juuli 2011 Archives

Loomakaitsjad kutsuvad vanade telefonide abil aitama loomi

Eesti Loomakaitse Selts ja Mobiiliringlus OÜ kutsuvad kõiki vanade mobiilide väljavahetajaid annetama kasutatud mobiiltelefoni eest saadud raha heategevusse.
Loomakaitsjad loodavad sel moel senisest enam suunata inimeste tähelepanu hättasattunud loomadega seonduvatele probleemidele
ning tuletada samas meelde, kui oluline on taaskasutus ja säästmine.

Loomakaitsjate üleskutses seisab kirjas järgmine: “Otsime häid inimesi, ettevõtteid, organisatsioone ja palume neil levitada kampaaniainfot sugulaste, tuttavate, sõprade, klientide seas kui ka asutusesiseselt. Soovime kokku koguda kasutult seisma jäänud (ka katkised) mobiiltelefonid, millest saadud tulu annetatakse Eesti Loomakaitse Seltsile (loomade abistamiseks, transportimiseks, ravimiseks jne).”

Kampaanias osalemiseks ning täpsemate juhiste mobiiltelefonide kogumiskarbi (kogumiskoti) saamiseks võtke ühendust: merli.jurisoo@loomakaitse.ee.

Eesti Loomakaitse Seltsi kontod on: SEBpangas 10002019856000 ja Swedbankis 221041248998.

Täna algab noorte laulu- ja tantsupidu

Täna kl 19 algab Tallinnas XI noorte laulu- ja tantsupidu Maa ja Ilm. Väravad avatakse publikule kell 18. Kuna sel aastal toimub laulu- ja tantsupidu ühel territooriumil ning tantsijad liiguvad ka publiku sektorite vahekäikudes, siis paluvad korraldajad publikul etenduse ajal oma kohalt mitte lahkuda.

Avamisel osalevad ühendkoorid (v a mudilaskoorid ja poistekoorid) ning tantsijad. Lauljate esituses kõlab viis laulu. Avatseremoonia kestab ligi pool tundi, tuletornis süüdatakse laulu- ja tantsupeo tuli ning EV president Toomas Hendrik Ilves peab peo avakõne. Avamisele järgneb kohe tantsupeo esimene etendus.

Pileteid jätkub

Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA annab teada, et huvilised saavad veel rahulikult ka pileteid osta ehkki paremad kohad tantsupeole müüdi jua ammu. Peo avamisürituse ning esimese tantsupeo pileteid saab osta Piletimaailma, Piletilevi ning Ticketpro müügipunktidest ning e- poodidest. Mere sektori ning Oru C sektori pileteid ning laulupeo A, B, C sektori pileteid müüb ainult Piletilevi.

Pileteid müüakse ka koha peal Mere, Oru ning Lasnamäe sissepääsude juures olevates kassades, kuid seda ainult sularahas ning kassadest saab osta ainult sama päeva etenduse/kontserdi pileteid.
Lauluväljaku kassad on avatud:
Reede, 1. juuli – al kella 14.00st
Laupäev, 2. juuli – al kella 16.00st
Pühapäev, 3. juuli – al kella 10.00st
Piletihinnad ja muu lisainfo leiab siit. Loe edasi: Täna algab noorte laulu- ja tantsupidu

ELF alustas talgusuvega

Eile algas Eestimaa Looduse Fondi (ELF) sellesuvine loodustalgute hooaeg. Avatalgud toimuvad Põhja-Liivi sooservadel, kus talgutöödeks on soo taastamine. Kolmandat aastat järjest algab ELFi suvine talguhooaeg Pärnumaa lõunaserva jäävate soode keskel, tööks vanadele kuivenduskraavidele tammide ehitamine. Eesti-Läti piiril asuvasse Põhja-Liivimaa märgalakompleksi kuulub kolm rahvusvahelise tähtsusega RAMSARi märgala: Nigula, Ziemelu Purvi (Põhja sood) ja Sookuninga looduskaitsealused sood.

Põhja-Liivimaa märgaladel otsitakse võimalusi koosluste ja veerežiimi taastamiseks soodes. Kõige säästlikum on kuivenduskraavidele tamme ehitada raba enda vähelagunenud turbast. Turbatammid on ka pikema säilimisega, sest ei sisalda mädaneda võivaid puitosi. Selline tamm on 100% looduslik, mingeid tehismaterjale pole vaja rabasse vedada, nende ehitamine on puhas käsitöö.

Talguliste abi on tarvis Ruunasoo vanade kuivenduskraavide tammitamisel, et taastuks soo algne, looduslik seisund. Kahel eelmisel suvel rajatud tammid on toiminud väga hästi ning töö ootab järge.

Soid kuivendati nõukogude ajal tüüpiliselt kahel eesmärgil: turba kaevandamiseks või metsakasvu hoogustamiseks. Ajapikku sai selgeks, et rabade kuivendamine metsamajanduslikel eesmärkidel ei tasu end ära, kuid paljud looduslikud kooslused on juba rikutud kuivendamise vahetu või kaugmõju tõttu. Samuti on kahjustada saanud soodes tekkinud juurde hulk probleeme nagu näiteks suvine ülikõrge tuleohtlikkus. Peaaegu kõik Eesti suuremad metsapõlengud on toimunud kuivendatud turbaaladel, kus nende kustutamine on kõduturba tõttu väga raske.

Käsmus unistatakse ujulavast

Käsmu on ilus koht, kus tehtud folki, fotonäituseid, kontserte ja palju muud. Nüüd on Käsmus tekkinud soov ehitada veele ujuvlava. nii on kirjas meremuuseumi kodulehel www.kasmu.ee värske ide etekkelugu: “Kõige selle melu keskel hakkas Käsmu meremuuseum unistama. Sulges ühel pühapäeval silmad ja lasi oma mõtetel voolata. Alateadvus seilas sinna ja tänna, kuni lõpuks jõudis kohale. Sellest hetkest tekkis meremuuseumil unistus, et Käsmu sünniks merepealne ujuvlava.

Käsmu meremuuseumi ujulaval on potentsiaali saada üheks Eesti kaunimaks esinemispaigaks, sest lisaks maalilisele merevaatele on hindamatud emotsioonid ja kogemused, millest argipäeva rutiini eest põgenedes siit saadakse.

Muuseumi kui kultuuriasutuse ja tänavuse kultuuripealinne meeleolude taustal on kõige õigem hetk hakata mõtlema Käsmu panusele eesti kultuuriajaloos. Kontserdid, lavastused, näitemängud, festivalid on piltlikult öeldes kõigest jäämäe tipp, sest uued teed, mida ujulava avab, on lõputud. Lisaks imelisele vaatemängule saavad kogemuse võrra rikkamaks ka esinejad ja tehniline meeskond, sest kuigi tegemist ei ole haruldase kontsertpaigaga, võib seda nimetada ikkagi erakordseks.

Merepealse lava ainus murepilveks võivadki olla pilved taevas. Tehnika on emakese looduse eest kaitstud varjualusega, kuid probleemiks võib muutuda mikrofonisse puhuv tuul, mis võib heliga kurja nalja tegema hakata.

Unistamine on edasiviiv jõud, mille abil saab ületada takistusi, end täiendada ja arendada. Käsmu meremuuseumi unistust saada päris enda merepealne lava on kujundanud kõik need festivalid ja etendused, mida see armas kaptenite küla on lahelt võõrustanud. Kõike ikka selleks, et tuua rõõmu ja kultuuri igaüheni. Kõige selle lõpuks peab ütlema, et unistused on mõeldud täitumiseks ja järgmine kord kohtume juba Käsmu meremuuseumi merepealsel laval!

Loe lähemalt www.kasmu.ee

Ole looduses liikudes tähelepanelik

Keskkonnainspektsioon tuletab kõigile meelde, et mitte igal pool ei tohi mootorsõidukiga sõita, samuti ei saa igasse kohta telki püstitada ega lõket teha.

Suvel sagenevad seaduserikkumised, mis on seotud sõitmisega veekogude ranna või kalda piiranguvööndis, telkimisega kaitsealadel ning lõkketegemisega selleks mitteettenähtud kohtades.

Näiteks 25. mail sõitis Emil (48) sõiduautoga Lääne-Virumaal Vihula vallas Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndis mööda avalikuks liiklemiseks suletud metsateed Käsmu poolsaarele, seda hoolimata metsaomaniku ehk riigimetsa majandaja poolt teele paigaldatud keelumärgist. Seejärel püstitas ta kaitseala piiranguvööndis selleks mitteettenähtud kohta telgi. Vales kohas sõitmise ja telkimisega rikkus ta metsaseaduse, looduskaitseseaduse ja Lahemaa rahuvuspargi kaitse-eeskirja nõudeid. Inspektsioon määras mehele 60 euro suuruse trahvi. Loe edasi: Ole looduses liikudes tähelepanelik

Lõõdsapoisi tegevä Põlva kuulsas

«Toomasõ ja Henriku pillimänguga om Põlva kant saanu tagasi kuulsusõ, miä siin kunagi oll’, ku mängse Kikka Karla, Kurõ August ja Elmar, Reino Richard ja tõõsõ,» löüd nuuri pillimiihi oppaja, pillimeistri Tartese Heino (59).

Villändin perimüsmuusiga aidan keväjä peetül kolmandal üleriigilidsel pilliopilaisi võikimängmisel tunnistõdi Ojasaarõ Toomas (18) kõgõ parõmbas. Hinrikusõ Henrikut (17) kiteti eräpreemiäga huugsa mängu iist.

Nuuri pillimiihiga oll’ üten ka Tartese Heino, kiä om Toomast opanu kolm ja Henrikut puultõist aastakka. «Toomas mängse Villändin väega täpsele. Mul olõ-i inämb Toomassõlõ midägi opada – ma opi nüüt timä käest,» löüd Tartes tõõmeeli. «Tehniga om poissõl joba nii hää, et kuun mängin opimi ütstõsõ käest õnnõ lukõ.» Poisi omma esi jo jupp aigu Põlva lõõdsakursuisil tõisi oppaja olnu.

Nigu aost aigu, nii käü ka Tartese Heino käe all lõõdsamänguoppus kuulmisõ perrä. «Vanastki nuur mängjä kullõl’ näütüses pidol mõnt vanõmbat, läts’ kodo ja pruuvsõ perrä mängi. Ku es mälehtä, poimsõ uma osa mano ja nii taa lõõdsafolkloor sündügi,» seletäs Heino.

«Toomas tulõ kodo, istus maaha ja mäng pilli – mitte ei kumbi edimält külmäkapi ust. Tä om fanaatik, tä mängissi kõik aig,» tunnistas Toomassõ imä Ojasaarõ Tiiu. Loe edasi: Lõõdsapoisi tegevä Põlva kuulsas

Nädalavahetusel toimuvad Narvas linnusepäevad

2. ja 3. juulil toimuvad esimest korda Narva linnuse päevad. Narva linnusel on 700 aasta pikkune ajalugu. Selle aja jooksul on linnus näinud nii sõdu kui rahuaegu, nii viletsust kui rikkuse kogumist. Linnuse päevadel avaneb erakordne võimalus teostada ajalooalane retk – teie ette ilmuvad vaprad rüütlid ja sõdalased, kaunid daamid, rikkad linnakodanikud ja töökad käsitöölised erinevatest aegadest.
Mõlemal päeval on Läänehoovis avatud laat. Käsitöölised õpetavad kõiki soovijaid korve punuma, vilti vanutama ja ehteid valmistama. “Narva Balagan” viib läbi žonglööride õpitoa, kus lapsi ja noori õpetatakse žongleerimise aluseid ja köielkäimist. Kõige väiksemad külastajad saavad oma perekonna vappi joonistada.
Mõlemal päeval demonstreeritakse relvi ning keskaegseid võitlusvõtteid. Rahumeelsed käsitöölised tutvustavad Põhjaõues 17. sajandi käsitööameteid.
Perenaised saavad oma kokaraamatuid täiendada keskaegse köögi unikaalsete retseptidega. Meistrite juhendamisel õpivad nii lapsed kui täiskasvanud keskaegseid tantse. Laupäeva õhtu lõpeb tuleshow ja trummarite esinemisega.
Pühapäeva peasündmuseks on kirve- ja noaviskamise võistlused ning vibulaskmine. Kutsume kõiki soovijaid oma jõudu proovima!
narvamuuseum.ee