

Kontsert on tasuta. Annetusega saab soovi korral toetada Tartu Jaani kiriku laste- ja noortetööd.

Üritust toetab Kohaliku Omaalgatuse Programm ja Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp.

Toilas avatakse näitus “Minu saun on kõige parem”

Erki Evestus oma kodustuudios: Foto: Aare Rebban

Teisipäeval, 18. detsembril avatakse kell 17.30 Toila Sanatooriumi fuajees Erki Evestuse maalinäitus „Minu saun on kõige parem”.

Välja on pandud üksteist maali, mis jutustavad meestest, naistest, saunast ja vanasõnadest. „Oma sauna on sellepärast kõige parem, sest tunnen seda kõigist teistest paremini. Tean kuidas kütta, kuidas leili visata ja millisel temperatuuril on kõige parem vihelda. Sellepärast on ka näitusel üks maal sama nimega,” selgitas Saaremaal elav karikaturist Erki Evestus ja lisas, et saunaskäimist on ta armastanud lapsest peale.

Pärnu arstide sõnul on Evestuse maalid teraapilise mõjuga. Need viivad tusatuju ja toovad naeratuse näole, noorendades sellega igat vaatajal. On ju ammust ajast teada, et naer ja rõõmus tuju muudavad sind nooremaks ja pikendavad eluiga, nagu hea saungi.

Evestuse maalidel on kesksel kohal suured ninad, avali naerusuud ja säravad silmad. Ka nende kohta on tal oma lugu, et miks need just sellised on. Põhjuseid selgitab kunstnik ja karikaturist hiljuti valminud videos.

Kõik Evestuse fännid ja need, kes tunnevad austust sauna vastu, on näituse avamisele oodatud.

Valmista pühadeks mahedaid jõulutoite

Pr Evelin Ilves näitab, kuidas valmistada Saksa piparkooki Ärma moodi. Foto: Tallinna Haridusamet

Tallinnas toimus mahejõulutoitude töötuba pr Evelin Ilvese ja Swissotel’i peakoka asetäitja Taigo Lepiku juhendamisel. Koos lasteasutuste toitlustajatega küpsetati piparkooki Ärma moodi ja porgandikooki. Eesmärgiks oli valmistada jõulutoite kodumaisest mahetoorainest, et koolides (sealhulgas koolipuhvetites) ja lasteaedades soodustada kodumaise mahetooraine kasutamist.

Jututeemaks oli ka, kuidas soodustada otseturustust tootjalt lasteasutustesse ja millised on lasteasutuste võimalused sellele kaasa aitamiseks. Evelin Ilves rääkis arutelu käigus ka välisvisiitide käigus külastatud teiste riikide lasteasutuste toitlustamisest, millest selgus, et tihti näitavad initsiatiivi üles just lasteasutused ise, kes taotlevad projektide kaudu rahastamist paljudele põnevatele tegevustele, sealhulgas talude külastamisele.

Töötuba toimus Põllumajandusministeeriumi tellimusel ja korraldamisel koostöös Tallinna Haridusameti ja Eesti Toiduravi Konsultantide Ühinguga. Loe edasi: Valmista pühadeks mahedaid jõulutoite