Keelepesätsirk linnas’ pessä

Keelepesatsirk

Võro instituudi tüütäjä ja keelepesäoppaja Vodi Egle ja Rõõmusoksa Triin valisi vällä käsitüütsirgu, kiä/miä nakkas «elämä» võrokiilsen latsiaiarühmän. Konkursist ossa võtma tuudi viis tsirku. Võidutsirgu meisterdäjä om Pakleri Sirje.

Pakleri Sirje tett tsirk  om piaaigu sääne, nigu konkursi välläkuulutaja olli inne mõtõlnu. Tsirku om hää keeleopmisõ man tarvita niimuudu, et latsõ andva tedä käest kätte ja kõnõlõsõ tsirgu iist.

Sirje om tsirgu ummõlnu linatsõst, tarvitanu tuu man ka rahvarõivaundrugu rõivast ja paklast hiusit. Hindajidõ meelest om hää mõtõ tuu, et tsirku saa kübäräga tetä mehes ja rätiga naasõs.

Tsirk om üteliisi nii keelepesärühmä maskott ku ka tuu, kink abiga saava latsõ võro kiilt oppi.

Ülejäänü neli tsirku olli ka kõik süämega tettü ja tävveste esi näkku. Egä käsitüütegijä oll’ valinu tsirgu tegemises eri tehniga ja eri matõrjaali.

Roosma Anu tõi konkursilõ savist valõdu vana ja targa näoga tsirgu. Seo tsirk om kõgõ inämb keelepesä logo pääl olõva tsirgu muudu. Hindajil tull’ mõtõ seod tsirku pruuki hää võro keele oppaja tunnustamisõs.

Väega varajanõ tsirk  tuudi hindamisõs õkva pääle konkursi välläkuulutamist. Taa omma tennü Parksepä 1. b klassi latsõ üten oppajaga. Kihä om täl tettü puupakukõsõst ja muiõ kihäossõ jaos om tarvitõt puulehti, sammõld, upõ ja kõrkjat. Seod ideed om hää ka tõisil latsil perrä tetä.

Kõgõ kavvõmast linnas’ mi konkursilõ tsirk Ameerigamaalt . Tuu om hambatikkõst ja värviliidsist aokirä jupikõisist kokko liimnü Worthi Katre. Instituudi rahva siän sai seo tsirk kittä uutmalda disaini iist ja tiinse hindäle hõikusnime «tikumaja».

Viimäne võistlõma tuud tsirk om paklanöörist. Seod Allasõ Diana meisterdedüt tsirku saa kohegi üles riputa ja timä külen olõva kotikõsõ sisse käkki kompvekke vai mõnõ vähäligu mängu. Lihtsä ja hää mõtõ!

Fastrõ Mariko, Kirchi Kerli

Uma Leht