Võru Muusikakooli pere kutsub kevadkontserdile Võru kultuurimajas Kannel kolmapäeval, 18.aprillil algusega kell 18.
Esinevad muusikakooli õpilased ja õpetajad, üles astuvad ansamblid, orkestrid ja üksikesinejad.
Võru Muusikakooli pere kutsub kevadkontserdile Võru kultuurimajas Kannel kolmapäeval, 18.aprillil algusega kell 18.
Esinevad muusikakooli õpilased ja õpetajad, üles astuvad ansamblid, orkestrid ja üksikesinejad.
Tartu Loomemajanduskeskus korraldab laupäeval, 21. aprillil kella 12-17 projekti “Local Artists for Regional Development” raames kaks seminari loomevaldkonna inimestele. Seminarid on inglise keeles ja osalejatele tasuta.
Esimene koolitus kannab pealkirja “Communication for art and artists”. Selle läbiviija, meedia- ja kommunikatsiooniekspert Liene Kupca õpetab loovisikuid ja kunstnikke ennast julgemalt turundama. Tema koolituse motoks on “Kui muudame oma suhtlemise viise, muudame kogu oma maailma” ning ta aitab leida sobivaid töövahendeid meediasuhtluseks, et leida parim viis oma kliendini jõudmiseks. Koolitus toimub Tartu Loomemajanduskeskuses, Kalevi 13.
Teise koolituse “Paint your success” läbiviija Janis Zingitis on maalikunstnik, õpetaja ja Riia kunstikooli juhataja. Olles töötanud ka tõlgi ja meeskonnakoolitajana, kasutab ta oma kursustel kunstivahendeid meeskonna, organisatsiooni ja isiksuse arendamiseks. Koolitusel kasutatakse eesmärkide visualiseerimiseks, tegevusplaanide kavandamiseks ning tulu teenimiseks kunstnike töövahendeid: värve, pliiatseid, paberi ja loovat mõtlemist. Tema koolituse moto on “Have fun and make money with art!” Koolitus toimub Tartus Antoniuse õues, Lutsu 3.
Piiratud kohtade arvu tõttu palutakse hiljemalt 17. aprilliks end registreerida meiliaadressil mari-liis.nummert@lmk.ee.
“Local Artists for Regional Development” on projekt, mida toetab Eesti-Läti programm ja mille raames toimub tasuta koolitusi ning kultuurivahetusi Tartu ja Cesise linna vahel kuni 2012. aasta lõpuni
Lisainfo: Tartu Loomemajanduskeskuse praktikant Mari-Liis Nummert, tel 5192 2019, http://www.lmk.ee/koolitused
Neljapäeval, 19.aprilli pärastlõunal kell 14 toimuvad Eidapere juures Mukre rabarajal töötalgud. Ettevõtmise peamine eesmärk on väsinud rajalõigu uuendamine, mis seisneb vana osa lammutamises ja välja kandmises, uute plankude maanteelt järveni toimetamises ja paikapanekuks ning kokkunaelutamises. Lisaks veel lLaasturaja ülevaatus ja sealt läbitunginud kännuotste eemaldamine ja senise turismivärgiga tekkinud “kõrvalproduktide” kokkukogumisest ja rabast välja toimetamine.
Tuleb talgusupp ja muudki kehakinnitust
Vajalik väliriietus, kummikud ja töökindad, teotahe ning hea tuju!
Kel võimalik, lisagu mõni haamer, sõrgkang või kirves -labidas varustusse!
Talgutel osalemas ja jõudusid ühendamas on:
RMK Looduhoiuosakonna esindus VAHE-EESTIS
RMK RAPLAMAA metskond
Keskkonnaameti RAPLA kontor
Kehtna Vallavalitsus
Looduskaitse Seltsi osakonnad Raplamaal
Materjalid OÜ Pajo Saeveski
Talgutele on oodatud kõik hea tahted elanikud(:
Läheneva emadepäeva eel kutsub Võru Maavalitsus esitama kandidaate Võrumaa aasta ema tiitlile. Kandidaate võivad esitada kohalikud omavalitsused, organisatsioonid kui ka üksikisikud.
Võrumaa aasta ema kandidaadiks võib üles seada Võrumaal elava ema, kelle perekonnas kasvab või on üles kasvanud vähemalt kaks tublit last, kes on tunnustatud nii oma ametitöös kui ka perekonna väärtustamisel ja kes on ühiskonnale heaks eeskujuks ka väljaspool oma pereringi.
Tiitlit on välja antud alates 2002 aastast, 2011 aastal pälvis Võrumaa Aasta Ema tiitli Klarika Hirv. Võrumaa Aasta Ema avalikustatakse emadepäeval, 13. mail Võru kultuurimajas Kannel toimuval emadepäeva kontserdil. Ettepanekuid koos kandidaadi lähema tutvustamise ja selle valiku põhjendustega ootab Võru Maavalitsus 25. aprilliks 2012. a.
Sihtasutus Metsaülikool (SA MÜ) kuulutab välja haridusteemalise esseekonkursi gümnaasiumiõpilastele, kutsudes üles aktiivselt kaasa mõtlema haridusreformist ning kooliga seotud arengutest Eestis. Konkursil võivad osaleda kõik gümnaasiumiastme õpilased. Tähtaeg on 30. aprill. Essee teemaks on “Tuleviku kool” ja võistlustöölt oodatakse arutelu praeguse ja tulevase Eesti kooli teemal.
Esseekonkursi žüriisse kuuluvad Rein Taagepera, Priit Perens, Halliki Harro-Loit, Toivo Maimets ja Kuldar Rosenberg. Parimad tööd saavad auhinnatud ning avaldatakse Metsaülikooli kodulehel.
Esseekonkurss on sissejuhatus tänavusele metsaülikoolile teemal “Haridus. Haritus” 8.-12. augustini Käärikul.
Sadat tegevusaastat tähistav Tartu Akadeemiline Meeskoor annab oma juubelikontsertide sarja kolmanda kontserdi laupäeval, 14. aprillil Peterburi Jaani kirikus.
Kui Tallinna, Pärnu ja Tartu kontserdisaalide jaoks valmistati ette kolmeosaline kontsert, siis Peterburi Jaani kirikus esitatakse seitsmeteistkümnest laulust koosnev üheosaline kava, mis algab Juhan Aaviku lauluga „Hoia, Jumal, Eestit“. Kavast ei puudu ka juba 1922. aastast koori repertuaaris olev Aleksander Läte laul „Pilvedele“ ja koori kauaaegse dirigendi Richard Ritsingu „Laulmata laul“, mida TAM esitas esmakordselt 1941. aastal ja mis püsib koori repertuaaris tänini. Peterburi kontserdipublikule esitatakse ka Tartu Akadeemilise Meeskoori juubeliks Alo Ritsingu kirjutatud „Päikese tõus“ ning meie koorimuusikaklassikute Konstantin Türnpu, Rudolf Tobiase, Mart Saare, Peeter Süda, aga ka Ester Mägi, Gustav Ernesaksa ja Veljo Tormise kooriloomingut ning Rubinsteini, Verdi, von Weberi ooperikoore ja Mozarti kantaat „Päikesele“. Mitmedki koorilaulud on spetsiaalselt selle kontserdi jaoks tõlgitud vene keelde. Koori juhatab Alo Ritsing ja klaveril saadab Jorma Toots.
Kristel Vilbaste,
loodusajakirjanik
Isegi ilmajaama lumekaardil saab sel nädalal lumi otsa. Vihm peseb olematuks need kübemed, mis veel metsaveeres päikesepaitusest peitu saanud. Lumest vabanev maa hingab ja liigatab. Vaid sellel hetkel kui lumi läheb, hoiab kogu loodus end Emakese Maa lähedal, lumeraskuse all maadligi vajunud taimestik paljastab kände ja kive, mutimullahunnikuid ja peitu pugenud aardeid.
Siis aga äkki, hakkab päike soojalt paistma, kergitab õhutemperatuuri üle maagilise kümne kraadi. Maapind vappub ja rõõmustab, kõik kõrrealgmed imevad end maamahlu täis ja sirutuvad taeva poole. Kulukiht tõstetakse kõrgele, rohelised piigid löövad sellest läbi.
Ühe hetkega saab maa soojaks ja äratab oma putukad-mutukad. Hiidämblikud sibavad iga me sammu peale kihinal-kahinal laiali. Nüüd on õige aeg jääda kuulama nende trummisoolosid. Istun maha ja kuulatan. Ja seal, haavalehe peal, üks asubki kohe jalgadega trummi lööma. Vaevukuuldav krabin, aga küllap see armastatuni jõuab. Loe edasi: Kevad toob ka puugid
Valmimisel on raamat „20 aastat Järva-Jaanis”, mis tutvustab valla arengut viimasel 20 aastal ehk alates sellest ajast, millal taastati Järva-Jaani vald. Raamat peaks oma olemuselt olema peamiselt pildiraamat koos pikemate faktiliste kommentaaridega. See kirjeldab olukorda aastal 1991, kõrvutame seda tänase päevaga ja loetleme peamisi ja suuremaid muudatusi ja sündmusi antud valdkonnas.
Artiklid on valmimas, kuid suurimaks mureks on fotod, sest 1991 aasast ei ole arhiivis säilinud eriti paljuülesvõtteid. Kutsume kõiki üles oma kodust fotoarhiivi üle vaatama, et täiendada valla ajalugu. Eriti on oodatud pildid avalikest üritustest ja hoonetest. Pildid erapidudest ei pruugi olla nii suure ajaloolise väärtusega. Fotod tagastame omanikule peale koopiate tegemist.
Tartumaa Tervisespordikeskuses toimub üleriigilise südamenädala avaüritusena 15. aprillil kogu pere liikumispäev “Sinu sammud loevad”.
Elva lähedal Tartumaa Tervisespordikeskuses toimuv südamenädala liikumisüritus “Sinu sammud loevad” saab alguse 15. aprillil kell 12.00, mil avatakse start jalutamiseks, kepikõnniks või matkamiseks. Võimalus on valida 4, 6 ja 10 kilomeetri pikkuste radade vahel. Finišis ootab kosutav jook ja tervislikud suupisted, lisaks on võimalus kohapeal mõõta oma tervisenäitajaid. Loe edasi: Järgmine nädal on südamenädal
Kuni juuni lõpuni korraldab Tallinna kodutute loomade hoiupaiga veterinaarkliinik juba traditsiooniks muutunud koduloomade kevad-suvist kiibistamise, steriliseerimise, kastreerimise ja vaktsineerimise kampaaniat. Ka seekord tehakse märkimisväärseid allahindlusi, et need operatsioonid oleksid igaühele taskukohased. Samuti puudub kampaania ajal visiiditasu, tehakse tasuta marutaudivastast vaktsineerimist, küünte lõikust ning kõik kiibistatud loomad saavad kaasa ka kaelarihmale kinnitatava medali “Mul on kiip!”
Soodushinnad kehtivad kõikidele loomaomanikele üle Eesti.
Hoiupaiga kliinikut külastades aitad kaasa ka hoiupaiga asukate elutingimuste parandamisele.
Täpsemalt saab pakutavate teenuste ja hinnakirjaga tutvuda Hoiupaiga kodulehel
27. aprillil kell 18 avatakse Põlvamaal Mooste mõisas asuvas Folgikojas Moisekatsi Elohelü nime kandev kahepäevane rahvamuusikatöötluste festival.
Kell 18 algaval avakontserdil astuvad üles noored muusikud üle Eesti, teiste seas ka esimest korda toimuva rahvamuusikalaagri osalejad ning festivalilt varasematel aastatel preemiad noppinud Pärnu ansambel Greip.
Avakontserdile järgneb traditsiooniline päikese looja laulmine Mooste järve ääres koos Eestis elavate vähemusrahvuste kollektiividega. Poolat esindab Eestimaa poolakate seltsi juures tegutsev ansambel Laikonik (juhedaja Halina Kisalts), Tallinnas tegutsev tantsuansambel Terek (juhendaja Ilona Thagazitova) tutvustab kabardiinia kultuuri ning elurõõmus Stuudio Joy esindus Valgast toob killukese vene traditsioonidest. Lisaks poola, gruusia ja vene rütmidele aitavad päikest looja laulda ka Liinatsuraq Tartust ja Põlva Seto Selts, kes tutvustavad Eesti kagunurgas elavate setode laulutraditsiooni, ning Eesti kooriklassikat esitav Mooste segakoor. Järveäärsesse tseremooniasse toob eksootikat festivali peaesineja, Nepaalist pärit ansambli Rodrighar Nepal oma kirka muusika ja tantsuga. Loe edasi: XIII Eesti rahvamuusikatöötluste festivalil lauldakse päike looja kabardiinia, seto ja nepaali rütmide saatel
Rakvere Teatris toimus päästeameti korraldatud õppus, mille käigus mängiti läbi olukord kui tulekahju saab alguse etenduse ajal.
Legendi kohaselt algas Rakvere Teatri suures saalis kell 9 etendus ja kell 9:15 süttis tulekahju. Häiresignaali käivitamiseks ja põlengu realistlikuks
kujutamiseks lasti saal tossumasinast suitsu täis. Seejärel evakueeriti publikut kehastanud teatri töötajad ja Rakvere Gümnaasiumi 7. klassi õpilased väiksesse majja. Tulemuslikult mängiti läbi ka olukord, milles 2 näitlejat jäid garderoobi lõksu ja vajasid päästmist.
Rakvere Teatris on koostatud ohuplaan, milles sätestatakse teatritöötajate ülesanded, kuidas toimida, kui on käivitunud häiresignaal või antud muul viisil teada tule-, pommi- vms ohu ilmnemisest. Õppuse eesmärgiks oli reaalilähedases olukorras plaani rakendumist katsetada ja vaadelda, mismoodi see toimib ning kas on võimalik seda tööd paremini korraldada.
„Õppus on Rakvere Teatri ja Päästeameti pikaaegse koostöö ja ettevalmistuse tulemus, mille raames toimusid arutelud, õppimised ja instrueerimised. Rakvere Teater soovib, et oleksime kriisiolukordadeks valmis ja õppus on hea võimalus selles veenduda ning end veel parandada,“ kommenteeris toimunut teatri juht Joonas Tartu.
„Läbimängitud kriisolukorra lahendamisega saadi mõlema poole poolt hästi hakkama. Kindlasti tuli välja neid kohti, mille osas veel paremad ning täpsemad lahendused leiame. On toimunud esimesed asutusesisesed arutelud ning järelduste tegemised. Samuti ühine arutelu. Teeme kokkuvõtted ning instrueerime inimesi veel täpsemalt ning teeme seda pidevalt,“ hindas Tartu.
„Rakvere Teater on hea ja turvaline koht! Seda loomulikult mitte kunstiliselt! Kunstiliselt on ikka ja jälle raputusi ning leeke oodata,“ lisas Joonas Tartu veel lõpetuseks.
Rakvere Teater tänab oma töötajaid, Rakvere Gümnaaasiumi 7. B ja C klassi, Päästeametit ja kõiki teisi, kes aitasid õppuste läbiviimisele kaasa.
Ekskursioonide hooaeg astronoomia-alasel õppe matkarajal Sänna Taevarada on alanud.
Ekskursioon sisaldab:
– juhendatud matka läbi Päikesesüsteemi (Päike, Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, kangematele ka Neptuun).
Ekskursiooni käigus omandatakse kogemuslikult teadmised meie päikesesüsteemist, galaktikast ja universumist laiemalt. Arutletakse meie planeedi bioloogilise mitmekesisuse unikaalsusest võrdluses teiste planeetidega. Matkajuht juhib tähelepanu loodushoiu tähtsusele kosmilises kontekstis. Hind 2.50 eur/osaleja
Matka pikkus Päikesest Uraanini (piknikupaviljon) on ca 2,5 km, mille läbimine võtab 3 h.
– noorematele külastajatele varjuteatri etendus (Jussikese reis kosmosesse). Hind 1.50 eur/osaleja
– kuni 10-ne liikmelisele grupile on võimalus matkata jalgratastel (Sänna Velokuur). Hind 3.50 eur/osaleja
– tervisliku toitumise õpituba: “Maailmapäästja pitsa”
Pärast liikumist värskes õhus pakume ekskursantidele võimalust võtta osa tervisliku toitumise/tarbimise õpitoast. Õpitoa käigus räägitakse tervislikust toitumisest ja iga koolinoor saab endale valmistada kohalikust toorainest maitsva tervisliku “Maailmapäästja” pitsa. Pitsasid küpsetatakse Kultuurimõisa itaalia pitsaahjus (aias). Hind kokkuleppel 5 kuni 7 eur.
Gruppidel, kellel on suur soov Sänna Taevarada külastada, kuid keeruline väljasõitu rahastada, soovitame võtta ühendust Hendrik Noorega (MTÜ Sänna Kultuurimõis 55588927).
Koos leiame kindlasti lahenduse.
Nõmmel elav keraamik Kadri Kaerma avas eile Helsingis Eesti Majas Tuglase Seltsi galeriis (Sörnäisten rantatie 22c) oma personaalnäituse
«Total Catwalk», seisab linnaosavalitsuse pressiteates. Helsingi kunstipublik saab näha sadu meeleolukaid keraamikast, klaasist, nahast, tekstiilist ja puidust kasse. Näitus jääb avatuks 19. maini.
Kadri Kaerma on lõpetanud 1985. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi keraamika erialal. Ta oli pikalt ka Tallinna Keraamikatehase peakunstnik.
Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi sõnul on oluline toetada ettevõtlust. «Kadri Kaerma on omanäoline kunstnik, kes läbi personaalnäituse saab juurde rahvusvahelisi kontakte, mis omakorda aitavad tal keraamikatoodetele leida uusi ostjaid ja turge,» selgitas linnaosavanem.
Korpi hinnangul on Tuglase Seltsi galerii Kadri Kaerma näituse toimumiskohana sümboolse tähendusega, sest ka Friedebert Tuglas on olnud Nõmmega väga tihedalt seotud.
Reedel, 20. aprillil algusega kell 17 toimub Puurmani lossis Puurmani valla laste lauluvõistlus 2012. Proovid toimuvad samal päeval kell 14.00-16.30. Vajadusel on võimalik kokku leppida ka varasemaid prooviaegu.
Iga osaleja esitab ühe laulu – fonogrammi, klaveri või muu pilli saatel. Esineja võib kasutada taustaks ansamblit või taustalauljaid. Puurmani spordi- ja kultuurimaja tagab klaveri, süntesaatori, helitehnika ja 2 mikrofoni.
Lauluvõistlusel osalejaid hindab kuni 5 liikmeline žürii. Lauluvõistlusel osalenud lapsi tänataks aukirja ja väikese meenega.
Iga vanuserühma parim laulja saab – Puurmani Parim Laululaps – tiitli ja auhinna.
Lapsi juhendanud õpetajaid tänatakse aukirja ja meenega.
Žürii annab välja ka 6 eripreemiat (kõigi osalejate peale kokku).
Oma vanuserühma parim (5-7.a.;8-10.a.;11-13.a.) esindab Puurmani valda Jõgeva maakonna Laulukarusselli voorus Põltsamaal 29.04.2012.a.
Lauluvõistluse registreerimisleht tuleb saata e-mailile kultuurimaja@puurmani.ee 17. aprilliks 2012.a.
Kõik Lauluvõistluse korraldamisega seotud küsimustele saab vastuse tel: 5349 4131
Keiu Kess või e-mailil kultuurimaja@puurmani.ee

Nõmme Koduloohuviliste Koja algatusel saab Nõmmel asuv Glehni loss tänavu mais oma torni tagasi kotka, mis seal kunagi oli. Nõmme linnaosa valitsus eraldas reservfondist kotka taastamiseks 5000 eurot, sama suure summa paneb välja ka Tallinna Tehnikaülikool, kellele Glehni loss kuulub.
Glehni loss valmis 1886. aastal. «Pärast Glehnide lahkumist Saksa okupatsiooni ajal 1918 jäi hoone aga sisuliselt peremeheta. Igaüks võttis, mida tahtis. Mööbel tassiti laiali, peagi järgnesid aknad-uksed ja uhke kotkas tornitipust,» selgitas ajaloolane Leho Lõhmus.
Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi sõnul on Nõmme rajaja Nikolai von Glehni pärand ja selle hoidmine linnaosavalitsuse jaoks olulised, seetõttu peeti vajalikuks ettevõtmist reservfondist toetada. «Taastatud kotkas õnnistatakse sisse 26. mail kell 15 Nõmme linnaosa kevadpäevade raames toimuval Glehni pargi päeval,» lisas Korp.

«Ka Nõmme Koduloohuviliste Koja eesmärgiks on väärtustada Nõmme ajalugu ning nende senised ettevõtmised on ka laiemat kõlapinda ja tähelepanu pälvinud. 2006. aastal avati koja eestvõttel Nõmme rajaja Nikolai von Glehni sünnikodus Jälgimäe mõisas mälestustahvel. Neli aastat tagasi taastati Glehni rahulas marmorist. 2010. aastal kingiti Nõmme tuletõrje 100. aastapäevaks pritsimajale tuulelipp ning kaevati välja Glehni krokodilli esialgne pea. Koos Nõmme Heakorra Seltsiga olid nad ka Nikolai von Glehni ausamba rajamise idee algatajad,» rääkis linnaosavanem.
Uue kotka modelleeris vanade fotode põhjal Lembit Onton. Sel nädalal jõudsid lõpule modelleerimistööd, järgmisel nädalal alustatakse vormide võtmisega pronksivaluks.
Rahvusraamatukogu fuajees saab alates 12. aprillist imetleda Läti Nukumuuseumi rändnäitust “Nukumaja kohvris”.
Läti kunstnik Inara Liepa asutas Nukumuuseumi 2008. aastal. Kahjuks läks muuseumi kasutada olnud maja eelmisel aastal müüki ning otsustati jätkata rändnäitustega. Nukud said põnevad kohverkodud ning Läti nukukunsti tutvustatakse maailmas laiemalt.
Näitusel eksponeeritakse nii ajaloolisi mänguasju kui ka nüüdisaegseid autorinukke. Vanim eksponaat on 1890. aastal valmistatud portselannäo, ehtsate juuste ja klaasist silmadega kitsenahast nukk. Üks kohver on läti rahvariides nukkude päralt. Kahest kohvrist vaatavad vastu mängukarud, vanim neist saja-aastane. Eksponeeritud on ka muid mänguasju, kolmedimensioonilisi lasteraamatuid ja olmeesemeid. Näituse tausta moodustavad suured plakatid vanaaegsetest postkaartidest.
Näitus toimub Läti Vabariigi suursaadiku abikaasa pr Inara Eihenbauma vastalgatatud projekti grow BALTIC raames, mille eesmärgiks on toetada perekondi, kes kasvatavad autistlikke lapsi.
Näitus jääb avatuks 31. maini.
Kunstnik Inara Liepa on lõpetanud Läti Kunstiakadeemia, kuulub Läti Disainerite Liitu ning tema loominguline panus on seotud nukkude ja nukukunstiga. Tema isikunäitused on pälvinud laialdast rahvusvahelist tähelepanu Jaapanis, Kuubas, Süürias, Saksamaal, Poolas, Soomes, Eestis, Leedus, Venemaal, Aserbaidzaanis. Tema töid on paljudes erakogudes. 2011. aastal sai autor Moskvas rahvusvahelisel näitusel ajakirja “Nukumeister” konkursil “Aasta nuku” preemia lambikujulise Pierrot’ eest.
Euroopa Liidu Regioonide Komitee Balti riikide delegatsioonid arutavad neljapäeval-reedel Võrumaal, kuidas jagada ELi eelarvet järgmisel, 2014. aastal algaval finantsperioodil.
ELi Regioonide Komitee on nõuandev organ, mis esindab kohalikke ning piirkondlikke ja omavalitsusi Euroopa Liidus. Selle juhatuse liikme, Antsla vallavolikogu esimees Kurmet Müürsepa (pildil) sõnul kogunesid Balti esindajad Võrumaale, et arutada Euroopa Komisjoni ettepanekuid, mis puudutavad ELi eelarve jaotust aastatel 2014-2020.
„Arutelude keskmes on põllumajanduspoliitika tulevik, maaelu areng, regionaalareng ning regionaalsete ja kohalike omavalitsuste sotsiaalne ja majanduslik areng,“ lausus Müürsepp Külauudisele. Tema sõnul peavad komitee Balti riikide delegatsioonid oluliseks, et ELis koheldaks põllumajandustootjaid võrdselt ja et vähemarenenud regioonid oleksid peamised kasusaajad ka järgmise finantsperioodi aastatel.
„Meie seisukoht on, et liikesriigid peavad partnerluslepingute ettevalmistamisse Euroopa Komisjoniga kaasama pädevad kohalikud omavalitsused või neid esindavad liidud,“ sõnas Müürsepp. „Soovime, et Euroopa raha kasutataks sihipäraselt ning efektiivselt. Selleks on vaja, et otsused selleks sünniksid partnerluses kohalike ja regionaalsete omavalitsutega tagamaks et kohapealsed probleemid saaks vääriliselt kajastatud.“
Teisipäeval, 17. aprillil kell 19.00-20.30 toimub projekti „Vaimse ja füüsilise tervise edendamine Kärdla tööealise elanikkonna hulgas” raames Kärdla Kultuurikeskuses (Rookopli 18) tervisetund. Seekord on fookuses „Line-tantsu ABC”:
Tervisetundi juhib tantsupedagoog Tiina Kaev, kes line-tantsu treeningute juhendamist alustas juba 2006. aastal, kui tekkis vajadus mitmekesistada vaba aja veetmise võimalusi Kärdlas.
Kohapeal soe ja külm jook ning lapsehoiu võimalus.
Eelregistreerida aadressil: info@hups.ee või veebis.
Toimunud ürituste info ja pildid!
Projekt on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondi meetmest „Tervislike valikute ja eluviiside soodustamine”.

Esmaspäeval, 16. aprillil koristavad Rakvere linnametsa 60 pioneeri- ja õhutõrjepataljoni ajateenijat, kolmapäeval, 18. aprillil löövad linnametsa koristustalgutel kaasa 30 sõdurit suurtükiväepataljonist.
Kirde Kaitseringkond on üks metsapealinn Rakvere koostööpartnereid.
Rakvere linnapea Andres Jaadla sõnul väärtustab linn kaitseväelaste rolli metsapealinnas Rakveres. „Rakvere on tänulik kaitseväelastele missiooni eest Rakvere elukeskkonna puhtana hoidmisel. Loodame kaitseväelasi näha ka ühistel istutustalgutel ning linnarahva metsapäeval,“ märkis Jaadla.
Kirde Kaitseringkonna ülem kolonelleitnant Martin Herem ütles, et kaitseväelaste osalemine erinevatel koristustalgutel on auväärne traditsioon, kuna oma kodumaa hoidmine on iga kaitseväelase jaoks pea sama tähtis kui oskus vajadusel, relv käes, oma riiki kaitsta.
„Meie ajateenijate jaoks on loomulik, kui pärast õppust ei jää loodusesse inimtegevusest ühtegi jälge. See oskus on omandatav ning kui tulevikus saab looduse hoidmine iga eesti elaniku auasjaks, kaob koristustalgute korraldamise vajadus ära,“ lisas kolonelleitnant Herem.
Metsapealinn Rakvere kutsub ka linnarahvast koos kaitseväelastega linnametsa koristustalgutele. Kogunemine on mõlemal päeval Rakvere haigla parklas kell 9. Tööd tehakse lõunani. Töökindad palume tulijail endil kaasa võtta.
Reedel, 13.aprillil algusega kell 16 valitakse Kopli noortekeskuses (Kopli 98) minimissi. Kandidaate hindab žürii ning publikul on võimalus valida oma lemmikut.
Minimissi valimise traditsioon sai alguse soovist kaasata noortekeskuse tegevustesse rohkem tüdrukuid ning pakkuda neile poistest erinevaid eneseteostuse võimalusi.
Seitsmendat korda toimuval üritusel asuvad üksteisega võistlema andekad tütarlapsed vanuses 9-12 aastat.
Kõige säravam ja tegusam neiu valitakse välja läbi põnevate tutvustus-, talendi- ja õhtukleidivoorude. Etteasteid hindab žürii koosseisus Silja Vurma, Stina Remmer, Maarit Niinepuu ja Madli Vilsar. Õhtule lisavad vürtsi üllatusesinejad.
Võistlus on kõigile külastajatele tasuta.
Kopli noortekeskus on Tallinna Noorsootöö Keskuse allasutus, mis pakub noortele võimalusi arendavateks tegevusteks mitteformaalses keskkonnas. Sihtgrupi moodustavad eelkõige Tallinna 7-26.aastased noored.
Üritust toetavad Kuulsaal, Nukuteater, ilusalong Scarleit.
Lisainfot: Tallinna Noorte Infokeskus

Kõik kibelevad oma ratastega õue – sel laupäeval ongi õige aeg!
Toimub Tallinna rattasõidu hooaja pidulik-perekondlik avatseremoonia.
Velomeeleolu: ühine pidulik rattasõit ümber vanalinna
Muusikaline meeleolu: dj Robin Juhkentali ja OÜ LAIK
Kaubanduslik meeleolu: Electrabike jalgrattasalongi avamine
Tervislik meeleolu: porgandimahl ja puuviljad
Tuleb üks kena päikeseline kevadoleng.
Kaasa lapsed ja pruudid/peigmehed ja piknikukorv.
Vaata ka sündmuse Facebooki lehte!

Pühapäeval, 15. aprillil kell 12 toimub Sänna Kultuurimõisas loova kirjutamise õpituba ”Hunt uksel”. Juhendavad Dharmachari Sarvamitra (Soome-Itaalia) ja Marika Mark (Tartu). Õpitoa soovituslik osalustasu on 3 eurot; õpilastele tasuta. Õpituba toimub eesti keeles.
”Hunt uksel” kirjutamisharjutused on loodud selleks, et tuua kujutlusvõime vabadus inimese igapäevaellu. Kujutlusvõime rikkuse ja igapäevaelu ühildamine võib ravida ja jõudu anda, värskendada armastust elu vastu ja tuua muutusterohkeid taipamisi ellu ja inimsuhetesse. Õpitoas on tähtsal kohal sõprustunde ja usalduse loomine. Tavaliselt areneb ”Hunt uksel” sessioonidel kiiresti vaba suhtlemist toetav õhkkond. Selline õhustik annab osalejatele julgust proovida erinevaid väljendusviise ja avaldada vabalt mõtteid, ilma et peaks kartma hukkamõistu või kohatut kriitikat.
Sarvamitra eestvedamisel on sarnaseid õpitubasid toimunud Eestis ja Soomes 2002st aastast alates. Sännas on Sarvamitra juhendamas käinud mitmel korral: 2010. aasta augustis ökokogukondade kokkutuleku ajal ning 2009. aasta juulis vedas ta Kultuurimõisas 3-päevast laagrit.
Marika Mark on Tartus Jaan Poska Gümnaasiumis eesti keele ja kirjanduse õpetaja ning tegutsenud kirjutamisõpetajana juba aastaid.
Loova kirjutamise õpitoas osalemiseks ei ole vaja eelnevat kogemust ja kirjutada võib endale meelepärases keeles. Võta kaasa vihik (kaustik, märkmik) ja kirjutamisvahend.
Võta kaasa ka midagi head-paremat teelauale.
Sänna Kultuurimõis

Viljandi maakonna küla tervisetoetajad korraldavad koostöös Viljandi Maavalitsuse Tervisetoaga südamenädala raames tasuta tervisepäeva Saarepeedil ja Mõisakülas.
Eeloleval reedel ja laupäeval on kavas kolmas koolitustsükkel, mille teema on „Kasulikud mõtlemisviisid ja enese juhtimine”.
Tulevased küla tervisetoetajad on moodustanud Põhja grupi ja Lõuna grupi sooviga üheskoos midagi korda saata. Südamenädala raames korraldavad tervistoetajad kaks kogupere tervisepäeva: 15. aprillil Saarepeedil ja 22. aprillil Mõisakülas.
Viljandi ja Põhja-Viljandimaa tervisepäev kannab nime „ Südame rütmis” ning see peetakse pühapäeval, 15. aprillil Saarepeedi rahvamajas. Kell 11 algava tervisepäeva kavas on toitumisspetsialisti loeng südame tervist toetavast toitumisest, lustakad võistlused ja mängud kogu perele, jooga, aeroobika ja seltskonnatants. Perearst Ülle Gurjevi abiga on soovijatel võimalik lasta mõõta keha üldist rasvasisaldust, jagatakse infomaterjale tervisliku toitumise kohta. Tervisepäeva külalised on Riigikogu liige Helmen Kütt ja põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Kogu perele mõeldud
tervisepäeva tegevuste vahel pakutakse kosutavat terviseampsu.
Korraldajad paluvad võimaluse korral rahvamajja kaasa võtta vahetusjalatsid.
Pühapäeval, 22. aprillil kell 11 algava Lõuna-Viljandimaa tervisepäeva kavas on lisaks sammumisele erinevad tegevused nii noorematele kui ka vanematele huvilistele: kepikõnd ja rattasõit, pilatese trenn, massaaži õpituba, ammulaskmine, looduse õpituba lastele ja orienteerumine (maastikumäng). Samuti saab lasta mõõta vererõhku ja veresuhkru taset.
15.–22. aprilini tähistatakse Eestis igakevadist südamenädalat, mis sel aastal on pühendatud liikumisele.
Elo Paap
Lähem info Saarepeedil ja Mõisakülas peetava tervisepäeva ning teiste südamenädala ettevõtmiste kohta Viljandimaal www.viljandimaa.ee/tervis

Karula vaimse pärandi päev toimub 27. aprillil Lüllemäe kultuurimajas.
Päeva avab Pille Tomson. Ettekanded on paljudel huvitavatel teemadel:
Vaimsest kultuuripärandist (Kristiina Porila, Rahvakultuuri Arenduskeskus).
Võromaa tiidmisi vaimlidsõ kultuuriperändüse nimistün (Külli Eichenbaum, Võru Instituut).
Pärimus looduses, loodus pärimuses (Marju Kõivupuu, Tallinna Ülikooli Humanitaarinstituut).
Kultuuripärand kui sotsiaalne kitt: pärandi roll ja võimalused (Kristel Rattus, Eesti Rahva Muuseum).
Kultuuripärand ja rahvuspargid (Ave Paulus. Keskkonnaamet, Tartu Ülikool).
Pärastlõunal tehakse tööd rühmades: Milline on Karula vaimne pärand; Kas ja kuidas seostub vaimne pärand looduskaitsega; Rollid vaimse pärandi tegevustes.
Päeva lõpuks tehakse kokkuvõte rühmatöödest ja toimub diskussioon.
Osalejate arv on piiratud, seetõttu palume huvilistel registreeruda hiljemalt 25. aprilliks.
Tiia Trolla