Kanepis jagasid noored tunnustust ja tiitleid

pilt tiiu jt
Vasakult: Rivo Veski, Marju jalas, Steven Kongo, Tiiu Leppikus. Foto: erakogu

Kanepi Seltsimajas toimus neljandat korda tunnustusüritus noortele ja noorte sõpradele, kes on andnud märgatava panuse kohaliku noorsootöö edendamisse. Jagati välja tiitlid „Aasta Noorte Sõber“, „Aasta Noor“ ja „Aasta Tegu“ ning eripreemiana „Aasta Noorte Eeskuju“.
Kanepi valla „Aasta Noorte Sõber 2010“ on Marju Jalas, kes on loonud noortele mitmeid uusi vaba aja veetmise võimalusi: draamastuudio, trummiring ja üldkultuuri ring. Ühtlasi on ta õpilasmaleva rühmajuht ja aktiivne kohalikus elus.

Kanepi valla „Aasta Noor 2010“ on Steven Kongo, kes on mitmete traditsiooniks kujunenud spordiürituste (rannavõrkpalli- ja piljarditurniir, jalgpallimängud, mobiilivise ja pleieriheide) organisaator. Ta on alati kohal nõu ja jõuga.
„Aasta Tegu 2010“ on Kanepi Teataja uuenduskuur. Kanepi Teataja on valla infokandja, mida veab väsimatu Tiiu Leppikus. Möödunud aastal läbiti uuenduskuur, mis muutis lehe veelgi paremaks.
Erandkorras anti välja tiitel „Aasta Noorte Eeskuju“. Auhinna pälvis Rivo Veski, kes hoolimata õpingutest Tartus tegutseb aktiivselt ka Põlvamaal, olles teatrijuht, lavastaja, näite- ja ajakirjanik, Rivo on üks Põlvamaa noorteportaali ellukutsujaid ja eestvedaja aga ka Põlvamaa kooliteatrite festivali korraldaja .
Allikas: polvamaa.ee

Rapla maakonna tippauhinna „Rapla Redel“ saab Robert Kasemägi

Rapla maavalitsuse juures asuv auhindamiskomisjon valis esitatud 11 kandidaadi hulgast välja 2011. aasta Rapla maakonna tippauhinna „Rapla Redel“ saaja.
Auhind otsustati anda  staažikale muusikule ja muusikaõpetajale Robert Kasemägile. Taotluses iseloomustab Märjamaa muusikakooli direktor Maiu Linnamägi  peatselt 92-aastaseks saavat auhinnasaajat kui Eesti metsasarvemängijate koolkonna alusepanijat, kes on pikkade aastate jooksul olnud tõeline noorte kasvataja ja suunanud nende väärikat käitumist. Tema meetodiks on alati olnud  laste innustamine iseseisvalt õppima, uurima ja avastama. Oma tõekspidamistega on Robert Kasemägi aidanud noortel aru saada elementaarsetest käitumisnormidest ning olla leppimatu kultuurituse ja labasuse vastu igapäevaelus.
Auhind koos soliidse preemiarahaga antakse maavanem Tiit Leieri ja Raplamaa Omavalitsuste Liidu esimehe Mart Järviku poolt üle Eesti Vabariigi aastapäeva vastuvõtul 22. veebruaril Märjamaa kultuurimajas.
Allikas: raplamaa.ee

Reedeni on võimalik esitada Jõhvi valla aukodaniku kandidaate

Jõhvi vald

Kuni 4. veebruarini saab vallavalitsusse esitada nende jõhvilaste nimesid, kes vääriksid valla aukodaniku tiitlit.
„Jõhvis on palju väärikaid inimesi, kes võiksid pälvida aukodaniku tiitli. Selle ühe väljavalimiseks palume teha ettepanekuid nii füüsilistel kui ka juriidilistel isikutel,” ütles vallavanem Tauno Võhmar.
Valla aukodaniku statuudi järgi omistatakse see nimetus erilise austusavaldusena Jõhvi vallale osutatud väljapaistvate teenete eest hariduse, kultuuri, sotsiaal-, tervishoiu, majanduse, spordi ja muudes valdkondades. Aukodaniku kandidaati vallavalitsusele esitades tuleb lisaks isiku nimele ja ametile ära märkida ka tema teenete lühikirjeldus.
Kandidaatide hulgast teeb valiku volikogu. Tiitel antakse välja 22. veebruaril kell 18 kontserdimajas toimuval pidulikul kontsertaktusel. Tiitliga käib kaasas rahaline preemia 639 eurot (10 000 krooni).
Jõhvi aukodaniku tiitel anti esmakordselt välja 1998. aastal. Siis pälvis selle esimese Eesti Vabariigi ajal Jõhvi aselinnapeana töötanud Harald Rooks. Aukodanikuks on nimetatud veel tööstusjuht Väino Viilup, rahvusvähemuste liikumise edendaja ja kunstipedagoog Margarita Ostroumova, tantsuõpetaja Helju Tori, muusikapedagoog Endla Jaanus, kauaaegne sotsiaaltöötaja ja volikogu liige Gale Popova, teatrimees Eugen Vaher ja kauaaegne volikogu liige Viktor Nikolai ning postuumselt on aunimetuse saanud Jõhvi ajaloo uurija Lembit Kiisma.

Allikas:  Jõhvi veebileht

Setomaal tunnustati tublimaid

Setomaa Valdade Liit ja Seto Kongressi vanematekogu tunnustasid aunimetusega üheksat inimest, kes 2010. aastal andsid olulise panuse Setomaa heaks, vahendas Setomaa.ee.

Aunimetused anti välja kuues kategoorias. Aunimetuste kandidaadiks esitati kokku 30 isikut, kõige enam kandidaate esitati Setomaa aasta sõbra aunimetuse saajaks.

Setomaa aasta inimeseks kuulutati Margus Linnamäe, kes on juba aastaid toetanud Setomaal mitmesugusied ettevõtmisi.

Setomaa aasta ettevõtjateks kuulutati Aarne Kiviste (OÜ Kimeko), kes on oma ettevõtte arendamise kõrval aktiivselt osalenud Setomaa arendamises ning käivitanud Setomaa ettevõtlike inimeste klubi tegevuse, ning Urmas Jõgeva (AS Värska Vesi), kes on oma ettevõtet arendades leidnud ka ekspordivõimalusi.

Setomaa aasta talunikuks kuulutati Mart Uibokand (Mardimäe talu), kes on eeskujuks mahetootmise edendamisel ja noorema põlve kaasamisel talu majandamisse.

Setomaa aasta sõbraks kuulutati kolm inimest. Urmas Klaas on järjepidevalt tutvustanud Setomaa ja Eesti ettevõtteid ja organisatsioone Pihkva oblastis ning aidanud kaasa piiriülese koostöö edendamisele. Juhan Parts on toetanud piiriäärsete teede kordategemist. Tõnis Lukas on toetanud pärimuskultuuri edasiandmisega seotud tegevusi.

Setomaa aasta õpetajaks kuulutati Vello Jüriöö, kes on koostanud setokeelseid kooliõpikuid, õpetanud pärimuskultuuri, korraldanud hariduskonverentsi.

Setomaa aasta sportlaseks kuulutati Kaisa Raudkepp, kes on kolmekordne Eesti meister orienteerumisjooksus 18aastaste vanuseklassis, saavutas Balti meistrivõistlustel esikoha ja Euroopa meistrivõistlustel 18. koha.

Mart Uibokand. Foto: Igor Taro

Lastekaitse Liit tunnustas lastesõbralikumaid

 MTÜ Lastekaitse Liit ja Eesti Õpilasesinduste Liit andsid üle eelmis aasta lapsesõbraliku ühiskonnategelase ja organisatsiooni tiitlid.

Aasta lapsesõbralikeks ühiskonnategelaste tiitli said Aivo ja Maria Värton, kes on rajanud Uue-Antslasse Euroopas ainulaadse siseliikluslinnaku, mille eesmärgiks on lastele jagada liiklusõpetust reaalse linna tingimustes. Linnak ehitati selleks, et lapsed õpiksid paremini liiklust tundma. Linnak on tehtud lehmalauta ja tegijate hinnangul arendatakse linnakut tulevikus edasi.

Lapsesõbraliku organisatsiooni tiitli sai bussifirma AS SEBE, mille bussides on laupäeviti noortele sõidupiletid -60% odavamad, tööpäevadel aga -10%.

Koeru kultuurirahva vägev saak

Taliharjapäeval, 14.jaanuaril andis Järvamaa Omavalitsuste Liit Türi Kultuurimajas toimunud auhinnagalal välja Järvamaa Noorsoo-, kultuuri- ja spordipreemiad.

Anne Pindre sai kultuurielu edendaja preemia. Anne on Koeru Kultuurimaja kunstiline juht, Koeru folkloorirühma juhendaja, Koeru Kultuurimaja ringijuht, EELK Koeru koguduse organist ja ansambel „Madli“ juhendaja.

Koeru Huviteater valiti Järvamaa 2010.aasta parimaks kollektiiviks. Huviteater on esinenud Järvamaa  näitemängupäevadel ja paljudel aastatel on trupile omistatud Järvamaa parima näitetrupi nimetuse. 2003. aastal  järgnes Järvamaal saavutatule eripreemia Endla teatris korraldatud üle-eestilistel harrastusteatrite festivalil lavastuse “Mäetaguse vanad” eest.

Koeru Huviteater valiti etendusega “Valupisarais märtsipäevad” esindama Järvamaad  XI Vabariiklikul Harrastusteatrite festivalil 2010.a. Rakvere Teatris. See etendus on pärjatud ka XI Harrastusteatrite riigifestivali laureaadi tiitliga.

Anne-Ly Pihlak – rahvatantsu ja liikumisrühmade piirkondliku edendamise eest ja

Thea  Kristal – HOLAÖÖ pikaajalise korraldamisega muusikaelu rikastamise eest said Kultuurkapitali maakondliku ekspertgrupi aastapreemia.

Uudis põhineb JOL portaali infol. Vaata http://www.jarva.ee/index.php?article_id=8559&page=608&action=article&

Eesti parim lüpsikari elab Viljandimaal

piim
Lea Puuri piimakari on aastaid väga hea toodangu poolest silma paistnud. Foto: Elmo Riig/Sakala

Ajaleht Sakala annab teada, et Eesti parim piimakari elab Viljandimaal.

Novembri lõpu andmetel oli Eesti parima karja omanik Saarepeedi valla Õunapuu talu.

Õunapuu talu perenaine Lea Puur ütles, et mullu andsid kolm tema karja lehma üle 14 tonni piima. Üks neist oli viiendal piimal mustakirju Ralli, kelle aastatoodang oli 14 384 kilogrammi. Järgnesid punane Riimik 14 346 ja mustakirju Hiire 14 250 kiloga.

Õunapuu talu lehmad püsivad ka kaua karjas: mullustel andmetel oli piimalehma keskmine iga 7,6 laktatsiooni. Üks vanemaid on 11-aastane maatõugu Mari, kes on kolmekordne vissi tiitli omanik, ja vanim 12-aastane Kanni. Tema aastane piimatoodang on 13 tonni piires.

Allikas: sakala.ajaleht.ee

Aasta konservaatoriks kuulutati Kihelkonnalt pärit Jolana Laidma

aastanimi
Jolana Laidma.

Eesti muuseumide aastaauhindade konkursil valiti seitsme kandidaadi hulgast aasta konservaatoriks 2010 ning ühtlasi aunime esimesena kandma Saaremaalt Kihelkonnalt pärit Jolana Laidma. Jolana sai preemia Eesti Ajaloomuuseumi eksponaadi – Egiptuse kassimuumia sarkofaagi konserveerimise eest ennistuskojas Kanut.
Muuseumide aastaauhindade kogumis- ja säilitustöö komisjoni esimees, ennistuskoja Kanut endine direktor, praegu Rootsi Rahvusmuuseumi säilitusosakonna juhataja Kriste Sibul ütles Meie Maale, et Jolana Laidma pälvis kuue kandidaadi ees tunnustuse hea idee eest konserveerimises. “Oluliseks pidasime tema idee uuenduslikkust ja teostuse keskkonna- ning ressursisäästlikkust,” põhjendas Sibul.
Allikas: meiemaa.ee

Vabariigi aastapäeva puhul toimuvad seekord ka teistmoodi vastuvõtud tublidele inimestele

23. veebruaril 2011 korraldatakse kodanikualgatusena üheksa Eesti linna kümnes saalis Eesti kodanikele Eesti Vabariigi sünnipäevale pühendatud vastuvõtt. Eesrindlikke kodanikke tervitab Kalevipoeg, kes pole unustanud oma rahva paremaid poegi. Vastuvõtul esinevad tuntud Eesti solistid. Järgnevad suupisted ja joogid. Vastuvõtust Eesti Nukuteatris teeb otseülekande Kanal 2.

Kuna Eestimaa peosaalid ei mahuta lõputult tublisid inimesi, siis annavad korraldajad kodanikule kutse saamiseks ka väikese ülesande. “Vaadake ringi enda ümber, et mida teie või teie ümber inimesed on teinud oma kodumaa jaoks. Ära küsi, mida riik saab sinu jaoks teha, vaid mida sina saad riigi heaks teha. Mida sina oled teinud, et meie elu siin väiksel maalapil oleks parem,” ütlevad nad koos viitega, et kodulehel www.kodanikud.ee on igal soovijal võimalik täita vorm, mille olulisim osa on teada anda heast teost, mida tema poolt soovitatud isik on teinud oma riigi ja ühiskonna jaoks. Iga heateotegija saab posti teel kutse kahele. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 10. veebruar 2011. Loe edasi: Vabariigi aastapäeva puhul toimuvad seekord ka teistmoodi vastuvõtud tublidele inimestele

Elvas oodatakse kevadet

Janar Kulli foto "Kevade nautlejad"

Fotokonkursi “Elva hetked 2010” žürii on otsuse langetanud: aasta parimaks püütud hetkeks osutus Janar Kulli foto “Kevade nautlejad” Verevi järvest partide ja päevitajatega. Žürii liige linnapea Reno Laidre tunneb võidufoto üle siirast heameelt. “Fotoga “Kevade nautlejad” on tabatud kordumatu Elva hetk. Sellist vaatepilti ei ole võimalik lavastada, sellel fotol on tõeline väärtus,” sõnas Laidre.

Teise koha pälvis Karin Ojaste foto “Murtud” ning kolmanda koha vääriliseks osutus Marika Krooni foto “Suveunistus”. Erilist äramärkimist väärisid veel Karin Ojaste foto “Öine valgus” ja Marika Krooni jäädvustus “Talveplaneet Arbi”.

Fotokonkursi viimase etapi “Sügise valgus” võitjad olid Janar Kull fotoga “Õhtuvalgus”, Marika Kroon fotoga “Hele valguskiir sügises” ning Janar Kull fotodega “Rongiootus” ja “Valgust püüdmas” ja Triin Erg fotoga “Valgusvihk”. Veebihääletajatelt sai enim punkte Karin Ojaste jäädvustus “Hommikune valgus”.

Elva Linnavalitsus tänab konkursist osavõtjaid. Kõik on oodatud fotonäituse avamisele ja auhindade üleandmisele 20. jaanuaril kell 15.00 Elva matkakeskuse avatud ateljees, Pargi 2. Võistlusfotosid näeb ka Elva linna fotoalbumis http://foto.elva.ee.

Fotokonkursi toetavad Photopoint ning Elva Huviala- ja Kultuurikeskus Sinilind.

Info: Merike Järv, 730 9887

Allikas: tartumaa.ee

Otsitakse Ilmapuu auhinna väärilist

Hõimurahvaste Programmi Nõukogu kuulutab välja 2011. aasta Ilmapuu auhinna konkursi. Ilmapuu auhind antakse soome-ugri põlisrahva esindajale või inimesele, kelle tegevus on kohalikul tasandil väga tihedalt, tulemuslikult ja tänuväärselt seotud hõimurahva kultuurilise identiteedi ja püsimajäämisega.

Auhind antakse välja kodanikualgatusliku töö eest:

Etnokultuuri, keskkonnakaitse, kodu-uurimusliku, etnoajaloo vm valdkonna projekti käivitamine ja tulemuslik läbiviimine;

Festivalide, üritustesarjade jmt korraldamine ja tavade elushoidmine;

Kohalikule elule ja identiteedile olulise protsessi algatamine, läbiviimine või sellele kaasaaitamine.

Ilmapuu auhinna nominentideks võivad olla inimesed, kes ei tarvitse laiemale üldsusele tuttavad olla, kuid kelle tarmuka töö ja innustava olekuta ei saaks kõnelda mõne paiga elavast soomeugrilisest (rahva)kultuurist ja selle elitaarsetest tippudest kunstides või teaduses. Auhinna suurus on 1 250 eurot ning preemia määratakse reeglina ühele inimesele. Erandkorras võib auhinna saada ka mõneliikmeline töörühm. Taotlemisel nõutavad dokumendid tuleb saata hiljemalt 15. märtsiks. Auhind kuulutatakse välja vadjalaste kevadisel maahinguspäeval  2. juunil 2011.

Lisateave Ilmapuu auhinna taotlejale leiad siit: http://www.fennougria.ee/index.php?id=19898

Õnnitlused Kadi ja Hendrik Noorele Sänna kultuurimõisa

Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupi ja Võrumaa Omavalitsuste Liidu poolt välja antava kultuuripreemia “Võrumaa Kultuuripärl 2010” pälvisid 6. jaanuaril 2011 Võru kultuurimajas “Kannel” toimunud tänuüritusel Kadi ja Hendrik Noor Sänna kultuurimõisast.
Palju õnne!

Külauudiste tegijad liituvad õnnitlejatega

Raplamaal tunnustatakse täna kultuuri- ja spordiinimesi

Tohisoo mõis
Eesti Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupp tunnustab täna õhtul kell 19.00 Kohilas Tohisoo mõisas maakonna kultuuri ja spordiinimesi tänuõhtuga, mis kannab nime „Raplamaa rikkus”.

Vastuvõtule on kutsutud poolsada külalist, kelle hulgas on loomeinimesi, mittetulundusühingute, kohaliku omavalitsuse ja teiste organisatsioonide esindajaid, kellel on silmapaistvaid teeneid kultuurielu edendamisel või kes on selle aasta loominguliste saavutustega rikastanud Raplamaa kultuurielu. Neist viis pärjatakse kultuuripreemiatega ja kakskümmend seitse aastapreemiatega.

Tseremoonial antakse üle ka traditsiooniline tippauhind „Raplamaa Kultuuripärl”. Kultuuripärliks 2010 kuulutatakse perekond Kusmin Märjamaalt, kes meie muuseumivaesel Raplamaal on koos mitme põlvkonnaga pühendunud Sillaotsa talumuuseumi kasvatamisele maakonna esindusmuuseumiks. Loe edasi: Raplamaal tunnustatakse täna kultuuri- ja spordiinimesi

Keskkonnategijaks 2010 nimetati Evelin Ilves

Evelin Ilves (vasakul) külas Kalevi kommivabrikus. Foto: president.ee
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis 2010. aasta keskkonnategijaks Evelin Ilvese, kes juhtis aasta jooksul aktiivselt tähelepanu ebatervislikele lisaainetele toidus ning propageeris mahetoodangut.

EKO liikmete hinnangul jagavad tiitlit “Keskkonnakirves 2010” majandusminister Juhan Parts ettepaneku eest jätkata põlevkivi kaevandamist suures mahus ka tulevikus ning Tallinna Kommunaalamet keskkonnavaenuliku transpordipoliitika elluviimise eest.

„Nii keskkonna kui kohalike elanike tervise huvides on, et põlevkivi kaevandusmahude vähendamist hakataks planeerima avalikust kaasates. Partsi plaan eirata juba riikliku põlevkivi arengukavaga paika pandud piiranguid ja kaevandamismahte hoopis suurendada on enam kui kahetsusväärne,“ ütles Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Jüri-Ott Salm. Loe edasi: Keskkonnategijaks 2010 nimetati Evelin Ilves

Selgusid kodanikuühiskonna aasta tegijad

Vabaühenduste liit EMSL kuulutas välja tänavused kodanikuühiskonna aasta tegija tiitli saajad, kelleks on vabaühendustest Toidupank ja äriettevõtetest EMT. Aasta missiooniinimeseks valiti Liia Hänni ning aasta teoks NO99 teatri “Ühtne Eesti”. Esmakordselt välja antud aasta pioneeri tiitli sai Garage48.

Tunnustus jäeti välja andmata avaliku võimu esindaja kategoorias, sest valiku teinud EMSLi nõukogu ei leidnud tänavusest selliseid silmapaistvaid näiteid nagu kaasamise edendaja Hille Hinsberg eelmisel aastal või e-kodaniku harta loonud Riigikontroll üle-eelmisel. Loe edasi: Selgusid kodanikuühiskonna aasta tegijad

Valga muuseumi sõbraks valiti Endla Schasmin

Valga muuseumi sõbraks valiti tänavu Valga keskraamatukogu direktor Endla Schasmin.Selle aasta sisse jäi mitmeid ühiseid tegemisi: lugemisaasta lumememmekett Säde pargis, ühisnäitus “Kirjutavad kunstnikud” ja muinasjututeemalised muuseumitunnid mudilastele. Juba teist aastat saab Valga muuseumi sõber tänutäheks koostöö eest Valga muuseumi tunnusvärvides Valgamaa lammaste villast kootud sokid.

Tahkuranna valla vapimärgi pälvis Ilmar Tõnisson

Foto: voisteraamatukogu.blogspot.com

Tahkuranna valla aastapäevaüritusel-jõulupeol anti valla vapimärk pidulikult üle pool sajandit Pärnumaal ja Eesti muusikarindel tegutsenud dirigendile, pedagoogile ja interpreedile Ilmar Tõnissonile (pildil), teatab Pärnu Postimees.

Tahkuranna vallasekretär Ulvi Poopuu sõnas, et vapimärgile oli esitatud kaks kandidaati, kuid vallal on kombeks anda aastas välja üks märk.

Varem on vald vapimärki välja andnud Eesti Vabariigi aastapäeval, nüüdsest tehakse seda valla aastapäeval.

Aastatel 1992-1998 organiseeris Tõnisson Tahkuranna rahvusvahelisi muusikakursusi, mis 1993. aastast kuulusid Euroopa noorte suvelaagrite ühendusse.

Tahkuranna laagri eesmärk oli anda noortele muusikutele orkestrimängu kogemus ja arendada pillimänguoskust.

Käesoleva aasta 10. augustil täitus teenekal muusikainimesel 75 eluaastat.

Mulgimaal jagatakse tunnustust kultuuri- ja spordirahvale

parl
Kultuuripärl läheb Aivar Trallmannile. Elmo Riigi foto (Sakala)

Kolmapäeval pärimusmuusika aidas peetaval ”Pärlipeol” jagatakse tunnustust Viljandimaa tegusale kultuurirahvale ja tublidele sportlastele.

Lõppeva aasta Viljandimaa Kultuuripärl läheb Viljandi muusika- ja kultuurielu rikastajale Aivar Trallmannile.

Kultuurkapitali maakondliku aastapreemia saavad:

• Maire Sala — kalmistukultuuri tutvustaja, väärtustaja ja talletaja, näituse ”Eesti matus” koostaja, raamatute ”Igaviku teele” ning ”Viljandimaa kalmistute lugu” autor.
• Viljandimaa Kammerkoor — tänavu kümneaastaseks saanud Viljandimaa koorimuusika edendaja, kellel ilmus esimene heliplaat ”Mõni asi on ilmas püha”, Bratislava rahvusvahelise koorikonkursi hõbe- ja kuld-diplomi laureaat. Koori dirigendid on Toomas Voll, Kadi Ritsing ja Jüri Liiva.
• Mulgipidu 2010 — Karksi ordulinnuses peetud esimesel Mulgi laulu- ja tantsupeol osales 61 kollektiivi 1000 laulja ja tantsijaga kogu ajalooliselt Mulgimaalt. Peo eestvedajad olid Alli Laande ja Kristel Habakukk.
• Malle Saarelaid — kauaaegne kunstiõpetaja, erivajadustega noorte kunstistuudio Keldristuudio juhendaja ja invateatri Karlanda dekoraator-kostümeerija.
• Evi Eilonen — kauaaegne Saarepeedi põhikooli ajalooõpetaja, kohaliku kodu-, kooli- ja kultuuriloo uurija ja talletaja.
• Priit Noorhani — Viljandi džässiklubi eestvedaja.
• Märt Tomp — Kärstna piirkonna noorte spordielu eestvedaja.
• Toomas Aavasalu — Tääksi spordielu koordineerija ja suusamaja ehituse eestvedaja.
• Valdeko Kalma — maadlusklubi Tulevik eestvedaja.
• Margus Keerutaja — Viljandi Metalli võrkpallinaiskonna mänedžer.

Viljandimaa rahvakultuuri auhinna laureaadid:

• Valeri Velbaum — katuselaastumeister, meeste käsitöö traditsioonide hoidja ja edendaja.
• Kersti Vunder — Tarvastu valla tantsukultuuri hoidja ja edendaja.
• Tiiu Siim — mitmekülgne ja energiline kultuurielu eestvedaja.
• Riina Mankin — segakoori Ilmatar koorijuht ja laulutraditsiooni edendaja.
• Alli Laande— mulgi keele ja kultuuri arendaja ning edendaja.
• Leida Mägi — Viljandimaa rahvakunstiühingu asutaja ja kauaaegne eestvedaja.
Pärlipeol annab Viljandimaa spordiliit karikad aasta parimatele sportlastele ja maavalitsus tunnuskirja liikumise ”Vallarahvas liikuma” laureaatidele.
Viljandimaa parim meessportlane on sõudja, Euroopa meistrivõistlustel paarisaerulises kahepaadis hõbemedali võitnud Kaspar Taimsoo. Naissportlastest pälvib parima tunnustuse võrkpallur Anu Ennok, kes on Viljandimaa aasta võistkonnaks nimetatud naiskonna Viljandi Metall liige. Parimad noorsportlased valiti kergejõustiklaste seast: need on Kätlin Tõllasson ja Martin Männik. Aasta tegija tiitel määrati Viljandi rattaklubile ning aasta ürituseks valiti esimene Mulgi uisumaraton.

Allikas: Sakala.ajaleht.ee

Sindi tunnustas parimaid

Sindi linnavalitsushoone. Foto: Urmas Luik
Laupäeval toimus Sindi seltsimajas linna pidulik jõulukontsert, millel tunnustati ka linna parimaid sportlasi ja avalikustati konkursi „Kaunim kodu 2010“ võitja.

Sindi linnavalitsuse pressiesindaja Viktor Kaarneeme teatel anti pärast linnapea Anu Vassviki jõulupöördumist üle konkursi „Sindi linna kaunim kodu 2010“ auhind. Sindi kõige ilusama kodu omanikud on Monica ja Arko Kask, kes elavad Sindis Tihase tänaval.

Üritusel tunnustati ka Sindi spordiklubi Kalju sportlasi ja treenereid. Treeneritest pälvisid tunnustuse tõstetreener Juhannes Kask, poksitreener Jüri Mozessov, kabetreener Arvi Tamm ja lauatennise treener Andres Kull.

Sportlastest tänati ja tunnustati Janet ja Hendrik Tamme, Ülle Miili, Siiri Univeri, Jüri Siigurit, Erik Volõskot, Šamil Kurbanovit, Kristo Kalmot, Maarika ja Marko Buhti, Sten Sillaotsa, Allan Kuusikut, ja Merilin Nõmme.

Tänu avaldati ka Sindi kultuurielu ja spordi toetajatele aktsiaseltsidele Pajo ja Fein-Elast Estonia. Lisaks teenis kiituse Sindi sõprade selts.

Pidulikul jõulukontserdil astusid üles Sindi laulukoor ja ansambel Šal-lal-laa, Tarvastu segakoor Üits viis ning Pärnu noorte puhkpilliorkester.

Allikas: parnupostimees.ee

Anne Vabarna nimelise omakultuuripreemia saavad Tea Korela ja Erki Meister

Esmaspäeval, 20. detsembril toimub Värskas traditsiooniline Anne Vabarna mälestusele pühendatud omakultuuriõhtu, kus antakse üle käesoleva aasta omakultuuripreemiate auhinnad.

Sündmus algab kell 13 mälestusminutitega lauluema Anne Vabarna haual Värska kalmistul. Kell 14 antakse Värska kultuurikeskuses üle Anne Vabarna nimelised omakultuuripreemiad. Tänavu saab vallasisese preemia Tea Korela Saatse Seto Muuseumi püsiekspositsiooni valmimise ja õueala kujundamise eest. Vallavälise preemia saab Erki Meister Seto sümfoonia „Peko“ loomise eest.

5000-krooniseid preemiaid on Värska vallavalitsus andnud välja alates 1995. aastast jooksva aasta saavutuste ja panuse eest seto omakultuuri. Anne Vabarna nimeline omakultuuriõhtu on avalik üritus ja sinna on oodatud kõik, kellele seto kultuur on oluline. Sündmust toetab Setomaa kultuuriprogramm.

Allikas: polvamaa.ee

Saare maakonna kultuuriaasta sai joone alla

Vello Tikerpalu
Kultuuriaasta pidulikul lõpuüritusel oli Muhumaal taaskord põhjust uhkust tunda oma tublide poegade üle – nii tänavune Hendrik Krummi nimelise kultuuristipendiumi laureaat kui ka Kultuuripärl 2010 on pärit Muhust, veel enam, neid seob õpetaja-õpilase suhe: rahvapillimängu edendaja Vello Tikerpalu ja saksofonist Villu Veski.
 
“See on küll täitsa ootamatu,” sõnas värske Hendrik Krummi stipendiumi laureaat, “oleks seda vähegi teadnud, oleks ikka lipsu ka kaela pannud.” Vello Tikerpalu tänas Saare maavalitsust ja Saare maakonda, kuhu ka muhulased on oma osa andnud, aga kõige suuremad tänud läksid muhulastele, tänu kellele on ta saanud seda pillipisikut edasi anda. Ta avaldas lootust, et “mis üle nulli läheb”, see on juba – mis tuleb, see tuleb.

Tänavune Hendrik Krummi preemia laureaat sündis 1. septembril 1940. aastal Vana-Vigalas, koolis käis Peru 7-klassilises koolis. Esimeseks pilliks oli laste akordion, millel ta oskas 1. klassi minnes mängida juba kuut lugu. Aastal 1970 kolis ta elama Muhusse, kus kohe alustas Hellamaa koolis rahvapillide õpetamisega.

Loe edasi: Saare maakonna kultuuriaasta sai joone alla

Sindi Sõprade Selts pälvis tunnustuse

Sindi Sõprade Selts
14. detsembril toimus Pärnumaa kodanikeühiskonna 2010. aasta parimate tunnustusüritus, kus tunnustati lőppeva aasta kodukandi ja kodanikuühiskonna tegijaid.

Vastuvőtule oli kutsutud Pärnumaa parimad tegijad, kui ka nominendid. Pärnumaa ettevőtlus- ja arenduskeskus koostöös Pärnu Maavalitsuse ja Pärnumaa Omavalitsuste Liiduga selgitasid aasta tegijaid viies kategoorias: parim kodanikeühendus, kodanikualgatust toetav äriühing, kohalik omavalitsus ja kodanikuühiskonna aasta tegu. Parima kodanikeühenduse kategoorias oli kandidaate viis, nende hulgas märgitigi ära MTÜ Sindi Sőprade Selts. Nominentideks olid veel MTÜ Edela Eesti Arenduskeskus, MTÜ Silla Külaselt ja MTÜ Pärnu Naiste Varjupaik. Laureaadiks valiti MTÜ Surju-Ilvese Küla Selts.

Allikas: Sindi linn
Foto: MTÜ Sindi Sõprade Selts

Valgamaa Noorsootöökeskuse Tankla loomine on Eesti noortevaldkonna aasta tegu

9. detsembril leidis Tallinnas, Kadrioru lossis aset noorsootöötajate 2010. aasta tunnustusüritus. Sündmuse eesmärgiks oli tunnustada noortevaldkonna tublimaid tegijaid  sel aastal. Eesti Noorsootöö Keskus hindas Marek Meki ja Siiri Liiva panust Valgamaa Noorsootöökeskuse Tankla käivitamisel 2010. aasta Eesti noortevaldkonna aasta teoks kahe teise laureaadi kõrval.

Loe edasi: Valgamaa Noorsootöökeskuse Tankla loomine on Eesti noortevaldkonna aasta tegu

Saaremaa aasta naiskodukaitsja on Laine Tarvis

Laupäeval Sandla kultuurimajas toimunud Saaremaa naiskodukaitsjate aastapäevapeol kuulutati välja ka tänavune aasta naiskodukaitsja, kelleks osutus Laine Tarvis (pildil), teatab tänane Meie Maa.

„Meie juhatuse otsus oli vankumatult üksmeelne, sest ei ole meie väärikal juubeliaastal teist nii väärikat naiskodukaitsjat, kes oleks nii palju panustanud meie organisatsioonile, Kaitseliidule kui ka kogu riigile,” vahendas Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna esinaine Rita Loel.

Laine Tarvis ütles aunimetuse eest tänades, et see võtab teda sõnatuks.

Piusal tunnustati Põlvamaa paremaid turisminduses ja jagati tiitleid

põlva
Aasta parim turismitöötaja on Räpina hotelli peaadministraator Katerin Rämmar. Foto: Aare Plakk

Läinud nädalal Piusa külastuskeskuses toimunud Põlvamaa turismiettevõtjate ümarlaual kuulutati välja aasta parimad turismitegijad ja jagati tiitleid.

Aasta turismitöötaja tiitli pälvis tänavu Räpina hotelli peaadministraator Katerin Rämmar. Katerin saavutas Euroopa turismi- ja hotellikoolide rahvusvahelistel kutsevõistlustel pronksmedali. Samuti on ta olnud peamine eestvedaja Räpina hotelli osalemises EASi kvaliteedijuhtimise programmis. Ära märgiti selles kategoorias veel Kiudoski restorani peakokk Kristofer Solnik ning Jaan ja Elna Koort klubist Aal.

Aasta turundustegu tiitliga pärjati Värska Sanatoorium. Värska Sanatooriumi initsiatiivil on saavutatud Venemaaga märkimisväärne koostöö – nii näiteks avati 2010. aastal bussiliin marsruudil Peterburg-Värska. Samuti on andnud tulemusi Värska Sanatooriumi ja MTÜ Setomaa Turism tegevus seoses viisaküsimustega – viisataotlemine on kiirenenud ja lihtsustunud. 2010. aastal on Vene turistide osakaal Põlvamaal suurenenud. Äramärkimist turundusteo kategoorias leidsid veel OÜ Matkajuht, Anu Jõesaare ja Lauri Kulpsoo raamat „Taluperenaiste hoidised“ ning koolitaja Ena Drenkhan.

Aasta atraktiivseimaks uustulnukaks valiti tänavu Eesti Maanteemuuseumi uus ekspositsioon Teeaeg. Välialade avamine tõi kaasa külastajate arvu kasvu (ligi 30 000), uued atraktsioonid loovad lisaväärtust kogu piirkonnale. Nominentide hulgas olid ka Mooste Viinavabrikusse rajatud Eesti Fototurismi Keskus, Räpina hotell ja Saatse Seto muuseum.

Aasta roheline tegu oli komisjoni hinnanguna Eesti Looduse Põlvamaa erinumber. Koostöös Põlva maavalitsusega juunis ilmunud Eesti Looduse Põlvamaa erinumber tutvustas põhjalikult maakonna väärt loodusmaastikke ja suurepäraseid inimesi. Lisaks tunnustati Pesa hotelli Päikeseterrassil tänavu avatud Linnu restorani, Põlvamaa ökofestivali ja loodusgiidi ning elupõlist metsameest Ain Erikut.

Allikas: polvamaa.ee