6. augustil toimub Valgamaal Unikülas Õru kandi külapäev.
Külapäeval räägitakse Uniküla ajaloost, meenutatakse Fr Kuhlbarsi, kelle sünnist möödub tänavu 170 aastat, ja Kristjan Tederit, kelle sünnist möödus tänavu 110 aastat.
Üles astuvad ajaloolane Rain Soosaar, klaasikunstnik Riho Hütt, kandlelugusid vestab Ilmar Tiideberg.
Kõhupoolise eest hoolitseb naiskodukaitse. Mitmesugused mängud ja batuut lastele. Jalakeerutus Raen Väikese pilli järgi.
Toetavad Kohaliku Omaalgatuse Programm ja Õru vallavalitsus.
Täna õhtul, 26. juulil kell 18-19.30 saab Tartus Karlova linnaosas Tähe tänavas (TÜ füüsikahoone kõrval, Villa Margaretha vastas) joogatunnis osaleda.
Joogatunnid toimuvad igal teisipäeval kell 18-19.30. Vihma korral toimub tund siseruumis.
Oma matt kaasa, jaheda ilma korral võta kaasa soojad riided. Sobib ka algajatele.
Lisainfo tel 5567 7613, reelika.rohtmaa@gmail.com.
Päästevõimekuse kiireks taastamiseks käimasoleval navigatsioonihooajal kuulutab MTÜ Toila Merepääste välja päästekaatri “Vega” mootori remondifondi kogumise.
Tänavu 18. juunil toimunud Toila merepäevadel tutvustas MTÜ Toila Merepääste kõigile huvilistele vabatahtliku merepääste tegevust ning demonstreeris päästekaatri võimeid, viies huvilisi merele sõitma.
Paraku juhtus aga õnnetus ja 2009. aastal Soome merepäästeühingult saadud kaatril tuli sõidu ajal mootor küljest ning lõhkus ühtlasi mitmeid olulisi osi. Tänaseks on kahju hinnatud ning õnnetuse kahjude likvideerimine ning päästekaatri taas sõidukorda viimine maksab vabatahtlikkuse alusel tegutsevale ühingule ligi 1500 eurot. Tegemist on MTÜ Toila Merepääste jaoks planeerimata kuluga, millele ei ole praegu katet, sest pooleli on mitme projekti lõpetamine. Pilte purunenud mootorist vaata: https://picasaweb.google.com/toilamerepaaste/PurunenudSuzukiDF140
Eestimaa Looduse Fondi talguregati 2. etapp on õnnelikult jõudnud Kesselaiult Osmussaarele ja pärast džunglihäältega täidetud ööd asunud tööle sealse majaka manu.
Laupäeval, 30. juulil algusega kell 21 toimub ansambil Öösorr ja Sõbrad kontsert Luke mõisas.
Öösorr ja Sõbrad esitavad selgeid ja eestikeelseid, mõtlikke ja elavaid laule, mis on loodud looduses ja sõprade seltsis ning on looduses ka kõige paremini nauditavad.
Piletid müügil Piletilevis ja tund enne algust kohapeal. Lisainfo www.lukemois.ee
Selle nädala lõpus peetakse Jõgevamaal järjekorras juba kahekümnes mootorratturite kokkutulek Jõgevatreff. Laager asub Kuremaa mõisapargis, kuid mootorratturitele kohaselt sõidetakse palju ringi.
Neljapäeval ja reedel toimuvad ekskursioonid Põltsamaale, kus külastatakse sealset muuseumi ja kardirada ning Varbusesse, kus uudistatakse maanteemuuseumi. Loomulikult on mootorratturitel lubatud ka ise huvitavaid kohti avastada.
Reedel peetakse Kuremaa rannas Kuremaa järve Viikingite päeva. Huvilised saavad sõita viikingilaevaga, vaadata viikingiaegseid sõjamänge ja osaleda erinevates töötubades. On võimalik õppida puukaigaste ja pehmikmõõkadega võitlema, saab valmistada muistseid toite ning laulda regilaule. Toimuvad lahingmängud ning kui viikingid on randa jõudnud, algab rannas lõkke ümber korralik pidu muistsel moel, kus saab kuulda torupillijõrinat ja regilaulu, saab näha kõhutantsimist ja tuleloopimist ja saab ka ise muistsel moel südaööni tantsu lüüa. Lisaks Viikingite päevale võib reedel osaleda ka moto-orienteerumisel.
Laupäeval võib näha mootorratturite paraadi Kuremaalt Jõgevale, kus toimub võrride võistlussõit.
Muusika eest hoolitsevad kolmel päeval ansamblid The Cry Baby, Metsatöll ja Compromise Blue
Emajõe festivali raames toimub 20. augustil kell 16 Tartus Emajõel Atlantise ees Eestis esimest korda heategevuslik Palliralli, mille tulu annetatakse Tartu Kristliku Noortekodu ja Tartu linna mänguväljakute atraktsioonidega täiendamiseks.
Palliralli on heategevuslik üritus, mille algne idee pärineb üle maailma järjest populaarsemaks muutuvast pardirallist (duck race). Palliralli käigus lastakse kaarsillalt vette tuhanded värvilised pesapallisuurused pallid. Kaks esimesena 100 m järel finišisse jõudnud palli omanikku saavad auhinnad, milleks on Jõmmu Lodjareis 35 inimesele ja vahva sõit saunaparvel „Jõehobu“.
Peale selle toimub Palliralli ürituse raames heategevusoksjon, mille käigus loositakse välja veel auhindu ning meeleolu tõstab noortebänd.
Tänasest alates saab pileteid (ühe palli hind on 2 eurot) soetada lokaalides Dedi ja Shakespeare, pubidest Ristiisa ja Big Ben, laupäeviti Kirbuturult ning Kaubamaja Piletilevist.
Pallirallit korraldavad JCI Toomemäe ja LC Tartu Tamme koostöös Tartu linnaga.
28. juulil kell 18.00 on kõigil huvilistel võimalik kaasa lüüa Lennusadama muuseumi esimese atraktsiooni loomisel. Neljapäeval toimuva teemaõhtu keskmes on vesilennundus ja paberlennukite meisterdamise mäng.
Huvilised saavad voltida oma unikaalse paberlennuki või teha lennuki juhendite järgi ning iga lennuk osaleb täpsusviske võistlusel. Uue muuseumi mängunurka pääseb paberlennukite täpsusviskes selgunud “võitja-lennuk”, mis kõikidele külastajatele tulevases meremuuseumis eeskujuks saab.
Lennukimeisterdamise kõrvale saab kuulata lõbusaid ja märkimisväärseid lugusid vesilennukite angaaridest, Eestis maandunud kuulsatest pilootidest ning Eesti vesilennunduse ajaloost.
Tulevase meremuuseumi jaoks on oluline märksõna unikaalse ja silmapaistva ekspositsiooni kõrval ka interaktiivsus. Selle tarbeks on meremuuseumisse planeeritud erinevaid muuseumikülastust rikastavaid atraktsioone ja mänge.
„Teeme koos muuseumi!“ on Lennusadama kuuest teemaõhtust koosnev suveürituste sari, mis tutvustab unikaalse meremuuseumi eksposisiooni ning annab võimaluse muuseumi loomisel kaasa lüüa.
Rikka ja vaese tants Zetode laulu järgi. Foto: Mikk Mihkel Vaabel
Juba kolmandat korda toimunud Seto Folk liitis kõiki seto kultuurist ja muusikast huvitatuid. 23. juulil Värskas toimunud folgi alateemaks oli taas kord Kirriv Päiv ehk kirju päev. Ja kirju oli see päev tõesti. Laval võis esinemas näha nii leelokoore, pillimehi, rahvatantsijaid ja erinevaid rahvamuusikaansambleid. Folk algas spetsiaalselt sellele päevale pühendatud lauluga, mida esitas Värska naiste leelokoor. Ja muidugi lauldi kohe alguses seto hümni, ilma milleta ei saa alata ükski seto pidu.
Enne päeva algust sai õpitubades õppida seto leelot. Eraldi õpitoad olid nii naiste kui meeste leelo õppijatele. Leelokoorid Helmine ja Liinatsuraq kaasasid küllalt palju seto leelo huvilisi. On olnud kuulda, et kõik osalejad jäid õppusega rahule. Peoplatsil sai Kiravüü telgis panna proovile oma käsitööoskused. Samuti sai kohalikku käsitööd koju kaasa osta. Veel pakuti platsil seto sööki-jooki, millest nii mõnigi külastaja meeldiva kogemuse sai.
Sel korral uustulnukana laval üles astunud rahvamuusikaansambel Kiiora kogus endale uusi fänne, sest etteaste oli kaasahaarav ja nauditav. Luhamaa ja Värska ühisansambel jättis meeldiva ja värske mulje. Loe edasi: Seto sõbrad said kokku Värskas toimunud folgil
6. augustil peetakse Sangastes Rukkifestivali, kus saab osaleda nii neljandatel Rukkihundi rahvajooksul kui rukkimaarjapäeva laadal.
Rahvajooksule ja kepikõnnile algab registreerimine stardipaigas Sangaste lossi juures hommikul kell 10.00. Võimalusel palutakse osalejatel endast teada anda ka meili teel. Kirjutada tuleks aadressil kodukant@sangaste.ee.
Rukkimaarjapäeva laadal toimub käsitöö, leiva ja leivakõrvase müük. Avatud on Leivaakadeemia, isetegemise töötoad ja laste tegevusala. Toimub Valgamaa parima rukkileiva konkurss, rukkitoitude fantaasiavoor ning heategevuslik koduleiva loterii . Kultuuriprogrammi pakuvad kohalikud muusikud ja külalised Lätist.
Rukkifestivali korraldavad MTÜ Kodukant Sangaste, MTÜ Sangaste Spordiselts, Sangaste Vallavalitsus, AS Silva-Agro/Sangaste Rukki Maja.
29. juulil toimub Rõuge Ööbikuoru laululaval muinasmaja tänuõhtu, kus tähistatakse muinasmaja valmimist ja öeldakse aitäh nendele, kes ühel või teisel viisil on maja valmimisele kaasa aidanud.
Õhtu algab kell 19.00 ringkäiguga muinasmaja juurde, kus tutvustatakse projekti ning antakse ülevaade kahe suve jooksul tehtud tööst. Põgusalt räägitakse muinasajast, tollasest ühiskonnast ning elamistingimustest. Tänuõhtu jätkub kell 20.00 MTÜ Kanepi Lauluseltsinäiteringi võrukeelse suveetendusega “Varetepalu”. Õhtu lõpetuseks saab tantsida rahvapilliansambli Sirguti muusika saatel. Oodata võib ka külalisesinejat.
Üritusele on oodatud kõik huvilised lähemalt ja kaugemalt, kuid eriti oodatakse kohale kõiki neid, kes on muinasmaja ehitamises osalenud.
Rõuge linnamäe naabruses asuva rauaaegse eluhoone rekonstrueerimist alustati 2010. aastal. Maja ehitamises on kokku osalenud umbes poolsada vabatahtlikku. Mõni neist on töötanud päev või paar, mõni koguni mitu nädalat. Projekti õnnestumisele on kaasa aidatud ka hea nõu ja praktiliste abivahenditega
Ürituse pääse on 2 eurot, kuid maja ehitust toetanutele on sissepääs tasuta. Võimalusel paluvad korraldajad üritusele tulla teemakohaselt rahvuslikus stiilis riietuses.
Rõuge muinasmaja kohta leiab täpsemat teavet siit.
27. juulil algab Haapsalus keelpillifestival, mille kunstiline juht on Eva Punder. Viie päeva sisse mahub seitse kontserti kuues kontserdipaigas.
Kontserdiga iidses toomkirikus avab festivali hinnatud viiuldaja Réka Szilvay , kelle esituses saab kuulda Vivaldi “Aastaaegu”. Antonio Vivaldi looming on festivali sillaks pühapäevani, mil lõppkontserdil kõlavad kaks kontserti neljale viiulile noorte solistide ja suvekursuse orkestri esituses. Dirigendiks on Mikk Murdvee.
Reedel esineb Haapsalu kultuurimaja galeriis ansambel Blink, kes tutvustab ennast kui “neli naist viielt maalt”. Lisaks kõlab festivali raames Uuemõisas ansamblimuusika duost oktetini. Wiedemanni Gümnaasiumi aulas astuvad “Koosmängude” kontserdil üles noored suvekursusel osalejad.
Laupäeval on Toomkirikus pidulik galakontsert, kus festivaliorkestri ette astuvad viiuldajad Leho Ugandi, Mikk Murdvee (dirigent ja solist), Rebecca Roozemann (konkursi “Noor Muusik” I preemia), Robert Traksmann (Pärnu 2010. aasta keelpillikonkursi võitja), Londonis õppiv tšellist Maarit Kangron, Markus Altrov (konkursi “Kaunas 2011” laureaat) ning Heldur Harry Põlda (laul).
Meistrimehed Andrus Rebane (vasakul) ja Dag Kivila omalaadse käimla ees. Foto: Priit Kapsta
Ajaleht Meie Maa kirjutab, et ruhnlased Andrus Rebane ja Dag Kivila valmistasid nädalaga Timu talu õuele kellatorniga välikäimla. Käimla tornis asub kell, millega saab märku anda, kui strateegiline hoone on vaba.
Rebase sõnul oli talu eelmine käimla kehvas olukorras, mistõttu tuli hakata ehitama uut. “Et ehitamine liiga lihtsalt ei läheks, otsustasime uue käimla huvitavamaks kujundada,” märkis Rebane ajalehele Meie Maa. Esimese mõttena taheti valmistada katus läbipaistvast pleksiklaasist, ent siis leidsid mehed, et mõttekam oleks torniga käimla ehitada. “Kui juba torn mängu tuli, tekkis idee ka kell sisse panna,” ütles Rebane ajalehele.
Suur osa ajast kuluski meestel katuse ehitamise peale. Puitalusele asetati bituumenplaadid, millele lõigati hambad sisse. Plaadid kinnitati mustriliselt katusekatteks. Kuna originaalkell oleks liiga kalliks läinud, ostsid mehed kella valmistamiseks poest torude üleminekujupid. Jämedamasse toru detaili külge sai riputatud tila ja oligi tornikell valmis.
“Kui käimlas asi aetud, saab nöörist tõmmates kella andes märku anda, et oled hakkama saanud. Pealegi saab järgmine soovija nii aru, et asutus on nüüd vaba,” naljatles Rebane.
Üle Ruhnu saare kell siiski ei kostu, sest katus summutab heli ära, kuid talu õues on seda ilusasti kuulda. Käimlas asuvad veel riiulid, nagi ja kahe pirniga laelamp, mida saab lülitada kadakast valmistatud nuppudest.
29. juulil avatakse Kuressaare kultuurikeskuses Eesti tuletornide näitusega Saaremaa merenädal, mida peetakse mitmes Saaremaa vallas ja Kuressaares.
Muhus toimub lõunaranna sadama päev, kuhu oodatakse esinema Hollandi torupilliansamblit “Saendistrict Pipes and Drums”. Õhtu veedetakse külaseltsi laulude saatel lõkke ääres.
Orissaare vallas peetakse Illuka laiu päevi. Päevade käigus avatakse ajalootuba ja käsitöö töötuba. Parimad selguvad muuhulgas isevalmistatud mootorita veesõidukite rallis, ujumises, pimevõrkpallis, rahnu viskamises ja sõudmises. Päevade jooksul esinevad teiste hulgas ansamblid “Vaikust, naabrid tahavad magada”, “Boogie Company”, “Lucky Jeans”, “Kolumbus Kris”, külalisesinejad Rootsist ja kohalikud kultuurimaja tantsu- ja laulutrupid.
Torgu vallas asuvas Mõntu sadamas peetakse merepäeva raames ümarlaud “Meri on, meri jääb – kas ka rannakalur?”, mis on jätk eelmise aasta ümarlauale. Räägitakse Torgu valla rannakalurite elust ja olust, kalasaakidest, seadustest ning võimalikest toetustest. Toimuvad sportlikud võistlused ja õhtul esinevad tantsuks Laur Teär ja Meelis Laido
Kihelkonna vallas peetakse rannarahva päeva Papisaare sadamas. Võimalik on osaleda ekskursioonil majakatesse, ajalookonverentsil, õpitubades. Saab sportida, tantsida, laulda, süüa ja tegevust jätkub ka lastele. Augusti alguses toimuvad pärimusmatkad Vilsandi rahvuspargis. Loe edasi: Saaremaa kutsub merenädalale
15.-17. septembril toimub keskkonnafestival Rohevik, mis vaatab põnevasse tulevikku, milleni viib säästev ja keskkonnasõbralik eluviis, fookusega elektriautodel.
Rohevik koosneb kolmest päevast:
– 15. september: rahvusvaheline konverents „Kaasaegsed ökolinnad” Eesti Maaülikoolis Tartus,
– 16. september: rahvusvaheline konverents „Puhas energia ja transport” Riigikogus Tallinnas,
– 17. september: Rohevik tipneb kogu pere üritusega „Meie tulevik – elektriautod” Vabaduse väljakul Tallinnas. Tesla, JonElis, Mitsubishi, ERA, Peugeot, ZEV Motors, Fiat, Toyota, Citroen jt.
Festival otsib vastuseid järgmistele keskkonnaalastele küsimustele:
– kuidas säästvamalt linnu planeerida, ümber kujunda, nii et kõigil inimestel oleks parem elukvaliteet,
– kas elektrisõidukid on tõesti vastus saastavale transpordile,
– milliseid elektriautosid on eestimaalastel võimalik osta,
– kas on lootust leida alternatiivi kimbutavale energiahinnatõusule uute energialahenduste näol?
Täpsemat teavet Roheviku kohta (sh esialgsed konverentside päevakavad) leiab siit.
Tarton Hansahoovi tiatrin mängitäs Ilvesse Aapo kirotõdut ja Komissarovi Kalju lavastõtut suvõtükkü «Pulmatrall». Tükün kõnõldas ka küländ hulga võro kiilt ja om üts peris «uma inemine» – pulmaimänd Tennosaarõ Liina. Timä kõnõlõs kõikaig.
Perämäidsil aastil om iks egä suvi Tarto suvõtiatrin võro kiilt kuulda olnu: sari alas’ 2006. aastagal Rahmani Jani näütemänguga «Sõit», sõs tull’ kolmõ autori «Kõrts» (2007), Rahmani «Sann» (2008), Jäägri Merle «Kolhoos» (2009), Ilvesse Aapo «Puut/Laat» (2010).
Hommik lodjal. Foto: Ulvi MehisteRakke Kalaspordiklubi, South-Estonia DMC ja lodi “Jõmmu” meeskonnad seisid väsimatult kolm päeva ja kaks ööd head kalastushuviliste võrratu elamusretke sujuva kulgmise eest. Retke aeg langes kokku endisaegse kalurite päevaga.
Eelsoojenduseks tutvusime ERMis arhailiste, praeguseks keelatud kalapüügiriistadega. Lodjakoja sõbralik seltskond tutvustas Peipsi lotjade ainulaadsust võrreldes muude veesõidukitega ning oma põnevaid tegemisi. Seejärel seadis koosseisult kirju ja lõbusas tujus reisiseltskond end mõnusasti lodjalae lambanahkadel sisse. Algas ilusa ilma ja mööda libisevate maaliliste vaadete nautimine. Kõik Suure-Emajõe äärde sattunud ja teistel alustel seilavad inimesed lehvitasid meile nagu meie neilegi.
Emajõe Suursoo looduskeskuses saime põhjalikku teavet selle kandi looduse eripärast ning Emajõe ajaloolisest tähtsusest kaubateena. Allavoolu kulgemise käigus sai julgemaid reisijaid parema ülevaate võimaldamiseks masti tippu vintsitud. Peale õhtust supelungi ja kalastamist jäime Emajõele ööbima. Mõnus vesimündi lõhn täitis sõõrmeid ja tõi magusa une. Osavamatel öistel kalastajatel õnnestus hankida hauge. Nad ei varjanud oma saaki, vaid kõlistasid kõigi magajate rõõmuks valjult laevakella. Loe edasi: Lahe lodjaretk Emajõel, Peipsil ja Lämmijärvel
Folkansambel Ethno in Transit musitseerimas laupäeval Mooska talu õuel. Foto: Kylauudised.eeLaupäeval, 23. juulil algas Haanjamaal suitsusauna nädal, mille raames saavad huvilised saunakombeid õppida, suitsusauna kütmisel abiks olla ja palju muud põnevat ette võtta. Mõistagi ei puudu suitsusauna nädala programmist saunaskäik – esimesel suitsusauna päeval osalenutel on see tegu juba tehtud!
Nädal sai hoo sisse laupäeval Mooska talus, mille pererahvas kutsus enda juurde suitsuliha mekkima, nõgesesuppi sööma ja kaasa elama folkansamblile Ethno in Transit. Saunaseltskondade vahel korraldati ka võrukeelne viktoriin saunakommetest ja muust Vana Võromaaga seonduvast – esimese saunapäeva parimaks osutus Hartsmäe talu võistkond.
Haanjamaa suitsusauna nädalal avanevad külalistele Hartsmäe, Hurda, Kõivsaare, Mooska, Näki, Suhka, Tamme ja Puspuri talu uksed.
Saunapäevade kõrval toimub suitsusauna nädala raames ka 28. juulil suitsusaunaliha suitsutamise meistriklass Mooska talus ning 29. juulil kell 19 saunafilmide õhtu Haanja rahvamajas. Järgmine saunapäev on 30. juulil. Samal päeval kell 15 algab Rogosi mõisas ka pärimusmuusika kontsert. Loe edasi: Haanjamaa suitsusauna nädal algas päikese ja muusikaga
Foto: Uma Leht«Kolm musketäri» võru keelen: meelega mõista, et tuu takan om Krabi külätiatri.
9. hainakuu pääväl mängiti Paganamaa päivil edimäst kõrda vahtsõt nal’atükkü «ÜTS kõigi ja KÕIK üte iist ehk ÜTSKÕIK». Seo om Krabi külätiatril joba kümnes võrukiilne tükk ja näütemängu kirutaja-lavastaja Mürgü Marje om kimmäs, et taa jää-i viimätses.
Näütlejä omma peri tastsamast Krabi kandist ja seokõrd sai lava pääl nätä mitund vahtsõt «staari». Tükün vehiti himuga mõõkuga ja tull’ vällä asju, midä musketäre raamatust kuigina lövvä-i: näütüses, et kuningannal om D’Artagnaniga poig…
Kert Keskpaik (ees keskel) finišeerimas Danila Ruusu ja Indrek Tobrelutsu (stardi nr 2) ees SEB 4. Tartu Rulluisumaratonil augustis 2010. Foto: Kaimo PunisteTartu Rulluisumaraton üllatab sel aastal spordisõpru tõelise maratoni rajaga. Pühapäeval, 14. augustil peetavatel põhisõitudel saavad osalejad valida 42 km pikkuse maratoni ja 21 km pikkuse poolmaratoni vahel.
Võrreldes eelnevate maratoniaastatega on mõlemad distantsid 6 km pikemad. Selline uuendus tõstab Tartu Rulluisumaratoni teiste maailmas toimuvate analoogsete ürituste kõrvale. “Pikemat rada on mõnusam sõita ning samas on maraton nüüd võrreldav teiste omataolistega,“ on uuendusega rahul kõigil eelnevatel maratonidel rajal olnud ning eelmise aasta võitja Kert Keskpaik. „Proffidele ongi meele järgi pikem rada. Samas harrastajad, kes kord-kaks nädalas rullid alla panevad, saavad poolmaratoniga kenasti hakkama,“ on Keskpaik kindel ning lisab, et Tartu Rulluisumaraton sobib absoluutselt kõigile, kes vähegi rulluiskudega sinapeal.
Tööd Tartu Rulluisumaratoni raja uuenemise nimel on käinud juba aastaid ning jätkuvad ka pärast seekordse võistluse toimumist. “Tegutseme selle nimel, et võtta kasutusele maratoni põhirada Jõgevalt Tartusse ning poolmaratoni rada Tabiverest Tartusse,” selgitab rajauuenduste tagamaid võistluste direktor Kunnar Karu. “Jõgeva-Tartu maantee on võistluseks väga sobilik. Tasased lõigud vahelduvad tõusude ja langustega, hindamatud on ka sealse looduse lummavad vaatepildid,” põhjendab ta. Võistluseks vajaliku maanteelõigu tööd on tänaseks niikaugel, et järgmisel aastal toimub maraton Jõgeva – Tartu maanteel. Loe edasi: Tartu Rulluisumaratoni rajauuendused peagi valmis
Edimädse kooli asutamisõst Võru vallan Kolepi külän om müüde saanu 200 aastat, midä märgiti är 9. hainakuul. Inneskidsi koolilatsi ja oppajidõ kokkusaamisõ mälehtüskivi man juhat’ sisse võrukiilne regilaul, mille oll’ kirutanu Kama (Raudsepa) Juta. Laulu võtt’ üles ansambli Vannamuudu.
Kolepi kokkutulõkidõ algataja Laanekivi Õie kõnõl’ kooli aoluust. Kolepi kooliaig mahus kolmõ koolimaja ja pia 1500 latsõga aastidõ 1811–1975 vaihõlõ. Rahvast oll’ Kolepile tulnu eski Muhumaalt ja Moskvast. Tulõn häönü koolimaja vundamendi man olli lilli ja küünlä.
Augusti keskpaigas jõuab taas kätte aeg, mil tähistatakse Võru linna sünnipäeva. 19. augustil algavate Võru Linnapäevadega öeldakse Võrule „palju õnne“ juba 227-ndat korda.
Reedel, 19. augustil alates kella 11-st kutsume kõiki aktiivseid ja hakkajaid üksikesinejaid ning kollektiive üles astuma Võru Linnapäevade vabalaval, mis toimub sünnipäevalaada kõrval kesklinna pargis. Oodatud on kõik, kes soovivad esineda ning näidata oma talenti, oskusi ja elurõõmu teistele kaaslinlastele ja külalistele.
Kui kellelgi on juba ammu peas mõni idee või valmis kava, mida soovite ka teistega jagada, olgu selleks siis tants, laul, rattatrikk, luuletus või ükskõik mis, siis vabalava on just teie võimalus selle esitamiseks. Linna sünnipäev on parim aeg näitamaks, kui toredad inimesed siinkandis tegutsevad. Seega tule üksi, perega, sõprade või oma kollektiiviga ning tee rõõmu nii endale kui ka kõigile teistele.
Registreeri ennast telefonil 7828741 või saada oma esinemissoov aadressile katlin.hoop@vorukannel.ee hiljemalt 12. augustiks.
Täpsem: Kätlin Hoop, Võru kultuurimaja Kannel, tel 7828741 või 56639661, www.vorukannel.ee
Seoses noortetoa avamisega otsib Sänna Kultuurimõis alates 1. septembist 2011 oma meeskonda noorsootöötajat-projektijuhti.
MTÜ Sänna Kultuurimõis on iseseisev alternatiivse suunitlusega kunsti- ja kultuurikeskus Võrumaal Sännas. Kultuurimõis on tegutsenud aastast 2009 ning olnud pidevas arenemises. Hetkel töötab majas viis inimest kolmest erinevast rahvusest. Tegevused toimuvad puutöökojas, naiste käsitööklassis, keraamikakojas, velokuuris, teatri- ja kinosaalis ning astronoomia-teemalisel matkarajal. Toimib kunstnike residentuuriprogramm. Maja on koduks ka rahvusvahelistele vabatahtlikele ning aktiivselt tegutsetakse permakultuuri vallas. Sänna Kultuurimõisas on veel mõned kitsed, kanad, kassid ja mesilaspere. Loe edasi: Sänna Kultuurimõis otsib noorsootöötajat
Laupäeval kell 10 algavad Jõgevamaal Tabivere vallas Kurepesa talu õuel Maarja-Magdaleena XVI kodukandipäevad ja ühtlasi VII Tabivere valla külade päevad. Traditsiooniliste sündmuste tänavuseks märgusõnaks on vigursaagimine . Saetakse küladesse esindusskulptuure ja ühtlasi valmib puukuju rahvatantsijast või -lauljast, millest saab kaasalane mõned aastad tagasi valminud puust Pillimehele.
Praegu pole veel täpselt teada, kas uue kujuna valmib rahvalaulja või -tantsija ning milline on tema väljanägemine. „See oleneb paljuski meisterdajate inspiratsioonist ja kujutlusvõimest. Kuju paigaldatakse aga puust Pillimehe kõrvale, mis püsitati 2008. aastal kunagise Maarja-Magdaleena seltside maja mälestuseks. Hoone valmis 1912. aastal ja hävis 1944. aastal Teises maailmasõjas,” ütles Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsi eestvedaja Tiia Pärtelpoeg. Kodukandipäeval on võimalik teha teisigi puukujusid. Nii saava külad teha ka endale esindusskulptuurid. Tööd juhendab tuntud vigursaagija Martti Kalamees.
Õhtupoolikul kogunetakse Maarja-Magdaleena puhkealale, kus avatakse ka Leader programmi toetusel valminud uus tantsupõrand. Koos Maarja-Magdaleena kodukandipäevaga saab teoks ka Tabivere valla VII külade päev.
Eile selgusid konkursi „Märka Leaderit” parimad projektid viies erinevas kategoorias. Valiti parim Leaderi põllumajandusprojekt, ettevõtlusprojekt, keskkonnaprojekt, noorteprojekt ja koostööprojekt.
“Leader on olnud Eesti maaelu arengukava 2007–2013 üks edukamaid meetmeid, sest võimaldab maapiirkondades toetusi taotleda väga erinevate ettevõtmiste arendamiseks. Konkursi võitnud projekte vaadates võib rõõmuga tõdeda, et eestlased on õppinud eurotoetustega oma unistusi teoks tegema,” kommenteeris konkursi tulemusi põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
Konkursile esitati kokku 64 Leader meetme projekti viies kategoorias.
Parima põllumajandusprojekti tiitli võitis OÜ Taali Mesila Lääne-Virumaalt, sest paistis silma innovaatilise vahasulataja–mee-eraldaja rakendamisega, mille abil on võimalik kärjest suurem kogus mett kätte saada.
Parima maaettevõtlusprojekti auhind läks OÜ-le Matogard Randivälja külast, Tori vallast biokomposti tootmise arendamise eest. Matogard toodab taimemullasegusid, mille valmistamisel kasutatakse Tori hobuste komposteeritud sõnnikut ning tootmisel rakendatakse kaasaegset tehnoloogiat ja teaduspõhist tootearendust.
Parima keskkonnaprojekti auhinna sai MTÜ Kalaküla Rohelised Läänemaalt Kiideva looduskeskuse linnutorni rajamise eest. Projekt on piirkonnas oluline loodushariduse toetamise seisukohast.
Parima noorteprojekti esitas MTÜ Unistuste Vabrik Läänemaalt, kes korraldab loovlaagrit „Bändkamp”.
Parima koostööprojekti eest tunnustati Lahemaa piirkonnas ühisturundust ja koostöövõrgustikku arendanud MTÜd Koostöövõrgustik Ehedad Elamused Lahemaal.
