Vabatahtlikud ja vanus

Hannes Rumm,
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht

Eelmisel aastal tähistati Euroopa Liidus vabatahtliku tegevuse aastat ning Eestis võeti sellest innukalt osa. Pole ka imestada, sest vabatahtliku töö olemuse on võimsalt kogu meie ühiskonnale arusaadavaks teinud iga-aastased talgupäevad.

Tänavuseks on talguidee suuresti eestlaste jõupingutusel jõudnud juba 80 riigini ning kindlasti pole meil ühtki teist ligilähedaseltki sama laia tähelepanu leidnud mõtet, millega Eesti on suutnud sel sajandil maailma rikastada.

Varasemate aastate kogemuse kohaselt on talgud olnud ebatavaliseks kohaks, kus ühiselt on toimetanud nii vanad kui noored inimesed. Seega on talgud aidanud lõhkuda varjatult Eestile omast stereotüüpi, et eri põlvkondadest inimeste ainukeseks ühendavaks asjaks on teleka vaatamine.

Tänavu pööratakse Euroopa Liidus tähelepanu aktiivsele vananemisele ja põlvkondade vahelisele solidaarsusele. Kahjuks olen mitu korda kogenud, et erinevalt vabatahtlikust tööst toob jutt väärikast vananemisest inimeste näole sarkastilise muige, mis reedab rumalat arusaama, et vananemine on ainult praeguste pensionäride asi ja mind see ei puuduta.

Aktiivse vananemise eesmärk on tegeleda probleemidega, mis Eestit ja kogu Euroopat tänu rahvastiku vananemisele tulevikus ähvardavalt ees ootavad. Praegu on Eestis teise pensionisambaga liitunud 622 000 inimest ja noorimad neist alles 18-aastased. Ainult sellest, kui tegusalt ning targalt need rohkem kui pool miljonit eestimaalast vananevad, sõltub nende elukvaliteet ja sissetulekute suurus 20 ja 40 aasta pärast. Loe edasi: Vabatahtlikud ja vanus

Juunis saab Loodi mõisas õppida tohutööd

15.-20. juunil saavad algajad ja edasijõudnud õppida Viljandimaal Loodi mõisas Veliki Novgorodi tohumeistri Vladimir Yarishi käe all tohutööd. Õpitakse valmistama kasetohust tarbeesemeid.

Koolituse eesmärk on kaasa aidata tohutöö tehniliste oskuste taastamisele Eestis ning praeguste ja tulevaste tohumeistrite inspireerimisele lootuses, et tohutöö leiab jälle väärika koha ja loob uusi töökohti Eesti käsitöömaastikul. Tegemist on 2011. aasta juulis aset leidnud samalaadse tohukoolituse jätkuga. Sel aastal on koolitust plaanis teha kahes rühmas.

Eestist ida poole jäävatel aladel on tohutöö olnud tunduvalt mitmekesisem ja tehniliselt arenenum. Tohutöö tegemise traditsioon ning oskused on seal kõrgel tasemel säilinud tänapäevani, ulatudes lihtsate tohtnõude valmistamisest filigraansete lõikeornamentide ja piltidega kaunistatud tarbekunstiteosteni.

Koolitaja Vladimir Yarish tuleb Veliki Novgorodist, linnast, kust on leitud kõigile tuntud tohuürikud. Vladimir on teinud ja õpetanud tohutööd mitmel pool maailmas üle 24 aasta. Lisaks on ta kirjutanud tohutööst arvukalt artikleid, osalenud näitustel, avaldanud USAs mahuka tohutöö käsiraamatu. Praegu on tal käsil materjalikogumine oma doktoritöö jaoks, teemaks loomulikult tohutööd. Vladimir on TÜ VKA magistrandi Andres Rattasepa Eesti tohutöötraditsioone käsitleva magistritöö juhendaja. Vladimiri Eestis viibimise ajal on plaanis teha ühine uurimustöö Eesti rahva muuseumis.

Rohkem infot Vladimir Yarish’i kohta www.yarishbasketry.com Loe edasi: Juunis saab Loodi mõisas õppida tohutööd

Pärnumaa vokaalansamblite konkurssi võit läks Sinti

Laupäeval, 14. aprillil Eesti Sõjameeste Tori kirikus toimunud Pärnumaa vokaalansamblite päeva üldvõitjaks tuli Sindi naisansambel Šal-lal-laa ja parim a capella esitus oli Sindi naisansamblil Top Ten.

Traditsiooniline Pärnumaa vokaalansamblite päev oli sel aastal Tori Rahvamaja korraldada. Konkursist võtsid osa ühtekokku 6 ansamblit üle maakonna, neist 1 segaansambel ja 5 naisansamblit. Võõrustajateks olid Tori ansamblid Salme naesed ja Selja lauluseltsiring. Sindit esindasid ansambleid Top Ten ja Šal-lal-laa. Kõik ansamblid pidid esitama kolm pala: kohustuslikuna üks rahvapärane laul, üks alul pidi olema esitatud a capella ja kolmandaks võis esitada vabalt valitud laulu.

Vokaalansambleid hindas žürii, kuhu kuulusid Eha Ristimets, Karit Sepp ja Heli Kallasmaa. Ansambli Šal-lal-laa juhendaja Kristel Reinsalu ütles, et nemad esitasid pea sama repertuaari, mis oli neil kavas märtsis Põltsamaal toimunud
Naissoo-konkursil, lisaks esitati Kustas Kikerpuu kirjutatud pala Tantsulaul, mis ilmselt neile ka võidu võis tuua. Loe edasi: Pärnumaa vokaalansamblite konkurssi võit läks Sinti

Tallinnas algab neljapäeval Invamess 2012

Tallinna Puuetega Inimeste Koda korraldab 19.- 20. aprillil messi „Invamess 2012″, mille eesmärgiks on suurendada puuetega inimeste, nende pereliikmete ja valdkonna spetsialistide teadlikkust teenustest ja toodetest, mis aitavad parandada puuetega inimeste igapäevast toimetulekut.

Kolmandat korda toimuval messil on võimalik tutvuda õppimisvõimaluste, puuetega inimeste ühingute tegevuste, abivahendi- ja meditsiinifirmade toodete, rehabilitatsiooniasutuste teenustega jpm.

Messi käigus toimuvad mitmed infotunnid, mille teemadeks on sotsiaalteenuste kvaliteet, eestkoste korraldus, riigi õigusabi võimalused, rehabilitatsiooniteenus ja puuetega laste alus- ja põhihariduse võimalused Tallinnas.

Mõlemal päeval on külastajatel võimalik saada sotsiaaltöötaja käest teavet puuetega inimestele suunatud toetustest ja teenustest Tallinnas, toimetulekutoetuse alast ja õigusalast nõu, võlanõustamist ning teavet abivahendite soetamiseks. Lastevanematel saavad soovi korral jätta oma lapsed lastehoidu. Filmihuvilistel on võimalik messi viimase päeva lõpus kogeda nägemispuudega inimestele suunatud kirjeldustõlkega filmi „vaatamist“. Hoovimajas tegutseb energeetilise tervendamise keskus Reiki Kliinik, mis pakub võimalust konsulteerida reiki praktikutega ning kuulata erinevaid loenguid nii reikist, hiina traditsioonilise meditsiini võimalustest ning enesetervenduse põhimõtetest. Loe edasi: Tallinnas algab neljapäeval Invamess 2012

Otepää orienteerumiskolmapäevakud ootavad huvilisi

Otepää orienteerumiskolmapäevakud ootavad taas spordisõpru radadele. Sellel aastal on võimalik rada läbida nii orienteerudes, kui ka matkates. Päevakuid on plaanis pidada 15 korda. Esimene orienteerumiskolmapäevak toimub 18. aprillil Südamenädala ürituste raames.

Otepää orienteerumiskolmapäevakute korraldaja Voldemar Tasa ütles, et Otepää päevakuid on korraldatud juba 2003. aastast alates. „Läbi aastate on päevakutel osalenud ligikaudu tuhatkond inimest,“ rääkis Voldemar Tasa. „Sellel aastal võivad soovijad orienteerumise asemel rada läbida ka lihtsalt matkates.“

Orienteerumiskolmapäevakute raames toimuvatele matkadele kohalejõudmiseks on korraldatud valla poolt organiseeritud transport. Buss väljub kell 17.30 Otepää külastuskeskuse eest ja toob osalejad pärast matka sinna tagasi. Hiljemalt iga päevaku eelnevaks esmaspäevaks tuleb kõigil bussiga matka toimumiskohta sõita soovijatel sellest märku anda e-postile martin.teder@otepaa.ee või valla helistades telefoninumbril 766 4800.
Loe edasi: Otepää orienteerumiskolmapäevakud ootavad huvilisi

Pärimuspunt Paabel esitleb reedel uut plaati

Paabel. Foto: folk.ee
Reedel, 20. aprillil 2012 kell 19 Võru kultuurimajas Kannel ansambli Paabel uue plaadi esitluskontsert. Aprilli lõpus antavate kontsertidega tähistab särav pärimusfusiooni punt Paabel oma viiendat sünnipäeva ning esitleb uut plaati.

Paabel koosneb kuuest eriilmelisest muusikust, kes põimivad Eesti pärimusmuusika ja omaloomingu kaasaegse rütmimuusika konteksti. 2007.
a kevadest tegutsemist alustanud kooslus on loonud oma pärimusmuusika töötlustega seninägematu maailma, milles saavad kokku traditsioonitundlikkus, tänapäevane looming ning improvisatsiooniline vabadus. Nagu kollaaž loob kildudest uue terviku, saab Paabli liikmete muusikaline erikeelsus üksmeelsuseks. Nüüd on Paabel värskelt valmis saanud oma esimese stuudioplaadi „Üle järve”, mida kontserttuuril üle Eesti tutvustab.

Varasemalt on üles astutud nii Eesti kaalukaimate festivalide põhiprogrammis kui ka Ungaris, USA-s, Soomes, Leedus ja mujal. Paabli senisesse diskograafiasse mahub üks singel (“Loomine”, 2008), album (“Epöpoa”, 2009), DVD (“Pärimusfusioon”, 2009) ning album “Küüni täitmise lood ja laulud”, 2010. Paabli seniste saavutuste hulka kuuluvad nii 2008. aasta Etnomuusika auhindade jagamisel pälvitud parima Uue Tulija tiitel ja 2009. aastal parimaks albumiks valitud “Epöpoa”. Loe edasi: Pärimuspunt Paabel esitleb reedel uut plaati

Nõmme kultuurikeskuses tuleb tore kontsert

Sel pühapäeval, 22. aprillil kell 19 algab Nõmme kultuurikeskuses kammerkontsertide sarjas «Valguses ja varjus» Laura Põldvere, Raivo Tafenau ja Jürmo Eespere kontsert pealkirjaga «Lihtsad asjad».

Laura Põldvere on eesti raadiotes enimmängitud artist ning ka hinnatud džässlaulja. Koos muusikute Raivo Tafenau (saksofon) ja Jürmo Eesperega (klaver) liigutakse pop- ja džässmuusika piirimail, kus esitlusele tulevad nii Laura lauldud hitid uues kevadises džässikuues kui ka säravamad killukesed eesti vanemast laululoomingust.

Piletid on müügil Piletilevis ja kultuurikeskuse valvelauas. Eelmüügist 8 eurot / soodus 6 eurot; samal päeval kõigile 8 eurot.

Allikas: Nõmme kultuurikeskus

Loodusõhtu Lahemaa rahvuspargis

26. aprillil toimub Lahemaa rahvuspargi looduskeskuses Palmses järjekordne loodusõhtu. Seekord on esinejaks Tallinna loomaaia ekskursioonijuht ja Jakob Westholmi gümnaasiumi bioloogia- ja keskkonnaõpetuse õpetaja Rando Kuustik.

Ettekanne “Loomult loom” on inspireeritud tema õpetaja Aleksei Turovski zoosemiootilistest loengutest ja õpetustest nii looduses
esinevate loomade kui ka loomaaias olevate loomade näitel. Vaadatakse, millest koosneb meie loodus, kuidas ta toimib ning tutvustatakse loomi kodukassist suurte kassideni ja kakkudest Aafrika elevandini.

Lahemaa loodusõhtute korraldamist toetab keskkonnainvesteeringute keskus, loengud on kõigile kuulajatele tasuta ning oodatud on kõik huvilised. Loengu pikkuseks koos kohvipausiga on kaks tundi.

Vana suitsusauna kokkupanemise õpitoad

Sänna kultuurimõisas Võrumaal korraldatakse 27. ja 28. aprillil suitsusauna/vana palkhoone kokkupanemise õpitoad.

REEDE (27.04.2012)

10.00 – 13.30 Vana suitsusauna kokkupanemine

13.30 – 14.00 Lõunapaus (võta kaasa oma moonakott)

14.00- 18.30 Vana suitsusauna kokkupanemine jätkub

 

LAUPÄEV (28.04.2012)

10.00 – 13.30 Vana suitsusauna kokkupanemine

13.30 – 14.00 Lõunapaus (võta kaasa oma moonakott)

14.00- 18.30 Vana suitsusauna kokkupanemine jätkub

Õpitubasid juhendab rahvusliku ehituse seltsi liige, Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse osakonna praktikate juhendaja ja raamatu „Igamehe suitsusauna aabits” autor Andres Ansper.

Õpitoad on tasuta. Õpitubasid rahastab Vana Võrumaa kultuuriprogramm. Osalejaid oodatakse tööriietega.

Lisainfo: 5647 4448 Hindrek või weouyou@gmail.com

www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

Viimne lumesõjalahing enne sooja suve!

Vaatamata sellele, et kevad on talve juba alistanud, on siiski veel viimane võimalus käised üles käärida ja üks tõeline lumesõjalahing maha pidada! Võta kaasa kolm sõpra ja pane talvele korralik punkt.

Tegemist on vaatemängulise üritusega nii osavõtjatele kui ka pealtvaatajatele – kui tihti saab lõõmava kevadpäikese paistel lumekuulidega möllata?!

Lumesõida toimub 29. aprillil kell 16.30 Tartus Vabaduse puiesteel.
Tutvu võistluse reglemendiga SIIN.
Registreeri meeskond SIIN. 

Võru linnagaleriis avatakse täna korraga kolm uut näitust

Täna, 16. aprillil kell 18 avatakse Võru linnagaleriis uue näitused.

Ühisnäitus “4 VAADE” – GAIDY KESA, MARI KIVI, ALAR TUUL ja EDGAR TEDRESAAR
Maalinäitus “4 vaade” tutvustab nelja noore kunstniku loomingut, kes on lõpetanud Tartu kõrgema kunstikooli maalingute osakonna. Näitusele on koondatud nende uusim looming tänavuse aasta algusest ja eelmise lõpust. “4 vaade” ei sea piire teemadele, väljenduslaadidele. Nelja kunstniku inspiratsiooniallikad ja viis, kuidas nad oma mõtteid-tundeid lõuendile panevad, ei ole liigitatavad ühise nimetaja alla. Ühine puutepunkt saab alguse vaatepunktist. Vaate konstrueerimine on ühine ülesanne.
Protsessist tekib plaan, vaateplaan, kaart.
Näitus on vaade elule: minevikule, olevikule, tulevikule ja unistustele. Vaade tunnetele, tabudele, pahedele, voorustele. See on vaade iseendale ja ümbritsevale reaalsusele, kujutelmadele, erinevatele kanalitele, sagedustele. Kanalites on ruume ruumis, pisaraid pisarates, mootoreid ja kehasid, nägusid ja linnaosasid, mille templijälg on kordistatud, mille intensiivsus on valus seda välja ütlemata, laulmata, maalimata.

Rootsi kunstnike GERTRUD WINBERG’i ja INGEMAR THALIN’i ühisnäitus “Mayday”
Mayday, Mayday, Mayday – SOS, SOS, SOS – Help, Help, Help – Aitama, aitama, aitama! Lained, mis ümbritsevad meid taevas, merel ja maal. “Kunstnikena töötame me praegu platform8.se-s. See platvorm on ümarlaud inimestele, kes annavad oma teadmiste kaudu panuse spetsiaalsele teemale.
Seoses 2009. aasta Kopenhageni kliimakonverentsiga loodi projekt Mayday. Meie jaoks said linnud märgiks, mis näitasid, millised muutused kliimas toimuvad. “Punane nimekiri”, kus on kirjas praegused ohustatud linnuliigid, näitab kliimamuutuste tagajärgi. Neli erinevatest maailma kohtadest pärit ohustatud linnuliiki 1222-st on täna Võrus, et saata oma Mayday.”

Tartu kõrgema kunstikooli nahadisaini osakonna näitus “Ise tehtud – hästi tehtud”
Väljapanek peegeldab Taru kõrgema kunstikooli nahadisainiosakonna juba lõpetanute ja veel õppivate üliõpilaste õppetööna valminud loomingut. Näituse üldilme on mitmekesine ja rikas nii teemade kui ka lahenduste poolest. Tervikuks ühendab selle materjal – nahk. Taotluseks on tutvustada eksklusiivset, sooja ja naturaalset materjali ning pakkuda värskeid ideid naha kasutamiseks tänapäeva disainis. Esitletud on lai valik nahakunsti ja -disaini võimalustest: nahklaegastest ja raamatuköidetest kuni disainitud kottide ja aksessuaarideni.
Ühtviisi loomisrõõmu on pakkunud nii käekottide kui ka noortepäraste vöötaskute ja sõrmkinnaste teema, uusi võimalusi nahadisainis näitavad skulpturaalsed nahkobjektid – dekoratiivsed kellad ja laekad. Näha saab klassikalises laadis nahkköidet ja ka uusi mängulisemaid köitelahendusi – esmatähtis on idee. Iga valminud ese on ainulaadne ja kordumatu. Tudengite töid on juhendanud õppejõud Kaia Lukats, Rutt Maantoa, Maila Käos, Tõnu Ojaperv, Tiit Varblane ja Juta Mölder.

Näitused jäävad avatuks kuni 10. maini 2012.

Galerii on avatud tööpäeviti kella 12- 18.30 ning kultuurimajas Kannel toimuvate ürituste ajal. Näituste külastamine on tasuta.

WWW.VORULINNAGALERII.EE

Pärnumaa laste laulupäev toimus teist korda

Pühapäeval Sindi seltsimajas toimunud Pärnu linna ja maakonna II laste laulupäeval “Kuldmikrofon” tunnistati parimaks Renata Talts Massiaru laulustuudiost Anne Velli lauluga “Laulgem sõbrad”.

Laste laulupäevast, mille korraldajaks on huvikool ModeRato, võttis osa üle kolmekümne 2-7 aastast laululast Pärnust, Paikuselt, Kilingi-Nõmmelt, Massiarust, Lindilt ja Sindist.

Laulupäev algas õpitubadega, kus õpiti selgeks laul “Laulunööbid” (autor Margit Kits), seda esitati ka kuulajatele koos lauluõpetajatega, kes olid väikesel kandlel õpitoas laulu saatmise selgeks saanud.

Laste lauluvõistlust juhatasid juba eelmisest aastast tuttavad klounid Piip ja Tuut. Laste lauluoskust hindasid muusikaõpetajad Ene Oltre ja Fred Rõigas. Laululaste seast pidi žürii välja selgitama ühe eriti silma jääva laululapse, kelleks sel aastal osutus Renata Talts (juhendaja Lelde Jalakas).

Laulupäeva vaheaega sisustasid tantsuklubi Mustang võistlustantsijad. Kõik lapsed, kes suurel laval üles astusid, said samuti autasustatud hõbe- või kuldmedaliga ning kaasa anti ka meeldejääv kingitus. Samuti tänati laululaste juhendajaid ja laulupäeva korraldajaid.

Veel on võimalik kandideerida Koolirahu 2013 linnaks

MTÜ Lastekaitse Liit koostöös Eesti Linnade Liiduga kuulutas välja konkursi omavalitsustele kandideerimaks Koolirahu 2013 linnaks.

Koolirahu linna missiooniks on, et Koolirahu sõnum „Koos on hea” ning juhtmõte koostööst sõbraliku koolikeskkonna kujundamisest jõuaks kõikidesse Eestimaa linnadesse ning puudutaks õpilastega koos igat noort ja täiskasvanut. Omavalituse ülesandeks on koostöös Koolirahu partneritega kooliaastaprogrammi ettevalmistamine ja teostamine sh. Koolirahu tseremoonia väljakuulutamine ja läbiviimine. „Koolirahu tseremoonia korraldamine on hea näide turvalist koolikeskkonda väärtustavast ja toetavast omavalitsusest” rõhutas MTÜ Lastekaitse Liit juhataja Alar Tamm.

Koolirahu 2013 (vallasiseseks) linnaks kandideerimiseks oodatakse linna/vallavalituse poolt vabas vormis sooviavaldust koos linna/vallapoolse visiooniga Koolirahust hiljemalt 20. aprilliks 2012 e-post aadressile infokeskus@lastekaitseliit.ee või kirja teel kontaktaadressile Endla 6-18, Tallinn 10142 MTÜ Lastekaitse Liit.

Eestis algatati Koolirahu programm 1999. aastal Eesti Noorsootöö Keskuse eestvedamisel. Alates 2008. aastast on Koolirahu programmi eestvedajaks MTÜ Lastekaitse Liit.

Eelnevatel aastatel on Koolirahu välja kuulutatud: Tallinn, Tartu, Põltsamaa, Viljandi, Valga, Narva, Tartu, Pärnu, Põlva, Elva, Rakvere,
Jõgeva. Koolirahu linnaks 2012.a. on Sillamäe, kus ühtlasi ka kuulutatakse 1. Septembril välja Koolirahu linn 2013.

Lisainfo: www.koolirahu.eu ja www.lastekaitseliit.ee

Kirde Kaitseringkonna kaitseväelased asuvad Rakvere linnametsa koristama

Kirde kaitseringkond on üks Rakvere metsapealinna koostööpartnereid, kes saadab 90 kaitseväelast selle nädala kahel päeval metsaaluseid prügist puhtaks korjama.

Esmaspäeval on linnametsas töid tegemas 30 pioneeri- ja 30 õhupataljoni, kolmapäeval 30 suurtükiväepataljoni sõdurit.

Linnapea osaleb koos kaitseväelastega talgutel kolmapäeval ning kutsub ka linnarahvast oma kodumetsa koristustalgutele.

Kogunemine mõlemal päeval Rakvere haigla parklas kell 9. Tööd tehakse lõunani. Töökindad palutakse tulijail endil kaasa võtta.

Missos on pühapäeval suur liikumispäev

Missos toimub 22. aprillil suur liikumispäev Sinu Sammud Loevad. Tervisepäeval on võimalik mõõta oma tervisenäitajaid Lõuna-Eesti haigla õdede abiga. Mõõtmised on tasuta.

Võimalik mõõta pikkust, kaalu, veresuhkrut, kehamassiindeksit, rasvaprotsenti. Suitsetajatele pakutakse võimalust mõõta nikotiinisisaldust hingeõhus.

Kell 14 on võimalik kuulata loengut “Meie eluviis – võti paremasse tulevikku”. Loengu peab Tartu Ülikooli õppejõud Kaja Hermlin, kes tutvustab lähemalt seljavaevuste põhjuseid, rühitemaatikat ning viib osalejatega läbi praktilised harjutused, mis aitavad vältida sundasenditest põhjustatud seljavaevusi, parandada rühti jne.

Päeva lõpetab ühisele liikumisringile suundumine. Igaüks võib valida omale jõukohase raja ja liikumisviisi, kas käimise, kepikõnni, jooksu või rattaga liikumise.

kultuur@misso.ee

Birgit Lüüs, 5307 2744

Eesti tähistab 20. korda südamenädalat

Kogu Eestis tähistatakse alanud nädalal südamenädalat, mis sarnaselt eelmisele aastale on pühendatud liikumisele kui ühele parimale viisile ennetada südamehaigusi. 20. südamenädala lõpetab pühapäeval, 22. aprillil peetav suur liikumispäev „Sinu sammud loevad“.

Südamenädala algataja, kardioloog professor Margus Viigimaa sõnul alustati südamenädalatega 1993. aastal, et innustada Eesti elanike tervislikumate eluviiside poole ja sellega langetada ülikõrget suremust südamehaigustesse.

„Igal aastal on südamenädalal olnud erinev deviis ja me oleme 20 aastaga läbi käinud kõik olulised riskitegurid – suitsetamine, kõrgenenud kolesterooli, kõrge vererõhu, liikumisvaeguse, ülekaalulisuse, stressi jne. Südamenädalad on toonud Eesti elanike teadvusesse liigse kolesterooli kui südamehaiguste sagedase põhjustaja.“

Margus Viigimaa lisas, et südamenädalasse on aastate jooksul andnud oma olulise panuse südametervise tõelised entusiastid. „Ühiste jõududega oleme suutnud viia Eesti riikide hulka, kus suremus südamehaigustesse  on langemas. Kuid me ei saa jääda puhkama loorberitele, südametervise tugevdamine ja südamenädalad Eestis peavad jätkuma,“ lisas ta.

Südame-veresoonkonnahaigused on Eestis suurimaks eluaastate kao põhjustajaks. Südame-veresoonkonnahaigusi registreeritakse aastas veidi üle 80 000 uue juhu (2009. a 80 502 ja 2010. a 80 056 uut juhtu). Need on ka peamiseks surmapõhjuseks – nii 2009. kui ka 2010. aastal olid üle poole surmadest Eestis tingitud südame-veresoonkonnahaigustest (2009. a 8796 surma ja 2010. a 8750 surma). Loe edasi: Eesti tähistab 20. korda südamenädalat

Võru Folkloorifestivali esitleb: Puigal tuleb ungari tantsutuba

Sel reedel jätkab XVIII Võru Folkloorifestival oma hooaega ungari tantsutoaga Puigal.

Juba teises festivalieelses tantsutoas tutvustavad korraldajad lähemalt selleaastaseid plaane ja kutsuvad kõiki folkloorihuvilisi koos pilli mängima ja  tantsima. Tantsutuppa on palutud kõik, kel huvi nii eesti kui meie sugulasrahva, ungarlaste, seltskonnatantsude vastu. Tantse õpetab ning muusikat mängib ansambel Cürrentõ Ungarist.

Võrumaa üks suuremaid iga-aastaseid kultuurisündmusi, 12.-15. juulil toimuv XVIII Võru Folkloorifestival kannab nime „Päivgi tands tsõõrin“.  „Sellega rõhutame koostantsimise ja – musitseerimise võlu,“ ütleb festivali tegevjuht Kadri Valner. „Loodame  festivali eel ja ajal toimuvates tantsutubades  esinejaid ning publikut  koostantsimise ja musitseerimise abil senisest veelgi tugevamalt siduda,“ lisab ta.

Lisaks traditsioonilistele kontsertidele maakonna erinevais paigus kätkeb suvine festivaliprogramm Võru linna läbivat Tänavatantsu, publiku  ja esinejate ühised õhtulaule, Võrumaalt pärit kuulsa  lõõtsameistri August Teppo nimelist eesti lõõtsa võistumängimist,  töötubasid, käsitöölaata, kirikukontserte ja noorte muusikute ülesastumisi vabalaval. Festivalil esineb ligi 400  rahvatantsijat  ja –muusikut nii Eestist kui üle maailma.

Ungari rahvamuusikaansambel Csürrentő sündis 1997. aastal. Praeguses koosseisus mängitakse aastast 2006. Juba asutamisest alates esitab Csürrentő oma kontsertitel ja tantsutubades peamiselt moldva csangode rahvamuusikat. Ansamblit iseloomustab nooruslikkus, autentse rahvamuusika isikupärane esitamine, külatraditsioonide toomine linnakeskkonda..

Csürrentő on ungari rahvamuusikaelu üks aktiivsemaid liikmeid. Juba kümme aastat on neil Budapestis oma tantsutuba, 2008. aastast alates võetakse osa ka Ungari enimkülastavaid tantsutubasid korraldava Gödöri klubi tegevusest.

XVIII Võru Folkloorifestivali ungari tantsutuba toimub Puiga koolimajas reedel, 20. aprillil algusega kell 21.

Toetab Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp

 

Pane end kirja Teeme Ära talgupäeval osalemiseks

Sõnnikuveotalgud Võrumaal Haanjas. Foto: Teeme Ära

Teeme Ära viies talgukevad kogub hoogu – pühapäevast saavad kõik eestimaalased valida talgupäeva kodulehelt www.teemeara.ee endale sobivad talgud ning panna end 5. mai talgupäevale osalejana kirja. Esmaspäeva hommikuse seisuga oli talguveebis valida juba 544 talgu seast, kuid talguid lisandub pidevalt.

Teeme Ära talgupäeva meeskond avas oma välihooaja ja talguliste kaasakutsumise üle-eestilisele talgupäevale lõppenud nädalavahetusel Võrumaal Haanjas sõnnikuveotalgutega. Ühiselt sai lambalaut sõnnikust tühjaks veetud ja põlluramm laiali laotatud, pealetükkiv võsa ära piiratud ning talguveebi ka suur roheline nupp üles seatud. Talgupäeva menüüsse kuulusid veel talgusupp ja saun.

Teeme Ära talgupäeval osalemiseks saab registreerida talguveebis aadressil www.teemeara.ee, klikates avalehel suurt rohelist nuppu „Liitu talgutega“. Jätkuvalt saab üles märkida ka talguid, selleks on sinine nupp „Korralda talgud“. Talgupäev meeskond kutsub märkima talguveebi ka neid talguid, mis korraldatakse mõnel teisel päeval kui 5. mai.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et talgute ülespanek on läinud mullusest isegi hoogsamas tempos ja nüüd on paras aeg talguveebis ringi vaadata ning talgulistel end kirja panna. „Kui märkate, et teie kodukandis, külas või linnaosas ei olegi veel talguid toimumas, arutage oma rahvaga läbi ja tehke ise ära. Talgute lisamine talguveebi on avatud mai alguseni,“ sõnas Tüür. Ta lisas, et talgutele kirjapanekut ei tasu jätta viimasele minutile, sest see aitab talgujuhtidel talgupäev paremini ette valmistada.
Loe edasi: Pane end kirja Teeme Ära talgupäeval osalemiseks

Raplas algab täna õpimess

Täna kell 14 avatakse Rapla Kultuurikeskuses õpimess “Rapla rada 2012” , kus tutvustatakse Raplamaa noortele edasiõppimisvõimalusi nii gümnaasiumites, kutseõppeasutustes kui ka kõrgkoolides.

Messil osalevad kõik maakonna gümnaasiumid, kuus ametikooli üle Eesti. Oma esitlustega on kohal ka kaheksa kõrgkooli.
Et huviline paremini kohale jõuaks, on korraldajad liikuma pannud eribussid liinidel  Vigala-Märjamaa-Rapla-Märjamaa ning Kohila-Juuru-Rapla-Juuru-Kohila.

Vaata tutvustavat videot ka siit:  http://www.youtube.com/watch?v=pK4RC9oDipc

Ruhnu saarel peeti karupäeva

Juba teist aastat järjest tähistasid Ruhnu saare elanikud üheskoos seda ajaloolist päeva, mil karu esmakordselt oma käpad Ruhnu rannale tõstis. Teadupärast eksis n-ö Ruhnu karu 2006. aasta kevadel jääpangal Ruhnu saarele ning tekitas sellega nii kohalike seas kui laiemalt meedias ja ühiskonnas elevust. Esimesed teated temast jõudsid saarele teisipäeval, 11. aprillil, mil kalamehed märkasid Ruhnu saarest 12 km loodes jääpangal triivivat pruunkaru. Nähtust teatati piirivalvele ja Tallinnast lendas kohale piirivalve helikopter, mis teel saarele Pärnust uinutusvahenditega looduskaitsekeskuse töötajad peale võttis. Udu tõttu karu siiski ei leitud. Arvati, et karu pärines Lätist Kolka neemelt.

Eile võtsid saareelanikud ette karupäeva matka. Ruhnu saare tegemisi kajastav Ruhnu blogi teatel lookles matkarada mööda nõlvu ja orge, niiskeid samblalaukaid, pliiatssirget metsa ja tormi sakutatud puid. Lapsed otsisid ja leidsid magusaid üllatusi.
“Maastik muutis nägu ning lõpuks viis tee ikka mereni,” jätkab blogi. “Kuunsis istusid lõkke ääres Udo “Rebane” Mägi ja Mitja “Karu” Riisenberg. Väidetavalt küpses tule peal karukints, mis olevat maitsenud küll kahtlaselt sealiha moodi. Rüübati karumarjajooki. Karuteenet ei tehtud, küll aga mängiti. Viktoriin selgitas meie teadmisi karude füsioloogiast ning eluharjumustest. Pärast mängisime rahvamaja katusekorrusel lauamängu.”

    

Viimaseid päevi saab esitada kandidaate noore looduskaitsja auhinnale

Kuni 18. aprillini saab esitada kandidaate Noore Looduskaitsja Auhinnale.  Selle eesmärgiks on toetada elujõulise ja aatelise looduskaitse püsimist Eestis läbi põlvkondade.

Auhinnale saavad kandideerida Eesti looduskaitsjad, kes on nooremad kui 35 aastat passi järgi või enesetunde alusel.ning omavad väljapaistvaid saavutusi Eestimaa looduse kaitsel. Kandidaat võib töötada nii riiklikus, era- kui mittetulundussektoris,või panustada looduse hoidmisse vabatahtlikuna.

Kandideerida saab nii enda nimel kui ka esitada kellegi teise kandidatuuri. Kandideerimiseks oodatakse avaldusi koos põhjendusega Eestimaa Looduse Fondi e-postiaadressile elf@elfond.ee.

Noore looduskaitsja auhinda on antud alates 2005. aastast. Siiani on auhinna pälvinud: Asko Lõhmus Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia suuna arendamise eest; Peep Mardiste, kes on olnud pikka aega seotud Eesti keskkonna- ning looduskaitsega ja valitsusväliste keskkonnaorganisatsioonide tugevdamisega; Marek Sammul teaduspõhise looduskaitse arendamise eest; Tarvo Valker linnukaitseliste tegevuste eest; Murel Merivee innuka looduskaitsjana; Ulvar Käärt töö eest eestlaste keskkonnateadlikkuse tõstmisel; Indrek Tammekänd, kes töötab Keskkonnaameti looduskaitsebioloogina ja on Eesti looduskaitsesse panustanud väga palju ka vabatahtliku tööga.

Otsuse auhinna määramise kohta teeb Eestimaa Looduse Fondi poolt kokku kutsutud zürii, kuhu kuuluvad Alex ja Kaja Lotman, Tiit Randla, Mart Jüssi ja Indrek Tammekänd. Auhinda rahastavad Alex ja Kaja Lotmani sünnipäevalised ja Estonian Nature Tours. Annetusfondi on oodatud toetama kõik, kel soov ja tahe noori looduskaitsjaid tunnustada.

Auhind antakse välja 28. aprillil  fotovõistluse Looduse Aasta Foto 2012  autasustamistseremoonial, kus ELF annab üle ka enda lemmikloodusfoto auhinna.

Lisa saab auhinna kohta lugeda siit: http://www.elfond.ee/et/teemad/teised-teemad/loodusharidus/noore-looduskaitsja-auhind

Tulemas jooks ümber Vaskna järve



Ümber Vaskna järve jooks toimub esmaspäeval, 23. aprillil. Start antakse kell 19.00. Jooks kulgeb mööda Vaskna järve äärseid teid. Start ja finiš on Haanja vallamaja esisel platsil. Raja pikkus on 7 km.

Eelregistreerimine kadriparts73@gmail.com või telefonil 526 7027. Kohapeal registreerimine kell 17.30- 18.30. Osalustasu õpilastele 1 €, täiskasvanutele 2 €.